• Suurus 60-80 nm
• Kapsiid kuubiline
• Välisümbriseta
• Genoom dsRNA

Rotaviiruse genoom koosneb 11 segmendist.

Viiruse kapsiid on kahekordne ning seetõttu meenutab rotaviirus ümbrisega viirust.

Välimise kapsiidi moodustavad struktuurivalgud (sh naelproteiinid kinnitumiseks), sisemine kapsiid koosneb ensüümvalkudest.

Proteiin VP6 alusel jagunevad rotaviirused 5 liiki (A - E), inimestel põhjustab haigust enamasti A.

Seedetraktis toimub välimise kapsiidi proteolüütiline lõhustumine, tekivad infektsioossed tuumpartiklid. 

  Allikas: http://education.expasy.org/images/Rotavirus_maturation.jpg

Rotaviirused säilivad suhteliselt hästi toatemperatuuril. Nad on vastupidavad ka detergentide toimele, laiale pH vahemikule 3.5–10 (see annab neile võimaluse maos ellu jääda), samuti korduvatele külmutamistele ning sulatamistele.

Rotaviirus põhjustab peensoole põletikku ehk enteriiti. Viirus replitseerub peensoole hattude silinderepiteelis, mistõttu tekib soole mikrohattude lühenemine ja tömbistumine ning mononukleaarsete rakkude infiltratsiooni lamina propria’s. Roojas leukotsüüte ja verd ei leidu.

Viiruse paljunemine soole limaskestas põhjustab vee sekretsiooni ja ioonide kadu, seetõttu tekib vesine diarröa. Vedeliku ja elektrolüütide kaotus võib viia tõsisele dehüdratatsioonile ja isegi surmale, seetõttu on rasketel juhtudel väga oluline rehüdreeriv ravi.

Antikehad, peamiselt IgA  (sh. kolostrumi ja emapiima antikehad) vähendavad haiguse raskust, kuid ei väldi reinfektsiooni.

Haiguse inkubatsiooniperiood on ligikaudu 48 h.

Väikelastel ja eelkooliealistel on infektsioon enamasti sümptomaatiline, täiskasvanutel tavaliselt asümptomaatiline. Esineb äge kõhulahtisus, oksendamine ja palavik. Haigus on iseparanev.

Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu võib olla ohtlik lapse organismile, sest lapsed on veetustumise suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Haigus võib olla fataalne arengumaade lastele, kes on alatoidetud ja dehüdreeritud juba enne infektsiooni. Kiire arstiabi saamisel ei ole haigus eluohtlik.

Rotaviirus on peamine gastroenteriidi põhjus lapseeas. Haigestumise kõrgpunktiks loetakse vanust 6 kuud kuni 3 eluaastat. Enamik lapsi on rotaviirus-diarröad põdenud 4. eluaastaks. See viirus on ka kõige olulisem tõsise diarröa põhjus lapseeas.

Viirus levib fekaal-oraalsel teel ehk väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Viiruse eritamine on maksimaalne 2-5 päeva pärast diarröa algust. Viiruse eritumine jätkub 5 päeva pärast kliinilist tervenemist. Roojaga eritub ligikaudu 10¹⁰ viirust/g. Viirus on väga nakkav ning säilib hästi mööblil, mänguasjadel, kätel. Seetõttu on sageli puhanguid eelkoolis ja lasteaias, aga ka haiglas. On oletatud ka viiruse mõningast levikut respiratoorsel teel.

Haigust esineb aastaringselt. Viirus on laialt levinud kogu maailmas. Kõige tõsisem on see infektsioon alatoidetud lastel, põhjustades üle 500 000 surma aastas. Eestis diagnoositakse igal aastal üle 1000 juhu.

 

Kliiniline leid on sarnane paljudele teistele viirus-diarröadele, seetõttu on vajalik diagnoosi laboratoorne kinnitamine. Peamiselt kasutatakse antigeeni määramist roojas (ELISA, lateksaglutinatsioon). Teadusuuringutes ja epidemioloogilistel eesmärkidel määratakse antikehade tiitrit vereseerumis ning rakendatakse ka PCR meetodit. Viirus ei kasva hästi rakukultuuris.

Rotaviirusinfektsiooni vastu ei ole spetsiifilist antiviiruslikku ravi. Rasketel juhtudel on vajalik toetav ravi, eelkõige vedeliku ja elektrolüütide asendamine.

Kuna viirus on väga nakkav, siis on mittespetsiifiline profülaktika keeruline. Hospitaliseeritud patsiendid tuleks teistest haigetest isoleerida. Alates 2006. aastast on turul kaks suukaudset elusvaktsiini – RotaTeq (Merck) ja Rotarix (GlaxoSmithKline). Vaktsineerimist soovitatakse alustada 6. elunädalal. Eestis on rotaviirusinfektsiooni vastu vaktsineerimine vabatahtlik.