RS-viirus

iDevice ikoon RS-viirus

RS-viirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirus kuulub Paramyxoviridae sugukonda, Pneumovirus perekonda.

Viiruse nimi tuleneb sellest, et nakatunud rakud ühinevad suurteks süntsüütiumideks.  

 

iDevice ikoon Viiruse struktuur
  • Suurus 156-300 nm
  • Kapsiid helikaalne
  • Välisümbrisega
  • Genoom (-)ssRNA

RS-viirus kuulub Paramyxoviridae sugukonda nagu ka paragripiviirus, seetõttu tema ehitus on sarnane paragipiviirusele.


iDevice ikoon Patogenees

Viirus infitseerib hingamisteid ning indutseerib hingamisteede epiteelis rakkude fusiooni ehk süntsüütiumide tekke. Nakatunud rakke ründab organismi immuunsüsteem. Bronhide ja bronhioolide limaskesta nekroosil tekivad “korgid” (lima, fibriin, nekrootiline kude), mistõttu on võimalik hingamisteede ummistumine. 


RS-viiruse poolt tektitatud süntsüütiumid rakukultuuris (Courtesy of Linda Stannard, University of Cape Town, SA)

 


iDevice ikoon Kliiniline pilt

Inkubatsiooniaeg on 4-5 päeva.

Infektsioon võib olla erineva raskusastmega – kõige sagedamini tekib nohu või mõni muu hingamisteede kerge nakkuse kliiniline pilt. Samas võib tekkida ka bronhiit, bronhioliit või pneumoonia.

Bronhioliit võib viia surmale enneaegsed vastsündinud, kopsuhaiged, immuundefitsiidiga isikud hingamisteede ummistumise ja hapnikupuuduse tõttu.

Võimalik on viiruse haiglasisene levik.

Tüüpilised bilateraalsed perihilaarsed varjustused RS-viiruega lapsel.

iDevice ikoon Epidemioloogia

RS-viirusnakkus on väga levinud väikelastel. On leitud, et 65% … 98% alla 4-aastastest on seda haigust põdenud.

RS-viirusnakkusi esineb peamiselt talvel, puhanguid on igal aastal. Viirus on väga nakkav, levides piisknakkusena, kätega või oksega. Korduv põdemine on võimalik.

25…33% juhtudest haarab nakkus ka alumisi hingamisteid, neist 1% vajab hospitaliseerimist.


iDevice ikoon Diagnostika

RS-viirusinfektsiooni diagnoosimiseks kasutatakse enamasti hingamisteede sekreedist viiruse antigeeni määramist (IF) või vereseerumist antikehade määramist (ELISA).


iDevice ikoon Ravi ja profülaktika

Kergematel juhtudel ei ole ravi vaja. Raskemad juhud (eriti bronhioliit) vajavad toetavat ravi – hapnikuravi, aerosoolravi, vedeliku ülekandeid. Soovitatud on ka viirusevastast ravimit ribaviriini, kuid tema kliiniline toime on vähene.

Profülaktikas on kasutusel on monoklonaalseid antikehi sisaldav preparaat Palivizumab (brändi nimega Synagis), mis väldib rakkude fusiooni, inhibeerides fusiooniproteiini. Seda soovitatakse suure riskiga (eriti enneaegsetele) imikutele kord kuus manustada talvisel viirusnakkuste perioodil.

Olulisel kohal on üldine profülaktika – haigete ja tervete eraldamine, haiglas hospitaalinfektsiooni kontrolli meetmed.