Kogumisvõistluste eeliseks peetakse võimalust saada teavet pärimuse üldlevinud suundumustest, sest kogumistöösse on korraga ja samaaegselt võimalik kaasata rohkelt osavõtjaid ulatuslikult maa-alalt.

Plaanipärasest ja mitmekülgsest laste oma folkloori kogumisest võib Eestis rääkida alates 1970. aastatest. Kuni selle ajani kogusid lapsed küll folkloori, kuid enamasti kirjutasid nad folklooritekste üles teistelt ning vaade oli suunatud minevikku. Nii toimus 1938. aastal üle-eestiline kohapärimuse kogumisvõistlus, mis viidi läbi kooliõpetajate ja õpilaste abil. Õpilastel paluti küsitleda vanemaid ja vanavanemaid ning märkida üles oma kodukoha kohamuistendeid. Samuti korjati lastele suunatud folkloori. Näiteks koguti vanemate ja hoidjate poolt lastele lauldud lastelaule ning loetud mängualguse salme (nn liisklugemisi) jm.

Otseselt lastepärimuse kogumisele oli suunatud kaks - 1992. ja 2007. aastal korraldatud laste- ja noortepärimuse kogumisvõistlust, mida nimetati „Koolipärimuseks". Esimesele neist, 1992. aastal läbiviidud võistlusele laekus vastuseid enam kui 27 000 lehekülge üleskirjutusi, kirjutajaks oli üle 1800 kooliõpilase (vt kokkuvõtet võistlustest ja uurimusi võistluse käigus laekunud materjalist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/). Ka teises kogumises osaleti aktiivselt: kokku oli 2800 vastajat 71 koolist (vt http://www.folklore.ee/kp/2007/). Vastata sai nii individuaalselt kui ka rühmatööna. Kogumisvõistlusi reklaamiti massimeedias, aga samas saadeti küsitluskavu ka koolidesse ning paluti emakeeleõpetajal lubada neile vastata koolitunnis.

Mõlemas küsitluskavas (vt http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/ > Sisukord > Koolipärimuse kogumisvõistluse kogumiskava, ja http://www.folklore.ee/kp/2007/kkava.htm) oli tähtsal kohal ka kontekstiline aines, kuid teise, 2007. aasta kogumisvõistluse küsitluskava ülesehituses lähtuti taotlusest, et avaneks ka lapse enda kogemus. Küsimused olid sõnastatud nii, et neile sai vastata pikemate kirjelduste ning seletustega. Näiteks rohkete anekdoodi-üleskirjutuste asemel paluti kirjeldada ka üldiselt naljaga seonduvaid aspekte ning enda suhet sellesse teemaase. Nii uuriti, kas vastaja peab end heaks naljatajaks, kuidas naljad temani jõuavad, kas ta kirjutab nalju üles jne.

Uute teemadena lisandusid 2007. aasta küsitluskavasse „vaba aeg ja sõbrad" ning televisiooni ja arvuti-teema.