Tüvede ristamine
Schizosaccharomyces pombe haploidsetel rakkudel on kaks paardumistüüpi: h- ja h+. Need rakud paarduvad omavahel vaid siis kui tunnetavad lämmastikuallika nälga. Konjugatsiooni tulemusena tekkinud sügoodid läbivad koheselt meioosi ning sporuleeruvad (vt. joonis 10). Moodustunud askus e. eoskott on banaani kujuline ning sisaldab 4 askospoori e. kotteost. Kahe haploidse raku paardumisel tekkinud askuseid nimetatakse sügootseteks askusteks.
Tüvede ristamist kasutatakse uute tüvede tegemisel (näiteks kaksikmutantide, kolmikmutantide jne. tegemisel) või tüvede geneetilisel analüüsil (näiteks eraldatud mutantide komplementatsioonigruppide ja ahelduvuse määramisel). Kuna S. pombe rakkude paardumine ja sporulatsioon on omavahel seotud, siis järglaskonna analüüsimiseks diploidseid rakke ei eraldata. Selle asemel ristatakse S. pombe tüved kohe sporulatsioonisöötmel ning lastakse tekkinud sügootidel sporuleeruda.
Tüvede ristamisel saadud järglaskonda saab analüüsida kasutades tetraadide analüüsi või juhuslike spooride analüüsi (vt. Pärmigeneetika: pärmitüvede ristamine, juhuslike spooride analüüs, tetraadide analüüs).
- S. pombe tetraadide analüüsil ei ole vaja askuseid eelnevalt Zymolyase'iga töödelda, sest spooride kestad lagunevad iseenesest. Ülejäänud osa tetraadide eraldamise meetodist on sarnane pagaripärmi tetraadide eraldamise meetodile.
- S. pombe juhuslike spooride analüüs on palju lihtsam kui pagaripärmi juhuslike spooride analüüs, sest S. pombe mittesporuleerunud vegetatiivsed rakud on kergesti surmatavad ning spoorid ei kleepu üksteise külge.