Haridus on õppekavadega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Tegemist on ainevallaga, mille sõnavara kasutab tahes tahtmata kooli kaudu suur osa Eesti inimestest. Antud õpiobjekti autori eesmärgiks oli üliõpilastele abivahendi loomine, mis hõlbustaks nende arusaama Eesti hariduspoliitikaga tihedalt seotud terminitest, kuna meie riigis ei ole veel välja antud Haridusterminite seletavat sõnaraamatut. Näitena võib tuua sellised terminid nagu amet, eriala ja kutse või siisja kooliaste, mida tõlgendatakse tihti valesti ning aetakse omavahel segamini. Või kas te teate näiteks, mida tähendab variõppekava?
haridustase

Tänapäeva Eesti haridusmaastikul ettetuleva oskussõnavara ehk terminoloogia märksõnad on õpiobjektis esitatud alfabeetilises järjekorras, see tähendab, et teema Haridusterminid on osadeks ehk alateemadeks jagatud tähestiku põhimõttel. Osa enda sees on märksõnad järjestatud samuti alfabeetilises järjekorras. Mitmesõnalised märksõnad on järjestatud tühikut ehk sõnavahet arvestamata. Hõlmatud on siiski mitte ainult oskussõnad, vaid ka niisugune sõnavara, mis väljendab nüüdispedagoogikas suhteliselt uusi mõisteid. Kuigi keskendutakse üldhariduskooli temaatikale, võib ette tulla ka termineid alushariduse või kõrgkoolipedagoogika vallast. Haridusteemalist üldsõnavara selles õpiobjektis ei käsitleta.

Eesmärgiks ei olnud leida iga tähe/osa/alateema juurde võrdset arvu märksõnu ning keskeltläbi on neid ühe alateema juures 30. Kokku on 12 osa ehk alateemat. Mõned tähed on koondatud ühte alateemasse nt L, O, R, kus on käsitletud 24 märksõna. Mõnikord on terminile lisatud ka sünonüüm kaldkirjas. Samuti on seoses uue Põhikooli-ja gümnaasiumi seaduse jõustumisega alates 01.09.2011 kohandatud oskussõnavara, vananenud mõistete juures on vastav märge.

Sõnade ja terminite tähenduste seletused ning definitsioonid on mõeldud õppuritele iseseisvaks tööks, tutvumiseks, lugemiseks ning õppimiseks. Iga osa lõpus on õppijal võimalik sooritada kolm erinevat ülesannet ehk enesekontrollitesti, mis koosneb kokku 15 küsimusest. Teise testülesande eripäraks on see, et üliõpilane peab vastama kõikidele küsimustele, enne kui saab teostada enesekontrolli, sest õiged vastused on esitatud kogu ülesande jaoks. Õpiobjektis on käsitlemist leidnud 379 terminit või mõistet ning on võimalus sooritada 36 enesekontrollitesti, kus on kokku 180 küsimust. 

• TERMIN - mõiste nimetus; lgv oskussõna, täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend erialakeeles. On olemas erinevad nähtused ja protsessid, mida püütakse üldistada mõisteteks, mida omakorda tähistatakse terminitega.
• DEFINITSIOON - piiritleb ja täpsustab mõistet, annab mõistele tähenduse, loob mõiste kasutamise normi, seob ühe mõiste ja selle nimetuse (termini).
• MÕISTE - (kontsept) fikseeritud mõte objektist, mis peegeldab objekti (antud teadusala seisukohalt) olulisi tunnuseid ja omadusi; teistest eristatavate nähtuste, protsesside, objektide ühisosa; arusaamine, käsitus, kontseptsioon. Mõisteid tähistatakse terminitega.
• ÜLDMÕISTE - kontseptsioon, kuhu alla võib kuuluda mitu liigimõistet, nt haridusasutus kui üldmõiste, kuhu kuuluvad õppeasutused, mis on omakorda üldmõisteks koolieelsetele lasteasutustele, algkoolidele, põhikoolidele jt õppeasutustele.

Terminite valikul on autor toetunud järgmisele väljaandele: "Väike eesti-vene õppekavaalane terminoloogiasõnastik", Tallinn 2004.