Alkoholi ja teiste uimastavate ainete tarbimine on suitsidaalsuses tuntud riskifaktoriks. Mõningatel juhtudel on erinevate ainete kuritarvitamine piisavalt tõsine, et pidada seda vaimse tervise häireks. Samas võivad need esineda ka ilma vaimse tervise häireta, olles siiski riskiteguriks. Uurimused on näidanud, et isegi nikotiini tarbimine, eriti sage suitsetamine, on seotud suitsiidisurmaga. Mehhanism, kuidas erinevad ained suitsidaalsust täpsemalt mõjutavad, ei ole päris selge, kuid olulisteks teguriteks on kindlasti vähenenud piirangud inimeses ja kahjustatud võime hinnata olukordi objektiivselt. Alkoholi rolli suitsiidis on uuritud palju ning hinnanguline osakaal alkoholiga seotud suitsiididel on 28‐79%. Alkoholi tarvitamise sagedus enne suitsiidi on kõrgem meestel võrreldes naistega, noorematel võrreldes vanema täiskasvanueaga ja mõningates rahvusgruppides ja geograafilistes asukohtades.

Kairi Kõlvese jt poolt Eestis läbiviidud uurimuse tulemused näitasid, et Eesti suitsidentidest 61% olid alkoholisõltlased või alkoholi kuritarvitajad, mis on märkimisväärselt kõrgem võrreldes teiste maade uuringute tulemustega. Uuriti 427 suitsiidijuhtumit kasutades psühholoogilise autopsia meetodit. Igale suitsidendile vastas üks kontrollisik, kelle sugu ja vanus olid sama. Alkoholisõltuvus ja alkoholi kuritarvitamine diagnoositi lähtuvalt DSM‐IV printsiipidest. Leiti, et alkoholisõltlasi ja kuritarvitajaid oli enam meessuitsidentide hulgas võrreldes naissuitsidentidega ning meeste puhul keskealiste (35–59) vanusrühmas. Uuring kinnitas indiviidi tasandil, et alkoholi väärtarvitamisega seotud suitsiidide osakaal on Eestis väga kõrge, samuti on alkoholi väärtarvitamine oluline suitsiidi riskitegur.

Käitumuslikud riskitegurid on põhjalikumalt läbi uuritud alaealiste kui täiskasvanute seas. Teismelistel on suurem risk suitsiidi sooritamiseks varase seksuaalse aktiivsuse korral, mõnuainete tarvitamise korral, ebaõnnestumisel õppetöös, samasoolise armastuse ja vägivalla korral. Riskikäitumist on raske eristada suitsidaalsusest. Näiteks Vene ruleti mängimine, narkootikumidega liialdamine ja ohtlikud ronimistegevused.

Riskiteguriks on ka ligipääs letaalsetele vahenditele ja seda eriti noorte seas. Näiteks inimesed, kes omavad lihtsat juurdepääsu relvadele, kasutavad suitsiidi sooritamiseks suurema tõenäosusega relva ja selle kasutamine on enamasti fataalne.

Allikas ja lisalugemist:

• Kõlves K, Värnik A, Tooding LM, Väli M, Wasserman D (2005). Alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumused prognoosivad suitsiidi, Eesti Arst 84:2-6. (http://www.eestiarst.ee/static/files/038/alkoholi_ja_narkootikumide_tarbimisharjumused_prognoosivad_suitsiidi.pdf)