Dia skeem koosneb objektidest. Objektid on kujundid, mis on kas eeldefineeritud või mille on kasutaja defineerinud. Tööriistakast võimaldab objekte valida ning nende vaikimisi omadusi seadistada.
Dia kasutajaliides koosneb kahest põhilisest osast - lõuendist, mis sisaldab skeemi, ja tööriistakastist, mis sisaldab objektide paletti ning muid seadeid. Tööriistakast koosneb kolmest osast. Ülemine osa sisaldab 16 nuppu - esimesed viis on üldised abivahendid ja ülejäänud 11 on sisseehitatud baasobjektid.
Tööriistakasti keskmine osa sisaldab eriobjekte. Seda kasutatakse erinevate skeemiobjektide komplektide vahel valiku tegemiseks. Skeemiobjektide komplektid on eraldi näiteks UML, vooskeemi, võrguskeemi jne jaoks.
Tööriistakasti alumine osa sisaldab lõuendile asetatud objektide vaikeväärtuste seadistamise abivahendeid. Siin on esi- ja tagaplaani värvi ja joone laiuse valikud. Nendele lisaks on ka kolm valikut, mis seadistavad joonte vaikeväärtusi - joone alguse ja lõpu nooleotsa stiili ja joone stiili valimise nupud.
Muutmise valik on vaikimisi valitud Dia avamisel. See võimaldab korraga valida üht või mitut objekti lõuendil. Peale objekti lisamist lõuendile tuuakse automaatselt fookus just sellele nupule. Nii saad lihtsalt objekte valida ilma, et peaksid uuesti muutmise nupul klõpsama.
![[Nõuanne]](images/tip.png)
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Objekti valiku ja muutmise valiku vahel saad lülitada tühikuklahvi abil. Näiteks oletame, et soovid lisada mitu ristkülikut järjest. Kõigepealt klõpsa ristküliku ikoonil ja lisa üks ristkülik lõuendile. Nüüd valitakse automaatselt muutmine. Selleks, et uuesti valida ristkülikut vajuta tühikut. Nüüd võid klõpsata lõuendil ning lisada uue ristküliku. Jätka tühiku ja klõpsuga vaheldumisi ning saad lisada sobiva arvu ristkülikuid. |
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Dias saab Muuda nupu automaatset valikut ka keelata. Loe lähemalt peatükist Kohandamine / Kasutajaliides. |
Tekstitoimetuse ikoon on lisatud alles alates Dia versioonist 0.97 ja näitab, et oled tekstitoimetuse režiimis. Koos sobiva objekti valimisega on see üks viis teksti muutmise alustamiseks.
Objektidel, mis toetavad otse lõuendil tekstitoimetust, on kaks erinevat valikurežiimi. Tavaline on nagu kõigil teistel objektidel ning võimaldab muuta objekti asukohta, kuulumist gruppidesse jne. Osadel objektidel aga on ka teine režiim, mis võimaldab otse lõuendil nende teksti muuta.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Tekstitoimetuseks on mitu erinevat võimalust. Võid alla vajutada ja kinni hoida vasakut hiireklahvi, aktiveerida tekstitoimetust Enter või F2 klahviga või valides objekt peale tekstitoimetuse aktiveerimist tööriistakastist. |
Suurenduse nupp on üks sisse ja välja suumimise võimalustest. Loe suumimise kohta lähemalt peatükist Lõuend / Suurendus. Suurendus jääb aktiivseks kuni valitakse mõni muu tööriist.
Kerimist kasutatakse skeemil ringi liikumiseks. Kui see on valitud muutub hiirekursor käeks. Aktiivse kerimisvaliku puhul võid hiirega klõpsata lõuendil ja lohistada lõuendi endale sobivasse asendisse. Kerimine jääb aktiivseks järgmise tööriista valikuni.
Järgmised objektid muutmise, suurenduse ja kerimise kõrval võimaldavad lõuendile asetada Dia baasobjekte. Loe baasobjektidest lähemalt peatükist Baasobjektide tutvustus.
Tööriistakastis kohe baasobjektide ikoonide all on rippmenüü, kust saab valida erinevate skeemitüüpide jaoks vajalikke objektide komplekte. Nagu näha jooniselt kuulub Diasse lai valik erinevaid eriobjekte. Eriobjekti kasutamiseks tuleb kõigepealt valida rippmenüüst skeemitüüp. Seejärel saab lihtsalt klõpsata soovitud objektil ja klõpsuga lõuendil see objekt kasutusse võtta. Loe lähemalt erinevate skeemitüüpide kohta peatükist Eriobjektide kategooriad.
Allpool on toodud eriobjektide palett, mis võimaldab seadistada esi- ja tagaplaani värvi, joone jämedust ja stiili. Need valikud muudavad uute lõuendile lisatavate objektide vaikeseadeid. Need ei muuda juba lõuendile lisatud objektide seadeid. Siin sooritatud muudatused jäävad kehtima kuni nende muutmiseni ka järgmiste Dia sessioonide jaoks.
Kaks ruutu vasakul võimaldavad muuta vaikimisi esi- ja tagaplaani värvi kõigi lõuendile lisatavate uute objektide jaoks. Kui ülemisel ruudul teha topeltklõps, siis saab muuta esiplaani värvi. Kui alumisel ruudul teha topeltklõps, siis saab muuta taugaplaani värvi. Loe värvide valimise kohta lähemalt peatükist Objektid / Värvid.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Vaikevärvi taastamiseks klõpsa väiksel mustal ja valgel ruudul värvivaliku vasakus all nurgas. |
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Esi- ja tagaplaani värvide vahetamiseks klõpsa noolekesel värvivahetuse ala ülemises paremas nurgas. |
Värvivaliku ruutudest paremal on viis erineva jämedusega joont. Soovitud joone jämeduse vaikeväärtuse valimiseks klõpsa sobival joonel. Kriipsjoonega kast märgib hetkel kasutatavat joone jämedust.
Tööriistakasti alumises ääres on kolm nuppu. Vasak võimaldab valida vaikimisi nooleotsa joone algusesse- Vaikimisi on selleks nooleotsata valik. Parempoolne nupp võimaldab sama valikut joone lõppu. Nooleotsad on ainult joontel ning see valik teisi objekte ei mõjuta. Keskmine nupp võimaldab valida joone vaikimisi stiili (pidev, katkend-, punktiirjoon jne).).
![[NB!]](images/note.png)
|
NB! |
|---|---|
|
Joone jämeduse ja joone stiili seaded mõjutavad kõiki baasobjekte. Kujundite puhul määravad need seaded kujundi piirjoone seadistuse. Neid seadeid kasutavad ka osad eriobjektid (nt vooskeem), kuid on ka eriobjekte (nt AADL), millel on fikseeritud joone seaded ning siinsed seadistused neid objekte ei mõjuta. |
Dia lõuendile lisatakse klõpsates kõigepealt soovitud objekti ikoonile Tööriistakastis ja seejärel sobival kohal lõuendil. Objekt lisatakse hiirekursori kohale.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Saad kiiresti lisada ka mitu objekti järjest kui klõpsad vahepeal tühikuklahvile ja muudad nii tööriista muutmise valikult tagasi objekti valikule. Näiteks oletame, et soovid lisada mitu ristkülikut järjest. Kõigepealt klõpsa ristküliku ikoonil ja lisa üks ristkülik lõuendile. Nüüd valitakse automaatselt muutmine. Selleks, et uuesti valida ristkülikut vajuta tühikut. Nüüd võid klõpsata lõuendil ning lisada uue ristküliku. Jätka tühiku ja klõpsuga vaheldumisi ning saad lisada sobiva arvu ristkülikuid. |
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Kui kasutad erinevate objektide puhul erinevaid värve või joonte stiile, siis saad kiiremini kui teed eraldi faili sobivalt seadistatud näidisobjektidega, mida saad kopeerida ja asetada lõuendile kui nende järgi vajadus tekib. |
Objekt asetamisel lõuendile ilmuvad selle piirjoonele väiksed rohelised ruudud. Need on objekti pidemed.
Objekti liigutamiseks võta sellest hiirega kinni suvalisest punktist objekti keskel (või ka piirjoonelt väljaspoolt objekti pidemeid) ja lohista see hiirega soovitud kohta lõuendil. Joonte puhul pead enne joonele klõpsama.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Objektide liigutamisel pane tähele, et sa ei klõpsaks objekti pidemel. Sellest kinni hoides hiirega lohistamise peale muudad objekti suurust mitte asukohta. |
Pidemeid kasutatakse objekti suuruse muutmiseks. Objekti suurendamiseks võta kinni sobivast pidemest ja lohista seda keskpunktist eemale. Objekti vähendamiseks võta kinni sobivast pidemest ja lohista seda keskpunkti poole. Objekti suurus muutub hiire liigutamisega. Kui objektil on fikseeritud proportsioonid, siis ühes suunas selle mõõte muutes muudetakse automaatselt ka teises suunas mõõte. Kui objektil on vabad proportsioonid, siis kõrguse muutmine ei mõjuta laiuse muutmist ja vastupidi. Osadel objektidel saad ise seadistada, kas soovid kasutada fikseeritud proportsioone või selle välja lülitada.
Objekti kustutamiseks klõpsa objektil ning vali see. Pidemed muutuvad nähtavaks kui oled valinud objekti. Seejärel klõpsa klaviatuuril kustutamise klahvile (Delete) või vali menüüst ->.
Paljudel skeemidel on objektid omavahel mõne baasobjektidest valitud joonega ühendatud. Kui kujund ei ole parajasti valitud, siis näidatakse selle piirjoonel mitmeid ühenduspunkte väikeste "x"-idena. Lisaks on kujundite keskel ühenduspunkt. Ka joontel on teiste joonte ühendamiseks sobivad ühenduspunktid.
Joonte mõlemas otsas on pidemed, mille abil saab neid ühendada teiste objektide külge. Ühendamata joonte pidemed on rohelised, ühendatud joontel aga punased. Joontel on ka oranžid pidemed, mille abil saab joone kuju muuta. Allpool toodud joonisel on näha mitu joont nii roheliste pidemetega ühendamata otsas kui ka punaste pidemetega ühendatud otsas.
Kahe kujundi joonega ühendamiseks:
-
Vali soovitud joone tüüp tööriistakastis sobivale nupule klõpsates.
-
Võid siis klõpsata lõuendil ning lohistada alguspunkti pideme soovitud ühenduspunkti esimese kujundi küljes.
Või võid ühe sammu kokku hoida ja klõpsata otse esimese objekti ühenduspunktil. Sellisel juhul ühendatakse joon kohe valitud ühenduspunktis objektiga.
Mõlemal juhul ühendatakse alguspunkt ning selle pide muutub punaseks.
-
Klõpsa joone lõpp-punktis olevale rohelisele pidemele ja lohista see teise objekti soovitud ühenduspunkti. Kui joon ühendatakse siis teise objekti piirjooned värvitakse punaseks (vt joonist allpool).
Sel hetkel on kaks objekti ühendatud. Kui sa liigutad ühte objektidest siis venib joon ning hoiab neid endiselt ühendatuna. Kui aga liigutad joont, siis haagib see end lahti mõlema objekti küljest. Kui see juhtub kogemata, siis võid selle tegevuse tagasi võtta klõpsates klaviatuuril Ctrl+Z või valides menüüst ->.
Sul on alati võimalik klõpsata joone alg- või lõpp-punktil ning lohistada seda uude kohta skeemil ühendades joone vanast ühenduspunktist lahti või uue objekti ühenduspunkti külge.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Kui ühendad joone fikseeritud punkti kujundi äärel, siis jääb joon ühendatuks just selle punktiga ka peale objekti liigutamist. Kui ühendad joone objekti keskpunkti, siis ühenduspunkti muudetakse automaatselt kui objekti asukohta muudad ning sa ei pea enam uuesti ühenduspunkti muutma. Kui ühendad joone keskpunkti, siis näidatakse joone pidet siiski objekti äärel. Selleks et joone ühenduskohta muuta pead haarama joone otsast kinni just objekti servast mitte objekti keskelt. |
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Kui ühendad joone või kompleksjoone lõuendile asetamisel olemasoleva kujundi keskele (ja ühendad sinna alguspunkti), siis pead olema hoolikas lõpp-punkti valikul. Veendu, et klõpsad joone pidemel mitte seda ümbritseval kujundi sisul. Klõpsates kogemata kujundi sisul valid kujundi mitte joone pidet. Kui nii juhtub, siis klõpsa väljaspool kujundit valiku eemaldamisens ning ettevaatlikult kujundi keskel olevale "x"-il (mitte joone nooleotsal). Siis muutub joone pide nähtavaks ja sa saad seda lohistada soovitud punkti. Pane tähele, et pidet näidatakse punaselt, sest see on ühendatud kujundi keskpunktiga. Samuti pane tähele, et pead selle kujundist välja lohistama enne kui uuesti joont näed. |
Erinevate joonte kohta loe lähemalt peatükist Baasobjektid / Joon.
Teksti saab siestada kui valida objekt, lülituda tekstitoimetuse režiimi ning alustada kirjutamist. Kirjastiili, suuruse, joondamise ja muid vormistusseadeid saab muuta kui väljuda tekstitoimetuse režiimist ning teha topeltklõps objektil.
Paljud Dia objektid toetavad lõuendil tekstitoimetust. Dia versioonist 0.97 varasemate versioonide puhul ei tehtud vahet objekti valiku ja selle objekti tekstitoimetus režiimi vahel. Seega oli vaja lisatööd toetamaks lõuendi ja tekstitöötluse kasutamist samade käskude abil - nt kustutamisel ei kaotatud ainult üht tähte vaid terve objekt.
Alates Dia versioonist 0.97 on kasutusel eraldi tekstitoimetusrežiim. Sellesse sisenemiseks klõpsa kas sisestusklahvil Enter või funktsiooniklahvil F2 kui sobiv objekt on valitud. Tekstitoimetusest väljumiseks klõpsa hiirega kas muudetavast alast väljas või kasuta paoklahvi Esc.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Tekstitöötluse ajal mõjuvad tavalised kopeerimise ja asetamise klahvikombinatsioonid (Ctrl+C, Ctrl+V) kogu tekstile. Redigeeri menüü sisaldab ka käske teksti kopeerimiseks, lõikamiseks (Shift+Ctrl+X) ja kleepimiseks (Shift+Ctrl+V), mis mõjuvad ainult ühe objekti sisule. Pane tähele, et teksti asetamisel objekti vormistatakse see Dia sihtobjekti seadetega mitte teksti lähteallika järgi. |
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Tekstivalikut objekti sees ei saa valida hiirega (selle peale liigutatakse kursorit). Kursori asukohta saab teksti sisestada lihtsalt kirjutades. Hiirekursorist vasakul saad kasutada tagasilükke klahvi Backspace. Kustutamise klahv Delete kustutab teksti kursorist paremalt. Objekti sees kogu teksti kustutamiseks kasuta lõikamist (Shift+Ctrl+X). |
Dia pakub mitmeid võimalusi mitme objekti samaaegseks liigutamiseks. Need võimalused on kättesaadavad menüüst ->.
Objektide joondamiseks tuleb kõigepealt valida objektid (loe lähemalt peatükist Objektide valimine) ja seejärel kasutada joondamiskäske kas menüüst või kiirklahvidega. Objektide valimise järjekord ei ole oluline.
Joondamine vasakule, paremale ja keskele on kasutusel objektide vertikaalseks ümberpaigutamiseks lõuendil. Vasakule joondamine toimub kõige vasakpoolsema objekti vasaku külje järgi. Paremale joondamine toimub samuti parempoolseima objekti parema külje järgi. Keskele joondamine toimub objektide keskpunktide järgi ning uus asukoht on kõige laiema objekti keskel. Näited on toodud allpool.
Üles, keskele ja alla joondamist kasutatakse objektide lõuendile horisontaalselt paigutamiseks. Üles joondamisel kasutatakse kõige ülemise objekti ülemist serva. Alla joondamiseks kõige alumise objekti alumist serva. Keskele joondamine tehakse keskpunktide järgi, uueks asukohaks saab esialgse kõige kõrgema objekti keskel. Näited on toodud allpool.
Joondamine / laota laiali käske saab kasutada objektide vahele võrdsete vahekauguste tekitamiseks nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Näited on toodud allpool.
Joondamine / Kõrvuti käsk paigutab objektid üksteise kõrvale ilma vahedeta. Joondamine / Kuhjas käsk paigutab objektid üksteise peale ilma vertikaalsete vahedeta. Näited on toodud allpool.
Ühendatud objektide joondamine paigutab objektid nii, et nendevahelised ühendusjooned jääksid horisontaalseteks ja vertikaalseteks.
|
|
Nõuanne |
|---|---|
|
Ühendatud objektide joondamise algoritm ei ole lollikindel. Tegelikult on see ülilihtne. Kui tulemuseks saadud joondamine ei rahulda sinu soove võid alati kasutada käsku Unusta ning joondamine tagasi võtta. Teistsugune valik objektidest võib anda meelepärasema tulemuse. |
Grupeerimine võimaldab mitmel objektil korraga ühe tervikuna toimida. Grupp võimaldab sul fikseerida objektide asukohad üksteise suhtes ja kõigi liikmete omadusi korraga seadistada. Objektide grupeerimiseks vali kaks või enam objekti ning vali seejärel menüüst ->.
Kui grupp luuakse või hiljem valitakse siis tekib grupi ümber uus komplekt musti pidemeid nagu on näidatud alltoodud joonisel. Siis on võimalik kogu gruppi ühe tervikuna liigutada just nagu üksiku objekti puhulgi. Lihtsalt klõpsa ja lohista mõnd grupi liiget.
Kõigil gruppi kuuluvatel objektidel saab ka korraga omadusi muuta kui teha topeltklõps või valida parema hiire kontekstimenüüst. Loe lähemalt peatükist Objektide grupi omaduste muutmine.
Objekti omadused ehk atribuudid määravad selle objekti välimuse. Omaduste hulka kuuluvad teksti kirjastiil ja välimus, joonte jämedus, stiil ja värv, läbipaistvus ehk tausta joonistamine või joonistamata jätmine, esi- ja tagaplaani värv ja k&otillde;ik muud seadistused, mis määravad objekti esitusviisi. Erinevatel objektitüüpidel on erinev komplekt omadusi.
Objekti konkreetsed omadused määratakse kahel viisil. Vaikimisi seaded kehtestatakse objekti lõuendile tekitamisel ja määravad objekti esialgsed omadused. Kui objekt on juba lõuendil, siis saab selle omadusi muuta Omadused dialoogiakna abil ühe objekti haaval või tervele grupile korraga.
Objekti vaikimisi omadusi saab Dias seadistada kahes kohas. Esiteks, nagu juba peatükis Vaikimisi värv, joone jämedus ja joone stiil, saab esi- ja tagaplaani värvi, joone jämedust ja stiili kõigi baasobjektide ja osade eriobjektide puhul määrata tööriistakasti seadete abil. Baasjoonte vaikimisi otste nooled saab valida ka seatsamast tööriistakastist.
Ülejäänud objektide vaikeväärtustest saab seadistada Vaikeväärtused: dialoogist, mille avamiseks tuleb teha tööriistakastis sobival ikoonil topeltklõps. Kuna iga objekti omadused on erinevad on ka vaikeväärtuste dialoogid erinevate objektide jaoks erinevad. Allpool on toodud näidised teksti ja ristküliku objektide omaduste dialoogidest.
Objektide puhul, mis sisaldavad teksti, saab tavaliselt seadistada teksti joondamist, kirjastiili, rasvasust, kursiivi ja suurust sentimeetrites. See võimaldab seadistada vaikeväärtusi iga teksti sisaldava objekti jaoks.
Kui objektid on asetatud skeemile, siis saab nende omadusi muuta kas ükshaaval või grupi liikmena.
Üksiku objekti omaduste muutmiseks tee topeltklõps objektil või vali objekt ning parema hiireklahvi kontekstimenüüst vali Omadused. Mõlemal juhul avatakse omaduste kast, mille abil saad valitud objekti seadistada.
|
|
NB! |
|---|---|
|
Ka siis kui mitu objekti on valitud võid muuta ainult ühe omadusi neist kui sellel objektil topeltklõpsu abil omaduste dialoogi avad. Sellisel juhul mõjub muudatus ainult sellele ühele objektile. |
Objektide grupi omaduste muutmiseks vali kaks või enam objekti ning vali menüüst -> ning tekita grupp. Kui grupp on loodud, siis saad seadistada omadusi kõigile grupi liikmetele korraga. Selleks on vaja topeltklõpsata grupil või valida parema hiireklahvi kontekstimenüüst Omadused. Selle peale avatakse Omaduste dialoog, kus sisalduvad ainult need omadused, mis kõigil grupi liikmetel olemas on. Kui grupis on vaid üht liiki objekte, siis näed kõiki omadusi.
Näiteks, kui grupis on ainult baasobjektidest jooned, siis kuvatakse kõik joonte omadused. Kui grupis on jooned ja ristkülikud, siis kuvatakse ainult joone jämedus, värv ja stiil, sest ainult need omadused on kõigil objektidel üühised.
Objektide omaduste muutmine grupina on Dia võimas abivahend. Kui on tegu näiteks suure skeemiga ja soovid kõigil baasobjektidest joontel joone stiili muuta, siis saad seda lihtsalt teha järgmiste sammudega.
- Vali üks baasobjektist joon.
- Kasuta menüüd -> ning vali kõik baasobjektist jooned skeemis.
- Kasuta menüüd -> ning lisa kõik sellised jooned ühte gruppi.
- Tee grupil topeltklõps ja vii sisse soovitud muudatused.
- Kasuta menüüd -> ning eemalda grupp.
Nii toimides saad korraga kiiresti mitme objekti omadusi korraga muuta. See töötab ka valikutega kuhu kuulub mitu objektitüüpi kui kõigil objektidel on just need omadused olemas, mida muuta soovid.
Kõigil Dia objektidel on ka värviatribuudid. Joontel on joone värv, kujunditel joone ja tausta värv, ka tekstil ja teistel teksti sisaldavatel objektidel on teksti värv. Lisaks saad -> abil seadistada värve taustale, alusvõrgu joontele ja lehekülgede eraldajatele. Lõpetuseks saad tööriistakasti abil seadistada uute objektide vaikimisi esi- ja tagaplaanivärve..
Enamikul juhtudel on kaks viisi värvi valimiseks. Esiteks saad valida ettemääratud nimekirjast rippmenüüst värvi, mida soovid kasutada iga omaduse jaoks, millel värvi saad valida.
Selles nimekirjas on viis põhivärvi (must, valge, punane, roheline, sinine) ja kohandatud värvid, mida oled viimati kasutanud. Lisaks on valik "Veel värve", mille abil saad avada värvipaleti. Värvipalett võimaldab valida kõiki värve. Sellest räägitakse lähemalt järgmises sektsioonis.
Värvide valimise dialoog koosneb seitsmest alast:
-
Värviratas võimaldab hiirega värvi valida. Soovitud värvi saad määrata välimisest ringist. Must või valge joon märgib hetkel valitud värvi värvirattal. Hele-tumedust saab valida sisemise kolmnurga abil. Must või valge ring näitab hetkel valitud värvi kolmnurgas. Mõlemal pinnal on võimalik klõpsata ja lohistada. Hetkel valitud värvi näidatakse kohe ringi all paremal.
-
Värviratta all on kaks ristkülikut. Vasakpoolne näitab objekti kehtivat värvi ning parempoolne uut värvi, mille just valisid värvirattalt. Kui vajutad Olgu nupule, siis asendatakse objekti värv uue valikuga.
Nende kahe ristküliku kõrval on pipeti nupp. Selle abil muutub hiirekursor pipetiks ja saad kogu ekraanilt sobiva värvi valida nagu enamikus graafikaprogrammides (näiteks The Gimp).
NB! Windowsis saab pipetiga värve valida vaid Dia lõuendi piires.
-
All paremas nurgas on eeldefineeritud värvipalett. Siin klõpsates valitakse näidatud värv.
-
Paremal keskel võid värvi läbipaistvust seadistada nihiku abil.
-
Üleval keskel on tooni, küllastuse ja heleduse (Hue, Saturation, Value ehk HSV formaat) valikud. Siia saab numbri väärtuse nii sisse kirjutada kui ka üles ja alla suunatud noolekeste abil muuta. Muutmise peale kajastatakse tulemust kohe ka värvirattal.
-
Sellest paremal on punase, rohelise ja sinise (RGB) värvi valikud, mis toimivad samal moel nagu HSV valikud.
-
Keskel on veel ka ala värvi nimetuse sisestamiseks. Siin on toetatud standardsed värvinimed ja HTML stiilis kuueteistkünendsüsteemi numbrid (0-9A-F) 3 või 6 kaupa. Loe lähemalt HTML4.01 värvidest W3C standardiorganisatsiooni lehelt http://www.w3.org (inglise keeles).
Skeemipuu on alternatiivne võimalus skeemiga töötamiseks. See aken sisaldab nimekirja kõigist skeemil olevatest objektidest. Objektil parema hiireklahviga klõpsates saad sooritada mitmeid operatsioone.
Skeemipuu saab avada menüüst valides -> või vajutades F8 kui tööriistakast on fookuses.
Mõned tegevused skeemipuus mõjutavad skeemi ennast. Valides mitu objekti korraga saad neid korraga ka muuta. Objekte saab skeemipuus ka sorteerida. Sorteerimisvalikud ja muud operatsioonid leiad parema hiireklahvi kontekstimenüüst.
Need võimalused on lahti seletatud allpool.
-
Valik kannab üle valiku skeemipuust skeemile.
-
Leia toob valitud objekti(d) lõuendil nähtavale. See on kasulik suurtelt skeemidelt objektide leidmiseks.
-
Omadused näitab valitud objekti omaduste dialoogi. Loe lähemalt peatükist Objektide omadused.