III klassi preparatsioon lingvaalse juurdepääsuga
Esmase kaviteedi preparatsioon tehakse enamasti
kaudselt, jälgides prepareerimist peeglist. Peegel peab olema puhas ja ilma
kriimudeta. Abistaja hoiab töötades peegli puhta, suunates sellele õhujoa.
Avamiseks eelistatakse väikest või keskmise suurusega kerapuuri – puuri valik sõltub kahjustuse suurusest. Puuriga sisenetakse proksimaalsele pinnale lingvaalselt kohas kuhu karioosne kahjustus jääb kõige lähemale. Emaili läbides ei tohi kahjustada kõrvalolevat hammast.
kerapuur
Aksiaalse seina sügavuseks püütakse hoida 0,75-1,25 mm. Aksiaalne sein peab järgima hamba välispinna kontuuri. Väikene kaviteet võiks dentiini ulatuda 0,2 mm ulatuses. Tegelik kaviteedi sügavus ja ulatus sõltuvad kahjustuse asetusest ja suurusest ning varasema täidise olemasolust.
Kaviteedi loomisel tuleks üritada säilitada
proksimaalset kontakti. Kui kaaries paikneb kontaktpunktis tuleb karioosne kude
eemaldada ka juhul kui kontakt seeläbi avaneb. Sel juhul peab täidise värv
vastama hambavärvile, sest see jääb fatsiaalselt nähtavale.
Intsisaalsed ja gingivaalsed emailiservad
viimistletakse käsiinstrumentidega (trimmerite, peitli või emailikirvega)
vältimaks kõrvalhamba emailipinna kahjustamist.
Pärast kaviteedi esmast kujundamist eelpool kirjeldatud
viisil eemaldatakse karioosne kude, mis on jäänud eemaldamata. Samuti
eemaldatakse (selle olemasolul) kogu vana defektne täidismaterjal.
Hamba pulbi kaitseks asetatakse sügavasse kaviteeti kaltsiumhüdroksiid. Kaltsiumhüdroksiid halvendab täidise adhesiivsust ja kuna materjal on opaakne võib see kumada läbi hambakoe või täidismaterjali. Seetõttu asetatakse minimaalne kogus kaltsiumhüdroksiidi kaviteeti kohas mis on pulbile kõige lähemal (enamasti aksiaalses seinas). Vaata fotot ja pööra tähelepanu kaltsiumhüdroksiidi (illustratsioonil valge) asukohale.
Väikese kerapuuriga luuakse vajadusel (suur kaviteet,
lisaretentsiooni vajadus) lisaretentsiooniks piki aksiaalset seina
gingivaalsele vagu ja intsisaalsesse kaviteedi nurka väikene süvend. Vagu võiks
kaviteedis ulatuda dentiini umbes 0,25 mm ulatuses kohas kus on
kahjustamata email (vagu nõrgendab kõrvalasetsevat emailiäärt).
Emailiservadele antakse nt leegikujulise teemantpuuriga
kerge kaldlihv (täpsem kirjeldus järgmises alapeatükis). Kaldlihv ei tohi ulatuda sügavale kaviteeti, vaid tehakse
ainult emaili paksuses kõigil ligipääsetavatel kaviteedi servadel. Piisavaks
kaldlihvi laiuseks on 0,25-0,5 mm.
Kaldlihvi vastunäidustuseks on kaviteedi serv mis
ulatub juure pinnale ja/või lingvaalsel pinnal hamba kontaktpunkti lähedusse.
Neil juhtudel ei ole kaldlihv soovitatav.
Kaviteedi loomisel peaks puur liikuma võimalikult otsemat teed kahjustuse suunas.
Võimalusel ei avata kontaktpunkti ja hoidutakse aksiaalses suunas puurimisest, et vältida pulpi kahjustamast.
Nüüd, kus oled teooriaga tutvunud, vaata videot III klassi preparatsioonist (inglise k., pikkus 32 minutit).
Tegemist on ajaloolise videoga, kuid põhitõed kehtivad siiani. Kindlasti vaata kaviteedi preparatsioon (esimesed 10 minutit) kus näed tavalist meetodit palatinaalse lähenemisega.
Kui huvitud ka matriitsi kasutamisest (mis on erinev II klassi puhul kasutatavast matriitsüsteemist), alusta vaatamist 16. minutist. Sellele järgneb täidise asetamine (jälgi matriitsiga modelleerimist - see kergendab oluliselt sinu tööd!) ja viimistlus.