"Lähtesta tööriistad peale loomist" valib uue objekti lisamise järel automaatselt muutmise tööriista. Nii saad lisada objekti ja seda kohe muuta ilma vahepeal tööriistakasti tagasi minemata.

Kui tööriistade lähtestamine on välja lülitatud, siis jääb parajasti valitud objekti lisamise tööriist aktiivseks kuni kasutaja mõne muu objektitüübi või vahendi valib. See on kasulik mitme samatüübilise kujundi lisamiseks. Sellisel juhul tuleb peale objektide lisamist käsitsi valida kas muutmise tööriist või mõni muu vahend.

	Nõuanne
	Alternatiiv selle linnukese eemaldamisele on tühikuklahvi kasutamine peale objekti lisamist sama tööriista uuesti kasutamiseks. Loe lähemalt peatükist Objektide lisamine.

Tagasivõtmiste tasemete arv määrab Unustamise tööriista mälu pikkuse. Mida suurem number seda rohkem samme saad tagasi võtta mingi vea parandamiseks. Kui selleks väärtuseks on 0 siis on tagasivõtmiste arv programmis piiramata, ainus piiraja on siis arvuti mälumaht.

Vastassuunas lohistamine valib ka osaliselt valikupiirkonda jäävad objektid võimaldab valida kõik ristkülikukujulisse piirkonda jäävad objektid nii, et valitav objekt võib jääda ka vaid osaliselt piirkonda. Tavaliselt jäetakse sellised objektid piirkonna valikust välja ja objekti valimiseks peab ta täielikult piirkonna piiridesse mahtuma. Tavaliselt on ka diagonaalis vasakult ülevalt paremale alla ja vastupidi piirkonna valikud võrdsed tegevused.

Kui see valik on sisse lülitatud, siis vastassuunas valimine lisab ka piirkonna piirile jäävad ja vaid osaliselt piirkonda jäävad objektid valikusse. Diagonaalis vasakult ülevalt paremale alla valik töötab endiselt ja valib vaid täielikult piirkonda mahtuvad objektid.

See võimalus pakub kaht erinevat viisi piirkonna valimiseks s&oyilde;ltuvalt hiire liikumise suunast.

Viimati avatud dokumentide nimekirja pikkus määrab mitut viimatiavatud skeemi näidatakse vastavas menüü osas Fail menüü all.

Kui Menüüriba kasutamine on valitud siis ilmuvad menüüd skeemi kohal ja objektide kontekstimenüüd avanevad parema hiireklõpsu peale. Vastasel juhul ilmub menüü peale paremat hiireklõpsu lõuendil ning objektide kontekstimenüü ilmub keskmise hiireklahviga valitud objektil klõpsamisel.

	NB!
	Kui sinu hiirel ei ole kolme nuppu pead selle valiku tegema, vastasel korral ei saa sa avada objektide kontekstimenüüd.

Tööriistakasti hoidmine skeemiakna peal tagab, et see on alati kõige pealmine ja nähtav ning kiirelt kasutatav.

Püstpaigutus määrab lehekülje orientatsiooni. Kui see on valimata, siis kasutatakse rõhtpaigutust.

Paberi tüüp võimaldab etteantud nimekirjast paberi suurust valida.

Taustavärv võimaldab määrata vaikimisi taustaväRvi kõigile uutele skeemidele. Loe lähemalt peatükist Värvid.

Salvestatud failid pakitakse kokku võimaldab Dia XML faile gzip abil kokku pakkida või jätta need kokku pakkimata ning muu tarkvara poolt paremini redigeeritavaks jätta.

Ühenduspunktid määrab kas need on vaikimisi uutel skeemidel nähtavad. Seda saab jooksvalt muuta menüüst Vaade->Ühenduspunktide näitamine.

Uue akna laius määrab akna vaikimisi laiust pikslites. Kirjuta kas number või kasuta suuruse muutmise nuppe.

Uue akna kõrgus võimaldab määrata laiust pikslites.Kirjuta kas number või kasuta suuruse muutmise nuppe.

Uue akna suurendus määrab vaikimisi suurenduse protsentides. Kirjuta kas number või kasuta suuruse muutmise nuppe.

Leheküülje katkestusjoone nähtavus on määrgitav.

Värv aitab määrata lehekülje katkestusjoonte vaikeväRvust. Seda saab muuta menüüpunktist Objektid -> Omadused.

Pidevjooned määrab kas kasutatakse pidevaid või katkendjooni katkestusjoonena.

Nähtav määrab kas alusvõrk on automaatselt uutel skeemidel.

Joonda määrab kas vaikimisi on alusvõrgu joonte külge haakimine automaatselt sees. See sunnib objekte automaatselt alusvõrgu joonele asuma. See lihtsustab objektide joondamist ja võrdsetele vahekaugustele üksteisest paigutamist. Loe lähemalt peatükist Lõuend / Alusvõrgu jooned. Seda saab muuta menüüst Vaade / Alusvõrgule jondamine.

Dünaamiline alusvõrgu suuruse muutmine määrab, kas suumimisel jäetakse alusvõrk samasse mõõtu või suumitakse ka seda. Valitult ei oma X ja Y suurus mingit mõju.

Kui see kast on valimata, siis alusvõrgu suuruseks on allpool määratud X ja Y suurused sentimeetrites. Seega suumimisel muutub ka v&otild;rgu näiline suurus.

X määrab horisontaalsed alusvõrgu joonte vahed kui dünaamiline alusvõrk on valimata.

Y määrab vertikaalsed alusvõrgu joonte vahed kui dünaamiline alusvõrk on valimata.

Värv määrab alusvõrgu joonte värvi.

Ridu pidevate joonte vahel määrab pidevate joonte vahele jääva ridade arvu mille jooned on katkendlikud.

Kärjekujuline alusvõrk võimaldab ristkülikute asemel asemel kuusnurkadest koosnevat võrku.

Kärje küljepikkus määrab kuusnurkade suuruse sentimeetrites. Mõjub ainult koos valikuga kärjekujuline alusvõrk.