Selleks, et paremini mõista riigi funktsioone heaolumajanduses, tuleks süveneda valdkondadesse, kus riik saab toetada inimest ning pakkuda talle toetusi ja vajalikke tagatisi.

Heaolumajandus hõlmab hariduse, sotsiaalteenused, tervishoiu, eluasemepoliitika, samuti avalikud hüvised nagu transport, teed, telekommunikatsioon.

Tervishoiu -ja sotsiaalteenuste pakkumisega tegeleb riigis Sotsiaalministeerium, mis tegutseb viie strateegilise eesmärgi kohaselt:

• tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö;
• tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng;
• toetada laste ja perede heaolu;
• edendada inimestevahelist hoolimist,
• võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust;
• tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu.

Eestis on palgatöö järel inimeste teine sissetuleku allikas sotsiaalsed siirded. Siirete kogumaht sõltub riigikassasse laekuvatest tuludest, millest üle 80% moodustavad maksutulud.

Sotsiaalne kaitse on peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul.

Sotsiaalne risk on haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, töötus ja vaesus aga ka ekstreemsituatsioon nagu õnnetused, kodukaotused, perevägivald jne. Peamiselt hõlmab sotsiaalne kaitse mitteaktiivset elanikkonda. Sotsiaalse kaitse süsteemi toimimise aluseks on sotsiaalala seadusandlus. Toimimise peamised valdkonnad: pensionikindlustus, kohustuslik ravikindlustus, töötute sotsiaalne kaitse, peretoetused, sotsiaalhoolekanne.

Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest.

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervis.

Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis alustas oma tegevust 1. jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ülesanded. Tervishoiuameti missiooniks on kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist, toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist ja tervisesüsteemi toimimist.

Hariduse eesmärgid on:

1. luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2. kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3. luua igaühele eeldused pidevõppeks.

Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel (https://www.riigiteataja.ee/akt/13198443).

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ning erinoorsootöö ja rahvusvähemuste hariduse valdkondade korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Eluasemepoliitika

Inimese vajadus eluaseme järele kuulub tema esmaste vajaduste hulka ja iga inimese sotsiaalne õigus on omada eluaset. Kuna eluaset saab inimene nii osta kui müüa, on eluasemepoliitika eesmärgiks leida kompromiss selle vastuolu vahel ning tagada eluaseme kättesaadavus kõikidele ühiskonna gruppidele. Eluasemepoliitikas on levinud kaht tüüpi meetmed: sissetulekupõhine rahaliste toetuste süsteem ja meetmed eluaseme hindade reguleerimiseks. Rakendatakse üüripoliitikat, eluasemetoetuste süsteemi, maksusoodustusi, eluasemeteenuseid kindlatele inimgruppidele (vanurid, varjupaigad, hooldekodud).