RISKIANALÜÜS 2014 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade TÜ raamatukogust ................................................................................................................... 3 Töökeskkonna ohutegurid (visuaalne hindamine + ankeetküsimustike vastused) ................................. 4 Ohustatud isikud ................................................................................................................................... 11 Riskide ohjamine ................................................................................................................................... 12 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 16 Lisa 1 Ruumide eksplikatsioon .............................................................................................................. 18 Lisa 2 Müratugevuse mõõtmine ............................................................................................................ 18 2 Sissejuhatus Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve 1,Tartus) riskianalüüsi läbiviimise eesmärgiks oli välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ning hinnata nende mõju töötajate tervisele. Riskianalüüsi koostamisel olid aluseks raamatukogu töötajate poolt täidetud küsitlusankeedid ja töökeskkonna visuaalne hindamine raamatukogu töökeskkonnavoliniku poolt. Küsitlus viidi läbi mais 2014 ning ankeetide täitmisel osales 70 töötajat. Riskianalüüsi käigus teostati erinevatest ohuteguritest tulenevate parameetrite (valgustus, helitugevus) mõõdistamisi. Riskianalüüsi tulemused on aluseks tööohutuse ja töötervishoiu tegevuskava koostamisel, riskianalüüsi käigus ilmnenud probleemide lahendamisel ning töötajate terviseriskide ennetamiseks ja vähendamiseks planeeritavate meetmete rakendamisel. Ülevaade TÜ raamatukogust Tartu Ülikooli raamatukogu on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb oma põhikirja, Tartu Ülikooli põhikirja, Tartu Ülikooli seaduse ja teiste õigusaktide alusel. TÜ raamatukogu põhikirja (jõustunud 01.01.2014) punkt 3 sätestab raamatukogu tegevuse põhiülesande ülikooli raamatukoguna, mis täidab teadusraamatukogu funktsioone teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes ning toimib kui kultuurilooline varamu, säilitades ajaloolisi kogusid, samuti raamatukogu juhtimise korra, struktuuri, vara valdamise ja käsutamise korra, finantseerimise alused ning aruandluse ja kontrolli korra. Tartu Ülikooli raamatukogu hoone valmis 1982. aastal. Hoone üldpindala on 27681m², millest kasutatavat pinda on 11000m². Tartu Ülikooli raamatukogu oli 2012. aastal CO₂-saastekvoodi müügitulu eest rekonstrueeritavast ligi 500 avaliku kasutusega hoonest suurima investeeringumahuga. Raamatukogu renoveerimistööd vältasid 2012. aasta märtsist novembrini ning selle käigus uuendati raamatukogu ventilatsiooni-ja küttesüsteem, vahetati välja kõik aknad ning soojustati katus ja fassaad. Tööruumidest remonditi ära ruumid 170, 178, 226, 227, 266, 269, 270, 271 ja 286 ning ruumide 266-286 ja 179-182 ees olev koridor. 2013. aastal toimus raamatukogus lifti ehitus, 2. ja 3 lugemisaali ning tagumise fuajee remont. Samuti on oma jõududega ära remonditud haldusosakonna tööruumid 265, 93 ja 94. Hetkel (august 2014) on alustatud ruumi 315 renoveerimist. Täiesti renoveerimata on aga järgmised tööruumid nagu 177, 181, 182, 229, 251, 253, 254, 264, 297-299, 302. Väga halvas seisukorras on ruumide 170-178, 250- 251 ja 254 ning 297-315 ees olevad koridorid, nende põrandad ning II korruse ruumide 315 ja 170 vastas asuvad töötajate WC-d. 2014. aasta mais raamatukogu töötajate seas läbiviidud küsitluses osales 162 töötajast 70. Töökeskkonna ohuteguritest toodi enim välja sundasendist tingitud riskid, silmade üleväsimus, vaevused õlgades, kätes jne, ebamugav tool ja/või töölaud, probleemid siseõhu ja ventilatsiooniga, hoidlate trepid, katkised põrandad, ruumikitsikus, remontimata tööruumid ja koridorid, puhkeruumide vähesus, ajapuudus, infolevik jne. Põhjalikum ülevaade ankeetküsimustike vastustest järgneb riskianalüüsi peatükis Töökeskkonna ohutegurid (lk 3). 3 Raamatukogu ruumide eksplikatsioon/üldine kirjeldus (ruumide nr-id, nimetused, ruumi pind jm näitajad) ja müratugevuse mõõdistamine on ära toodud riskianalüüsi lisades vastavalt siis Lisa 1 ja Lisa 2. Kõikides tööruumides toimib üldine ventilatsioon, tööruumide temperatuuri on võimalik reguleerida termoregulaatorite abil. Pea kõikides ruumides on üld- ja loomulik valgustus, enamjaolt on töökohtadel ka kohtvalgustid. Tööruumid on sisustatud kontoritööks vajaliku inventariga- mööbel, arvutid jm tööks vajalik. Tartu Ülikooli raamatukogu ruumides (asukohaga Struve 1, Tartu) tegeletakse põhiliselt kontoritööga. Raamatukogu töötajate tööülesanded on määratletud vastava ametikoha ametikirjeldusega. Kõikide töötajatega on sõlmitud tööleping, milles on kokku lepitud töötaja tööaeg, tööülesanded, töötasu, puhkuse kestus jm tingimused. Raamatukogu tööruumid asuvad põhiliselt hoone teisel ja kolmandal korrusel. Käesolev riskianalüüs hõlmab kõiki tööruume ning ka muid ühiskasutamiseks mõeldud hoone osasid (WC, koridorid, hoidlad, trepid jms). Raamatukogul on ametisse määratud töökeskkonnavolinik, esmaabiandja ja esmaabivahendite korrashoiu ning tuleohutuse eest vastutav isik. Raamatukogu töötajad on vastutavatest isikutest teadlikud (neid on teavitatud raamatukogu sise-listi kaudu). Ülikooli struktuuriüksuste (sh raamatukogu) töökeskkonnavolinike ja esmaabiandjate nimekiri on ülikooli (sh raamatukogu) töötajatele kättesaadav ka TÜ siseveebis töötervishoiu ja tööohutuse rubriigis https://siseveeb.ut.ee/tootervishoid-ja-ohutus. Esmaabivahendid uuendatakse vastavalt vajadusele, kõik töötajad on esmaabivahendite asukohast teadlikud. Esmaabivahendid asuvad raamatukogus administratsioonis(189), valvuri ruumis (Akadeemia tänavapoolne sissepääs), dispetšeri ruumis, köitekojas, meistrite tööruumis ( 94), 1. lugemissaali lugejateenindajate tööruumis (410) ja 2.-3. lugemissaali teeninduspunktis. Raamatukogus kasutatakse igapäevases töös kõige intensiivsemalt arvuteid, printereid, telefone, paljundust jm kontoritehnikat ning olmetehnikast on asutuse töötajate kasutuses elektrilised veekeetjad, kohvimasinad, röstrid, mikrolaineahjud ja külmutuskapid. Kõikidel seadmetel on tootjapoolsed kasutusjuhendid. Olmeelektroonikaseadmete ohutut kasutamist käsitleb ülikooli 17.02.2003 „Ohutusjuhend töötamiseks olmeelektroonikaga“ (juhend nr PR-133). Esmases või perioodilises tervisekontrollis on käinud 100 raamatukogu töötajat. Kõik veel käimata töötajad suunatakse tervisekontrolli 2014.-2015. aastal. Töökeskkonna ohutegurid (visuaalne hindamine + ankeetküsimustike vastused) RISKITASE I- olematu risk ehk tühine - hinnata on vaja, kuid sellega ei ole vaja tegeleda; RISKITASE II- vähene risk ehk talutav – on vajalikud meetmed riskide vältimiseks ja vähendamiseks; RISKITASE III- lubatav risk ehk ohustav – kiire abinõude rakendamine riski vähendamiseks või töö katkestamisena; RISKITASE IV- lubatav risk koos kontrollimisega ehk kahjustav – tegevust töökohal ei tohi alustada 4 enne, kui riski on vähendatud; RISKITASE V- lubamatu risk (s.h eluohtlik) – riski vähendamine on vältimatu, töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. 1. Õnnetusjuhtumeid põhjustada võivad ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Komistamise, 1)Treppidel, kui trepp on järsk Põhikogu ja KHO* hoidlad III libastumise või kukkumise oht kui trepp on pesemisest või välistrepp, fuajee, fuajeest II-III jalatsitega sissekantud lumesulamis- sisenemisel II korrusele või vihmaveest märg; kui libastutakse, komistatakse nii välistrepil kui sisetreppidel II treppidel liikumisel; 2) Lävepakud, kui need on liiga kõrged 2)Administratsiooni või kui astutakse ettevaatamatult; sisenemisel, tagumises II fuajees (Akadeemia tänava pool), koridoris kui suunduda TÜ Kirjastusest raamatukokku ( ruumi 170 ees olevas koridoris) 3) Kui põrand on auklik, reliin katkine, 3)Hoidlates, ruumides 182, teibiga parandatud 181, 177, 229, 253, 254, 251, II-III 297, 298, 299, 302, 315** ja nende ruumide ees olevas koridoris II 4) Vaipade servad, kui need on 4) Ruumides, kus asuvad ülespidi käändunud või kui astutakse porimatid/vaibad ettevaatamatult 5)Riiulitelt raamatute, toimikute vm 5) Tööruumides, kus on II esemete võtmine või nende vajadus kasutada asjade paigutamine riiulitesse, kui selleks on võtmiseks/panekuks vaja kasutada tooli või redelit; abivahendit kui redel ei ole paigutatud stabiilselt II 6)Ratastega töötoolid, mis ei püsi 6) Kõikides tööruumides, kus stabiilselt paigal ja/või kui istutakse on kasutusel ratastega toolile ettevaatamatult; töötoolid; 7) Põrandate, koridoride, treppide 7) Tööruumides, koridorides, II pesemisel või põrandate poonimisel treppidel, kus on koristus- võib põrand, koridor, trepp olla libe; ja/või hooldustöid tehtud kui töötajaid ei teavitata suurematest hooldustöödest (põrandate vahatamisest, poonimisest) ei tea töötajad tavapärasest ettevaatlikumad 5 olla ja võivad libastuda Tuleoht 1) Arvutid ja lisaseadmed, 1) Kõikides tööruumides, I olmeelektroonika, valgustid; auditooriumides, puhkeruumides 2) Puhurid, ventilaatorid, 2) Ruumides, kus neid I õhuniisutajad kui need on jäänud kasutatakse (pikemaks ajaks) vooluvõrku 3)Jõulude ajal põlevad küünlad, kui 3) Ruumides, kus küünlaid I-II neid ei kustutata ruumist väljudes ära jõulumeeleolu loomiseks kasutatakse Elektrilöögioht 1)Olmeelektriseadmed, kui ei järgita 1) Ruumides, kus olme- I seadme kasutamise ohutusnõudeid elektriseadmeid kasutatakse I 2) Kui esineb katkisi juhtmeid, 2) Ruumides, kus on lahtised kontakte (katkised) kontaktid, katkised juhtmed Põletusoht Olmetehnika kasutamisel, kui ei Seadmete kasutuskohtades I-II järgita seadme kasutamise ohutusnõudeid (veekeetja puhul kuuma veega või veeauruga; mikrolaineahjust toidu väljavõtmisel) Vigastamise oht 1) Paberipurustaja kasutamisel, kui ei 1) Ruumis 189 I järgita ohutusnõudeid 2) Dokumentide kiirköitjatesse 2) Kõikides tööruumides, kus I-II paigutamisel võib vigastada sõrmi, kasutatakse dokumentide kuna klambri metallist servad on hoidmiseks kiirköitjaid teravad 3)Paberi terava servaga võib lõigata 3) Kõikides tööruumides, kus I-II sõrme paberitega töötatakse 4)Äralöömisoht vastu mööblit, 4) Võib juhtuda kõikides I-II sisseseadet-nende teravad nurgad ja tööruumides servad või kui tööruumis on liiga vähe ruumi vabaks liikumiseks * KHO-käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond ** ruumis 315 toimub hetkel remont sh põranda vahetus 2. Füüsikalised ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Ruumide sisekliima 1)Tööruumid liiga palavad ja umbsed 1)III korruse ruumid 355-356, (eriti suvel), tuulutamine uste kaudu ei 362-365, 410-412 lahenda olukorda; veidi leevendab II korruse ruumid 229, 251, II-III palavust ventilaatorite kasutamine; 253, 254, 226, 227*, 288 aknad ei ole avatavad 2) Tööruumid liiga palavad ja umbsed, 2)Ruumid 181, 266, 269, 6 võimalik tuulutada akende ja uste 279, 286 II-III kaudu, kuid tuulutamine raskendatud, kuna akende avamisel tekib kas tuuletõmbus või jääb töötaja töökoht akna lähedusse ja tuulutada saab sel juhul vaid siis kui töötaja ise ei viibi ruumis 3) Tööruumid liiga palavad ja umbsed, 3)Ruumid 179, 181 II-III võimalik tuulutada akende kaudu, kuid akna taga olev ventilatsiooni õhuvõtušaht teeb häirivat müra Õhuniiskus Kütmisperioodil õhk kuiv (silmade Esineb peaaegu kõikides II-III kuivus, kurgus kipitustunne) ruumides Valgustatus 1)Osades ruumides puudub loomulik 1)KHO ja põhikogu hoidla (B II-III valgus, mis võib pikemat aega ruumis ja C-korrus), ruumid 226, töötavatel töötajatel põhjustada 227**, 288, infopunkt ebamugavustunnet. 2)Töötamist tööruumides häirib, kui 2)Ruum 288 II-III valgustus väreleb või valgustus on tuhm (erinevat värvi lambid) 3)Tööruumi üldvalgustus ei ole 3)II korruse II-III töötamiseks piisav kojulaenutusletis, infopunktis, hoidlates II-III 4)Loomulikku valgust liiga vähe kuna, 4)Ruum 179 akna taga asub ventilatsiooni õhuvõtu šaht, mis varjab valguse II 5) Loomulik valgus (intensiivne 5)Ruumid 187, 178 päikesevalgus) häirib kuvariga töötamist Müra 1)Kui tehakse hoones ehitus- ja 1)Ruumi 315-ga ümbritsevad II remonditöid, häirib sellega kaasnev ruumid müra töötamist 2) Raamatukogu esisel platsil 2)Struve tänavapoolsed II toimuvate üritustega kaasnev müra, tööruumid 189, 188, 245, eriti kui aknad on avatud 299, 302, 315 3)KHO tööruumide akna taga oleva 3)Ruumid 179, 181 ja koridor II-III ventilatsiooni õhuvõtu šahti töötamisel tekkiv müra 4)Digiteerimisseadmete töötamisel 4)Ruum 227 II-III tekkiv müra Tööruum ja 1) Vananenud ja ebaotstarbekalt 1)Ruum 181, 297 II-III töökoha ümbrus paigutatud mööbel 7 2)Ruumikitsikus ja ebapraktiline 2)Ruum 181, 266, 286 II-III ruumikujundus 3)Renoveerimata tööruumid 3)Ruumid 177, 181, 182, II-III 229, 251, 253, 254, 264, 297- 299, 302 *ruumis 227 on konditsioneer **ruumis 227 on küll katuseaknad, kuid need on kaetud kuna skännerid peavad töötama hämaras 3. Keemilised ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Kemikaalide Desinfektorid, kes töötavad Ruum 229 III käitlemine tõmbekappides kasutavad tümooli 2- 5% piirituslahust Tolm Majasiseste remonditööde tegemisel Ruumides ja koridorides II-III esinev ehitustolm (kui töid remondi käigus tolmu teostatakse) tekitavate tööde teostamisel 4. Bioloogilised ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Tolm Raamatute korrastamine, Hoidlates, desinfektorite ruumis II-III liigutamine ühest kohast teise, 229, vahelaos, dispetšeri ruumis puhastamine jne; 288, pakiruumis, vähemal määral ka lugemissaalides, tööruumides 266, 269, 286 Koristamata Kui ruume ei koristata korralikult, on Võib esineda kõikides II-III ruumid liiga palju olmetolmu ja mustust, tööruumides ja üldkasutatavates levivad ka bakterid ruumides (WC), kuna ruumide koristamisega on probleeme Hallitus Raamatute desinfitseerimisel Desinfektorite ruumis, KHO III võidakse kokku puutuda hoidlas hallitusseentega Viirushaigustesse Gripi või viirusinfektsiooni Need töötajad, kes suhtlevad II-III (gripp, viirus- nakatumise võimalus tihedamalt lugejatega on enam infektsioon jms) ohustatud; nakatumine kõikidel töötajatel võimalus II-III nakatuda, kui töökaaslased käivad haigena tööl 5. Füsioloogilised ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Staatiline koormus Käte ja keha hoidmine ebamugavas Kui töökoht on kohandamata või II asendis seda ei ole võimalik töötajale vastavaks kohandada (nt kui töölaua kõrgust ei ole võimalik 8 reguleerida, puudub jalatugi vms) Tööasendid 1)Pidev töö istudes, sundasend 1) Kõikidel töötajatel, kuna kõik III töötajad töötavad üle 50 % tööajast kuvariga; kui puudub võimalus tööasendit või –kohta muuta 2)Istuv töölaad ja kuvariga (sh 2) Suuremal või vähemal määral II-III arvutihiire ja klaviatuuriga) esineb kõikidel töötajatel töötamine põhjustavad töötajatel lihaspingeid kaela- , õlgade- ja seljapiirkonnas ning käte ülekoormust Silmade Pidevast töötamisest kuvariga; Kõikidel töötajatel III üleväsimus, pinge erinevate tekstidega töötamisest Kuvari paigutus Kuvari kõrgus ja kaugus, kuvari Töökohtadel, kus ei ole võimalik II-III asend kui puudub võimalus kuvari kas liiga intensiivse ümberpaigutamiseks päikesevalguse tõttu või muul põhjusel kuvarit töötajale sobivasse asendisse paigutada Klaviatuuri ja Peavad asuma ühel tasapinnal kas Enamikel töökohtadel on I-II arvutihiire töölaual või klaviatuuri alusel, võimalus paigutada klaviatuur ja paigutus töötajale sobival kõrgusel, kuid hiir samale tasapinnale; kõikidel töökohtadel ei ole võimalik võib olla probleemiks nendel neid samale tasapinnale paigutada töötajatel, kelle arvutihiirt ei ole II-III (arvutihiir ei mahu klaviatuuri alusele võimalik klaviatuuri alusele vaba või töötaja ei soovi neid samale ruumi puudumise tõttu panna. tasapinnale paigutada) Valguspeegeldus Kui aknast peegelduv valgus Töökohtades, kus esineb II-III kuvarilt (päikesevalgus, loomulik valgus) või valguspeegeldus; kui ei kasutata ruumi üld- või kohtvalgustus tekitab peegelduse vältimiseks valguspeegeldust ribakardinaid või kui ribakardinad II-III on liiga heledat tooni või kui ei ole võimalik muuta kuvari asendit üldvalgustuse suhtes Jalaruum 1)Töölaua all peaks olema piisavalt 1)Vaba ruum jalgade II ruumi jalgade paigutamiseks; paigutamiseks olemas enamikel töökohtadel; 2)Töötaja peaks saama töötamisel 2)Enamikel töökohtadel võimalik, II toetada jalgu kindlalt põrandale töötajatele võimaldatud soovi korral jalatoed Töötooli ja - laua Kui töötooli on raske kokku sobitada Töökohtades, kus probleem II-III reguleeritavus töölaua kõrgusega ja tooli esineb; töötajate töölauad ei ole reguleerimine ei anna töötajale reguleeritavad; töökohta on sobivat tulemust võimalik muuta sobivamaks töötooli reguleerimisega (lisaseljatoe muretsemisega) ja/või jalatoe kasutamisega 9 6. Psühholoogilised ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Ajapuudus Pingelistel perioodidel, kui tekib Esineb vähemal või suuremal II-III vajadus kiirustada või on tegemist määral enamikel töötajatest konkreetsete tähtaegadega Töö nõudlikkus, Töö spetsiifika nõuab täpsust ja Kõigil töötajatel II-III pingelisus korrektsust, tähtaegadest kinnipidamist jne Töö ühekülgsus Kui töö on ühekülgne Olenevalt töökohustustest erinev I-II Töö loomingulisus Mitmes erinevas valdkonnas Olenevalt töökohustustest erinev; II töötavad töötajad loomingulisem nendel töökohtadel, kus tööülesandeid on võimalik vaheldada teistlaadsete tööülesannetega arvutiga töötamist Tööaeg Vastavalt seadusandlusele ja Kõikidel töötajatel on tööaeg I töölepingus kokkulepitud tööajale kokku lepitud Suhtlemine, Kui on tegemist nö raske iseloomuga Võib esineda kõikidel töötajatel, I-II suhted lugejatega või ootamatult käituva lugejaga aga esmajoones lugejateenin- dajatel kas e-kirja teel, telefoni teel või otse suhtlemisel Suhted Pinged, arusaamatused Võib esineda aeg-ajalt kõikidel I-II töökaaslastega omavahelistes suhetes või kui töötajatel probleemidest ei räägita, võib see suhteid halvendada Töötamine Võib raskendada töösse Ruumides, kus töötatakse II mitmekesi ühes keskendumist mitmekesi või kui on läbikäidav ruumis/läbikäidav ruum või esineb mõni muu häiriv ruum faktor (kolleegide vestlus, nõupidamine vms) Tööprotsessi Eeldab kõikide töötajate Kui töötaja ei täida oma osa sõltuvus teistest konkreetsete ülesannete täpset tööprotsessis kokkulepitud ajaks II-III täitmist ja kokkulepitud aegadest kinnipidamist. Vastasel juhul ei ole võimalik protsessi õigeaegselt lõpetada Infoleviku puudus Tekitab töötajates omavahelisi Kui info jäetakse edastamata, pingeid, arusaamatusi; võib viia seda ei edastata õigeaegselt või II-III tööalaste konfliktideni; olla info edastamisel esinevad takistuseks tööülesannete ebatäpsused; tähtaegseks täitmiseks Tagasiside tööst Tagasiside puudumine võib Kui tagasiside on puudulik või II põhjustada töötajates kõhklusi oma seda ei anta tööga toimetuleku, oskuste või töö kvaliteedi osas Ametijuhendid Töötajate tööülesanded on ära Kui on vaja täita lisaülesandeid II määratletud nende ametikirjelduses, kuid töö spetsiifikast lähtuvalt võib alati esineda lisaülesandeid, mis ei tulene 10 otseselt ametijuhendist Töökoha heakord, 1) Ruumide koristamiseks 1) Kui koristamisteenuse I-II töökohtade kasutatakse koristusfirma teenust, osutamine ei rahulda teenuse ümbrus kuid töötajad ei ole rahul koristaja kasutajat, häirib see töötamist tööga (ruumides tolm pühkimata, mustad põrandad jms); 2) Ülekuhjatud töölauad; 2) Ruumides, kus see esineb I-II juhtmed põrandatel (alati ei ole võimalik neid piisavalt peita, punti panna); ajaga tekkiv kultuurikiht - raamatukastide jm näol, mis kohati võib segada 7. Muud ohutegurid Ohufaktor Selgitus Esinemiskoht Riskitase Spetsiifiline lõhn Kanalisatsioonist tulevad lõhnad Ruum 227 II-III tööruumides Ohustatud isikud Sõltuvalt töö kestusest ja töö iseloomust on erinevate ohutegurite riskitasemed erinevad. Kontoritööde puhul on põhiliseks terviseriski allikaks pidev töö istudes ja sellest tingitud sundasendid, millega kaasnevad luu- ja lihaskonna vaevused. Töötajatele on soovitav istuva ja pingelise töö korral teha puhkepause, mille ajal teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Ülikooli siseveebis töötervishoiu ja tööohutuse juhendmaterjalides „Töötaja tervis“ on töötajatele kättesaadavad erinevad harjutused ja võimlemisprogramm https://siseveeb.ut.ee/voimlemine-tookohal ning sama valdkonna „Sportimisvõimalused“ all on TÜ Akadeemilise Spordiklubi poolt koostatud kontorivõimlemise programm https://siseveeb.ut.ee/kontorivoimlemine Töötajad, kellel on istuv töölaad või kellel esineb töötamisel sundasendeid, samuti töö pingelisust, käivad kas perioodilises või suunatakse esmasesse tervisliku seisundi kontrolli. Oluliseks töötajate tervist mõjutavaks ohuteguriks on ka töötamine kuvariga. Ohustatud isikuteks on kõik raamatukogu töötajad, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga. Terviseriski vähendamiseks on töötajatele soovitav jälgida kuvari paigutust valguse ja peegelduse suhtes, kasutada rulookardinaid ja reguleerida vajaduse korral tehisvalgustust kohtvalgustite lisamisega. Kuvariga töötamisel pidada puhkepause, mille kestus moodustab vähemalt 10 % kuvariga töötamise ajast, suunata pilk kaugusesse ja teha harjutusi silmadele. Kuvariga töökoha ergonoomiliseks kujundamisel on töötajatele kättesaadavad juhendmaterjalid TÜ siseveebis töötervishoiu ja tööohutuse juhendmaterjalides „Töötaja tervis“ –kuvariga töötamine https://siseveeb.ut.ee/kuvariga-tootamine 11 Raamatukogu töötajad, kes töötavad vähemalt poole tööajast kuvariga käivad perioodilises või suunatakse esmasesse tervisekontrolli. Töö spetsiifikast lähtuvalt mõjutavad raamatukogu töötajaid ka mitmed psühholoogilised ohutegurid, mis paratamatult võivad töös esineda ning mida ei ole alati võimalik ennetada või vältida. Psühholoogilist laadi probleemide lahendamisel aitab kindlasti olukorda paremaks muuta kolleegidega probleemidest rääkimine, positiivsem ellusuhtumine, väiksem kriitikameel, oskus hinnata oma töökaaslaste tööd jms. Enamikel töötajatest esineb aeg-ajalt suurt töökoormust, töö pingelisust, ajapuudust, isiklikku vastutust, nõudeid vastavalt ametijuhendile, tähtaegseid ja kiireloomulisi tööülesandeid, tööde kuhjumist, info puudumist jms. Kui psühho-sotsiaalsed ja psühholoogilised ohutegurid püsivad pikemat aega, häirib see töötamist ning võib mõjutada töötaja tervist, põhjustada ka tööstressi. Nimetatud ohuteguritega kokkupuude ei ole pidev, see on seotud pigem pingelisemate tööperioodidega. Raamatukogu lugejate /külaliste terviseriskide tase on minimaalne. Kõige enam võib neid ohustada kukkumise, libastumise või komistamise oht (nt treppidel või porimattide servade taha või ettevaatamatust astumisest, märgade põrandate/treppide või vahetult poonitud põrandate tõttu). Riskide ohjamine Erinevate ohutegurite riskitaseme alusel koostatakse tegevuskava riskide ohjamiseks. Eelkõige tegeletakse nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (III- V) ja mõnevõrra väiksemat tähelepanu pööratakse madala riskitasemega (I -III) ohtudele. Ohuteguritele, mille riskitase on kõrgem kui II, planeeritakse abinõud ja vahendid riskitaseme vähendamiseks, määratakse täitmise tähtaeg ja täitmise eest vastutaja. Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme alandamiseks oleks võimalik töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskavva lülitada. Talumatu riskiga ohud (riskitase V) Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada. Suure riskiga ohud (riskitase IV) Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada. Keskmise riskiga ohud (riskitase III) Tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Ohutegur Selgitus Abinõud Komistamise ja Hoidlate järsud metalltrepid Olla treppidel liikumisel ettevaatlik, kukkumise oht kasutada lifti või minna ringiga A- korruse koridori kaudu (raamatukogu renoveerimisprojekt näeb ette uusi, ohutusnõuetele vastavaid treppe) 12 Põrand kohati ebatasane, reliin katkine Tööruumide, hoidlate ja koridoride ja servad lahti remontimata ruumides renoveerimine ning koridorides Hoones liikumisel võib komistada, Olla treppidel/koridorides liikumisel libastuda, kukkuda treppidel või ettevaatlik, eriti pärast treppide koridorides liikumisel, suurem on oht pesemist, põrandate vahetult pärast põrandate/treppide pesemist/vahatamist pesemist, põrandate vahatamist Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle servad ja Paigutada mööbel turvalisemalt, nurgad. kasutada ohutusmärgistust, olla ettevaatlik Ruumide Kõikide III korruse ja osade II korruse Tellida mikrokliima analüüs. Lähtuvalt mikrokliima tööruumide temperatuur on kevad- raamatukogu majanduslikest suvel kõrge ja ruumid umbsed, võimalustest paigaldada tööruumidesse ventilatsioon ei toimi piisavalt. konditsioneerid. Välja ehitada jahutussüsteem Õhuniiskus Kütmisperioodil õhk pigem kuiv Kasutada õhuniisutajaid (silmade kipitus, naha kuivus) Õhu liikumine, Osades ruumides tuulutamine Tuulutada ruume ajal, mil töötajad ei tuuletõmbus raskendatud, sest tekitab viibi ruumis; kui samas ruumis on mitu tuuletõmbuse, mis häirib samas või töötajat, leida kõige optimaalsem ja kõrvalruumis töötavaid töötajaid mõlemale sobiv aeg tuulutamiseks Kuna osades töökohtades paikneb aken Et vältida tuuletõmbuse mõju tervisele, otse töötaja selja taga, ja eriti juhul, kui leida muu tuulutamise võimalus - see on ruumi ainuke aken, võib ruumi tuulutada puhkepausi ajal või ajal, mil õhutamine ajal, mil töötaja on ruumis, töötaja ei viibi oma ruumis põhjustada külmetushaigusi või süvendada luu- ja lihaskonna vaevusi Ventilatsioon Üldventilatsioon olemas, reguleeritav. Lähtuvalt raamatukogu majanduslikest Osades ruumides ei ole avatavaid võimalustest paigaldada neisse aknaid, mistõttu ruumide õhuvahetus tööruumidesse konditsioneerid. Tellida pole piisav. Avatavaid aknaid ei ole mikrokliima analüüs järgmistes tööruumides 218, 226, 227, 250, 251, 253, 254,288, 355, 356, 362,364,365, 410, 411, 412 Ebaühtlane Päevavalguslambid tuhmunud või Päevavalguslampide tuhmumise korral valgustatus valgustid värelevad, töötajad ei tunne leida võimalus nende uuendamiseks- end nende põlemise puhul hästi võtta ühendust haldusosakonna juhiga Loomulikku valgust ei ole üldse ( aknad Parandada nende ruumide valgustust puuduvad või on kinni kaetud) ruumides 226, 227, 288, infopunkt, teenindusletid, KHO ja põhikogu hoidlates (B ja C-korrus) Loomulik valgus (eriti päikesepaisteliste Võimalusel paigutada töökoht ümber ilmade korral) häirib kuvariga töötamist või lähtuvalt raamatukogu majanduslikest võimalustest muretseda valgustpeegeldavad kardinad. 13 Müra Raamatukogu esisel platsil toimuvate Müra ei ole pidev, aknad tuleb siis üritustega kaasnev müra, eriti kui sulgeda aknad on avatud (tänavapoolsed tööruumid 299, 302, 315, 245) KHO tööruumide akna taga olev Müratase vastab kehtivatele normidele, ventilatsiooniseadme töötamisel tekkiv ei ületa neid (vt Lisa 2) müra (ruumid 181, 179 ja koridor) Digiteerimisseadmete töötamisel esinev Müratase kohati ületab piirnorme, müra (ruum 227) töötajad kasutavad kõrvaklappe (vt Lisa 2) Kemikaalide Raamatute desinfitseerimisel Töötajatel teadvustada kemikaalidega käitlemine kasutatakse kemikaale. kaasnevaid terviseriske ning kasutada Kasutatavate kemikaalide kogused ei töötamisel tervisekahjustuste ole suured, kuid terviserisk on nende ennetamiseks isikukaitsevahendeid. käitlemisega alati olemas Tolm Raamatute korrastamine, puhastamine Kasutada töökindaid ja tolmumaske jne; Kui ruume ei koristata korralikult Anda puudustest teada haldusosakonna juhile Majasisesed remonditööd, kui neid Vajadusel pöörduda probleemi tehakse lahendamiseks haldusosakonna juhi poole Viirushaigustesse Eelkõige võivad nakatuda Töötajatele võimaldatakse gripivastast nakatumine lugejateenindajad , kuna suhtlevad palju vaktsineerimist, et ennetada nende lugejatega nakatumist Spetsiifiline lõhn Ruumis 227 esineb aeg-ajalt Koostöös haldusosakonna juhiga välja tööruumides spetsiifiline lõhn (võib oletada, et selgitada lõhna tekkepõhjus; kui lõhn tegemist on kanalisatsioonist tuleva tööruumidest ei kao, tellida lõhnaga) tööruumides siseõhu analüüsid Sundasend, pidev Tuleneb töötajate töö spetsiifikast, Töötajatele töötoolide vm mööbli töö istudes töötajad töötavad enamuse tööajast muretsemisel arvestatakse töötajate istuvas asendis – selja ning kaela- vajadustega; töötajatel pidada õlapiirkonna sundasend ja sellega puhkepause, teha sirutus-, painutus ja kaasnev staatiline lihaspinge venitusharjutusi; suunata töötajad tervisekontrolli . Töötajatel tegeleda vabal ajal tervisespordiga, liikuda looduses, käia võimalusel jalgsi või jalgrattaga tööl, osaleda ülikooli spordipäevadel jne Sama tüüpi Esineb klaviatuuri- ja arvutihiirega Lihaspingete ja käte ülekoormuse liigutuste kordus töötamisel vähendamiseks pidada puhkepause. Vaheldada töötamist võimalusel teistlaadsete tööülesannetega. Silmade väsimus, Ohustatud on kõik töötajad, kes Teha regulaarseid puhkepause silmade kuivus, pisaravool töötavad suhteliselt intensiivselt lõdvestamiseks, suunata pilk kaugusse; kuvariga. puhkepausid kuvariga töötamisel peaksid moodustama vähemalt 10% 14 tööajast; reguleerida kuvari kaldenurk silmadele sobivaks – kaldenurk peaks olema 15-20 o silmade kõrgusest madalam, kuvari ekraani kaugus silmadest peaks olema 60-70 cm; suunata osakonna töötajad tervisekontrolli (sh silmade kontrolli) ning kompenseerida töötajale arvutiprillid vastavalt raamatukogu tegevuskavas planeeritud vahenditele; vananenud kuvarid vahetatakse uute vastu vastavalt nende vananemisele ja raamatukogu majanduslikele võimalustele Kuvari paigutus, Kui aken asub töötaja selja taga või ees, Vältida tagant/eest suunduvat valgust; valguspeegeldus võivad esineda valguspeegeldused, loomulikust valgusest tingitud kuvarilt räigus kuvari ekraanil, klaviatuuril, mis peegeldust püüda vältida ribakardinate häirib töötamist. kasutamisega kui see võimalus on olemas. Klaviatuuri ja hiire Kui arvutitöökohal asuvad klaviatuur ja Võimaluse korral leida võimalus paigutus hiir eri tasapindadel, võib see klaviatuuri ja arvutihiire paigutamiseks põhjustada lihaspingeid kätes, samale tasapinnale (vastavalt töötaja randmetes, kaela-õlavöötmes. kasvule kas klaviatuurialusele või töölauale). Kasutada võimalusel arvutihiirega töötamisel geeltäidisega arvutihiirepatja, klaviatuuriga töötamisel randmetuge. Kui hiir asub ebamugavas asendis Kujundada arvutihiire asend võimalikult klaviatuuri suhtes või kui hiirt sobivaks. Kasutada hiire funktsioonide käsitletakse mitteergonoomiliselt. asemel klahvikombinatsioone, milliste kasutamine säästab nii kätt, silmi ja ka aega. Tooli ja laua Töötajatele on muretsetud Inventari väljavahetamisel või reguleeritavus reguleeritavad töötoolid, kuid on ümberpaigutamisel luua töötajale töökohti, kus töötool, -laud või võimalikult sobiv töökoht klaviatuurialus ei sobi omavahel kokku Ajapuudus Esineb enamikul töötajatest Aeg-ajalt esinev ajapuudus; töö nõudlikkus ja pingelisus on paratamatu nähtus, konkreetsed abinõud puuduvad Töö nõudlikkus, Tööde tegemisel, mis nõuavad täpsust, Pinget aitab vähendada töö kõrvalt pingelisus tähtaegadest kinnipidamist; andmete mõne huvi- või spordialaga tegelemine, sisestamist vms kultuuriüritustel käimine vms Tööprotsessi Tööprotsessis on oluline kõikide Kõikidel töötajatel jälgida, et sõltuvus teistest töötajate kokkulepitud tähtaegadest tööprotsessis antud ülesanded oleks kinnipidamine õigeaegselt täidetud Infoleviku puudus Võib esineda, kui töötajad ei edasta Jälgida, et ühist tegevust puudutav info infot täpselt (õigeaegselt) või ei edasta jõuaks kõikide töötajateni või tegevusse 15 seda kõikidele töötajatele, kes kaasatud töötajateni; on oluline, et võiksid/peaksid olema teadlikud olulist infot sisaldavatele e-kirjadele vastatakse/need edastatakse õigeaegselt. Töö ühekülgsus Pidevalt ühelaadsete tööülesannete Organiseerida motivatsioonikoolitusi, täitmisega võib kaasneda eksimine, ühisüritusi, anda töötajatele tagasisidet tähelepanu hajumine, (töö)stress vms nende töö kohta. Leida võimalusi tööülesannete vaheldamiseks Töökorraldus Töökorraldus võib olla häiritud, kui Pöörata tähelepanu töökorralduse töötajad ei ole telefonitsi, e-kirja teel otstarbekusele; osakonnasisese kättesaadavad; puudub informatsioon infovahetuse süsteemsemaks töötaja äraoleku kohta muutmine Vastuvõetava riskiga ohud (riskitase II) Vastuvõetava riskiga ohud ei nõua üldjuhul lisaabinõusid. Nende puhul on oluline töötajate teadlikkus, pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine. Käesolevas riskianalüüsis neid eraldi käsitletud ei ole, kuid asutuse töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel võetakse need vajaduse korral arvesse. Põhimeetmeks on sellisel juhul juhendamine ja teadmiste ning nõuete täitmise kontrollimine. Kokkuvõte TÜ raamatukogu renoveeritud tööruumides on kujundatud suhteliselt hubane ja kaasaja nõuetele vastav töökeskkond. Hädavajalik on osade tööruumide, koridoride ja hoidlate renoveerimine, kuid see sõltub raamatukogu majanduslikest võimalustest. Töökohtade uuendamine (töötoolide ja mööbli uuendamine; kaasaegsema arvutitehnika jms muretsemine) sõltub vajadusest ja seadmete/mööbli kulumisest/vananemisest ning samuti raamatukogu majanduslikest võimalustest. Eelarve vahendite nappus ongi põhjuseks, miks ei ole võimalik kõigi töötajate töökohti (näit. uued reguleeritavad töötoolid) korraga uuendada. Töötaja töökohal probleemide ilmnemisel püütakse leida võimalikult töötajasõbralik lahendus ja arvestada inventari muretsemisel töötaja sooviga. Töö spetsiifikast lähtuvalt on põhiliseks ohuteguriks füsioloogilist, füüsikalist ja psühholoogilist laadi ohutegurid. Füsioloogilistest ohuteguritest on olulisemad istumisega seotud sundasend ja töötamine kuvariga, mis põhjustavad/ võivad põhjustada töötajatel luu- ja lihaskonna pingeid ja ülekoormust ning silmade vaevusi. Lisaks tööandjapoolsete abinõude rakendamisele (töötajate tervisekontroll) sõltub terviseriski tase oluliselt ka töötajate teadlikkusest. Füsioloogiliste riskide taset vähendab oluliselt igas tunnis regulaarselt tehtav puhkepaus, mille ajal on võimalik teha harjutusi luu-lihaskonna venitamiseks ja painutamiseks, lõuna ajal töötaja viibimine värskes õhus, töövälisel ajal tervisespordiga tegelemine jms. Silmade üleväsimust aitab vähendada puhkepauside pidamine kuvariga töötamisel, silmade tõstmine kuvari ekraanilt ja pilgu suunamine kaugusesse. Ka aitab füsioloogiliste ohuteguritega kaasnevaid luu-lihaskonna pingeid vähendada või ennetada 16 puhkepauside ajal võimlemisharjutuste tegemine. Silmade üleväsimuse, vaevuste ennetamiseks on sama oluline teha harjutusi silmadele. Oluline on töötajatel järgida ka soovitusi/ettepanekuid, millised on teinud tervisekontrollis töötervishoiuarst (puhkepauside pidamine, võimlemine jms). Füüsikaliste ohutegurite (valgustus, tuuletõmbus, sisekliima vms) lahendamine sõltub eelkõige raamatukogu majanduslikest võimalustest, koostööst haldusosakonna juhiga, samuti töötajate teadlikkusest. Oluline on tööruumide tuulutamisel jälgida, et ruumides ei tekiks tugevat tuuletõmbust, mis võib teisi töötajaid häirida või mille tagajärjel nad võivad külmetuda. Raamatukogu III korruse ja osaliselt ka II korruse tööruumides on probleem sisekliimaga: tööruumid on kevad- suvisel perioodil liiga umbsed ja palavad. Probleemi aitaks lahendada jahutussüsteemi välja ehitamine ja/või konditsioneeride paigaldamine tööruumidesse. Raamatukogu jahutussüsteemi väljaehitamise taotlus on esitatud Tartu Ülikooli 2015. aasta kapitalieelarvesse. Psühholoogilised ohutegurid on paljus tingitud töö spetsiifikast (suhtlemine lugejatega, konkreetsed tähtajad, ajapuudus jms). Tööpinge ja tööst tingitud stressi leevendamiseks peaks töötajad leidma endale piisavalt aega puhkamiseks, lõõgastumiseks (üheks võimaluseks ka massaaž, ujumine, vesivõimlemine, mis aitavad vähendada tööst tingitud pingeid ning ka lihaskonna probleemidest tingitud vaevusi). Samuti aitab tööpingeid leevendada spordi või tervisespordi, meeldivate hobidega tegelemine jms. Kemikaalidega töötamisel või elektriseadmete kasutamisel on oluline töötajate teadlikkus – töötajaid juhendatakse, nad peavad järgima ohutusnõudeid ning kasutama kemikaalidega töötamisel enda tervise ja ohutuse tagamiseks tööandja poolt võimaldatud isikukaitsevahendeid ja kaitseriietust. Bioloogilistest ohuteguritest on suurimaks terviseriskiks raamatutolm ja hallitus. Suurem on terviserisk säilitus- ja konserveerimisosakonna töötajatel. Töötajaid juhendatakse, nad peavad järgima ohutusnõudeid ning kasutama enda tervise ja ohutuse tagamiseks isikukaitsevahendeid. Kukkumiste, libastumiste ennetamiseks on oluline järgida tööülesannete täitmisel tööohutuse nõudeid, kanda turvalisi jalatseid ning olla tööülesannete täitmisel või hoones liikumisel ettevaatlik, välistreppidel arvestada ilmastikuoludest tulenevate ohtudega. Teisi ohutegureid (äralöömisoht, põletusoht vms) on võimalik vältida, kui töötaja on piisavalt ettevaatlik, järgib seadmete kasutus- ja ohutusnõudeid, vajaduse korral juhib võimalikele ohtudele kaastöötajate tähelepanu. Tulenevalt ohutegurist ja selle mõjust töötaja tervisele, planeeritakse töötajate tervisekontrolli suunamine. Liisi Lembinen TÜ raamatukogu direktori kt Koostas: Katriin Kaljovee Direktori referent, töökeskkonnavolinik 17 Lisa 1 Ruumide eksplikatsioon Lisa 2 Müratugevuse mõõtmine 18