TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI VIII TARTU R I IK L IK Ü L IK O O L TARTU ÜL IKOOL I A JA L O O KÜSIMUSI VIII (TRÜ ajaloo komisjoni materjalid) TARTU 19 7 9 Toimetuskolleegium: J Kuum, U. Lumiste. T. Ilomets (vastutav toimetaja) © Tartu Riiklik Ülikool, 1979 FÜÜSIKA TARTU ÜLIKOOLIS 19. SAJAUDI TEISEL POOLEL JA 20. SAJAUDI ALGUL P. Prüller 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul Tartu üli­ kooli füüsika-matemaatikateaduskond valmistas kaadreid põhi­ liselt Venemaale. Siin 1889. - 1918. a. matemaatikaosakonnas immatrikuleeritud 965 üliõpilase seast on pärast ülikooli lõ­ petamist kindlaks tehtud vaid ühe kümnendiku töökohad prae­ gusel Eesti NSV territooriumil, kõik ülejäänud siirdusid töö­ le Venemaale /3/. Käesolev ülevaade käsitleb tööd füüsika kateedris 1866.- 1917. aastal ja on järg ülevaatele 1802. - 1865. a. kohta "Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel" /41/. Vaadeldaval perioodil olid füüsika kateedri juhatajad ja pro­ fessorid A. Oettingen 1866. - 1893. a., B.B. Golitson 1893.a. II poolaastal ja A. I. Sadovski 1894. - 1917. a. I poolaas­ tal /52/. A. Oettingen oli füüsikadoktor ja Peterburi TA kor­ respondentliige (1876) /8; 51/. В. B. Golitson oli füüsika­ doktor (Strassburg), hiljem Peterburi TA erakorraline (1898) ja korraline akadeemik (1908) /4; 51/ ja A. I. Sadovski oli füüsika-matemaatikakandidaat, hiljem Petrogradi ülikooli füü­ sika audoktor (1917) /1; 14/. Koik nimetatud olid head peda­ googid ja väljapaistvad teadlased. 1. Tartu ülikooli füüsikakateedri juhatajad 1866. - 1917. a. A. O e t t i n g e n (1836 - 1920) Tartu ülikooli neljas füüsikaprofessor ja kateedrijuha­ taja 25. märtsist 1866 - 25. juunini 1893 /78/ oli Arthur Qet- 3 tingen (»foto 1) /8; 52/ Ta sündis 16. märtsil 1836 Tartus. Lõ­ petas Tartu ülikooli 1859.a, füüsikakandidaadi kraadiga.Jät­ kas teadmiste täiendamist Pariisis ja Berliinis. Kaitses Tar­ tu ülikoolis 1862. a. magistri- /33/ ja venia ̂ le^endi^ /34/ dissertatsioone ja 1865. a. doktoridissertatsiooni termomeÄ- ri kaliibrimise kohta Besseli meetodil /35/. A. Oettingen alustas 1863. a. eradotsendina Tartu üli­ koolis füüsika ja matemaatika loenguid /48/. Ta komandeeri­ ti 1864. a. Peterburi tutvuma meteoroloogia observatooriumi Poto 1. A. Oettingen (1836 - 1920). Originaal Pr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis. 4 tööga. Osalt ka oma eelkäija L. Kämtzi mõjul hakkas ta jär­ jest rohkem tundma huvi meteoroloogia vastu ja meteoroloo­ gia kujunes füüsika kõrval tema teiseks lemmikalaks. Alus­ tanud 2. detsembril 1865 Tartus oma korteris süstemaatilisi meteoroloogilisi mõõtmisi, kujunes temast 1865. - 1893. a. mõõtmisandmete publitseerimisega Eesti kliimauurimiee raja­ ja, mis oli tema tähtsaim panus meie teadusesse /3 7; 52/. Seoses prof. L. Kämtzi siirdumisega 1866. a. Peterburi TA teenistusse, valis füüsika-matemaatikateaduskonna kogu vabanenud füüsika õppetoolile A. Oettingeni erakorraliseks professoriks alates 25. märtsist 1866 ja korraliseks pro­ fessoriks edutati ta 15. mail 1868 /8 ; 52/. Kaaluvaks argu­ mendiks valimisel olid tema mitmekülgsed teadmised, mis või­ maldasid lugeda peale füüsika ka matemaatika ja meteoroloo­ gia kursusi ja oskus suunata üliõpilasi teaduslikule tööle. Ta oli 1880. - 1886. a. füüsika-matemaatikateaduskonna de­ kaan. Pärast 30-aastast teenistust läks A. Oettingen 25. juu­ nil 1893 erru ja sõitis Leipzigi, kus asus tööle J. Poggen- dorffi biograafilis-kirjandusliku täppisteaduste sõnaraama­ tu 3. ja hiljem ka 4. ja 5. köite toimetajana. Ta suri Leip­ zigis 5. septembril 1920 ja on seal maetud /39/. В. B. G o l i t s o n (1862 - 1916) Tartu ülikooli viies füüsikaprofessor ja kateedrijuha­ taja 24. juunist 1893 - 21. detsembrini 1893 oH Boris Borissovitž Golitson (foto 2) /4; 52/. Ta sündis Peterburis 18. veebrua­ ril 1862. Lõpetas 1886. a. Nikolai Mereakadeemia hüdrograa- fia osakonna. Füüsika alal omandas kõrgema hariduse Saksa­ maal Strassburgi ülikoolis 1887. - 1890. a. Ülikooli lõpe­ tamisel kaitses doktoridissertatsiooni teemal "Über das Dal- tonsche Gesetz" /26/ ja omandas doktorikraadi. Saabus 1830.a. tagasi Venemaale. Ta määrati 1891. a. Moskva ülikooli era- dotsendiks. В. B. Golitson kinnitati 24. juunil 1893 Tartu ülikoo­ li erakorraliseks professoriks /4/. Tema avaloeng toimus 6. septembril 1893 teemal "Kaasaja füüsika ülevaade". Töölt Tartu ülikoolis vabastati ta 21. detsembril 1893 seoses te­ ma valimisega 4. detsembril 1973 Peterburi TA adjunktiks /4; 5 52/. Teda esitasid akadeemiasse nimekad akadeemikud ja tema teaduslike tööde nimestik sisaldas 13 nimetust /67/. В. B. Golitson valiti Peterburi TA erakorraliseks aka­ deemikuks 5. detsembril 1898, korraliseks akadeemikuks 5. aprillil 1908 /51/ ja 1913. a. Füüsika Peaobservatooriumi direktoriks. Foto 2. B. Bfc(4Golitson (1862 - 1916). Originaal Geofüüsika Peaobservatooriumi muuseumis Leningradis. В. B. Golitson suri Petrogradis 4. mail 1916 ja maeti seal Nikolski kalmistule. Tema kalm säilitatakse. 6 A. I . S a d o v s k i (1859 - 1923) Tartu ülikooli kuues füüsikaprofessor 23. jaanuarist 1894- 1917. a. I poolaastani oli Aleksandr Ivanovitš Sadov­ ski (foto 3) /1; 52; 69/. Ta sündis 24. novembril 1859 Vi- tebskis. Lõpetas 1881. a. Peterburi ülikooli füüsika-mate- maatikakandidaadi kraadiga ja kaitses 1894. a. magistridis- sertatsiooni. Luges füüsikat Peterburi kõrgemates õppeasu­ tustes. Poto 3. A. I. Sadovski (1859 - 1923). Originaal perekonna arhiivis. Poto tehtud sajandi vahetusel Tartus. A. I. Sadovski suunati Tartu ülikooli õppejõuks alates 12. jaanuarist 1894. Füüsika erakorralise professori kutse kinnitati 16. juunil 1894 ja korralise professori kohuse­ täitja kutse 8. mail 1900 /1/. Füüsika loenguid alustae ta 7 1894. a. II poolaastal j a luges kuni 1917. a. I p o o l a a s t a n i /63/. (Teaduskonnanõukogu protokolliraamatu järgi oli A. I. Sa­ dovski viimast korda koosolekul 6. mail 1917 ja kuni 1918. a. ei nähtu tema töölt vabastamise otsust protokolliraamatust /11/.) Ta oli 1905. a. füüsika-matemaatikateaduskonna de­ kaan ja 1906 - 1907 ülikooli prorektor /1/. Ta käis kordu­ valt välismaal komandeeringutel. A. I. Sadovski elas Tartus Veski (Burdenko) t. 20 /17/. Ta lahkus Tartust pärast 6. maid 1917 /11/, siirdus pere­ konna juurde Viiburisse ja sealt aasta või kahe pärast Pra­ hasse, kus töötas Praha vene ülikoolis teoreetilise füüsika professorina kuni surmani 26. detsembril 1923. Ta maeti Pra­ ha vene õigeusu kalmistule. Kuni 1971. aastani märgiti füüsikaalases kirjanduses ekslikult, et A. I. Sadovski suri Helsingis 1920. a. Samuti puudusid teated temale 1917. a. füüsika audoktori diplomi omistamisest Petrogradi ülikooli poolt, õiged andmed teatas käesoleva artikli autorile vastava järelepärimise peale A.I.Sadovski poeg A.A.Sadovski /79/ kirjaga 27. septembrist 1970 Tbilisist /17/. Andmed publitseeriti esmakordselt 1971. aastal XIII rahvusvahelise teadusajaloo kongressi materja­ lides /66/ ja samuti Suure Nõukogude Entsüklopeedia viima­ ses väljaandes /69/. A. I. Sadovski töö kohta Tartu ülikoolis on senini pub­ litseeritud üheleheküljelised ülevaated /31; 32/ ja biograa­ fia ENE-s /43/. Peale selle on T. Reineti käsikirjaline dip­ lomitöö 1965. aastast /12/. Revolutsioonieelses ja NSV Lii­ du füüsikaalases venekeelses kirjanduses leidub A. I. Sadov­ ski töö kohta 18 lühiülevaadet, mis viitab tema tuntusele füüsika alal. On ilmumas eestikeelne lühimonograafia A,L Sa­ dovski kohta ENSV TA juures asuva LUS-i Toimetises /42/. 2. Füüsika kateedri ruumid 1859 - 1918 Ülikooli peahoonele ehitati 1856. - 1859. a. kaks tiib- hoonet /65, kd. 1, lk. 496/. Novembris 1859. a. viidi kateed­ ri ruumid, nn. füüsika kabinet peahoone esimeselt korruselt põhjatiibhoone teisele korrusele. Siin oli kasutada 9 ruumi 2 pindalaga 560 m (foto 4). Ruumid olid:1 . trepikoda, 2. ees­ ruum, 3. ja 4. praktikumi ruumid, 5. keemiatuba, 6. kateed- 8 1 Treptkoda. 2 Eesruum 3 Ja 4 Praktikumi ruumicf S tfaemiak&b/ncl 6 Kateedri juhataja tuba 7. FUusika katseriistade hoidla в Auditoorium a Katsete demonstratsiooni laud 9 Masinaruum m õ õ t 0 10 20 3D 40 Poto 4. Tartu ülikooli füüsikakateedri ruumide plaan 1859. - 191J3. a. ülikooli peahoone põhjatii- vas. P. Prülleri joonis. rijuhataja tuba, 7. tööruum spetsialistile ja katseriistade hoidla, 8. tõusva põrandaga auditoorium 80 kuulajale, 9. masinaruum. Ruumide valgustamiseks kasutati 1868. aastani petroo- leumilampe ja auditooriumis küünlaid /15/. Pärast Tartu Gaa- sivabriku tööleasumist kasutati 1880. a. gaasi ja 1900. aas­ tast elejctrit ülikooli peahoones asuvast elektrijaamast, ku­ na linna elektrijaam alustas tööd alles 1911. a. 1900. aas­ tal kavandati ehitada kabineti põhjapoolsetele akendele ven­ tilatsiooniavad ja füüsikaauditooriumile uus demonstrataioo- nilaud, millele oleks kohandatud gaasi ja vee juurde- ja äravoolu torustik /15/. Aastal 1901 oli füüsikakabinet va­ rustatud vee, gaasi-elektrivalgustuse ja ventilatsiooniga ning auditooriumi oli võimalik pimendada. 2 9 3. Õppetöö füüsika kateedris 1866 - 1917 Füüsika professuur kuulus 1802 - 1849 filosoofiateadus­ konna loodusteaduste osakonda (klassi) ja alates 1850.a. ise­ seisva füüsika-matemaatikateaduskonna alla. Püüsika alal oli 1803. a. statuudi järgi ette nähtud teoreetilise ja eksperi— mentaal— (rakendus— ) füüsika professuur, mis 1865. a. sta­ tuudi järgi kandis füüsika professuuri nime /65, lk. 129—132/. Statuudis 1865. a. oli füüsika õppeaineks 8 osakonnas: mate­ maatika, füüsika, astronoomia, keemia, meneraloogia, botaa­ nika, zooloogia ja põllumajandus, milledele 1880. a. õppe­ plaanis lisandus tehnoloogia /45/. Arstiteaduskonnas oli füü­ sika 1. ja 2. semestri õppeaineks 1865. a. statuudis ja 187^a. ja 1894. a. õppeplaanides, mis kehtisid kuni 1917. aastani /46/. Alates 1893. a. oli õppekeeleks vene keel. Füüsika-matemaatikateaduskonna 1896. a. õppeplaani jär­ gi oli teaduskonnas 4 osakonda: matemaatika-, loodusloo-, kee­ mia- ja agronoomiaosakond /75/. See kehtis kuni 1917. aasta­ ni. Üldfüüsika kursust loeti igas osakonnas kaks esimest se­ mestrit 5 tundi nädalas. Püüsika praktikum oli matemaatika- osakonnas (4. ja 6. semestril), loodusloo- ja keemiaosakonnas 6 nädalatundi. Matemaatikaosakonnas loeti 5. ja 6. semestril teoreetilise füüsika erikursust 3 tundi nädalas. Osakond ja­ gunes 6., 7. ja 8. semestril matemaatika, füüsika ja astro­ noomia haruks ja nendel semestritel füüsika harus oli füüsi­ ka praktikum (laboratoorium). A. Oettingen luges alates 1863. a. erikursusi ja alates 1866. a. füüsika üldkursust 10 nädalatundi: 1. osa - mehaa­ nika, akustika, optika, 2. osa - soojus, elekter, magnetism /48/. Esimesena füüsika kateedris korraldas ta füüsika prak­ tikume 6 nädalatundi ja kollokviumi uusimate uurimiste kohta füüsikas 2 nädalatundi. Tema taotluse peale 1866. a. andis ülikool 300 rubla aastas krediiti assistendile, kes valmis­ tas ette loengukatseid ja juhendas praktikume /9/. Erikur­ sustena luges ta kõige sagedamini järgmisi aineid: meteoro­ loogia, harmooniaõpetus,* kõrgema analüüsi elemendid (keemi­ kutele), elektrodünaamika, matemaatilise füüsika alused, me­ haaniline soojusteooria ja perspektiivi teooria. Loengute temaatika näitab lektori laialdasi teadmisi ja huvisid. A. Oettingeni üldfüüsika loenguid 1866. - 1893. a. kuu- 10 lanud üliõpilaste ligikaudse koguarvu leiame lähtudes üli­ kooli lõpetanute arvudest /65, Statistilised tabelid, lk. 18 - 21/ ja arvestades, et loeti esimesel kursusel. Nii selgub, et arstiteaduskonnas koos farmaatsiaosakonnaga oli neil aastatel umbes 3700 üliõpilast ja füüsika-matemaatika- teaduskonnas 570 üliõpilast. A. Oettingeni kaasaegsed keemikud W. Ostwald /30/ ja G. Tammann pidasid teda väga heaks lektoriks. Neist oli esi­ mene 1881. - 1882. a. ja teine 1891. a. füüsika kateedri as­ sistendiks. Ülevaate A. Oettingeni ja tema töö kohta annab mate­ maatika ajaloolane J. Depman /24/. B. B. Golitsõni poolt 1893. a. II poolaastal loetud füü- sikakursused või juhendatud tööd olid 1) eksperimentaalfüü­ sika (mehaanika, molekulaarfüüsika ja soojusõpetus) 5 näda­ latundi, 2) matemaatiline füüsika (elektriteooria ja elekt- rokinemaatika), 3) kollokvium füüsikaalaste uusimate tööde refereerimise ja arutelu alal, 4) praktilised tööd füüsika- kabinetis. Tähtsamaid loengutetsükleid oli matemaatiline füü­ sika /63/. Alates 1895. a. I poolaastast luges A. I. Sadovski füü­ sika üldkursust 5 nädalatundi ja rida erikursusi 3 nädala­ tundi /63/. Üldkursuse loengud konspekteeriti üliõpilaste algatusel ja paljundati 1903. a. kivitrükis 440-leheküljeli­ seks koguteoseks /73/, mis aga ei olnud redigeeritud A.L Sa­ dovski poolt /17/. Ülikoolis 19Ю.-1914. a. õppinud J.Lang/8С/ konspekteeris üliõpilasena põhilise osa füüsika üldkursuse loengutest, mis jagunes järgmisteks osadeks: mehaanika, op­ tika, gaaside kineetiline teooria, magnetism ja elekter /18/. Loengud olid ülevaatlikud, joonised korralikud. Seda kur­ sust loeti kõigile osakondadele. Teoreetilise füüsika erikursusteks olid termodünaamika ja elektri kursused, millede konspektide maht on 65 vihiku- lehekülge. Käsitlus on matemaatiline, kasutatakse diferent­ siaal- ja integraalarvutust, esinevad Wieni nihkeseadus, Plancki energiakvandi ja kiirgusseaduse valemid /19; 20/. Tartu ülikooli juures korraldati 1911/1912. õppeaas­ tast kuni 1914/ 1915. õppeaastani üheaastased keskkooliõpe­ tajate ettevalmistuskursused /44/. Kursustel oli 4 osakon­ da, lõpetajaid kokku 133. Matemaatika-füüsika- ja kosmo- 11 graafiaosakonnas oli lõpetajaid 44, juhatajaks oli füüsika­ professor А. I. Sadovski. Tema luges ka füüsika õpetamise metoodikat. Kursustest võttis osa 1913/1914. õ.-a. ka J. Lang, kes konspekteeris füüsika õpetamise metoodika loengud /21/ ja E. Neugardi füüsika katsetehnika loenguid /16/. Ta säili* tas ka kursuse õppejõudude ja osavotjate rühmaulesrotte (fotb 5). A. I. Sadovski füüsika õpetamise metoodika loengute sis­ sejuhatuses on kokkuvõte füüsika õpetamise eesmärgi, ekspe­ rimentaalse olemuse, katsevajalikkuse, tunni ettevalmistami­ se, läbiviimise, õpiku .ia füüsikakabineti kasutamise kohta* Poto 5. Tartu^ülikooli juures 1913/14. õ.-a. kgrral^atud kesk- kgoliopetajate ettevalmistuskursuste oggejoud ja osa- votjad. Esimeses reas vasakult teine füüsikaprofessor A.I.Sadovski, neljas astronoomiaprofessor I.A.Pokrov­ ski, teises reas vasakult E.Neugart, tema taga paremal J.Lang. Loengute põhiosas käsitletakse muudatusi ja täiendusi D.Kra- jevitsi keskkoolifüüsika õpikule koos joonistega. E. Nau- garti füüsika katsetehnika loengutes /16/, mis algavad de­ viisiga "Iga katse peab õnnestuma", käsitletakse keskkooli füüsika katsete metoodikat koos katse läbiviimisega. Seda kursust luges E. Neugart alates 1922. а. Ta oli oma ala meister. Loengute kuulaja 1928/1929. õ.-a. oli ka nende ri­ dade autor. Need loengud andsid väärtuslikke teadmisi tule­ vastele keskkooliõpetajatele. Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis on kogutud and­ med 1889. - 1918. a. immatrikuleeritud üliõpilaste arvu koh­ ta /3/. Selle aja kestel füüsika-matemaatikateaduskondä as­ tunute koguarv oli 2880, mis ligikaudu vastab ka A. I. Sa­ dovski füüsika loenguid 1894. - 1917. a. esimesel kursusel kuulanud üliõpilaste arvule. Sellest oli matemaatikaosakon- nas 965, loodusloo-osakonnas 995, keemiaosakonnas 546 ja agronoomiaosakonnas 374 üliõpilast. Nenede seas olid hili­ semad ülikooli professorid või õppejõud H. Bekker, H. Jaak- son, E. Kilkson, J. Lang, H. Liidemann (Liidemaa), E. Neu- gard, D. Rootsman (Rootsimäe), G. Rägo, J. Sarv, J. Vilip jt, ning koolitegelased K. Maasik, V. Masing, V. Nano, A. Neggo, K. Prüller, K. Ratassep, J. Sütt, K. Treffner jt. Matemaa- tikaosakormas immatrikuleeritutest on pärast ülikooli lõpe­ tamist Eestis töötanuid teada 85. Arstiteaduskonnas oli 1894.-< 1917. a. A. I. Sadovski füüsika loenguid esimesel kursusel kuulanud üliõpilaste koguarv ligikaudu 4000, kui arvestada 23 tööaastat ja stabiilset vastuvõtuarvu - 175 uut üliõpi­ last aastas /3/. A. I. Sadovski loengute kuulajad J. Lang, G. Rägo ja K. Prüller hindasid teda väga heaks lektoriks, kelle loen­ gud olid loogilised, plaanikindlad ja hästi liigendatud. See nähtub ka loengute konspektidest ja A. A. Sadovski märgib oma isa loengute kohta sama /17/. Iga loengu alguses tegi ta teatavaks teema, käsitletavad eriküsimused ja nende vaja­ likkuse põhjenduse ja lõpuks kokkuvõtte. Seetõttu kujunes iga loeng omaette väikseks ettekandeks. Loengute demonstrat­ sioonid olid laitmatud tänu assistentide hoolele katsete ettevalmistamisel. Tartu ülikoolis jätkas A. I. Sadovski energiliselt prak­ tikumide väljaarendamist. Tartu ülikooli füüsikapraktikumi- des oli üliõpilaste arvu aasta keskmine 1897. - 1900. a. 38, 1901. - 1904. a. 54, 1906. - 1910. a. 61 ja 1911.- 1915. a. 39, seega kuni 1910. aastani järjest kasvav /15/. Praktiku­ me juhendasid assistendid. Iga töö arvestati eraldi ja ül­ dist lõpparvestust ei tehtud. 13 Püüsika kateedri assistendid olid 1896. - 1903. a * M. Kossatš (1869 - 1903) /5/, 1902. - 1917. a. N. Sahharov (1874 - ? ) /7/ ja 1902. - 1917. a. E. Neugart (1881- 1971; /6/. N. Sahharov oli pärast 1917. ä. füüsikaprofessor Vo- ronežis ja E. Neugart oli 1919. - 1941. a. vanemassistent Tartu ülikooli füüsikainstituudis, luges füüsika õpetamise metoodika kursust ja juhendas katsetehnxka praktikume. Tartu ülikooli füüsikapraktikumide tööde nimekirjas oli üldmõõtmiste, aerofüüsika, soojuse, geomeetrilise op­ tika, elektri, spektro— ja fotomeetria alalt 25 tööd /15/. Matemaatikaosakonnas pidi kahe semestri vältel sooritama 1 7 - 2 0 põhilist tööd, millega tuldi toime. Enamik nendest töödest leidus Moskva ülikooli 1891. aasta praktikumitöö­ de nimekirjas. Püüsikapraktikumides aastail 1880 — 1910 soo­ ritatud 120 töö protokollide läbivaatus näitas, et igale tööle eelnes aparaadi tööprintsiibi lühikirjeldus, joonis ja mõõtmiste protokoll, enamasti hoolikalt millimeetripa- berile joonistatud graafikuga /15/. Ent mõõtmisvigu ei ar­ vestatud. 1912. a. organiseeriti eriline katsetehnika prak­ tikum tulevastele füüsikaõpetajatele, mis säilis ka veel neljakümnendatel aastatel. Püüsikakabinetis oli 1. jaanuaril 1894. a. 890 katse- riista /10/. Kabineti täiendamisele pööras A. I. Sadovski suurt tähelepanu. Kateedri arhiivis leidub katseaparatuuri hankimise kohta rikkalik kirjavahetus müügibaasidega pal­ judes linnades nagu Moskva, Peterburi, Riia, Berliin, Frank­ furt Maini ääres jt. /13/. Puuduvad andmed füüsikakateedri raamatukogu seisu koh­ ta 1917. a. Tartu ülikooli füüsikainstituudi raamatute ja ajakirjade komplektide arv 1921. a. lõpuks oli 1893 nime­ tust ja aparaate oli 666, mille pohiosa pärineb tsaari­ ajast /13/. 4. Teaduslik töö füüsika kateedris 1866. - 1917. a. A. Oettingeni teaduslike tööde nimekirjas on biograa­ filises sõnastikus 30 tööd /52/. Tema magistri— /32/ ja /33/ dissertatsioonid käsitlevad Leideni kon- densaatorpatarei füüsikat. Sädeme pikkuse mõõtmiseks gaas- 14 keskkonnas oli temperatuuri mõõtmiseks vaja hästikaliibri- tud termomeetrit /39/. Siit kujunes 1865. a. doktoridis­ sertatsiooni teema: "Ueber die Correction der Thermometer, insbesondere über Bessel's Kalibrir-Methode" (foto 6) /35/. Töö jaguneb järgmisteks osadeks: 1. Kaliibrimine Besseli Ueber die Corr e c t i o n d e r T h e r n o a e l e r , insbesondere über Bessel’s Kalibrir-Methode. Eine zur Erlangung des Doc l o r g r ades verfasste und mit Genehmigung Einer Bocbvcrordneten physico-maihematLsrhen FarultK der kaiserlichen Iniversilll zu IWRPAT zur öffentlichen Vcrtbeidigung bestimmte Ш Ш Ш & Arthur ron Oetlimgem. Mit fünf litbogruphirU.-n Tafeln. DORPAT. G edruck t bei E. J. K arow , UniTero ittte-Buchhündler. 1805 . Poto 6. A.Oettingeni doktoriväitekirja "Termomeetri korrektsioonist Besseli kaliibrimismeetodil" tiitelleht. Originaal TRÜ Teaduslikus Raama­ tukogus . meetodil. 2. Gay-Lusaci jt. kaliibrimismeetodid (võrdlu­ seks). 3. Külmumis-, keemispunkti ja klaasi paisumiskoe- fitsiendi määramine. Bessel andis meetodi ilma teooriata ainult näidise pohjal. A. Oettingeni arendatud meetodi te­ ooria ja selle pohjal tuletatud parandusliige vähendas kaks korda arvutustöid. Töö on põhjalik, sisaldab rohkelt arvu- tusnäiteid ja viiteid kirjandusele. Tema põhjalik muusika- teooria-alane töö ilmus 1866. a. /36/. A. Oettingeni suurimaks teeneks eesti meteoroloogiale 15 oli süstemaatiliste, 8 korda päevas toimuvate meteoroloogi­ liste vaatluste alustamine 2. detsembril 1865 oma majas Tar­ tus, Vallikraavi tn. 12 (Kunstimuuseumi läheduses, praegu hävinud). Sellega pandi alus aastast 1876 Tartu ülikooli il­ made observatooriumile /49/, mis on üks vanemaid Venemaal. Eesti NSV Hüdrometeoroloogiateenistus pühitses 2.detsembril 1965 Eesti meteoroloogiavorgu 100 aasta juubelit /61/. Ob­ servatooriumi asukohtade plaanilt (skeem 7) nähtub, et pi­ kemaajalised vaatluskohad olid 1866. - 1892. a. (26 aastat) Tiigi tn. 1 (Struve tn. nurgal) A. Oettingeni majas # (maja lammutatud, praegu kivimaja Tiigi tn. 1) ja 1893 - 1926. a. (33 aastat) Tiigi tn. 15 A. Oettingeni venna majas (foto 8) (praegu Tervishoiutöötajate Maja, Tiigi tn. 11). TARTU ÜLIKOOLI ILMADE OBSERVATOORIUMI VAATLUS PAI KADE (1 K u n i 4) PLAAN 1865 - 1926 Poto 7. Tartu ülikooli ilmade observatooriumi vaatluspaikade plaan Tartus. Originaal teoses "Viiekümneaastased keskmised meteoroloogilistest vaatlustest 1866.-1915.a Tartus /49/. A. Oettingen omistas suurt tähelepanu tuule suuna ja kiiruse vaatlusele. Ta konstrueeris anemograafi, mis lahu­ tab tuule kiiruse neljaks komponendiks (N, E, S, W), mille 16 abil on võimalik määrata teatud ajavahemikus tuule keskmist suunda ja kiirust, samal ajal registreerib aparaat ka tuule summaarset kiirust /38/. Anemograaf ei ole kahjuks säilinud. Poto 8. Tartu ülikooli ilmade observatooriumi hoone 1393-1926 asukohaga Tiigi t^Ä15 (praegu 111 Vaatlustorn tuule kiiruse mootjaga. Anemograaf eksponeeriti 1876. a. Londoni näitusel, kus ta äratas ka välismaa spetsialistide tähelepanu ja toi temale Peterburi TA korrespondentliikme nimetuse /52/. Ta konstru­ eeris ka takistussilla, mis 1891. a. eksponeeriti näitusel Frankfurtis Maini ääres. A. Oettingeni algatusel asutati 1. jaanuaril Tar­ tu ülikooli juurde füüsilise geograafia ja meteoroloogia 17 dotsentuur. Sellele kohale kinnitati ülikooli g e o f ü ü s i k a dotsent Johan Karl Weihrauch (1841- 1891) /30; 52/. Ta ol± Tartu ülikooli matemaatika magister, alates 1971. a. dot­ sent, alates 1877. a. erakorraline professor ja 1875. - 1890. a. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi ju­ hataja. Ta suri 1891. a. ja 1891. - 1993. a. oli A. Oettin­ gen uuesti meteoroloogia observatooriumi juhataja. A. Oettingeni ja K. Weihrauchi koostöö oli viljakas. Observatooriumi aastaraamatutes "Meteorologische Beobach­ tungen angestellt in Dorpat" avaldasid nad üksikult või koos 1866. - 1893. a. 5, 10 ja 20 aasta vaatluste keskmi­ sed /52, lk. 424, 434/. Koige ulatuslikum vaatlusandmete kokkuvõte on "Viie- kümneaastased keskmised meteoroloogilistest vaatlustest 1866. - 1915. a. Tartus" /40/. Eraldi väljaandena ilmus A. Oettingeni koostatud vaatlusandmete kokkuvõte 1367. a. kohta /37/. Siin antakse observatooriumi vaatlusaparaatide kirjeldus, mõõtmistulemuste tuletamise meetodi ülevaade ja kirjanduse ülevaade varem Tartus G. F. Parroti, F. Parroti ja L. Kämtzi poolt tehtud temperatuuri ja õhurõhu mõõtmis­ te kohta. Varasemad mõõtmised olid juhuslikud, puudusid sa­ geli andmed kasutatud aparatuuri, nende korrektsioonide ja isegi mõõtmiste ajavahemiku kohta, mistõttu neid ei saa ka­ sutada koondkokkuvõtete tegemisel. A. Oettingen rajas Baltimaade põllumajandusele tähtsa sademete mõõtmise jaamade võrgu 350 jaamast, mis oli pari­ maid Venemaal. Kokkuvõtted on teostes "Berichte über die Beobachtungen der Regenstationen" 1888. - 1897. a. ja 1891.- 1898. a. /52, lk. 425/. Meteoroloogilisi vaatlusi Tartue jätkas 1894. - 1918.a. meie sajandi silmapaistvamaid meteorolooge Boriss Izmailo- viti Sreznevski (1857 - 1934) /52; 61/. Ta lõpetas 1879.a. Peterburi ülikooli matemaatikaosakonna. Teaduslike tööde eest andis Moskva ülikool talle 1883. a. kandidaadi- ja hiljem doktorikraadi. 1893. a. valiti ta Tartu ülikooli au­ doktoriks. В. I. Sreznevski oli 1894. - 1918. a. Tartu üli­ kooli meteoroloogiaprofessor ja meteoroloogia observatoo­ riumi direktor. 1919. - 1934. a. oli ta Kiievi meteoroloo­ gia observatooriumi direktor ja Ukraina TA liige. üuri 1934. a. Kiievis. A. I. Sreznevski osa Eesti meteoroloogias on suur. Ta organiseeris Tartu observatooriumis 25 aasta vältel kõrge- kvaliteetseid meteoroloogilisi vaatlusi, millede kokkuvõt- ted moodustasid K. Kochi poolt redigeeritud 50 aasta kesk­ miste vaatluste teise poole /49/, ta juhendas edasi Balti­ maade sademete mõõtmise võrgu tööd, millega arendas meie agrometeoroloogiat. Tänu A. I. Sreznevski poolt väljaõpe­ tatud uuele kaadrile, ei katkenud meteoroloogilised vaat­ lused Esimese maailmasõja ajal ja taastusid kiiresti ka pä­ rast Suurt Isamaasõda. Nad võtsid endale Eesti kogu hüdro- meteoroloogilise võrgu juhendamise ja arendasid laialt tööd sünoptilise meteoroloogia, aeroloogia, klimatoloogia ja teistel geofüüsika aladel. B. B. Golitsõni tähtsamad teaduslikud tööd enne Tar­ tusse tulekut olid Strassburgi ülikoolis kaitstud doktori­ väitekiri Daltoni seadusest /26/, milles ta termodünaami- kast lähtudes põhjendas teoreetiliselt valgusrõhu olemas­ olu, molekulaarjõudude mõju kaugusest /25/, kiirgusenergi- ast /27/, kriitilisest temperatuurist /54/, ning tema ma­ gistriväitekiri "Uurimused matemaatilise füüsika alal", kaitstud Moskva ülikoolis 1893. a. /55/. Viimases töös teeb ta tähtsa eelduse, et elektromagnetilise kiirguse kohta on rakendatav absoluutse temperatuuri T mõiste. Ta tõestab, 4 et absoluutse temperatuuri neljas aste T on võrdeline elektromagnetiliste võngete amplituudide ruutude summaga /59, lk. 329/. Need mõtted ei olnud arusaadavad kaasaegse­ tele, nende seas ka Moskva ülikooli professorile A.G. Sto- letovile,ja dissertatsiooni ümber tekkis äge poleemika. Biograafilises sõnastikus on loendatud В. B. Golitsõ­ ni 37 teost ja artiklit /52/. S. I. Vavilov juhib oma töö­ de kogumikus /53, lk. 544/ tähelepanu neljale huvitavale ja tähtsale tööle, mida В. B. Golitson sooritas 1899.- 1907. a. koos J. Vilipiga /40/. Need tööd käsitlesid etüüleetri mur- dumisnäitajat kriitilise temperatuuri lähedal, kriitilisi indekseid, mis esitati 1900. a. Pariisis rahvusvahelisel füüsika kongressil, spektroskoopilisi uurimusi ja Doppleri printsiibi eksperimentaalset kontrolli valguskiirtele (fo­ to 9) /28/. Neist on eriti tähtis viimane töö, mis teosta­ ti Л. Belopolski pöörlevate peeglitega ning A. Michelsoni ešeloniga. Täiuslik mõõteaparatuur kinnitas Doppleri print- 19 И а г Ь в Л я И м п е р ат ор ск ой А к ад е м Ы Н аук-ь. - 1007. ^Bulletin de l'AcadÄmie 1трёг»1е dee Science» de St.-P^UrmlxMirg). Experimentelle Prüfung des Doppler’sehen Prineips für Lichtstrahlen. Fürst H. G a lt tz in (O o lic y n ) and J . W U ip . Der erste Versuch, da* Doppler'sehe Prineip für Lichtstrahlen mit Inbora toriseben Hilfsmitteln einer experimentellen Prüfung zn unterriehen, wurde von A. BielopoUky gemacht1). Zu diesem Zweck hat derselbe eines Itesonderen Apparat constrnieren lassen, welcher aus zwei Systemen paar­ weise gekuppelter leichter Bäder bestand. Jede* Paar enthielt 8 Spiegel, welche in der Nilhc der Peripherie der Rider befestigt waren. Mit Hilfe tob besonderen Elektromotoren konnte man diese zwei Systeme t o b 8 Spiegeln in sehr rasche rotierende Bewegung versetzen, wobei die Bewegunganchtimg beider Systeme die entgegengesetzte war. Diese Räder mit Spiegeln waren w> angeordnet, dato* ein drauffallender Lichtstrahl mehrere Reflexionen an den versilberten spiegelnden Glasflächen erfahren konnte. Durch Neigung der Richtung des einfallenden Strahlenbflndels konnte man die Anzahl der Reflexionen beliebig variieren. Bedeutet nun X die Wellenlänge der einfallenden Strahlengattung, die lineare Geschwindigkeit der Mitte der Spiegel, V die Lichtgeschwin­ digkeit und n die Anznhl der Reflexionen, so müsste nach dem Doppler’schen Prineip die Wellenlange des einfallenden Lichtstrahles nach der я 1** Re­ flexion eine Aenderuug SX erfahren, wobei mit hinreichender Annäherung SX = ± 2w$X... ...........(1). gesetzt werden darf. 1) bulletin de l'Aridcmie Imperiale »le* vieeree de 4. IMersbonrj Т. XIII. .V б р. 4Л1 (19MI). Aarh A*tmpliv*iri»| Jonrnnl Vol. XIII |». 1Г» (19i»U hhi rn и. \. II. iw>: — 3!) — iS Foto 9. В. B. Golitsõni ja J. Vilipi teose "Experimentelle Prüfung des Doppler’schen Prinzips für Lichtstrah­ len" tiitelleht /28/. siibi õigsust. Alates sajandi algusest keskendus В. В. Go­ litsoni töö seismomeetriale, mille rajajaks teda loetakse. !• Vilip, Tartu ülikooli füüsikaprofessor 1920. - 1940. a. oli Tartu ülikoolia В. B. Golitsõni ja A. I. Sadovski õpi­ lane ja Peterburis TA füüsikalaboratooriumis ja Pulkovo sei fl» 20 milises jaamas В. В. Golitsõni kaastööline /40/. A. I. Sadovski teaduslike tööde nimekirjas on biograa­ filises sõnastikus 12 tööd /52/. Heist on tähtsamad 1894. - 1899. a. Tartus teostatud teoreetilised uurimused valguse mehaanilise toime kohta kristallidele, mis on kokku võetud kolmes töös. Esimene töö on valguse toime kohta kristalli­ dele, mis on avaldatud 1897. a. Vene Riüsika-Keemia Seltsi ajakirjas /70/. Siin tõestab ta esimesena, et kristallplaa- ti läbinud polariseeritud valguskiir paneb plaadi teatava­ tel tingimustel pöörlema valguskiire kui telje ümber, nn. Sadovski efekt /74/. Nähtus on analoogne J. C. Maxwelli poolt 1865. a. ennustatud valgusrõhuga, mille esmakordselt tegi katseliselt kindlaks 1899. a. P. N. Lebedev. Teine töö on doktoriväitekiri "Elektromagnetiliste lainete ja valguse ponderomotoome toime kristallidele", 126 lk., avaldatud 1899. a. Tartu Ülikooli Toimetistes /71/. Kolmas töö on lü­ hikokkuvõte 8 lk. ulatuses lisatingimuste kohta doktoriväi­ tekirja küsimustes, avaldatud 1900. a. samas väljaandes /72/, A. I. Sadovski esitas oma teoreetilise doktoriväitekir- ja kaitsmiseks Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateadus- konnale. Ta püüdis koos assistendi U. Kossatšiga efekti ka eksperimentaalselt tõestada, milleks aga tolleaegne eksperi- menditehnika efekti üliväiksuse tõttu ei olnud suuteline.Pal­ jude katsete ebaõnnestumist seletas ta pojale Aleksandrile: "Tol ajal ei osatud valmistada nõnda peeneid kvartsniite, et efekti ilmestada" /17/. Tartusse jäänud A. I. Sadovski raa­ matute seas leiti hiljuti üks tema doktoriväitekirja eksemp­ lar, mille tiitellehel oli venekeelne pühendus: "Kingitud poeg Aleksandrile 12. mail 1904.a. A. Sadovski" (foto 10). A. I. Sadovski resümeerib väitekirja tulemusi järgmises vii­ es järelduses /71, lk. 121-122/. I. Maxwelli valgusteooria viitab valguse ponderomotoor- sele toimele kristallidele, mida läbib valgus. II. Presneli valgusteooriat, täiendatud varem optikas­ se toodud hüpoteesidega, kinnitab Maxwelli teooria nii kva­ litatiivselt kui ka kvantitatiivselt. III. Orienteerivad jõud. Tasapolariseeritud paralleel­ sete valguskiirte langemisel normaali suunas kristallplaadi pinnale, mis lihvitud risti ühe tema optilise teljega, või- 21 vad tekkida ainult plaati orienteerivad jõud (mis aga ei ?a ne plaati pidevalt pöörlema). m o y & f K H o tbuty А. И. САДОВСК1Й. Ш 1ТГШП 1ПУП I СШ0ВЫХ1 вот Н А КРИСТАЛЛЫ . ЧАСТЬ I (ТЕОРЕТИЧЕСКАЯ). ЮРЬЕВЪ ПЕЧАТАНО ВЪ ТИПОГРАФШ К ИАТТИСКНЛ. 18» Foto 10. A.I.Sadovski doktoriväitekirja /71/ tiitelleht pühendusega poeg Aleksandrile 12. mail 1904. IV. Pööriemapanevad jõud. Kui asendada järelduses ILI ni­ metatud tasapolariseeritud valgus ringpolariseeritud valgu­ sega, hakkab plaat p ö ö r l e m a samas suunas langeva valguse vektori pöördumisega. See toimub 1/4, 2/4 voi 3/4 laine plaadi puhul ning pöördemoment on suurim 2/4 laine plaadi puhul, kuna 4/4 laine plaadi puhul pöördemomenti ei teki. p V. Kui 2/4 laine plaadile pindalaga 1 cm langeb ring­ polariseeritud valgus, mille puhul pinda läbib igas minutis energia 3 eal, siis tekkiv pöördemoment ehk jõumoment telje suhtes on ligikaudu võrdne 1,28 . 10"9 dyn. cm. Seejuures ei ole võetud arvesse valgusenergia kadusid valguse murdumisel ja peegeldumisel. Vaatamata järelduste I kuni IV huvipakkuvusele, on nad teisejärgulise tähtsusega võrreldes järeldusega V. Sest ai­ nult katse kvantitatiivse tulemuse võrdlus teoreetilise väär­ tusega annab jaatava või eitava vastuse teooria kohta. Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskond lük­ kas tagasi A. I. Sadovski väitekirja eksperimentaalse tões­ tuse puudumise tõttu. Küsimus tekitas füüsikute seas elavat diskussiooni ja Vene- ning välismaal teostatud uurimused viitasid A. I. Sadovski teooria õigsusele. Valguse pöörde­ momendi olemasolu, lähtudes ühest või teisest hüpoteesist või mudelist, esitasid Venemaal S.I.Pokrovski (1905 - 1915) ja D. A. Rožanski (1916) ning välismaal J. Poynting (1909), P. Epštein (1914), M. Abraham (1914) ja G. Busch, Sadovski efekti tõestuse, lähtudes valguse kvantteooriast, andis K. N. šapošnikov (1924) /58, lk. 375/. Aastaks 1917 oli kogunenud piisavalt materjali, et vää­ rikalt tunnustada A. I. Sadovski tööd. Seda tegi esimesena Petrogradi ülikooli õpetatud nõukogu 18. detsembril 1917, omistades temale füüsikadoktori kraadi henoris gausa, Dip­ lomi originaal, välja antud 18/31. mail 1918, on praegu TRÜ Teadusliku Raamatukogu käsikirjade osakonnas (foto 11). Al­ la on kirjutanud nimekad teadlased, nagu filoloog-arheoloog Nikolai Marr, keemik Vjatšeslav Tištšenko, astronoom ja üli­ kooli prorektor Aleksander Ivanov. В. B. Golitsõni ja A. I. Sadovski tööd Tartu ülikoolis käsitles B. N. Golouškin Balti riikide VI ajaloo konverent­ sil 1965. a. Vilniuses, eent mainimata A. I. Sadovskile füü­ sika audoktori diplomi andmist 1917. a., mis ilmselt ei ol­ nud teada /56 ;81/. Möödus 36 aastat A. I. Sadovski töö publitseerimisest (1899) valguse mehaanilise toime kohta kristallidele, õpiti valmistama "vajalikult peeneid kvartsniite" ja tekitama kõrgvaakumit. 1935. a. suvel tõestas USA füüsik R. A. Beth Princetoni ülikoolis esimesena eksperimentaalselt Sadovski efekti olemasolu ja määras selle suuruse. 23 д и п л о м ъ. foBtrb Петроградскаго Университета еимъ свидЪтельствуетъ, что проФвссоръ Юрьевскаго Университета Алентаид,*. Иваиовичъ Садовскш, постановлен.емъ Сойта 18-го Декабря 1917 года возведенъ въ ученую степень доктора физики . ... *. Въ удостоверенie изложеннаго данъ ему, А. И. Садовскому, сей дипломъ за надлежащими подписями и съ приложешемъ университетской печати. У М / У Декаиъ Историко-Филологическаго факультет* Декаиъ Фи*ико-Магеиггическаго факультет! J V//. , fleiutrv Юридичесмго ф4кульгета & Де«*н» ф.«]глктет» Восточные _ Секретарь Со*1тш х /Мз. Петрогрвдъ «̂ » Мая 1Ö18 г. Poto 11. Petrogradi Ülikooli Nõukogu poolt 18. detsembril 1917 A. I. Sadovskile omistatud füüsikadoktori diplom honoris causa,. See katse äratas ka A. Einsteini tähelepanu, kes oli professor samas ülikoolis. Katse toimus järgmiselt (joonis 12) /22, 23, 57, 76/. Valgusvoog, väljunud volframniidiga hõõglambist S, läbib fo- kuseeriva läätse L ja Nicoli prisma N, kus teiseneb tasa- polariseeritud valguseks, ning langeb 1/4 laine plaadile P^, mille optiline telg с moodustab nurga 45° langeva valguse võnke tasandiga. Plaadist P^ väljunud ringpolariseeritud valgusvoog langeb läbi kvartsakna A vaakumkambris asuvale kahele kristallplaadile. Plaat P2 on 1/2 laine plaat, ri­ putatud 25 cm pikkuse kvartsniidi külge, mis vabalt läbib 4 mm kõrgemal asuva 1/4 laine plaadi P^ tsentrisse tehtud ava. Vaakumkambri seina külge kinnitatud plaat P^ on pealt hõbetatud. Plaatide P 1, P2 ja P^ optilised teljed a l b , b X с ja a//c. Ringpolariseeritud valgusvoog, langedes 1/2 laine plaa­ dile Pg, mis muudab valgusvektori pöörlemissuuna vastupi­ diseks (s. o. muudab parempöördeliselt polariseeritud val­ guse vasakpöördeliseks ja vastupidi), annab plaadile mehaa- 24 nilise pöördemomendi langeva valgusvoo valgusvektori pöör- 1emissuunas (Sadovski järeldus IV). v a a k u m k a m b e r Poto 12. R. A. Bethi poolt 1935. a. Princetoni Ülikoolis USA-s^tehtud katse skeem Sadovski efekti suuru­ se mõõtmiseks (P. Prülleri goolt täiendatud joo­ nis 17.15 R» W. Ditchbumi opiku "Light" vene­ keelsest tõlkest /57/). Plaati P2 läbinud ringpolariseeritud valgusvoog pee­ geldub plaadi P^ ülemiselt hõbetatud pinnalt, ning läbides uuesti plaati P^, nüüd aga ülaltpoolt, annab sellele alt langeva valgusega võrreldes samasihilise pöördemomendi (Sa­ dovski järeldus IV). Seega valguse läbiminekul plaadist P2 mõlemas suunas on kvartsniidile mõjuvad pöördemomendid s a m a s i h i l i s e d ja tugevdavad üksteist. Jooni­ sel on langeva valgusvoo kulg kujutatud vasakul, peegeldu­ nud valgusvoo kulg paremal, kuigi tegelikult läbivad mõle- 25 4 mad valgusvood kogu plaati P2. Langevat valgusvoogu kat­ kestatakse perioodiliselt nii, et üksteisele J ä r g n e v a d im­ pulsid resoneeruksid rippsüsteemi enda võimalike keerdvõngete omasagedusega. Süsteemi võnkeid registreeritakse peeglike­ selt M peegeldunud valguskiire abil. Katse tegelik teos­ tamine on seotud suurte raskustega. Tekkiv päördemoment on •»9 üliväike, suurusjärgus 10 dyn. cm. Plaati P2 läbinud val­ gusvoo vähimagi asümmeetria korral mõjustab tulemusi radio— meetriline pöördemoment või isegi valgusrõhk. Kuid mõninga­ te parameetrite varieerimine võimaldab kõrvaldada need häi­ rivad mõjud. Katse kvantitatiivsed tulemused olid järgmised* Hõõgniidi absoluutne temperatuur К Pöördemoment dyn. cm 2400 2.10”9 2600 3.10-9 2800 4.10"9 Võrreldes A. I. Sadovski teoreetilise ennustusega _q 1,28.10 dyn. cm olid R. A. Bethi katsetulemused samas suu­ rusjärgus ja ühtisid hämmastavalt hästi teoreetiliste arvu­ tustega. Seega andis katse jaatava vastuse, mida aga A.I. Sa­ dovski oma eluajal ei saanud teada. Niisiis Sadovski efekt seisneb kristallile mõjuva me­ haanilise pöördemomendi tekkimises tema valgustamisel ring- või elliptiliselt polariseeritud valgusega /71/. Efekt on vaadeldav nähtava valguse puhul, aga ka sentimeeterlainete piirkonnas. Sadovski efekt on põhjendatav nii valguse elektromag­ netilise kui ka kvantteooria raames /42/. 5. ühiskondlikud algatused A. Oettingeni initsiatiiv ja omaalgatus võimaldas tema poolt 1865. a. asutatud meteoroloogia observatooriumi edu­ kat tööd. Ta andis observatooriumile 60 aastaks kasutada oma ruumid, muretses mõõteriistu, ehitas uusi aparaate või täi­ endas neid ja täiendas vaatlustehnikat, säästmata oma aega ja materiaalset kulu. Ainsaks abiliseks oli assistent—üliopt' lane J. Mielberg, hiljem noor üliõpilane G. Abels (dots. H. Ludemaa andmetel). Palju vaeva kulus meteoroloogiliste 26 vaatluste aastaraamatute trükkiandmisele, mis õnnestus Loo­ dusuurijate Seltsi kaasabil. Palju tööd nõudis Baltimaade sademete mõõtmise jaamade võrgu organiseerimine, mille hil­ jem võttis üle Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Selts. A. I. Sadovski reageeris kiiresti uudsustele teaduse ja tehnika alal ja tutvustas vastavat aparatuuri üliõpilas­ tele ja linnaelanikele. Röntgenikiirte avastamine sai üldsusele teatavaks det­ sembris 1895. a. Juba jaanuaris 1896. a. demonstreeriti röntgeniülesvõtte valmistamist Peterburi ülikooli füüsika auditooriumis ja paar nädalat hiljem Tartus. Nagu ajalehes "Postimees" 3. ja 5. veebruaril 1896. a. ilmunud artiklist pealkirja all "Uus valgus" nähtub, demonstreerisid A. I. Sa­ dovski ja assistent Ы. Kossats Tartu ülikooli füüsikakabi- netis röntgeniülesvõtte valmistamist inimese käest. See väl­ tas 1/2 tundi ja elektrivoolu andis väike dünamo, mille käi­ vitas 21/2-HJ gaasimootor /47/. 1897. a. tehti Tartus röntge- niülesvõtteid juba kliinikus seoses sõjaväerongi väljumise­ ga rööbastelt 13. mail 1897 Puka jaama juures. Ülesvõtte te­ gemisel osales ka A. I. Sadovski oma assistendiga /50/. õige varsti pärast esimese antenniga varustatud raa­ diovastuvõtja demonstreerimist 7. mail 1895 Peterburi üli­ kooli füüsika auditooriumis A. Popovi poolt "jõudis see ka Tartu". Selle aparaadi tõi prof. A. I. Sadovski Peterburist A. Popovi juurest ja demonstreeris seda Tartu ülikoolis üli­ õpilastele ja õppejõududele /29/. 6. Kokkuvõte Käesolev ülevaade Tartu ülikooli füüsika kateedri õp­ petöö kohta aastail 1866 - 1917 näitab kateedrijuhatajaid A. Oettingeni, B. Golitsõnit ja A. Sadovskit heade pedagoo­ gidena ja võimekate kateedrijuhatajatena. Neil aastail õp­ pis füüsikat Tartu ülikoooli füüsika-matemaatikateaduskonnas 3500 ja arstiteaduskonnas vähemalt 7700 üliõpilast, kes ena­ mikus pärast ülikooli lõpetamist siirdusid Venemaale. Eelkõige tuleb aga eelnimetatuid esile tõsta teadlas- tena, kellede nimed olid tuntud üle Venemaa. A. Oettingen läks ajalukku Tartu ülikooli ilmade ob- servatooriumi asutajana 1865. a. ja selle observatooriumi kohta vaatlusandmete avaldamisega kuni 1892. aastani, osalt K. Weihrauchi kaastegevusel. Tänu sellele on observatoorium üks vanemaid ja tuntumaid Venemaal ja hiljem Nõukogude Lii­ dus. Nende tööd jätkas edukalt В. I. Sreznevski kuni 1917. aastani. В. B. Golitson oli Tartus väga lühikest aega, ent ju­ ba Tartusse asunud, oli ta füüsika alal Venemaal tuntud eri­ ti töödega elektromagnetilise kiirguse alal. Tema valimine Peterburi Teaduste Akadeemiasse toimus viie nimeka akadee­ miku toetusel, kellede seas oli Peterburi Püüsika Observa­ tooriumi direktor H. Wild, tuntud astronoom P. A. Bredihhin ja matemaatik P. L. Tsebošov /60/. Ta valiti juba 1894. a. Peterburi TA Püüsikakabineti juhatajaks ja temast kujunes ülemaailmselt tuntud seismoloog ja seismograafide konstruk­ tor, kelle teaduslike tööde koguarv ületab 400 /58, lk. 489/. A. I. Sadovskil valmis Tartus põhiliselt kolme aastaga (1894 - 1897) teaduslik töö, mis äratas tähelepanu vene ja välismaa füüsikute seas. NSV Liidus on tema elutöö tulemus kindlalt saanud nimetuse "Sadovski efekt". Petrogradi üli­ kooli õpetatud noukogu omistas temale nõukogude korra algu­ ses 1917. a. füüsika audoktori diplomi, hüvitades sellega temale tehtud ülekohtu doktoridissertatsiooni tagasilükka­ misega 1899. a. Peterburi ülikooli poolt. Ta tõstis Vene­ maal füüsika alal kõrgele Tartu, endise Jurjevi ülikooli ni­ me ja elas veel kaua nüüd juba manalasse varisenud õpilaste mälestustes. Artikliga tutvumise ja väärtuslike märkuste eest aval­ dab autor tänu füüsika-matemaatikadoktor prof. P. Kardile. V i i t e d Arhiivimaterjalid 1. ENSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (RAKA), f. 384 (Riia õp­ pekonna kuraator), nim. 1 , s.-ü. 3411;f. 402 (Tar­ tu ülikool), nim. 3, s.-ü. 1519.- Sadovski Alek­ sandr Ivanovits, prof., toimik. 28 2. RAKA, f. 402, n i m . 1, s.-ü. 23600.- Sadovski,Aleksandr Aleksandrovita, toimik. 3. RAKA, f. 402, nim. 2, s.-ü. matrikliraamatud. - Immat­ rikuleeritud üliõpilaste nimistu Tartu ülikoo­ lis füüs.-mat. teaduskonnas 1889/-1918. a. 4. RAKA, f. 402, nim. 3, s.-ü. 465 ja 466. - Golitson,Bo­ ris Borissovitš, prof., toimik. 5. RAKA, f. 402, nim. 3, s.-ü. 844. - Коssats,Michael, toi­ mik. 6. RAKA, f. 402, nim. 3, s.-ü. 1205. - Neugart, Evald, toi­ mik. 7. RAKA, f. 402, nim. 3, s.-ü. 1533. - Sahharov, Nikolai, toimik. 8. RAKA, f. 402, nim. 3, s.-ü. 2017 ja 2018.- Oettingen, Arthur Joachim, prof., toimik. 9. RAKA, f. 402, nim. 4, s.-ü. 925, 1. 1, 2.- A. Oettingen taotleb assistenti füüsikakabinetile. 10. RAKA, f. 402, nim. 4, s.-ü. 1180, 1. 145. - Füüsikaka- bineti aparaatide arv. 11. RAKA, f. 402, nim. 9, s.-ü. 623, 1. 129.- A. I. Sadovs­ ki osavõtt füüs.-mat.-teaduskonna nõukogu koos­ olekutest protokolliraamatute järgi. Käsikirjad 12. R e i n e t , Т. В. B. Golitson ja A. I. Sadovski elu ja tegevus ning nende mõju rahvusvaheliselt tun­ nustatud eesti teadlase J. Vilipi kujunemisele. Diplomitöö. TRÜ ülefüüsika kat. Tartu, 1965. 13. TRÜ üldfüüsika kateedri arhiiv. 14. Диплом. Совет Петроградского университета свиде­ тельствует, что профессор Юрьевского универси­ тета Александр Иванович Садовский, постановле­ нием Совета 18-го Декабря 1917 года возведен в ученую степень доктора физики h o n o r i s c a u s a . Петроград 18(31) мая 1918 г. - Науч­ ная библиотека ТГУ, отд. рукописей. 15. Л а у к К.А. Личный состав физического кабинета ипрак­ тические работы по физике в период 1802 по 1917 в Тартуском университете. Дипл.работа (Каф.общ. физикиХ Тарту 1962. 29 16. н е й г а р т Е. Замечания относительно постановки опы­ тов по физике. - Лекции 1913/14 г. (Запись И. Лан­ га) . 17. Пи с ь м о А.А.Садовского от 27.9.1970 из Тбилиси П.К.Прюллеру в Тарту в ответ на письмо из Тарту 3.8.1970. - Научная библиотека 1ГУ, отд. рукописей, 18. Садовский А.И. Курс общей физики. Лекции 1910, I9II гг. (Запись И.Ланга. Личный архив), 19. Садовский А.И. Специальный курс электричества. Лекции I9II г. (Запись И.Ланга* Личный архив), 20. Садовский А.И. Термодинамика. Лекции 1913 г. (Запись И.Ланга). 21. Садовский А.И. Лекции по методике физики.1913/ 14 г. (Запись И.Ланга. Личный архив). Trükised 22. Ве t h , R. A. Direct detection of the angular momen­ tum of light. - "The Physical Review", 1935, vol. 48, N 5, p. 471. 23. В e t h , R. A. Mechanical detection and measurement ot the angular momentum of light. - "The Physical Review", 1936, vol. 50, p. 115-125. 24. D e p m a n , J. Arthur Oettingen - Tartu Ülikooli füü­ sikaprofessor. - "Eesti Loodus", 1970, nr. 9, lk. 551-554. 25. G a l i t z i n , B . Über die Wirkungsweite der Mole- kularkräfte. - Zeitschrift ffir physikalischen Chemie, 1889. 30 26. G a l i t z i n , B . Über das Daltonsche Gesetz. In­ augural Dissertation. Strassburg, 1890. 27. G a l i t z i n , B . Über strahlende Energie. "Wiede­ manns Annalen der Physik", 1892. 28. Fürst Б. Galitzin und J. Wilip. Experimentelle Prüfung des Dopplerschen Prinzips für Lichtstrahlen. - Изб. Имп. Акад. наук, сер. 6, 1907, I, вып. 8, с. 213-223. 29. К а г i , L. Prof. Popovi tänav maja nr. 5. Dokumen­ did kõnelevad. /Raadio demonstreerimine Tartu Üli­ kooli füüsika kabinetis prof. A. Sadovski poolt/ - "Edasi", 1964, 6. mai, nr. 89. 30. K o n g o , L. Johan Karl Friedrich Weihrauch - Tartu Ülikooli esimene füüsilise geograafia ja meteoro­ loogia professor. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi V, 1975, lk. 123-137. 31. Meie kalender /100 aastat Tartu ülikooli füüsika pro­ fessori A. I. Sadovski sünnist/. - "Eesti Loodus", 1959, nr. 6, lk. 372-373. 32. M i t t , A. Ülevaade Tartu ülikooli füüsika kateedri ajaloost. - Rmt.: Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist I. Tln., 1968, lk. 211-221. 33. O e t t i n g e n , A. Der Rückstand der Leidener Batterie als Prüfungsmittel für die Art der Entla­ dung. Mag. diss. - "Poggenderfs Annalen", 1862. 34. O e t t i n g e n , A. Über das Laden der Leidener Bat­ terie durch Induction und über die Entladung der Batterie durch das Inductorium. Venia legendi. Dor­ pat, 1862, 28 S. 35. O e t t i n g e n , A. Ueber die Correction der Ther­ \ mometer, insbesondere über Bessel’s Kalibrir-Metho- de. Doct. Diss. Dorpat, 1865, 77 S. Tafeln I-V. 36. O e t t i n g e n , A. Harmoniesystem in dualer Ent­ wickelung, Studien zur Theorie der Musik. Dorpat, 1866, 294 S. 37. O e t t i n g e n , A. Meteorologische Beobachtungen angestellt in Dorpat im Jahre 1867. Dorpat, 1868, 118 S. 38. O e t t i n g e n , A. Wind-Componenten-Integrator (mit 4 Tafeln)*■»"Repertorium für Meteorologie", 1877, 39. 0 з t w a 1 d , W. Nachruf für A. J. Oettingen. Jäath.- Phys. Klasse. Leipzig, 1921. 40. P r ü 1 1 e r , P. Tartu ülikooli füüsikaprofessor J. Vilip pedagoogina ja seismoloogina. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi II. Tartu, 1975» lk. 37— 59. 41. P r ü 1 1 e г , P. Püüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel. — Tartu ülikooli ajaloo küsimusi V. Tartu, 1977, lk. 9-40. 42. P r ü 1 1 e r , P. Tartu ülikooli füüsika professor A. I. Sadovski õppejõuna ja teadlasena. - Rmt.: Täppisteaduste ajalugu Eestis /LUS ENSV TA juures, Tallinn, 1979. 43. S a d o v s k i A l e k s a n d e r I v a n o v i t s — ENE, 1975, kd. 7, lk. 39. 44. S i г к , V. Üheaastased keskkooliõpetajate etteval­ mistuskursused Tartu ülikooli juures. - "Nõukogu­ de Kool", 1972, nr. 1, lk. 71-75. 45. 1. Statut der Kaiserlichen Universität Dorpat, 1865. ENSV RAKA rmtk. D, 2194, 2, Studienpläne für Stu­ dierende der zur physiko-mathematischen Fakultät gehörigen Fächer, bestätigt am 20. nov. 1880. ENSV RAKA rmtk. D. 2068. 46. Studienplan für die Studierende der Medicin, mitgeteilt der Univ. Conseil 17. Okt 1875. - ENSV RAKA rmtk. D. 2078. 47. U u s V a l g u s . - "Postimees", 1896, veebr. 3. ja 5. 48. Verzeichniss der Vorlesungen auf der Kaiserlichen Uni­ versität zu Dorpat vom 20. Jan. 1848 bis 1869 Sem. II. Dorpat, 1848 - 1869 und 1870 Sem. I bis 1891 Sem. II. Dorpat, 1870-1891. 49. V i i e k ü m n e a a s t a s e d k e s k m i s e d meteoroloogilistest vaatlustest 1866.-1915. a. Tar­ tus. Red. K. Koch. Tartu, 1919, 110 lk. (Tartu Üli­ kooli Ilmade Observatoorium.) 50. V i l l a k O j K , Röntgenoloogia esimesed sammud Ees­ tis.,- "Nõukogude Tervishoid", 1965, nr. 1, lk. 63- 65. 32 51. Академия наук СССР. Персональный состав, книга I, 1724- 1917. М., 1974. 52. Биографический словарь профессоров и преподавателей Им­ ператорского Юрьевского, бывшего Дерптского, уни­ верситета за сто лет его существования (1802-1902). Под ред. Г.В.Левицкого. Т. I. Юрьев, 1902вА.Эттин- ген с. 418-425, Б.Голицын с. 425-428, А. Садовский с. 428-430, К.Вейраух с. 430-435, Б.Срезневский с. 435-439. 53. В а в и л о в С.й. Собрание сочинение. М., 1956, с.544- 545. 54. Голицын Б. Б. О критической температуре. - "Журнал русского физико-химического общества", 1890. 55. Г о л и ц ы н Б.Б. Исследования по математической физи­ ке. - Уч. зап. ИМУ, отд. физ.-математическое, вып. 10. М., 1893. 56. Голоушкин В.Н. Деятельность Б.Б.Голицына и А.И. Садовского в Тартуском университете (I893-I9I7 гг). Материалы 6-й конференции по истории науки в При­ балтике. Вильнюс, 1965, с. 15-16. 57. Д и т ч б е р н Р. Физическая оптика. (Пер. с англ.)Под ред. П.А.Яковлева. М., 1965, с. 514-515. 58. История естествознания в России. Т. 2. М., I960, С. 326-375. 59. Кудрявцев П.С. История физики II. М., 1956. 422 с. 60. Лазарев П.П. Очерки истории русской науки. Под ред. С.И.Вавилова и М.П.Валаровича. М.-Л., 1950, с. 177-190. 61. Лийдемаа Е.К. Борис Измайлович Срезневский и его роль в развитии метеорологии в Эстонии. - В сб.: Сборник работ Таллинской ГМО. Л., 1965, с. 5-II. 62. Личный состав Юрьевского университе­ та (А.И.Садовский от 1894 до 1899 экстраординарный проф. физики, от 1900 до 1917 испол. должн. орд. проф-а физики. Список на 1917 г. не напечатан). 63. Обозрение лекций в Императорском Юрьев­ ском университете с II полугодия 1893 по I полуго­ дие 1917. 33 5 64. О ч е р к и по истории физики в России. Под ред. проф. • А.К.Тимирязева. М.» 1949, с. 286-287. 65. П е т у I о в Е.В. Императорский Юрьевский, бывший Дерп- тский, университет за сто лет его существования (1802-1902). Т. I (1802-1865). Юрьев 1902. Т. 2 (1865-1902). СПб. 1906. Статистические таблицы и личные списки (I802-I90I). Юрьев, 1902. 66. Прюллер П.К. Вклад ученых Тартуского университета в развитие физики и геофизики за период с 1802 по 1940 г. - В сб.: Труды ХШ Международного конгресса по истории науки, Москва 18-24 августа 1971. Секц. У1. М., 1971, с. 143-145. 67. Прюллер П.К. Физики Тартуского университета и Пе­ тербургская Академия наук. - В сб.: Петербургская Академия наук и Эстония. Таллин, 1978, с. 31-74. 68. Развитие физики в России. Под ред. Д.С. Предводителева и Б.И.Спасского. М., 1970. 69. Садовский Александр Иванович. БСЭ, 1975, т. 22, с. 493. 70. Садовский А.И. Сообщение о пондеромоторных дей­ ствиях электромагнитных и световых волн на кристал­ лы. - "Дурнал русского физико-химического общества" 1897, т. 29, с. 82-84. 71. Садовский А.И. Пондеромоторные действия элект­ ромагнитных и световых волн на кристаллы. - Ученые записки Императорского Юрьевского университета. Юрьев, 1899, JS I, с. I-I25. 72. Садовский А.И. О пограничный условиях в вопро­ се о пондеромоторных действиях электромагнитных и световых волн на кристаллы. - Ученые записки Юрье­ вского университета. Юрьев, 1900, Л 2, с. 1-8. 73. Садовский А.И. Курс физики. По лекциям проф.А.И. Садовского. Ч. 2. Свет и .электричество. Юрьев,1903, 440 с. 74. Садовского эффект. БСЭ, 1975, т. 22, с. 494. 75. Учебные планы и правила о зачете полугодий и о полукурсо- вых и окончательных испытаниях на физико-математи­ ческом факультете Ими. Юрьевского университета.Утв. Министром Нар. просвещения 16 марта 1896. 76. Хвостиков И.А. Непосредственное обнаружение вращательного момента света (о т.н. эффекте А.И. Садовского). - "Природа", 1935, М 9, с. 72-74. 77. X р г и а н Х.Х., 3 ю к о в П.И. А.фон Эттинген и его преемники (из истории физики в Тартуоком уни­ верситете). - Материалы У1 конф. по истории науки в Прибалтике. Вильнюс, 1965, с. 69-72. 78. Teaduskonnanõukogu protokolliraamatu jargi oli A.I. Sa- dovski viimast korda koosolekul 6. mail 1917 ja ku­ ni 1918. a. ei nahtu tema tõolt vabastamise otsust protokolliraamatust /11/. 79. Sadovski, Aleksandr Aleksandrovita (1892-1970) õppis 1910-1915 Tartu ülikoolis loodusteadust ja keemia oli füüsika alal isa õpilane /2/. Toõtas 1935-1969 Gruusia NSV TA Zooloogia Instituudis,oli professor ja Gruusia NSV teeneline teadlane. A.A.Sadovski su­ ri 20. novembril 1970 ja tema lesk P.N. Sadovskaja saatis Tartusse A.I. Sadovskisse puutuvad materja­ lid (foto 2 ja diplom) /17/. 80. Juhan Lang (1888-1977), Eesti NSV teeneline õpetaja (1945), lõpetas 1913 Tartu ülikooli matemaatikaosakonna, 1914 keskkooliõpetajate kursused. Oli 1914—1941 õpetaja, koolidirektor, a-st 1928 koolide inspek­ tor, 1941 ja 1945-1957 TRÜ üldfüüsika kateedri õp­ pejõud, a-st 1948 dotsent. 81. On teadmata, kas A.I. Sadovski saigi üldse teada audok­ tori diplomi omistamisest temale.Tema poeg A.A.Sa­ dovski oletab, et diplomi viis Prahasse nende pe­ rekonnasõber akadeemik A.N. Krõlov ühel oma vä­ lisreisil ja andis selle A.I. Sadovski lesele. Vii­ mane viis 1935. a. diplomi Tbilisisse pojale ja selle lesk omakorda saatis 1971. a. selle viimaks Tartusse, kus 23 aasta jooksul moodus viljakam töö­ periood A.I. Sadovski elust /17/. 35 lAETÜ ÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSTEADUSE ARENGU BAASISA J. Kuum Vajadus põllumajandusteaduse ja -hariduse järele ning selle väijakujunemise algus sõltusid suurel määral põlluma­ jandusliku tootmise ümberkujundamise vajadusest ning eriti loodusteaduste arengust. Kui hakati mõtlema, kuidas maast kõige rohkem tulu saada, siis ei piisanud enam auväärse va­ nusega kogemustest ja traditsioonidest, vaid tuli appi võt­ ta põllumajandusteadus, mille saavutusi hakati nüüd pide­ valt ellu rakendama /1/. Põllumajandusliku tootmise märgata- va intensiivistumise ja põllumajandusteaduse ellurakendami­ se vajadusest lähtuvalt tekkis nüüd omakorda vajadus ka põl- lumajandusalaste Õppeasutuste järele. Nõukogude Liidu praegusel territooriumil üks vanemaist ülikoolidest töötas Tartus 1632. - 1699. a. Academia Dorpa- tenais'e nime all ja jätkas tegevust Pärnus 1699.- 1710. a., kus Põhjasõja tagajärjel selle töötamine katkes. Sellel üli­ koolil oli neli teaduskonda: arsti-, usu-, õigus- ja filo­ soofiateaduskond. õppekeeleks oli ladina keel. Millises ula­ tuses toimus selles õppeasutuses põllumajanduse aluste õpe­ tamine ja põllumajandusteadusega tegelemine, ei ole andmete vähesuse tõttu seni suudetud välja selgitada. Et siin aga ka põllumajanduse aluseid õpetati ja põllumajandusteaduse arengu elemente (peamiselt filosoofiateaduskonnas) käsitle­ ti, on kaunis tõenäone. Mitme tolleaegse ülikooli õppejõu poolt kirjutatud õpikud /2/ käsitlevad ka põllumajandusega seotud küsimusi ja võtteid ning 1695. aastal kaitsti Tartu ülikoolis D. Bratti poolt dissertatsioon "De Caritate Anno- nae Ejusque Remediis" ('■Teravilja puudusest ja selle vastu võitlemise abinõudest") /3/. See on esimene põllumajandus­ alane dissertatsioon mitte üksi Eestis, vaid tõenäoselt ko­ gu NSV Liidus. Selles dissertatsioonis käsitellakse tera— 36 vilja puudust põhjustavaid tegureid ja abinõusid seda väl­ timaks. Selles rõhutatakse, et on võimalik elada ka ilma leivata, kui vaid muid toiduaineid jätkuks. Kuid siiski need, kes on harjunud leiba sööma, taluvad selle puudust väga raskelt. Kui muud toiduained, kui maitsvad ja tervis­ likud nad ka ei oleks, töötavad, siis leib, lisaks selle­ le, et ta on parim toiduaine ja muutub inimese kehale ker­ gesti omastatavaks, ei tekita tervele inimesele pideval tarvitamisel kunagi vastikust. Kogemus õpetab inimesi ker­ gesti taluma ükskõik millise toidu puudust. Kui aga inime­ sed tunnevad puudust leivast, võib kõikjal kuulda hädalda­ mist, riidu, segadusi ja meeleheidet. Teravilja puuduse vältimiseks soovitab D. Bratt (1695) hoolikat mullaharimist, mullaomaduste paremat tundmist ja sobivamatele aladele teravilja külvamist. Ta ütleb, et "vil- jakasvatust ei edenda mitte need, kes ulatuslikult põldu harivad, vaid need, kes seda oskuslikult teevad". Edasi soovitab ta seemne sortimist, uudismaade ülesharimist, soo­ de kuivendamist, põllumeestele kutsehariduse andmist ja põllumajandusliku nõuande rakendamist. Lõpuks ta märgib, et põllutöö on teiste kunstide ema ja toitja. Kui põlluha­ rimine edeneb hästi, on jõulised ka muud kunstid, kui ta age on hooletusse jäetud, hääbub ka kõik muu. Pärast pikemat vaheaega avas Tartu ülikool uuesti oma uksed 1802. a. aprillikuue samuti nelja teaduskonnagat ars- ti-, usu— , õigus- ja filosoofiateaduskond. Põllumajanduse eriteadlaste ettevalmistamine ja põllumajanduse distsip­ liinide õpetamine toimus 1803. - Iß50. a. kevadsemestrini filosoofiateaduskonna ja 1850. - 1913. a. füüsika-matemaa­ tika teaduskonna põllumajanduse osakonnas. Põllumajanduse loengute pidamine toimus põllumajandu­ se, tehnoloogia ja ehituse õppetooli professori J. V. Krau­ se poolt (1803 “ 1828). Seejuures oli põhlõpikuks esialgu J. C. Gotthardl raamat "Das Ganze der Landwirt sc haft" /4/ ning hiljem A. D. Thaeri "Grundsätze der rationellen Land­ wirtschaft" (1809 - 1812) /5/. Kuigi prof. J. W. Krause eil oma haridusliku ettevalmistuse poolest kull arhitekt ja ehitaja, uuris ta pidevalt ka põllumajandusküsimusi. Vii­ mast tõendab see, et ta täiendas D. C. Putsche poolt Lelp- 27 algis 18J1. a. väljaantud entsüklopeediat Liivimaa põlluma­ janduse andmetega /6/. Prof. J. W. Krause koostas ka 3806.a. põll шваjaadose osakonna üliõpilastele esimese põllumajan- a * P. Prüller Füüsikaalase õppe— ja ■teadusliku töö korraldaja Tartu ülikooli matemaatika—loodusteaduskonnas 1919» — 1940. a. oli üldfüüsika õppetooli juurde kuuluv füüsikainstituut. Insti­ tuut töötas Tartu ülikooli seaduse järgi koostatud põhikiiv ja alusel ja tema ülesandeks oli õppe- ja teadusliku töö lä­ biviimine. Seni ainus ülevaade füüsikainstituudi tööst on J. Marrani käsikirjaline diplomitöö 1961. aastast /27/. Järgnev ülevaade on järg ülevaatele füüsikast Tartu üli­ koolis 19. sajandi esimesel poolel /56/ ja 19. sajandi tei­ sel poolel ning 20. sajandi algul /57. Füüsika instituudi töö­ iga on lühike võrreldes füüsika kateedri rohkem kui 175 aas­ taga, ent ta on tänapäevale kõige lähemal ja väga oluline pärast 1944. a. tööd alustanud nõukogudeaegsetele füüsika kateedritele. Instituut pärandas neile ruumid, aparatuuri ja kõige olulisema - kaadri. Need olid üheksa füüsikut, kelle seas olid hilisemad kateedrijuhatajad A. Kipper, A. Mitt ja H. Keres. Lisaks sellele siirdus viis inimest TPI füüsika kateedritesse, nende seas pärastised kateedrijuhata­ jad A. Altma ja V. Maasik, ja TPedl-sse üks füüsik, seega suundusid kõrgkoolidesse õppejõududeks kokku 15 füüsikut. Instituut suunas keskkoolidesse õpetajateks 95 didaktilis- metoodilise seminari lõpetanud matemaatikut-füüsikut. Teme füüsikaloengutel ja praktikumides töötas 1921.- 1939.a. kok­ ku 4376 üliõpilast, s. o. aastas keskmiselt 230 üliõpilast ülikooli viiest teaduskonnast /12; 20/. Kodanlikus Tartu ülikoolis algas esmakordselt ülikooli ajaloos eestikeelne õppetöö 6. oktoobril 1919. Novembrikuu lõpuni võeti vastu 351 üliõpilast ja pidulik avamine toimus 1. detsembril 1919 /58, lk. 24-37/. Kodanlik ülikool Tartus oli vastuoluline nähtus. Viidi küll ellu emakeelse hariduse põhimõtted, ent töörahva las- b b tele ei tagatud materiaalseid võimalusi õppimiseks /61/* Ta­ suta emakeelse kõrghariduse andmise ja teaduse maksimaalse arendamiseni oleme jõudnud nõukogude ülikoolis. Viimase edu­ sammude õigeks hindamiseks peame tundma tema eelkäija aja­ lugu. 1. Füüsikainstituudi rajamine, põhikiri ja isikuline koosseis FüüsikaInstituut oli 1919* 8• tsaariaegse füüsikakabi- neti järglane. Ta kujunes Tartu ülikooli üle 20 Instituudi seas suurimaks oma üliõpilaste-praktikantide arvu poolest. Ülikooli ajutise nõukogu poolt 1919- a. vastuvõetud õp­ pekohtade nimekirjas oli 1 üldfüüsika professuur ja 1 dot­ sent uur, mis kuulusid teaduskonnakogu koosseisu. Eri õppe­ tool oli meteoroloogiale ja geofüüsikale. Üldfüüsika pro­ fessor juhatas füüsikainstituuti, luges füüsika põhikursust ja korraldas praktikume. Teoreetilise füüsika dotsent luges mehaanika ja termodünaamika põhijooni, teisi teoreetilise füüsika kursusi ja juhatas seminari /35/» Ülikooli valitsu­ se otsusega 27. novembrist 1934- nimetati see seminar "Teo­ reetilise ja tehnilise füüsika laboratooriumiks" /,18/, mis on TRÜ teoreetilise füüsika kateedri eelkäija. Käesolev ülevaade tugineb esijoones füüsikainstituudi juhataja poolt koostatud ja matemaatika-loodusteaduskonna dekaanile esitatud aastaaruannetele aastail 1919-1939» Need aruanded leiduvad Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi fon­ dides selle ülevaate kirjanduse nimestikus antud numbrite all /12/. Teoreetilise füüsika laboratoorium esitas dekaa­ nile oma aruanded, mille asukoht arhiivis vajab kindlakste­ gemist. Seetõttu õppe- ja teaduslik töö Tartu ülikoolis teo­ reetilise füüsika alal 1919 - 1940. a. vajab eraldi uuri­ mist, mida ei ole jõutud veel teha. Tartu ülikooli seadus võeti vastu Riigikogus 1925« a. ja Eestis valitsenud kodanliku diktatuuri ajal muudetud ku­ jul 1937. a. kehtivusega alates 1. jaanuarist 1938/37/. Üli­ kooli seadusele tuginesid ülikooli kõigi instituutide põhi­ kirjad. Füüsikainstituudi põhikiri kuni 1939- a. kehtinud b 7 sõnastuses asub Ajaloo Keskarhiivis /11/. Instituut on üli­ kooli seaduse § 47 kohaselt ülikooli asutus, mis kuulub üld­ füüsika õppetooli juurde ja selle täitja on instituudi ju­ hatajaks. Instituudil on ruumid, õppe— ja uurimisvahendid ja tema ülesanne on õppe- ja teadusliku töö korraldamine. Instituudi Isikulise koosseisu moodustavad tema juhataja ja õppejõud. Instituuti finantseeritakse ülikooli summadest, milleks ta esitab eelarve ja hiljem aastaaruande. Instituu­ di kodukord sisaldab ruumide, õppeabinõude ja raamstukogu kasutamise korra. 1. Jaan Sarv (1877 - 1954). ьэ Matenaatika-loodusteaduskonna ajutine dekaan Jaan Sarv (foto 1)^ määrati füüsikainstituudi juhataja kohustetäit- jaks septembris 1919* a« /9/» J. Sarve ettepanekul veebrua­ ris I920. a. /16/ nõustus Pulkovo Seismilise Jaama juhataja Petrogradis Johan Vilip (foto 2)^ tulema Tartu ülikooli füü­ sikaprofessoriks. Tartu ülikooli ajutine nõukogu valis 5. mail 1920 J. Vilipi ühel häälel füüsika õppetoolile profes­ sori kohusetäitjaks ja füüsikainstituudi juhatajaks /10/. 2. Johan Viilp (1870 - 19^2), ülesvõte 1940. a. J. Vilipi asend Tartu ülikooli füüsika kateedrite juhataja­ te reas 1802.-* 1979. a. nähtub kateedrijuhatajate skeemis (joon. 3). JuusihaH otakr .TuusiHa h a ta d « fuusihn halealer Tuusiha Ш а й а Tuusiha halerdfr II.4 1«М-1»1М» Я » « Л - > I IM I MU *41-с 12 Ite* « > » • « - « 4 » 1И1-1И 1И» »»«И»-«* IP R F Parrot “ i f . Parrot *"* (?.Mmt2 _ AOefflliinngaeert Г" D Ciolitsön (17*7-1#«) i I79i - 1»41) I IftOf - iet>7 ) (it*» - mt fTi irwvgstUe ogc&ttowdqruaja kfiaat n a a a w «И1 J L B12..1S.1r#eЖi-n*e IvW2 Weihrauch shL " (Щ 1 - 1f9U (H57-19M) 7üü5ibö̂>j7e|ool Juustha õppetool fttW M-HW Ö *5.19»- IT 1940 г7 19« - >Л 19M J(.i5ma -r1v994) J(. WVTOi-li1p*2) V. Jfoern(190>- 197») HePrtftUb« füuMha dppootI (юмгом tt.UZI- L« *9*0 *" JJfP1We9r-l itz) iW mn*>w Дн«*аН ГЯ Ж -Ш 1 К 1 *.19м JK.Jfoch ' Jt. Jlirde (1092-1959) Ot**nm faata Hat tC*hs p*9er*iem- tfWu.iis9 H*io f ЕНэршт f1uK>u.s w W Ouaenm fcus-haf 1* *94 - 1?»9Ъ0 aj i».w- J(.Rebant Jl.S Rebane U. Mõmm. .KS. Rebane TuustHa hatadcr GM » U19i-d1f9u6u0s hat ÜldfÜüs hat. üldfüüs. hat.SAUJlfJMip-lpfJeLrfflf « .ЛS.WЛ-1 I&# 19W J. Reinet 1.919Ы - t9*9M 1V.9 .R1УИX XIKudu ut-tas Gfofüüs hat. — 1.9.(949 -19 *94» »stro mqetfuihat / ЧВВР&Г I.U-I9M-I.5.W45 / K<4.|K.iLt. 1-9 »9*9-t7.r 19*9 — > Astronoomia Jltootsmüe. \ ü Rootsmäe V. Riives С hateeder I 1M 9 - 19991 ' \ 1A.9s.1t9ro4n9o-o1.m9.,1 9h4a9t Л995 - 1999) (19Ю ) 7П.9 R9oЧo -t sUm99ä)e TSSrtÄ*«’ _____________ ^ tf l i f w - 1* 19*9 ___ I9»9*9- t.**9*0 __ 19 *9oo .Я O11l9i0pтp) er Л.Л(меиге 1 э £1J1t9aмi)d 3. P1ü9ü79s*i kaa » kaKotoesetdarttdu d jaa rhjiuihvaitdaej aadn Tdmaeritlu. ülikoolis 1802.- 70 Assistentideks 1919.** 1923« a. olid vanemassistent E. Neugard^x ja nooremassistent Б. Kilkson4 , kes 1923* a. valiti assistendiks. Koosseisus oli 1923« - 1926. a. noo­ remassistent P. Parts'*. Praktikantide arvu kiire tõusu tõt­ tu määrati ajutiseks abijõuks alates 1. jaanuarist 1924 A. Altma^, kes 1926. a. sai nooremassistendiks. Tema ase­ mele valiti alates 1. septembrist 1926 ajutiseks abijõuks V. Koern^ /35» lk. 215 - 217/. Nimetatud viie instituudi algkoosseisu kuuluva nimega on kuni 1940. a. põhiliselt seotud õppetöõ füüsikainstituudis (foto. 4). Teoreetilise füüsika alal töötasid instituudi ruumides professorina ja teoreetilise ja tehnilise füüsika laboratooriumi juhataja­ na H. Perlitz ja vanemassistendina A. Sprantzmann (a-st 1937 Link) /36/. 4. Füüsikainstituudi ja teoreetilise füüsika õppetooli Hõ.p pPeejrõluidt z1,9 26J.. Vai. liVpa,s akE.u ltK il1k. sorni;d a:2. rida:E . V.N euKgoaerrdu,, A. Altina. 71 J. Vlllpl kordavad palved ülikooli valitsusele suuren­ dada õppejõudude koosseise /21/ või parandada nende palga- tingimust /22/ jäid rahuldamata. Püüslkainstltuudl teaduslikud stipendiaadid olid; 1. A. Altoa, München1 Tehnikaülikoolis 1936 - 1938, kus 1938. a. omandas tehniliste teaduste doktori kraadi /15Л 2. V. Koern kodumaal, Lätis, Bootsle ja Saksamaal 1956-1938. Omandas Tartu ülikoolis 2. märtsil 1940 dr. phll. nat. kraadi /13/. E. Ellkson oli 1936 - 1939 õppeülesande täitja Tallin­ na Tehnikaülikoolis, juhatades seal füüsika praktikume A4/. Alates 1935/36. õppeaastast võeti lisaks põhikoossei­ sule tööle umbes ühe aasta kestusega vaheldumisi 12 ajutist abijõudu, kelledest 4 olid hiljem nõukogude kõrgkooli õppe­ jõududeks (sulgudes on sünniaasta ja kriipsu järel tööaas­ tad instituudis): 1. Pae, Aleksander (1916) - 1937.-1944.a., alates 1944. a. TRÜ õppejõud; Reinet Jaan (1905) - 1936. - 1937» a., alates 1946. a. TRÜ õppejõud; Mets, Georg Q-911) - 1935* - 1936. a., alates 1944. a. TPI õppejõud; Koppel, Ants (1908 - 1969) - 1936. a., alates 1944. a. TPI, hiljem TRÜ ja uuesti TPI õppejõud. 5. Fmiü üsõipkpae jõiunds ti1.t uujduiu lijla t1e94o0r.e eVtaislaiksuel tf üü1.s ikriad al:a bSo.r Naetuogoarridu­ VH*. KPoeerrlai,t z,* . JK. llVkislolnp., A. Link; 2. rida: B. Pääsuke,* V.Muld 72 Viimane kodanliku füüsikainstituudi õppejõudude koos­ seis 1. juulil 1940 oli järgmine: juhataja prof. kt. V. Koera, vanemassistent B. Neugard ja E. Kilkson, nooremassistent A. Pae, abiassistendi kt. V. Muld, nooremass1stendi kt. S. Pääsuke (foto 5)- 2. Füüsikainstituudi ruumid, finantseerimine, aparatuur ja raamatukogu Kodanliku ülikooli asutamisel anti füüsikainstituudlle ruumid ülikooli peahoone põhitiiva ülemisel korrusel, kus 1859* - 1918. a. asus tsaariaegne füüsikakabinet (joon. 6, ruumid 1 - 10) pindalaga 560 m . Kasvavale üliõpilasperele jäid need ruumid varsti kitsaks. Aastail 1921 - 1924 sai instituut juurde ruumid 12 - 18 ja 22 pindalaga 550 m2, see- ga instituudi ruumide kogupindala oli 1110 m2 . Teoreetili­ se füüsika laboratooriumile anti ruum 11 pindalaga 55 kuhu paigutati 1926. a. röntgenlaparaat. Buumide kasutamine 1937* a. nähtub plaani all leiduvas seletuskirjas. Ruumid olid väikesed, läbikäldavad ja puudus ventilatsioon. Auditoorium, ruum 9* mahutas 80 kuulajat ja osutus mõnele arstiteaduskonna rühmale väikeseks. Puudusid ruumid teadustööks assistentidele ja lugemisruum raamatuke- gu juures. Pärast 1965« a. kahjutuid ruumide taastamisel ruumid 1 2 - 1 8 muudeti väikesteks auditooriumideks. Füüsikalnstituuti finantseeriti ülikooli vastavate eel­ arvete alusel ülikooli summadest aastas 4000 - 8000 krooni suuruses. Viie aasta keskmine uute aparaatide hankimiseks oli 1800 krooni ja õppevahendite korrastamiseks vald 340 krooni. Kuna Instituudi sisseseade maksumus oil 300 000 kroo­ ni, selle keskmine eluiga 20 aastat, siis taastamiseks tul­ nuks iga aasta kulutada 15 000 krooni, tegelikult saadi aga alla 2000 krooni. 1938/39* õ.-a. aruandes märgitakse, et instituudi personali kogu tööjõud kulus õppetööle ja sead­ mete korrastamisele, mistõttu teadustööks ei jäänud pea min­ git võimalust /12/. Füüsikainstituudi juhataja aastaaruannetest dekaanile nähtub aparatuuri ja raamatute arv üksikutel aastatel (ta­ bel 1) /12/. 73 Ю füüsika ш тпшо! шиит» т»- mi л. тлмги ёик—и нАмопе лвмммкдо тимоомихкшиш I r f T “ fl“ J r ^ T ^ ^ f l T i F Д::с ЛмАнт ш karrua Aula katdnket toaheone Ж коггш 1937. а o li ruumide katufamine järgmine I Trepikoda ; ž-eeskoda, i- füüsika I praktikum IS,Ж -fü ü s ik a X p ra k tik u m ru u m id , < 7 -optika ka tsete ruum, k-preparaatide ja klaasipuhumise ruum, p im ik , И raam atukogu ruu m Ja lu gem istu b a , /9 ,1 0 - *•-röatgemaparaadi ruum, 5- tookoda, 6 ptmik, a s s i e te n t id e tö ö r u u m id , 21- J. k o r r u s e e e s r u u m , 1 Pnf J.Vilipt kabinet ) i-füüsika katseriistade 12- fü ü s ik a k a t s e te h n ik a praktikum i ruu m , li -s e is m o ­ hodla, Я- auditoorium, Ю eeskoda, tt- teoreetiliae gra a fid e ka tiibr im ise ruum , m ille s I 5 m on risttahuka jm Mmilim füümka laboratoorium. B- eripraktikum kujuline b e to o n a tu s -p ik k u s JžO m , kUrgus Ja la ius oaSm ruum ja kantaate*, O- trepikoda; M eeskoda U .S S - k e ld er ja akum ulaatorite ruum . Füüsika instituudi ruumide plaan 1919. - 194-1. а. P. Prülleri joonis. T a b e l 1 Füüsikainstituudi aparaatide ja raamatute ning ajakirjade aastakäikude arv 1919* - 1939« a. Õppeaasta Aasta lÕDUks raapaa- raama- Õppeaasta aApaas-t a te tuid raate r laõapmuak-s tuid U I 1919-Ы 1920 316 174 iv 1930-iv 1931 1097 2744 л 1920- ж 1921 666 1893 IV 1935-IV 1936 1136 2691 xi 1925-xi 1926 946 2368 IV 1938-IV 1939 1673 2838 Füüsikainstituut alustas 1919« a. tööd raskes olukorras. Tema hinnalisem aparatuur oli Esimese maailmasõja ajal evaku­ eeritud Venemaale, mis toodi tagasi 1920/1921. a. jooksul nõn­ da, et aasta lõpuks oli aparaatide arv 666. Nende korrasta­ mine, parandamine ja kokkuseadmine nõudis rohkelt tööd. Aastal 1924 viidi instituudi aparatuuriga sisustamine põ­ hiliselt lõpule ja aasta lõpuks oli 835 aparaati.Eevadel 1924л. töötas E. Kilkson 2 kuud Saksamaal Gõttingeni ülikooli raken- duselektri instituudis. Saadud kogemuste põhjal sisustas ta I925/I926. õppeaastal füüsika II praktikumi alektrialeste töö­ dega. Aastal 1927 saadi röntgeniklirte spektrograaf kristal­ lide struktuuri uurimiseks, mis oli vajalik teaduslikuks tööks teoreetilise füüsiks, keemia, mineraloogia laboratooriumides. Aastal 1929 saadi kvartsspektrograaf ultraviolettkitrte uuri­ miseks. J. Vilip projekteeris 1928. a. rea mudeleid valguse polarisatsiooni jt. nähtuste vaatlemiseks. V. Koern seadis 1925. - I93O. a. vahemikus kokku röntgenaparatuuri ja laskis valmistada selle lisaseadmed. Uusi aparaate valmistasid Tartu katseriistade töökojad, osa telliti ka välismaalt. Aparaatide arv 1939. a. lõpuks tõusis 1673 peale, s. o. 2 1/2-kordseks võrreldes 1921. aastaga (tabel 1). Kogu aparatuur võimaldas loengutel esitada ligi 500 katset. Loengukatsed esitas aiatee 1928. а . V. Koern /12/. Praktikumide aparatuur nähtub X.Kllk- sonl praktikumi tööraamatust /41/, kus on kokku 67 laboratoor­ se töö juhendit. Loengukatsete ja praktikumide aparatuur säi­ lis 1941. - 1944. a. ja läks üle TRÜ füüsika kateedrile. Sel­ le täiendamist TRÜ üldfüüsika kateedris alustati 50-ndatel aastatel. 75 FüüsikaInetituadl raamatute ja ajakirjade arv, mis 1921. a. lõpuks oli 1893, kasvas 1939. a. lõpuks 2838 pea­ le, s. о. 1 1/2-ikordseks (tabel 1 ) /12/. Baämatukogu alus­ vara pärineb tsaariajast, seda sätlitatakse TRÜ uue füüsi­ kahoone Tähe t. 4 raamatukogus ja see on suure ajaloolise väärtusega. Selles on palju füüalkateaduse klassikute töid. Eriti väärtuslikud on ajakirjade ulatuslikud aastakäigud, nagu "Annalen der Physik" 1799 - 19«» "Zeitschrift für Instrumentenkunde" 1861 - 194£, "Zeitschrift für Physika­ lischen und Chemischen Unterricht" 1881 - 1943$ "Zeitschrift für Physik" 1920 - 194З, "Zeitschrift für Geophysik" I925- 1939» "Review of Sclentiflo Instruments" 1933 - 1939, "Re­ view of Modern Physics" 1931 - 19^0 jt. 3 . Õppetõõ füüslkalnstltuudls Õppetöö füüslkalnstltuudls tugineb matemaatika-loodus- teaduskonna õppekavadele ja eksamlkorraldustele aastaist 1922, 1923, 1928 ja 1938. Kõik õppekavad sisaldavad magistriastme taotlemise ja keskkooliõpetaja kutse omanaamise määrusi. 1922. a. õppekava järgi pidi juba õppimisele asudes otsus­ tama magistriastme või õpetajakutse taotlemise kusimuse,mis ei olnud kerge /62/. 1923. a. õppekavades olid 14 erineva aine õppekavad, neist laiemal alusel õppekava 1 . matemaati­ line ja õppekava 2. loodusteaduslike osakond /63/. Ülejää­ nud kavad olid magistriastme taotlejaile, näit. õppekava 6 - füüsika eriainena. Õppeaja kestus oil neil aastat. Õpeta­ jakutse omandamine tolmus alates 1923. a. üheaastase kesta­ sega dldaktllls-metoodllises seminaris /59; 60/. 1928.a. õp­ pekavades oli kolm erinevat õppekava: M - matemaatika, К - keemia ja L - loodusteaduste osakonnas /64/. Lõpudiplomi omanik võis taotleda keskkooliõpetaja kutset, hea eduga töö­ tanud £££Лаи£е^ diplomi omanik võis taotleda magistri kraa­ di. Viimane,1938. a. õppekava jaguneb matemaatiliste tea­ duste ja loodusteaduste osakonna õppekavaks /65/. Mõlemas osakonnas oil õppeaja kestus 4 aastat. Matemaatiliste tea­ duste osakonnas võis saada lõpudiplomi matemaatika, astro­ noomia, füüsika või meteoroloogia alal, milie valik tuli 7b teostada hiljemalt viienda semestri lõpuks. Kõigil nimeta- tull tuli sooritada lisaks 19 üldkohustusllkule ainele va­ litavad ained oma erialal, näiteks füüsikas elektrotehnika, füüsika katsetehnika praktikum, teoreetiline ja keemiline füüsika, küsimusi eksperimentaalfüüsikast või mineraloo­ gia ja füüsika seminar. Сша laixde lõpetanud võisid taotle­ da magistri diplomi. Õpetaja kutse taotlemine toimus pä­ rast mõne lisaeksami sooritamist enne 1939« a* didaktilis- metoodillses seminaris, alates 1. aprillist 1940 pedagoo­ gilises Instituudis. Füüsika üldkursust luges 1919* - 1920. a. füüsikains­ tituudi juhataja kt. J. Sarv. J. Vllip alustas füüdLka loen­ guid alates 1921. a. esimesest poolaastast 5 t. nädalas, lugedes aulas ja alates 1924. a. I poolaastast peahoone füüsika auditooriumis. Kursus algas iga aasta teisel pool­ aastal (sügissemester) ja lõppes I poolaastal, tolmus 5 nädalas /36/. üldist füüsikat loeti kõigi teaduskondade üliõpilastele, kelledel oli õppekavas füüsika: matemaatl- ka-loodus-, põllumajandus-, arsti-, loomaarsti- ja majan­ dusteaduskond. Loengud toimusid matemaatikaosakonnas füü­ sika kava ulatuses, teiste teaduskondade õppekavade erine­ vustele juhiti loengutel tähelepanu. Säilinud on J. Vilipi füüsika üldkursuse loengute programm 1930. a. kohta /25/. Programm on hästi liigestatud, sisaldab loengute temaatika, seaduste loetelu ja vastavad matemaatilised valemid. Pro­ gramm jaguneb osadeks järgmises traditsioonilises järjes­ tuses: 1. Sissejuhatus. 2. Mehaanika. 3. Soojusõpetus. 4. Lalneõpetus. 5. Akustika. 6. Optika: Kiirgavenergia. Geo­ meetriline optika. Aktinomeetria ja fotomeetrla. Valguse kiirus. Valguse Interferents, difraktsloon ja polarisatsi­ oon. 7. Elekter: Elektrostaatlka. Elektrivool. Termoelek- ter. Magnetism ja elektromagnetlsm. Elektromagnetiline In­ duktsioon. Vahelduvvool ja mitmefaasilised voolud. Elekt- rivõnkumised ja elektromagnetilised lained ruumis. Raadio­ tehnika. Elektrivool gaasides. Elektron. Katood-, röntge­ ni- ja <£-, {3-, ^“-kiired, fiöntgenospektroskoopia. 8. Ba- dloaktiivsus: Radioaktiivne lagunemine. Aatomi ehitus. Mase- spektrograaf. Mendelejevl perioodilisuse süsteem. Tolle aja uusimad füüsikaalased küsimused on progra*- mis toodud lõpuosades: elektrivool gaasides ja radloaktilv- 77 eas. Osas 6 ("Kiirgav energia") on teena "Valguseeter" ila­ selt käsitletud ajaloolises aspektis, sest sellele järgneb kavas elektromagnetiliste lainete spektri piirkondade loe­ telu, mille hulgas on ka nähtav valgus. Programmi sõnastuses on märgata stabillseerimata füü­ sika a lane terminoloogia, mis tol ajal oli veel välja töö­ tamata. Üldjoontes programmiga määratud üldfüüsika kursus vastab tolle aja teadmiste tasemele füüsikas. J. Vilipi loengud olid katsetega ja näitliku materja­ liga hästi illustreeritud. 1930/1931• õppeaastal tuli iga loengu kohta keskmiselt 3,6 katset, 1,9 riista ja 0,9 dia­ positiivi demonstratsiooni (foto 7) /12/. 7. Osa füüsika loengute demonstratei- oonikatsete aparatuurist 1940* a. Peale loengute oli J. Tilipi põhitööks üliõpilaste ek­ samineerimine (20 aasta jooksul üle 5000 üliõpilase) (foto 8), õppetöö (füüsika praktikumides oli 20 a. jooksul 4500 üliõpilast) ja instituudi materiaalse baasi organiseerimine. J. Vllip oli esimene eesti füüsika professor Tartus ja tema õpilasteks oli enamik meie vanemast akadeemilisest põlvkon­ nast 1920. - I94O. a. (foto 9). 78 8. Prof. J. Villp eksamineerib oma kabinetis (joonisel 6 ruum 7). 9. J. V(ijloiopn iepäerla s6t rluouemn g9u) t ofmüaü gõipkial aasutdei tkooriumisÕpilaste seas on mitu pärastist TEÜe ekeõplp e1­936.a. jõudu. 79 Lisaks füüsika üldkursusele luges J. Vilip matemaati­ ka osa konn a üliõpilastele alates 1921. a. II poolaastast ku­ ni 1928. a. I poolaastani kolm korda nädalas erikursusi "Kiirgav energia” ja "Elekter", kumbagi 3 korda,ja "Inst­ rumentaalne seismoloogia" 1 kord nädalas. Heed kursused oso- tusid põhjalikumaks süvenemiseks elektri ja optika küsimus­ tesse, sisaldasid teooriaid, hüpoteese ning matemaatiline käsitlus oli põhjalikum kui üldfüüsika loengutes /36/. Vanemassistent Б. Neugard luges füüsika õpetamise me­ toodika kursust loengukavade kohaselt igal 1. poolaastal 2 nädalatunai alates 1927. a. I poolaastast kuni 1935» a. I poolaastani ja juhatas didaktilis-metoodilist seminari ala­ tes 1923. a. II poolaastast kuni 1940. a. I poolaastani/12/, Alates I936. a. metoodikaloenguid loengute kavas ei märgi­ tud, kuid nad jätkusid seminari töõ raamides. E. Neugard lu­ ges ka elektrotehnika kursust neljal korral üks tund näda­ las. 1932. a. I poolaastast kuni 1935- a. I poolaastani. Ta oli veneaegse füüsika kateedri assistent 1902. - 1917. a. ja suurte kogemustega füüsika katsetehnika alal /5/. Füüsika praktikumide kujunemine 1921. - 1940. a. näh­ tub loengu-ja praktiliste tööde kavadest /36/* Alates 1924.a. I poolaastast kujunesid välja 1) füüsika I praktikum alga­ jaile, algul matemaatika osakonnas, alates 1925. a. II pool­ aastast matemaatika-loodusteaduskonnas, põllumajandus- ja majandusteaduskonnas ja alates 1927* a. I. poolaastast ka arsti- ja loomaarstiteaduskonnas (foto 10); 2) füüsika II praktikum, mis alates 1928. a. oli kohustuslik matemaatika ja keemia osakondades (foto 11). Keskmine nädalatundide arv 1924. - 1939» a. II poolaastal oli I praktikumis 33 ja II praktikumis 18. Praktikumides ülesseatud tööde juhendid lei­ duvad Б. Kilksoni poolt A. Altma ja V. Koerai kaastegevusel koostatud raamatus /41/. I praktikumi kuulus enamik lihtsa­ maid töid üldmõõtmiste, soojuse, valguse ja elektri alal. II praktikumi kuulusid tööd mehaanika, hääle, magnetismi ja raskemad tööd valguse ja elektri alalt. Praktikumide sisse­ seadet tuleb selle aja kohta lugeda heaks. Ülikooli peahoo­ ne kahjutules 1965. a. hävis suurem osa aparatuurist. Füü­ sika praktikumide ja demonstrateioonikatsete aparatuur oli füüsikainstituudi väärtuslik pärand TRÜ üldfüüsika kateedr- 30 10. Põüpüisliaksae d I õpppreajkõtui kuA.m isA lt(mjao onjiusheeln d6a mirsueulm 15()s etiösaöbt atvaagda )ü.li­ 11. Põüpüpseijka remal)õ udu IdI e pEr.a ktikumjuhendamiKsiellk.ao insi (j(osoenisisabel ke6s kreulu)m 3j)a At.ö öAtlatvmaad ü(lsieõipsiabl aspead­ rile. Praktikumides kehtis kodukord. Praktikumi võeti vas­ tu pärast tentaameni sooritamist, töö protokoll kanti num­ merdatud vaatlusvihikusse, millesse tehti ka arvutused. Iga töö võeti vastu pärast praktikumi juhataja küsitlust ja lõ­ petamisel toimus arvestus. Alates 1921. kuni 1939» a. oli osavõtnute arv I praktikumis 3586, II praktikumis 458 ja katsetehnika praktikumis 332, kokku 4376 üliõpilast. Aasta keskmine oli 230 ja maksimum 1931/1932. õppeaastal oli 366 üliõpilast /12/. Õppemetoodika täiustamiseks koostas E. Xilkson füü­ sika praktiliste tööde kogumikud keskkoolidele 1930.a. /41/ ja Tartu ülikooli üliõpilastele 1931- a. /42/. Keskkooli tööde kogumik sisaldab igalt füüsika alalt 84 praktilise töö kirjelduse ja 9 tabelit, kokku 126 lk. Iga töö kohta on algul märgitud töövahendid, valemid, joonised ja näidis- tabelid mõõtmistulemuste märkimiseks. 1927« a. ankeedi and­ meil teostati praktilisi töid 26 keskkoolis, mis moodustab 43 % vastanud koolidest. Tööde vähese kasutamise põhjused keskkoolis olid raskused riistade muretsemisel ja kogemus­ te puudumine õpetajail, milleks juhend pakkus tänuväärset kaasabi õpetajaile. Ülikooli tööde kogumikus oli 67 tööd, üldmõõtmised ja tööd igalt füüsika alalt. Sissejuhatuses on antud vigade arvutuse alused. Praktikumi töö kohta olid antud teoreetilised alused, valemid, aparaadi kirjeldus ja katse käik. Kogumiku tööjuhendid olid hästi ja ülevaatli­ kult koostatud ja olid aluseks nõukogude ajal pärast 1945.a. väljaantud uute TRÜ füüsika praktikumide tööjuhenditele. E. Kilkson nEesti entsüklopeedian füüsika osakonna toimetajana kirjutas "Eesti entsüklopeediale" palju ar­ tikleid, milles füüsikaline sisu on lühidalt ja hästi eda­ si antud. Need artiklid annavad olulise lühikirjelduse iga füüsikalise nähte kohta /48/. E. Kilksoni ja J. Langi kesk­ kooli füüsikaõpikus 1936. a. käsitleti kõiki õppekavades ettenähtud küsimusi alates mehaanika põhimõistetest ja lõ­ petades elektriga /47/. Ainekäsitlus sisaldas rohkelt il­ lustratsioone. Füüsikaõpik leidis üldist kasutamist kodan­ liku aja keskkoolides ja kuni 1940. a. ilmus raamat viies trükis. E. Kilkson käsitles ka füüsika õpetamist algkoolis /45/. 83 4. Teaduslik töö füüsikainstituudis Teaduslik töö füüsikainstituudis on põhiliselt seotud kolme õppejõuga: A. Altma, 7. Koern ja J. 7ilip. Kõik nad kaitsesid doktoriväitekirja, J. 7ilip Tartus 1930. a. /54/, A. Altma Münchenis 1938. a. /33/ ja V. Koern Tartus 1940.a. /50/. A. Altma avaldas 2 teaduslikku tööd /32; 33/ ja lühi- kirjutist /30; 31/. "7ismutipuru elektritakistuse muutumi­ ne magnetväljas erinevail rõhkudel" /334 avaldatud 1928.a., tugineb eksperimentaalsele uurimisele. Mõõdeti Vheatstone'i silla põhimõttel torusse 40 atmosfääri võrra muudetava rõ­ hu alla paigutatud vismutipuru takistust elektromagneti poolide vahel väljatugevuse muutudes 3500 gaussi võrra. Lei­ ti puru takistuse kasv võrdeliselt väljatugevuse 1,7 ast­ mega ja rõhu kasvades takistuse vähenemine. Teine töö on Müncheni Tehnikaülikoolis 1938. a. kaitstud doktoriväite­ kiri, mis käsitleb magnetiliselt orienteeritud vismutipuru uurimisi /33/. Uurimused näitasid magnetväljas vismutipuru osakeste orienteerumist magnetvälja suunas. Selliselt ori­ enteeritud purusammas on kokkusurutav briketiks, millel esi­ neb vismuti kristallstruktuurist tingitud anisotroopia, näi­ teks takistuse muutumine magnetväljas. Uurimus omab täht­ sust tehnikas. Tööd juhendas prof. J. Zenneck. 7. Koern avaldas 2 teaduslikku tööd /4-9, 50/ ja ühe populaarteadusliku töö "Kaugnägemine". Esimene töö "Eesti põlevkivi neutraalõlide dielektrilised jäävad" /49/, aval­ datud 1928. a., on katseline töö, milles silla meetodil mõõdetakse Kohtla põlevkiviõli 9 fraktsiooni (250°-450 °C) dielektriline konstant DK täpsusega 2 % ja samade õlide elektrijuhtivus. Selle eesmärgiks oli selgitada nende so­ bivust isoleerõlidena. Töö tähtsamaks järelduseks on, et Kohtla põlevkivi neutraalõlid on oma isolatsioonivcame poo­ lest kõlblikud isoleerõlidena tarvitamiseks tehnikas. Teine teaduslik töö "Das binäre Legierungssystem Ag-Te" /56/, haarab 1940. a. kaitstud doktoriväitekirja sisu.Töös antakse ülevaade Ag-Te ühendeid puudutavate tööde kohta. Töös rakendatakse metallograafilist ja röntgenograafilist Ag-Te-süsteemi uurimist. Metallograafiline katsete seeria 64 seisneb termilises analüüsis ja mikrofotograafilistes uuri­ mistes. Esimesel juhul registreeritakse sulamite vedeldumi- se ja tahkumise kõverad iga sulami juures 4 - 5 korda, kogu­ summas 150 kõverat, ja koostatakse termiline diagramm. Me- tallograafilisel uurimisel leitakse kaks uut ühendit, kumb­ ki veel kahes modifikatsioonis, mis on selle töõ tähtsam tu­ lemus. Mikrofotograafilistes uurimistes esitatakse 8 huvi­ tavamat mikrofotograafilist ülesvõtet. Röntgenograafilist uurimist rakendatakse ühendite koostise kindlaksmääramiseks. Uurimused annavad Ag-Te sulamite kohta uusi andmeid, mida ei ole avastanud teised uurijad. J. Vilipi kõige ulatuslikumaks teaduslikuks tööks on rakendused seismograafide ehitamise alal, mis on lähemalt kirjeldatud allakirjutanu artiklis 1975- a. /54/. J. Vilip avaldas 1899« - 1936. a. füüsika alal 8 ja seismoloogia alal 18 teaduslikku tööd ja 13 populaarteaduslikku artiklit, kok­ ku 39 tööd. Ta oli ülemaailmselt silmapaistev pretsessioon- seismomeetria rajaja. Tänu tema poolt kasutuselevõetud ver- tikaalseismograafi pendlile ja termokompensaatorile osutus see seismograaf võnkeperioodi konstantsuse ja nullpunkti pü­ sivuse suhtes täpseks tööriistaks ja eeskujuks seismograa­ fide uuskonstruktsioonidele maailmas. Aastail 1925 - 1939 tellisid oma algatusel 22 maailma suuremat seismoloogiajaa­ ma Tartust Vilipi seismograafide täiskomplekte, sihtkohtade­ ga üle maailma, vallutades ka kõrge tehnikatasemega maa - Ameerika Ühendriikide 8 jaama. 1970. a. saadud andmeil töö­ tasid need seismograafid veel 7 jaamas (Stuttgart, Kopenha­ gen, Rooma, Varssavi, Krakov, St. Louis (USA) ja Roxburgh (Austraalia). 5. Keskkooli füüsikaõpetajate ja füüsikute ette­ valmistamine Tartu ülikoolis, õpetajate suve­ kursused ja kongressid Keskkooli õpetajate ettevalmistamine Tartu ülikoolis I923. - 1940. aastani toimus ülikooli juures töötavas di- daktilis-metoodilises seminaris, mille põhikirja kinnitas Haridusministeerium 9. septembril 1922 ja kus tegelik õppe­ 85 töö algas 1923. a. II poolaastal /20/. Seminari finantsee­ ris Haridusministeerium да ta kuulus filosoofiateaduskonna pedagoogika õppetooli juurde. Seminaril oli juhataja ja seminari nõukogu, kuhu kuulusid nende teaduskondade esin­ dajad, mille õppealalt korraldati seminar,ja metoodiliste ainete õpetajad. Seminar jagunes osakondadeks, mida juha­ tasid üksikute õppeainete metoodika õpetajad. Seminari ju­ hataja oli 1922 - I93O pedagoogikaprofessor P. Põld, 1930- 19З6 psühholoogiaprofessor K. Ramul ja 1936 - 1939 mate­ maatikaprofessor G. Rägo. Osakondade juhatajad ja metoodi­ ka lektorid kahe nädalatunniga olid füüsika alal vanemas­ sistent E. Neugard, matemaatika alal prof. G. Rägo ja kos- mograafia alal prof. T. Rootsmäe. Seminari võeti vastu üli­ kooli lõpetanuid ja üliõpilasi, kes olid sooritanud nõuta­ vad eksamid, praktikumid ja kollokviumi seminari juhataja juures. 1925. a. avaldati "Riigi Teatajas" määrus keskkooli­ õpetaja kutse omandamise kohta, mida võis teha matemaati­ ka, füüsika ja kosmograafia alal /59/* Kutse omandati vas­ tava eksami ja rahuldavaks tunnistatud praktika-aasta põh­ jal. Eeleksamitena seminari pääsemiseks sooritati üld- ja pedagoogiline psühholoogia, loogika, pedagoogika ajalugu ühes Kesti kooli ajalooga, koolitervishoid ja pärast semi­ nari lõpueksamitena pedagoogika, didaktika ja kutseainete metoodika ning kaks kutseainete piirkonda kuuluvat proovi- tundi. Seminaris peeti loenguid eriainete metoodikas ja esitati referaate, õpikute ja näidistundide analüüse. Sü­ gissemestril kuulati matemaatikas 30, füüsikas 20 ja kos- mograafias 10 tundi. Kevadsemestril anti keskkoolides igas aines 1 - 2 näidistundi Tartu keskkoolides, alates 193V 19З5. õ.-a. harjutuskoolis, milleks oli Tartu Pedagoogiumi keskkool. Seal tutvuti lähemalt ka õppe-, klassijuhataja ja raamatukogu tööga. 1932. a. avaldati "Riigi leatajas" kesk- ja kutsekoo­ li õpetajate pedagoogilise ettevalmistamise ja õpetajaame­ ti kandidaadi pedagoogilise ülesande täitmise määrus /60/. Uudseks, võrreldes 1925. a. määrusega, oli kutseeksamitele 5 aasta jooksul järgnev kaheaastane õpetajaameti kandidaadi praktikaaeg. Selle lõppedes tuli esitada kutsekomisjoni Rfi poolt määratud pedagoogilise ülesande kohta kirjalik töö ühes kirjaliku aruandega oma praktikaaja pedagoogilise te­ gevuse kohta. Õppetöö didaktilis-metoodilises seminaris leiab käsit­ lust M. Nõmmiku /52/ ja 0. Prinitsa /53/ artiklites. Didaktills-metoodiline seminar lõpetas tegevuse 1. ap­ rillil 1940. Tema järglaseks loodi Tartu ülikooli juurde pedagoogiline instituut. Didaktilis-metoodilise seminari matemaatika, füüsika ja kosmograafia alal lõpetasid 1923/ I924. kuni 1939/1940. õppeaastani 65 meest ja 28 naist, kok­ ku 93 inimest. Samal ajal töötasid füüsikainstituudis kesk­ kooliõpetajaile ettenähtud füüsika katsetehnika praktiku­ mides ЗЗ2 üliõpilast. Seega õpetaja kutsele ettevalmista­ jate seast vaid 1/3 lõpetasid didaktilis-metoodilise semi­ nari ja ilmselt ka ülikooli. TRÜ üldfüüsika kateedri õppe­ jõududest lõpetasid seminari P. Prüller 1929- a., A. Mitt 19ЗЗ. a., J. Relnet 1936. a., H. Marran 1937» a. ja H. Mürk 1938. a. Aastail I92O - 194O lõpetas Tartu ülikooli matemaati- ka-loodusteaduskonna 480, neist matemaatika-füüslka ja ast­ ronoomia alal I90 inimest /23/. Enamik neist lõpetas mate­ maatika alal. Teistel aladel lõpetanutest omandasid paljud ka magistrikraadi. Aastail 1920 - 1940 omandas magistri­ kraadi matemaatika alal 26, füüsika alal 6, astronoomia alal 3 ja geofüüsika alal 3» kokku 38 inimest /19/- TRÜ füüsika kateedritesse siirdunud õppejõududest omandasid magistrikraadi geofüüsika alal H. Liedemann (a-st 1936 Ы 1 - demaa) 1929. a«» astronoomia alal A. Kipper 1931.a. ja ma­ temaatika alal P. Prüller 1932. а., H. Keres 1938. a. ja A. Mitt 1938. a. Matemaatika-füüslka alal lõpetanuist siirdus enamik keskkoollõpetajaiks, kelle arv Eestis 1934. a. oil llgl 300 /35/. Ülejäänud suundusid kindlustusseltsidesse, tehastes­ se, pankadesse, geofüüsika observatooriumidesse ja kõrg­ koolidesse. TRÜ füüsikakateedrltesse siirdus hiljem 9 füü­ sikut: H. Keres, A. Kipper, H. Liidemaa, H. Marran, A. Mitt, H. Mürk, А. Pae, P. Prüller ja J. Reinet. Kodanliku Tartu ülikooli matemaatika ja füüsika alal lõpetanute arv oli väike võrreldes TRÜ—s samadel aladel 15- 87 petanute arvuga. Näiteks ainult füüsikaosakonna lõpetas I945. - I975. a. 628 füüsikut, neist lõpetasid esimese 10 aasta jooksul vaid 66. Lõpetanute seas oli 1975. a. füüsl- ka-matemaatikakandidaate 97 ja doktoreid 11» kokku omasid 108 teaduslikku kraadi /55/. Sama aja vältel suunati kesk­ koolidesse füüsika Õpetajateks 264 füüsikut, kelledest osa suundus hiljem tööle teadusasutustesse, kõrgkoolidesse ja tehastesse. TEÜ füüsikaosakonna lõpetanuist töötasid 1975«a. keskkoolides füüsikaõpetajatena 156 füüsikut. Keskkooliõpetajate omaaegse suure vajaduse korvami­ seks korraldati Tartu ülikooli juures 1919* -1950.a. kesk­ kooliõpetajatele tasuta suvekursused eesti keele, ajaloo, loodusteaduse ja matemaatika alal, millest osavõtjate arv kokku ulatus sadadesse. Edasisel suvekursusel 1919* a. oli kokku 167 päris- kuulajat, neist matemaatikaosakonnas 23t kellest sooritas eksami 17. Füüsikat luges J. Lang. Järgneval,1920. a. il­ mus kursustele aasta varem eksami sooritanuist 12, kellest järgneval, 1921. a. sooritasid teise kursuse eksami kolm (A. Kasvand jt.) ja hiljem ka teised. Alates 1922. a. oli kursuste eesmärgiks teadmiste täiendamine füüsika alal, kat­ sete ja praktikumide teostamise oskus /67/. Eksamit ei nõu­ tud. Füüsikat lugesid kõige sagedamini E. Kilkson, vähem J. Vllip, J. Lang, E. Neugard ja 0. Sulla. Väljaspool üli­ kooli oli E. Kilkson füüsika lektoriks Tartumaa ja Tartu linna koolivalitsuste poolt 1921. - 1930. a. korraldatud neljal suvekursusel ning Õpetajate Liidu korraldatud suve­ kursustel Tallinnas 1933« a. Sõjajärgsel perioodil oil kur­ sustel täita tähtis osa teadmiste andmisel koolis töötami­ seks. Füüsikainstituut võttis aktiivselt osa matemaatika-, füüsika- ja kosmograaflaõpetajate kongressidest, mida 191?.- 19З9. a. oli kokku 7: Tartus 1917.« 1921. ja 1924. a. ja Tallinnas 1922., 1927-, 1937. ja 1939. a. /29; 66; 68/. Kongressil oli 50 - 200 osavõtjat. Kõigist icongressidest võttis aktiivselt osa E. Kilkson. Tallinnas 1924. a. toi­ munud 4. kongressil valiti füüsika õpetamisse puutuvate kü­ simuste lahendamiseks 8-liikmeline Füüsika Õpetamise Ko­ misjon (FÕK), nende seas J. Lang, E. Kilkson ja E.Neugard. B8 Aastail 1924 - 1927 pidas komisjon kokku 66 koosolekut, mil­ le tulemusena Ilmusid trükist FÕK-1 toimetised nr. 1 (õppe­ plaanid) /39/» nr. 2 (füüslkakablnetl riistade nimestik) АСУ, nr. 3 (füüsika sümboolika) /38/, mille aluseks oli J. Langi, 0. Sulla "Füüsika sõnastik" /£1/» 3a 01 • 4 (õpetajate kong­ ressid) /68/. FOK-i, tööl oli suur tähtsus füüsika õpetamise metoodika alal keskkoolides. 6. Füüsikainstituudi loengullne töö füüsika populariseerimisel ja abi praktikale Tartus 1919. a. loodud Rahvaülikooli juhatuse palvel andis ülikooli valitsus füüsikainstituudi lektorid ja audi­ tooriumi populaarteaduslike loengute pidamiseks. E. Kilkson luges Eahvaülikoolis 1921. - 1941. a. loen­ guid teemadel "Füüsika uusimad saavutused", , "Lennuasjandu- se füüsikalised alused", "Valitud küsimusi moodsast füüsi­ kast". V. Koern luges 1931. - 1936. a. teemadel "Kaugnäge­ mine", "Pilditelegraaf", "Soojusjõu kasutamine", "Valgus ja värvid". E. Kilkson oli 192?. - 1930. a. ajakirja "Rahva­ ülikool" toimetaja. Tema teadusliku töö teema haaras Eesti vete radioaktiivsuse uurimisi. Loodusuurijate Seltsis esi­ nesid oma teadustöö teemadel E. Kilkson, A. Altma ja y. Koern. Akadeemilises Matemaatika Seltsis esines E. Kilkson teema­ del "Ionisatsioon elektronide põrgete tagajärjel" 1928. a. ja "Elektronide voo difraktsioon" 1929. a. ning avaldas kolm teost Th. A. Edlsoni /43/» M. Faraday /44/ ja J. Wattl /46/ kohta. J. Vllip võttis 1921. a. osa Narva hüdroelektrijaama komisjoni tööst ja seoses I. Newtoni 200. surma-aastapäeva- ga pidas 20. märtsil 1927 aulas loengu Newtoni teenete koh­ ta optikas. Ta oil alates 1926. a. Saksa Geofüüsika Seltsi ja rahvusvahelise põhjanaba uurimise seltsi "Aeroartlcl" lii­ ge /12/. Rahvusvaheline Kaalude j,a Mõõtude Büroo Pariisis, Sevres saatis 16. novembril 1929 Eestisse meetri ja kilogrammi a]g- tüübld, mis anti hoiule füüsikaInstituuti /24/. Meetri alg­ tüüp on Invarlst ja Kaalude ja Mõõtude Büroos tema võrdle­ 39 12 misel plaatina-iriidiumist meetri etaloniga nr. 13 saadi tema pikkuseks l m — 26,6 mikronit. Kilogrammi algtüüp on kroomnikkelterasest ja Kaalude ja Mõõtude Büroos tema võrd­ lemisel plaatina-iriidiumist etaloniga nr. 31 saadi tema massiks 999 999»17 mg. Komisjon koosseisus Tallinna proovikoja, Tallinna Teh­ nikumi esindaja ja Tartu ülikooli füüsikainstituudi esin­ dajad J. Vilip, E. Kilkson ja V. Koern võrdles 8. oktoob­ ril 1925 kaalu ja mõõtude seaduse § 1 põhjal (ET 1925-187/ 188) füüsikainstituudis alalhoitavaid meetri ja kilogrammi algtüüpe proovikoja meetri ja kilogrammi töömudelitega. Meetrite võrdlemiseks oli füüsikainstituudi poolt konstru­ eeritud komparaator, mis koosnes kahest mikromeetrilise kruviga varustatud mikroskoobist ja andis pikkuse lugemi veaga kuni 1 mikron. Mõõtmised andsid proovikoja töömudeli pikkuseks temperatuuril 16,9 °C: 1 m + (104 - 1) mikronit. Kilogrammide võrdlemine tugevamatel analüütilistel kaalu­ del andis proovikoja töömudeli kilogrammi massi: 1000 075” - 1,3 mg. Selle võrdlemise puhul abistas füüsikainstituut praktikat. Raadiovastuvõtja ehitamine füüsikainstituudis "äratas kõik nooremad jõud iseäralisele elavale tegevusele sel alal, nii et esimesel poolaastal selle peale kulus rohkesti aega", kirjutab J. Vilip füüsikainstituudi aruandes /12/. Ent veel kolm aastat hiljem teatab instituut Raadio Ringhäälingule kirjaga 28. aprillist 1928: "Tallinna jaam on kuulda ainult Õhtul ja juhuslikult. Muusika asemel on viled ja kärisemi­ ne. Lainepikkus on muutlik. Palume Tallinna saatejaama tööd nii korraldada, et see oleks kuulda,ja kaotada raadiomaks". Eberti atmosfääriioonide loendurile telliti 1 9 2 7. a. ühelt Saksa firmalt Wulfi kaksniit-elektromeeter, mis näi­ tab, et atmosfääri ionisatsiooni uurimise probleem juba tol ajal huvitas mõnda instituudi teadurit /24/. Füüsikainstituudi liikmed vastasid põhjalikult kõigile väljastpoolt esitatud küsimustele füüsika alalt. Kõige roh­ kem küsimusi esitasid üle Eesti keskkooliõpetajad füüsika kabineti sisseseade ja katsete aparatuuri kohta. Füüsikainstituudi töötajad tegid suure töö füüsika po­ pulariseerimisel laiemates rahvahulkades ja abi osutamisel 90 eriti koolipraktikas üleskerkinud füüsikaalaste küsimuste lahendamisel. 7. Püüsikakateedri loomine Nõukogude võimu taaskehtestamise järel Eestis 1940.a. juulis asuti kohe haridussüsteemi ümberkorraldamisele; koo­ likorralduse aluseks võeti liiduvabariikide ühtluskooli süsteem. Akt. Tartus 1-b«1 j u u l i l 1940 (tuhatühakaaaada neljakümnendal) aasta l iiataaaatika-looduateadue- konna dekaani korraldusel Tartu ü lik o o li Püüaika- in s t itu u d i senine juha ta ja pro f. dr. p b il . na t. Joban li i 1 i p T a n a d u s e puhkusel* ainnea a n d i * P ü ü s i kainet i t uudi ü l* pro f. k . t . dr. p h i l . n a t. tillem K o e r n ' i l e , kes Füüaikainsti- tuudi k a Taetu T O t t i s ja s e l l* j u h a t a j i le e l* aaua. Kaesoler akt on koostatud kolae* *ks*mplaaris, o ille d e s t üks antud p ro f. J . ■ i 1 i p ' i l e , t* ln * p ro f. V. I о e r n ' i l * ja kolaa* Tartu Ü likoo li /a lits u e e l* . 12. P1.ü üsjiukualiinsstt i1t9u4u0d iJ. jVuihlaitpaimlitse V.ü lKeoaenrdnei laek.t Prof. J. Vilip siirdus 1. juulil 1940 vanaduspensio­ nile. Ta andis vastava aktiga (foto 12) füüsikainstituudi juhatamise üle prof. dr. phil. nat. V. Koernile. Viimase ülesandeks jäi füüsikainstituudi likvideerimine ja uue füü- sikakateedri organiseerimine. Ta tellis Leningradi ülikoo­ list füüsika programme, praktiliste tööde nimestikke, üli­ kooli õpikute nimekirja, praktika juhendeid ja õppeplaane. 91 Füüsika kateedrile telliti NSV Liidu teaduslikke ajakirju /24/. V. Koern koostas füüsika loengute uue programmi, mis oli ajakohasem ja lähedasem kaasajale. Selle kava järgi töötati vaid üks aasta. Ülesehitus­ töö katkestas 22, juunil 1941 alanud sõda ja järgnev fa- šistlik okupatsioon Eestis 1941. - 1944. a. Okupatsiooni ajal suri 27. jaanuaril 1942 J. Vilip ja maeti Tartu Eaadi kalmistule. Tema kalmule püstitati 1946.a J. Reineti algatusel tema õpilaste poolt graniidist haua­ kivi (foto 13). 1970. a. tähistati TBÜ-s tema 100. sünni- 13. Graniidist hauakivi J. Vilipi kalmul Tartu Raadi kalmistul. aastapäeva teadusliku konverentsiga 250 Eesti NSV füüsiku osavõtul. J. Vilipi 103. sünniaastapäeval 12. mail 1973 ni- 92 metatl TEÜ peahoones asuv füüslkaaudltoorlum, milles J. VI- llp pidas loenguid, J. Vlllpl nimeliseks ja sama auditoo­ riumi seinal avati tema portreereljeef /54/. Pärast Nõukogude Sestl vabastamist Saksa fašlstllkust okupatsioonist algas 1944. a. sügisel kllre ülesehitustöö Nõukogude Eestis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis. Organisee­ riti nõukogudeaegne füüsika kateeder, mis juhituna prof. A. Elpperl poolt pidas esimese koosoleku 16. novembril 1944 ja alustas õppetõöd jaanuaris 1945. z z z PüüsIkalnstituut oll ülemlnekuetapp ja vahelüli tsaa­ riaegse vene füüslkakablnetl ja nõukogudeaegse TRÜ füüsika kateedri vahel, mille organiseerimine 1944/1945» a. oil võimalik tänu füüslkalntltuudls tehtud tööle. Füüslkalns- tltuut andis kateedrile oma õpilaste kaudu põhlkaadrl ja aparatuuri, sisustuse ning ruumide kaudu majandusliku baa­ si. M ä r k u s e d 1. Sarv, Jaan (1877 - 1954), eesti nõuk. matemaatik, dr. ghll^jaat. (1931). Lõpetas 1907 Tartu ülikooli, oll I9I8 - I919 (nõuk. võimu ajal) Tartu ülikoo­ li kuraator, 1919 - 1920 füüsikainstituudi aju­ tine juhataja /8, 9/» 1919 - 1951 professor. 2. Vlllp, Johan (1870 - 1942), eesti füüsik, dr. phll.nat. (1930). Lõpetas 1895 Tartu ülikooli. Töötas 1896- I92O Peterburis, oli 1920 - 1940 Tartu ülikooli prof. ja füüsikainstituudi juhataja /2/. Lähemad andmed tema töö kohta seismolooglna ja trükis ilmunud 39 töö bibliograafia on kogu­ mikus HTartu ülikooli ajaloo küsimusi. IIй. Tar­ tu, 1975, lk. 37 - 59 /54/. 93 Neugard (a—ni 1919 Neugart), Evald (1881 - 1971)» lope- tas I9IO. a. Tartu ülikooli füüsika alal. Oli 1907 - 1915 assist., 1915 - 1919 v.-assist. Tar­ tu ülikooli füüsikakabinetis, 1919 - 194-1 v.-as­ sist. Tartu ülikooli füüsikainstituudis, luges füüsika õpetamise metoodikat, elektrotehnikat ja juhendas katsetehnika praktikumi. Siirdus 1941.a. Saksamaale /5/. Kilkson, Ernst (1890 - 1973 New Yorgis), lõpetas 1918 Tartu ülikooli füüsika-matemaatika alal, oli 1919- 1926 n.-assist., hiljem v.-assist. Tartu ülikoo­ li füüsikainstituudis, 1936 - 1939 õppejõud Tal­ linna Tehnikaülikoolis, 1939 - 1944 v.-assist, fuusikainstituudis. Emigreerus 1944- a. /1/, Parts, Paul (I902 - ?). Lõpetas 1925. a. Tartu ülikooli matemaatika alal /6/. Altma (a-ni 1936 Altman), Albrecht (I897 - 1969), tehn. tead. dr. (1938, München), prof. (1945)» ENSV TA korr.-l. (1946), ENSV teenel, teadl. (1965). Lõ­ petas I927 Tartu ülikooli maĝ . ̂ phys. kraadiga, oli 1924 - 1935 aj. abijõud ja n.-assist. füüsika­ instituudis, 19З6 - 19З8 stipendiaat Müncheni Tehnikaülikoolis, 1939 - 1941 Tallinna Tehnika­ ülikooli füüs. kat. juh., 1942 - 1944 NSVL TA Uurali filiaali teadur, 1944 - 1948 TPI rektor, 1949 - 1964 prof. ja a-st 1964 pensionär /3/. Koern, Villem (1903 - 1973 Rootsis), drjj^hil^jna^ (1940), prof. (1940). Lõpetas 1929* a. Tartu ülikooli mag, phys. kraadiga, oli 1926 - 1935 füüsikainstituudi aj. abijõud ja abiassist., 1936 - 1938 stipendiaat, 19З8 - 1940 n.-assist. füüsikainstituudis, 1940 lektor Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika alal, I94O Tartu ülikooli füüsikainstituudi juh. ja prof. Emigreerus Rootsi 1944 /4/. Perlitz, Harald (I889 - ?), dr. phll., nat. (1932), oli a-st 192I Tartu ülikooli teoreetilise füüsika dots., a-st 1935 prof., I927 - 19ЗО matemaatika-loodus- teaduskonna dekaan, 1936 - 1940 ülikooli prorek­ tor. Emigreerus 1940. a. Rootsi /7/. Avaldanud uurimuse peam. binaarsete sulamite rõntgenograafi- lise struktuuri kohta. V i i t e d 1. ENSV RAKA, f. 402 (Tartu ülikool) , nim. 1, s.-ü. 12 169. 2. ENSV RAKA, f. 2100 (Tartu ülikool) , nim. 1, s.-ü. 18 348. 3. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 19. 4. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 363. 5. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 722; f. 402, nim. 3, s.-ü. 1205. 6. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 803. 7. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 825. 8. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 2, s.-ü. 1055; nim. 1, s.-ü. 14 248 • 9. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 1. 10. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 2, 1. 114 p. 11. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 36, 1. 134 - 136. 12. ENSV RAKA, Füüsika instituudi tegevuse aruanded mat.-loo- dust, dekaanile a-il: 1919/1920: f. 2100, nim. 4, s.-ü. 74; 1920/1921: nim. 4, s.-ü. 75; 1921/1922: nim. 4, s.-ü. 76, 1. 189-190; 1922/1923: nim. 4, s.-ü. 77, 1. 417-418; 1923/1924: nim. 4, s.-ü. 78, 1. 268-269; 1924/25: nim. 4, s.-ü. 81, 1. 166-167; 1925/1926: nim. 4, s.-ü. 82, 1. 136-138; 1926/1927: nim. 4, 86, 1. 131-133; 1927/1928: nim. 87; 1928/ 1929: nim. 4, s.-ü. 84, lk. 118-120; 1929/1930: nim. 4, s.-ü. 89, 1. 188-189; 1930/1931: nim. 4, s.-ü. 90, 1. 211-214; 1931/1932: nim. 4, s.-ü. 92, 1. 187-190; 1932/1933: nim. 4, s.-ü. 95, 1. 250- 252; 1933/1934: nim. 4, s.-ü. 96; 1934/1935: nim. 4, s.-ü. 97, 1. 253-254; 1935/1936; nim. 4, s.-ü. 99, 1. 205-209; 1936/1937: nim. 4, s.-ü. 101, 1. 224-228; 1937/1938: nim. 12, s.-ü. 422, 1. 35-40; 1938/1939: nim. 4, s.-ü. 104. 13. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 99, 1. 205-209. 14. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 101, 1. 224-228. 15. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 102. 16. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 5, s.-ü. 964. 17. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 5, s.-ü. 967. 18. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 6, s.-ü. 388; nim. 6, s.-ü. 479- 95 19. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 11, s.-ü. 13. 20. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 11, s.-ü. 82. 21. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 12, s.-ü. 421, 1. 38. 22. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 12, s.-ü. 442, 1. 46. 23. ENSV RAKA, f. 2100, nim. 18, s.-ü. 13, 1. 241-248. 24. Püüsika kateedri arhiiv (kateedris). 25. V i 1 i p , J. Püüsika loengute kava 1930. a. Isiklik arhiiv. 26. К о e r n , V. Püüsika loengute kava 1942. a. Isiklik arhiiv. K ä s i k i r j a d 27. M а r r a n , J. Tartu Ülikooli füüsika kateedris teos­ tatud pedagoogiline, õppemetoodiline ja teaduslik töö ajavahemikus 1919 - 1940. a. Diplomitöö. TRÜ üldfüüsika kateeder. Trt., 1961. 100 lk. 28. N u r k , E. Püüsika õpetajate ettevalmistamisest Tar­ tu Ülikoolis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis. Diplo­ mitöö. TRÜ üldfüüsika kateeder. Trt., 1959. 88 lk. 29. P i h e l g a s , V. Püüsika õpetajate kongressid ja konverentsid. Diplomitöö. TRÜ üldfüüsika kateeder. Trt., 1960. 199 lk. T r ü k i s e d 30. А 1 t m a n , A. Elektron. - "Loodus", 1923, nr. 11, lk. 650-657. 31. А 1 t m a n , A. Georg Herman Quincke (1834-1924). - "Loodus", 1924, nr. 11-12, lk. 585-587. 32. А 1 t m a n , A. Vismutipuru elektritakistuse muutu- mine magnetväljas erineval rohkel. - Tartu Ülikoo­ li juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded, 1928, nr. 35, lk. 8-20. 33. A l t m a , A. Untersuchungen an magnetisch orientier­ tem Wismut. - "Annalen der Physik", 1938, Bd. 32, S. 489-506. 34. Eesti Keskkoolide Juhatajate Ühingu aastaraamat IV, Trt., 1934. 96 35. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1919-1929. E. V. Tartu Ülikooli Toimetused CX. Trt., 1929. 432 lk. 36. E. V. Tartu Ülikooli ettelugemiste (a-st 1928 loengu­ te ja praktiliste tööde) kava 1919. a. II p.-a. kuni 1940. a. I p.-a. 37. E 1 a n g о , 5. Võitlus Tartu Ülikooli seaduse Um­ ber aastail 1919-1925 ja 1934-40. - Tartu Üli­ kooli Toimetised, 1972, vihik 290, lk. 26-87. 38. Füüsika sümboolika. - Füüsika õpetamise komisjoni toi­ metused nr. 3. Trt., 1927. 24 lk. 39. Keskkooli humanitaar- ja reaalharu füüsika õppeplaan ja õppekava. - Füüsika õpetamise komisjoni toi­ metused nr. 1. Trt., 1924. 52 lk. 40. Keskkooli humanitaar- ja reaalharu füüsika kabineti jaoks tarvisminevate riistade nimestik. - Füü­ sika õpetamise komisjoni toimetused nr. 2. Trt,, 1926. 31 lk. 41. K i l k s o n , E. Füüsika praktilised tööd keskkoo­ lis. Trt., 1930. 126 lk. 42. K i l k s o n , E. Füüsika praktikum Tartu Ülikoo­ lis. Trt., 19З1. 180 lk. 43. K i l k s o n , E. Edison. - "Loodusvaatleja", 1931. 44. K i l k s o n , E. Michael Faraday. Trt., 1^34. 139 lk. 45. K i l k s o n , E. Füüsikaõpetaja algkoolis. - "Kas­ vatus", 1934. 46. P õ l d m a a , G., K i l k s o n , E. James Watt aurumasina leiutaja. Trt., 1935. 130 lk. 47. K i l k s o n , E., L a n g , J. Füüsika õpperaamat keskkoolile. Trt., 1936. 208 lk. 48. K i l k s o n , E. Eesti Entsüklopeedia füüsikaosa­ konna toimetaja 1932, kd. 1 - 1937, kd. 8. 49. K o e r n , V. Eesti põlevkivi neutraalõlide dielekt­ rilised jäävad. - Tartu Ülikooli juures Loodus­ uurijate Seltsi aruanded, 1928, nr. 35 (1, 2), lk. 155-178. 50. К о e r n , V. Das binäre Legierungssystem Ag-Te. - Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 1940, vol. 35., N 4, p. 1-45. 13 97 51. L a n g , J., S u l l a , 0. Füüsika sõnastik. Trt., 1919. 52. N о m m i к , M. Tartu ülikooli didaktilis-metoodili- ne seminar aastail 1923-1940. — Ajalooalaseid töid VI. ÜTÜ ajalooringi kogumik. Trt., 1977, lk. 22- 28. 53. P r i n i t s , 0. Matemaatika õpetajate ettevalmis­ tamine Tartu ülikoolis aastail 1920-1940. - Tar­ tu ülikooli ajaloo küsimusi V. Trt., 1977, lk. 102-117. 54. P r ü l l e r , P. Tartu ülikooli füüsikaprofessor J. Vilip pedagoogina ja seismoloogina, - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi II. Trt., 1975, lk. 37- 59. 55. P r ü l l e r , P. Statistiline ülevaade TRÜ füüsika­ osakonna aastail 1945-1975 lõpetanute tööst ja tegevusest. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi V. Trt., 1977, lk. 50-60. 56. P r ü l l e r , P. Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajan­ di esimesel poolel.-Tartu ülikooli ajaloo küsimu­ si V. Trt., 1977, lk. 9-40. 57. P r ü l l e r , P. Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajan­ di teisel poolel ja 20. sajandi algul. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi VIII. Trt., 1979. 58. P õ 1 d , P. Tartu Ülikool 1918-1929. Tartus, 1929. 119 lk. 59. "Riigi Teataja", 1925, nr. 124/125. 60. "Riigi Teataja", 1932, nr. 48, 432; 1932, nr. 85, 650. 61. S i i l i v a s k , K. Viiskümmend aastat rahvuslikku ülikooli. - "Edasi", 1969, 2.dets.; "Sirp ja Va­ sar", 1969, 5.dets.; "Kodumaa",1969,31.dets. 62. Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õppekavad ja eksamite korraldus. Trt., 1922. 33 lk. 63. Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õppekavad ja eksamite korraldus. Trt., 1923. 35 lk. 64. E. V. Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna maks­ vad õppekavad, eksamite ja muud korraldused. Trt., 1928. 16 lk. 65. E. V. Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õp­ pekava. Trt., 1938. 40 lk. 98 66. V i h m a n, A., Matemaatika, füüsika ja koemograafia õpetajate VI kongress. - "Eesti Kool", 1937, nr. 2, lk. 126. 67. õpetajate edasiharimise kursused 1923. a. suvel Tartu Ülikooli juures. - "Kasvatus", 1923, nr. 5, lk. 157. 68. Ülemaalised matemaatika, füüsika ja kosmograafia õpe­ tajate kongressid Eestis 1917 - 1927. Ankeet füü­ sika õpetamise kohta Eesti keskkoolides veebrua­ ris 1927. Trt., 1928. 46 lk. 99 ÜLEVAADE TARTU ÜLIKOOLI MA J ANDUSTEADUSKGNNA ARENGUST I92O - I94O E. Haljaste Ülikool avati Tartus taas 1. dets. 1919» üus struktuur fikseeriti 1920. a. põhikirjaga, õppekeeleks sai eesti keel. Õigusteaduskond alustas õppetööd 1920. a. jaanuarisД/ 6 õppejõuga. 30. jaanuaril 1920 tegi haridusministeerium üli­ koolile ettepaneku võtta seisukoht kaubandusliku hariduse jätkamise võimaluste suhtes Tartu ülikoolis. Selleks moo­ dustati erikomisjon, kuhu kuulusid prof. Berendts ja prof. Wittlich. Komisjoni kui ka ülikooli seisukohad kuju­ nesid jaatavateks. Prof. Berendts koostas kaubandusteaduse osakonna esialgsete Õppekohtade nimetused ja arvu ning õp­ pekava /2/. Juba 1. juulil 1920 kinnitas haridusminister erilise kaubandusosakonna asutamise Tartu ülikooli õigustea­ duskonna j uurd e. Kaubandusteaduse osakonnas alustas oma tegevust prof. kt. ülesannetes Juri Filippov (praktilise poliitilise öko­ noomia alal). Esialgu alustati tööd kahe õppeaasta ainetes, nagu poliitiline ökonoomia, raamatupidamine ja kirjavahetus, statistika jt. Reas õppeainetes esialgu loenguid ei toimu­ nud, sest polnud vajalikke erialade õppejõude. Üliõpilaste arv kasvas hoogsalt ja juba 1921. aastal õppis kaubandusteadust 275 üliõpilast, järgnevatel aastatel tõusis nende arv veel märgatavalt. Eksameid sai teha kaks korda semestris. Et enamik õppejõude ei vallanud küllaldaselt eesti keelt, toimus ainult 1/5 loengutest eesti keeles, ülejäänud vene ja saksa keeles. Õppetöö oli nii korraldatud, et iga õppejõud eksaminee- ris oma aines, peale selle ka nende ainetes, millede õppeko­ had olid vakantsed. Õppetööd kaubandusteaduse osakonnas ai- 100 tasld teha ka teiste teaduskondade õppejõud, nagu filosoo­ fia ja matemaatika—loodusteaduskondade omad. Niisugune töö­ korraldus kestis seni, kuni täideti kõik vajalikud õppejõu­ dude töökohad kaubandusteaduse osakonnas, millest hiljem sai majandusteaduse osakond ja lõpuks iseseisev majandus­ teaduskond. Seoses töö ja erialade laienemisega kaubandusteaduse osakonnas muudeti ja täiendati õppekavasid. Nii kinnitas ülikooli nõukogu 24. mail 1932. a. majandusteaduskonna uue muudetud õppekava, mis hakkas kehtima 1. juulist 1932. Õp­ peajaks jäi endiselt 3 aastat /3/. Selle õppekava järgi jäi esimeseks võõrkeeleks inglise keel, teiseks võõrkeeleks aga keel, mille jaoks oli olemas filosoofiateaduskonnas lekto­ ri kursus /4/. Varem olid mõlemad võõrkeeled vabalt vali­ tavad. 28. mail 1935 kinnitas ülikooli nõukogu järjekordselt majandusteaduse uued õppekavad ja 10. septembril 1935 mää­ rati kord uutele õppekavadele üleminekuks. Nii lubati üli­ õpilastel lõpetada ülikool kolmeaastase kursuse alusel ku­ ni 30. juunini 1940. a., kuid alates 1. juulist 1935. a. tuli esmakordselt õppimaasujatel õppida uute õppekavade järgi /5/ ja kursuse pikkuseks oli neli õppeaastat. 18. juulil 1938 võttis majandusteaduskonnakogu vastu "Majandusteaduskonna õppe- ja lõpetamisemääruse". Selle Õp­ pekava järgi jagunes õppekursus üldkursuseks ja eriharude kursuseks. Üldkursus kestis kolm aastat - kuus semestrit, ning oli ühtne kõigile majandusteaduskonna üliõpilastele. Üldkursusele järgnesid spetsialiseerimise otstarbel eriha­ rude kursused, mis vältasid igaüks ühe õppeaasta - kaks se­ mestrit. Eriharusid oli kolm. Neist üks rahva- ja riigima­ janduse ning kaks käitlsmajandusteaduse haru (kaubandus- tööstusasjanduse ning kindlustusesjanduse haru). Peale ettenähtud eksamite tuli kirjutada diplomitöo, mis tuli teha ühe aasta jooksul peale viimase eksami õien­ damist ühest erialaaine valdkonda kuuluvast probleemist. Diplomitöö koostamise ajal ei pruukinud olla immatrikulee­ ritud (s. t. ei tulnud tasuda õppemaksu). Mõjuväli põhju­ sil võis teaduskonnakogu seda tähtaega pikendada. Majandusteaduskonnas anti välja llhtdiplomeid ja dip­ lomeid märkusega "cum laude". Diplomi saamiseks märkusega 101 "cam laude" pidi olena saadud vastava eriala kolmes aines "maxime sufficit" ja peale selle veel valikuliselt viies aines 10—st. Heed majandusteaduskonna lõpetajad, kes nõu­ tavat arvu hinnanguid "maxime sufficit" ei saanud, kuid kõik muud nõudmised diplomi saamiseks olid täitnud, said lihtdiploml /6/. Majandusteadlase kraadi omandamiseks kinnitas Tartu ülikooli nõukogu 15* märtsil 1927 määruse "Uaglstrl astme omandamise kohta majandusteaduskonnas" /7/. 28. mail 1955* e. tegi ülikooli nõukogu siin rea muudatusi nii dip­ lomi kui ka magistrikraadi andmise kohta. Magistrikraadi sai taotleda ainult siis, kui oil olemas diplom märkusega "cua laude" /8/. 1923. aastal seadis teaduskonnakogu sisse kaubandus­ teaduse osakonna õppejõudude ajutised konverentsid, kus ot­ sustati kõik sellesse osakonnasse puutuvad õppetegevuse kü­ simused. Konverentsid osutusid vajalikuks selle tõttu, et õigusteaduskonna liikmed seleld suurelt osalt kõrval kau­ bandusteaduse osakonna tegevusest ning viimaste tegevusse puutuvate küsimuste arutelu oil teaduskonnakogule asjatult koormav. Toodud põhjustel jäid need konverentsid kauaks pür- slma, olgugi et ülikooli seaduse jõusseastumlsest alates olid konverentsi otsused vormiliselt ainult slls jõus, kui nad olid õlgusteaduskonnakogu poolt kinnitatud /9/. Selline kaubandusteaduse osakonna õppetöö juhtimine kestis kuni Iseseisva majandusteaduskonna loomiseni 1. jaa­ nuaril 19З8, mli hakkas tegutsema majandusteaduskonnakogu. Iseseisva majandusteaduskonna loomise küsimust aru­ tati ülikooli valitsuses juba 1932. aastal. Tartu Ülikooli Valitsuse kirjas Bestl Vabariigi haridus- ja sotsiaalminist­ rile 16. märtsist 1932 /10/ on antud selle üksikasjalik plaan ja tingimused. Kuld kokkuhoiust tingituna lükkus see edasi. Tartu ülikooli majandusteaduskonna ellukutsumise määruse projektis oli iseseisva teaduskonna loomise ajana märgitud 1. september 1934. Selleks koostes ülikooli va­ litsus määruse eelnõu. Selle määruse kohaselt pidi õigus­ teaduskond andma majandusteaduskonnale järgmised õppekohad: 1 ) poliitilise ökonoomia (teoreetiline) ja statistika (majandusteooria) professuur; 102 2) majanduspoliitika professuur; 3) kältlsõpetuse professuur; 4) majandusõiguse dotsentuur; 5) kaubateaduse dotsentuur; 6) raamatupidamise ja kirjavahetuse dotsentuur; 7) majandusgeograafia dotsentuur; õ) finantsõiguse dotsentuur. Peale eespool loetletud õppetoolide pidi matemaatika- loodusteaduskond andma majandusteaduskonnale veel matemaa­ tika dotsentuuri /11/* Korduvate edasilükkamiste tõttu loodi iseseisev majan­ dusteaduskond alles 1. jaanuaril 1938, siis juba 11 profes­ suuriga. Juba kaubandusteaduse osakonna esimestel tööaastatel loodi statlstika-ökonoomiline kabinet (1921. a.), kaubatea­ duse kabinet (1923. a.), praktilise poliitilise ökonoomia seminar (1926. a., hiljem sai nimeks tegelikkude majandus­ teaduste seminar), majandusgeograafia seminar (1928. /12/, Majandusteaduskonnas süvendati õppetegevust eriti ma­ janduskriisile järgnevail aastail. Nii asutati Tartu üli­ kooli noukogu otsusega 11. detsembril 1934 Eesti Ühistege­ lise Liidu poolt ülalpeetav ühistegevuse professuur /13/. 1936. aastal tegi ülikooli nõukogu vabariigi valitsusele et­ tepaneku kaubateaduse, majandusgeograafia ja majandusõiguse dotsentuuride muutmiseks professuurideks, arvates 1. april­ list 1936. a. /14/. 7. mail 1936 esitati ülikooli nõukogule kinnitamiseks "Tegelikkude Majandusteaduste seminari juha- tuskiri" /15/« 15« septembril 1936 kinnitati "Majanduspo- liitika seminari põhikiri" ja "Majandusõiguse seminari põ­ hikiri" /16/. 1936. a. kinnitati veel "Käitlemajandusteadu- se seminari", "Raamatupidamise ja kirjavahetuse seminari" ning "Majanduspoliitika seminaride juhatuskirjad" /17/. 9. veebruaril 1937 kinnitati "Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli ühistegevuse seminari põhikiri" koos seletuskirjaga /18/ ja 1937. a. aprillis "Ühistegevuse seminari juhatusklrl" /19/. Anglo-Eestl Ühing teeb oma kirjas 1. juunist 1939» a. ette­ paneku Brltl majandusajaloo professuuri asutamiseks. Üli­ kooli nõukogu oil nõus selle professuuri asutamisega majan­ dusteaduskonna juurde, kusjuures pidas soovitavaks, et pro— 103 fessuuri esindaja käsitleks ka Briti tänapäeva majanduskü­ simusi /20/. 1939* a» teisest seminarist sai enamik ülikooli eel­ arvest ülalpeetavaid kabinette ja seminare uued kõlavamad nimed. Heed olid 1) teoreetilise rahvamaJandusteaduse ja statistika instituut; 2) kaubateaduse instituut; 3) majan­ dusgeograafia instituut; 4) käitismajandusteaduse instituuti 5) rahvamajanduspoliitika instltuat; 6) raamatupidamise Ins­ tituut; 7) majandusõiguse Instituut; 8) majandusajaloо Ins­ tituut /21/. 1924. aastal suurenes üliõpilaste arv nil õigusteadus­ konnas kui ka kaubandusteaduse osakonnas, ulatudes kummaski üle tuhande üliõpilase. 1926. aastal saavutas ülikooli üli­ õpilaste üldarv (4651)» samuti kaubandusteaduse osakonna üli­ õpilaste arv (936) oma kõrgseisu. Et üliõpilaste arv avali­ kest hoiatustest ja antud seletustest hoolimata el vähene­ nud, otsustas teaduskonnakogu asuda üliõpilaste arvu piira­ misele. Nagu dekaan 1926. a. aruandes ütles, tull "arvu pii­ ramiseks abinõusid leida”. Järgnevatel aastatel ja eriti majanduskriisi aastatel (I929-I933) vähenes üliõpilaste arv märgatavalt. Nii õppis majandusteadust 1933* aastal ainult 482 üliõpilast. Sellest ajast algab jällegi üliõpilaste arvu tõus. Aasta ____ Majandusteaduskonnas Majandusteaduskonna ■ “ ÜTÜ5Ü Ä 3?ea“ _______ ________ _______ vust %-des_____ 1921 275 105 380 15,4 1922 410 181 591 19,0 1923 594 265 859 22,0 1924 655 270 925 21,3 1925 661 258 919 20,3 1926 693 243 936 20,1 1927 657 219 876 20,8 1928 594 225 819 20,4 I929 507 228 735 19,9 19ЗО 414 248 662 19,1 19З1 376 218 594 18,0 104 I 2 . ъ . x . 5 ----- 1932 341 229 570 18,7 1933 293 189 482 17,0 1934 355 170 525 16,2 1935 330 198 528 16,3 1936 375 211 586 19,2 1937 393 211 604 20,2 1938 405 222 627 19,4 1939 357 206 563 20,8 Kui võrrelda üliõpilaste ja lõpetajate arvu, siis lõ­ petajate seas oli majandusteadlaste osatähtsus palju väik- sem kui üliõpilaste seas tervikuna. Majandusteaduskonna Aasta Mehi Naisi Kokku lTõÜp etaljõaptee atravj osatähtsus uastte üld­% 1923 12 7 19 13,6 1924 39 9 48 21,3 1925 40 5 45 13,9 1926 43 23 66 17,1 1927 25 16 41 12,2 1928 33 9 42 11,7 1929 36 13 49 14,4 19ЗО 39 9 48 17,6 19З1 37 21 58 15,3 19З2 39 18 57 16,6 1933 29 26 55 14,7 1934 36 24 60 17,9 1935 31 13 44 13,6 1936 27 18 45 13,4 1937 32 16 48 12,8 1938 34 15 49 13,7 1939 50 9 59 15,7 1940 63 17 80 15,8 Suhteliselt vähene lõpetajate arv oli tingitud sel­ lest, et enamik majandusteaduskonna üliõpilasi õppis töö kõrvalt. Hii venis õppeaeg 6 - 8 semestri asemel tihti ka- he- kuni kolmekordseks (keskmiselt 1 2 - 1 3 semestrit). Esi­ nes juhtumeid, kus õppeaeg kestis 20, 22 ja 24 ja isegi 34 semestrit. Nõukogude korra kehtestamisel Eestis otsustati majan­ dusteaduskond üle viia Tallinna Polütehnilise Instituudi juurde. Hii katkes õppetegevus Tartu ülikooli juures 1940.a. I semestri lõpul. TPI juures algas õppetegevus 1941. a. I semestril. V i i t e d 1. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1919 - 1929* Tartu 1929, lk. 133. 2. Sama, lk. 134. 3. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 22, 1. 81 p, 82 ja 83. 4. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 22, 1. 165 ja 166. 5. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 25, 1. 67 p ja 68. 6. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 25, 1. 67 p ja 68. 7. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 17, 1. 21. 8. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 26, 1. 4 p - 7. 9. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1919 - 1929. Tartu,1929, lk. 138 - 139. 10. Tartu Ülikooli valitsus 16. märtsil 1932 nr. 8896. RAKA, f. 2100, nim. 4, s.-ü. 22. 11. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 24, 1. 35 Р, 36, 37 ja 38. 12. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused C-VH-IX, Ttr- tu 1929, С IX.2»lk. 21. 1 3. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 24, 1. 119 P, 120 ja 121 14. RAKA,f• 2100, nim. 4, s.-ü. 25, 1. 15. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 21, 1. 109 ja 110. 16. RAKA,f. 2100, nim. s.-ü. 26, 1. 120 p. 17. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 27, 1. 11 - 19. 18. RAKA, f . 2100, nim. s.-ü. 27, 1. 42. 19. RAKA,f. 2100, nim. 4, s.-ü. 27, 1. 63 Р. 20. RAKA,f. 2100, nim. 4, s .-ü. 54, 1. 11 p ja 12. 21. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli loengute ja praktiliste tööde kava 1939. а• II semestril. Tartus,1939. 106 <•LMA PROFESSOR JÜRI BUB? Е(Ху,ТМЦГКМААТ1КШГА О. Prinits Esimesed eestlased-matemaatikaproressorid Jaan Sarv, Herman Jaakson, Gerhard Rägo ja Jüri Nuut olid kõik kas ju­ ba tsaariaja lõpul või siis kodanliku Eesti algaastail töö­ tanud matemaatikaõpetajana koolis. See juhtis neid ka suu­ remal või vähemal määral tegelema didaktilis-metoodiliste ja pedagoogiliste probleemidega. Professor Gerhard Rägo jäi neile probleemidele truuks kuni surmani, professor Jüri Nuut tegeles koolimatemaatika küsimustega põhiliselt kuni tööle­ asumiseni Tallinna Tehnikainstituudis ja professor Jaan Sarv tõmbus pedagoogiliste probleemide juurest tagasi juba kahe­ kümnendate aastate algul. Professor Herman Jaakson oli kesk­ kooli matemaatikaõpetaja aastatel 1914 - 1919, kuid märk­ meid ja kirjutisi tema iseloomustamiseks koolimatemaatikuna ei ole seni õnnestunud leida. Et professorite Gerhard Rägo ja Jaan Sarve tegevusest koolimat ema at ikuna on juba artiklid ilmunud /1/, siis oleks käesolev kirjutis selle tsükli lõpetuseks, valgustades pro­ fessor Jüri Nuudi tegevust koolimatemaatika valdkonnas. Ma­ terjalidena on seejuures kasutatud artikleid ja kõnede teks­ te ajakirjanduses, 1950. a. Tartus toimunud matemaatikaõpe­ tajate päevade ja SNKSTG QDesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tü­ tarlaste Gümnaasium) õppenõukogu protokolle. Jüri Nuudi elu ja tegevust ning teadusliku töö pärandit on ükšikasjaliku- malt käsitletud G. Kangro, U. Lumiste ja E. Tamme artiklis "Jiiri Nuudi elu ja teaduslik pärand”, mis ilmus vfiljaande "Matemaatika ja kaasaeg” XIII numbris. Käesolev kirjutis on selle ülevaate täienduseks. Tartu ülikooli õppejõudude osa koolimatemaatika aren­ damisel on tutvustatud ka 1972. a. Tartu Riiklikus Ülikoo­ lis toimunud konverentsil ”Tartu ülikool ja koolimatemaati­ ka areng" /2/. 1. Elukäigust /3/ Jüri Nuudi isa Jüri oli pärit Tori vallast ja ema Lui­ se oli sündinud Pärous. Osa ühist eluteed alustasid nad aga Peterburis ja seal sündiski 10. juulil 1892. a. tulevane esi­ mene eestlasest akadeemik-matemaatik Jüri Nuut. Oma haridu­ se sai ta Peterburi koolides ning 1914. a. lõpetas ta Pe­ terburi ülikooli matemaatikuna. Esialgu alustas J.Nuut tööd praktikandina metallitööstuses, kuid peagi oli ta sunnitud osalema I maailmasõjas. Pärast Bresti rahulepingut võttis J. Nuut lahingutest osa juba Punaarmee insenerväeosa koos­ seisus. 1921. a. siirdus J. Nuut Narva, kus ta asus energili­ selt tööle hariduspõllul, olles haaratud tol ajal levima ha­ kanud töökooli ideedest. 1923. a. sügisest oli J. Nuut õpe­ taja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiu­ mis Tartus. 1926. a. kutsuti teda kooliõpetaja ameti kõrval täitma õppeülesandeid ka Tartu ülikoolis. Samal aastalkait- ses J. Nuut ka oma doktoriväitekirja 'Tjineaarae ruum arvu mõiste topoloogilise alusena1*. 1928. a. loobus J. Nuut tööst keskkoolis ja esitas ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna- kogule habilitatsioonitöö nelja värvuse probleemi valdkon­ nast. Tartu ülikoolis töötas J. Nuut dotsendina kuni 1936. aastani, mil ta siirdus vastavatud Tallinna Tehnikainsti­ tuut! (hiljem: Tallinna Tehnikaülikool) matemaatika ja me­ haanika erakorraliseks professoriks, 1939« a. nimetati J. Nuut aga sama õppeasutuse rektoriks. Pärast 1940.a. juu­ nipööret oli J. Nuudi ülesandeks Tallinna Tehnikaülikooli töö ümberkorraldamine nõukogulikel alustel. Suure Isamaasõ­ ja aastail töötas J. Nuut matemaatikaprofessorina Tselja- binski ja Moskva kõrgkoolides. 1944. a. ssus J. Nuut, nüüd juba Eesti NSV hariduse rah­ vakomissarina juhtima hariduselu taastamist vabariigis. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 19. juu­ list 1945. a. omistati talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus ning 1946. a. aprillis nimetati ta Eesti NSV Tea­ duste Akadeemia akadeemikuks. Sama aasta juunis vabastati ta hariduse rahvakomissari ülesannetest. J. Nuut töötas ESSV Teaduste Akadeemia akadeemik-sekretärina kuni 1950. aasta- 108 ni ning seejärel kuni surmani Jl. V 1952. a. oli ta vanem­ teadur TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis Tartus. 2. Pedagoogllis-metoodilistest tõekspidamistest J. Nuudil kui matemaatikaõpetajal, kõrgkooli õppejõul ja hariduse rahvakomissaril tuli kokku puutuda mitmete pe­ dagoogika ja metoodika probleemidega. Aastatel 1924- 1936 osales ta ka Matemaatika Õpetamise Komisjoni /4/ töös, ol­ les 1927« s. valitud selle komisjoni esimehe asetäitjaks. Matemaatika Õpetamise Komisjon töötas välja tolleaeg­ seid reformiideid arvestavad uued algkooli ja keskkooli ma­ temaatika programmid. J. Nuut koostas nende alusel ka uued keskkooli geomeetria õpikud. Kui aga pärast 1936. aastat ko­ misjon hakkas oma reformitaotlustest taganema, teatas J. Nuut komisjoni esimehele prof. G. Rägole kirjalikult oma loobu­ misest komisjoni edasisest tööst. Kasvatustöö probleemid olid J. Nuudile südamelähedased pedagoogitee algusest peale. Tema põhimõtteks oli, et koo­ list ei või väljuda ükski "seltskonnale kõlbmatu inimene". Seetõttu seisis ta ENEjSTG õppenõukogu koosolekutel ikka õpi­ laste koolist väljaviskamise või kältumlshlnde alandamise vastu. Ta oil veendunud, et õpetaja saab ja peab õpilase kavatsuste teostamist ennetama,. Ühe ENKSTG õppenõukogu ot­ suse kohta esitas ta koguni kirjaliku eriarvamuse, märkldest et "... õpilase eksimus oil psühholoogiliselt põhjendatav, õpetajad võinuksid toimunut ette näha ja takistada, korduv karistamine võib õpilasele saatuslikuks saada ja seetõttu tema südametunnistus ei luba tehtud otsusega nõustuda" /5/* Kasvatustöö tõhustamiseks soovitas ta tihendada kontakti lastevanematega. Jüri Nuudi sõnaosavusest laiemate rahvahulkade kasva­ tamisel annavad tunnistust tema ettekanne "Eesti ja vene ha­ ritlaskonna ajaloolisest koostööst" I .eesti intelligentsi kongressil 1945. a. /6/ ja artikkel "Teaduse ja tehnika osast sõjas" /7/. Viimases rõhutas ta eksaktteaduste ja teh­ niliste teaduste vastastikuse rikastumise tendentsi sotsia­ listlikus ühiskonnas. 109 Hariduse rahvakomissarina rõhutas J. Nuut nõukogude patriotismi kasvatamise, sotsialistliku revolutsiooni pöör­ delise tähtsuse selgitamise ja rahvaste sõpruse vaimu sü­ vendamise vajalikkust, pidades sealjuures oluliseks noorte eneste initsiatiivi rakendamist* "El saa kasvatada tubli­ sid nõukogude kodanikke kuiva ja bürokraatliku administree­ rimise ja käskluste andmise teel, kõrvale jättes neid loo­ vaid jõude* mis peituvad koolinoorte eneste ridades, kasu­ tamata seda sügavat ja lalaulastusllkku organisatoorset ja korraldavat hoogu, mis tuleneb kesvandlkkude omaenergiast ja elutahtest" /8, 3/. Analüüsides õppeedukust koolis, juhtis J. Nuut õpeta­ jate tähelepanu vajadusele leida oma töös puudujääke. "KuId meie õpetajad el tohi hetkekski unustada, et nõukogude koo­ lis õpetaja el tohi püsida ükskõikse hinnete registreerija seisukohal, vaid peab alati endale seadma küsimuse, kas te­ ma, õpetaja, enda töö on olnud laitmatu. Kas suur nõrkade hinnete arv (matemaatikas ja emakeeles õppeedukus 85 % aja­ loos 90 %) el ole tingitud puudulikust õpetamlsvilsist, hoo­ limatusest elava õpilase vastu. Kui klassi edasijõudmine jä­ tab soovida, siis õpetaja peab põhjalikult revideerima oma töõaeetodlt ja leidma teid, mis tagab paremaid tagajärgi tema tööle.M /19» 3/. 3. Matemaatika õpetamise metoodik Jüri Nuudi kui koollmatemaatlku põhiseisukohad on aval­ datud artiklis "Geqmeetria üldhariduslise õppeainena koolis" /10/. Sellest Ilmneb, et tal oil matemaatika õpetamise ta­ seme parandamiseks koolis kaks suurt eesmärki. Esiteks pi­ das ta vajalikuks, et koolides viidaks ellu sajandi algul ülemaailmselt levinud koolimatemaatika reformi Ideed /11/» mille põhilised nõudmised fikseeriti 1905. a. nn. ( Merabi plaanis. Teiseks oli J. Nuut tuline töökooli Ideede poolda­ ja /12/. Nllslls, vastavalt Meranl plaanile pooldas J. Nuut koolimatemaatika sisu niisugust uuendamist, mis lähendaks seda kultuuri kaasaegsele tasemele, eriti rõhutas ta aga ruumi Intuitsiooni ja funktsionaalse mõtlemise arendamise vajadust; töökooli printsiipidest tõstis ta esile õpilase 110 Iseseisva töö olulist suurendamist ning aine formaalse si­ su osakaalu vähendamist. Koolimatemaatika kursust on i lrfr« liiga mahukaks pee­ tud. Ka J. Nuut rõhutas, et selle "tagajärjel noorsoo üldi­ ne tervisline seisukord kannatab» kuna mitteotstarbekohaste nõudmistega ülekoormatud lapse väljakujunemata organism aval­ datud survele ei vasta" (10, 444). Ta kutsub õpetajaid üles koolimatemaatika kursuse sisu kohta oma arvamust avaldama. Ise tõstatas ta aga problemaatilised küsimused: "Et Flaton üliõpilastelt geomeetriat nõudis, pole mei­ le täna veel küllalt kaaluv põhjus teda esimesest kooliaas- tast peale õpetada" /10/, või siis: "Kas me võime juba julgesti öelda, et meie 13-aastased lapsed juba praegu niisama küpsed on foraaal-loogillse tar­ kuse omandamiseks, kui vanasti Kreeka kõrgema hariduse kan­ didaadid? Ja seda siis, kus üldiselt tunnustatakse, et uue­ ma aja aksiomaatikute töödest arusaamine matemaatilist küp­ sust nõuab. Mis on ta aga muud, kui töötamine Eukleidese vaimus?" /10/. J. Nuut kritiseeris õige teravalt väljakujunenud geo­ meetria õpetamise süsteemi, kus definitsioonile järgneb teo­ reem ning edasi tulevad: eeldus, välde, tõestus. Ta nimetas seda süsteemi mõtlemisökonoomiat mitte arendavaks ja väsi­ tavaks. Õpilastel on raske saada üldist ülevaadet ruumiku­ jundite omadu°test, sest iga lause nõuab individuaalset kä­ sitlemist. Praktiliste küsimuste juures aga seda nn. Buk- leidese süsteemi ei kasutata, sest ülesande lahendamiseks leitakse kergem tee. Bahul ei saanud J. Nuudi arvates olla ka õpilase iseseisva töö oskusega, sest "... sagedasti piir­ dub tema töö tõenduste põheõppimisega. Vaevalt saab seda vai­ mu harimiseks nimetada, - see on - just vastuoksa - vai­ mu t&pmlne" /10/. Nimetatud puudujääke silmas pidades kerkis aga parata­ matult küsimus: kas koolis õpitakse matemaatikat üldharidu­ se või kutsehariduse jaoks? Analoogilised küsimused on päevakorras tänapäevalgi. See tõttu pakuvad erilist huvi J. Nuudi seisukohad nende puudus­ te vältimiseks. Ta rõhutas, et õpilane peab kokku puutuma niisuguste küsimuste ja meetoditega,"mis tema terve psüühl- 111 lise aparaadi liikuma panevad”. Kui arendatakse aga ainult mingit üht vaimufunktsiooni, siis ollakss laskunud kutseha- ridusse. Seda arvestades nõudiski J. Nuut, et geomeetria Õpetamine peab algama lapsepõlvest peale kuju, asendi ja suuruse vaatlemisega ruumi3, sellega õpitakse valitsema ruu­ mi seal kehtivate seoste tundmaõppimise kaudu. Nii toimuks geomeetria õpetamine tihedas seoses praktilise elu küsimus­ tega >ja õpilasele saaks selgeks geomeetria tähtsus meie iga­ päevasse elus. Siit järeldus J. Nuudi tees, et geomeetria õpetamisel on primaarne ruum, ruumis nähakse planimeetrili- si seoseid. Ta rõhutas veel, et kogu õpetus koolis peab õpi­ last tulevaseks eluks ette valmistama sellega, et ei püüta saavutada rahuldustunnet järjekordse tarkuse kättesaamisest, vaid eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et on vaja leida vas­ tus reale tähtsatele ja huvitavatele küsimustele. Ja seega on üldharidusliku kooli ülesanne õpilast teatud tasemele vila, kust üldiste printsiipide põhjal avaneb ülevaade kogu küsimusplirkonnale. Peensuste väljatöötamine jäägu juba kut­ sehariduse ülesandeks. Oma aktuaalsuse cn säilitanud ka J. Nuudi ettepanekud geomeetria programi kohta. Algkooli, s. o. esimese kuue õp­ peaasta geomeetriakursus peab J. Nuudi arvates jääma prope- deutiliseks, kus kasvatatakse õpilaste arusaamist ja vastu­ võtlikkust geomeetriaküsimuste vastu. Ka keskkooli esimesel astmel el tohi geomeetriakursus laskuda veel Eukleidese pain­ dumatusse skeemi, vaid algkoolis õpitud eelkursusele tugi­ nedes tuleks siin jõuda küll abstraktsete mõisteteni ja ot­ sida ka loogilisi seoseid, kuid uurimisviis peab seejuures olema geneetiline. Tähtsaks luges aga J. Nuut, et geomeet­ ria õpetamise algusest peale hakatakse otsima ka üldisi juht­ nööre ja võtteid, mida saab kasutada uute seoste leidmiseks. Ta soovitas järgmist skeemi: "A on õigeks tunnistatud.Vaat­ lemine näitab, et A-ga on seotud B, mis omalt poolt peab sa­ muti õige olema. Tuleme seejuures huvitava mõtte juurde,pro- tokollime selle lause näol.” /10/. Otstarbekohaseks pidas J. Nuut kasutada metoodilise võttena järgmisi kujundi trans­ formatsioones sümmeetriline (peegeldus), kongruentne (lii­ kumine), sarnasuse (suurendamine), aflinne (paralleelpro- jejstsioon) ja projektiivne (mitmekordne tsentraalprojektsi- 112 ооп). Та oli veendunud, et transformatsioonide sisu on õpi- lasele täiesti arusaadav ja nende ligem uurimine pakub ise­ seisvaks tööks palju võimalusi, sest siin on õpilasel tea­ tud kindel siht ja eesmärk, mida ta aga Eukleldese meetodi juures ei leia. Transformatsioonide kasulikkust põhjendas J. Nuut veel järgmiselt: "Iseloomustav käsitlusviisile oleks siis see, et kunagi tegemist pole isoleeritud valmis kujuga, vaid ala­ ti kujuga, mis teisega teatud tekkimisseadusega seotud.Või- malus funktsionaalse mõtteviisi arendamiseks on täiel mää­ ral olemas. Moodsa matemaatika tähtsam mõiste - transfor­ matsioonide rühma invariant - läheb sellest käsitlusvii­ sist punase niidina läbi." /10, 4-52/. Tänapäevalgi on palju diskuteeritud Eukleidese käsit­ luse koolist väljajätmise üle. Ka J. Nuut tõstatas 1924. a. küsimuse: "Ja Bukleides? Peab ta välja jääma?" Tema vastus oli paindlikum kui tänapäeva nimekal prantsuse matemaatikul J. Dleudonne'1, kes 1957* aastal väitis resoluutselt: MBok- leides peab lahkumaIй /13/. J. Nuut arvas, öb eukleidillsele geomeetriale võib vastavalt valitud, mitte liiga keeruliste näidete juures vanemais klassides ruumi anda; näidete arv ei tarvitse seejuures suur olla. Tähtis on, st õpilane aru saab, mida siin õieti tahetakse kätte saada: aksioomide pea­ le loogiliselt järjekindlat süsteemi ehitada. M0ni arvustav sõna ühes pilguga uuemate saavutuste poole sellel alal võiks lõpuklassis kohane olla /10/. Puhtloogilise ainekäsitluse kõrval leidis J. Nuut, et laialt kasutataks intuitsiooni. Ta väitis: MSee aga, mis meile geomeetria nii kalliks teeb, on just meie vaimu oskus geomeetriliselt esitatud suhteid ühe pilguga näha, seal kus vastav loogiline analüüs palju aega ja pingutust nõuab? /Х0/. Siit tulenes ka graafilise meetodi tähtsus, mis sundiski tol ajal koolis ruumi andma analüütilisele geomeetriale. Mõis­ tetele fun^sJLoon, tuletis ja integraal saadi aga ülevaat­ lik interpretatsioon Intuitiivselt selgete mõistete kõver, P Ä l abil- J. Nuut esitas oma arvamuse ka trigonomeetria õpetami­ se kohta. Et trigonomeetrial on puht praktiline tähtsus, siis soovitas ta goniomeetrillste funktsioonidega tutvuda graa- 113 15 füute abil. Valemite käsitlemist ja eriti päheõppimist ta aga ei pooldanud. Intuitsiooni ja loogika vahekordi on J. Nuut analüü­ sinud ka hiljem. 1930. a. Tartus toimunud II matemaatika­ õpetajate päeval esines ta ettekandega "Eelarvamistest ma­ temaatikas" , kus ta jõudis järeldusele, et aktiomaatikat koolis käsitleda ei tohi. Samadel päevadelkcheles ta ka ma­ temaatilise analüüsi elementide õpetamisest koolis. Ta hoia­ tas, et matemaatiline analüüs ei tohi kujuneda matemaatili­ se salakirja tuupimiseks, retseptide memoreerimiseks ega diferentsiaal- ja integraalarvutuseks. Ta luges matemaati­ lise analüüsi elementide õpetamise eesmärgiks protsessi kii­ ruse idee tutvustamist, mikrokosmose ja makrokosmose vahe­ korra selgitamist, looduse üle valitsemiseks vajalike va­ hendite kättenäitamist ja püüde sisendamist nähtustest aru saada funktsionaalse sõltuvuse mõiste abil /5/. V i i t e d 1. P r i n i t s , 0 . Professor G. Rägo tegevusest Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi II, Tar­ tu, 1975» 8 - 19 ja 0. P r i n i t s , Profes­ sor Jaan Sarv koolimatemaatikuna.-"Nõukogude KboL" 1977, 12, 1036 - 1041. 2. P r i n i t s , 0. Tartu ülikooli õppejõudude os°.st koolimatemaatika arendamisel. - Tartu ülikool ja koolimatemaatika areng. Tartu, 1972, lk. 5 - 12. 3. K a n g r o , G., L u m i s t e , U., T a m m e , E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand. - Matemaati­ ka ja kaasaeg, XIII,, lk. 95 - 108; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi Õpetaja­ te Nõukogu koosolekute protokolli raamat. RAKA, f. 3460, nim. 1, s.-ü. 266; Jüri Nuudi teenis- tuakiri ja dokumendid. RAKA, f. 2100, nim. 8, s.-ü. 7. 114 4. Vt. lähemalt P r i n i t s . O . Matemaatika õpetami­ se reformimistaotlusi möödunud sajandi lõpul ja käesoleval sajandil .^"Loodus ja matemaatika 3м» 125 - 136. 5. Protokoll 15. - 17. IV 1930. a. Tartus Ülikooli Mate­ maatika Instituudis ärapeetud II matemaatika õpe­ tajate päevade kohta. 6. N u u t , J. Eesti ja vene haritlaskonna ajaloolisest koostööst. - "Eesti Bolsevik", 194-5, nr. 2, lk. 81 - 87. 7. N u u t , J. Teaduse ja tehnika osast sõjas. - "Sõja­ sarv", 1944-, nr. 4, lk. 107 - 111. 8. N u u t , J. Nõukogude Eesti kooli kasvatusülesandeid. - ’»Nõukogude Õpetaja", 15. VIII 1945. 9. N u u t , J. Uele koolitöö senised tulemused ja õpe­ tajaskonna ees seisvad ülesanded. - "Nõukogude Õpetaja", 12. I 1946. N u u t , J. Geomeetria üldharidusliku õppeainena koo­ lis. - "Loodus", 1924, nr. 9, lk. 443 - 454. 11. P r i n 1 t s , 0. Funktsionaalne sõltuvus, tuletis ja Integraal keskkoolis. Tallinn, 1963» 3 - 22. 12. E 1 a n g о , A. Pedagoogika ajalugu. Tallinn, 1974, 144 _ 146. 13. Vt. P r i n i t s , 0 . Koolimatemaatika ja kaasaeg. - "Matemaatika ja kaasaeg" XVI, 56 - 71* 14. К u u 1 b e r g , J., N u u t , J. Matemaatika kur­ sus keskkoolile I. Tartu, 1934. 15. К u u l b e r g , J . , N u u t , J. Matemaatika кш>- sus keskkoolile II. Tartu, 1935. 16. N u u t , J. Geomeetria keskkoolidele I. Tartu, 1932. 17. N u u t , J. Geomeetria keskkoolidele II.Tartu, 1932. 18. N u u t , J. Geomeetria keskkoolidele III. Tartu, 1933- 19. Üliitoolis korraldatud kontrolltööde tulemuste kvanti­ tatiivne analüüs. - "Eesti Kool", 1935» nr. 1, lk. 16 - 26. 20. N u u t , J. Eksaktteaduste kriisist. - "Varamu", 1939» nr. 1, lk. 58 - 64. 115 • О iH TARTU RIIK LIEU ÜLIKOOLI KEEMIAOSAKONNA ARENGUST AASTATEL 1947 - 1976 V. Past Nõukogude korra tingimustes on TRÜ keemiaosakonna areng olnud võrreldamatult kiirem kui kunagi varem keemiaosakonna ajaloo vältel. Teatavasti lõpetas Eesti kodanlik valitsus 1936. aastal Tartus keemikute ettevalmistuse. Osakonna taasavamisel 1947. aastal puudus tal vajalik materiaalne baas ja teaduslikult perspektiivne pedagoogiline kaader. 30 aasta möödumisel on kunagisest väikesest osakonnast kujunenud suur ja mitmepalgeline keemikute kollektiiv, kellele on jõukoha­ sed kvalifitseeritud keemikute kaadri ettevalmistamise .kee­ miateaduse arendamise ja teaduse saavutuste praktilise ka­ sutamise ulatuslikud ülesanded. Keemiaosakonna arengut iseloomustavat faktilist mater­ jali ning ülevaateid allüksuste kaupa sisaldab teatmeteos "TRÜ keemiaosakond" /1, 2/. Seni puudub põhjalikum ajaloo­ line ülevaade osakonnast tervikuna. Seda lünka püüab täita käesolev kirjutis. Vaatlusalune ajajärk on otstarbekohane jaotada kaheks perioodiks: 1) 1947.a. kuni 1950-ndate aastate lõpuni ja 2) 1960-ndate aastate algusest kuni käesoleva ajani. Esimene periood on osakonna struktuuri ja kateedrite pedagoogilis­ te kollektiivide väljakujunemise ning õppeprotsessi organi­ seerimise aeg. Märkimisväärseid teaduslikke saavutusi veel ei ole, teaduskollektiivid hakkavad tekkima alles 1950-ndate aastate lõpus. Teisel perioodil kujuneb keemiaosakond tea­ dustöö keskuseks, kiiresti kasvab teadlaskaadri arv ja tea­ duslik kvalifikatsioon. Analoogilist periodiseerimist on ka­ sutatud ka teaduse arengu iseloomustamisel Nõukogude Eestis tervikuna /3/. x x X 116 Kui Saksa okupatsiooniväed Nõukogude armee survel 1944» aasta augustis Tartust lahkusid, jäid nendest maha ülikooli laastatud ruumid. Sisustus oli lõhutud või laiali kantud. Lahkudes võtsid fašistid keemiakateedritest kaasa kõik vää- rismetallidest esemed. Siiski säilisid keemiaosakonna raa­ matukogu ja hinnaline aparatuur, mis kastidesse pakitult dLid kateedrite töötajate poolt peidetud ülikooli peahoone keld­ ritesse /4/. Väga raske oli olukord keemikute kaadriga. Keemiaosa­ konna sulgemisel 1936. a. läks osa kateedrite õppejõududest (prof. Paul Коgerman, prof. Adolf Parts jt.) tööle Tallinna Tehnikainstituuti (alates 1940. aastast Tallinna Polütehni- line Instituut). Okupatsiooniajal läbielatu viis manalasse teiste ülikooli töötajate seas ka anorgaanilise ja füüsika­ lise keemia kateedri juhataja prof. August Parise. Soja ajal siirdus rida keemikuid välismaale. Nii juhtuski, et pärast Tartu vabastamist asusid endistest keemiaosakonna õppejõu­ dudest nõukogude ülikoolis tööle vaid keemiamagistrid Nata­ lie Rägo ja Hans Sossi, kellest esimene sai anorgaanilise keemia kateedri ja teine orgaanilise keemia kateedri ju­ hatajaks. 1944. a, lõpus oli keemiakateedrites vaid 5 koos­ seisulist õppejõudu: peale N. Rägo ja H. Sosai veel vanem­ õpetajad August Kaalep ja Voldemar Ora, assistent Linda Ime­ lik /5/. Pärast hädavajalikke koristustöid algas ülikoolis õp­ petöö 16. novembril 1944. a. Keemiakateedrite asukoht jäi endiselt peahoonesse: auditoorium esimesel korrusel, orgaa­ nilise keemia, anorgaanilise keemia ja füüsikalise keemia laboratooriumid kolmandal korrusel ning analüütilise keemia laboratooriumid esimesel korrusel ja keldris. Esialgu oli kateedrite ülesandeks õppetöö läbiviimine osakondades, kus keemia oli kõrvalaineks. Nõukogude Eesti vabastamise järel algas hoogne areng kõikidel elualadel. Taastati ja laiendati tööstust, algas koolide võrgu väljaarendamine. 1946. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia nelja osakonnaga ja rea uurimisinstituu­ tidega /6/. Loodi teisigi uurimisasutusi. Sellega seoses kerkis teravalt päevakorda ülikooliharidusega keemikute et­ tevalmistamise vajalikkus teaduseasutuste, tööstuslaboratoo- riumide ja koolide tarbeks. 117 Keemiakateedrite töötajad pidasid otstarbekaks alusta­ da ülikoolis keemikute ettevalmistamist 1949. - 1950. aas­ tal, mil pidi valmima uus keemiahoone /7/. Vastavalt HS7 Lii­ du kõrgema hariduse ministri käskkirjale nr. 804 14. juu­ nist 1947* aastast tuli aga keemikute ettevalmistamist alus­ tada juba 1947/48. õppeaastast /8/. 1. septembril 1947. a. võeti ülikooli keemiaosakonda vastu esimesed 17 üliõpilast, järgmisel aastal suurenes vastuvõtt 25-ni. 1947. a. alustas keemiaosakond tööd 15 koosseisulise õppejõuga. Uute õppejõududena leidsid osakonnas rakenduse keemikud tööstusettevõtetest, paremad keemiaõpetajad ning noorte spetsialistidena TRÜ farmaatsia eriala ning HSV Lii­ du teiste õppeasutuste keemia eriala lõpetajad. Kuni 1950. aastani toimus kodanlikul ajal omistatud keemiamagistri kraa­ diga õppejõudude iimberatesteerimine keemiakandidaatideks. Keemiakandidaadi kraad ja dotsendi kutse omistati Hatalie Rägole, Hans Sossile, Herbert Ottasele; keemiakandidaadi kraad kinnitati veel vanemõpetaja August Kaalepile, Jaan Ma- ramaale ja Andrei Verhoustinskyle. Väitekirja kaitsmise jä­ rel 1948. a. kinnitati tehnikakandidaadi kraad vanemõpetaja Juhan Loskitile. Seega oli 1950. a. alguses keemiaosakonna 17 õppejõust tervelt 7 teaduste kandidaati, õige pea kandi­ daadikraadiga õppejõudude osakaal siiski langes, sest aas­ tatel 1950 - 1952 lahkusid ülikooli teenistusest J. Maramaa, A. Verhoustinsky ja A. Kaalep ning suri J. Loskit /1/. Orgaanilise keemia kateedri ülesandeks oli orgaanilise keemia, keemilise tehnoloogia ja biokeemia aluste õpetamine. Kateedri juures spetsialiseerusid keemiaosakonna üliõpila­ sed orgaanilise keemia erialal. Väga lai oli sõjajärgsetel aastatel anorgaanilise keemia kateedri profiil. Kateeder pi­ di õpetama üldkeemiat, anorgaanilist keemiat, analüütilist keemiat, füüsikalist keemiat, kolloidkeemiat ning hiljem ka keemia õpetamise metoodikat. Et kateedri koosseis oli kül­ lalt kirju, õppetöö aga oli liiga mitmepalgeline, osutus ots­ tarbekohaseks jaotada see kateeder kaheks. Nii loodigi 1. septembril 1948. a. anorgaanilise keemia kateedri baasil eraldi analüütilise keemia kateeder, mille juhatajaks mää­ rati dotsent Herbert Ottas /9/. TRÜ keemiaosakonna eksisteerimise esimesel aastakümnel 118 oli kateedrite peatähelepanu suunatud õppetööle ja uue kee­ mikute kaadri ettevalmistamisele. Sõjajärgsetel aastatel toi­ mus õppetöö keemiaosakonnas rasketes tingimustes. Vananenud sisseseadega,teiseks otstarbeks ehitatud ruumid, õppejõudu­ de puudusest tingitud suur ja mitmekesine õppetöö koormus, sobivate õpikute ja programmide puudumine, raskused uue aparatuuri ja reaktiivide muretsemisel - need on mõningad probleemid, millega õppejõud oma igapäevases töös kokku puu­ tusid ja mida nad võimaluste piires lahendada püüdsid. Ruumi de probleem lahenes, kui 1949. - 1950. a. valmis uus keemiahoone V. Kingissepa tn. 16. Kateedrid kolisid üle uutesse ruumidesse 1950. a. Uued laboratooriumid sisustati suhteliselt kiiresti. Keemiakateedrite käes olnud ruumid peahoones vabastati. Keemiakateedrite käsutuses koos bio­ keemia kateedriga oli kogu vastvalminud hoone, kus töötin­ gimused olid esialgu küllalt head. Ajapikku majutati hoo­ nesse ka mitmeid teisi kateedreid, mis tähendas keemiaosa­ konna kasvu arvestades uue ruumikitsikuse tekkimist. õppetöö organiseerimise pearaskusi kandsid kateedrite juhatajad. Sellel vastutaval ametikohal töötas N. Rägo 1958. ja H. Sossi I960, aastani. H. Ottas oli analüütilise keemia kateedri juhatajaks 1953. aastani, 1954. a. alguses sai sel­ le kateedri juhatajaks Aleksander Moskvin. Suurt hoolt nõu­ dis kateedrijuhatajatelt noorte keemikute koolitamine, sest selles osas "uuduaid kateedritel igasugused kogemused ja kõike tuli alustada päris algusest. Laboratoorsed praktiku­ mid sisustati kohapeal ehitatud aparatuuriga ja meie õppe­ jõudude eneste poolt kavandatud töödega. Suurt abi mitmesu­ guste seadmete valmistamisel osutasid ülikooli õppetöökoda (juhataja Jaan Muuga) ja keemiaosakonna töökoda (mehaanik Erich Ramp, klaasipuhuja Hans Kruuse). Erilist tunnustust väärib anorgaanilise keemia kateedri omaaegse laborandi Jo­ hannes Raudsepa innukus füüsikalise keemia praktikumide si­ sustamisel. Vaieldamatute saavutuste korval õppeprotsessi organi­ seerimisel jäid osakonna töötulemused teaduse arendamises sel perioodil ülimalt tagasihoidlikeks. 10 aasta jooksul (1947 - 1 9 5 6) ilmus keemiaosakonna õppejõududelt trükis vaid kümmekond teaduslikku artiklit /1 /. Ei saa väita, et teaduslik uurimistöö oleks kateedrite 119 tähelepanu alt täiesti välja jäänud. Nii näiteks oli anor­ gaanilise keemia koondteemaks Eesti NSV kohaliku mineraal­ se tooraine (savid, mullad, fosforiit) keemiline ja füüsi­ kaline uurimine /10/. Et õppejõududel jäi suhteliselt vähe aega uurimistööks, valitud ülesanded aga osutusid liialt keerulisteks või keemiateaduse arengu seisukohalt mitte küllalt perspektiivseteks, siis õnnestus selles suunas vaid vähe ära teha (ilmusid üksikud artiklid, dissertatsioone ette ei valmistatud). Keemiakandidaadina suunati 1 9 5 1 . a. anorgaanilise kee­ mia kateedrisse tööle Leningradi Riiklikus Ülikoolis aspi­ rantuuri lõpetanud Sofia Nikolajeva, kes töötas siin kuni 1957. aastani. Tartus jätkas S. Nikolajeva tööd elektro- keemia valdkonnas, uurides peamiselt metallide lahustumist hapetes. Tema juhendamisel töötas rida üliõpilasi, kellega koos ta avaldas alates 1955. aastast mitmeid artikleid kesk­ setes teadusajakirjades. 1949. a. tuli keemiaosakonda tööle Tartu ülikooli kee- miaosakonna kasvandik Martin Soots, kelle esimesed uurimu­ sed olid pühendatud väävli polarograafilisele määramisele põlevkivis, hilisemad kuuluvad orgaanilise sünteesi valdkon­ da. Polarograafilist uurimismeetodit kasutas M. Soots esi­ mesena Eesti NSV-s. üldiselt oli orgaanilise keemia kateed­ ris sellal levinud puhtpraktiline uurimissuund. 1954. a. asus TRÜ analüütilise keemia kateedris tööle tuntud eriteadlane lumlnestsentsi alal Aleksander Moskvin. Ta pani aluse luminofooride sünteesi ja luminestsentsi uu­ rimise suunale analüütilise keemia kateedris. Sellesuunali­ si töid publitseeriti alates 195 8. aastast. Ajavahemikus 1950 - 1960 vahetus välja peaaegu kogu kee- miakateedrite pedagoogiline kollektiiv (195 0. a. töötanud 17-st õppejõust jätkasid töötamist õppejõuna 1960. aaütal vaid 4 /1/). Seoses keemiakateedri loomisega Eesti Põlluma­ janduse Akadeemias langes TRÜ keemiakateedritelt ära kohus­ tus viia läbi õppetööd EPA üliõpilastega. Selletõttu vähe­ nes õppejõudude arv keemiaosakonnas 23-lt (19 5 5. a.) 18-ni (1960. a. lõpus). Väljateenitud pensionile läksid kateedri­ juhatajad N. Rägo ja H. Sossi, L. Imelik. Seoses ülemineku­ ga teisele tööle lahkusid H. Ottas, S. Nikolajeva jt. EPA 120 keemiakateedrisse läksid üle õppejõud K. Haldma, E. Neufeld ja E. Männik. Vabanenud õppejõukohtade täitmine osutus kergemaks kui varem, sest TRÜ keemiaosakonna lõpetajatest oli tekkinud va­ jalik spetsialistide reserv, samuti saadi vajalikku kaadrit teistest kõrgkoolidest. 1952. a. suunati Leningradi Riiklikust Ülikoolist or­ gaanilise keemia kateedrisse õppejõuna tööle sealse keemia- teaduskonna lõpetanud Viktor Palm. V. Palm alustas TRÜ-s ko­ he intensiivset uurimistööd orgaaniliste ühendite reaktsioo­ nide kineetika ja mehhanismi alal, mille tulemusena ta kait­ ses 1956. a. Moskvas kandidaadidissertatsiooni. Alates 1960. aastast on V. Palm orgaanilise keemia kateedri juhataja. Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna lõpetanutest asusid TRÜ keemiaosakonnas tööle Ülo Haldna (töö­ tab TRÜ-s alates 1955. aastast), Heino Kokk (1958. aastast), Valdek Mikkal (töötas TRÜ-s aastatel 1953 - 1956) ja Emmeli­ ne Männik (töötas TRÜ-s aastatel 1951 - 1964). Alates 19 5 2. aastast andis TRÜ keemiaosakond keemikute kaadrit tööstusele, kõrgkoolidele ja teadusasutustele ning keemiaõpetajaid keskkoolidele. 1957. aastal ulatus osakonna lõpetajate arv 100-ni. Rida paremaid lõpetajaid jäi tööle kee- miaosakonda. Nii määrati orgaanilise keemia kateedri assis­ tendi kohale Tullio Ilomets (1952. a.). Analüütilise keemia kateedri assistentideks määrati Mari-Liis Allsalu (1957. a.), Marta Kanter (1952. a.), Ellen Pedak (1955. a.). Anorgaanili­ se keemia kateedris asusid õppejõududena tööle Aksel Koorits (1954. a. ), Henn Laanpere (1954. a.), Vello Loodmaa (1960. a.X Uno Palm (1958. a.), Vello Past (1955. a.), Johannes Raud­ sepp (1957. a.). V. Past kaitses 1956. a. Moskvas kandidaa­ diväitekirja elektrokeemia alal. 1958. a. määrati anorgaani­ lise keemia kateedri juhatajaks, 1959. a. valiti ta sellele ametikohale konkursi korras. Võib öelda, et 1960. aastaks kujunes välja keemiaosa­ konna õppejõudude põhikaader. Kuid endiselt madalaks jäi tea­ dusliku kraadiga õppejõudude osakaal. Pärast dotsentide im. Rä­ go ja H. Sossi pensionileminekut olid keemiaosakonnas kandi­ daadikraadiga ainult kolm kateedrijuhatajat. Aspirantuur kõr­ ge kvalifikatsiooniga kaadri ettevalmistajana töötas sel ajal 121 veel vähese efektiivsusega. Nii sai 1950-ndate aastate lõ­ pus keemiaosakonna endist arengut määravaks teguriks tea­ duslik uurimistöö. Osakonna materiaalse baasi kindlustamises etendasid otsustavat osa lepinguliste uurimistööde täitmisest laeku­ nud vahendid. Keemiakateedrid alustasid tööd uurimistöö tellimuste täitmisel lepingute alusel 1956. - 1958. a. ühe­ na esimestest ülikoolis. Kateedrite koosseis laienes le­ pingulisele tööle võetud uurijate arvel. 1958. aastal organiseeriti orgaanilise keemia kateed­ ri juures ülikooli esimene probleemilaboratoorium - kee­ milise kineetika ja katalüüsi laboratoorium, mille teadus­ lik juhendaja on algusest peale prof. V. Palm. Anorgaani­ lise keemia kateedri juures loodi 1961. a. elektrokeemia probleemilaboratoorium (teaduslik juhendaja V. Past). Ni­ metatud laboratooriumid etendasid tähtsat osa teadusliku töö arendamises ja teadusliku kaadri kasvatamises TRÜ keemia­ osakonnas. Orgaanilise keemia kateedri ja keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi uurimistöö põhisuund on füüsika­ lise orgaanilise keemia alalt /11, 12/. Uuringute eesmärk on seoste leidmine orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime ning reagentide struktuuri ja keskkonnatingimuste vahel. Probleemi lahendust otsitakse peamiselt reaktsioonimehha- nismide uurimise teel, reaktsioonide kiirus- ja tasakaalu- konstantide väärtuste mõõtmise teel ning viimaste seosta­ mise teel reagentide struktuuri ja keskkonda iseloomustava­ te parameetritega. Füüsikalise orgaanilise keemia meetodi­ te rakendatavust biokeemilise katalüüsi protsesside puhul kinnitavad vastavasuunalised uurimised orgaanilise keemia kateedris. Kateedri uurimistööde temaatikasse kuuluvad ka rakenduslikult tähtsad orgaaniliste ühendite (röntgenkont- rastaine, putukate feromoonide, puhaste etalonainete) peen- süntees ning looduslike segude (maomürkide, ravimudade) bio­ orgaaniline analüüs. Uurimistööde kõrget taset teoreetilise orgaanilise kee­ mia alal näitab asjaolu, et TRÜ orgaanilise keemia kateed­ rile ja tema juures töötavale laboratooriumile on usalda­ tud NSV Liidus teostatavate uurimistööde koordineerimine 122 korrelatsioonivorrand.ite ja solvendiefektide alaste uuri­ mistööde valdkonnas. Alates 1964. aastast ilmub TRÜ-s üle­ liiduline kogumik füüsikalise orgaanilise keemia aialt "Or­ gaaniliste ühendite reaktsioonivoime". Sellest vene ja ala­ tes 1974. aastast ka inglise keeles ilmuvast perioodili­ sest väljaandest oli 1976. aastaks ilmunud 48 üksiknumbrit. Orgaanilise keemia alal on kaitstud kolm doktoridissertat­ siooni (V. Palm, Ü. Haldna, A. Tuulmets) ja rida kandidaa- didissertatsioone. Anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia labo­ ratooriumis uuritakse tahketel metall- ja poolmetallelekt- roodidel kulgevate elektrokeemiliste reaktsioonide mehha­ nismi ja kineetikat /10, 13/. Uurijate tähelepanu all on elektroodi materjali ja kristallstruktuuri ning lahuse koostise ja iseloomu mõju elektroodiprotsessidele. Metalli ja lahuse piirkonna elektrilise kaksikkihi struktuuri ja adsorptsiooni uurimine on otseselt seotud elektroodiprot- sesside kineetikaga, kuid pakub ka iseseisvat huvi. Elekt- rokeemilised analüüsimeetodid võimaldavad paljudel juhtu­ del kiiresti ja täpselt määrata antud komponenti teiste ai­ nete juuresolekul, neid meetodeid saab edukalt rakendada keemilise analüüsi automaatseadmete loomisel. Tartus val­ mistatud elektrokeemilised hapnikuanalüsaatorid on kasutu­ sel mitmesugustes rahvamajandusharudes. Elektrokeemiliste protsesside baasil ehitatakse ka analüüsiseadmeid ümbrit­ sevat keskkonda saastavate ainete määramiseks. Tahkete elektroodide elektrokeemia mõnes valdkonnas on TRÜ kujunenud juhtivaks keskuseks meie maal. Alates 1968. aastast toimuvad Tartus regulaarselt üleliidulised sümpoo­ sionid "Elektriline kaksikkiht ja adsorptsioon tahketel elektroodidel". Elektrokeemia alal on kaitstud kaks dokto­ ridissertatsiooni (V. Past, U. Palm) ja rida kandidaadi- dissertatsioone. TRÜ kui ainuke keemiaõpetajaid ettevalmistav kõrgkool Eesti NSV-s on ka keemia õpetamise metoodika alase uuri­ mistöö keskus meie vabariigis. Kõrvuti teoreetiliste uu­ ringutega, mis hõlmavad keemia kui õppeaine sisu ja struk­ tuuri n-ing nende osa keemia õpetamise protsessi tõhustami­ ses, on arvestatavaid tulemusi saadud ka vabariigi keemia- 123 õpetajate kaadri uurimisel, teoreetilise keemia üksikteema­ de käsitlemise metoodika väljatöötamisel ja mujal /14/. Teaduslik uurimistöö analüütilise keemia kateedris on olnud temaatiliselt mitmekesine ja killustatud /15/. Aasta­ tel 1954 - 1962 kateedri juhatajana töötanud dotsent A. Mosk- vin (suri 1975. a. Leningradis) rajas kateedris kristall- fosfooride sünteesi ja nende omaduste uurimise suuna. Selle suuna jätkajaks sai dots. Mari-Liis Allsalu, kes aastatel 1962 - 1968 oli analüütilise keemia kateedri juhatajaks. Ala­ tes 1968. aastast kuni 1975. aastani töötas analüütilise keemia kateedri juhatajana dotsent Lembit Suit, kelle uuri­ mistöö oli seotud ioonivahetusprotsesside staatika ja dü­ naamikaga. Alates 1975. aastast on selle kateedri juhata­ jaks Ülo Haldna, kelle juhtimisel on alanud kateedri uuri­ mistöö temaatika koondumine füüsilis-keemiliste analüüsimee­ todite väljatöötamise ja rakendamise ümber. Ülevaate saamiseks TRÜ keemiaosakonna arengust tuuakse tabelis 1 andmed kateedrite ja laboratooriumide teaduslik- pedagoogilise kaadri kohta (antud aasta 1 . oktoobri seisu- ga). T a b e 1 1 1950 1955 1960 1965 1970 197!? Kateedrite õppejõude 17 23 18 19 22 24 Kateedrite teadustöötajaid - - 5 2 12 38 Laboratooriumide teadus­ töötajaid - - 5 12 16 23 Kokku teaduslik-pedagoogi- 17 23 28 33 50 85 list kaadrit Teaduste kandidaate ja dok­ toreid 6 4 3 8 20 36 Muutused õppejõudude üldarvus kajastavad keemiat õppi­ vate üliõpilaste arvu muutumist. Olulist kasvu voib märkida aga teadustöötajate osas, sest alates 1960-ndate aastate al­ gusest on pidevalt suurenenud probleemilaboratooriumide koosseis ning alates 1970-ndate aastate algusest ka lepin­ guliste uurimistöödega tegelevate isikute arv. 1976. a. lõ­ puks oli keemiaosakonna töötajate seas 32 teaduste kandidaa­ ti ja 5 keemiadoktorit. Teaduslikku kraadi omas sel ajalum- 124 bes 75 % õppejõududest ja 56 % laboratooriumi teadustööta­ jatest. TRÜ keemiaosakonna teadusliku kaadri arvukust, kvali­ fikatsiooni ja produktiivsust ning nende dünaamikat aasta­ tel 1947 - 1972 on lähemalt uuritud H. Martinsoni poolt /16/. Seetõttu piirdume alljärgnevalt vaid ühe näitega kee­ miaosakonna teaduslik-pedagoogilise kaadri teadusliku ak­ tiivsuse iseloomustamiseks. Tabelis 2 on toodud andmed tea­ duslike publikatsioonide keskmise arvu kohta aastas kee­ miaosakonna arengu eri perioodidel /1 , 2/. T a b e l 2 Teaduslike publikatsioonide keskmine arv aastas 1956-60 1961-65 1966-70 1971-' Anorgaanilise keemia kateeder koos elekt- rokeemia laboratoo­ riumiga 3 6 30 43 Orgaanilise keemia ka­ teeder koos keemil. kineetika ja katalüüsi laboratooriumiga 8 19 28 28 Analüütilise keemia kateeder 3 4 11 9 Osakond tervikuna 14 29 69 80 TRÜ keemiaosakonna arengut keemikute kaadri etteval­ mistamise alal iseloomustavad alljärgnevad andmed /17/ Aja­ vahemikus 1947 - 1976 on keemiaosakonda vastu võetud ühte­ kokku 946 üliõpilast. Aastatel 1947 - 1971 võeti vastu 737 üliõpilast, nendest lõpetas osakonna ajavahemikus 1952 - 1976 555 keemikut, mis moodustab keskmiselt 75 % osakonda vastuvõetud üliõpilaste arvust. Tabelis 3 on toodud andmed vastuvõtu ja lõpetamise kohta TRÜ keemiaosakonnas viieaas- taste perioodide kaupa. Traditsioonilised kitsamad erialad on keemiaosakonnas olnud analüütiline keemia (kokku 131 lõpetanut, mis moodus­ tab 23,6 % osakonna lõpetanute üldarvust), füüsikaline kee­ mia (124 lõpetanut ehk 22,3 %) ja orgaaniline keemia (184 lõpetanut ehk 33,1 %) . Anorgaanilise keemia eriala töötas 125 kuni 1962. aastani ja lõpetanuid sel alal oli ainult 32. Pärast seda, kui 1959. aastal lõpetati Tallinna Peda~ googilises Instituudis vastuvõtt keemiaõpetaja erialale,jäi TRÜ ainsaka keemiapedagooge ettevalmistavaks õppeasutuseks Eesti NSV-s. TRÜ keemiaosakonna lõpetajad said aastatel 1954 - 1959 kõik keemiaõpetaja kutse ja paljud neist suu­ nati tööle keskkoolidesse, õpetajate paremaks ettevalmis­ tamiseks viidi õppeplaanidesse sisse pedagoogilis-metoodi- lised ained /9/. T a b e l 3 Aastad Vastuvõtt Aastad Lõpetanuid 1947-1951 113 1952-1956 86 1952-1956 127 1957-1961 98 1957-1961 106 1962-1966 84 1962-1966 180 1967-1971 128 1967-1971 211 1972-1976 159 1972-1976 209 1965. a. lõpetasid ülikooli esimesed individuaalplaa­ ni järgi õppinud keemiapedagoogid ja 1972. a. esimesed kee- mia-füüsikapedagoogid. Kuni 1976. aastani on erietteval­ mistuse saanud pedagooge lõpetanud 84, mis moodustab 15,1 % kõikidest TRÜ keemiaosakonna lõpetanutest. Individuaalplaa­ nide alusel on ette valmistatud ka üksikuid biokeemikuid, eriteadlasi pooljuhtide keemia alal jt. TRÜ keemiaosakonna lõpetanute tegevusalade analüüs näi­ tab, et suurem osa (umbes 60 %) lõpetanutest tegeleb uuri­ mistööga /17/. Seda asjaolu on arvestatud ka keemikute et­ tevalmistamisel ülikoolis. Põhieesmärk on olnud fundamen- taalteadmiste andmine tulevasele spetsialistile nüüdisaja teoreetilise ja eksperimentaalse keemia kõikides harudes. Mitmetes õppetöö vormides antakse üliõpilasele võimalus omandada teadusliku uurimistöö kogemusi. Sellele vaatamata, et TRÜ keemiaosakonna lõpetanute kaader on veel suhteliselt noor, on paljud lõpetanud juba omandanud teadusliku kraadi. Ajavahemikus 1952 - 1972 kee­ miaosakonna lõpetanud 431 keemikust oli 1976. a. lõpuks kaitsnud kandidaadiväitekirja 90 ja doktoriväitekirja 4 isi­ 12b kut /1, 2/. Seega on nimetatud perioodi lõpetanutest 21,8 protsendil teaduslik kraad, TRÜ keemiaosakonna kõrge tea­ duslik potentsiaal ja õppejõudude pedagoogimeisterlikkus on olnud eeltingimuseks arenemisvõimelise keemikute kaadri et­ tevalmistamisele osakonnas. K i r j a n d u s 1. Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1947-1972. Fakti­ line andmestik. Tartu, 1972, lk. 103-228. 2. Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond. Sissejuhatus eri­ alasse II. Tartu, 1978, lk. 23-56. 3. Сийливаск К. В сб.: О развитии науки в При­ балтике за годы Советской власти (Эстонская ССР). Таллин, АН ЭССР, 1977, с. 28-32. 4. Р я г о Н. Я. Из истории химического отделения Тартус­ кого государственного университета. В сб.: Труды Института истории естествознания и техники, 12, 105-134 (1956). 5. TRÜ arhiiv, nim. 13, s.-ü. 7, 1. 6. 6. Ребане K . , Сийливаск К. В сб.: О раз­ витии науки в Прибалтике за годы Советской власти (Эстонская ССР). АН ЭССР, Таллин, 1977, с. 5-27. 7. TRÜ arhiiv, nim. 13* s.-ü. 28, 1. 17-19. 8. TRÜ arhiiv, nim. 1, s.-ü. 48, 1. 43. 9. TRÜ arhiiv, nim. 13, s.-ü. 41, 1. 57, 58. 10. P a s t , V. TRÜ keemiaosakond 1947-1972. Tartu, 1972, lk. 71-79. 11. T a i m , V. TRÜ keemiaosakond 1947-1972. Tartu, 1972, lk. 85-92. 12. K o p p e l , I., J ä r v , J., I l o m e t s , T . TRÜ keemiaosakond. Sissejuhatus erialasse I. Tartu,1978, lk. 42-68. 13. P a 1 m , U., P a s t , V., К e i s , H. TRÜ keemia­ osakond. Sissejuhatus erialasse I. Tartu, 1978, lk. 22-41. 14. T õ l d s e p p , A. TRÜ keemiaosakond. Sissejuhatus eri­ alasse II. Tartu, 1978, lk. 3-9. 127 15. H a 1 d n a , Ü . , A l l s a l u , M . - L ., К о к к , H . , К u u s , Н. TRÜ keemiaosakond. Sissejuhatus eri­ alasse I. Tartu, 1978, lk. 10-21. 16. P a s t , V. TRÜ keemiaosakond. Sissejuhatus erialasse I. Tartu, 1978, lk. 3-9. 17. Мартинсон X. Ученые записки Тартуского госу­ дарственного университета. Вып. 384. Тарту, 1976, с. 128-150. 128 MÕTTEID TÄHETORNIST KUI ÜLIKOOLI AJALOO MÄLESTISEST JA TEADUSAJALOO UURIMISBAASIST H. Eelsalu 1974. aastal algas ajakirjanduses mõttevahetus Tartu Toomemäe kohta. Ajalehes "Edasi" ilmusid kirjutised 25. ap­ rillil ja 19. mail. Ajalehes "TRÜ" nr. 16 aga konstateeris rektor, et Toomemäel olevad ajaloolised hooned teadusraama­ tukogu ja vana anatoomikum muutuvad edaspidi Tartu ülikooli muuseumiks. Käesolevale artiklile allakirjutanu reageeris nendele kirjutistele omalt poolt mõtteavaldusega "Edasis" 18. juulil /1/, olles eelnevalt tutvustanud selle teksti Ast­ rofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi (AAI) juhtkonnale. Teksti teatavaks võttes möönis instituudi direktor, et kui­ gi direktsiooni rõhuasetus on teistsugune (prioriteediga mitte ajaloo uurimisel, vaid aktuaalse uurimistöö baasil), ei olda vastu ka ajaloo rõhuasetusega seisukoha avaldamise­ le. Meie lähtekohaks oli tees, et "tähetorn moodustab ühe osa Toome muuseumide kolmikansamblist koos ülikooli raama­ tukogu ja anatoomikumiga". Nähtavasti pole hiljem üldsusele teatavaks tehtud,' kuivõrd on ülikooli rektoraat omalt poolt Toome muuseumide ansambli projekti kallal töötanud edasis­ tel aastatel, või on see informatsioon allakirjutanust möö­ da läinud. Tänapäeval tuleks Toome muuseumide võrgu kontseptsioo­ ni veelgi laiemalt vaadata, kuna ka Kassitoomele on tekki­ nud loodusteaduse muuseum - Baeri maja. Samuti riigiarhiiv on oma olemuselt muuseumidele sugulaslik. On kahju, et Too­ memäele püstitati puhttänapäevalik arvutuskeskus rikkumaks ajaloolist ansamblit. Füüsika ja Astronoomia (nüüd Astro- ja Atmosfäärifüü­ sika) Instituudi juhtkond on aga aasta-aastalt ilmutanud kasvavat huvi tähetorni kui teadusajaloo objekti vastu. Sel­ le positiivse suhtumise tõendiks on instituudi kulul ette- 129 17 võetud tähetorni kapitaalremont, mille teostab restaureeri- misettevõte. Töö käigus on püütud kõrvaldada ka mõnd ümber­ ehitust, millega sõjajärgsel perioodil rikuti tähetorni ar­ hitektoonikat (eeskätt taastatakse läänesaali uks). On väljendatud mõtet, et tähetorni kõrvalhoonete juu­ res teha ümberehitusi, mahalõikamisi või lisada neile mood­ ne laboratooriumide korpus. See samm Ilmselt kahjustaks aja­ loolist hooneteansamblit. Nagu nende ridade kirjutaja 1974.a. märkis, tuleks kaaluda ainult inetu vahekoridori eemalda­ mist tähetornist kõrvalmajja, kui see pole vastuolus arhi­ tektuurimälestiste kaitse põhimõtetega. Samas on märgitud, et selles omaaegses tähetorni juhataja elamus ja 1950 - 1960-ndate aastate akadeemilise füüsika arendamispaigas võiks leida katusealuse näiteks füüsikamuuseum. Seda mõtet on omalt poolt väljendanud ka AAI asedirektor. Kahjuks pole meil tea­ da füüsikute eneste arvamust. Kuuldavasti on ajaloolisi füü- sikariistu koguni hävinud ülikooli tulekahjus. Miks meil ei võiks olla samasugune füüsika ajaloo kollektsioon, nagu näi­ teks Krakovl ülikooli CollegiumJjaius,1 es? ' Kuna vana tähetorn on just ülikooli ajaloo mälestusmärk, peaks ülikool tundma elavat huvi tähetorni saatuse ja selle kujundamise vastu. Seda enam, et tähetornis praktiseerivad aeg_ajalt moned üliõpilased ja kuni viimaste elupäevadeni ka­ sutas seda oma teaduslikuks tegevuseks füüsika-keemiateadus­ konna professor V. Riives, tuntud astronoom, kes oli viimane elav sild ülikooli ja tähetorni vahel. Toomemäe kolmikmuuseumi probleemis peaks olema kolmas partner ülikooli ja teaduste akadeemia kõrval ka Tartu lin­ namuuseum. Tähetorni kogemused koostööst viimasega ei sisen­ da aga erilist optimismi, kuigi linnamuuseum võttis enese õl­ gadele ekskursioonide teenindamise tähetornis ja loeb selle ekspositsiooni oma koostisosaks. Omal ajal moodustati tähe­ torni nõukogu eesotsas linnamuuseumi direktoriga, nõukogu te­ gevusest aga asja ei saanud, kuigi vajadus selleks on olnud ilmne kogu aeg. Ka ülikool peaks selles nõukogus olema esin­ datud. Linnamuuseumi teadureile on eraldatud tööruum tähetor­ nis, kuid tähetornile kui sellisele sellest mingit kasu ei näi olevat. See suhtumine erineb restaureerimisvalitsuse omast, 130 kus restaureerimistöödele eelnes küllaltki hinnatav ülevaa­ de tähetorni kui rajatise mineviku kohta soliidse arhiivi­ materjali põhjal, mis on hõlbustanud tähetorni ajaloo uuri­ mist ka teadusajaloo seisukohalt. Ka ei tulnud astronoomidele nähtavasti linnamuuseumilt abi ajalooliste raamatute ja käsikirjade hoidmistingimuste parandamiseks. Vastupidi, kütmata ja niiskusest kaitsmata idasaalis hoiti ajaloolisi raamatuid ja käsikirju. 1 9 7 7. a. suvel remondi ajal langes idasaal koguni rüüstamise ohvriks ning mõned raamatutest hävisid või said kahjustada. Järgne­ valt võttis AAI tarvitusele abinõud ruumide julgeoleku ta­ gamiseks . Mõningat elevust tõi tähetorni olukorra hindamisse aas­ tate 1977/1978 vahetusel seadus ajaloo- ja kultuurimälestis— te kaitsest ja kasutamisest. Sellega kaasnes Tartu linna kul­ tuuriosakonna aktsioon mälestusmärkide olukorra hindamiseks, mida tähetorni osas teostas linnamuuseumi esindaja (sm. Vii- ralt). Tema seletusest ilmnes, et tähetorni ajalooline in­ ventar (v. a. suur pikksilm?) ei ole üldse mingi seadusliku kaitse all. Käesoleva kirjutise autor (kellel olid selleks vajalikud volitused AAI direktsioonilt) koos tähetorni juha­ taja H. Raudsaarega esitas nimekirja esemetest ja kunstiteos­ test, mille arvelevõtmisele tuleks erilist rõhku panna. Me­ netluse edasisest käigust puuduvad seni andmed (juuni 1978). Ka esitati linnamuuseumi esindajale suuline taotlus esemete ja raamatute restaureerimise alase konsultatsiooni saamiseks. Tähetorni loomulik inventar vajab kogumist. Siin on va­ jalik ülikooliga mõningane koostöö. Nii on kusagil füüsika korpuses üks ajalooline metallist armillaarsfäär, mis tuleks tagasi paigutada tähetorni, enne kui hilja. Tähetorni skulp­ tuuridest on säilinud üksainus tänu Ch. Villmannile, kes sel­ le omal ajal rämpsuhunnikust üles korjas ja kokku liimis / 2 / . Tema säilitab seda ajutiselt Tõravere observatooriumis, kuni tähetornis tekib soodne olukord selle tagastamiseks. Osa tähetorni tehnikaajaloo ja kunstiväärtustest on huk­ kunud, osa aga ootab päästmist. Nii tuli tähetorni kolikamb­ ri korrastamisel (mida teostasid H. Raudsaar ja H. Eelsalu) lagedale paar väga halvas seisundis gravüüri Herscheli pikk­ silmast. Uks neist kannatas järgnevalt ebaõige puhastamisme- 131 netluse tõttu. See tõendab, et on vajalik pidev asjatundlik konsultatsioon (näit. säilinud kuupinnavormide makettide restaureerimiseks). Viimastel aastatel on stabiliseerunud olukord astro­ noomilise ja geodeetilise ajaloolise inventari säilitamisel tähetornis. Kadunud prof. Riivese jt. teadetel oli esimesel sõjajärgsel perioodil suhtutud neisse asjadesse tähetornis hoolimatult, eriti just väikestesse, näivalt teisejärgulis- tesse riistadesse, mis aga tegelikult on vanim ja seega aja­ looliselt tähtsaim osa. Nii olevat kadunud R. Hallimäe mon­ teerinud lahti ja laiali kandnud mitmeid aksessuaare ja tuu- buseidki. Nende jälgedele peaks ehk saama Kuoliobservatoo- riumidest. Omaette probleemiks on Toraverre evakueeritud tähetorni põhiraamatukogu reevakueerimine. AAI asedirektori teatel taotletakse kuni 1940. aastani ilmunud kirjanduse taaspai- gutamist tähetorni. Sellest transporditööst üksinda on vähe teadusajaloo vajaduste rahuldamiseks. Selle fondi vanem osa vajab üksikasjalikku sorteerimist, kirjeldamist ja ekspo­ neerimist. Osa vanemaid raamatuid on tublisti riknenud ja vajaksid restaureerimist. Tervitada tuleb ka ELUS-i raama­ tukogu ajaloolise osa toomist ühte tähetorni kõrvalhoones­ se. Tähetorni viimine tänapäeva teaduse väärsele muuseumi- nivoole nõuab väljaõpetatud kaadrit. Juba oma nimetatud ar­ tiklis /1/ tegin ettepaneku astronoomide-museoloogide koo­ litamiseks. Meie ei ole suutnud siin sammu pidada kogu maa­ ilmas toimuva arenguga. Kuna tähetorni ei saa muuta planetaariumlks, pole ta perspektiivne astronoomia populariseerimiseks massidele. Po- pulariseerimisfunktslooni saab ta arendada museaalsel tase­ mel ja eriotstarbeliselt, näit. Foucault* pendli katsetega, mida juurutab H. Raudsaar. Käesoleva artikli autori arvates tuleks idasaal vabastada tänapäeva plakatmaterjalist jms. üldse. On vajalik, et ta imponeeriks külastajale kui oma­ aegne vaatlussaal. Sinna ruumi elementaarastronoomia teatme- materjali paigutamine sellele eesmärgile kasuks ei tule. Al­ lakirjutanu arvates tuleks astronoomiliseks selgitustööks perspektiivis varuda mäealune püssirohukelder - omaaegne 132 gravimeetri asukohti Eeskätt tuleks sinna ette näha planb— taarium, kui see tehniliselt võimalik on. Kuni see puudub, võiks kasutada tähetorni loengusaali astronoomiliste diapo­ sitiivide ja lühifilmide demonstreerimiseks ekskursantide— le. Igatahes ei tohiks tähetornis hääbuda vaatluslik tege­ vus, mis küll linnavalgustuse taustal on järjest vähem vil­ jakas ja mille profileerimine nõuab teravmeelsust. On kahetsusväärne, et meie tähetorni ajaloos puudub jär­ jepidevus ja et tähetorni töötajad ja eeskätt selle juhata­ jad on tihti mujalt tulnud ja mujale läinud. Seejuures pa­ hatihti on halvustatud eelkäijaid, seega kaudselt ka tähe­ torni üldse. Eriliseks hoobiks Tartu astronoomia ajaloo uurimisele ja selle ajaloolise Inventari säilitamisele näib olevad ol­ nud tähetorni töötaja A. Pohla lahkumine tähetornist varsti peale Esimest maailmasõda. Nimelt teostas ta inventuuri tä­ hetorni varade reevakueerimise järel ja avaldas tähetorni ajaloo kronoloogia /5/. Ilmselt oli ta väga perspektiivikas isik ülikooli tähetorni ajaloo uurijana. On kahju, et Eel­ salu /6/ pole üldse maininud A. Pohlat kui tähetorni ajaloo uurijat. Nagu Pohla olevat jutustanud V. Biivesele Suure Isamaa­ sõja päevil, sundis teda tähetornist lahkuma konflikt ob- servaator E. Õpikuga (täpsemini nende abikaasade konflikt ühisköögi kasutamise pinnal!). Kuigi öpik taastas tähetorni Struve ja Mädleri aegse maailmakuulsuse, ei olnud ta Tartu ülikooli kasvandik, ei korvanud Pohlat kui astronoam-aja- loolast. Veel 9. aprillil 1977 kirjutas E. öpik käesoleva artikli autorile: "Ajalooga polnud mul, ega pole nüüd ka ae­ ga tegelda." Tähetorni kui kultuuriväärtuse alahindamine ilmnes veel kaua viimase sõja järelgi. Praegu siiski on juurdumas uue­ laadne suhtumine akadeemilistesse kultuuriväärtustesse üld­ se. Üks näiteid sellest uuest suhtumisest on koostöö tähe­ tornil ja AAI teadusajaloo uurimisrühmal TRÜ teadusraamatu­ kogu käsikirjade osakonnaga. Esimene ühisüritus oli harul­ daste astronoomiliste raamatute näitus tähetornis (1975* •• LUS-i algatusel toimunud konverentsi ajal). Järgmine see­ 133 sugune näitus on ette nähtud Toomel TBÜ raamatukogus 1979»a. ДАТ väljaannete kahes vihus /3, 4/ on publitseeritud osa­ konna töötajate 0. Nageli, H. Tankleri, A. Teringu ja N. Yo- robjova kirjutisi peamiselt TRÜ-s leiduvatest astronoomi- listest rariteetidest. Need kirjutised peegeldavad tihedat koostööd astronoomia ajaloo uurijatega ja on planeeritud nende jätkamine. Allakirjutanu on omalt poolt püüdnud anda panuse ülikooli astronoomia ajaloo varaste etappide uuri­ misse. V i i t e а 1. E e l s a l u , H. Astronoomiamuuseum tähetornis.-"Eda­ si" nr. 145, 28. 07. 1974. 2. E e l s a l u , H., V i l l m a n n , Ch. Ars Astronomies in Tartu:A bust of J.South identified by G.L.*E. Turner. Rara Astronomies in Estonia. Supplemen- turn, lk.16 - 17 (toimetamisel). 3. Rara Astronomica in Estonia. Tartu Astronoomia Observa­ tooriumi Teated nr. 55. Tartu,1977. 4. Rara Astronomica in Estonia. Supplementum (toimetamisel). 5. P o h l a , A. Ülevaade Tartu Ülikooli astronoomia ob­ servatooriumi ajaloost. Tähetorni Kalender 1924. aastake. Tartu,1923, lk. 45 - 52. 6 . E e l s a l u , H. Astronoomia areng Eestis kultuuriloo­ lise probleemina. - Teaduse ajaloo lehekülgi Ees­ tist II. Tln., 1976, lk. 69 - 99. 134 KAASAEGSE EKSPERIMENTAALFÜÜSIKA MEETODITE ÕPETAMISE ALUSTAMISEST TARTU RIIKLIKUS ÜLIKOOLIS SÕJAJÄRGSEL PERIOODIL E. Kelk, K.-S. Rebane Teine maailmasõda ja saksa okupantide peremehetsemine ülikooli peahoones jättis füüsikaosakonnale reostatud ruu­ mid ja purustatud ning äravarastatud riistade pika nime­ kirja. 18. oktoobril 1944. a., kui vabastatud Tartus kogu­ nesid esmakordselt TRÜ peahoonesse füüsikud A. Mitt, J. Lang, H. Mürk ja R. Preem, püstitati esmajoones ülesanne taasta­ da praktikumide aparatuur. See töõ oli 1945/1946. õppeaasta peamisi ülesandeid /1/. Juba 1945. a. märtsis võidi prakti­ kume korraldada 11 üliõpilasrühmale /2/. Peab aga märkima, et praktikumide aparatuur oli domineerivalt ennesõjaaegne ja parimal juhul sobis vaid mittefüüsika erialade üldfüüsikat õppivate üliõpilaste õpetamiseks. Põhjalikust eksperimen- taalse-laboratoorse baasi uuendamisest ei saanud tol ajal juttugi olla. 1947/1948. õppeaastal näiteks osteti kateed­ rile aparatuuri 1300 ja valmistati kohapeal 800 rubla eest (praeguses vääringus) /3/. Sisuliselt kuni 1948. aastani, millal algas eraldi üliõpilaste vastuvõtt füüsika erialal /4/, viidi läbi vaid üldpraktikume. Üksikud füüsikahuvili­ sed üliõpilased said oma eksperimenteerimisoskusi täiendada peamiselt töö kaudu üliõpilaste füüsikaringis /5/. Vajadus eripraktikumide järele tekkis alles siis, kui 1945* a. vas­ tuvõetud suurem üliõpilaste kontingent jõudis kolmandale kur­ susele. Eripraktikume hakkas organiseerima A. Pae /6/ üli­ kooli peahoone parema tiiva teisel korrusel praeguse audi­ tooriumi 232 kõrval olevas ruumis. Need tööd tuginesid ole­ masolevatele vahenditele ja seadmetele. Tähtsamaks neist seadmeist oli röntgeniaparaat, mille abil sai üliõpilastele õpetada röntgenstruktuuri uurimise aluseid. Selle aparaadi tegid töökorda füüsikaringi liikmed 1949« a. kevadeks /7/. 135 1948. - 1952. aastal arutatakse üldfüüsika kateedri koos­ olekutel sageli füüsika praktikumi olukorda, nähtub, et olukord praktikumides oli halb. Moned loigud praktikumist (optika) olid hoopiski välja arendamata. Niisugune olukord praktikumides kestis sisuliselt kuni I960, aastani., miL mõ-» ni aasta tagasi kateedrisse tööle tulnud K. Kudu määrati algul üldpraktikumi juhatajaks, 1963« a. aga juba üldfüüaU ka kateedri juhatajaks. Sellest ajast algas kateedris hoog­ ne üldpraktikumide moderniseerimine, mida vaid ajutiselt aeglustas põleng peahoones 1965. a. detsembris, kus hävi­ sid kõik üldfüüsika kateedri praktikumid. Kogu kahju ula­ tus 75 000 rublani /8/. Juba järgjnise aasta lõpuks organi­ seeriti uus praktikum Leningradi mnt. 2 õppehoones, kus praktikumide jaoks eraldati 5 ruumi. Tööd neis praktikumi­ des olid oluliselt moodsamad. Tuleb märkida, et sel ajal kui üldfüüsika kateedris väga sageli arutati üldfüüsika praktikumide olukorda, ei leidu kateedri protokollides enam kui kümne aasta kestel ühtki märget erilaboratooriumidest. Sel ajal siiski spet­ sialiseerus kateedri juures küllalt suur hulk üliõpilasi, 1953» aastast sai füüsikaosakonnas spetsialiseeruda luminestsentsi, geofüüsika, optika, teoreetilise füüsika ja astrofüüsika alal /9/. Domineerivaks kujunes kateedris varsti geofüüsikaga seotud aeroionisatsiooni suund, mis arenes algul dots. A. Miti, 1950-ndate aastate algusest aga sisuliselt J. Reineti juhtimisel. Teiseks kateedri teadus­ liku ja õppetöö peasuunaks kujunes aga tahke keha, peami­ selt tahke keha luminestsentsi uurimine, mis eriti hoogus­ tus aasta-paar pärast P. Klementi tööletulekut Tartu üli­ kooli. Nii näiteks 1956. aastal tegeles üldfüüsika kateed­ ri 17 õppejõust luminestsentsiprobleemidega 8, aeroionisat- siooniga 4 inimest /10/. Nende suundade juures töötasid ka vanema kursuse üliõpilased, kes nähtavasti jaotati III- IV kursusel õppejõudude vahel. Nii kujunes aastatel 1950- 1955 välja eripraktikumides üliõpilaste individuaaljühendamise praktika, mis füüsikaosakonnas leiab kasutamist seniajani. Omal ajal kujunes see suund välja erilaboratooriumide ma­ teriaalse baasi nappuse ja teaduslike suundade kiire aren­ gu taustal. Teaduslike suundade kindlustamiseks oli vaja kiiresti ette valmistada uut kaadrit, küllaltki napid ra­ 1 # halised vahendid suunati aga esmajoones teadustöö materiaal­ se baasi kindlustamiseks. Aeroioniaatsiconi suund kindlustas ekspeiimentaaL-konst- ruktiivset tööd keskmiselt 4 - 5-lükmelisele üliõpilasgru~ pile. Neist grupi liikmetest kujunesid hiljem osakonnas tun­ tud õppejõud eksperimentaatorid H. Tammet, E . Tamm, j . Salm, L. Visnapuu jt. Perioodil 1955 - 1970 selle grupi liikmed suutsid suhteliselt lihtsate vahenditega konstrueerida ning ehitada rea aparaate, mis olid niivõrd uudsed, et nende loo­ jatele anti välja ligi 20 autoritunnistust /11/. Samal peri­ oodil kujunes 0. Saksa initsiatiivil ja juhtimisel välja elektromeetria uurimise grupp, kus üliõpilased said samuti oma eksperimentaalse töö oskusi täiendada (foto 1 ). Foto 1. Aerosoolide ja elektromeetria sektori teaduslikud töötajad L. Visnapuu, E . Teetsov, E . Sula ja 0. Saks. Luminestsentsi valdkonnas tegelesid algusest peale õp­ pejõud A. Pae, L. Uibo, 0. Mankin. 1952.- 1953. a., kui ENSV TA Püüsika ja Astronoomia Instituudis oli F. Klementi init­ siatiivil organiseeritud luminestsentsi laboratoorium, suun­ dusid sinna aspirantuuri mitmed värskelt ülikooli lõpetanud füüsikud (K.-S. Rebane, J. Kirs). Nii kateedri juures kui ka F. Klementi poolt ülikoolis loodud väikeses laboratooriu­ mis (praegune teadusala prorektori ruum) oli juba mitmeid uusi optikalisi aparaate spektraalseteks uurimisteks. Esi­ meste hulgas saadi paar monokromaatorit. Oli ka kvartslam- pe, mõõtmisteks aga ehitati kohapeal fotoelektrilisi foto­ meetreid. Eksperimente sai teha tolle aja kohta küllalt heal tasemel. Säilinud sõjaeelne õhu veeldamise seade võimaldas isegi alustada katseid toatemperatuurist tunduvalt madalai­ mate temperatuuride juures. Sellest tööst võttis osa ka pal­ ju üliõpilasi. Kateedri 1955. a. aruandest loeme, et tea­ duslikust tööst võtsid osa praegused õppejõud ja teadurid I. Jaek, U. Nomm, A. Laissaar, L. Teiss (Lembra) /12/. Li­ saks röntgenstruktuurialaste uuringute tegemisele avanes ka­ teedris neil aastatel võimalus ka aine elektronograafilisteks uurimisteks, kuna tollane noor õppejõud A. Haav projekteeris ja organiseeris selle riista töölerakendamise / 13/. 1945. - 1947. aastani võeti matemaatika ja füüsika eri­ aladele üliõpilasi vastu ühiselt, keskmiselt 25 üliõpilast aastas. 1948 - 1951 võeti ainult füüsika erialale vastu kesk­ miselt 25 noort aastas. 1952. - 1958. aastal oli vastuvõtt füüsikaosakonda keskmiselt 50 üliõpilast aastas. Järjekord­ ne vastuvõtu suurenemine toimus 1959. aastal, millal algas eraldi vastuvõtt pedagoogilisse ja eksperimentaal-teoreeti­ lisse harru. Selline vastuvõtu suurendamine ning pedagoogilise ja eksperimentaal-teoreetilise haru lahutamine tingis ka füü­ sikaosakonna töö ümberkorraldamise vajaduse. 1958. aastal organiseeriti osakonnas eksperimentaalfüüsika kateeder, kel­ le töö üheks põhiülesandeks pidi kujunema üliõpilastele eks­ perimentaalsete uurimiskogemuste andmine /4/. Juba enne selle kateedri loomist olid üksikutel füüsi­ kaosakonna üliõpilastel küllaltki head võimalused eksperi­ mentaalse töö oskuse omandamiseks: 50-ndate aastate keskel suunas kateeder igal aastal rea üliõpilasi ENSY TA Füüsika ja Astronoomia Instituuti diplomieelsele praktikale ning dip­ lomitööde tegemisele. Instituudi luminestsentsisektor omas 133 Foto 2. 50-ndail aastail aine struktuuri uurimiseks ülikoolis valmistatud elektronograaf. 139 tunduvalt paremat aparatuuri kui kateeder, ka olid seal noo­ ri juhendamas küllalt kõrge kvalifikatsiooniga teadurid. Ni­ melt just sel perioodil alustas instituudis oma teaduriteed rida instituudis praegugi töötavaid teadureid (H. Jogi - lõ­ petas TRÜ 1959, H.Käämbre - 1957, A. Laissaar - 1957, M. Elango - 1959). Selline noorte spetsialistide õpetamine instituudi baasil arenes järgnevate aastate jooksul veelgi sügavamalt. Peale instituudi tõmmati 60-ndatest aastatest peale sellise­ le tööle kaasa ka veel teisi meie vabariigi ettevõtteid ja asutusi. Nii tegi 60-ndate aastate lõpul rida üliõpilasi oma diplomitööd Tallinnas asuvates pooljuhtseadmeid tootvates te­ hastes /14/. Üliõpilaste eksperimentaalseid oskusi aitasid arendada Eesti NSV TA Küberneetika Instituut, Keemia Insti­ tuut, Eksperimentaalbioloogia Instituut ja teised asutused. Reeglina määrati sellised üliõpilased hiljem tööle samadesse ettevõtetesse ning mõned neist arenesid silmapaistvateks uu­ rijateks. Suurt hulka füüsikaosakonna pärastsõjaaegseist lõ­ petanuist on silmapaistvate saavutuste eest autasustatud Nõu­ kogude Eesti preemiaga. Kuigi paljud vabariigi ettevõtted andsid suure panuse füüsikute-eksperimentaatorite ettevalmistamisse, jäi selle töö põhiraskus siiski kanda 1958. aastal loodud eksperimen­ taalfüüsika kateedrile. Juba enne uue kateedri loomist oli aga füüsikaosakonnas asutud uute kaasaegsete eksperimentaalsuundade loomisele. 50- ndate aastate teisel poolel, kui arutati meie vabariigis uu­ te füüsikasuundade kujundamist, organiseeriti 0. Saksa ja Ü. Haldre poolt füüsikaosakonnas tuumalaboratoorium /15/ Hil­ jem selgus, et sellesuunalist tõsist tööd Eesti NSV-s tegema ei hakata ja sellealaseid spetsialiste vaja ei lähe. 60-ndate aastate algul kujunes sellest üksusest eksperimentaalfüüsika kateedri radioaktiivsuse praktikum, kus õpetatakse ka praegu III kursuse üliõpilasi. Eksperimentaalfüüsika kateedri esmaülesandeks kujunes uute erilaboratooriumide ja praktikumide süsteemi loomine. Juba kateedri esimesel koosolekul püstitati ülesanne organi­ seerida rida uusi eripraktikume /16/. Nende hulgas oli Isa üli­ kooli jaoks täitsa uut tüüpi praktikum - vaakumtehnika prak­ tikum, mille organiseeris ja pani käiku kateedri õppejõud U. Nomm. Röntgenipraktikum arendati välja A. Haava ja A. Pae 140 pooit. L, Tuvikene organiseeris spektroskoopia praktikumi, L. Uibo ja 0. Saks raadioelektroonika praktikumi. Neile li­ sandus mõned aastad hiljem ka pooljuhtide praktikum, mille samuti arendas välja U. Nõmm. 1965. aastaks oli kateedril olemas stabiilne erilaboratooriumide süsteem, mis võimaldas III - IV kursuse üliõpilastele anda piisava eksperimentaal­ se ettevalmistuse edasiseks individuaalseks tööks osakonna ja teiste asutuste teadurite ja õppejõudude juhendamisel, tööks erilaboratooriumides, tootmispraktikal, kursusetööde ja diplomitööde kallal /17/. Kateedri õpperuumidest oli osa peahoone III korrusel, osa parema tiiva juurdeehituse II korrusel, osa aga hoopis keldris. Ka eksperimentaalfüüsika kateeder kaotas 1965. a. põlengus oma paremad ruumid. Labo­ ratooriumid taastati aga juba järgmise aasta jooksul tundu­ valt avaramates tingimustes. Uued ruumid sai Leningradi mnt. 2 hoones 0. Saksa elektromeetria töögrupp, sealsamas hakka­ sid tööle ka raadioelektroonika ja pooljuhtide füüsika eri- laboratoorium. Iseseisvat ruumi ei saanud enam radioaktiiv­ suse praktikum. Selle tööd korraldati pooljuhtide praktiku­ mi ruumes. Peahoone parema tiiva esimesel korrusel organi­ seeriti vaakumpraktikum ja spektroskoopia praktikum. Viima­ se ruumes toimus ka optika praktikum füüsikutele kuni 1975. aastani. Röntgenipraktikum jäi oma vanadesse ruumidesse, kus röntgenstruktuurialaseid uurimusi tehti juba enne sõda. Väga oluline üliõpilaste eksperimenteerimisoskuste aren­ damisel oli ka kateedri teadustöö baasi areng. 1962. - 1965. a. kujunes kateedris välja elektronparamagnetilise resonantsi uurimisgrupp. Ehitati kaasaegne aparatuur ja selle abil teh­ ti mitmesuguseid uurimisi. Grupi loojad ja töö initsiaatorid olid Ü. Haldre ja L. Pung. Nendega liitus hiljem, 70-ndate aastate algul A. Ots. Kateedri loomisest peale hakkas li NÕm- me eestvedamisel arenema fotoelektriliste ja luminestsentsi- nähtuste uurimise laboratoorium. Aeglaselt kuid järjekind­ lalt täienes uue aparatuuriga röntgenstruktuuri uurimise la­ boratoorium, mille põhiorganisaatoriks sai A. Haav. Kõikide nende gruppide tööst votsid aktiivselt osa üliõpilased. Eriti intensiivselt arenes elektroluminestsentsi labo­ ratoorium, mille aparatuuri baasil on senini tehtud ligi sa­ da diplomi- ja kursusetööd. Laboratooriumi elektronmikroskoo- juures, mis oli üks esimesi meie vabariigis, koolitati 141 I. Tigase juhtimisel välja rida spetsialiste mitmetele asu­ tustele* Laboratooriumi vaakumtehnika baas, mida intensiiv­ selt arendas A. Tammik, on samuti olnud abiks üliõpilaste oskuste arendamisel. Elektroluminestsentsialased uurimused E. Talviste (foto 3), hiljem ka V. Vassiltsenko juhtimisel on andnud paljudele ülikooli lõpetajatele väärtuslikke ko­ gemusi praegusaja ühe perspektiivse suuna - optoelektrooni- ka valdkonnas. Eksperimentaalfüüsika kateedris võisid üliõpilased tut­ vuda laseri praktilise tööga juba 4 - 5 aastat pärast lase­ ri leiutamist. Kiiresti kasvasid nii üld- kui ka eksperimentaalfüüsi­ ka kateedri varad: 1965. a. ligi 400 000 rublalt 1970. a. üle 600 000 rublani. Sealjuures 1965. a. detsembris hävis ligi.150 000 rubla eest varasid. Neile lisandub täiendavalt Poto 3. Elektroluminestsentsi sektori juhataja E. Talviste ja sama sektori van.-insener L. Matisen. 142 veel probleemlaboratooriumide aparatuur. Varade kasv jät­ kus intensiivselt ka pärast 1970. aastat ja kestab senini. See koik loob hea materiaal-tehnilise baasi üliõpilaste eks­ perimentaalsete oskuste kasvatamiseks. Eksperimentaalse kallakuga insener-uurijate etteval­ mistamisele aitas kindlasti kaasa ka õppejõudude õppe-metoo- diline töö. Üldfüüsika kateedris on kateedri loomisest ala­ tes välja antud mitukümmend praktikumi juhendite tiraaži, mis hästi kajastavad ka praktikumide eneste arengut. Ekspe­ rimentaalfüüsika kateedri kollektiivi poolt trükis ilmu­ nud poolesajalises õppevahendite nimekirjas on pooled labo­ ratooriumide ja praktikumide juhendid. Praktikumide ja erilaboratooriumide areng astus uude faasi 70-ndate aastate alguses, kui hakati juurutama elekt­ ronarvutite kasutamist. Esimesena realiseeriti see ülesanne röntgenipraktikumis 1975. aastal. Uued nüüdisaegsed perspektiivid eksperimentaalse kal­ lakuga noorte ettevalmistamisel füüsikaosakonnas avanesid 1977. a., kui osakond kolis uude valminud hoonesse Tähe tn. 4,ja samuti seoses 1976. a. loodud tahke keha füüsika baas- kateedriga Eesti NSV TA Füüsika Instituudi juures. V i i t e d 1. TRÜ üld- ja eksperimentaalfüüsika kateeder, 1945. -1946. õppeaasta tööplaan ja aruanne. - TRÜ arhiiv (TRÜA^ nim. 74, s.-ü. 3. 2. TRÜ füüsika kateeder. Koosolekute protokollid. Protokoll nr. 12, 31. märtsist 1945. a. - TRÜA, nim. 74, S.-Ü. 1. 3. TRÜ üld- ja eksperimentaalfüüsika kateeder, 1947/1948. õp­ peaasta aruanne. - TRÜA, nim. 74, s.-ü. 13» 4. R e b a n e, K.-S. TRÜ füüsikaosakonna arengust aasta­ tel 1945 - 1970. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi II. Tartu, 1975, lk. 71 - 82. 5. R e b a n e , K.-S. Füüsika ringi algusest,— "Tartu Riik­ lik Ülikool", 1978, 13. oktoober. М3 6. TRÜ füüsika kateeder. Koosolekute protokollid. Protokoll Nr. 92, 19. veebr. 1948. a. - TRÜA, nim. 74, s^ü. 1. 7. Samas. Protokoll Nr. 1, 23. mai 1949. a. 8. Samas. Protokoll 29. dets. 1965. a. 9. Samas. Protokoll 27. nov. 1952. a. 10. TRÜ üldfüüsika kateedri tööaruanded ja plaanid. Teadus­ lik töö 1956. a. - TRÜA, nim. 74, s.-ü. 41. 11. P e й и e T Я. Ю. Краткий обзор научно-исследователь­ ских работ по аэроионизации и электроаэрозолям, проведенных в г. Тарту. - Труды по аэроионизации и электроаэрозолям III. Уч. зап. ТГУ 240. Тарту, 1970, стр. 3-31. 12. TRÜ füüsika kateeder. Teadusliku töö aruanded 1955. а. - TRÜA, nim. 74, s.-ü. 38. 13. TRÜ füüsika kateedri protokollid. 12. dets. 1956. a. TRÜA, nim. 74, s.-ü. 34. 14. Васильченко В. П.,Ребане K.-C. K. Произ­ водственная практика - существенная часть учеб­ ной работы студентов физиков. Четвертый зональ­ ный семинар.- Совещание по методике преподавания физики в высших учебных заведениях Белорусской, Латвийской, Литовской, Эстонской ССР и Калинин­ градской области РСФСР. Минск, 1972, с. 264-267. 15. TEÜ füüsika kateedri teadusliku töö aruanne 1956. а. - TRUA, nim. 74, s.-ü. 41. 16. TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri protokollid. Proto­ koll Nr. 3, 23. sept. I958. a. 17. P e б a H e K.-C. К. Система практикумов для подго­ товки физиков.-Материалы третьего научно-мето- дического семинара преподавателей физиков ву­ зов. Вильнюс, 1971, с. 272-276. 144 ВОСПИТАННИК ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА ЯКОБ ЙОНСОН В ПЕТЕРБУРГСКИЙ ПЕРИОД ЕГО ДЕЯТЕЛЬНОСТИ (новые материалы) А.Д. Дридзо Деятельность Якоба Йонсона (1806-1865) привлекает внима­ ние не только потому, что он был первым эстонцем-ученым в об­ ласти сельскохозяйственных наук, но и потому, что результаты его научной работы были чрезвычайно велики. Прожив последние 24 года своей жизни в Петербурге, Йонсон сыграл большую роль в развитии теории и практики сельского хозяйства. Общая ха­ рактеристика его деятельности дана в работах профессора Ю.Куума /I/. В настоящем сообщении хотелось бы привести не­ которые новые материалы о петербургском периоде деятельности Я.Йонсона. В свое время ученый пользовался большой популярностью. Рецензии на его работы были многочисленны; их публиковали не только специальные издания, но и журналы, рассчитанные на са­ мого широкого читателя. Смерть Йонсона была отмечена некро­ логом, где подчеркивалось его эстонское происхождение (впол­ не естественно, ибо ученых-эстонцев тогда было крайне шло), то обстоятельство, что он был активным членом Вольного Эко­ номического Общества , основателем типографии и т.п. /2/. До конца XIX века крупнейшие справочные и справочно-библиогра­ фические издания, как правило, уделяли ему место. Так, в из­ вестнейшем словаре Г.Геннади приведен не только список из 13 его работ, но и краткая биографическая справка: "Эстонец,док­ тор философии и магистр агрономии, член Вольного Экономиче­ ского Общества, в издания коего напечатал множество статей по сельскому хозяйству; некоторые напечатаны отдельно. Умер 20 марта 1865 года в Санкт-Петербурге" /3/. Эта же справка включена в самую полную библиографию се­ льскохозяйственной литературы, на страницах которой учтено восемь работ ученого и около 20 отзывов о них /4/. Справка о Якобе (Якове Ивановиче - так его называли в России) Йонсоне дана и в Энциклопедическом слораре Брокгауза 145 |о и Ефрона (т. 26, 1894). Правда, здесь биографические данные приведены довольно скупо, в частности (как и в 'К н иж дам Вест­ нике" и у Г.Геннади), указан только год смерти ученого. Ин­ тересно, что автором этой заметки был довольно известный в свое время лесовод, в 1881-87 гг. - директор Петербургского лесного института, а в 1891-96 гг. - редактор отдела сель­ ского хозяйства и лесоводства Энциклопедического словаря - В.Т.Собичевский. Наконец, заметку о Якобе Йонсоне находим и в таком изда­ нии, как "Русский биографический словарь". Она несколько пол­ нее только что названной. Приводим ее полностью: "Йонсон Яков Иванович, доктор философии и магистр агро­ номии. Умер в 1865 г. В качестве члена Вольного Экономиче­ ского Общества он принимал деятельное участие в трудах обще­ ства за период 1840-1865; с 1844 г. до самой смерти своей состоял редактором журнала, издававшегося обществом на немец­ ком языке под названием "Mitteilungen", по смерти его изда­ ние это было прекращено за недостатком подписчиков. В 1848 г. ему было поручено заведывание библиотекой Общества. Он при­ нимал участие во многих комиссиях, работавших при Обществе,и неоднократно был командирован от Общества в Россию и загра­ ницу для собирания сведений по агрономии и сельскому хозяйс­ тву. Сочинения его, все посвященные сельскохозяйственным во­ просам, довольно многочисленны и большей частью изданы Воль­ ным Экономическим Обществом" /5/. Насколько можно судить по имеющимся данным, после 1897 года и до появления работ проф. Ю.Куума специальных статей и даже заметок о Я.Йонсоне больше не публиковалось. В энцикло­ педиях XX века (даже в сельскохозяйственных) его имя уже не встречается. Между тем, есть возможность несколько пополнить те не­ многие сведения, которые можно почерпнуть из названной выше литературы. То, что нам удалось разыскать, попытаемся распо­ ложить в хронологическом порядке. Это позволит нагляднее представить развитие научной деятельности Якоба Йонсона. Прежде всего коснемся его диссертационных работ. Известно, чтс у Ионсона были две ученые степени. Первую из них он получил в Мене в 1840 году /6/. Тема его работы по­ ка остается неизвестной, хотя нам представляется, что обра­ щение к коллегам из ГДР позволит выяснить этот вопрос. До 146 последнего времени неизвестна была и тема второй диссертации Ионсона, защищенной в Петербургском университете; неизвест­ ной оставалась далее дата защиты. Обратившись к работе по истории университета, мы устано­ вили как год защиты - 1844, так и тему диссертации: "Von der Nahrung der Culturpflanzen" /7/. Можно предположить, что вы­ шедшая в том же году в Петербурге книга под тем же названием и явилась исследованием, которое Йонсон представил к защите. Добавим, что до сих пор ученого обычно называли "магистром агрономии". Это не совсем точно. После защиты ему была при­ своена степень "магистра технологии, сельского хозяйства и лесоводства" /8/. В те времена защиты диссертаций происходили весьма редко - иногда не чаще раза в год. В 1844 г. Якоб Йонсон оказался одним из двух соискателей, обратившихся в Ученый Совет уни­ верситета /9/. Известно далее, что вся деятельность Йонсона в Петербур­ ге была связана с Вольным Экономическим Обществом - одной из старейших научных организаций в мире. Возникшее в 1765 году, Общество было лишь на 4 года моложе Парижского сельскохозяй­ ственного общества и гораздо старше всех остальных зарубеж­ ных обществ аналогичного профиля /10/. Поистине огромный вклад внес эстонский ученый в издатель­ скую деятельность общества. Назначенный в 1844 г. редактором известного журнала "Mitteilungen...", он совершенно преобра­ зовал это издание. До 1847 г. оно выходило в Лейпциге тира­ жом в 300 экземпляров трижды в год. Обходился журнал в 1500 рублей. С 1847 г., по предложению Йонсона, "Mitteilungen" стал печататься не за рубежом, а непосредственно в Петербурге. А с 1851 г. издание это, также по предложению Йонсона,было пе­ редано ему "на коммерческих основаниях": получая те же 1500 рублей в год, редактор-издатель довел тираж до 1500 экземп­ ляров, причем вместо 3-х томов в год выпускал 6. Журнал про­ должали высылать всем зарубежным обществам соответствующего профиля, с которыми происходил обмен и ранее, а также высы­ лали всем отечественным обществам и значительному числу чле­ нов Вольного Экономического Общества. Тридцать экземпляров передавалось в специально созданную книжную кладовую, а ос­ тальная часть тиража шла в продажу, была организована под- 147 писка; на протяжении ряда лет число подписчиков достигало 1000 человек. В обмен на »Mitteilungen" Вольное Экономическое Общество получало до 70 журналов из-за границы. 0 нем не раз с похва­ лой отзывались немецкие сельскохозяйственные издания. Однако, как нам представляется, у журнала с самого нача­ ла его существования было одно уязвимое место: то обстоятель­ ство, что издавался он не по-русски, ограничивало круг его читателей и подписчиков. В конце 50-х-начале 60-х годов,ког­ да вопросы сельского хозяйства и экономики вообще накануне отмены крепостного права интенсивно обсуждались в печати, очень многие участники этих обсуждений не могли ознакомиться с материалами журнала, так как не знали немецкого языка, а старшее поколение подписчиков уже отошло или отходило от дел. В итоге подписка сократилась вначале до 1050 экземпляров,за­ тем продолжала падать практически ежегодно. Большие расходы на журнал не оправдывались и сравнительно дешевой периодикой, получаемой в обмен. Журнал, по-видимому, уже сыграл свою роль. В 1861 году специальная комиссия признала издание "Mitteilungen" эконо­ мически невыгодным, но "из уважения к заслугам Йонсона" ре­ шено было пока не прерывать его выпуска. И сам издатель ви­ дел уже, что его детище перестало вызывать читательский ин­ терес. Сохранились свидетельства, что он в последний год сво­ ей жизни хотел выпустить все шесть номеров, а затем отказать­ ся от журнала. Со смертью Йонсона издание “Mitteilungen" пре­ кратилось; в этом году на него подписалось лишь 50 человек /II/. Последние годы истории журнала не должны заслонять от нас того полезного, что связано с этим изданием, которое дващать один год редактировал и восемнадцать лет издавал эстонский ученый. За это время на страницах "Mitteilungen" было опуб­ ликовано множество ценных материалов, несомненно, принесших большую пользу сельскому хозяйству России. Выходя на немец­ ком языке, журнал распространялся и за рубежом, знакомя на­ учную общественность Западной Европы с тем, что происходило в 40-60 гг. XIX века в сельскохозяйственной науке и практике России. Активное участие Йонсона в издательской деятельности Об­ щества не ограничивалось заботами о журнале. 3 1844 г. было 143 принято решение начать выпуск дешевых популярных книг по сельскому хозяйству. Йонсон был одним из первых членов об­ щества, откликнувшихся на это решение, выпустив уже в 1848 г. свою работу об удобрениях. А в 1851 году, когда был создан редакционный комитет по выпуску популярных "хозяйственных и технических руководств", Якоб Йонсон вошел в его состав /12/. Интенсивная редакционно-издательская работа сочеталась у Йонсона с не менее интенсивной научной работой по поручениям Общества. Так, когда в 1844 году Обществу было поручено найти наи­ более удобный и дешевый способ сушки и хранения хлеба, уче­ ный занялся этой важнейшей задачей и в 1846 году представил работу, содержащую практические рекомендации в этом направ­ лении. Работа была удостоена золотой медали и денежной пре­ мии. Она была опубликована /13/. В 1847 году Йонсона направили в окрестности столицы для изучения болезни картофеля, тогда очень распространенной в этих местах. Подробный отчет и рекомендации, явившиеся ре­ зультатом командировки, Общество напечатало за свой счет и разослало сельским хозяевам через Министерства внутренних дан и государственных имуществ /14/. В 1857 году полковник Клейгельс из Ловийсы (Финляндия) просил Общество указать литературу для строительства фабрики костяных удобрений. Я.Йонсон составил свод сведений о спосо­ бах приготовления удобрений этого типа /15/. Количество подобных примеров можно было значительно уве­ личить. Мы, однако, ограничимся уже приведенными, учитывая, что в работах профессора Ю.Куума подробно освещена научная деятельность Йонсона. Нам же хотелось бы обратить внимание на большой общест­ венный резонанс, который имели в свое время публикации эстон­ ского ученого. Уже одна из ранних работ Йонсона - "Практическое руко­ водство к употреблению всех доныне известных эемлеудобритель- ных веществ, или туков..." (1846) было отрецензировано на протяжении 1846 и 1847 гг. семь раз. О книге написали: "Сов­ ременник" (1846, том 44, с. 326-327); "Отечественные запис­ ки" (1846, А 12, отдел 6, с. 102-103); "Земледельческая га­ зета" (1846, № 998, с. 802); "Эконом" (1846, № 49, с.431)... 149 Приведем цитату из последнего издания: "Наблюдения саше дельные, самые основательные, мнения самые правильные, - де­ лают сочинение г. Йонсона книгою, необходимою для веяного хо­ рошего русского хозяина". На следующий год прекрасный отзыв о книге, по словам Педашенко и Нестерова, опубликовал "Жур­ нал сельского хозяйства и овощеводства" (1847, 8, с. 136 - 146). С похвалой отозвались о ней и "Труды императорского Вольного Экономического Общества" (1847, часть I, отдел 4, с. 70-81). Очень подробно характеризовалась и такая, скажем, работа ученого, как "Правила оценки сельскохозяйственных земель"(I издание - Митава, 1840; издание, совершенно переработанное, с примерным планом бонитировки. Перевел Я.Н.Калиновский.СПб, 1862). На первое издание дал отзыв журнал "Сын отечества",1840, т. 3, книга I, отдел 6, с. 169. Подробно разбирается она в "Еурнале Министерства Госу­ дарственных Имуществ" (1841, кн. 3, библиография, с.186-198). Разбор этот содержит ряд критических замечаний. Общий вывод рецензента таков: "По новости сего предмета и по трудности задачи оценки вообще - нельзя не иметь снисхождение к неко­ торым недостаткам сего полезного сочинения". Видимо, автор учел критику, ибо второе издание, вышедшее через 22 года, было полностью им переработано. В "Трудах"0б- щества (1862, т. 3, № 7, библиография с.6-7) дается такая оценка: "Книга эта рекомендуется сельскому хозяину как доб­ росовестно составленная с полным знанием дела. Изложение яс­ но, перевод прекрасный". Рецензент "Газеты для сельских хозяев" (1862, т. П, №48, с. 76) отмечает: "Все сочинения г.Йонсона носят характер доб­ росовестности и практичности, и последнее издание его ("Пра­ вила оценки") тоже может быть рекомендовано с этой стороны." Еще одна рецензия ("Земледельческая газета", 1863, № I, с.12-15) заканчивается следующим выводом: "Сочинение г.Йонсона обладает весьма почтенными достоин­ ствами, снабжено множеством численных данных, расчетов и точ­ ных наблюдений, нужных при самом акте оценки земель. Как са­ мостоятельный вполне рациональный труд, сочинение это заслу­ живает особого внимания сельских хозяев". 150 Как видим, материалов для оценки научной деятельности Йонсона немало. Иначе обстоит дело с оценкой его обществен­ но-политической позиции. Очень интересны здесь соображения, высказанные проф. Ю.Куумом в последней его работе /16/. Хо­ телось бы также обратить внимание на то, что еще в начале 60-х годов видный советский экономист В.В.Орешкин дал в сво­ ей работе по истории Вольного Экономического Общества следу­ ющую оценку деятельности Я.Йонсона. "Накануне крестьянской реформы представители предприни­ мательских кругов (Федоровский, Лохтин, Йонсон и др.), пере­ страивая свои хозяйства в соответствии с потребностями рын­ ка, организуя многоотраслевое хозяйство, вновь выступили про­ тив барщины, тормозившей развитие производительных сил, при­ менение новых усовершенствованных орудий производства и ме­ тодов обработки земли. Однако и накануне 1861 г. названные круги дворянства полагали, что отрицательные последствия бар­ щины можно преодолеть сочетанием барщинного хозяйства с об­ рочным или переходом только к оброчной крестьянской повинно­ сти" /13/. Об этом, продолжает В.В.Орешкин, писал, например, Федо­ ровский. Но уже в середине XIX века помещики-предприниматели считали принудительный труд "даровых работников" невыгодным и непроизводительным. Обуржуазившаяся часть дворянства, чи­ таем мы далее у В.В.Орешкина, уже открыто говорила, что ЧЗар- щина - главкчй тормоз дальнейшего развития производительных сил в сельском хозяйстве" /18/. Для нас очень важно, что иллюстрируя эту свою мысль, ис­ следователь обращается к сочинениям Я.Йонсона. "Даже лучшие степные хозяйства придерживаются старинного степного плута и сохи как потому, что полевые работы произ­ водятся барщиной (подчеркнуто В.В.Орешкиным, - А.Д.), так и потому, что всякий другой улучшенный плуг должен быть приве­ зен издалека... Без сомнения, постепенное уничтожение барщи­ ны повлечет за собой улучшение пахотных орудий /19/, - писал Я.И.йонсон, производивший по заданию Вольного Экономического Общества обследование состояния сельского хозяйства в разных губерниях России. Йонсон, познакомившиися с состоянием поме­ щичьих имений, главным образом, Поволжья и"Юга России, вы­ нужден был признать экономическую нецелесообразность барщи— 151 ны, разорявшей крепостных крестьян и ставившей под угрозу надежность помещичьих доходов. Он писал: "... барщина, при всей своей на первый взгляд кажущейся выгоде, особенно при сравнении ее с платою наемным рабочим, не составляет еще, в рассматриваемом случае, самого выгодного способа хозяйства; не увеличивая дохода помещика, она весьма тягостна для кре­ стьян и препятствует всякому их развитию" /20/. Далее, наконец, В.В.Орешкин указывает, что существовали и более радикальные оценки, например, в работе Ковальского (1857), которая так и не увидела света /21/. Разумеется, все изложенное выше - лишь попытка приближе­ ния к большой и важной теме, которую представляет биографая Якоба Йонсона. Мы еще очень многого о нем не знаем.Неизвест­ но пока, сохранился ли его архив. Неясны представляющие ог­ ромный интерес отношения ученого с кружком эстонских патрио­ тов в Петербурге. Мы пока не знаем даже, как выглядел ученый. Автор этого сообщения будет считать свою задачу выпол­ ненной, если оно поможет дальнейшему исследованию жизни и деятельности первого эстонца-ученого в области сельского хо­ зяйства . ПРИМЕЧАНИЯ 1. J. Kuuni. С.R. Jakobsoni "Teadus ja Seaaus pollul" ning ag- raarprogramm. - "Teadusliku juubelikonverentsi ettekanne­ te materjale", Tartu, 19&9, 1k. 4213; J.Kuum. Esimene ees­ ti põllumajandusteadlane Jakob Johnson. - "Eesti Põlluma­ janduse Muuseumi teaduslike tööde Kogumik", III, Tartu, 1976, lk. 87-93. 2. "Книжный вестник". 1865, с. 139. 3. Г.Геннади. Справочный словарь о русских писателях и уче­ ных, умерших в ХУШ и XIX столетиях, и список русских книг с 1725 по 1825, т.П, Берлин, 1876, с. 84-85. Дата смерти Йонсона у Геннади указана по старому стилю. 4. И.Педе (Педашенко) и H.H-в (Нестеров). Роспись отдельных книг по сельскому хозяйству, напечатанных с 1730 по 1884 г. включительно. Выпуск I, СПб, 1888; выпуск П, СПб,1889. 152 5* Ясский Биографический словарь, т. "Ибак-Ключарев", СПб., 1897. 6. J.Kuum. Esimene eesti..., lk. 89 . 7. А.Воронов. Историко-статистическое обозрение учебных за­ ведений Санкт-Петербургского Учебного округа с 1829 по 1855 год. СПб., 1854, Приложение, с. 40. 8. Там же. Э. Там же. 10. Подробнее см.: Н.Кулябко-Корецкий. Краткий исторический очерк деятельности Императорского Вольного Экономическо­ го Общества со времени его основания... (СПб., 1897),с.I. 11. Подробнее см.: А.Ходнев. История Императорского Вольного Экономического Общества с 1765 по 1865. СПб., 1885, с. 132-135. 12. Там же. с. 139. Подробнее см.: Я.Йонсон. Практическое руководство к употреблению всех доныне известных земле­ удобрительных веществ или туков. СПб., 1846. 13. См.: А.Ходнев. указ. соч., с. 434, 436. Подробнее см.: Я.Йонсон. Ответ на задачу о сушении и хранении хлеба. СПб., 1846 (по другим данным - 1847). 14. См.: А.Ходнев. указ. соч. с. 181; Подробнее см.: j.jonh- son, Ueber die Kartoffelkrankheit, St.Petersburg, 1347; Я.Йонсон. Исследование болезни картофеля, появившейся в Санкт-Петербургской губернии. СПб., 1847. 15. См.: А.Ходнев. указ. соч., 169. 16. J.Kuum, op.cit., lk. 39. 17. В.Орешкин. Вольное экономическое общество в России (1765- -1917). М., 1963, с. 137-138. 18. Там же, с. 139. 19. Я.Йонсон. 0 сельском хозяйстве в России. "Труда Импера­ торского Вольного Экономического Общества1', т. П, 1861, отд. I, с. 4-5. В том же году эта работа вышла отдельным изданием. 20. Там же, с. 74. 21. В.Орешкин. указ. соч., с. 139-140. 153 20 А.ГЕБЕЛЬ, ПИТОМЕЦ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА - ИССЛЕДОВАТЕЛЬ ВОСТОКА В.Н. Кисляков Адольф Гебель родился 5 апреля 1826 г. в г. Тарту. Он окончил Тартуский университет и был оставлен в нем для заня­ тий естественными науками. В 1857 г. он был приглашен при­ нять участие в экспедиции под руководством известного руосго- го востоковеда и дипломата Н.В.Ханыкова, организованной для изучения северо-восточного Ирана и установления дипломатиче­ ских отношений с правителем Афганистана Дост-Мухаммедом. На А.Гебеля были возложены обязанности геолога. Среди членов экспедиции были также сотрудники Тартуского университета: профессор А.Бунге (ботаник и врач) и студент Вшерт. Экспе­ диция продолжалась около полутора лет (март 1858 - август 1859 гг.). За это время члены группы из Астрабада через Себ- зевар, Нишапур, Мешхед проехали до Герата, обследовали ок­ рестности этого города, затем объехали Хорасан и через Исфа­ хан и Кум вернулись в Тегеран. Во время этого путешествия А.Гебель занимался изысканиями полезных ископаешх (в част­ ности, им были разведаны две из известных в Азии четырех за­ лежей бирюзы), посещал старые рудники, совершил самостоятель­ ную поездку по многим районам Хорасана. Когда официально срок работы экспедиции закончился, и другие члены ее вернулись в Россию, А.Гебель решил немного задержаться и возвратиться на родину вместе с Н.В.Ханыковым. Весной 1859 г. он исследовал окрестности Тегерана и совершил восхождение на г. Демавенд /I/. Руководитель экспедиции высоко оценивал деятельность А.Гебеля. В письме к президенту РГО великому князю Констан­ тину Константиновичу он, в частности, писал: "Кроме геологи­ ческих изысканий, заставлявших его часто предпринимать сто­ ронние поездки, удалявшие его на несколько недель от главно­ го отряда и подвергавшие его большим лишениям и большой опас­ ности, он неоднократно по моему приглашению давал местным жи­ телям и даже персидскому правительству советы и письменные указания о лучших средствах разработки руд, о дешевейших 154 способах приготовления красильных веществ и т.д." /2/. Вернувшись в Россию, А.Гебель часть привезенных с собой материалов и коллекций взял в Дерпт, а часть оставил в Тиф­ лисе. Через некоторое время он узнал, что его собрания ис­ чезли. Попытки разыскать их оказались тщетными, хотя продол­ жались несколько лет /3/. Вскоре, в 1861 г. А.Гебель получает приглашение на долж­ ность хранителя Минералогического музея в Петербурге. Он пе­ реезжает в столицу и в следующем году становится действитель­ ным членом Императорского Петербургского Минералогического общества. На посту хранителя музея А.Гебель провел всю ос­ тавшуюся жизнь. Он проводил интенсивную исследовательскую работу, составил каталог минералогических коллекций, написал историю Минералогического музея /4/, изучал метеориты. В течение трех лет (с 1862 по 1865 гг.) в летние месяцы он принимал участие в гидрографической экспедиции на Каспий­ ском море под руководством капитана I ранга Ивашенцова для проведения геологических, химических и минералогических ис­ следований /5/. В 1863 г. А.Гебель самостоятельно побывал на восточном побережье Каспийского моря (Челекен, Мангышлак), собрав там богатые геологические и зоологические коллекции /6/. Многое из собранного А.Гебелем во время его Каспийского путешествия попало в Минералогический музей (300 окаменелых раковин, образцы донной почвы, геологические материалы) /7/. А.Гебель побывал также дважды на Кольском полуострове,иссле­ дуя месторождения серебросвинцовых руд на Кандалакшской гу­ бе и в устье р.Паной. Умер А.Гебель 9 января 1895 г. /8/. Но интересы А.Гебеля не замыкались только сферой геоло­ гии. В Л0 Архива АН СССР хранится инструкция проф. Шаррена, данная А.Гебелю перед его отправлением в Хорасанскую экспе­ дицию /9/. В этой инструкции приводятся данные о населении Хорасана (таджиках, аймаках, хазарейцах, белуджах и т.д.) вместе с историческими античными свидетельствами об этих рай­ онах, а также основная литература по этнографии. В 1873 г. Музей антропологии и этнографии (тогда Этно­ графический музей) от А.Гебеля поступила коллекция, заре­ гистрированная под /§93, привезенная им из Ирана. К сожале­ нию, кроме записи в журнале поступлений, никаких других сви­ детельств об этой коллекции пока не обнаружено. Нет данных и о ее составе. 155 Уже после смерти А.Гебеля в 1899 г., академик К.Г.Зале- манн передал в Музей антропологии и этнографии несколько пер­ сидских вещей, собранных А.Гебелем (колл. № 522), в том чис­ ле женские туфли, серебряные браслеты, стеклянные бусы и четки (всего 8 предметов). Кроме того, еще в 1864 г. А. Ге­ бель передал в Музей три отбивных ножа неолитического време­ ни с полуострова Мангышлак (ныне эта коллекция под Л 64 хра­ нится в отделе Археологии Музея). Таким образом, несмотря на небольшой объем поступлений от А.Гебеля в МАЭ, в истории науки он сыграл довольно зритель­ ную роль как энтузиаст-исследователь природы и этнографии России и сопредельных стран. ПРИМЕЧАНИЯ 1. Подробно об этой экспедиции и об участии в ней А.Гебеля см. Н.Ханыков. Экспедиция в Хорасан. М., 1873; H.A. Хал- $ин, Е.Ф.Рассадина. Н.В.Ханыков - востоковед и дипломат. М., 1977 (именные указатели). 2. H.A.Хал(Ьш и Е.Ф.Рассадина, ук. соч. стр. 153. 3. Подробнее об этом см. переписку А.Гебеля (ЛО Архива АН СССР, ф. 25, on. I, Л 46). 4. А.Гебель. Минералогический Музей. - В кн.: Очерк истории музеев Императорской Академии Наук, СПб., 1865, стр. 60- 75. 5. ЛО Архива АН СССР, ф. 2, оп. 1(1863), № 3. 6. ЛО Архива АН СССР, ф. 25, on. I, J& 71. 7. А.Гебель. Ук. соч., стр. 70. 8. Биографические сведения о А.Гебеле, приводимые в данной статье, взяты из "Записок Императорского С-Петербургского минералогического общества", вторая серия, часть 33, I вы­ пуск, 1895, Протоколы, стр. 14-16; Список членов С-Петер- бургского императорского минералогического общества оо дня основания общества по 1902 год, СПб., 1902. 9. ЛО Архива АН СССР, ф. 25, on. I, № 22. 15 ь Р.Х. ЛЕНЦ В ИСТОВ®! ОТЕЧЕСТВЕННОЙ ИНДОЛОГИИ А.М. Куликова В 1978 г. исполнилось 170 лет со дня рождения известного ориенталиста Р.Х.Ленца, чье имя неразрывно связано с истори­ ей двух городов России - Дерпта (Юрьева, Тарту) и Петербур­ га. Деятельность этого ученого нашла отражение в литературе /I/, однако, сведения о нем не полны и в ряде случаев проти­ воречивы. Предлагаемый очерк о Р.Х.Ленце построен, в основ­ ном, на архивных источниках. Это позволило проверить и уточ­ нить данные литературы, а также расширить наше представление о жизни и творчестве этого интересного человека. Роберт Христианович Ленц родился в Дерпте 23 января 1808 г. в семье обер-секретаря городского магистрата /2/. В 1824 г. он, окончив гимназию, поступил на богословский факультет Дерптского университета (1802), где наряду с другими предме­ тами начал изучать арабский и еврейский языки. Преподавал их руководитель кафедры экзегетического богословия и восточных языков (1820-1829), ученик французских ориенталистов Сильве­ стра де Саси (1758-1838) и Антуана Леонарда Шези (1773-1832), доктор (1820) Самуил Готлиб Генци (Гензиус) (1794-1829) /3/. С.Г.Генци обучался у А.Л.Шези санскриту и, в свою очередь,по­ знакомил с этим языком Р.Х.Ленца. За успехи в овладении зна­ ниями Р.Х.Лекц в 1827 г. был удостоен серебряной медали. В 1828 г. он завершил университетский курс в звании действи­ тельного студента. В 1829 г. ему присудили кандидатскую сте­ пень /4/. После выпуска Р.Х.Ленц уехал в Ревель (Таллин) и в течение двух лет учительствовал в здешнем Благородном учили­ ще. В 1830 г. начинается новый период жизни Р.Х.Ленца. Пере­ ехав в этом году в Петербург, он установил научные контакты с академиками Христианом Даниловичем Френом (I782-I85I) и Яковом Ивановичем Шмидтом (1779-1847), которые оказали влия­ ние на его дальнейшую судьбу. С этого времени он целиком по­ святил себя науке, главным образом, ориенталистике. При содействии президента имп. Академии наук (1818) Сер­ гея Семеновича Уварова (1786-1855) Р.Х.Ленц весной 1830 г. 157 был направлен в Берлинский университет для усовершенствова­ ния своих знаний в области философии /5/. Здесь он познако­ мился с членом Берлинской Академии наук Францем Боппом (1791 -1867) и прослушал его университетский курс санскрита и "сравнительной грамматики". Перед отъездом Р.Х.Ленца в Россию Ф.Бопп вручил ему ре­ комендательное письмо на имя Х.Д.Френа /6/. В нем Ф. Бопл весьма похвально отзывался о первой работе Р.Х.Ленца, издан­ ной в Берлине /7/. Р.Х.Ленц не считал свое исследование за­ вершенным и предполагал закончить его после ознакомления с рукописями парижских и лондонских собраний. Ф.Бопп, поддер­ живая замыслы ученика, просил Х.Д.Френа похлопотать о нем в Петербурге через официальных лиц. Приведенное письмо Ф.Бопла датировано 28 июня 1833г. Ве­ роятно, через несколько дней Р.Х.Ленц выехал в Петербург. Здесь в сентябре 1833 г. было опубликовано составленное им описание санскритских рукописей Азиатского музея ими. Акаде­ мии наук /8/. Существует мнение, что эта работа была доктор­ ской диссертацией Р.Х.Ленца /9/. Между тем, в названии его первого сочинения сказано, что автор его - "Robertus Lenz Dr. Ph." (доктор философии). Следовательно, докторскую степень Р.Х.Ленцу присудили в Берлине за его успехи в овладении фи­ лософскими науками. (Как мы помним, с этой целью он и был от­ правлен в Берлинский университет.) С.С.Уваров, с 1833 г. министр народного просвещения, ак­ тивно поддерживал молодого санскритолога /10/. 26 августа 1833 г. он сообщил непременному секретарю Академии наук Пав­ лу Николаевичу Фусу о том, что Р.Х.Ленцу разрешена двухго­ дичная командировка в Англию "для усовершенствования в языке санскритом". В связи с этим министр поручил Х.Д.Френу и Я.И. Шмидту "составить для него некоторое наставление, коим бы он мог руководствоваться". "Наставление" было подготовлено к 9 сентября 1833 г. Его авторы обращали внимание Р.Х.Ленца, преж­ де всего, на знакомство с санскритскими рукописями, рекомен­ довали пользоваться советами европейских санскритологов /II/. Одновременно с "наставлением" Р.Х.Ленцу были вручены "300 чер­ вонцев на первый год", заграничный паспорт, свидетельство "о неимении к выезду его препятствий", и он 16 сентября на па­ роходе отправился в Англию /12/. 158 Вторая заграничная командировка P.X.Ленца стала апогеем его короткой научной деятельности. О своих занятиях он пери­ одически "доносил" С.С.Уварову /13/. Из этих донесений мы узнаем, что в первый год он познакомился с собраниями санск­ ритских рукописей в библиотеках Ост-Индской компании, Коро­ левского азиатского общества и в Британском музее, копируя наиболее интересные источники и описывая остальные. Тогда же он начал изучать новейшие индийские языки и литературу на них. Не менее ценно то, что Р.Х.Ленц имел научные связи с вид­ ными европейскими санскритологами. Он вел переписку с Ф.Боп- пом. 3 ноября 1833 г. последний писал, что было бы "благора­ зумно заняться дополнениями к драме " Urvasi"H издать "поп­ равки тотчас по окончании сей работы" /14/, а с изучением зендского языка подождать, так как это займет много време­ ни /15/. В январе 1834 г. в Лондон приехал профессор санскритоло­ гии Фридрих Август Розен (1805-1837), с которым Р.Х.Ленц так­ же обменивался научными мыслями, планами, материалами /16/. Здесь же Р.Х.Ленц познакомился с Горацием Вильсоном (1786-1860), который с 1833 г. вел курс санскрита в Оксфорд­ ском университете. В период службы секретарем Бенгальского азиатского общества (I8II) Г.Вильсон собрал коллекцию индий­ ских рукописей. Р.Х.Ленц загорелся желанием увидеть это "дра­ гоценное собрание манускриптов" и 26 сентября 1834 г. обра­ тился к С.С.Уварову с просьбой провести зиму в Оксфорде /17/. Это ему было разрешено. В донесениях Р.Х.Ленца, помимо Ф.Боппа, Г.Вильсона, Ф.А. Розена, упоминаются санскритологи Эжен Борнуф (I80I-I852), Герман Брокгауз (1806-1877), а также Гаутон, Кольбрук, Виль- кинс, Седцон. Почти два года провел Р.Х.Ленц за границей. Работал он здесь "с таким напряжением сил, что собрал ученый материал, разработки которого, по собственному его выражению, хватило бы на целую жизнь трудолюбивого человека" /18/. Этот "ученый материал" (списки рукописей, комментарии к ним, заготовки к "грамматике и словарю хиндустани", выписки из источников и литературы о буддизме, библиографические заметки и другие за­ писи) сохранился и является предметом внимания современных исследователей /19/. 159 Временем возвращения Р.Х.Ленца в Петербург в литературе считается июль 1835 г. 10 июля Р.Х.Ленц еще находился в Лон­ доне и собирался выехать в Париж /20/. По мнению Г.А. Зогра- фа, в Париже он пробыл несколько дней и в конце июля уехал в Россию /21/. Ни одному автору до сего времени не была извест­ на статья Я.И.Шмидта, написанная в 1836 г. /22/, в которой говорится, что молодой санскритолог вернулся в Петербург "прошедшей осенью", то есть осенью 1835 г. Есть все основа­ ния верить этому свидетельству, поскольку Я,И.Шмидт был не только современником Р.Х.Ленца, но и лицом, с интересом сле­ дившим за его поездкой и в какой-то мере ответственным за ее результаты. К тому же нас склоняет и дата отчета Р.Х.Ленца - 2 октября 1835 г.: трудно поверить, что при его поразитель­ ной трудоспособности и бережливости времени он два месяца не делился с коллегами результатами проведенной им работы. 2 октября 1835 г. состоялось заседание конференции Ака­ демии наук, на котором обсуждался отчет Р.Х.Ленца о его науч­ ной командировке в Лондон, Оксфорд и Париж /23/. Он сообщил о своих занятиях, научных встречах, собранных материалах и предоставил четыре работы /24/. На этом же заседании, тотчас после прочтения отчета, Х.Д.Френ и Я.И.Шмидт написали с б о й отзыв "об успешном исполнении г.Ленцом данного ему наставле­ ния". Они засвидетельствовали, что представленные им сочине­ ния "доказывают основательные познания его в древнем священ­ ном языке индейцев, так и вообще в классической филологии, и что по критическому духу, господствующему в сих трудах, по методе коею сочинитель руководствовался и по приобретенным им успехам можно судить о способности его водворить в отечестве нашем изучение санскритского языка коего важность в новейшее время дознана всеми учеными" /25/. Х.Д.Френ и Я.И.Шмидт предложили "открыть в Академии наук штатное место для санскритского языка", предназначенное для Р.Х.Ленца, с тем условием, "чтобы ему поставлено было в обя­ занность, сверх главного занятия его санскритскою литерату­ рою, приложить особое старание для изучения языков тибетско­ го и персидского". Р.Х.Ленц дал на это свое согласие. В тот же день конференция единогласно избрала Р.Х.Ленца адъюнктом Академии наук "по части истории и словесности азтатских на­ родов" /26/. "Сей выбор" был представлен на "высочайшее од­ 160 обрение". Оно последовало 17 января 1836 г., когда царем был утвержден доклад министра народного просвещения "об избрании доктора Роберта Ленца в адъюнкты санскритской литературы"/27/ Отправляя Р.Х.Ленца в Англию, С.С.Уваров преследовал да­ леко идущую цель: наладить в Петербурге постоянную подготов­ ку санскритологов. По уставу 1835 г. в российских универси­ тетах не полагалось иметь санскритскую кафедру. Поэтому Р.Х. Ленц стал преподавать в Петербургском университете в качест­ ве приват-доцента /28/. 21 февраля 1836 г. министр народного просвещения разре­ шил ему "открыть публичные лекции санскритского языка и срав­ нительной филологии для студентов и посторонних слушателей, чтение коих он принимает на себя безмездно (!)" /29/. Курс начался 3 марта 1836 г. Лекции читались на французском язы­ ке, "вне обыкновенного учебного времени". Аудитория насчиты­ вала несколько десятков слушателей. Трое из них оставили нам свои впечатления об этом событии. 9 марта 1836 г., через несколько дней после начала курса, выпускник разряда восточной словесности Петербургского уни­ верситета, будущий историк Востока Василий Васильевич Гри­ горьев (I8I6-I88I) опубликовал в газете "Северная пчела" ста­ тью о том, что "теперь... пламенное желание любителей санск­ ритской литературы удовлетворено", поскольку Р.Х.Ленц читает "санскритскую грамматику не одну, но сравнительно с зендским, греческим, латинским, готическим и славянским (церковным),то есть представительными языками того их семейства,которое из­ вестно в ученом мире под именем индо-германского". "Мы были, - продолжает В.В.Григорьев, - на первой лекции молодого ака­ демика и спешим пригласить на следующую всех, кто принимает участие в успехах филологии" /30/. Второе сообщение "о введении у нас преподавания священ­ ного языка Индии" появилось на страницах газеты "St.-Peters­ burgische Zeitung". Автором ее был Я.И.Шмидт. В своей статье он подчеркивал, что курс Р.Х.Ленца, отличающийся "потньм объе­ мом, требуемым наукой", вызвал в Петербурге широкий интерес и всеобщее одобрение. Я.И.Шмидт назвал этот факт "первым ша­ гом к водворению в России новой отрасли познания — санскри­ тологии, которая "необходима для положения прочного основа­ ния" изучению Востока, если оно имеет высшую цель предста— 161 21 / вить восточные народы в прошлом и настоящем их быту, изобра­ зить древние и современные их события, судьбу, мнения - сло­ вом, все, что имело влияние на язык, а не ограничивается про­ стым приуготовлением толмачей и переводчиков" /31/. Третье свидетельство принадлежит ученику Р.Х.Ленца П.Я. Петрову. Выпускник Московского университета Павел Яковлевич Петров (I8I4-I875) знал десятки восточных языков, но главное место отводил санскриту. Научные связи этих двух людей почти не изучены. Некоторые данные об этом сохранились в письмах П.Я.Петрова. 6 октября 1834 г. он писал своему другу, буду­ щему известному революционеру-демократу Виссариону Григорье­ вичу Белинскому (I8II-I848) "о трудности пользоваться руко­ писями ост-индской библиотеки, на которую жестоко жалуется Ленц", находящийся в Лондоне, и о том, что он ждет его»"обо­ гащенного сведениями в санскритском, и тогда смирися,Индия!" /32/. 24 марта 1836 г. П.Я.Петров сообщил в Москву следующую новость: "При здешнем университете открылась кафедра санск­ ритского языка. Ленц, недавно воротившийся из Англии, сбира­ ет теперь под свои знамена до 30-ти слушателей: не удивляй­ тесь этому, он еще не приступил к алфавиту, которого горечь старается подсластить литературой, - но напрасно" /33/. Впо­ следствии П.Я.Петров также стажировался в Берлине у санскри­ толога Ф.Боппа, и последний сравнивал его с Р.Х.Ленцем /34/. Преподавательская деятельность, позволявшая поделиться своими знаниями с другими и подготовить себе научную смену, требовала серьезной подготовки, постоянного внимания, сил и времени. Вместе с тем Р.Х.Ленц проводил большую научную и ор­ ганизационную работу как адъюнкт Академии наук. Он система­ тизировал источники, привезенные из-за границы, готовил но­ вые сочинения, сотрудничал в зарубежных изданиях, делал со­ общения на академических заседаниях, добивался приобретения в Берлине "набора санскритских шрифтов" /35/. Его последняя работа /36/ была посвящена "одной из Годж- соновых рукописей, в которой заключается все учение Цудды... этого далайламского Алкорана". По словам Р.Х.Ленца,язык это­ го произведения "есть нечто среднее между санскритским и ин- дустанским. Таким образом, это не источник, а, по-видимому, перевод с более древнего подлинника" /37/. 162 Приведенная аннотация на сочинение Р.Х.Ленца была опуб­ ликована в августовской книжке "Библиотеки для чтения". В ноябрьском номере этого же журнала сообщалось: "Разбор Лали- та—вистары есть посмертный труд г.академика Ленца, молодого ориенталиста, который подавал собою прекраснейшие надежды и похищен у наук преждевременною смертию 25 августа,через не­ сколько дней после того, как мы говорили здесь об его наме­ рении сообщить ученому совету перевод этого буддического творения" /38/. Таким образом, "Библиотека для чтения" пишет о Р.Х.Лен­ це как об авторе, в августе готовящем работу к печати и не­ ожиданно скончавшемся 25 августа 1836 г. Между тем, в про­ токоле заседания Академии наук от 12 августа 1836 г. запи­ сано, что в этот день секретарь объявил о смерти Р.Х.Ленца, последовавшей 30 июля 1836 г. /39/. Эту же дату мы встреча­ ем в хронике изменений академического штата B"Buiietin sci- entifique publie par l’Academie Imp.des sciences de St.-Pe­ tersburg" /40/ и, вероятно, ee-то и следует признать вер­ ной, поскольку Р.Х.Ленц до последних дней служил в Академии наук, а сведения в журнал могли попасть в искаженном виде. Деятельность способного и многообещающего ученого, та­ лантливого преподавателя была прервана в самом ее расцвете. Оценка его научных возможностей была столь высока, что спе­ циально для него в Академии наук утвердили штатное место адъюнкта-санскритолога (случай, пожалуй, единственный в ака­ демической истории). Это решение определяло цель его твор­ ческих изысканий в области индологии на долгие годы и,вмес­ те с тем, давало ему необходимые технические средства для публикации трудов. Его лекции продолжались всего полгода,но это был первый в истории отечественного востоковедения курс санскрита, и Р.Х.Ленц по праву считается основоположником университетской санскритологии в России. 165 ЛИТЕРАТУРА 1. Л.Мсерианц. К истории санскритологии в России. - "Новый Восток", J§ I. М., 1922, с. 309-315; В.М.Бескровный.Из ис­ тории изучения живых индийских языков в России в XIX ве­ ке. - "Вестник Ленинградского университета", 1957, № 8, серия истории, языка и литературы, выл. 2, с. 37-50; А.Зо- rpaž. Роберт Христианович Ленц (1808-1836). - Уч. зал.Ле­ нинградского гос. ун-та, серия востоковедческих наук (да­ лее - УЗЛГУ, с.в.н.), I960, № 279, вып. 9, с. 31-38; В.И. Кальянов. Изучение санскрита в России, УЗЛГУ, с.в.н.,1962, № 304, вып. 14, с. 140-167 и др. 2. Ленинградское отделение Архива Академии наук (далее - ЛО ААН), р.У, оп. Л-18, ед.хр. 17, л. 1-2; ед.хр. 29, л. I; (П.Н.Фус). Р.Х.Ленц (некролог),- "С.-Петербургские ведомо­ сти", 4, 1837, с. 15; Г.Геннади. Справочный словарь о русских писателях и ученых, умерших в ХУШ и XIX столетиях, (т. 2), Берлин, 1876, с. 232. 3. Е.В.Петухов. Имп. Юрьевский, бывший Дерптский, универси­ тет за сто лет его существования (1802-1902), Юрьев,1902, с. 101, 402; Обзор деятельности имп. Дерптского универси­ тета. На память о 1802-1865 годах, Дерпт, 1866, с.160-161; Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat,Dor­ pat, 1889, p. 139. 4. веский биографический словарь, т. (10), СПб., I9I4,c.I9I. 5. В.В.Григорьев. Имп. С.-Петербургский университет в течение первых пятидесяти лет его существования, СПб., 1870, с. 281; русский биографический словарь, т. (10), с. 190. 6. Содержание письма приведено в ук. соч. Л.Мсерианца. с.ЗЮ­ ЗИ. Как отмечает автор, в 1922 г. оно находилось в соб­ рании Азиатского музея Российской академии наук, более точный шифр отсутствует. В настоящее время это письмо об­ наружено в фонде Х.Д.Френа - см. ЛО ААН, ф. 778, оп. 2, ед.хр. 37, л. 1-2. 7. Urvasia fabula Calidasi. Textum sanscritum eaidit, inier- pretationem latinam et notas illustrantes adiecit Rober- tus Lenz Dr.Ph. Berolini Typis Academicis, 1333. 164- 8. См. Bericht über eine im Asiatischen Museum der Kaiser­ lichen Akademie der Wissenschaften zu St«-Petersburg de­ ponierte Sammlung Sanskrit-Manuscripte von Dr. R. Lenz, "St.-Petersburgische Zeitung", 1833, Nü 219, s. 860; N° 220, s. 864-865; №. 221, s. 869-370; TT® 222, s. 873-874; N« 223, s. 878. В том же году в типографии Академии наук вышло отдельное издание этой работы. 9. русский биографический словарь, т. (10), с. 191; В.И.Кадь- янов, ук.соч., с. 145; его же, Санскритология. - В сб.: Азиатский музей. Ленинградское отделение Института восто­ коведения АН СССР. М., 1972, с. 236. 10. В 1810 г. С.С.Уваров составил проект Азиатской академии (CM. Projet d’une Academie asiatique, St.-Pb., 1810), ИЗ которого следует, что изучение санскрита он считал главной задачей современного ему языкознания. 11. ЛО ААН, ф. I, on. 2-1833, § 454, л. I-I об., 4-5 об. В этом документе Р.Х.Ленц именуется "доктором". Следовательно,еще раз подтверждается то, что эту степень он имел до издания работы по описанию санкритских рукописей, последняя часть которой появилась в газете " St.-Petersburgische Zeitung" 23 сентября 1833 г. 12. ЛО ААН, ф. I, on. 2-1833, § 454, л. 6-8; В ук. соч. Л.Мсе- рианца (с. 311) неверно сказано, что поездка Р.Х.Ленца в Англию не состоялась. 13. Эти донесения были изданы в Журнале министерства народного просвещения, СПб., (далее-ШШ). 14. Эта мысль Ф.Боппа была осуществлена. - См. Apparatus criti- cus ad Urvasiam, fabulam Calidasi, quem, tanquam suae eius libri editionis appendicem, Londinii conscripsit Robertus Lenz. Berolini, 1834. 15. ШШ, 4. I, отд. 4, с. 263-264. 16. ШШ, ч. 2, отд. 4, с. 279, 283. 17. Ш Ш , ч. I, отд. 4 , с. 260-261. 18. B.B.Григорьев, ук. соч., с. 281. 19. См. Рукописный отдел Ленинградского отделения Института вос­ токоведения АН СССР, Ms.Ind. ,Ш, 14; 1У, 9, 13; УШ, 2—9, 14, 15, 17; IX, 15, 16. Эти материалы использованы в ук. соч. Г.А.Зографа и В.М.Бескровного. 20. ;МНП, ч. 7, отд. 4, с. 537. 165 21. Г.А.Зогра#. ук. соч., с. 38. 22. ШШ, ч. 9, отд. 6, с. 699. Подробнее об этой статье ска­ зано далее. 23. ЛО ААН, ф. I, on. 1а-1835, ед.хр. 52, § 462; ф. I, оп.2- 1835, ед. хр. 32, § 462, л. 4-9, автограф Р.Х.Ленца;ШШ, ч. 8, отд. 3, с. 537-538. 24. Три из них упоминались выше (см. прим. 7, 8, 14).Четвер­ тая работа: Lenz R., Account of the Sabda Kalpa Druma, - "Journal of Royal Asiatic Society", vol. 2, London, 1835, p. 188-200. 25. ЛО ААН, ф. I, on. 2-1835, ед.хр. 32, § 462, л. 1-2, авто­ граф Х.Д.Френа с подписями его и Я.И.Шмидта. 26. ЛО ААН, ф. I, on. 2-1835, ед.хр. 32, § 462, л. 3 об.; НМНП, ч. 8, отд. 3, с. 537. 27. ЛО ААН, ф. 2, on. I-I836, ед.хр. 8, л. 5 об. - 6. В ли­ тературе существуют разногласия по поводу времени избра­ ния Р.Х.Ленца адъюнктом, поскольку разные авторы приводят точную или приблизительную дату одного из упомянутых со­ бытий: заседания конференции или "высочайшего утвержде­ ния". 28. Список профессоров и приват-доцентов факультета восточ­ ных языков Петроградского университета, с 1819 г., Игр., (1916), с. 14-15. Таким образом, утверждение, что Р.Х. Ленц занимал в университете профессорскую должность (см. Г.А.Зограф, ук.соч., с. 31; Н.В.Лобанова, Кафедра индий­ ской филологии.-В сб.: Востоковедение в Ленинградском уни­ верситете, УЗЛГУ, с.в.н., I960, № 296, вып. 13, с. 79), следует признать неверным. 29. Ленинградский гос. исторический архив, ф. 14, оп. 27, ед. хр. 16, л. 4-4 об, 5-7. 30. В.В.Григорьев. Санскритский язык в России. - "Северная пчела", 1836, № 56, СПб., с. 224. 31. J.Schmidt, Studium des Sanskrit in Rusland, - "St.-Pe­ ters burgische Zeitung", no.65,1836,S.278см. также ЖШП, 4.9, отд. 6, с. 699-701. 32. И.Ю.Крачковский. Востоковедение в письмах П.Я.Петрова В.Г.Белинскому, Очерки по истории русского востоковеде­ ния, Сб. I, М., 1953, с. 12, 19. 33. Отдел рукописей Гос. библиотеки СССР им. В.И.Ленина, ф. 231/П М.Л.Погодина, карт. 52, ед.хр. 74, л. 4 об. 166 34. JIO ААН, ф. 778, оп. 2, ед.хр. 37, л. 3-4. 35. ЛО ААН, ф. I, on. 1а-1836, ед. хр. 54, § 73, § 139; оп. 2-1836, ед.хр. 5, § 73; ед.хр. 9, § 139 и др. 36. Analyse du Lalita-vistara-pourane, l’un des principaux ouvrages sacres des Bouddliistes de l’Asie centrale, con- tenant la vie de leur prophete, et ecrit en sanscrit par M.R.Lenz, "Bulletin scientifique, publie par l’Academie Imp. des sciences de St.-Petersburg", t. 1, 1836, no. 7, p. 49-51; no. 8, p. 57-63; no. 9, p. 71-72; no. 10, p.75- 78; no. 11, p. 87-88; no. 12, p. 92-96; no. 13, p.97-99. 37. Буддическая литература. - "Библиотека для чтения“, т.17, СПб., 1836, отд. 7, с. 36, 37. 38. Имп. Академия наук в С.-Петербурге. - "Библиотека для чтения", т. 18. СПб., 1836, отд. 7, с. 47. 39. ЛО ААН, ф. I, on. Ia-1836, ед.хр. 54, § 347. 40. t. I, 1836, оп. 12, р. 96. 167 НА ПОРОГЕ ЭСТОНСКОЙ АЛТАИСТИКИ П. Нурмекунд Данная статья дает краткое изложение самых основных черт исторического развития эстонского народного и научного пред­ ставлений о группе народов и языков, которые сейчас принято называть алтайскими. К ней относятся, как известно, тюрко­ татарская, монгольская и тунгусо-маньчжурская народные и язы­ ковые подгруппы. Надо отметить, что эстонская алтаистика как наука уходит своими корнями в тот оживленный спор о родстве уральских (т.е. угро-финских и самодийских) языков с языками алтайскими, ко­ торый вспыхнул в Европе после выхода в свет книги Ф.И. Таб- берта-Страленберга (в 1726 году), где впервые обращалось ши- мание на многочисленные сходства этих языков и было положено начало т.н. урало-алтайской теории. Древнему эстонскому фольклору известны следующие назва­ ния алтайцев: Турция (т.е. TÜrgi/-maa/,Turgi/-maa, -moa/jTÜr- gü/-maa/, Turgila), турок (т.е.turk, türk), турецкий ЯЗЫК (т.е. turgi keel, turgi kiel) и пр.; Татария (т.е. Tatra /-maa/, Tatari/-maa/), татарин (т.е. tatarlane) И пр. Однако гораздо чаще встречается название Турции и ее жителей в бо­ лее позднем эстонском народном и литературном творчестве.чер­ павшем во многом материал из русско-турецких войн, в которых участвовали и значительные контингенты эстонских войск. Эстонское название Турции Türgi(-maa; встречается в ли­ тературе В 1849 году, а именно: Turgi keiserriik, Turgi,Tür­ gi та, т.е. Турецкая империя, Турция, Турецкая страна /I/. Большой эстонско-немецкий словарь академика Фердинанда Йохана Вийдемана (опубликованный в 1869 году) приводит сле­ дующие названия: I) turgi mi »'Турция», turgi-rahvas »турец­ кий народ», turk, türklane »турок» и 2) türgi-та »Турция», türk, türklane »турок* /2/. Формально здесь появляется то же самое, что и в русском и немецком языках, а именно: по-рус­ ски - I) Турция, турецкий (народ, язык), турок и - 2) тюрки, ТЮРКСКИЙ. Соответственно ПО-НемеЦКИ - I) Türkei, türkisch, Türke и - 2)Turkvalker »тюркские народы», Turksprachen *Щ>- 168 кские языки*, Однако разница в том, что эстонские слова ли­ шены каких-либо смысловых оттенков, хотя раньше - следуя чу­ жому образцу — некоторые вспыльчивые люди старались утверж­ дать противоположное. Из других алтайских народов книга "Учение о странах ми­ ра" Б.Гильденмана упоминает татар (по-эст. Tatteriased; ныне tatarlased), "которые родственны народу турецкому и прожива­ ют в губерниях Казанского и Астраханского королевств, отчас­ ти в Таврической губернии, отчасти в Сибири". Другой вид та­ тар, который смешался с родом монгол и которые более жесто­ кие и грубые, чем первые,- это: ногайцы (по-эст. Nogai = е = rid; ныне nogailased), кумыки (по Э С Т . Kumükkid; ныне kumõ- kid), башкиры ( П О - Э С Т . Paskirid - ныне baskiirid - у которых широкие лица и большие, с длинными корнями уши), киргизы (по- эст. Kirgisid; ныне kirgiisid), якуты ( п о - Э С Т . Jakudid; ныне jakuudid) И бухарцы ( П О - Э С Т . Puhharid; ныне - usbekid ♦узбеки*). Чувашев же он считает финским, венгров - алтай­ ским народом /3/. О монголах говорится в книге, что те в большинстве своем маленькие, с узкими глазами и с кривыми ногами. К их роду от­ носятся: истинные монголы в Иркутской губернии; калмыки (по- ЭСТ. Kalmükkid; ныне kalmõkid) бЛИЗ Каспийского моря между реками Дон, Волга и Урал; буряты (по-эст. Puredid; ныне bur- jaadid) в Иркутской губернии близ озера Байкал; тунгусы (по- эст. Tungusid;ныне tunguusid) в Восточной Сибири; ламуты (по- эст. Lamudid; ныне lamuudid) на берегу океана /4/. В классическом эстонско-немецком словаре академика Ф.И. Вийдемана дается: tatra-ma ’Татария», tatarlane, taterlane ’татарин'; kalmuka-mä ’калмыцкая степь’, kalmuk, kalmukas ’калмык’, kaluma-usk »ламаизм, буддизм’ /5/. Основы эстонской алтаистики заложил и развил ее дальше лектор эстонского языка Тартуского (тогда Дерптского) уни­ верситета доктор философии Карл Аугуст Херман (Karl August Herman), занимавший эту должность при университете с 1889 по 1909 год. Что же касается изучения и преподавания алтай­ ских языков в самом Тартуском университете, то им ни в цар­ ское время, ни во время буржуазной Эстонии официально ника­ кого внимания не было уделено. Существовала лишь возможность неофициально заниматься ими. Таким неофициальным алтаистом и стал К.А. Херман. 169 22 Судя по печатным обозрениям лекций Императорского Дерпт- ского университета тех годов, К.А.Херман наряду со своей уз­ кой специальностью, т.е. эстонским языком, читал сверх уни­ верситетской программы еще ряд лекций по разным алтайским языкам, а именно: I) грамматику маньчжурского языка со срав­ нительными указаниями на тунгусский и на другие угро-алтай- ские языки (I сем. 1890 г.); 2) турецкую грамматику со срав­ нительными указаниями на угро-алтайские языки (I сем. 1892); 3) грамматику маньчжурского со сравнительными указаниями на языки тунгусский, турецкий, маджарский и финно-эстонский (II сем. 1892); 4) эстонский язык сравнительно с языками (ршским, мордовским, черемисским, маджарским, турецким и маньчжурским (I сем. 1893) /6/. Кроме того, лектор К.А.Херман время от времени выступал с докладами в Ученом Эстонском Обществе по разным вопросам алтаистики. II марта 1881 г. им был сделан доклад, в котором он сравнивал маньчжурский язык с эстонским и финским. 3 июня 1881 года он говорил о сравнении тунгусского языка с финским и эстонским. 4 ноября 1892 года он выступил с докладом,в ко­ тором сравнивал турецкий язык с финским и эстонским /7/. Исследования К.А.Хермана в области алтаистики написаны на немецком языке и опубликованы в ежегодниках Ученого Эс­ тонского Общества того времени. Имеется: I) маньчжурский яа» в сравнении с финским-эстонским /8/, 2) язык тунгусов и фин- ский-эстонский /9/, 3) о сравнении турецкого языка с фин­ ским-эстонским /10/. Ссылаясь на работы некоторых немецких ученых (например, В.Шотта, М. и Ф. Миллера, X. и Г. фон дер Габеленца и др.), К.А.Херман идет еще дальше и считает, что языки китайский, японский, корейский, маньчжурский, монгольский, турецкий и финно-угорские языки все вместе принадлежат к общей урало­ алтайской семье. Впоследствии он причислил к ним также шу­ мерский язык /II/. Ленинградский ученый Кузнецов Бронислав Иванович в пись­ ме от 7 января 1974 года пишет: "Интересная статья Нурмекун- да. Он зря говорит о теории Хермана как о псевдонауке /12/. Я думаю, что его взгляды были просто гениальными, хотя и не были доведены до соответствующего уровня. Об этой статье на­ до было бы сообщить в Институте Славяноведения и Балканисти­ ки, где сейчас занимаются разработкой этих вопросов. После 170 теории Иллича-Свитыча о ностратических языках, изложенной в недавней книге, вопросы такой компаративистики приобретают совсем иное значение. Хотя сам автор не склонен был считать и китайскую семью языков как имеющую отношение к нострати— ческим языкам, но все же появляются данные, что и они тоже относились к ностратическим языкам. Т.е., что китайская се­ мья, как и индо-европейская, урало-алтайская и т.д. развива­ лись из общего для них всех ностратического языка". В то время, когда К.А.Херман в Тартуском университете за­ нимался изучением и преподаванием финно-угорских и алтайских языков, языковые данные и метод исследования были еще недос­ таточными. Поэтому он иногда путает принадлежность отдельных языков к той или иной языковой семье. Так, например, он от­ носит остяцкий (ныне хантыйский) и самодийский языки к алтай­ ской семье /13/. В связи с этим он пишет следующее: "Если сейчас читать какое-нибудь этнографическое произведение, то кажется само собой разумеющимся, что финно-угорские народы, с одной стороны, и турано-алтайские народы, с другой стороны, считаются родственными между собой как по расе, так и по язы­ ку. Не ставлю себе целью подвергнуть сомнению возможность та­ кого родственного отношения, но констатирую только, что для научного основания и разъяснения данного отношения до сих пор еще слишком мало сделано. Когда я более десятилетия назад на 479-ом заседании Ученого Эстонского Общества сделал доклад о родстве маньчжурского и скоро затем о родстве тунгусского языка с финским-эстонским, эта тема была столь новой, что ее постановка казалась крайне сомнительной... Однако, по утвер­ ждению председателя Ученого Эстонского Общества, профессора Лео Мейера, в данной области необходимо осуществить еп£ очень много работы, пока будет возможно добиться надежных научных выводов" /14/. К.А.Херман вполне согласен с тем, что попытки объединить уральские* (т.е. финно-угорские и самодийские) и алтайские языки в единую языковую семью наталкиваются на значительные трудности. Однако, по его мнению, в них обнаруживается и це- х Сам К.А.Херман данным термином не пользуется. Для осу­ ществления своих сравнительно—сопоставительных исследовании в поелелах данных языковых семей К.А.Херман делит весь суще­ ствующий языковой материал на три группы, а именно: Îнадеж­ ные соответствия, 2) предполагаемые соответствия, 3) несом­ ненные отклонения. 171 лый ряд очевидных соответствий. Именно выявление и обсужде­ ние соответствий и отклонений между упомянутыми языковыми семьями К.А.Херман ставит себе целью. Надежными соответствиями внутри изучаемых языковых семей К.А.Херман считает: 1) Агглютинацию или суффиксацию в словоизменении и сло­ вообразовании /15/. 2) Гармонию гласных, которая, по его мнению, является важным признаком, объединяющим изучаеше языковые семьи /16/. 3) Однородность анлаута или звуковые сходства. В данной рубрике, по мнению К.А.Хермана, прежде всего следует отме­ тить богатство гласных и бедность согласных звуков как важ­ ный признак, свойственный всем урало-алтайским языкам. Далее надо обратить внимание на то, что в этих языках слово не мо­ жет начинаться двумя или более согласными /17/. 4) Однородность ауслаута. Она состоит в том, что в аус- лауте преимущественно появляются или гласные,или же соглас­ ный - н /18/. 5) Расположения ударения. Касается лишь маньчжурского и тех уральских языков, которые имеют главное ударение на пер­ вом слоге /19/. 6) Отсутствие грамматического рода /20/. 7) Одинаковое применение определения (атрибута). В изу­ чаемых языках атрибут является неизменяемым и предшествует определиемому слову /21/. 8) Глагольная основа, которая получается посредством уда­ ления от любой глагольной формы всех ее суффиксов /22/. 9) Местоимения и притяжательные (поссессиЕНые) суффиксы. Что касается личных местоимений, то К.А.Хермана удивляет их поразительное звуковое сходство во всех изучаемых языках.Пос- сессивные суффиксы тоже обнаруживают много сходного /23/. 10) Отрицание. В тунгусском и финском языках отрицатель­ ное слово является самостоятельным спрягаемым глаголом, в то время как собственно отрицающий глагол во всех лицах остает­ ся неизменяемым /24/. Предполагаемыми соответствиями К.А.Херман считает: I) Односложную основу слова. Он предполагает однослож­ ность основ маньчжурского и финно-эстонского языков, считая ее исконной и типичной для них, хотя, по его мнению, в по­ следних двусложность точно так же может быть уже древней /2Ъ/, 172 2) Склонение. Автор обращает внимание на поразительное сходство в образовании падежей во всех изучаемых языках /26/. 3) Спряжение. В данном случае К.А.Херман считает тунгус­ ский и турецкий гораздо более близкими к финно-угорским язы­ кам, чем маньчжурский /27/. Из турецкого языка ему особенно бросается в глаза ряд точных соответствий финно-угорским яеы— кам, а именно: а) одинаковое образование имперфекта при помощи элемента d/t. В прибалтийско-финских языках данный элемент в непосред­ ственном положении перед гласным i уже в глубокой древности был превращен в - sa Итак, по предположению К.А. Хермана, все эти формы надо просто возвести обратно к турецкой форме имперфекта как праформе /28/. б) Тесная связь финно-эстонских партиципиальных форм на ~va/-DB и глагольных обстоятельств с признаком ~s_/-n- с со­ ответствующими венгерскими и турецкими формами /29/. в) Личные окончания I-го и 2-го лица единственного и мно­ жественного числа в турецком, венгерском, саамском, финском и эстонском языках. По утверждению К.А.Хермана отождествле­ ние их весьма нетрудно /30/. г) К.А.Херман считает поразительным, что окончанию эс­ тонского глагольного иллатива или третьего инфинитива - на литературном эстонском языке - та, на одном ложном (шр̂жом) диалекте - та* (отмечает гортанный взрывной), на финском язы­ ке - mahan, mähän - соответствует в турецком языке - так, - тек. Далее ему бросается в глаза заметное сходство ряда ин­ финитивов, а именно: по-эст. olema (на юге olema’) ,быть*, uinuma спать, засыпать, заснуть, vaatama 'смотреть*соответ­ ственно по-турецки olmak, bakmak /31/. 4) Атрибутивное прилагательное в маньчжурском, турецком и ве̂ерском языках остается неизменяешм. В финских и эс­ тонских диалектах атрибутивное прилагательное тоже не изме­ няется. В литературных языках - иначе /32/. 5) Отдельные родственные основы слова. По мнению К.А.Хер­ мана, в маньчжурском и тунгусском языках имеется лишь незна­ чительное количество таких слов, в которых и малейшее корне­ вое сходство с соответствующими финно-эстонскими было бы до­ пустимо. Однако некоторые суффиксы тоже кажутся сходными,так как: а) Локативный суффикс по-маньчж. и по-тунг. -la, lä, по- 173 фински -ila, -На, по-эст. -1.6) Уменьшительный суффикс -kan, по-фински -kainen, по-эст. -kene/ЗЗ/. Насчет сравнения сло­ варного состава турецкого языка с финно-эстонским К.А.Херман отмечает, что количество подобных фонетически родственных слов незначительно, так как сношений турок с финнами-эстон­ нами и с другими угорскими народами не существовало уже в те­ чение тысячелетий. Все же имеется некоторое число одинаковых или даже этимологически похожих по звучанию слов, которые зза­ служивают внимания и никак не могут быть случайными.Наконец, он приводит целый ряд таких поразительных сопоставлений /34/. 6) Некоторые обороты речи в маньчжурском и эстонском язы­ ках, которые в значительной мере совпадают в употреблении. Прежде всего автор называет применение родительного падежа перед страдательным причастием прошедшего времени в роли по- mina agentis. Кроме того, в обоих языках имеется значитель­ ное количество сходных пословиц, поговорок и прочих слово­ сложений /35/. Важнейшими отклонениями внутри изучаемых языковых семей К.А.Херман считает: 1) Звуковые своеобразия. Самым поразительным в данной рубрике автор называет крайнюю бедность согласных и полное отсутствие шипящих в финском и эстонском языках - в общем являения, которые он все же не сможет считать первоначальны­ ми. Со своей стороны, алтайские языки отличаются либо отсут­ ствием звуков ä, ö, ü повсюду и г - в анлауте (так по маньчжурски), либо переходом d ъ г (так по-тунгусски) и пр. /36/. 2) Звуковое несходство числительных /37/. 3) Расположение силового ударения. В турецком и тунгус­ ском языках, как правило, силовое ударение падает на послед­ ний слог. В финском-эстонском и маньчжурском языках, наобо­ рот, оно падает на первый слог. Что касается современных уральских языков, то в них силовое ударение может распола­ гаться по-разному /38/. 4) Отсутствие личного склонения (по нашим понятиям), В маньчжурском языке оно заменяется причастными оборотами/3 9/. 5) Небольшое число падежей в маньчжурском (имеется пять падежей), тунгусском (имеется восемь ясно выраженных падежей) и турецком (имеется пять падежей) языках по сравнению с ог­ ромным количеством падежей в финском и эстонском языках /4Q/. 174- 6) Способ выражения в маньчжурском языке, который явля­ ется столь восточным и непривычным, что чтение более серьез­ ных маньчжурских текстов даже опытному филологу дается не совсем легко /41/. Взяв за основу все вышесказанное, К.А. Херман выражает свое убеждение в том, что языки алтайской семьи несомненно являются родственными с финно—угорскими и что время их раз­ деления приходится на второе или третье тысячелетие до нашей эры. Разделение же маньчжурского и тунгусского языков прои­ зошло, по его мнению, в течение одного тысячелетия или пре­ высило его, но ненамного /42/. Турецкий язык К.А.Херман считает более родственным с фин­ ским и эстонским, чем маньчжурский /43/. Он констатирует,что турецкий язык целиком должен относиться к урало-алтайским языкам, а именно ближе к угорским, чем к азиатско-алтайским. Подобно географическому расположению турок между Европой и Азией, турецкий язык является переходным от европейско-угор- ских к алтайско-монгольским языкам /44/. Про К.А.Хермана говорят, что он не был настоящим ученым и что ему нехватало свойственной ученому основательности и точ­ ности. Неоднократно его называли и псевдоученым. Однако са­ мые устойчивые и ценные результаты достигнуты К.А.Херманом именно в области филологии. Итак, что бы о нем не говорили, ему принадлежит в Тартуском университете честь быть единст­ венным ученым царского времени, который занимался изучением и преподаванием алтайских языков, и первым эстонским линг­ вистом, написавшим сравнительно-сопоставительные исследова­ ния целого ряда алтайских и уральских языков /45/. В книге "Род эстонцев" другой эстонский филолог и фольк­ лорист М.И.Эйзен (Matthias Johann Eisen, 1857-1934) первое время придерживался взгляда К.А.Хермана, согласно которому алтайские и финно-угорские языки вместе принадлежат к общей алтайской или туранской семье. Однако надо отметить, что он называет данное разделение уже устаревшим и утверждает, что более поздние исследователи имеют склонность отнести финно- угорские и самодийский языки к т.н. уральской семье языков /46/. М.И.Эйзен утверждает дальше, что имеются предпосылки, указывающие на то, что уральские языки ведут свое начало от общего с индоевропейскими языками источника. Однако, с дру- 175 гой стороны, имеются утверждения, что уральские языки родст­ венны алтайским языкам. Оба предположения с достаточной основательностью пока еще не считаются установленными, хотя возможным кажется и то и другое. Окончательное решение воп­ роса, по мнению М.И.Эйзена, принадлежит будущему /47/. ЛИТЕРАТУРА 1. Mailma made oppetus. Isseärranis Ma rahwa koolmeistritte ja kolide tarwis väljaandnud В. Gildenmann. Pernus, aas­ tal 1849. S. 22, 49, 52, 83. (В. Gildenmann. Mailma ma­ de oppetus). 2. Ferdinand Johann Wiedemann, Estnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg, 1869. Столбцы 1353 и 1369. 3. В. Gildenmann, Mailma made oppetus, S. 22, 58, 83. 4. B. Gildenmann, Mailma made oppetus, S. 84. 5. F.J. Wiedemam ■ Estnisch-deutsches Wörterbuch. Столбцы 214, 1241. 6. Д.Д.Нурмекунд. Краткий очерк истории востоковедения в Тар­ туском университете. - См. Труды по востоковедению I. Уч. зап. Тартуск. гос. ун-та. Вып. 201. Тарту, 1968, с. 8,9. П.Нурмекунд. Китаеведение в Тартуском университете. - См. Труды по востоковедению I^ . Уч. зап. Тартуск. гос. ун-та. Вып. 313. Тарту, с. 479, 480. 7. П.Нурмекунд. Китаеведение в Тартуском университете, с. 480. 8. K.A. Hermann. Die Mandschu»Sprache verglichen mit dem Finnisch=Estnisch. - Sitzungsberichte der gelehrten est­ nischen Gesellschaft zu Dorpat. 1881. Dorpat 1882. S. 38- 58. 9. K.A. Hermann. Die Sprache der Tungusen und das Fin= nisch=Estnische. - Sitzungsberichte der gelehrten est­ nischen Gesellschaft zu Dorpat. 1881. Dorpat 1882. S. 111-> 125. 10. K.A. Hermann. Ueber die Verleichung des Türkischen mit dem Finnisch=Estnischen. - Sitzungsberichte der ge­ lehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. 1892. Dorpat 1893. S. 93-110. 176 5. Д.Н,трмекунд. Краткий очерк истории востоковедения в Тартуском университете, с. 9; П.Нлгомекутут. Китаеведение в Тартуском университете, с. 481. 12. П.Нурмекунд. Китаеведение в Тартуском университете. - Уч. зап. Тартуск. гос. ун-та. Вып. 313. Труда по востокове­ дению 112 . Тарту, 1979, с. 478-495. 13. K.A. Hermann. Ueber die Vergleichung des Türkischen mit dem Pinnisch=Estnischen. S. 99. - K.A. Hermann. Die Mand- schueSprache verglichen mit dem Finnisch=Estnischen.S.38. 14. K.A. Hermann. Ueber die Vergleichung des Türkischen ... S. 99-100. 7 15. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 105. - Die Sprache der Tungusen ... S. 124, 125. - Die Mandschu-Sp- rache... S. 50,51. 16. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 105. - Die Sprache der Tungusen.., S. 125. - Die Mandschu-Sprache... S. 51, 52. 17. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S.104, 105. - Die Sprache der Tungusen... S. 122, 123. - Die Mandschu- Sprache... S. 52, 53. 18. Die Sprache der Tungusen... S. 123. - Die Mandschu-Spra­ che. S. 53. 19. Die Mandschu-Sprache... S. 54. 20. Die Mandschu-Sprache... S. 54. - Die Sprache der Tungu­ sen... S. 123. 21. Die Mandschu-Sprache... S. 54. - Die Sprache der Tungu­ sen. .. S. 123. 22. Die Mandschu-Sprache... S. 57,55. 23. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 103. - Die Mandschu-Sprache... S. 55, 5b. - Die Sprache der Tungu­ sen... S. 123, 124. 24. Die Sprache der Tungusen... S. 124. 25. Die Mandschu-Sprache... S. 46. 26. Die Mandschu-Sprache... S. 46, 47. - Die Sprache der Tun­ gusen... S. 119, 120. 27. Die Sprache der Tungusen.. . S. 120, 121. 23. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S.106, 107, 108. 29. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 108. 30 Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 103. 31. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 108. 177 23 32. Die Mandschu-Sprache... S. 47, 48. 33. Die Mandschu-Sprache... S. 48, 49. - Die Sprache der Tun- gusen... S. 121, 122. 34. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 109. 35. Die Mandschu-Sprache... S. 49, 50. 36. Die Mandschu-Sprache... S. 43. - Die Sprache der Tungu- sen... S. 117. - Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 103, 107. 37. Die Mandschu-Sprache... S. 48, 49. - Die Sprache Tungu­ sen.,. S. 117, 118. - Ueber die Vergleichung des Türki­ schen... S. 103. 38. Die Sprache der Tungusen... S. 107. - Ueber die Verglei­ chung des Türkischen... S. 102, 103. 39. Die Mnadschu-Sprache... S. 44, 45. 40. Die Mandschu-Sprache... S. 46. - Die Sprache der Tungu­ sen... S. 119. - Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 107. 41. Die Mandschu-Sprache... S. 45. 42. Die Mandschu-Sprache... S. 56, 57, 58. - Die Sprache der Tungusen... S. 125. 43. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 101. 44. Ueber die Vergleichung des Türkischen... S. 110. 45. Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926-1929.S.134,145. 46. M.J. Eisen. Eestlaste sugu. Teine täiendatud trükk. Tal­ linn 1922, S. 8-10j 30, 31. 47. Eesti biograafiline leksikon. S. 80-82 (в частности,С, 80 столбец 2 и с. 81 столбец 2). 178 ISIKUNIMEDE REGISTER Abels G. 26 Abraham M. 23 Johnson Jakob 39 Aleksander I 58 Jogi H. 140 Aleksandrov A.I. 51 Järvesoo E. 44. 45 Järvik м. 45 Allsalu Mari-Liis 121, 124 Altma A. 66, 71, 72, 80, 81, Kaalep August 1 1 7 , 118 82, 84, 89 Kaho H. 43 Kangro G. 107 Bekker H. 13 Kanter Marta 121 Belopolski 19 Kard P. 28 Besael 15 Kasvand A. 88 Beth R.A. 23, 26 Kelk E. 135 Bratt D. 36, 37 Keres H. 66, 87 Bredihhin P.A. 28 Kilkson E. 13, 71, 72, 73, Bucholz P. 43 75, 80, 82, 83, 88, 89, Busch G. 23 90 Dalton 19 Kipper A. 66, 87, 93 Depman J. 11 Kirs J. 138 Dieudonne J. 113 Kivilaan A. 43, 45 Ditchbum R.W. 25 Kivimäe A. 45 Doppler 19 Klement F. 136, 138 Dridzo A.D. 39 Knieriem W. 40, 41 Koch К. 19 Edison Th.A. 89 Koern V. 71, 72, 73, 75, Eelsalu H. 129, 131, 133 80,.84, 89, 90, 91 , 92 Einstein A. 24 Kogerman Paul 117 Elango M. 140 Kokk Heino 121 Epstein P. 23 Koorits Aksel 121 Eukleides 111, 112 Koppel Ants 72 Faraday M. 89 Kossatš M. 14, 21 , 27 Filippov Juri 100 Kovalevski A.O. 61 Fresnel 21 Krajevits D. 12 Krause J.W. 37, 38 Gay-Lussac 15 Kruuse Hans 119 Geoffroy Saint-Hilaire 59 Kudu K. 136 Golikov V.I. 54 Kuznetsov N.I. 50 Golitson В.В. 3, 5, 6, 11, Kuum J. 36 19, 20, 2 1, 23, 27, 28 Kopp P. 44 Golouškin B.N. 23 Kamtz L. 5, 18 Gotthard J.C. 37 Käämbre H. 1 40 Haav А. 138, 140, 141 Laissaar A. 138, 140 Haldma К. 121 Lamarck 59 Haldna Ülo 121, 123, 124, Lang J. 11, 12, 13, 83, 141 88, 135 Haljaste Elmar 100 Lebedev P.N. 21 Haller E. 45 Leius (Zolk) K. 43, 45 Hallik 0. 42, 45 Lepik E. 43, 45 Hallimäe R. 132 Levitski G.V. 50 Harin N.N. 61 Liebig J. 40 Hehn C.F. 40 Liedemann (Liidemaa) H. 87, Hiinerson J. 41 13, 26 Link A. 72 Ilomets Tullio 121 Loodmaa Vello 121 Imelik Linda 117, 120 Loskit Juhan 118 Ivanov Aleksander 23 Laanpere Henn 121 Jaakson Herman 13, 107 Luksepp A. 41 Jaek I. 138 Lumiste Ü. 107 179 Maasik K. 13 Perlitz H. 71, 72 Maasik V. 66 Petrov V.S. 61 Mankin 0. 137 Petzholdt P.A. 40 Maramaa Jaan 118 Petuhhov E.V. 59, 60 Marland A. 45 Pill M. 41 Marr Nikolai 23 Platon 111 Marran J. 66 Poggendorff J. 5 Marran H. 87 Pohla A. 133 Martinson H. 125 Pokrovskaja E.I. 61 Matisen L. 142 Pokrovski S.I. 23 Maxwell J.C. 21 Popov A. 27 Mets Georg 72 Poynting J . 23 Mets J. 41 Preem R. 135 Michelson A. 19 Prinits 0. 87, 107 Michelson B. 38 Prutsenko S.M. 58 Mielberg J. 26 Prüller P. 3, 13, 25, 66, Mihhailovski G.P. 50, 51, 59 87 Mikkal Valdek 121 Pung A. 45 Miljan A. 42 Pung L. 141 Mitt A. 66, 87, 135, 136 Putsche D.C. 37 Moskvin Aleksander 119, 120 Poid P. 86 Muld V. 72, 73 Pääsuke E. 72, 73 Muoni H. 49 Muuga A. 44 Rajevski G.R. 52 Mädler 133 Ramp Erich 119 Mägi J. 44 Ramul K. 86 Männik Emmeline 121 Ratassep K. 13 Mätlik A. 43 Raudsaar H. 131, 132 Mürk H. 87, 135 Raudsep Johannes 119, 121 Rebane K.-S. 135, 138 Nagel 0. 134 Reinet Jaan 72, 87, 92, 136 Nano V. 13 Reinet T. 8 Neggo A. 13 Riives V. 130, 132, 133 Nerfeld E. 121 Rinne L. 41, 44, 45 Neugard E. 12, 13, 14, 71, Rootsi N. 41, 42, 43, 44 72, 73, 80, 86, 88 Rootsman (Rootsmäe) D. 13 Newton I. 89 Rootsmäe T. 86 Nikolajeva Sofia 120 Rožanski D.A. 23 Nuut Jüri 107, 108, 109, 110, Rubel P. 44 111, 112, 113, 114 Rägo Gerhard 13, 86, 107, Nomm U. 138, 140, 141 109 Nommik A. 41, 44 Rägo Natalie 117, 118, 119, Nõmmik U. 87 120, 121 Oettingen A. 3, 4, 5, Ю, 11, Sadovski A.I. 3, 7, 8, 11, 14, 15, 16, 18, 26, 27 1 2 , 13, 14, 20, 21, Ora Voldemar 117 22, 23, 24, 26, 27, Ostwald W. 11 28, 59 Ots A. 141 Sahharov N. 14 Ottas Herbert 118, 119, 120 Sahharov N.A. 50 Pae Aleksander 72, 73, 87, 135 Saint-Hilaire Dimitri 49 137, 140 * Saint-Hilaire Konstantin Palm Uno 121, 1 23 49, 50, 51, 52, 53, Palm Viktor 121 , 122, 123 54, 55, 56, 57, 58, 59, Paris August 117 60 Parrot P. 18 Saint-Hilaire Vladimir 49 Parrot G.P. 18 Saks 0. 137, 141 Parts Adolf 117 Salm J. 137 Parts P. 71 Sarv Jaan 13, 68, 69, 77, Past Vello 116, 121, 122, 123 100, 107 Pedak Ellen 121 Schmalz J.F.L. 38, 39, 40 180 Skljarova T.V. 61 Terasvuori K. 42 Skufjin K.V. 61 Thaer A.D. 37 Soota Martin 120 Tigane I. 142 Soaai Hane 117, 119, 120, 121 Tistšenko Vj.atšeslav 23 Sprantzmann (Link) A. 71 Toomre R. 43 Sreznevaki Boriss Izmailovits Treffner K. 13 18, 1 9 , 28 Taebosev P.L. 28 Stoletov A.G. 19 Taemoaev S.A. 59, 60 Struve 133 Tuulmeta A. 123 Suita Lembit 124 Tuvikene L. 1 41 Sula E. 137 Sulla 0. 88, 89 Uibo L. 137, 141 Sutter H. 42 Vaaailtaenko V. 142 Sütt J. 13 Vavilov S.I. 19 Sapoanikov K.N. 23 Verhouatinaky Andrei 118 Stserbakova A.T. 60 Viiralt 131 Zellinsky B. 38 Vilip Johan 13, 19, 20, 69, Zenneck J. 84 71, 72, 75, 77, 78, 79, 80, 84, 85, 88, 89, 90, Tamm E. 137 91, 92, 93 Tammann G. 11 Villmann Ch. 131 Tamme E. 107 Vianapuu L. 137 Tammet H. 137 Vorobjova N. 134 Tammik A. 142 Talviate E. 142 Watt J. 89 Tankler H. 134 Weihrauch Johan Karl 18, 28 Teetaov E. 137 Wild H. 28 Teias (Lembra) 138 (Jpik E. 133 Tering A. 134 Yllö L. 44, 45 Белинский Виссарион Григорь­ Зограф Г.А . 160 евич 162 Ивашенцов 155 Бинерт 154 рлич-С виты ч 171 Бопп Франц 158 , 159 йонсон Яков 145 , 146 , 147, Брокгауз Герман 159 148 , 149 , 150 , *51 , i 52 Будда 162 Калиновский Я.Н. 150 Бунге А. 154 Кисляков В.Н. 154 Бюрнуф Эжен 159 К лейгельс 149 Вийдеман Фердинанд Йохан Ковальский 152 168 , 169 Кольбрук 159 Вилькинс 159 Константин Константинович Вильсон Гораций 159 154 Габеленц фон дер Г. 170 Кузнецов Бронислав Иванович Габеленц шон дер X. 170 170 Гаутон 159 Куликова А.М. 157 Гебель Адольф 154, 155 , 156 Куум Ю. 145 , 146, 149 , 151 Геннади Г. 145. 146 Ленц Роберт Христианович 157, Генци (Генциус) Самуил 158, 159, 160, 161 , 162, Готлиб 157 163 Гильдеман Б. 169 Лохтин 151 Григорьев Василий Василь­ Мейер Лео 171 евич 161 Миллер М. 170 Дридзо А.Д. 145 Миллер Ф. 170 Залеманн К.Г. 156 Нестеров 150 Г 81 24 Нурмекунд П. 168 Френ Христиан Данилович 157, Орешкин В.В. 151, 152 158, 160 Педашенко 150 Фус Павел Николаевич 158 Петров Павел Яковлевич 162 Ханыков Н.В. 154 Розен Фридрих Август 159 Херман Карл Аугуст 169, 170, Саси де Сильвестер 157 171, 172, 173, 174, I7Š Седдон 159 Шаррен 155 Собилевский В.Т. 146 Шези Антуан Леонард 157 Табберт-Страленберг Ф.И. 168 Шмидт Яков Иванович 157, 158, Уваров Сергей Семенович 157, 160, 161 158, 159, 161 Шотт В. 170 Федоровский 151 Эйзен М.И. 175, 176 182 SISUKORD P. Prüller. Püüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul.................... 3 J. Kuum. Tartu ülikool põllumajandusteaduse arengu baa­ sina.............................................. 36 H. Muoni. Tartu ülikooli zooloogiaprofessori Konstantin Karli p. Saint-Hilaire1i elu ja tegevus (põhi­ liselt Tartu perioodil 1903-1918)............. 49 P. Prüller. Tartu ülikooli füüsikainstituut 1919*-1940.a. 6Ь E. Haljaste. Ülevaade Tartu ülikooli majandusteadus­ konna arengust 1920-1940....................... 100 0. Prinits. Professor Jüri Nuut koolimatemaatikuna.... 107 V. Past. Tartu Riikliku ülikooli keemiaosakonna aren­ gust aastatel 1947-1 97b.................... . 1 1b H. Eelsalu. Mõtteid tähetornist kui ülikooli ajaloo mä­ lestisest ja teadusajaloo uurimisbaasist.... 1^9 E. Kelk, K.-S. Rebgne. Kaasaegse eksperimentaalfüüsika meetodite opetagiise^alustamisest Tartu Riikli­ kus Ülikoolis sõjajärgsel perioodil........... 135 A.D. Dridzo. Tartu ülikooli kasvandiku Jakob Johnsoni tegevusest Peterburi perioodil (uute andmete valguses)........................................ 145 V.U. Kisljakov. Tartu ülikooli kasvandik A. Gebel Ida uurijana......................................... 154 A.M. Kulikova. R.H. Lenzi tähtsus kodumaise indoloogia ajaloos.......................................... 157 P. Nurmekund. Eesti altaistika künnisel............... 168 Isikunimede register.................................. ^79 183 INHALTSVERZEICHNIS P. Prüller. Der Physikunterricht ^an der Tartuer Uni­ versität in der zweiten Hälfte des 19. und zu Beginn des 20. Jahrhunderts......... ......... 3 J. Kuum. Die Tartuer Universität als Basis für den Ausbau der Landwirtschaft..................... 36 H. Muoni. Das Leben und Wirken des Professors fürZoo- loogie K. Saint-Hilaire an der Tartuer Univer­ sität (1903-1913).............................. 49 P. Prüller. Das Physikinstitut der Tartuer Universität von 1919 bis 1940............................... 66 E. Haljaste. Eine Übersicht über die Entaicklung der wirtschaftswissenschaftlichen Fakultät der Tar­ tuer Universität von 1920 bis 1940............ 100 0. Prinits. Professor Juri Nuut als Schulmathematiker. 107 V. Past. Zur Entvicklung der Chemieabteilung an der Tar­ tuer Staatlichen Universität in den Jahren 1947-197b........................................... 116 H. Eelsalu. Gedanken betreffs^der Sternwarte als einer geschichtlichen Denkwürdigkeit der Universität und zugleich einer Basis für die Erforschung der Geschichte der Wissenscfaft................ 129 л. Kelk., K.-S. Rebane, über den Beginn des Unterrichts der Methodik der experimentellen Physik an der Tartuer Staatlichen Universität in der Nach­ kriegszeit........................ .............. 135 А.ь. Dridzo. Über die Wirksamkeit des Zöglings der Tar­ tuer Universität Jakob Johnson in seiner fteter- burger Periode.................................. 145 V.N. Kisljakov. Der Zögling der Tartuer Universität A. Gebel als Ost-forscher.......................... 154 A. 1.1. Kulikova. Die Rolle von R.H. Lenz in der Geschi­ chte der heimatlichen Indologie................ 157 P. Nurmekund. An der Schwelle der estnischen Altaistik 168 Namenverzeichnis......................................... 179 184 СОДЕШНИЕ П. Прюллер. Физика в Тартуском университете во II по­ ловине XIX века и в начале XX вв............. Ю. Куум. Тартуский университет - база развития сель­ скохозяйственных наук....................... X. Муони. Жизнь и деятельность профессора зоологии Тартуского университета К.К.Сен-Илера I903-I9I8 П. Прюллер. Институт физики Тартуского университета в 1919-1940 гг................................. Э. Хальясте. Обзор развития экономического факультета Тартуского университета в 1918-1940 гг. . . . 0. Приниц. Профессор Ю.Нуут как школьный математик .. В. Паст. 0 развитии химического отделения ТГУ в 1947- I97B гг....................................... X. Ээлсалу. Размышления об обсерватории как памятника истории университета ....................... Э. Кельк, К.-С.Ребане. Об учении методов современной экспериментальной физики в Тартуском госуни- верситете в послевоенный период ............. A.Д. Дридзо. Воспитанник Тартуского университета Якоб Ионсон в петербургский период его деятельнос­ ти (новые материалы) ....................... B. Кисляков. А.Гебель, питомец Тартуского университе­ та - исследователь востока ................. А. Куликова. Р.Х.Ленц в истории отечественной индоло­ гии .......................................... П. Нурмекунд. На пороге эстонской алтаистики . . . . Указатель имен ...................................... ВОПРОСЫ ИСТОШИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА У1П. .Материалы комиссии истории ТГУ). На эстон­ ском и русском языках. Тартуский государст­ венный университет. ЭССР, г. Тарту, ул.ми- КООЛИ, 18. Vastutav toimetaja Т. Hornets. Korrektorid L. Uba, N. Tsikalova. Paljunda­ misele antud 20.11.1979. Kirjutuspaber 30x 45 1/4. Trükipoognaid 11,75.Arvestuspoognaid 10,63. Trükiarv 1000. MB 09610. TRÜ trükiko­ da, ENSV, Tartu, Palsoni t. 14. Teil.nr.1547. Hind 1 rbl. 60 kop.