Mõisted ja oskusterminid

Üheks teadustekstile esitatavaks nõudeks on mõistete täpsus ja arusaadavus. Mõistete kasutamisel on oluline erialase oskussõnavara ehk terminoloogia tundmine ning ühe ja sama mõiste erinevate nüansside eristamine. Termin on mõiste nimetus. Oskusterminid on täpselt piiritletud tähendusega erialakeele sõnad/sõnaühendid, mille konkreetne tähendus sõltub sageli kontekstist. Nii on võimalik üht ja sama terminit kasutada erinevates tähendustes, nt diskursus, mõõtmisvahend, strateegia jt.

Mõne termini puhul on nii: kõik kasutavad, kuid keegi ei defineeri. Algajale kirjutajale on sageli probleemiks, milliseid termineid peaks defineerima. Rusikareegel oleks: termin, mis esineb töö esimestel lehekülgedel 3-5 korda, tuleks piiritleda, st defineerida. Terminite kasutamisel kehtib nõue: need peavad olema võimalikult selgelt määratletud ja korrektselt defineeritud. Üldiste mõistete (nt kultuur, sootsium) puhul on sisu üheselt mõistetav piiritlemine praktiliselt aga võimatu. Ometi eeldatakse autorilt, et ta kasutaks oma töös mõistet/terminit ühes tähenduses. Veelgi keerulisemaks muutub olukord, kui mõistete seletamiseks tuleb sünteesida erinevaid definitsioone. Seega, terminite kasutamisel tuleb kinni pidada nii sisuliselt täpsusest kui ka teadusharu traditsioonidest.

Uued mõisted nõuavad aga uusi termineid. Kõik mõisted ja terminid peaksid arvestama vastava teadusala traditsioone, kus neid kasutatakse, ning olema kooskõlas teadusala mõistesüsteemiga. Kalle ja Aarma (2003) juhivad tähelepanu sellele, et mitte sugugi ei pea autor oma teadustöös piirduma üksnes ühe teadusvaldkonna mõistete ja terminitega. Vajaduse korral tuleb terminitele lisada täpsustavad seletused või osutada kasutusala erinevustele.

Mõne valdkonna teadusartiklites ja ka monograafialaadsetes magistri- ning doktoritöödes on kombeks esitada terminid eraldi peatükina või pühendada neile mingi osa peatükist (nt ½). Mõistete määratlemisel on siin abiks valdkonnas aktsepteeritud terminoloogilised sõnastikud/käsiraamatud, millele kirjutaja võib toetuda termini sisu määratlemisel. Eestikeelsete terminoloogiliste sõnastike osa on kahjuks tagasihoidlik. Põgusa ettekujutuse oma eriala terminoloogia valdkonnas tehtust ja plaanitavast saate Oskuskeelekorralduse andmebaasist, aadressil http://www.eter.ee/baas/.


 


 

Olgu siinkohal esitatud ka paar võimalust ingliskeelsetest elektroonilistest terminoloogilistest sõnastikest:

Kasutades terminite entsüklopeedilisi definitsioone, tuleks need põimida oma töös teiste definitsioonidega või näidata nende terminite vahelisi seoseid.

iDevice ikoon Uuri välja!
Uuri välja, millist terminite sõnastikku ja/või käsiraamatut kasutatakse Sinu osakonnas/teaduskonnas erialaste terminite/mõistete määratlemisel.

iDevide ikoon Loe lisaks!
  1. Anson, C. M. & Schwegler, R. A. (2005). The Longman Handbook for Writers and Readers. Pearson Education, Inc.
  2. Definition and Meaning. http://www.philosophypages.com/lg/e05.htm
  3. Erelt, T. (2007). Terminiõpetus. Tartu: TÜ Kirjastus.
  4. Maanso, V. (2003). Haridusterminite korrastamisest ja korrastamatusest. http://www.eter.ee/t-viivimaanso.html
  5. Tavast, A. Terminiandmebaasi koostamise põhimõtted. http://www.imprimaatur.ee/artiklid/kiirylev.html