Kiiruspiirangute ületamise ennetamine
Kiiruspiirangud peavad vastama sõidutee funktsioonile ja kujundusele. Sõidukijuht valib sõidukiiruse sõidutee ja ilmastikuoludele vastavalt. Sõidukiiruse valiku ja liiklusõnnetuste tagajärgede raskuse vahelisi seoseid analüüsides on leitud, et kiiruspiirangute muutmine annab olulise efekti liiklusvigastuste raskuses liiklusõnnetuste korral (vt. tabel 5, WHO, 2004)
Tabel 5. Näiteid kiiruspiirangute muutmisest ja mõjust
| Riik | Maantee tüüp | Kiirusepiirangu muutmine |
Mõju sõidukiiruse muutusele | Mõju liiklusvigastuste suremusnäitajale |
| Šveits | Kiirtee |
130 km/h → 120 km/h |
Keskmine kiirus langes 5 km/h võrra | 12%-ne langus |
| Šveits |
Maantee | 100 km/h → 80 km/h |
Keskmine kiirus langes 10 km/h võrra | 6%-ne langus |
| Taani | Maantee asula piirkonnas | 60 km/h → 50 km/h |
Keskmine kiirus langes 3–4 km/h võrra | 24%-ne langus |
| USA | Riikidevaheline maantee | 55 miili/h (88,5 km/h) → 65 miili/h 104,6 km/h | Keskmine kiirus langes 2–4 miili/h (3,2–6,4 km/h) võrra | 19–34%-ne tõus |
| Rootsi | Kiirtee |
110 km/h → 90 km/h | Kiiruse mediaan langes 14,4 km/h võrra | 21%-ne langus |
Kõrvalteedel kiiruspiirangute jõustamine
Kõrvalteedel sõidukijuhtide kiiruspiirangute järgimise uuringutest on leitud, et parim tulemus saavutatakse kui kasutatakse kombineeritult kahte meetodit, radariga kiiruse mõõtmist (radar mõõdab keskmist sõidukiirust kahe fikseeritud punkti vahel) ja statsionaarset kiirusemõõtmise punkti (liikluspolitsei osalusel mõõdetakse sõidukite sõidukiirust). Surmaga kaasuvate liiklusõnnetuste arv väheneb sel juhul 14% ja liiklusvigastuste arv 6%. Vaid statsionaarselt kiirusemõõtmise punktides sõidukite sõidukiirust kontrollides vähenevad surmaga kaasuvad liiklusõnnetused ja liiklusvigastused vaid 6%.
Näiteks Tasmaanias (Austraalia) kontrollisid statsionaarselt politseiautod kolmel kõrge liiklusriskiga kõrvalteel kahe aasta jooksul sõidukite kiirust. Programmi tulemusena langetasid sõidukijuhid neis piirkondades sõidukiirust keskmiselt 3,6 km/h võrra. Raskete liiklusõnnetuste arv langes 58%. Programmi kulu-tulu suhet hinnati 1:4.
Kiirusekaamerad
Kiiruskaamerad on nüüdseks kasutusel paljudes riikides. Kõrge majandustasemega riikide kogemused näitavad, et kiirusekaamerad (kaamerad fotografeerivad sõidukiiruse ületaja ja saadud foto on tõendiks kohtule) on kõrge efektiivsusega kiiruspiirangutest kinni pidamiseks (vt. tabel 6, WHO, 2004). Kiiruskaamerate kulu-tulu suhet on hinnatud vahemikus 1:3 kuni 1:27. Mitmetes riikides nagu Soome, Norra, Suurbritannia, on kiiruskaamerate kasutamine pälvinud kõrge sotsiaalse toetuse.
Tabel 6. Kiiruskaamerate kasutusele võtust saadud mõju liiklusohutusele
| Riik või piirkond |
Mõju liiklusõnnetuste (LÕ) vähenemisele süsteemis tervikuna |
Mõju LÕ vähenemisele teatud piirkondades |
| Austraalia | New South Walesis kõikide LÕ 22%-line vähenemine Victoria asulateedel kõikide LÕ 30%-line vähenemine Queenlandis surmaga lõppevate LÕ 34%-line vähenemine |
|
| Uus-Meremaa | - |
LÕ 11%-line vähenemine ja 20%-line LÕ vähenemine varjatud kiirusekaamerate uuringutes |
| Korea Vabariik | - |
Kõrge riskiga piirkondades LÕ 28%-line ja liiklussurmade 60%-line vähenemine |
| Ühendkuningriik |
- |
35%-line liiklussurmade ja tõsiste vigastuste vähenemine ja 56%-line jalakäijate liiklussurmade ja tõsiste vigastuste vähenemine kiiruskaamerate piirkonnas |
| Euroopa (erinevad piirkonnad) | Kõikide LÕ 50%-line vähenemine |
- |
| Erinevad riigid (metaanalüüs) |
Vigastustega kaasnevate LÕ-te 17%-line vähenemine Asula piirkonnas kõikide LÕ 28%-line vähenemine Asulavälises piirkonnas kõikide LÕ 4%-line vähenemine |
- |
Lisalugemist!