Ülevaade

Blogi on spetsiaalset RSS-vormi (arhiveerimine) pakkuva sisuhaldusprogrammiga veebileht, mis võimaldab teha kronoloogilisi postitusi, mis on omakorda jaotatud teemadeks. Enamasti on blogipostitused regulaarsed, lingitud, sildistatud ning lugejatele kommenteeritavad. (Kirst 2007)

Foorum on veebipõhine arutelukeskkond, kus arutletakse (üldjuhul) kindlaks määratud teemadel ning arutelusid juhivad moderaatorid. Moderaatori ülesanne on ka hoida foorumis üldist korda ning jälgida, et ei rikutaks foorumi kasutuskorda või ka näiteks seaduseid.

Mikroblogi e Twitter (http://www.twitter.com) on keskkond, kus ühe sõnumi maht on piiratud 140 tähemärgiga. Sõnumeid mikroblogis nimetatakse säutsudeks (tweet). Mikroblogi postitusi on võimalik jälgida kas isiku või organisatsiooni mikroblogi lehel või oma mikroblogi konto kaudu, registreerides end soovitud isiku või organisatsiooni postituste jälgijaks (follower).

„Foorumite ja blogide ühiste joontena võiks välja tuua tehnoloogilisi sarnasusi vestluse ja kogukonnatunde tekitamises. Kuid juba tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum (on ju foorumid olnud olemas peaaegu sama kaua kui veeb ise). Üks olulisi erinevusi seisneb selles, et foorumitel on (tihti karmikäelised) moderaatorid, kes jälgivad, et arutelu püsiks teemas, inimesed käituksid korralikult ning aitavad tehniliste probleemidega. Blogi pakub oma lugejaile üht konkreetset (tsenseerimata) vaatenurka, autori(te) oma, ei ole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole foorumi sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsingumootor tuvastada ning kuvada suudaks (blogidel on). Blogide tarkvara võimaldab lehe RSS'i ja trackback'imist ning sisaldab arhiveerimis- ja filtreerimissüsteeme ning otsingumootorit." (Kirst 2007: 24)

Rakendusvõimalused

Organisatsiooni blogi on suurepärane kanal, jõudmaks klientide jt huvitatud lugejateni ning nendega kahepoolse suhtlemise arendamiseks. See loob võimalusi selgitada organisatsiooni seisukohti, täpsustada meedias ilmunud infot jm:
„Kui mõnes teises blogis või ajakirjanduses kirjutatakse organisatsioonist halvasti, siis tasub igal juhul reageerida - kas oma nimega (koos ettevõtte nime ja ehk ka oma ametinimetusega) kommentaarides või kui teema on selline, et vajalik on pikem selgitus, siis oma blogis. Viimasel juhul tasub jätta link originaalloo juurde ja võib linkida originaallugu ka oma blogipostituses." (Tammert 2010: 45)

Tammerti (2010) järgi võib loetleda ka peamiseid organisatsiooni blogi kriteeriume.

• Blogi järjepidevus: korduvalt külastatakse neid blogisid, mille sisu inimesi huvitab ning mida uuendatakse vähemalt paar korda nädalas.
• Blogipostituse pikkus: ühe blogipostituse soovituslik pikkus võiks olla ca 2-4 lõiku ehk maksimaalselt üks A4 lehekülg (1800 tähemärki koos tühikutega), et säilitada lugeja tähelepanu.
• Postituse toon: blogi võiks olla ladusalt loetav ja mitte väga ametlik. Kindlasti tuleks vastata kommentaaridele ning olla avatud võimalikele diskussioonidele, et soodustada kahesuunalist kommunikatsiooni. Samuti tuleb alati arvestada, et internet on avalik ruum ning kõike, mida sinna on postitatud, võivad lugeda nii meedia kui ka väga erinevad inimesed.
• Blogi nähtavuse suurendamine: parema leitavuse ja suurema külastatavuse huvides tasuks blogi registreerida Eesti blogisid ühendavasse portaali Blogtree (http://blog.tr.ee), seeläbi ilmuvad kõik uued blogipostitused ka seal nähtavale ning jõuavad suurema hulga huvilisteni.

Peale selle on blogi organisatsioonile ka hea otsimootorite optimeerimise (vt ptk „Otsimootorite optimeerimine ja otsimootoriturundus") tööriist, kuna aitab genereerida väliseid linke kodulehele.

Samuti pakub blogi vahel head sisuturunduse võimalust: ehkki ei ole kuigi hea toon kasutada blogis otsest reklaami ja müügisõnumeid, siis hea sisu vahele on võimalik mõistlikult ka turundusinfot paigutada. Seda siis peamiselt juhul, kui blogi on tarbijale kasuliku sisuga ning pakub tasuta nõuandeid (nt OKIA blogi). Kui kasutaja on saanud kümme tasuta vihjet internetiturunduseks, siis ta ilmselt ei pahanda, kui 11. nõuanne on võtta ühendust blogi taga oleva isiku või ettevõttega, et arutada koostöövõimalusi.

Organisatsiooni kodulehele foorumi loomisel peaks Tammerti (2010) põhjal lähtuma peamiselt sellest, kas see annab midagi juurde suhtluses klientidega ning kas seda kasutaks piisav hulk kliente/kasutajaid/huvilisi. Samuti tuleks kriitiliselt üle vaadata, kas organisatsioonil on piisavalt inim- ja ajaressurssi, et foorumiga tegeleda.

„Foorumi haldamine võib olla paljude kasutajate olemasolul päris ajamahukas töö. Kui siduda foorum klienditeenindusega ja garanteerida see, et inimene saab kiire vastuse oma murele, võib see vähendada kõnekeskuse koormust ning mõjuda organisatsiooni mainele ja klienditeeninduse kvaliteedile väga hästi. Kui aga on ette näha, et foorumit ei jõua hallata, tasuks selle loomist pigem vältida, vastasel juhul võib kahju palju suurem olla." (Tammert 2010: 49)

Väiksema külastatavusega kodulehe puhul soovitabki Tammert kaaluda foorumi asemel hoopis blogi loomist, kuna viimane ei nõua organisatsioonilt nii tihedat sekkumist, ent pakub inimestele siiski kaasarääkimise võimaluse organisatsiooni tegemistes.

Teisalt on oluline jälgida ka juba veebiruumis olemasolevaid foorumeid, kuna nii mõneski neist võivad aktiivselt osaleda teie organisatsiooni tegevusalast huvitatud inimesed. Samuti võidakse mõnes foorumis teie organisatsiooni või tegevusvaldkonna kohta sõna võtta:
„[---] kui seal on midagi negatiivset, siis võimalusel enda ja oma organisatsiooni nime alt vastata, vabandust paluda, selgitada ja lahendusi pakkuda. Positiivsete kommentaaride puhul võib tänada, see on ka ilus komme. Samas peaks kindlasti vältima kellegi teise või väljamõeldud nime alt oma organisatsiooni kiitmist - see nähakse reeglina kiiresti läbi ja jätab organisatsioonist erakordselt halva mulje." (Tammert 2010: 49)

Nii nagu teiste organisatsiooni infokanalite puhul, on ka mikroblogi (Twitter) konto haldamisel oluline mõõdutunne ja empaatiavõime oma jälgijate suhtes. Soovitatav on kirjutada peamiselt sellest, millest inimestel võiks kasu olla, ja seda mõõduka sagedusega: liiga tihedad postitused võivad mõjuda tüütavatena ning sundida inimesi pigem jälgijate hulgast lahkuma. Hea indikaator, millega mõõta organisatsiooni tegevust mikroblogis, ongi postituste jälgijate arv. (Tammert 2010)

Nii blogi, foorum kui ka sotsiaalvõrgustikud (nt Facebook) (vt ptk „Sotsiaalvõrgustikud") erinevad organisatsiooni turunduskommunikatsioonis peamiselt just kanali operatiivsuselt ja edastatava info iseloomult. Infovahetuse kiiruselt võib kanalid reastada aeglasemast kiiremani: blogi, foorum, Facebook (kui Eestis kasutatavaim sotsiaalvõrgustik), Twitter. Ja sellest lähtuvalt saab vastava kanali lülitada ka organisatsiooni kommunikatsiooniplaani. Pikemad arvamused on mõistlik postitada blogisse (kanalite ristkasutuse abil on võimalik info uuest blogipostitusest saata kohe nt Facebooki ja Twitterisse, suurendades liiklust organisatsiooni lehel veelgi). Twitter on hea keskkond ka viirusturunduseks ja kommertsinfo levitamiseks vastandatuna blogile, kus ei peeta otsest kommertsinfo levitamist heaks tooniks.

Toodet või teenust puudutavaid arutelusid, nõuandeid jm on mõistlik hallata foorumis (kui ettevõttel on ressurssi luua oma foorum ja seda modereerida, siis seal, kui mitte, siis võib ausalt ja otsekoheselt tarbijate ja klientidega suhelda ka mõnes teemakohases erialafoorumis. Otsest müügitegevust tasuks aga foorumis vältida).

Kiired ja operatiivsed B2C- (business to client) ehk ettevõttelt lõpptarbijale suunatud sõnumid on mõistlik edastada Facebooki või Twitteri kaudu, kus need suurema tõenäosusega kohe tähelepanu saavad ning olulise info korral jagamiste kaudu ka levivad. Samuti annavad Facebook ja Twitter võimaluse tarbijate küsimustele operatiivselt vastata ning on seetõttu ka kriisikommunikatsioonis kasutatavad. Seega on eespool mainitud kanalid organisatsiooni turunduskommunikatsioonis ka olulised klienditeeninduse ja klienditoe kanalitena, täiendades või kohati ka isegi asendades nt klassikalist klienditoe telefoni.