"[...] Miks sa valetasid, et sa oled tark, kui sa ei oska ilusaid kaheksaidki kirjutada!"

Varem läiskd Londistel alati silmad jämedaks, kui temaga tõreldi. Nüüd aga ajas ta londi iseteadvalt püsti ja ütles:

"Mina ei tea, missuguseid kaheksaid t e i l e õpetatakse, aga Kissa kahendsüsteemis kirjutatakse nad just nii, nagu mina tegin."

Siim jäi sõnatuks. Tal ei olnud kahendsüsteemikst õrna aimugi. Kuid ta ei saanud ometi oma mänguelevandile näidata, et too temast midagi rohkem teab.

[...]

Üks rida ilusaid kaheksaid valmis, tundis Siim suurt kergendust. Ta söandas juba korraks pilku tõsta... ja esitada esimene küsimus, mis talle pähe tuli:

"Kissa, mis asi on kahendsüsteem?"

Kissa vastas pikkamööda ja mõnuga:

"Kahendsüsteem on üks väga hea asi. Ma mõtlesin selle pühapäeval ajaviiteks välja, sest ma ei saanud Kadriorgu jalutama minna, sest sadas vastikult ja mu vihmavari oli paranduses."

"Aga mis asi ta on, mind huvitab."

"Noh, kuidas ma sulle seda seletan?... Vaata, teie kasutate koolis kümmet numbrit. Aga kui kergesti võib kümme numbrit segi minna, pealegi kui nad on niisugused kõverad. Siis ma võtsingi ja viskasin kaheksa numbrit minema, ainult kaks jätsin alles."

"Ühe ja kahe?"

"Ei, kaks on ka konksuline number. Ma jätsin ühe ja nulli. See ongi kahendsüsteem, kui on ainult üks ja null."

"Noh, aga...?"

"Küsi, küsi julgelt, Siim!"

"Aga kui ma tahan kirjutada, et mul on 5 kopikat?"

"Kas isa andis sulle 5 kopikat?"

"Ei andnud, keegi ei andnud, ma ainult tahan teada, kuidas seda saab kirjutada."

"Seda ei saagi kirjutada. Kui sul kopikaid ei ole, siis sa ei tohi kirjutada, et on. See oleks valetamine."

"Seda ma tohin ikka kirjutada, et mul ei ole 5 kopikat!"

"Seda muidugi tohid."

"Kuidas ma siis kirjutan?"

"Väga lihtsalt." Kissa võttis pliiatsi kätte. "Alguses teed ühe nulli..." Ta joonistas selle katkisele vihikukaanele. "Nullile tõmbad ühe peale, ja siis teise ühe esimesele risti otsa. [...]. Kas pole lihtne?"

"On jah," pidi Siim tunnistama. "Ma proovin ka nii teha!"

Kissa ajas parema käpa teise varba sirgu, viibutas seda keelavalt ja ütles:

"Pea, pea, kirjtua veel üks rida, siis räägime edasi."

Siim kirjutas. Kirjutas viha ja hoolega. Vihaga, et rutem Kihvloomast lahti saada, hoolega, et Kissa juttu edasi kuulda. Rida lõpetatud, küsis ta kannatamatult:

"Kas ma nüüd tohin kahendsüsteemi numbreid teha?"

"Ma ei soovita," vastas Kissa sõbralikult. "Sul võib sellest pahandusi tulla. Minu kahendsüsteem nimelt erineb mõneti sellest, mida kasutavad inimesed ja raalid. Neil pole mahti ühtesid risti ja põiki vedada, seepärast panevad nad need nullidega ühte ritta püsti seisma. Tõsi, tõsi, võid isa käest küsida. 5 käib neil näiteks nii: 101, 9 - 1001. Eks ole naljakas?"

Siimule igatahes meeldis Kissa kahendsüsteem rohkem.

Iko Maran - Londiste