LSV on väga mitmetahuline nähtus ja selle kirjeldamiseks on kasutatud läbi aegade erinevaid teooriaid. Enamik uurijaid on arvamusel, et mitte ükski neist ei selgita täielikult LSV olemust. Ei ole olemas ühte kindlat tegurit, mille võiks teha ainuvastutavaks selle eest, miks mõnes kogukonnas on vägivald laialt levinud või miks mõned inimesed kasutavad vägivalda ja mõned mitte. Vägivald on kompleksne nähtus, kus segunevad individuaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkonnaga seotud tegurid. Kuigi osa uurijaid usub, et LSV tuleneb inimestevahelistest konfliktidest, on enamik arvamusel, et LSV on käitumismudel ja mitte situatsiooniline akt (peretüli)⁴.

Heise² pakkus välja vägivalla ökoloogilise mudeli, mis rõhutab nii vägivalla mitmekesist põhjuslikkust kui tihedaid seoseid riskitegurite vahel. Vägivaldsus muutub ja võib konkreetse inimese erinevatel eluetappidel olla erinev.

Näiteks:

Individuaalsel tasandil võivad vägivalda soodustavateks teguriteks olla impulsiivsus, madal haridustase, sõltuvusainete tarvitamine ja eelnevalt kogetud vägivald.

Perekonna ja sotsiaalse võrgustiku tasandil saab endisest ohvrist suurema tõenäosusega tulevane vägivallatseja. Noorte puhul kipub vägivalda olema rohkem seal, kus sõbrad mõistavad vägivaldsed teod õigeks ja täiskavanud ei sekku ega enneta vägivalda.

Kogukonna ja ühiskonna tasandil esineb vägivalda näiteks enam seal, kus seda käsitletakse kui normaalset konfliktide lahendamise vormi; kus suitsiid on pigem valikuvabadus ja mitte ennetatav vägivalla vorm; kus vanemlikud õigused on tähtsamad kui laste heaolu; kus politseile on antud piiramatud survestamise võimalused elanike üle jne.