• Võrldushüpoteesi aluseks on võrdlus kahe või enama tunnuse vahel ja see sõnastatakse sidesõna kui abil, nt rohkem/vähem kui; kõrgem/madalam kui, andekamad/vähem andekad kui jt.

Näide 1. Oletan, et emotsioonide äratundmisel toetuvad 3- ja 4-5aastased lapsed pigem katsesituatsioonis nähtule ja kuuldule kui isiklikule varasemale kogemusele (Üliõpilane 4).

Näide 2. Eeldan, et 6-7-aastased lapsed nimetavad enese emotsioonide väljendamise kirjeldamisel miimikat ja kehakeelt väiksematest lastest rohkem (Üliõpilane 4).

• Seosehüpoteesi puhul on oluline sõnavalik. Seos uuritavate tunnuste vahel sõnastatakse sageli tegusõna(de) ja määrsõnade abil, nt on seotud/seostub (millega?); leidub seos (mille vahel?).

Näide 3. Õpetajate hinnang loodusõpetuse ja muusikaõpetuse integratsiooni tähtsusele on seotud nende ainete integratsiooni tegeliku kasutamisega (Üliõpilane 5).

Näide 4. Imhofi (2008) uuringule tuginedes oletatakse, et nii Hea Alguse kui ka tavaklassides kasutatavad kuulamistegevused põhinevad peamiselt tähelepanelikul kuulamisel (Üliõpilane 6).

Näide 5. Oletan, et laste emotsioonide mõistmises on 1,5 aasta jooksul toimunud nähtav areng (Üliõpilane 4).

Pea meeles!

Seosehüpotees ei võimalda midagi väita ega järeldada põhjuslikkuse või mõju kohta. Saame vaid öelda, kas uuritavate tunnuste vahel on või ei ole SEOST.