E 185/6 < Kolga-Jaani khk. - Tidemann (1870) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Poeg sõitis isa ukse ette Isa tule, tunne poega! Tuli isa, es tunne poega Ei mina tunne seda meesta Kas on Soomest voi on Saarest pag. 186 Voi on Kuramaa kuningas! Poeg sõitis ema ukse ette Ema tule, tunne poega. etc. Vend sõitis venna ukse ette Tule venda, tunne venda etc. Vend sõitis venna ukse ete Tule õde, tunne venda! Kust sa tunned seda meesta Oma kirju kinnastesta Oma aetud ametest. E 625 (2) < Pühalepa khk. - M. J. Eisen (1884) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. Ju toodi sõja sõnumida, Vaenu keeli kannetie Kes tõi siis sõnumida, Kes see kandis vaenu keeli? Harak tõi sõja sõnumida, Vares kandis vaenu keeli, Kes see meilt sõdaje läheb? Sõsardel sõdaje minna; Vennadel kodoje jääda. Oh hullud sõa vanemad, Targad vaenu talitajad, Mis teeb sõsar sõjassa? Värvuke väe seassa Lindi pää mul olla lasin Kuuleb püssi paukuvada Arvab linna langevata Näeb ta mõõka läigitavat, Arvab pääda raiutavat; - Ju toodi sõja sõnumida; Venadel sõdaje minna, Sõsaratel koju jääda Veli hella veljekene, Kui tuled sina sõjasta Ma kütan sauna kõmelista, Autan vihad veevelissa, Veli, hella veljeke! Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõõka, Kallis kange-pää hobune, Kes aitab mehe sõjassa. Sõsar hella linnukene, Tule sa ju katsumaie, Kui oja jookseb õluta; Läte mõdu mõlguteleb; Vahter viina vilguteleb! - Sõsar läks ju katsumaie Oja jooksis velle verda, Läte verda vilguteles. E 6690/1 (7) < Tõstamaa khk., Pootsi - Otto Schantz tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd tuleb Vene võtemine Pika püksi põimimene Laia uusa laimamine Kes läheb meitest sõjasse? Kas lähen mina või lähed sina Või läheb kõige noorem venda Või läheb see kes kätkis kiigub Ei lähe sina ei lähe tema Ega lähe see kes kätkis kiigub. Ika pean mina minema Ika pean ees olema. Tulgu taevast tuld või tõrva Sadegu vihma vartaesse Ika pean mina minema Ika pean ees olema Sõjas on enam meeste päid Kui on soos mätaeida. Sõjas on enam meeste verda Kui oo meres laineeida. Sõjas on enam meeste luida Kui oo metsas murtud puida. pag. 6691 Sõjas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas oo armas haljas mõõka Kallis kange peaga hobune. E 6773 (27) < Haljala khk., Metsiku r. < Kadrina khk., Palmse v. - Danel Pruhl (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Õe kurtmine ja õpetus. Oli mul üksi ainus venda, Seegi pikka peenikene, Seegi lusti rõõmuline, Sini rukki lillekene. Seegi sõlmiti sõdaje, Seegi värviti vägeje Pundi pampu kandemaije, Must kotti muretsemaije. Oh minu ella vennakene, Ära sõida sõja eessa, Ära sõida sõja tagasa, Sõida sõja keskeella. Esimised hella venda, Esimised helbitakse, Tagumised tapetakse, Keskmised võidul tulevad. E 7660/1 (2) < Ambla khk., Tapa k. - J. Ekemann < Leenu Aster (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi toob sõja sõnumid Kessi veab vaenu raamatuida? Kägu toob sõja sõnumid Vares veab vaenu raamatuida. Kessi meist sõdaje läheb? Kas lääb isa, või lääb poega? Või lääb minija meesi Või lääb kõige noorem venda Kõige noorem kõige nõrgem. Kõige uhkemad hobused Kõige kõrgimad kübarad. Kes lääb venda õpetama? Õde lääb venda õpetama. "Vennakene vennikene Ä' sõida sõja eessa Ä' sõida sõja järele. Sõida sõja keskella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad." Sõda akkas sõudemaie Venelane vehkimaie Rootsi laevad laskemaie Vend tuli sõjast koduje Sõitis isa ukse ette; Heledasti hirnus halli pag. 7661 Koledasti karjus kõrbi "Tule isa, tunne poega." Isa tuli, ei võind tunda Vene mees, vene hobune Vene saapad jalassa Vene piitsake pihussa. Sõitis õe ukse ette: "Tule õde tunne venda?" Õde tuli tundis venna Oma vend oma hobune Oma piitsake pihussa. "Tule tuppa vennakene Reagi meil sõja sõnumid. Kas on sõjas naine armas. Naine armas kaas on kallis"? "Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaas ei kallis; Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Kes peastab mehe sõjasta Mehe poja Pohlamaalta Ema lapse lahingista." E 7832/3 (9) < Ambla khk., Lehtse - Joosep Freimann (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tere hella vennakene! Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? O minu õde madala - Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaas ei kallis. Sõjas armas haljas mõeka pag. 7833 Kaunis kangepea hobune! E 8251/3 (34) < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik-Punabu (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõamehe laul. Kes tõi sõa sõnumida? Kes kand vaenu keelesida? Arak tõi sõa sõnumida, Vares vaakus vaenu keeli. Kes piab sõtta minema? Veli alles tillukene, Sõtsi sõrme suurutseke. Ikka piab veli minema! Veli läks aita ehtimaie, Ema läks perra õppemaie, Õppemaie, ikkemaie. Sõts läks perra õppemaie: "Aa selga sõa ame, Pane jalga sõa sukad! Aa selga sõa särki, Alla karrane kasukas! Kui saad sõtta minema, Ära mine eest sõa, Ees on tuli punane; Ära mine taga sõa, Taga on suitsu sinine; Keeruta keset sõda, Alla hallaste odade, Ligi lipu kandajata! Keskmise kodu tulevad. "Kui saad kodu tulema, Ära tule mere kaudu, Meri on täis meeste päida! Ära tule Narva kaudu, pag. 8252 Narv on täis naiste päida! Ära tule Koiva kaudu, Koev on täis kooluida! Tule sa kohalt koduje, Tule oma tehtud teeda, Kust oli isa enne käinud, Enne käinud, jälle jätnud. Mis tall jäänud jälge peale? Kuld tall jäänud jälge peale. Mis tall sammule sadanud? Hõbedat sammule sadanud?" Saad sa isa nurme peale, Isa nurme nurga peale, Hobu all tall hirnatelles, Ratsu pead tall raputelles Kõrvi pead tall kõigutelles Vesihalli veeretelles, Linalakka liigutelles. Sai ta isa väratile Hobu hirnat tõista korda Ratsu pead tall raputelles Kõrvi peada kõigutelles, Vesihalli veeretelles, Linalakka liigutelles Sai ta isa tare lävele, Hobu hirnat kolmat korda, Ratsu pead tall raputelles, Kõrvi pead tall kõigutelles Vesihalli veeretelles Linalakka liigutelles. Pand ta mõõga katusasse Pist ta püssi rästaesse: "Tule välja mu isake! Tule välja, tunne poega!" Isa tuli välja, ei tunnud poega. "Tule, ema, tunne poega. Ema tuli välja, ei tunnud poega. "Tule, veli, tunne velle!" Veli tuli välja, ei tunnud velle. "Tule, sõtsi, tunne velle! pag. 8253 Tuli sõtsi, tundis velle. Kust see sõtsi tunsi velle! Oma antud amme'esta, Oma kirju kindadesta Oma suurist sukkadesta. Hame oli seljas Abja kirja, Kindad käes käu kirja, Sukad jalas Soome kirja. "Veli hella vellekene Aa mulle sõa juttu! Kuidas sõan sõidetakse, Või seal Rootsin raiutakse, Riia alla reisitakse? "Sõsar, noori linnukene, Uha mu hobu porista, Mõse mu mõeka veresta, Mõse mu saapad savista; Siis ma a'an sõa juttu, Kuidas sõan sõidetasse, Või seal Rootsin raiutasse, Riia alla reisitasse. "Kas on sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? "Sõsar noori linnukene, Ei ole sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõas on armas hallas mõõka, Kallis kangepea hobune, Kes peastab mehe sõasta, Mehe poja Poola maalta, Mehe venna Vene maalta. E 8618/20 (15) < Helme khk., Koorküla, Asumõisa - K. Ruut < Liis Vilp (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõast sõnumida, kaskee! Või siit kanni vaenu keele, kaskee! Harak tõi sõast sõnumida etc. Vares kanni vaenu keele, Alle mul velle vähikese, Onupoja hullukese, Tädipoja tillukese. Üt´s oli veli suurukene, Siigi sai sõtta mineme, Siigi sai vainu vajume, Siigi sai keisi kerime, Ala lipu linguteme. Esä ehiti hobesta, Enämb ikku manna iki, Kui oli ehtid hobeselle; Veli kirjut vehmerida, Enämb ikku manna iki, Kui oli kirja vehmerinna; Sõsar kudas kinde'ida, Enämb ikku manna iki, Kui oli kirja kinde'enna. Ema õmmeli ameta, Enamb ikku manna iki, Kui oli ammel õmmelusta. "Veli, hellä vellekene, Kunas ma sin̄nu kodu ooda, Kodu ooda, sanna kütä?" "Emäkene ennekene, Esäkene taadekene, Sõsar siidi linnukene; Kui ni oja õlut jooskva, pag. 8619 Tii veere virret jooskva, Sis tule kodu hellä velle. Kui ni oja vettä jooskva, Tii veere verda jooskva, Sis mu sõtta tapetesse, Ubaküpär hukatesse, Raha rinda raiutesse!" "Veli, hellä vellekene, Selle ütle ma sinule: Ära sa sõida ihen sõda, Egä taatsi taka sõda; Keerute kesset sõdada! Ehen ooh tuli punane, Taka ooh suitsu sinine, Keskmese kodu tuleve!" Joba oja õlut joosi, Tii veere virret joosi Haina ladva aanikida. Jo tuli kodu hellä velle, Tuli usse, hobo muane, Tarre tuli, tare tümisi, Aita lät´s, ame verine, Sanna lät´s, saabas savine. "Mine esä, tunne poiga!" Ei noh esä's tunne poiga!" "Mine emä, tunne poiga!" Ei ka emä's tunne poiga! "Mine veli, tunne velle!" Ei noh veli's tunne velle! "Mine sõsar, tunne velle!" Tulli sõsar, tunsi velle. "Kost sa tunsid oma velle?" "Oma kirju kinde'ista Oma aetu amme'ista!" "Oh mu noori poiga, tammi, Tuke siiä tooli pääle, pag. 8620 Saisa sängi veere pääle Aa mulle sõa juttu, Kõnele vaenu kõneta! Kas om naene sõan armas, Naene armas, kaasa kallis?" "Emäkene ennekene, Esäkene taadekene! Ei ole naene sõan armas, Naene armas, kaasa kallis. Sõan om armas hal´las mõõka, Kallis kangepää hobene!" E 8804/5 (13) < Vändra khk., Vana-Vändra - M. Tõnisson (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõamehe soov. Sõuaksin ma sõas surra, Sõas surra sõitlemata, Vaenu rüppe variseda Ilma pikema piinata, Ilma koole kurnamista, Ilma taudi tappemista! Kenam surra sõa=sõidus, Lipu ligi lindamises, Mõega möllul elu müia, Ambu noolel anguneda! Ei ole ohtu orjamista, Tühja tõbe tülitseda, Valu sängil valvamista. Sõa surmal suurem ilu, pag. 8805 Suurem ilu hinna poolest, Võimu kiitus võidumeestest: Linnud laulvad linnu keeli, Pilved laulvad pidu keeli, Sarved hüidvad Saksa keeli, Raudsed riistad rahu keeli. E 9033 (26) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõuaksin ma sõjas surra sõjas surra sõitlemata vaenu rüpe variseda ilma pikema piinata ilma koole kurnamista Ilma taudi tapemista kenam on surra sõja sõedus lipu ligi lindamises mõega möllul elu müies Ambu noolil angunedes ei ole ohtu orjamista tühja tõbe tülitseda valu säingil valvamista sõja surmal suurem ilu suurem ilu hinna poolest võimu kiitus võidu miestest linnud laulvad linnu kieli pilved laulvad pidu kieli sarved hüidvad Saksa kieli raudsed riistad rahu kieli. E 9033/5 (27) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida kes sie kaindis vaenukieli Arak tõi sõja sõnumida Vares kaindis vaenu kieli kis läeb meilta sõdimaie kas läeb issa või läeb ema või läeb kõige noorem venda. Ei läind issa ei läind ema läks aga kõige noorem poega Oma uhke hailliga kulda karva kõrviga poeg läks aita ehtimaie õde juure õppemaie. Pane seilga surma särki pane kaela kalmu räitti võtta kätte koole kindad pag. 9034 Oh mo ella vennakene ära sõida sõja eessa sõja eessa sõja taga sõida sõja keskeella kus on ümmer hulka mehi liigu ligi lipukaindjad Esimesed eidetakse tagumised tapetakse keskel käiad koju tulevad. Kui tuli vend jälle koju sõittis isa ukse ette sõittis ema ukse ette Tule isa tunne poega tule ema tunne poega ei sial issa tunnud poega ei sial ema tunnud poega sõjamies sõja hobune sõja soapad tall jalassa sõja kindad käessa sõja piitsuke piussa siis sõitis õe õitsva õue tule õde tunne venda õde tuli tundis venda oma surma särgikesest kaunist kalmu kaela räittist oma koole kinnastesta. Õde hakkas vennalta küsimaie kuule kulda vennakene kas on sõjas naine armas naine armas koasa kaillis (ehk kas on sõjas koasa mieles koasa mieles kodu kieles) Oh mo õitsev õekene Sini silma sirgukene Hõbe piada õiekene ei ole sõjas naine armas naine armas koasa kaillis Sõjas on armas pag. 9035 hailjas mõeka kaillis kange pia hobune ja kõliseja kõver rauda mieles mieste võitlemine sie mind piastis Pärnu moale Avitas mind Harju moale õitsva õe õue piale tapelus nüid toillitatud sõda suurta suigutatud Vainu jaaled1 vaigistatud 1 (vaenu healed) E 9333/7 (21) < Ambla khk. < Paistu khk. - Karp Kuusik < Anu Uss (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida Kes kand vaenu keelesida Arak tõi sõja sõnumida Vares vaakus vaenu keeli Kes peab sõtta minema Veli alles väätikene Sõsar sõrmeje suurune Ikka peab veli minema. Veli läks aita ehtimaie Ema läks aita õpetama Õpemaie ikkemaie Sõts läks perra õpemaie Õpemaie ikkemaie Veli ella vellekene Aja selga sõjame ame pag. 9334 Pane jalga sõja sukad Aja selga sõja särki Alla karrane kasukas. Kui saad sõtta minema Ära mine eesta sõda Ees tuli punane Ära sõida taga sõja Taga suitsu sinine Keeruta keskeda sõda Alla haljaste odaae Ligi lipu kandijata Keskmised koju tulevad Kui sa hakkad tulemaie Ära tule mere kaudu Meri on täisi meeste päida. Ära tule narva kaudu Narv on täisa Naiste päida Ära tule Koiva kaudu Koiv on täisa koolnusida Tule sa kohe koduje Tule oma tehtud teeda Kust oli isa enne käinud Enne käinud jäljed jätnud. pag. 9335 Mis tal jäänud jalge peale Mis tal sammusse sadanud Kui tuli veli sojasta Sai ta isa nurme peale Hobu all tal hirnatelles Ratsu pead tall raputelles Kõrvi pead tall koigutelles Lina lakka liigutelles Sai ta isa väravalle Hobu hirnus teista korda Ratsu pead tall raputelles Kõrvi pead tall kõigutelles Lina lakka liigutelles Kui sai Tare lävele Hobu hirnus kolmat korda Ratsu pead tall raputelles Kõrvi pead tall koigutelles Lina lakka luigutelles Pand ta mõega kotusasse Pistis püssi räästasse Tule välja mu isake pag. 9336 Tule välja tunne poega Isa tuli välja ei tunnud poega Tule välja emakene Tule välja tunne poega Tuli ema ei tunnud poega Tule välja vellekene Tule välja tunne velle Veli tuli välja ei tunnud velle Tule välja sõtsikene Tule välja tunne velle Tuli sõtsi tundis velle Kust se sõtsi tundis velle? Oma antud amesta Oma kirju kinnastesta Oma suuri sukadesta Ame oli seljas Abja kirja Kindad käes käu kirja Sukad jalas soome kirja Veli ella vellekene Aja mulle sõja juttu Kudas sõjas sõidetakse Või seal rootsis rajutakse Riia alla reisitakse. pag. 9337 Sosar noori linnukene Uha mu hobu porista Mõse mu mõeka veresta Pese mu saapad savista Siis ma ajan sõja juttu Kudas sõjas sõidetakse Või seal rootsis raijutakse Riia alla reisitakse Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Kes peastis mehe sõjasta Mehe poja pohla maalta Sõtsi velle venemaalta E 10016/8 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans Keller (1894) tüübinimed kontrollimata Orjade tee + Lähme loojale loole! + Neli neidu + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Töölaulud ; Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Lähme lähme käime käime Lähme sealta teeda mööda Kus on enne orjad käinud Orjad käinud härjad läinud Kus me' lähme kuekesti Üle välja viiekesti Mari alla heinamalle Kuiva loogu võttemaie Võtsin kaare võtsin kaksi Aksin kolmat võtemaie Leitsin kotka kaare alta Mis oli kotka tiiva alla Kirves kotka tiiva alla Mis oli kirve silma alla Laast oli kirve silma alla Mis sest laastust raiutakse Hansul aita tehtaneksi Mis sinna aita pandaneksi Neli noorta neitsikesta Mis need neiud seal tegevad Üks aga kudus kulda vööda Teine sidus siidi tutta pag. 10017 Kolmas nidus niidi paelu Neljas nuttis venda taga Mina aga mõistsin talle kostsin Ära sina nutta neitsikene Vend jäi virusta tulema Harjumaalt astumaie Pea paistis pealta pikka metsa Jalad alta arva metsa Tule sina koju vennakene Kodu kallis kala leemi Kodu armas appu taari Õde nägi venda ta tulema Jooksis vastu akkas kaela Tule tuppa istu maha Istu maha istme peale Pihlakase pinki peale Tominkase Tooli peale Juttusta mul sõja juttu Kas on sõjas kaasa kallis Või on sõjas naene armas Pese mo mõeka enne veresta Mõeka tuppe tooresta, pag. 10018 Siis juttustan sul sõja juttu Nüüd pessin mõega veresta Mõega tuppe tooresta Juttusta nuid sõja juttu Ei ole sõjas naene armas Ega pole sõjas kaasa kallis Armas hallas mõegakene Kallis kange pea hobune E 10023/7 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans Keller (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul Kes toob sõja sõnnumid Kägu toob sõja sonnumid Kes=se meilta sõtta läheb Kas lääb kõige vanem venda Või lääb kõige noorem venda Kõige noorem kõige napsam Õde läks kõrva õppetama Ellakene vennakene Ära sõida sõja ees Ära sõida sõja taga Sõida sõja keskelle Esimised eitetase Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad Pea tal paistab pealta metsa Jalad alta arva metsa Keha keskelt kerumetsa Sõitsin isa ukse ette pag. 10024 Nüüd hirnatas mu hiru alli Karjatas kalevi kõrvi Isa tuli välja vaatamaie Tere isa tunne minda Ei ma tunne noori meesi Võeras mees võeras hobune Võeras pitsuke peuse Võerad kindad tal kääse Võeras kiri kinnastese Sõitsin jälle tükki teeda Tükki teeda märga mada Sain siis ema ukse ette Nüüd hirnatas hiiru alli Karjatas kalevi kõrvi Ema tulli välja vaatamaie Tere ema tunne minda Ei ma tunne noori meesi pag. 10025 Võeras mees võeras hobune Võeras pitsuke peuse Võerad kintad sul käese Võeras kiri kinnatese Sõitsin jäle tükki teeda Tükki teeda marka maada Sain siis venna ukse ette Hirnatas jälle hiiru alli Ja karjatas kalevi kõrvi Vend tulli välja vaatamaie Tere venda tunne minda Ei ma tunne noori meesi Võeras mees võeras hobune Võeras pitsuke peeuse Võerad kindad sull käese Võeras kiri kinnatese pag. 10026 Sõitsin jälle tükki teeda Tükki teeda märka maada Sain siis õe ukse ette Hirnatas hiiru alli Karjatas kalevi kõrvi Õde tuli välja vaatamaie Tere õde tunne minda Kül ma tunnen noori meesi Oma mees oma hobune Oma piitsuke peuse Omad kindad tal käese Oma kiri kinnastesse Õde venda kutsumaie Tule minu kõige noorem venda Juttusta mul sõja juttu Vend aga mõistis vasta kostis Nii on sõjas meeste verda Kui on maas vetta palju pag. 10027 Nii on sõjas meeste peata Kui on maal mattaeita E 10752 (20) < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) tüübinimed kontrollimata Õunapuu + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Moistke moistke moisa rahvas Aidake aru pidada Mis on meie õue alla Õunapuu seal õue alla Kägu kukub ounapuus Kuulutab soja sõnumida Kessi meilta sõtta läheb Kas lääb isa või lääb ema Või lääb kõige noorem venda Kõige noorem kõige nõrgem Kõige priskem ja punasem Koige valgem ja valusam Se aga sõtta sõlmitakse Värvitakse vene vägeje Pandaks pampu kandemaie Tina tükki tõstemaie. E 11791/2 (15) < Ambla khk., Jootma - Joosep Neublau < Mari Nilk (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Üks mull venda ainus venda, Seegi sõtta sõlmitie, Vene väkke vannutie, Õde tuli õue õppetama. Ellakene vennakene Kui sina sõdid sõjasa Ära sõdi sõja eesa Ära sõdi sõja tagaje Sõdi sõja keskeela Esimised heidetakse Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad. Mees läks sõites jo sõdaje Peada väänates vägeje Oli aasta, oli kaksi Tuli kolmandal koduje Tule õde tunne meesta, Miks ei tunne mehikene Oma mees Vene hobune Oma kootud kuuekene Oma tehtud tekkikene Oma kindaad kääsa Oma kirjad kinnastesa Tule siis tuppa istumaie Istu tuppa tooli peale Too mulle sõjast sõnumid. Kas on sojas naine armas? Naine armas kaasa kallis. Ei ole sõjas naine armas, pag. 11792 Naine armas kaasa kallis Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Ei tema hirnu heinasida Ega tema karju kaerasida Hirnub selga istujaida Karjub kange valjasida Sadul selga seadijaida Paitse päha panijaida Too mulle sõjast sõnumid Kas on sõjas meeste verda? Nenda sõjas meeste verda Kui on vetta meie meres Kas on sõjas meeste päida? Nenda sõjas meeste päida Kui on soos jo mättaaida Kas on sõjas meeste luida? Nenda sõjas meeste luida Kui on ajas roikaaida Kas on sõjas meeste sõrmi Nenda sõjas meeste sõrmi Kui on põllul rukki kõrsi E 12086/8 (2) < Simititsa < Kuusalu khk. - Madis Odenberg < Els Migivor (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Juo toodi sua sanumi! Kesse toi sua sanumi? Lindu toi sua sanumi! Kessie meist sodaje mennä, Kas mennä isä vai mennä emä Vai mennä vanemba vendä Vai mennä kaige nuoremb vendä Vai mennä ode koguni? Ue kääd on karmejämed Sua leibä sotkimaie, Vainu kakku vaalimaie. Ei mennä isä, ei mennä emä, Ei mennä vanemba vendä, Ei mennä ode koguni, pag. 12087 Kaige nuoremba, kaige notremba, Kaige uhkejamb hobune, Kaige korgejamb kübärä. Ode oppes vendädäsä: Vennäkäne, vennikäne! Kui sinä sodaje mennä, Ärä ihu ielimäseks, Egä jääne järgimäseks; Kieri suossa keskejällä, Ligi libu kandijada: Iest mihi helbitänne, Tagant mihi tahetanne, Keskelt mies kuoje tulla. Vend läks soiteles sodaje, Pääd väänelles vägeje. - Oli sie suassa kuusi kuuda, Tuli seitsmänel kuoje. Hobu oli ala kui sie ahju, Mies oli päällä, kui sie päivä, Kübär kui kirgu kellä, Vüö kui linnä libu rihmä, Pää nägüs päältä paksu metsä, Jalad alta harva metsä. Soit sie isä houe pääle. Tule väljä, isäkäne, Tule väljä, tunne miestä! Isä tuli väljä, ei tundend miestä Sadulasta, saabastesta, Oma ostedud hobusest. Poig küsüs isält juuakseni. Isä toi vettä juuakseni. Soid sie emä ukse ede: Tule väljä, emäkäne, Tule väljä, tunne miestä! Emä tuli väljä ei tundend miestä Oma kuodud kuubedesta, Oma säätüd särkidestä. Poig küsus emält juuakseni. Emä toi vettä juuakseni. Soid sie venna houe pääle: Tule väljä, vennäkäne, Tule väljä, tunne miestä! Vend tuli väljä, ei tundend miestä Vend küsüs vennält juuakseni Vend toi vettä juuakseni. Soid sie ue houe pääle: Tule väljä, uekane, Tule väljä, tunne miestä! Ode tuli väljä, tundis vennä Oma kuodud kuubedesta, Oma säätud särkidestä, Oma kirju kinnästestä, pag. 12088 Oma risti riietestä, Sadulasta, saabastesta, Oma ostedud hobusest, Vend küsüs uelt juuakseni. Ode toi olut juuakseni. Kütt' sie sauna küömenellä, Audus vihäd vierdeellä: Vei siis vennä vihtlemäie. Istus ise ukse pääle, Küsüteli künnükseltä: Vennäkäne, vennikäne! Räägi mull' sua sanumi! Kas on suassa naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Uekane, helläkäne! Pese mu linäne särki, Udu ummesta verestä. Siis rääkis sua sanumi: Ei ole suassa naine armas, Naine ei armas, kaasa ei kallis; Suas on armas haljas miekä, Kallis kange pää hobune. Nindäp suassa mieste verdä, Kui meie meressä vettä; Nindäp suassa mieste päidä, Kui on suassa mättääida; Nindäp suassa sorme luida, Kui on ruogu räüstäässä; Nindap suassa sääre luida, Kui on halguja pinussa. E 13280 (9) < Krimm < Kuusalu khk. - K. Sahlström < Mari Aaber (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd on nutmas nurme neiud Halatsemas Harju piigad Et neil mehed menemas Et neil kaasad kadumas Jälle nutvad nurme neiud Halatsevad Harju neiud Et neil mehed sõtta saavad Sõja matrad maha löövad Nõnda on sõjas meeste verda Kui on meie meres vetta Nõnda on sõjas meeste päida Kui on soos mättaaida Nonda on sojas meeste luid Kui on aias roikaaida Nõnda sojas meeste sõrk*1 Kui on ajas teibaaida. *1 sõnalõppu ei ole näha E 15595/6 (69) < Harju-Jaani khk., Kambi - H. Pahlberg < Abram Tamm (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares oli vaga linnukene Piikus meie pihlakas Õetsus meie õunapuus Pia oli päeva tõusu poole Saba Sandri mõisa poole See tõi sõja sõnumida Kissi meist sõdaje läheb Kas läb eite või läeb taati Või läeb minija meesi Või läb käliste kaasa Ei läind eite ei läind taati Ei läind minija meesi Ei läind käliste kaasa pag. 15596 Hakkasin mina minema Kõige noorem kõige nõrgem Kõige priskem kõige peenem Kõige kõrgimad hobused Kõige kallim sõidu saani Õde õues õppetelle Ää sõida sõja eessa Ää sõida sõja järele Keera ainu keske vaimu Esimesed eidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Võtsin õe õpetust Ei sõit sõja eessa Ei sõit sõja järele Kerasin ma keske vainu Tapsin sõjas sõidu ruuna Lahingis laugu täkukese Kroonu kirju varsukese Siis ma sain sõjast tulema Sain ma Viburi linna alla Seal ma tegin teise tembu Panin linna liiva jooksma Uulitsad udu sadama. E 15620/5 (94) < Jõelähtme khk., Rummu - H. Pahlberg (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Haugub meie aavikus Piigub meie pihlakas pag. 15623 Rägib meile sõja sõnumid Kesse meist sõdaje läheb Kas läeb eite või läheb taati Või läheb minija meesi Ei läind eite ei läinud taati Ei läind minija meesi Ei läind veike vennakene Isa oli halli ahju peala Vend oli veike kätkiissa See tahab piimala pidada Noorel koorel kasvatada Lehma võila võerutada Läheb siis kõige noorem venda Kõige noorem kõige nõrgem Kõige viksim vennakene Kõige uhkemad hobused Õde hakas õpetama Oh mu veke vennakene Ä sõida soja eessa jne. - - - - - - - - Mu vend tuli sõjast koduje Hüppa halli krõpsi kõrbi Veereta veri punane Lase traavi lehte lauku Aja taadi hoovijeni Aja aisad akenasse Kulda looka räästaesse pag. 15624 Halli jalad paku peale Taadi koera haugatelle Musta rakki raksatelle Hõbe püssi paugatelle Taat tuli õue vaatamaie Tule taati tunne poega Tuli taat ei tunnud poega Kust ma sinugi tunnen Võeras mees võeras hobune Võeras kuub võeras kübara Võera kootud kue hõlmad Võera seotud sääre paelad Võera vammuksed vöölla Eit tuli õue vaatamaie Tule eite tunne poega re. - - - - - - - - - Vend jne. - - - - - - Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Tere tere vennakene Jumaleme õekene Kust sina minugi tunned Oma kootud kue hõlmast Oma seatud seäre paelast Oma vammuksed vöölla Õde hakkas vennalta küsima Oh mu veike vennakene Kas on sõjas naine armas pag. 15625 Naene armas kaasa kallis Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune See peastab mehe sõjasta Sõjasta sõja väesta Mõekade prigina seesta Püssi paukude vahelta Räägi veel veike vennakene Räägi veel sõja sõnumid Venda jälle vasta kostis Oh mu õde madala Pese mu verine särki Uhu urvane palakas Nõnna nõnna õekene Nõnna sõjas meeste verda Kui on meres vetta palju Nõnna sõjas meeste päida Kui on soossa mättaaida Nõnna sõjas meeste silmi Kui on soossa jõhvikaida Nõnna sõjas meeste sõrmi Kui on meres pilliroogu Nõnna sojas meeste jalgu Kui on ajas teibaaida E 15660 (151) < Harju-Jaani khk., Anija v. - H. Pahlberg < Mari Kivi (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Rootsikene roosikene Rootsi kuldene kuningas Hõbe saani sakselased Lasid laevuda meressa Kui neid pardi poegasida Lasiks kurdiksi kuningad Sõgedaks sõja vanemad Pimedaks pea peremehed E 15718 (242) < Harju-Jaani khk., Kivila - H. Pahlberg (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu veike vennakene Magab Trami aida peal Sille pika padja peal Ta läeb sõtta sõitemaie Vaenu välja vaatamaie Oma uhke halliga Kulda kabja kõrviga Tüdinegu Türgi täkud Väsigu Vene hobused Ei väsi venna hobune Tüdi tema täkukene. E 17271/2 (8) < Rõuge khk. < Tarvastu (?) khk. - M. Siipsen (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes läits sõtta minemaje Veli läits sõtta minemaje Esi läits esi ikki Esa tegi taossida Esi tegi esi ikki Veli valmist vankiriida Esi valmist esi ikki Ema aie ammesida Esi aie esi ikki Sõsar kudi sormi kindid Esi kudi esi ikki Ei ma enne sõast tule Kuni vee virret jooksva Mõtsa veere mõdu jooksva Haina ladva Aanikiita Poola verda puhu täis Mõne verda mõõga otsa Tuli ta sõast koduje pag. 17272 Ai hobust tare lävele Tule esa tunne poiga Tuli esa es tunne poiga Ai ta hobest riida ette Tule veli tunne velle Tuli veli es tunne velle Ai ta hobust aida lävele Tule ema tunne poiga Tuli ema es tunne poiga Ai ta hobust koa lävele Tule sõsar tunne velle Tuli sõsar tundse velle Kust sa tunned sõsarakene Kirevista kindaista Aetusta ammeista Oma kalmu kaela rättist Oma surnu suu rättist. E 18317 < Äksi khk., Elistvere v., Raigastvere k. - August Mauer (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Üks on velleke minula; Seegi sõtta sõlmitie, Vää ulka värvitie, Panti pampu kandemaie, Tina tükki tõstemaie Tina oli tige tõstial Raud oli raske kandial Vask oli vali al´lastada See käis meeste kätte pääle Rõhkus rinna luite pääle. E 18595/6 < Tallinn - J. Salme (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes se vaakus viiks vaaks Vares vaakus viiks vaaks Kes se röökis riiks rooks Ronk röökis riiks rooks Kes se tõi sõa sõnumid Arak tõi sõa sõnumid Kes se peab sõtta minema Isa vana ema vana Veli alles veikekene Sõsar sõrme suurukene Ikka pean ise minema pag. 18596 Läksin aita ehtimaie Ema perra ikkemaie Õde perra õppemaie Veli ella vellekene Vali selga valget särki Pane kätte kooli kindad Tõmba jalga surma sukkad Veli ella vellekene Kui saad sõtta minema Ära sina sõdi ees sõea Ees sõa tuli punane Ära sina sõdi taga sõea Taga sõea suits sinine Keeruta keset sõda Kes keset sõda keerutab Saab jälle koeu tulema Veli ella vellekene Kui saad koeu tulema Ara sina tule Poola kaudu Poolas palju poisiksida Ära sina tule Riia kaudu Riias palju riisujida Ära sina tule Narva kaudu Narvas palju naerijida Tule kolme kõrtsi kaudu Võtta alla halli ruuna Linalakka linnukesta Sain ma isa nurme peale Halli hirnus esimest korda Sain ma isa õuue peale Halli hirnus teista korda Sain ma isa ukse ette Halli hirnus kolmat korda Tule isa tunne poega Tulli isa es tunne poega Tule ema tunne poega Tulli ema es tunne poega Tule õde tunne venda Tulli õde tundis venna Oma koetud kinnastest Oma aetud ametest Oma seotud säärde paelust E 19326/7 (3) < Valga < Paistu khk. - H. Lensin (1895) tüübinimed kontrollimata Kasvatus asjatu + Venna sõjalugu Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Lüroeepilised laulud Emakene, ennekene Mis saied sina minusta Silma vetta, meele kurba Ikke said immetemista Silmad märjad mähkimesta Käed külmad kandamesta Enne kiiguten kivesid Tuiguten saa turbaeide Mängaten saa mättaeide Enne kui kiigutid minuda Nüid mind viias Venemaale Saadetakse Saksamaale Kivist saad kirikuaida Turbeest saad tuule varju Mätteest saad mäed ja orud Nüid ma saan sõtta mineme Poiga noori linnukene Kui sa saad sõtta mineme Ära sa sõita ehen sõa Ega tantsi taga sõa Keerute keset sõdaje Keskmise kodu tuleve Kui sa saad kodu tuleme Ära tulla mere kaudu Ära tulla ranna kaudu Meri oli täisi meeste päida Rannas naiste raipesida Tule oma tettu teeda mööda Oma raijutu radasid pag. 19327 Kus teie Jumal enne käinu Või oli Mari maale toodu E 19587/8 (8) < Rõuge khk. - M. Siipsen (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuuas kiri kirstu pääle Laga raamat laua pääle Kellel kõrd om sõtta minna Noorembal kõrd sõtta minna Vanemb enamb vaeva nännu Enamb tennu teo päevi Enamb oli annu abi päevi Enamb oli katsnu karja kõrdu Ema omel udu ammid Esi õmmel esi ikki Mittu silma1 süskimist Settu silma pisarit Sõsar kudi sõrmi kindaid Esi kudi esi ikki Mittu silma süskimist Settu silma pisarid Esa valmist vankerit Esi valmist esi ikki Veli tegi vehmerid Esi tegi esi ikki Vellekene noorekene Ära sa minna een sõtta pag. 19588 Ega mingu peran sõtta Een om laia laskemisen Peran peni kaitsemisen. 1 /nõgla/ E 19767/72 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v. < Hanila khk. - A. Reimann (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Küll o kuri kukkulindu Ja o paha parti=lindu Veel õelam hobuse varsa Tõi meile sõnumiida Kesse meilta sõtta läheb Isa vana, ema vana Poeg o alles nooruke Mini mees paras minema Mini mattis oma mehe Seitsmendama seina taha Kahessama kammerisse Ühessama ukse taha Kus ei kuulnud kukke häälta Nõdra lapse nuttu häälta Vaese meh' vassika häälta Ikka peab poega minema Ikka peab ees olema! pag. 19768 Sai see poega koju tulnud Läks ta kaasa kammerisse Heitis kuldse voodi sisse Kes läks üles hüidemaie Ma läksi üles hüidemaie Tõuse üles Jaanike Isa nuttab sull toassa Sõja sadult õmmeldes Jaan ei kuulnud, Jaan ei tõusnud. Küll ta kuulis miks ei kuulnud Hale meel ei annud tõusta Hüidsin Jaani teista korda: Tõuse üles Jaanike Vend sull nuttab ju toassa Sõja püssi pühkides Hinge rauda õerudes Jaan ei kuulnud Jaan ei tõusnud Küll ta kuulis miks ei tõusnud pag. 19769 Halemeel ei annud tõusta Hüitsin Jaani kolmat korda Tõuse üles Jaanike Õde nuttab ju toassa Sõja kindaid sull kududes Musti sukki sull vikkeldes Jaan ei kuulnud, Jaan ei tõusnud; Küll ta kuulis, miks ei tõusnud Halemeel ei annud tõusta! Hüitsin Jaani neljatkorda Tõuse üles Jaanike: Ema nuttab ju toassa, Sõja leiba ju sõtkudes. Jaan siis kuulis, Jaan siis tõusis; Küünar vett oli külle all, Sääse vaks tal säärde all, Karides tuli kamrist väilla1 Uludes läks uksest väilla, Väravast ja silla peale; Nüid pean mina minema, pag. 19770 Eide kottu, taadi kottu; Oma viie venna kottu! Isa nuttis laine laksus, Vennad nutsid, vesi veeris, Õed aga nutsid õled nõtksid, Ema nuttis laine laksus; Ei jälle nutnud naine noori, Naine noori teine pooli. - Koer nüid haukus esimest korda Isa läks õuue vaatama Isa ei tunnud oma poega Võeras mees võeras hobune Võeras piitsa tall peussa Võerad kindad tall käessa Võeras kübar tall peassa Hobu hirnus teistakorda Vend läks õuue vaatama Vend ei tunnud vennikesta2 Oma vasksist valjastesta pag. 19771 Vend ei tunnud oma püssi, Oma püssi, oma piika, Oma ihutud hinge rauda. Lehm siis ammus kolmatkorda Ema läks õuue vaatama Ema ei tunnud oma poega Ega oma leiva kotti Ega oma silgu pütti. Lammas määgis neljatkorda Õde läks õuue vaatama. Õde tundis oma venna Oma kirju kinnastesta Oma vikkel sukkadesta Tule tuppa vennakene Tule tuppa teretama Ta pani kübara laua peale Kindad, piidsa kübarasse. Eite pojalta küsima Räägi meitel sõja juttu Sõja juttu, sõja asja pag. 19772 Mis sääl sõas tehtanessa. Kas o sõjas naene armas Naine armas, kaasa kallis? Ei, ei, ei, ei eideke Ei, ei, ei, ei taadike Ei, ei, ei ei venda noori Ei pole sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas o armas haillas mõeka Kallis kange pea hobune. 1 (välja) 2 (oma venda) E 22213/6 (3) < Tarvastu khk., Vooru v. - J. J. Kala (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõea sõnumi? Vares tõi sõea sõnumi! Kessi pea sõtta sõudemaje? Sõsar pea sõtta sõudemaje? Oh te sõge sõea mehe? Mis tege sõsar sõeana? Veli pea sõtta minema Veli alla vähikene Onu poega hullukene Tädi poega tähekene pag. 22214 Veli veeris viisi astad Kasvis kuusi heinaaega, Sis läks aita ehtimaje Sõsar perra ikeenna, Veli hella vellekene Aea selga surma sarki Tuled kodo või ei tule Aea jalga surma püksi Saa su näha või ei saa. Aea selga surma vesti Tuled kodu või ei tule. Aea selga surma kuube, Saa su näha või saa. Pane pähe surma kübar, Tuled kodu või ei tule. Tõmba jalga surma sukka. Saa su näha või ei saa, Tõmba jalga surma saaba, Tuled kodu või ei tule, Võtta kätte surma kinda. Saa su nätta või ei saa! Võtta ala sõa halli Tuled kodu või ei tule! pag. 22215 Veli hella vellekene Nüüd pead sõtta sõudemaje Tule ette tungimaje, Raua ette ratsudama. Võtta õnnes isa mõõka Taadi tapperi terave. Veli hella vellekene Keeruda kesed sodada Lase kesed laagerida Ligi lippu kandajeda. Ihen see tuli punane Taga suitsu sinine. Veli hella vellekene Kunas ma sinu kodu oota? "Sis sa minu kodu oota! Kui ju veri värava alla Kui ju oja usse alla. Koju tulek. Kui sai velle veeru pääle Ätti nurme nurka pääle Hobu hakkas hirnumaje Halli alla kaabimaje. Kui sai tare lavele Hobu hirnad kolmi korra. pag. 22216 Tule välja mu esake Tule välja mu emakene Tulge välja tundke poega Taad tulli välla, ei ta es tunne Eid tulli välla, ei ta es tunne Veli tuli välla es tunne velle, Sõsar tuli välja tunnistama Vellekesta vastu võtma. Sõsar tuus kirjust kindaisda Oma aetud ammeesta: Veli hella vellekene Kõnele mul sõea kõneda, Aea mulle sõea juttu, Kas oli sõean naine armas? Naene armas kaasa kallis: "Sõsareke sotsikene Lina lakka linnukene, Ole es sõean naine armas Naine armas, kaas ei kallis Sõean oli armas haljas mõõka Tuppen sa mõõka tuline!" E 23799 (2) < Halliste khk. - Hans Reissar (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli hella vellekene. Kui sa saad sõtta mineme Ärä sõita ehen sõa, Ega tantsi taga sõa, Ehen o tuli punane, Taga o suitsu sinine, Keerute keset sõdade. - Ei ole sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõan armas hall´as rauda, Kallis kange pääg hobene. Veli hella vellekene, Kui sa saad kodu tuleme, Ärä tulla Narva kaudu, Narvan pall´u naiste päida. Ärä tulla mere kaudu, Meren pall´u meeste päida. Tule iki tettu teeda, Tettu teeda, marget maada. E 24047 (30) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - J. Reitwelt (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vennakene noorukene Pane selga surma särki Pane jalga surma sukad Pane kaela kalmu rätik Pane kätte koole kindad Oh mo õrna õekene Kust sa tundsid vennakesta Oma surma särgist ikka Oma kalmu kaela rätist Oma koole kinnastessa Oma kõrvist ruunast ikka Oma ratsa rakentasta Halli hõbe elmistesta. E 24765/7 (10) < Kõpu khk., Kihu veski - J. Koord (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes se piab sõtta minema Veli on alles veikekene Sõsar sõrme pikukene Ikki pian mina minema Veli läks aitta ehtimaie Õde juurde õppamaie Pane nüid selga surma särki Võtta kätte koolja kindad Kui sa saad sõtta minema Ära sa sõida ette sõja pag. 24766 Ära sa tantsi taga sõja Keerutta keset sõdada Keskmised kodu tulevad Tagumised tapetakse Esimesed heidetakse Ees on tulipunane Taga on suitsu sinine Kui hakkad kodu tulema Siis osta üks hää hobune Kes piastab mehe sõasta Kui saad kodu tulemaie Siis osta üks toop õluta Joo ise ja jooda hobusta Nüid tuli kodu, isa tule välja Isa tule välja tunne poega Isa tuli välja ei tunnud poega Ema tule välja tunne poega Ema tuli välja ei tunnud poega Õde tule välja tunne venda Õde tuli välja, tundis venda pag. 24767 Kust see õde venda tundis Õde tundis venda surma särgist Surma särgist koolja kindast Õekene hellakene Pese mu mõeka veresta Pese särki surma haisust Sõjas surnuid suutelesin Vere seassa vähkelesin. E 24894/5 (17) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee - J. Reitwelt (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meil on minek mere poole Sõudemine sõja poole pag. 24895 Ei seal olla muuda juttu Muuda juttu muuda mõtet Muud kui selged vere jutud Vere jutt ja vere mõte Ei me jäta järele Ei me anna perale Senni kui meil võitja võimud Kui ka lõpvad meie mehed Magama lääb meie maleva Sõudevad siis soomest meile Tulevad Virust meie velled Aeavad merde me mõrtsukad Neiud hoolust häälitsegu Adra taha astuge Adra rauda ragistage Vilja koormad koju viige Kust saab kuiva kütist leiva Vanad naesed väetimad Väetimad ja jõutumad Seatke pihta pillumaie Teie peal jääb põllu töö Kuheliku korjamine Pere naesed pere lapsed Pange kinni poja lauad Otske üles ukse pulgad Meil on mehed vere tööl Sealt võib tulla sada sõda Sealt võib tulla tuhat vainu Viia kõik mee varandust Rikku kõik me pärandust Häävita me häida lapsi. E 24922 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (1896) tüübinimed kontrollimata Imemaa + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Maru teab seda majakesta Tuul teab seda tuakesta kus meid viimas viietakse Paariks päevaks pannetakse Millal vennad millal ellad Millal me vennad sinna saame Kus põle kuulda kuke häälta Ega linnu laulu häälta. Kus o põmmude põrina Suurestükide surina. Seal siis vennad seal siis ellad Seal me vennad vehkelemas Talu taadid tapelemas Võidu pisid võitelemas. Seal on vennad seal on ellad Seal on enam meeste verda Kui on meres laineeida Seal on enam meeste päida Kui on soos mätaeida Seal on enam meeste luida Kui on metsas kaikaeida. Pulma peal ühe vanamehe suust üles kirjutatud. E 25473 (1) < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1896) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mis seal meie õue alla? Meri seal meie õue alla. Mis seal mere keske'ella? Post seal mere keske'ella. Mis seal posti otsas on? Sõel seal posti otsas on. Mis seal sõela põhja peal? Kägu seal sõela põhja peal. Mis se kägu meile toob? Ta toob sõja sõnumid. Kes meilt aga sõtta lääb? Kas läb' eit, või läb' taat? või lääb kõige noorem vend? Ei lähe eite, ei lähe taati, ega lähe kõige noorem venda, vaid läheb kõige vanem vend. Tall on hobu sõjale, soja ohjad kojutud ja sõja kaerad kuivatud. E 25925/6 (21) < Kadrina khk., Pala k. < Ambla khk., Jõgisuu k. - Otto Hintzenberg < Jüri Murakas, 68 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Karja kauplejad + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ööd hoian isa hoosta Päävad kaitsen venna karja Ühe jõe saare pealla Kahe jõe kaldaassa. Siis tuli kaksi kaubameesta Kaks tuli kaubamee sulasta Hakkasid minult küsima: Kelle need hüvad hobused? Kelle see kulda kõrvi täkku? Kelle armas hallikene? Mina kuulin, kostin vasta: Pisisikene pistin vasta: Isa need head hobused Venna armas hallikene Venna kulda kõrvikene. Kaubamehed petsid minda: "Anna ära hüvad hobused?" Mina kuulin kostin vastu: Enne, enne hellad vennad, Enne mina müünen mütsi peasta Kauplen kannuksed jalasta Enne kui üvad hobused, Enne kui kauplen kuldakõrvi, Annan ära venna halli. Kui lähen mina sõdaje Ei ole sõjas isa armas Ei ole sõjas ema armas, Ei ole sõjas vend armas, Pole sõjas õde armas, Pole sõjas nainegi armas, Sõjas on armas haljas mõõka, Sõjas armas hallikene, Kallis kulda kõrvikene, See peastab mehe sõjasta Lahingist tema laskeb välja. Kui tulen mina koduje Laulan lahkelt luguje: Jookse jookse kõrvikene, Astu astu hallikene, Hüppa mu hüva hobune, Jookse isa ukse ette pag. 25926 Tere isa, tunne poega, Tuli isa ei tund poega; Tule ema, tunne poega, Tuli ema, ei tund poega, Tule veli, tunne venda! Tuli veli ei tund venda; Tule õde, tunne venda! Tuli õde, ei tund venda. Sõua jõua hallikene Karga kulda kõrvikene Jookse mu hüva hobune Mine naese ukse alla: Tule naene tunne meesta! Tuli naene tundis meesta. Kull'a naene pai naene: Võta võtemed värelta Kõver konksu lae vahelta, Siis sa astu aida poole Too sealt vaipa varnastagi Kirju tekki kirstustagi Pühi hobu higistagi Äiga sapsud suastastagi Kasi kabjad kasteesta Siis vast hakkan rääkimaie Mis seal sõjas kuuldanessa Mis seal sõjas nähtanessa: Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kuasa kallis, Sõjas on armas haljas mõõka, Kallis kangepea hobune. E 26437 (30) < Palamuse khk. < Otepää khk., Vastse-Otepää v. - H. Maasen (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui sa üle Narva lä'ä Ära Narvast vetta joogu Narv om täus naistepäid Kui sa üle Türnu läät Arä Türnust veta joogu Türn om täus tütriku päid. Kui sa üle Koigu läät Ära Koigust veta joogu Koik om täus koolja luid. E 26683 < Torma khk., Kõnnu v. - J. Soodla (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Ei teind kurja kellelegi Ei üle liiga ülemale Kus kõige uhkemad ülemad Ja kõige kõrgemad kübarad. Et Tule isa ja tunne poega Tule ema ja tunne poega Tule õde tunne venda Isa tuli ja tunnistas Ema tuli ja tunnistas Tuli õeke ära tundis Tundis teda teiste liigis Uhkemata hulkas viibis Viibis kallis vennakene Mängu kaunis seltsiline. E 31758/62 (7) < Põltsamaa khk. - M. Kaur (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kise tõi soea sõnumid Kisi kandis vainu keeled harak tõi sõea sõnumid vares kandis vainukeeled kis siit suab sõtta minema kas suab isa või suab poega või suab kõige viimne venda koge viimne kõige viksem kõege pag. 31759 uhkemad hobesed kõege saksemad sadulad kõege korgemad kubarad õde venda õpetama vennakene ella vella kui sa suad sõtta minema ära sina eida ette sõea ära tantsi taha sõea keeruta keset sodaje esimesed eedetasse tagumised tapetase keskmised kodu tulevad kui sa saad kodo tulema aea isa ukse ette tule isä tunne poega tulli isä ei tund poega sie on soome soola toja sie on kuru maa kunigas sie on iiu maa isändä aea emä ukse ette tule emä tunne poega tulli emä ei tund poega põle sie minugi poega sie on soome soola toja sie on iiu maa isändä sie on kuru ma kun pag. 31760 inga riia rae lapsuke aea sina venna ukse ete tule veli tunne venda pole sie minugi venda sie on iiumaa isanda sie on kurumua kuninga sie on rootsi karda kinga riia rae lapsuke aea õe ukse ette tule õde tunne venda tulli õde ja tundis venda õekene ella vellä kust sa tuntsid venna noori oma vikkel sukadest oma kirju kinnastest siäld ma tuntsin vennä noore vennakene ella velle kas on sõeas naene armas naene armas kaasa kallis ei ole sõeas naene armas naene armas kaasa kallis sõeas on armas haljas mõeka kallis kangepiä obene kis päästab mehe sõeasta mehe poea pohla maalta mehe venna vene pag. 31761 maalta oh minu õde tillukene sõsar sõrme suuruke maha jäed sina minusta maha jäed sa marsimaie teo teeda kõndimaie korra koti kandema ära piän mina minema siita maalta sinna maale ära pian kallis kaduma ära haistä rahva maalt paremista paikadest tulgu paegale paremad asemelle ausamad ära pian mina minema siita maalta sinna maale kus nied kuked soovad kulda kuked kulda kanad karda haaned haljasta hobedad lehmad laia latikiida ära ma lähän siita maalta siita maalta sinna maale kus nied kuused kollendavad kased valged valuvad lepäd sirged sinävad Aavad huhked hallendavad ära ma lähan siita maalta siita maalta pag. 31762 sinna maale kus on iiri härja suurus kesä parm on pardi suurus oma parm hobese suurus ära mina lähän siita maalta siita maalta sinna maale kus ei kuule kuke haalta egä kana kõeru hiälta ega lõo lõõri hiältä pääsukese piiri hiälta. E 32262/4 (26) < Hanila khk., Massu v., Virtsu k. - Aadu Reimann (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõitsin taadi õuue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas haukuma Ja rauda rähni rähnitsema Taat tuli väja vaatama. Tere, tere taadikene! Taat jälle kuulis vasta kostis: Mine sina võeras võllas kaela; Venelane verisilma. Sõitsin eide õuue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas haukuma Ja rauda rähni rahnitsema. Eit tuli välja vaatama. Tere, tere eidekene! Eit jälle kuulis, vasta kostis: pag. 32263 Mine sina võeras võllaskaela Venelane verisilma. Sõitsin venna õuue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas haukuma Ja rauda rähni rähnitsema Vend tuli välja vaatama. Tere, tere vennakene! Vend jälle kuulis, vasta kostis Mine sina võeras võllaskaela Venelane verisilma Sõitsin õe õuue alla Halli hakkas hirnuma Kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas haukuma Ja rauda rähni rähnitsema. Õde tuli välja vaatama. Tere, tere õekene! Jumaleme vennikene! pag. 32264 Kust Sa ode veel mind tunned? Miks ma vend siis Sind ei tunne; Oma kirja kinnastesta Sagedasta saapadesta Madalasta mandelista. Õde vennalta küsima: Kas on, kas on vennikene, Kas on sõjas naene armsas, Naene armas ja kaasa kallis? Ei pole sõjas naine armas Naine armas ja kaasa kallis; Sõjas on armas haljas mõõka Ja kallis kangepea hobune, Kes päästab mehed sõjasta Vaenu kirveste vahelta. E 34761/2 (13) < Kadrina khk., Kõnnu - Jakob Dania < Madleena Dania, 45 a. (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Tõi meil sõja sõnumida. Kesse meilta sõtta läineb, Kas läheb äia, võib läheb ämma, Või läheb kõige noorem venda, Kõige noorem kõige nõrgem Kõige pikem kõige peenem pag. 34762 Kõige laidem ja ladusam. E 35204/7 (8) < Haljala khk., Kavastu - Aleksander Klaas < Elts Kahtelberg (1897) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme Loojale loole Marinala heinamala Loojalt loogu võttemaie Marinalt kaarutamaie Mis ma leitsin kaare alta Tedre leitsin kaare alta Mis sääl tedre tiiva alla Neiu tedre tiiva alla Mis sääl neiu põlle alla Poeg sääl neiu põlle alla Mis sääl poja vöö vahela Kerves poja vöö vahela Mis seal kerve nurga peala Laast seal kerve nurga peala Mis sest laastust raijutakse Tuba nelja nurgelista Kambrit kahe kandilista Aita viie viilulista Mis seal toas tehtanekse Mis säält aidast annetakse Jahu aidast annetakse pag. 35205 Sõja leibu sõtkutakse Vaenu kakku vaalitakse Kes se sotkub sõja leivad Kes se vaalib vaenu kakkud Õde sõtkub sõja leivad Õde vaalib vaenu kakkud Kes se meist sõdajie läheb Kas läeb isa, vai läeb ema Vai läeb minija meesi Ei lähe isa, ei läe ema Ei läe minija meesi Siis läeb kõige nooremb venda Kõige nooremb kõige nõtremb Kõige uhkemb hobu eessa Kõige kõrgemb kübar peassa Vend läks sauna vihtlemaie Õde alle õpetama Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja taga Sõida sõja keskela Oma härra hääle päela Esimesed, heidetakse pag. 35206 Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad Kümme aastat pärast seda Tuli vend sõjast kojuje Sõitis isa õue alla Sõitis ema õue alla Ajas aisad akkenalla Loogad roovi ritvatessa Tule isa tunne poega Tule ema tunne poega Tulge poega tunnistama Isa tuli tunnud poega Ema tuli tunnud poega Ei meie sinuda tunne Vene mees, vene hobune Vene kootud kuueke Vene säätud särgikene Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa, Sõitis õe õue alla Aejas aisad akenaie Loogad roovi ritvatessa Tule õde tunne venda pag. 35207 Tule venda tunnistama Õde tuli tundis venda Oma mees oma hobune Oma kirjad kinnastessa Oma kootud kuueke Oma tehtud särgike Oma saapad jalassa Oma sukkad saabastessa Õde viis venna kamberie Hakkas vennalta küsima Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Venda kuulis vasta kostis Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Sõjas nõnda sääre luida, Kui on ojas roikaida Sõjas nõnda sõrme luida, Kui on ojas teibaida Sõjas nõnda meeste päida, Kui on metsas mätaida Sõjas nõnda meeste kehad, Kui on puida mõtsassa Sõjas nõnda meeste verda, Kui on vett jõessa. E 35868/71 (12) < Saarde khk. - H. Sepp (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati lahkumine. Kui hakkan sõtta minema, Siis hakkab hale tulema: Silmad veta veeretavad, Suu laulab, süda rõõmustab pag. 35869 Põsed laskvad lainesida, Kulmud kulda tilgutavad. Lähan aita ehtemaie, Õde perra õppemaie: Aja selga ame linane, Pääle pihta peenikene, Püksid jalga pöörakirja, Manisk ette maali kirja Sule sukad pane jalga Saksa saapad pane otsa, Kätte võtta kirjud kindad Nutti narts pista põue, Istu ise hiiru selga, Kõnni siis välja õueesta Siis tuleb ema järele Taati taga õpemaje: "Ära sõida sõa ehen, Ega tandsi sõa taga; Keeruta keset sõda, Ligi lippu kandajaida." Ees on tuli punane, Taga suitsu sinine, Keskel on lahe elada." pag. 35870 Kui hakkasin koju tulema, Siis sain ma isa nurme pääle Hobu hirnus esimest korda, Väravis ta teista korda, Õueena kolmat korda, Siis ma esmalt ütlin, "tere!" Tere, kallis kasupaika, Tere, tere õuekene Tere talu lävekene, Tere te talu vanemba Tere isat, tere emat Silmavees mind saatsid välja Suures armas võtsid vastu. Kargasin siis hobu seljast Aasin siis esmalt ema kaala Andsin talle armust suud; Võeti mind siis armust vastu Rõõmsast toodi tuppa sisse, Hasid mull süüa otsma Magusamat rooga maitsma Tehti ruttu tuled tuppa, Siis tehti klimpi liua sisse Siis tehti kooki kopa sisse Kana pandi kausi sisse Kukke kulda vaagna pääle, Läksin siis sõbruti sööma pag. 35871 Küll sai mulle muist sai neile Armastus siis südant täitis Ei mull roog siis polnud armas Mittu pala suhu pistsin Settu silmist vesi veeres. Võeti mind siis riidist valla Panti riided varna otsa Säeti mind siis sängiele Pandi mind siis padjadele Valgedele linadele Kirjudele tekidele Ei mull tule uni silmu Egi uinugi magama. Siis istus õde toolile: "Veli, ella vellekene Aja mulle sõja juttu: Kas on sõjas naine armas Või on sõjas kaasa kallis? Mõse mu mõõka veresta Uhu mu hobu porista Mõse saapad savista Siis ma aan sull sõja juttu: "Ei ole sõas naine armas Ega sõas kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka Kallis kangepää hobune. E 36498/501 (7) < Kadrina khk., Palmse - A. Seemann (1898) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Sõja mehe laul. Läksin Loojale loole Mariale heinamaale, Looja loogu võttemaie Maria heina niitemaie. Niitsin kaare, niitsin kaksi Hakkasin kolmat niitemaie, Mis ma leitsin kaare alta? Leitsin neiu kaare alta! Mis seal neiu põlle alla? Poeg seal neiu põlle alla; Mis seal poja vöö vahela? Kirves poja vöö vahela, Mis seal kirve silma peale? Laast seal kirve silma peale; Mist sest laastust tehtaneksa? Tuba viie viiruline Koda kolme nurgeline Kamber kahe kandiline. Mis seal toas tehtaneksa? pag. 36499 Sõtkutakse sõja leiba Vaalitakse vaenu leiba... Kessee meist sõtta läheb? Kas läheb isa või läheb poega Või läheb kõige noorem poega Või läheb väimees vennikene? Ei lähe isa, ei lähe poega Ei lähe kõige noorem poega Vaid läheb väimees vennikene. Õde aga noomis põrmandala: "Ära käi sõja eele, "Ära käi sõja järele. "Käi aga sõja keskeele, "Esimised heidetakse "Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad." Sõdis sõjas kolme aastad. Kui siis sõjast koju tuli: Sõida, sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku, pag. 36500 Sõida isa ukse ette Sõida ema ukse ette, Tule isa, tunne poega Tule ema, tunne poega: Isa tuli vasta ei tun'd poega Ema tuli vasta ei tund poega: "Vene mees, Vene hobune "Vene piitsukene pihussa, "Vene kootud kuuekene "Vene seatud särgikene. Sõida, sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku. Sõida venna ukse ette, Sõida õe ukse ette; Tule venda, tunne venda Tule õde, tunne venda: Vend tuli vasta ei tund venda Õde tuli vasta ei tund venda: "Vene mees, vene hobune "Vene piitsukene pihussa pag. 36501 "Vene kootud kuuekene "Vene seatud särgikene." Sõida, sõida musta ruuna, Lase traavi lehte lauku Sõida naese ukse ette: Tule naene, tunne meesta Naene tuli vasta tundis mehe; "Oma mees, oma hobune "Oma kootud kuuekene "Oma seatud särgikene "Oma pandud pambukene." E 38012/3 (11) < Kadrina khk., Kõnnu v. - Jakob Dania (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Küsimine. Kas on sõjas naene armas? Sina pead seda küsima; vastus: Sõjas armas haljas mõeka, Kallis kange pea hobune; Kes ei hirnu heinusida, Ega karju kaerasida. Hirnub selga istujaida, pag. 38013 Karjub kangeid valjaaida: Küsimine. Kas on sõjas mehe päida? Sina pead seda küsima. Vastus: Nõnda on sõjas mehe päida, Kui on soossa mättaida; Küsimine. Kas on sõjas mehe sõrmi? Sina pead seda küsima. Vastus: Nõnda on sõjas mehe sõrmi, Kui on ajas roikaaida! E 38199 < Pärnu khk., Enge v. - M. Morritson < Jüri Aumesson (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida, kaske, kaske Kes se vaenu keeled kandis kaske kaske. Kes meil kurba kuulutamas kaske, kaske. Haledamat häälitsemas kaske kaske! noodialune tekst E 38212/5 < Pärnu - M. Morritson (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida Vares tõi sõja sõnumida Kes peab sõtta minema? Isa vana, ema vana. See on nõrk, kes kätkis kiigub Mina keskelt aruline Mina mees peab minema Vend läks aita ehetele Õde järel õpetama Pane omal surma särki selga Surma särki, surma vesti Pane omal jalga surma püksa Pane jalge surma sukad Pane jalga surma saapad Pane omal selga surma kuube Pane pähe surma mütsi pag. 38213 Sai siis varsti aasta pärast Koer aga haukus esimest korda Hall aga hirnus esimest korda Kes läks välja vaatama Ema läks välja vaatama Võõras mees, võõras hobune Võerad rihmad, rindus paelad Võerad laiad sääre paelad Koer aga haukus teista korda Hall aga hirnus teista korda Kes läks välja vaatama: Isa läks välja vaatama. Võõras mees võõras hobune Võerad rihmad, rindus paelad Võerad laiad sääre paelad pag. 38214 Koer aga haukus kolmat korda Hall aga hirnus kolmat korda Kes läks välja vaatama Õde läks välja vaatama Oma mees oma hobune Omad rihmad, rindus paelad Omad laiad sääre paelad Tule aga tuppa, võta tooli, Võta meie võida-leiba Katsu meie kala-leiba "Pese minu saapad sauest puhtaks Ja minu mõõka verest puhtaks, Siis mina räägin sõja juttu. pag. 38215 Sõjas enam pääluid, kui siin maa pääl puu kända Sojas enam sõrme luid Kui siin maa pääl puupulke Sojas enam vere laeneid Kui siin maa pääl vee laenid. E 39669/70 (4) < Kadrina khk., Vohnja - Alfred Constantin Kiwi < Kustas Krüijel (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjamehe laul. Hüppa halli, karga kõrvi, Veere mu veike punane, Veere mu vendadele, Õetsu mu õdedele, Sõida mu isa õue peale. Tuli isa, ei tunnd poega: Sõjamees, sõja hobune Sõja kirjad kindaässa, Sõja vestu1 vöö vahela, Sõja piitsuke pihula. Tuli ema, ei tunnd poega: pag. 39670 Sõjamees, sõja hobune, Sõja kirjad kindaässa, Sõja vestu vöö vahela, Sõja piitsuke pihula. Tuli venda, ei tunnd venda: Sõjamees, sõja hobune, Sõja kirjad kindaässa, Sõja vestu vöö vahela, Sõja piitsuke pihula. Tuli õde, ei tunnd venda: Sõjamees, sõja hobune, Sõja kirjad kindaässa, Sõja vestu vöö vahela, Sõja piitsuke pihula. Tuli naine, tundis meesta: Oma mees, oma hobune, Oma kirjad kindaässa, Oma vestu vöö vahela, Oma piitsuke pihula. 1 Mõek. E 39976/7 (1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v. - Ed. Õunapuu < Eeva Turu (1900) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Kulla põlemine + Venna sõjalugu Töölaulud ; Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Kus me lähme kolmekesi Üle nurme neljakesi Üle välja viiekesi Üle kesa kuuekesi Lähme Loojale loole Marijale heinamaale Mis see ori meile maksab Kuus kulla vöökesta Sada siidi rätikesta Kus me need kullad koome Kus me siidi seome? Küime kübara peale Väime varava peale Ämma padjapööri peale Süttib see padi põlema Keda mina kutsun kustutama Kutsun kuu, kutsun päeva Ei tulnud kuu kutsudes Ega päeva paludes. Tuli siis kuu sulane Päeva pikem poisikene See tõi pilved tullessagi Teised pilved minnessagi Pilves olid vee pisarad Pisaras oli hani haljas Hani hall, saba sinine Saba peal oli saksa säng Saksa sängis Kalevi poega See tõi sõja sõnumid. Hellakesed, vennakesed, pag. 39977 Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole, ei ole hellad vennad Ei ole sõjas naene armas Ei ole sõjas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjast. Vennad noored Venemaalta Poisid noored Poolamaalta. E 40198/205 < Jõhvi khk., Kuremäe < Rakvere khk., Kloodi v. - Juhan Lilienbach < Elts Rosenbaum (1900) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja sõit. A. Lähme luōgu võttemaīe. Võt´in kaare, võt´in kak̄si, Akkazin kolmat võttemaie, Neljata nimetamaie, - Mis̄ ma leītsin kaăre alt̄a? Leịtsin neiu kaar̄e alta. Mis siăl neiu põlle all̄a? Pueğ siăl neiu polle all̄a. Mis siăl poja vüȫ vahella? Kervez poja vüö vahella. Mis̄ siăl ker̄ve silma piălla? Laăst on ker̄ve silma pialla. Mis̄ sest laasdust tehtanessa? pag. 40199 Tuba nel´ja nurgeline, Kam̄ber kahe kandiline, Aīt aga viie viiluline. Mis̄ siăl tuăs tehtanessa? Sõja leība sõtgutasse, Vainu kakku vaalitasse. Kese sõtkub sõja leivad? Kese vaălib vaenu kakud? Õde sõtkub sõja leivad, Õde vaalib vaenu kakud Kese meīst sõdaje läīneb - Kas läǟb iza, vaī läǟb puēga, Vaī läǟb minija miēzi, Vaī lääb kõige nuoremb venda? Kõige nooremb, kõige nõdremb, Kõige pikemb, kõige piēnemb, Kõige uh̄kema obuze, Kõige kan̄´gema kübara. Sõda akkaz sõuudemaīe, Sõja laevad las̄kemaīe, Pohlakaz põletamaīe, Venelane veh̄klemaie. pag. 40200 Vend läks sõtta sõitamaie. Iza puege õpetama: "Oh mu armaz pojakene! Kui lääd sõtta sõitamaie - Ära sõida sõja iessa, Ära sõida sõja taganna, Sõida sõja keskeella; Iest sõda eidetasse, Tagant sõda tapetasse, Keskmized koju tulevad." Pueg läks sõtta sõitemaie. Sõitiz kuu sõitiz kaksi, Sõitiz kolmandel kojuje, Sõitiz iza õue alla, Iza alla akkenalle. "Tule väl´l´ja izakene, Tule väl´l´ja, tunne poega!" Iza kuuliz, kostiz vasta: "Ei ma tule, ei ma tunne. Vene miez, vene obune, Vene piitzuke pihussa, Vene kindad käessa, pag. 40201 Vene kerjad kinnasdessa, Vene saapad jalassa, Vene sukad saabasdessa!" Poig akkaz nuttemaie. Sõda akkaz sõuudemaie, Sõja laevad laskemaie, Pohlakaz põletamaie, Venelane vehklemaie. Poeg läks sõtta sõitemaie. Ema puega õpetama: "Oh mu kal´l´iz pojakene! Ära sõida sõja iessa, Ära sõida sõja tagana, Sõida sõja keskä=ella; Iest sõja eidetasse, Tagant sõda tapetasse, Keskmized koju tulevad." Pueg läks sõtta sõitemaie; Ei sõitnud sõja iessa, Ei sõitnud sõja tagana - Sõitiz sõja keskä=ella. pag. 40202 Sõitiz kuu, sõitiz kaksi, Sõitiz kolmandel kojuje. Sõitiz ema õue alla, Ema alla akkenalle. "Tule välja emakene, Tule väl'ja, tunne puega!" Ema varsti vasta kostiz: Ei ma tule ega tunne! Vene miez, Vene obune, Vene piitzuke pihussa, Vene kindad käessa, Vene kerjad kinnasdessa, Vene saapad jalassa, Vene sukad saabasdessa!" Pueg akkaz nuttemaie. - Sõda akkaz sõudemaie Sõja laevad laskemaie, Pohlakaz põletamaie, Venelane vehklemaie. Vend läks sõtta sõitemaie. Vend venda õpetama: "Oh minu kal´l´iz vennakene, pag. 40203 Ära sõida sõja iessa, Ära sõida sõja tagana - Sõida sõja keskeella! Iest sõda eidetasse Tagant sõda tapetasse, Keskmised koju tulevad." Vend läks sõtta sõitemaie. Sõitiz kuu, sõitiz kaksi, Sõitiz kolmandel kojuje. Sõitiz venna õue alla Venna alla akkenalle. "Tule väl´l´ja vennakene, Tule väl´l´ja, tunne venda! Vend aga kuuliz, vend aga kos'tiz: "Ei ma tule ega tunne! Vene miez, Vene obune, Vene piitzuke pihussa, Vene kindad käässa Vene kerjad kinnastessa Vene saapad jalassa, Vene sukad saabastessa." Vend akkaz nuttemaie. - pag. 40204 Sõda akkaz sõuudemaie, Sõja laevad laskemaie, Pohlakaz põletamaie, Venelane vehklemaie. Vend läks sõtta sõitemaie. Õde venda õpetama: "Oh mu kal´l´iz vennakene, Ära sõida sõja iessa, Ära sõida sõja tagana Sõida sõja keske-ella! Ette sõda eidetasse, Taga sõda tapetasse, Keskmized koju tulevad." Vend läks sõtta sõitemaie. Sõitiz kuu, sõitiz kaksi, Sõitiz kolmandel kojuje. Sõitiz õe õue alla, Õe alla akkenalle. "Tule väl´l´ja õekene, Tule väl´l´ja, tunne venda!" Õde tuli, õde - tundiz, Oma kuotud kinnasdest, Oma siatud särkidest. "Kas on sõjaz naine armaz Naine armaz, kaaza kalliz?" Ei ole sõjaz naine armaz, Naine armaz, kaaza kalliz - Sõjaz on armaz aljaz mõeka, Kalliz kange=pia obune. E 40205/9 < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. - Juhan Lilienbach < Kadri Mölder, (1900) Vt. lisaandmeid leheküljel 40198. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud B. Tuli sõna sõda minna. Kas lääb iza, vai lääb pueg Vai lääb kõige noorem venda? Küllap kõige nuorem venda. - - Sõitiz iza õue piale. "Tule iza, tunne puega!" pag. 40206 Tuli iza, ei tundand puega. "Sõamiez, sõa obune, Sõa saanike tagassa, Sõa piitzake pihussa Sõa kindad käessa, Sõa kirjad kinnastessa, Sõa saapad jalassa." "Tule, venda, tandemaie! Tuli vend, ei tundand venda. "Sõamiez, sõa obune, Sõa saanike tagassa, Sõa kindad käessa, Sõa kirjad kinnastessa, Sõa piitsuke pihussa, Sõa saapad, jalassa." "Tule, ema, tundemaie!" Tuli ema, ei tundand puega. "Sõamiez, sõa obune, Sõa saanike tagassa, Sõa kindad käessa, pag. 40207 Sõa kirjad kinnastessa Sõa piitsuke pihussa, Sõa saapad jalassa!" "Tule õde tunndemaie!" Tul´i õde, tun´diz venda. "Oma vend, oma obune, Oma saanike tagassa, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa, Oma piitsuke pihussa, Oma saapad jalassa. Tule vennake tubaje, Räägi need sõa sünumid Mis sial sõaz tehtanessa? Kas on sõaz naine armaz Naine armaz, kaaza kal´l´iz?" "Küta sauna, mu õeke, Peze mu pia veresta, Saapad sõa savista, - Siiz tulen tuppa istumaie, pag. 40208 Räägin sõa sõnumida, Mis sial sõaz tehtanessa. Ei ole sõaz naine armaz Naine armaz, kaaza kal´l´iz, - Sõaz on armaz aljaz mõeka, Kalliz kange=pia obune." Veli vihteleb lavala, Mina lava turva pial, Kütin sauna kürnabuista, Õludel mina õilin leili, Kiedaks=vaide eidekene Kiedaks vaide tuuessana, Ja iluz imetajana, Ennem vieretand vedeje, Kui ta vieretaz vibuje, Ennem määrind mätta-aie Kui ta määriz mähke-aie, Ennem tuizutand tuleje, Kui ta tuizutaz tubaje, Soldatist tema suizutazid, Grenadeerist kazvatazid, pag. 40209 Laane püsi laskejasta. Püss oli suur ja raud oli raske. See käiz alla inge piale. Kahukeze kaula piale. E 40226/8 < Palamuse khk., Kuremaa - H. Laurson (1900) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tõnu toasta tõuseb suitsu. Mis sääl Tõnula tehakse? Sõja leiba sõkutakse, Tainaskakku kastetakse. Kes säält Tõnulta sõtta läheb Kas lä'äb isa, või lä'eb ema Või lä'eb välja vanem venda? * * * Vend läks aita ehtimaie, Õde jooksis õppamaie: Ära mine lipu ette otsa, Ära mine lipu taha otsa, Mine lipu keskeelle. Eest otsast helbitakse, Taga otsast tambitakse, Keskelt mehed kodu tulevad. * * * Halli hirnus, ilma kerkis Halli hirnus taevas läikis Kaljusta Kalev ratsutas. Sõitis isa ukse ette. Tule isa, tunne poega! Kas on poega sinu poega? pag. 40227 Isa tuli, ei tun'd poega See pole poega, minu poega, See on sõjameeste poega. Sõjameeste sõrme luista, Kalameeste kaelaluista, Poisikeste põlve luista. Halli hirnus ilma kerkis, Halli hirnus, taevas läikis, Kaljusta Kalev ratsutas Sõitis ema ukse ette. Tule ema, tunne poega! Kas on poega, sinu poega? Ema tuli, ei tun'd poega, See pole poega minu poega, See on sõjameeste poega Sõjameeste sõrmeluista, Kalameeste kaelaluista, Poisikeste põlveluista. Halli hirnus ilma kerkis Halli hirnus, taevas läikis, Kaljusta Kalev ratsutas pag. 40228 Sõitis venna ukse ette, Tule veli, tunne venda, Kas on venda sinu venda? Veli tuli, ei tun'd venda. See pole venda minu venda, See on sõjameeste venda, Sõjameeste sõrmeluista, Kalameeste kaelaluista Poisikeste põlveluista. Halli hirnus, ilma kerkis Halli hirnus, taevas läikis Kaljusta Kalev ratsutas, Sõitis õe ukse ette. Tule õde, tunne venda! Kas on venda sinu venda? Õde tuli tundis venda: See on venda, minu venda, See pole sõjameeste venda Sõjameeste sõrmeluista, Kalameeste kaela luista Pisikeste põlveluista. E 40494/5 (23) < Torma khk. - E. J. Õunapuu (1900) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesse tõi sõja sõnumid, Kesse kandis vaenu keeled? Aadu Kaarel andis käsku, Tiiu Tõnis tõi sõnumid; Tuli meie ukse ette. "Kes siit saab sõtta minema? Kas saab isa, või saab poega, Või saab kõige noorem poega? Kõige noorem, kõige napsem, Kõige viimne, kõige viksem, Kõige kõrgemad kübarad, Kõige uhkemad hobused, Kõige saksemad sadulad. Poeg läks aita ehtimaie Õde järel õpetama: "Vennakene, hella vella, Mis sa siit aga selga paned? Selga pane surma-särki, Kätte võta kooli-kindad. Kui jo saad sõtta minema Ära heida ette sõtta, Ära tantsi taha sõtta, Keeruta keset sõdada! Ees sõjas surmatakse, Taga sõjas tapetasse, Keskelt tulevad tagasi." Kui ta sai kodu tulema, Ajas isa ukse ette, Lõi ta mõõga räst'aasse. "Tule isa, tunne poega!" Tuli isa, ei tund poega. "See põle minugi poega Kas on Soomest, või on Saarest! See on Soome soola tooja, Soome maa kuninga poega!" Ajas ema ukse ette. "Tule ema, tunne poega!" Tuli ema, ei tund poega. "See põle minugi poega!" pag. 40495 Ajas venna ukse ette, Lõi ta mõõga rästaasse. "Tule vend, tunne venda!" Tuli vend, ei tund venda. Ajas õe ukse ette. "Tule õde, tunne venda!" Tuli õde, tundis venna: "Miks on seljas surma-särki, Miks on käes kooli-kindad? Tule sisse vennakene, Räägi mulle sõja juttu! Kas on sojas naene armas, Või on sõjas kaasa kallis?" "Pese mu saapad savista, Pese mõõka maksastagi, Siis ma räägin sõjajuttu! Ei ole sõjas naene armas, Ei ole sõjas kaasa kallis. Sõas on armas haljas mõõka, Kallis kõrge pea hobune." E 42827/8 (29) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1902) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi peab sõtta minema? Veli peab sõtta minema Veli alla tillukene Sõtsi sõre suurutseke. Veli, ella, vellekene Ärä mine iest sõa: pag. 42828 Iest sõa tuli-punane Ärä mine tagat sõa - Tagat sõa suitsu sinine, Keeruta keset sõdaje Lõhu lippu põrmandulle Veli, ella vellekene! Kui sa saad kodu tulema Ärä tule Poola kaudu Pool oli täisi poiste päidä Ärä tulgõ Narva kaudu - Narv oli täisi naiste päida Tule oma kõrdsi kaudu Osta üits toop õluta, Juo esi, jooda obesta Siss tule oma tettu tieda Oma raiutu radada. E 42907/12 < Pöide khk., Tornimäe - M. Pallas (1902) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene, Nonn oli nobe poisikene - Tõi mulle sõja sõnumid, Taka rannast raamatumi, Kes see pidi sõtta minema? Kas läheb isa, või läheb poega, Või läheb minija meesi? Ei lähe isa, ei lähe poega, Ei lahe minija meesi, - Sõtta läheb minu noorem venda Vend hakkas ennast ehitama Mina kõrva nuttemaie: Või minu noori vennikene, pag. 42908 Kui lahed sina sõjasse, Kui lähed sõtta sõitemaie, - Viisi võiku sul eessa, Seitse sini hallikesta - Ää sõitig sõja eessa, A' sõitig soja tagaje, Sõida sõja keskeele, Ligi lipu kandajada: Ees oo tuli punane, Taga oo suitsu sinine; Keskel oo kena elada. Kui jäeb sõda seisemaie, Hingeland jäeb hingamaie, Poolakas jäeb puhkamaie, Ja oo türki tüdinud, Kui oo Vene väsinud, Rahurummad löödanesse, Siis tuled sina kojasse Oma kuldse kaarikiga, Oma vaskse vankeriga, Viisi võiku sul eessa, Seitse sini hallikesta. Siis olid härrad, ruttusruuad,1 Isandad kahe vahela: Sõda oo ju tulemas, Sõja pealikut nähisse. pag. 42909 Ta a'as otse oma õue Aas ta aisad akenusse Looka kõrget katusele. Aukus õues halli rantsi, Pureles tuli=punane2. Kes läks õue vaatamaie? Jsa läks õue vaatamaie. Jsa s' tunne poega noorta, Ei es tunne poja hobusid, Oma heinu söönud hoosta, Oma rokka joonud hoosta, Kaera oodril kasvatetud, Jahu matil maametletud. Sõja mees oo meie õues, Sõjamees, sõja hobused. Sõja lakki tal peassa, Sõja laigud laki peale, Sõja kindad tal käessa, Sõja kirjad kindaasa, Sõja mõõka ta'l ööla, Sõja piika tal peossa, Kes läks õue vaatamaie? Ema läks õue vaatamaie Ema s' tunne poega noorta, Sõja mees oo meie õues: pag. 42910 Sõja lakki tal peassa, Sõja laigud laki peala, Sõja kindad tal käessa, Sõja kirjad kindaasa, Sõja mõõka tal ööla. Kes läks õue vaatamaie? Vend läks õue vaatamaie. Vend es tunne venda noorta Ei es tunne venna hobusid, Oma heinu söönud hoosta. Sõja mees oo meie õues - Ei sua jutu järje peale. Siis toodi riiast risti härra, See talt küsis viie keeli; - Ei saa jutu järje peale Siis toodi Kuresaare Kubernäri See talt küsis seitsme keeli, - Ei saa jutu järje peale. Siis toodi vainu vana härra See talt küsis kümne keeli. Siis sai jutu järje peale. Jsa siis tundis healestagid, Ema omast uuest hallist kuuest, Ju vennad omast näosta. Siis toodi õled tubaje, Siis pandi padjusse magama, pag. 42911 Hinga nüid homme hominguni Siis räägid mulle sõja asju, Mis seal sõjas tehtanesse Kas oo sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Kas oo sõjas saia süia, Ehk oo sõjas viina juua. Kas oo sõjas raha lugeda, Ei pole sõjas naine armas, Sõjas oo armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune, Kes peastab mehe sõjasta Vaenu raudade vahelta. Ei pole sõjas saia süia Sau3 oo sõjas saiaks süia. Ei pole sõjas viina juua - Meeste veri oo viinaks juua. Ei pole sõjas raha lugeda - Raiped seal rahaks lugeda. Nõnda oo sõjas meeste päida, Kut oo soos mättusida, Nõnda oo sõjas meeste silmi, Kut oo taevas tähtesida, Nõnda oo sõjas meeste sõrmi, Kut oo rähe4 piidusida, pag. 42912 Nõnda oo sojas meeste seari, Kut oo a'a hirre puida. 1 (Frau) 2 (koer) 3 (savi) 4 (reha) E 42983/4 (7) < Pöide khk., Tornimäe - Joannes Prooses (1902) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Pööris tuule põhja poole Väänis tuule väina poole Viis mind venna õue alla pag. 42984 Aga ei vend ei tunnud minda Se oo suuri sõa meesi: Sõja hobu t'al alaje Soja saapad tal jalaje, Soja laiku lakki peal. Õde tundis oma venna: Se on tõesti minu venda, Minu kootud kindaksed., Minu jäätud sääre paelad. E 43487/8 (2) < Tallinn < Kullamaa khk., Ohtla - J. Rahamägi < J. Heilmann (1902) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa pani õue kulda koera, Väravasse vaskaraki. Kuldne koer hakkas haukuma, Vaska raki raksuma. Isa läks õue vaatama: Võõras mees, võõras hobune, Võõras kiri kinnastessa, Võõras piitsake peossa. Ema pani õue kulda koera, Väravasse vaska raki. Kulda koer hakkas haukuma, pag. 43488 Vaska raki raksuma. Ema läks õue vaatama: Võõras mees, võõras hobune, Võõras kiri kinnastessa, Võõras piitsuke peossa. Vend pani õue kulda koera, Väravasse vaska raki. Kulda koer hakkas haukuma, Vaska raki raksuma. Vend läks õue vaatama: Võõras mees, võõras hobune, Võõras kiri kinnastessa. Võõras piitsuke peossa. Õde pani õue kulda koera, Väravasse vaska raki. Kulda koer hakkas haukuma, Vaska raki raksuma. Õde läks õue vaatama: Oma mees, oma hobune, Oma kiri kinnastessa, Oma piitsuke peossa. E 43985/8 (8) < Kadrina khk., Palmse - A. Seemann (1903) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes meist sõdaje läheb, Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb kõige noorem venda? Poeg tuli sõjast koduje, Riputelles rihmadelled, Raputelles ratsutelled; Ajas aga aesad akenasse, Kulda looka katukselle. Isa koera haugatelleb, Ema raksi raksatelleb; Isa tuli välja vaatamaie, Tuli välja, ei tund poega, Ema tuli välja vaatemaie, Tuli välja - ei tund poega: Vene mees, vene hobune, Vene kuutud kuuekene pag. 43986 Vene seotud särk on seljas, Vene kangast kaela rätt, Vene saapad jalassa Vene kannad saabastella. Sõitis venna ukse ette, Vend tuli välja vaatama, Tuli välja - ei tund venda Vene mees, vene hobune, Vene kuutud kuuekene, Vene seotud särk on seljas, Vene kangast kaela rätt; Vene saapad jalassa, Vene kannad saabastella. Sõitis õe ukse ukse ette, - Õde tuli välja vaatama, Tuli välja - tundis venda: pag. 43987 Oma mees, oma hobune Oma kuutud kuuekene, Oma seotud särk on selgas Oma kangast kaela rätt Oma saapad jalassa Oma kannad saabastella. Õde läks sauna kütemaie: Kütis sauna köömelila, Viskas leili virdeella. Õde hakkas vennalta küsima: Kas on sõjas nõnda verda, Kui on meres mere vetta? Kas on sõjas sõrme luida Nii kui metsas pulke maassa? Kas on sõjas pea luida Nii kui metsas mätaaida? pag. 43988 Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõjas on armas terav mõeka, Kaunis kange pea hobune; See peastab mehe sõjasta, Vaenu-mõekade vahelta, Sõja küllu keskeelta. E 44767 < Vigala khk. - Eduard Wajakas (1904) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõia laul. oli minul üks ja ainik venda seegi sõtta sõlmiti ja vene väkki värviti mina venda õpetama vennakene ellakene ära sõida sõia eele ära sõida sõia taga sõida sõia keskel esimesed heidetakkse tagumesed tapetakse keskmesed koju tulevad mina venast küsitlema vennakene ellakene kas on sõjas naene armas vend aga mõistis kohe kostis ei ole sõjas naene armo naine armas kasa kallis armo aljas mõgukene kalis kangepea hobune. E 44772 (5) < Vigala khk., Velise - M. J. Eisen (1904) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli üksi ainus venda, See mul sõtta sõlmitie, Vene väkke värvitie, Ma läksin nuttes koduje Eit tuli vastu, taat tuli vastu, Minu käesta küsitlema: Miks sa nutad, poega vaene Nagu endine Mina mõistsin, kohe kostsin Sõjas ei ole naene armas Sõjas ei ole kaasa kallis, Armas haljas mõõgake, Kallis kangepea hobune Kes meid päästis mehe päivist Lunastas lume sajusta. E 45791/2 (1) < Paistu khk. - Tomp tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Kes see tõi sõja sõnumie Arak tõi sõja sõnumi Vares kandis vaenu keeli Kes see peab sõtta minema? Velle alles tillukene Onu poja osjakese Tädi poiga täiekese Ikka peab velle minema! Veli läks aita ehtimaie Õde järel' õppemaie Aja selga surma särki Pane jalga surma suka. Võtta kätte kirju kinda! Kui sa saad sõtta minema Ära sa tantsi taga sõja Ära ole ehen1 sõda Keeruta sa kesked soda Ligi lippu kandijada. Ees on tuli punane Taga suitsu sinine! Kui sa saad koju tulema Ära tule Narva kaudu, Narva täis on naiste päida pag. 45792 Ära tule Poola kaudu Poola täis on poiste päida Ära tule mere kaudu Meri täis on meiste päida Tule selged Riia teeda Kuni saad esä kodusse Saad sa nänni kamresse Isa läks välja vaatamaie Ema läks välja vaatamaie Ei nad tunnud oma poega Sõts2 läks välja vaatama Ära tunndis oma velle Kust ta tundis oma velle? Oma koet' kindaaista Oma aet hammeesta. 1 (eespool) 2(õde) E 45978/9 (8) < Karksi khk., Mäeküla - J. Kiwisäk < Maret Paju (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Poeg sa noori linnukeine Iki sut sunits sultanisse Panti pauna kantajesse Vene püssi pühkijes Rootsi rauda ruokijas Poig sa noori linnukeine Ärä sa pühit Vene püssi - roogit Rootsi rauva Poig sa noori linnukeine Selle ütle ma sinule Selle õpa õigeesta Kui saat sa sõta mineme Või saat vaimu vajune Ärä sõita ehen sõa Egä tantsi taga sõa Ehen o suitsu sinine Taga o tuli punane Ehen sa suitsu sumputesse Taga tuli kõrvetesse Keerute kesset sõtata Ligi lipu kantajata pag. 45979 Poig sa noori linnukeine Selle õpa ma sinule - õigeesta Kui sa juhut juvva tahtma Ära juvva mere vetta Meri täisi meeste päida Kui saat ranna koteelle Ärä juvva rannavetta Raud o täisi raipieida Kui saat Düüni koteelle Ära juvva Düüni vetta Düün o täisi tüdrukida Tule esä koduje - oma emä kuduje Sääl om kolmi alliketta Üits o veta tõine meta Kolmas armas aaniketta Juo esi jooda obesta. E 46727/9 (1) < Palamuse khk., Kuremaa, Vinni < Laiuse khk., Pedasi - H. Karro < Ann Wäät, 89 a. (1909) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida Kesse kandis vaenu keelta Arak tõi sõja sõnumida Vares kandis vaenu keelta Kes läeb meilta sõdimaie Kas läeb isa või läeb poega Ei läind isa ei läind poega Läks aga noorem pojuke Oma uhke halliga Kulda kapja kõrviga. Poeg läks aita ehtimaie Õde juurde õpamaie Pane selga surma särki Pane kaela kalmu rätti Võta kätte koole kindad Oh minu ella vellekene Ära sina sõida sõja ette Sõja ette sõja taha Sõida sõja keskella Ligi lipu kandijada Keera kesket vaenu välja Esimesed helbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Tuli siis venda jälle koju Sõitis isa ukse ette pag. 46728 Õitsva õue väratille Tule isa tunne poega Tule ema tunne poega Tule vend et tunne venda Tuli aga isa ei tunnud poega Tuli ema ei tunnud poega Tuli vend ei tunnud venda Tuli õde tunne venda Tuli õde tundis venda Oma kalmu kaela rättist Oma surma särgikesest Oma koole kinnastesta Vend siis mõistis jälle kostis Võta õde võidu vikat Võta võidu mõõgakene Pese puhtaks vaenu verest Loputa vere lombikestest Hall mul hirnub heinasida Kulda kapja kaerasida Õde mõistis jälle kostis Istu maha ella velle Haka sõjast jutustama Tapeti palju taperil Voolas veri vikatil Vend see mõistis vastu kostis Oh minu oma õekene Sõstra silma sõsarake Nii oli sõjas mehe päida pag. 46729 Nii kui metsas mättasida Nii oli sõjas sääre luida Nii kui kõrsi kõrra maala Saksa veri tuli sadulasse Vene veri tuli vöösse Meie meestel mõõtmata. Õde aga mõistis jälle kostis Kuule minu kulla velleke Kas oli sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Vend see mõistis vastu kostis Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas armas haljas mõõka, Haljas mõõka, raske rauda, Kallis kange pea hobune See minu peastis Pärnu maale Aitas minu Harju maale Tapelus meil talitatud Vaenu healed vaigistatud. E 47130/2 (20) < Palamuse khk., Kuremaa, Vinni < Laiuse khk., Pedasi - H. Karro < Ann Wäät, 89 a. (1909) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Hüppas linna uulitsale Kargas linna katusele Sealt tõi sõja sõnumida Kesse tahab sõtta minna Kas läheb isa või läheb ema Või läheb kõige noorem poega Kõige noorem, kõige suurem Õde võttis õpetada Käi lipu keskelle Sest esimesed elbitakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad. Sõitsin isa ukse ette Tule isa tunne poega Tuli isa ei tunnud poega Vene mees vene hobune Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kantsik kaendlassa Vene kindad käessa pag. 47131 Vene kirjad kinnastessa Sõitsin ema ukse ette Hirnus halli teista korda Tule ema tunne poega Tuli ema ei tunnud poega Vene mees Vene hobune Vene piitsake peussa Vene kantsik kaendassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitsin venna ukse ette Hirnus halli kolmat korda Tule venda tunne venda Tuli venda ei tunnud venda Vene mees Vene hobune Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kantsik kaendlassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa. Sõitsin õe ukse ette Tere õde, tunne venda Tuli õde tundis venda pag. 47132 Oma mees oma hobune Oma piitsake peussa Oma saapad jalassa Oma kantsik kaendlassa Oma kindad käessa Oma kirjad kinnastessa. Vend siis küsib: Kulla õde kust sa tunned? Õde vastab: Sini sõrmi kinnastesta Puna pale nukidesta. E 50623/6 (18) < Kuusalu khk., Viinistu - S. Lilhein < Mari Silbermann, 71 a. (1917) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja mees. Kesse meil külasta tullu? Isa, meil külasta tullu! Kesse meilt sõdaje menne: Kas menne isa, või menne ema, Või menne õde, usina, Või menne kõige noorem venda? Kõige noorem, kõige nõdrem, Kõige uhkejam hobune, Kõige kõrgejam kübara Kõige pikem piitsukene! Õde läks venda õpemaie, Väravale saatemaie; Kui sina sõdaje menne: "Ära lähe eellä eelimäseks, pag. 50624 Ega järel järgimäseks. Keeri sõjassa keskella. Ligi lipukandijada!" Vend läks sõideldes1 sõdaje, Pääda vääneldes vägeje, Sõit' see idalt, sõit' see läänelt, Sõit see põigiti, põhiselt. Ei läind eellä eelimäseks, Ega järel järgimäseks. Keeris sõjassa keskella, Ligi lipukandijada. Vend tuli sõideldes sõjasta, Pääda vääneldes väästa, Sõit' see isa ukse ette. Isa tragi raksateli, Isa koera haugateli, Isa läks õue, vaatemaie: Võõras mees, võõras hobune, Vend tuli sõideldes sõjasta Pääda vääneldes väästa, pag. 50625 Sõit' see ema ukse ette. Ema tragi raksateli, Ema koera haugateli, Ema läks õue vaatemaie Võõras mees, võõras hobune, Vend tuli sõideldes sõjasta, Pääda vääneldes väästa, Sõit' see venna ukse ette. Venna tragi raksateli, Venna koera haugateli, Vend läks õue vaatemaie: Võõras mees, võõras hobune, Vend tuli sõideldes sõjasta, Pääda vääneldes väästa, Sõit' see õe ukse ette, Õe tragi raksateli, Õe koera haugateli, Õde läks õue vaatemaie: Oma mees, oma hobune, Oma koetud kuub on seljas, Oma säetud särk on seljas, pag. 50626 Oma kindad käässa, Oma kiri kinnastessa. Õde läks sauna kütemaie, Küt' see sauna köömenilla, Haudus vihad, veerdeella, Õluvel see viskas leili. Venda vihtlesi lavalla, Õde nuttis põrmandalla: Kas on sõjas eite armas, Eite armas, taati kallis?" ""Ei ole sõjas eite armas, Eite armas taati kallis. Sõjas on armas, haljas mõõka, Kaunis kangepää hobune!"" 1 /sõites/ E 51130 (3) < Vigala khk. - M. Liedenberg (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Küntsin mina Kullamäel, Kulla mäel ja mulla maal. Siniste sõnnidega, Punaste pullidega, Koltse kohihärgadega. Ootsin pulma sõnumida, Mull toodi sõja sõnumida! Kes lääb sõtta? Ei lä eite, ei lä taati, Ei lä kõige noorem vend, Ega lä kõige vanem vend. Sõtta pean mina minema, Sõja sõrmede vahele! E 51137 < Lääne-Nigula khk. - A. Tiitsmann (1920) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja sõnumed. Kaks lendu lendvad taeva all Mes naad meil muuda toovad, Naad toovad sõja sõnumid. Kelle kord on sõtta menna? Esa vana, ema vana, Õde õesub kätkis, Vend on põlve kõrgune. Menu kord on sõtta menna. Ära sina sõeda sõea ees, Ära sina sõeda sõea taga Sõeda aga sõea keskel. Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse Keskmesed kodu tulevad. E 51317/20 (22) < Viljandi < Paistu khk. - Elsa Rookmann, sünd. Sisask, Jaagu tütar, 23. mai 1854 (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesse tõi sõia sõnumed Arak tõi sõja sõnumed Vares vaidel vainu keeli Kesse peab sõtta minema Esi pea sõtta minema pag. 51318 Isa vana ema vana Veli alle tillukene Sõtse noori linnukene Kes se peab sõtta minema Esi pea sõtta minema Veli läheb aita ehtimaie Õde perra õppemaie Aia selga surma särki Pane kätte koole kindad Veli ella vellekene Kui sa lähad vainu teele Või sa saad sõja maale Ära helbi ehen sõea Ega tantsi taga sõea Ehen om tuli punane Taga om suitsu sinine Keerita kesged sõdada Ligi lippu kandajada Kesgmised kodu tuleve pag. 51319 Kui tulen vanan tagasi Kui ajan hallin habeta Õde aeab isa tundamaie Õde aeab ema tundamaie Tunni ei isa oma lasta Tunne ei ema oma lasta Sõtsi tunneb oma velle Oma koed kindaesta Oma aed hammesta Veli ella velleke Aja meile sõea juttu Konele vainu kõneta Kas om sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Sõtsi noori linnuke Mõse mu saapa savista Ari mu hame veresta Mühi püssi rostesta Siis ma aea sõea juttu pag. 51320 Kõnele vainu kõneta Ei ole sõan naine armas Naene armas kaas ei kallis Sõan om armas haljas mõõka Kallis kange pää hobune Sõa leib on sõkeline Vaenu kak om kanepine See tahab sõget sõkumist Valusad vajutamist Rusikale ruuiumist. E 51418 (2) < Kolga-Jaani khk. - August Anni (1919) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Venna sõjalugu. Vend tuli sõjast koduje. Õde juure jutulegi: "Vennakene, ella velle, Kuidas sõjas oltanekse? Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" ""Õekene, linnukene, Pese mu pia veresta, Hari mu saapad savista, Siis ma räägin sõjajuttu, Kuidas sõjas oltanekse. Ei ole sõjas naene armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas armas allas mõõka Kallis kangepiä hobune. E 51419 (3) < Kolga-Jaani khk. - August Anni (1919) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes see tõi sõja sõnumid? Arak tõi sõja sõnumid, Vares kandis vainukeeled. Kes peab sõttaje minema? Kas saab isa või saab poega? Või saab kõege noorem poega? Kõege noorem, kõege nupsem Kõege uhkemad obesed, Kõege saksemad sadulad, Vend läks aita ehtimaie, Õde juure õpetama: "Vennakene, ella venna Pane selga surma särki, pane jalga surmasukad, pane vüöle surmavüöd. Kui sa saad sõtta minema, Ära heida ette sõda, Ära tandsi taha sõja, Keeruta kesed sõdada, Esimesed heidetässe, Tagumised tapetasse, Keskmised kodu tulevad." E 51635/6 (8) < Viljandi < Paistu khk., Õisu v. - Anna Johanson < Elts Rookmann (sünd. Sisask, 1857. a.), 64 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes sẹẹ tõi sõa sõnumid Arak tõi sõa sõnumid Vares vaidel vainu keeli Kes sẹẹ peab sõtta minema Esi pea sõtta minema Isä vana, emä vana Veli alle tilluke Sõsar noori, linnuke. Veli läits aita ehtimaie Õde järgi õppamaie: Aa sel´gä surma särki Võta kätte kooli kindad Ära sa mine mere kaudu Meri om täisi meiste päidä Ärä mine Narva kaudu pag. 51636 Narva täisi naiste päidä Ärä oia taga sõa Ära oia ette sõa Keeruta keskelta sõdada Ligi lipu kandijada Taga tuli punane Ehen om suitsu sinine Keeruta ikki keskelta sõdada Keskmised koju tulevad. Sõa leib om sõkkeline Vainu kakk on panepine1 Es tunne isä oma poiga Es tunne emä oma poiga Õde tundis oma venda Oma aet ammeesta Oma kirju kinnastesta. 1 read vahelt ununenud. E 51803/4 (8, 9) < Halliste khk., Kaarli m. < Karksi khk. - Anna Johanson < Tiiu Johanson, 57 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Telu tegemine Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks Laulumängud Lähme me telu tegeme, teest telu, teest telu Kipa, kapa kargamaie, teest telu, teest telu. Nurka, nurka nooremehe " " " " Pimmeselle piibu jooja " " " " Talutütare tuleve " " " " Kengä jalan, keedi kaalan " " " Sõmus sõrmen, sõlg om rinnan " " " Kes see tõi sõa sõnumida " " " Arak tõi sõa sõnumida " " " Vares kanni vainu keeli1 " " " Kes peab sõtta minema " " " Isä vana velle noore " " " Onupoja ullekese " " " Tädipoja til´lukese " " " Veli ellä velleke " " " pag. 51804 Ikki pead sõtta minema teest telu, teest telu Ara sõita ehen sõja " " " Ehen tuli punane " " " Ega tantsi taga sõja " " " Taga om suitsu sinine " " " Keerute keskelt sõdade " " " Ligi lipu kandajada " " " 1 ~ vaiel E 51864/5 (5) < Kolga-Jaani khk. - Elisabeth Labi < eit, 70 a. (1920) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja-sõnumid. - Kes see tõi sõja-sõnumid, Kes see kandis vaenu-keeled? Harak tõi sõja-sõnumid, Vares kandis vaenu-keeled. Kelle kord on sõtta minna? Vennakesel, poisikesel. - Vellekene, poisikene, Ära sina seisa sõja eessa, Ega seisa sõja taga, Seisa sõja keskeelle. Esimesed heidetasse, Tagumised tapetasse, Keskmised kodu tulevad. - Kui sa saad kodu tulema, - Ära tule sooda mööda, - Ära tule randa mööda. Soos on palju surnu päida, Rannas palju raipeida. Tule keset teeda mööda. - - - - - - - - - - - - Tule, isa, tunne poega, Tule, veli, tunne venda. pag. 51865 Tuli vend, ei tundnud venda: - Kas on Kuramaa kuningas Või on Soome soolatooja? - Tule, õde, tunne venda Tuli õde tundis venna. E 51905/6 (2) < Lutsi, Põlda v., Jaani k. - Paul Voolaine < Jaan Germa, 73 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nuur´ poiss sõtta lät´s. K E 51933/4 (1) < Karksi khk. - Jaak Kiwisäk (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõasõnumit. Võnu kanni vainukeele Arak tõi sõsõnumit Vares kanni vainukeele Kessi sa sõta minema Esa vana velle noore Onupoja hullukeise Tädipoja tillukeise Sõdse ei pia sõta minema Seni kui velle kasvanes Sai see velle kasvanesse Veli läits sõta minema Veli läits aita ehtimaie Sõdse pera õpamaie Õpamaie ikemaie Veli ella vellekeine Kui sad sõta sa minema Või sad vainu sa voime Selle õpa ma sinule Ära sõita ehen sõa Ega tansi taga sõa Ehen o tuli punane Taga o suitsu sinine Keerude kesked sõdade Ligi lipukandajet Veli ella vellekeine pag. 51934 Kunas ma sino kodo oten Veli kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukeine Kui ni mere meta joosi Alliku aive anikuta Sissa minu kodo oota Veli tulli välla sõasta Iste kurva istemele Lask ta leina lavapääle Pans ta piitsa pengi pääle Kinda piitsa varre peale Kübare kinnaste pääle Ai ma esa tundamaie mine esa tunne poiga Ei no esa es tunne poiga Ai ma ema tundamaie Mine ema tunne poiga Ei no ema es tunne poiga Ai ma velle tundamaie Mine veli tunne velle Ei no veli es tunne velle Lätsi esi tillukeine Lätsi esi tuusi velle Tunsi esi oma velle Teredi ma vellekesta Tere armas vellekeine Nüüd tullid välja sõasta A nüd mulle sõa jutu Kõnele vaino kõneda Kudas sõan oltanesse Või no vainun käsitaesse Veli kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukeine Uha mo obu muasta mõse mo sapa savista Ma mõse mõõga esiki Mõõka peal mitme verda Saksa verd ja sandi verd, veli ella vellekeine Kas o sõan naine armas Naine armas kaas või kallis Sõsar noori linnukeine Ole ei sõan naine armas Naine armas kaas ei kalis Armas ainus allas rauda Kallis kange pä obene Ken päästab mehe sõasta Sõa leiba sõkumesta Vainu kaku kastamesta Sõa leib oli sõkeline Vainu kako kombine. E 53653/4 (5) < Peetri khk., Koigi v., Sargvere k. - Adele Jürgens < Mari Herpst, 73 a. (1923) Vt. lisaandmeid leheküljel E 53652. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Elu teadsin, kus elasin, Kasu kulla, kus ma kasvsin. Ei teadnud seda aseta, Kus mind viimaks viiakse Ehk mind pärast pannakse. Mind viidi Vene rajale Ja pandi pampu kandamaie, Suurta tükki summamaie. Anti kätte õpipüssi, Õpipüssi, õpimõõka. Püss kui paras palgikene, Mõõk kui laia laevakene. Hakkan püssi paugutama, Laia mõõka laksutama, Kostab koju eide kätte, Eide kätte, taadi kätte, Esiteks ka õdede kätte, Viimaks viie venna kätte. Kui ma sealt siis välja tulen, Sõidan venna ukse alla: "Tere venda, tunne minda!" Vend ei tunnud oma venda; "Võõras, mis võõras hobune, Võõras piitsuke peossa Ja võõras kantsik kaendelassa, Võõras kiri kinnastessa. Võõrad lukud looga peala. Sõidan viienda venna juure, Vennad siiski haugutasid, Vennanaised noogutasid. pag. 53654 Tulin aga koju kurval meelel: "Tere, eite, tunne poega! - "Oma poega, oma hobune, Oma piitsuke peossa, Oma kantsik kaendelassa, Oma lukud looga pealla." Anti mulle siis iste alla, Telliti mind istuma. "Hakkame juttu ajama: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis?" -"Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõõka, Kaunis kangepea hobune. Nõnda on sõjas meeste sõrma Nagu aia teiva'aida; Nõnda on sõjas meeste luida, Nagu on aia roika'aida; Nõnda on sõjas meeste päida, Nabu rabas mätta'aida; Nõnda on sõjas meeste veri, Nagu soossa seisab vesi. E 54111 (15) < Sangaste khk., Lau k. - Elmar Päss < Kristiine Põder, 59 a. (1924) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Velleõne noorekõne, Kunas sa sõast kodu tuled? Ei ma enne kodu'i tule Kui mind lastas lahindikust Kui mind päästetes päärigest Sis ma sõast kodu tulõ Ai ta obese tare lävele Tul´l nu esä es tunne poiga Ai ta obese koa lävele Tul´l nu emä es tunne poiga Seo ei ole minu poig Venne obu, venne vankri, Venne särki, vammus'ki. Ai ta obese aida lävele Tul´l nu sõsar tundse velle Kirevista kindeista, Aetusta ammeista. E 54317/9 (15) < Tori khk. - J. Oidermann (1924) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Õekesed elakesed, Oli mul üksi ainus venda Sega sõtta sõlmiti Kui hakkas venda minema pag. 54318 Mina kül venda õpetama Venakene ellakene Ära hoia sõja ette Sõja ette sõja taha Hoija sõja keskela Esimesed heidetasse Tagumised tappetase Keskmised koju tulevad Tuli siis venda kooduje, Mina venalta küsima Venakene elakene, Kas oli naine sõjas armas, Naine armas kaasa kallis, Vend aga mõistis kostis vastu, Ei ole sõjas naine armas, Naine armas kaasa kalis, Soojas oli armas haljas mõõk, Haljas mõõka haljas püssi, Kaunis kange pea hobune, Kes päestis mehe sõjasta, Lunastas lume sausta, Tuli siis venda koduje Haugus ikka vainu koera, Hirnus sõja hal hobune, Kägu tal kukkus looga peal Tetter teise aisa peal Kes läks õue vatamaie? Isa läks õue vatamaie Isa ei tunnd oma poega Haugus ikka vainu koera Hirnus sõja hal hobune, Kägu tal kukkus loga peal Tetter teise aisa peal Kes läks õue vatamaie Õde läks õue vatamaie Õde tundis oma venda pag. 54319 Oma kirju kinastesta, Oma poe pussakesta, Mis ta enne temal teinud Kui ta kasvis isa kodus Isa kodus ema kodus Oma viie venna juures Nendab Nendab õekene Otsa lõpeb laulukenne. E 54321 (20) < Tori khk. - J. Oidermann (1924) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Tuli se sõja sõnum Kes aga neist sõtta läheb? Kas läheb issa või läheb ema, Või läheb koige noorem vend, Kõige noorem kõige kõrgem Kõige kõrgema kübaraga Uhkesema hobusega? Sai siis nädal sai siis kaks Kolmandama koju ootama! Isa läks õue vaatama Issa ei tunud poega noore! Ema laks õue vaatamaie Ei tunud poega noore! Õde laks õue vaatama, Õde tundis venda noore! Kui sa voist venda tunda? Lühedadest riiadest Madalastest mandlest Sagedasdest sapadest, Palmikudest õe koetud. Õde venalt küsidele: Kas on sõjas naine armas Naine armas kasa kallis? Sõeas on armas haljas mõõka, Kaunis kange pea hobune; Sõeas on nenda meeste pead Kui seda kanda karjasmaale1 Kui seda veeda veski alla. 1 Vist maha löödud sooduri kohad karjasmaal muistses mõttes, ka ühes verd rohkeste kui langev vesi paisu al. (Karjas maa küllal üleüldne seega palju alva? -) E 56030 (48) < Sangaste khk., Korijärve k., Koosa t. - Elmar Päss < Marta Kiršbaum, sünd. Oberst, 78 a. (1925) Sõjalaul Sõjalaul. Vellekõne, ellekõne Kui sa sõast kodu tuled Kui sa lastast lahingust Ei ma enne sõast tule Eiga lasta lahingust Kui ne oja olut juuskva Mõtsa veere verda laskva Mõtsa veere verda laskva Mõtsa ladva lainet laskva Sis ma sõast kodu tule Sis ka lastas lahingust. Vellekõne, ellekõne Ära sa sõitku üle sõta Sõida sa sõa keske'elle. Venne väe vaije'elle. Iin om värre laskemine Perän peni augumine. Vellekõne, ellekõne Kas om sõan naista armas Naista armas, kaasa kallis? Ole'e sõan naista armas. Naista armas, kaasa kallis. Sõan om armas al´last mõõka Sõan kallis kangerauda. Sõsareni, armaeni Enämb om sõan sõrme luida Kui siin mõtsan puukõisi Enämb om sõan pääluida Kui siin mõtsal kannukõisi Tul´l´ nu veli sõast kodu Tule ise tunne poiga Tul' nu ise, es nu tunne, Venne meesi iks venne open Venne sär'ki iks vammus'kin. Tule ime tunne poiga. Tul´l´ nu ime es nu tunne Venne meesi iks venne open Venne sär'ki iks vammus'kin. Tule sõsar tunne velle. Tul´l´ nu sõsar tuuse velle Kireviista kindaista Aetusist ammeista Kannusperä kaputista. E 56138 (5) < Helme khk., Hummuli v. - Helene Jõgi < Mai Jõgi (1925) Sõjalaul Kiri Kiri tulli keiserist. Kessi piät sõtta mineme, Iki piä veli mineme. Esä aeli obesta, Veli kirjut vehmeriida, Sõsar kudus kindaiida, Emä õmmel ammeiida. E 56208/9 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k. - Linda Pärt < Eeva Velström, 65 a. (1925) Sõjalaul (Kiigelaul) Tuo̍Dakse sua̍ sanumḙ Kärḙ kir̍iäD kannetti̍i̍e Kes se mei̍st soDai̍e menne Kas menne isạ̈' voi̍ menne emạ̈ Vai menne oDḙ koGuna Kḙ' kä̂D on kär̍mei̍ämmäD sua̍ lei̍Bä sot̄kimassa vai̍ nu kakku võlimassa soDå lä#ks koi̍Ge nuo̍remas ven´Dä ven´D lä#ks voiDelDes soDai̍e pä̂Dä vä̂naies̍ väGei̍e oDḙ oppes ven´DaDasa kui̍ lä̂D soDå soi̍ttemai̍i̍e ärạ̈ olḙ i̍essä ie̮limäne eGä taGå taGumane kiḙri kesk̍ellä suåssa liGi lippu kan´Dii̍aDå iḙst mihḙD il̄Bittanne taGanD mihḙD tappettanne kesk̍elD nie̮ kuo̍ tulevaD ven´D oli kuu ven´D oli ka#ksi tuli sie̮ kol̄mannel' koo̍i̍e hoBo̍ oli alla kui̍ sie̮ ahi̍u mie̮s oli pä̂lä kui̍ sie̮ päi̍vä küBạ̈r kui̍ kirikku kellä rin´Da riGi ris̍tii̍essä soi̍ttis isạ̈ u#kse eDḙ tulḙ isạ̈ tunne poi̍Ga tuli isạ̈ ei tunnuD poi̍Ga soittis emạ̈ u#kse eDḙ tulḙ emä tunne poi̍Ga tuli emạ̈ ei̍ tunnuD poi̍Ga pag. 56209 ven´D soi̍t̄ oe̮ u#kse eDḙ tulḙ oDḙ tunne ven´Dä omå kuottuD ku̍BeDesta omå sä̂ttüD särkkiDestä oma kiri̍u kinnastesta oDḙ küt vennäle saṇna soo̭iaks küttis saṇna kümmenelle uhhas vihäD vie̮rDelle si̍s vei̍ vennä vitlemai̍i̍e isḙ lä#ks lö#ülü visk̍amai̍i̍e hakkas vennälDa k#üsümä kas on kas on vennikkäne kas on suåssa na̍ine armas nai̍ne ar̍mas ka̍sa kallis ei olḙ suåssa nai̍ne ar̍mas nai̍ne ar̍mas kåsa kallis suås̍ on ar̍mas hali̍as mõekka kallis kanGepạ̈ hoBụne kas on kas on vennikkäne kas on suåssa miḙste ver̍Dä nen´Dap̣ suåssa õekkane nen´Dap suåssa miḙste ver̍Dä kui̍ mei̍i̍e meressä vḙttä kas on kas on vennikkäne kas on suåssa miḙs̍te päi̍Dä nen´Dap̣ suassa õekkane nen´Dap suåssa miḙs̍te pạ̈iDä kui̍ on suo̍ssa mättäạ̈iDä kas on kas on vennikkäne kas on suåssa sä̂relụiDa nen´Dap̣ suåssa oekkane nen´Dap̣ suåssa sä̂relui̍Da kui̍ on al̄gui̍a pinussa kas on kas on vennikkäne kas on suåssa sor̍me lui̍Da nen´Dap suåssa oekkane nen´Dap̣ suåssa sõr̍me lui̍Da kui̍ on mar̍ju mättä pä̂lä E 56500/3 < Viljandi l. - Salme Soosaar < Kadri Jürine, 77 a. (1925) Sõjalaul Soldati laul. Kissi toob sõa sõnumid Kissi vaagub vainu keeli? Arak tõi sõa sõnumed Vares vaagub vaenu keeli. Kissi peab sõtta minema Vend on alles veidikene pag. 56501 Sõsar sõrme suurune Ikki peab velle minema Veli läks aita ehtimaie Ema perra ikkemaie Õde perra õppemaie. Veli ella vellekene Aa selga sõa särki Pane jalga sõa saapad Pane päha sõa kübara. Kui saad sa sõtta minema Ära sa mingu ette sõa Ega sa mingu taga sõa. Ees sõa suitsu sinine Taga sõa tuli punane. Keeruta keset sõdada Ligi lipu kandajad. Kui saad tagasi tulema Ära sa tulgu mere kaudu Meri oli täisa meeste pääda. Ära sa tulgu Narva kaudu Narvas palju naeste päid. Tule kahe kõrtsu kaudu pag. 56502 Söö isi, sööda obest Isa põllu pööndra pääl. Irnus siis isa obene Käigat velle kõrvi ruuna. Tule isa tunne poega Tuli isa es tunne poega Tule ema tunne poega, Tuli ema es tunne poega. Tule venda tunne velle Tuli venda es tunne velle. Tule sõtsi tunne velle, Tuli sõtsi tundis velle Oma aetud ammeista Oma kirju kindaista Oma suurist suka veerist. Veli ella vellekene Aa mulle sõa juttu Kõnele sõa kõnet? Pühi mu obu porista Ari mu saapad savista, Siis aa sulle sõa juttu Kõnele sõa kõneta. pag. 56503 Sõas ei ole naene armas, Naene armas kaasa kallis. Sõas on armas allas mõõka Kallis kangepea obene Siis mind pästa Pärnu riigist Tagasi tulla Tartu riigist. E 57101 (5) < Helme khk., Hummuli v. - Helene Jõgi < Mai Jõgi (1926) Sõjalaul Sõmerene sõia leib, Kanepine vainu kakk Sõrme murrus murdaenne, Käsi kakes kastaenne. E 59884/5 < Peetri khk., Mäo v., Sargvere - Richard Viidebaum < Liisabet Grünthal, 72 a. (1927) Sõjalaul Katkeid vanast sõjalaulust Vennakene, hellakene, kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis? õekene, hellakene, ei ole sõjas naine armas, naine amas, kaasa kallis. Sõjas on armas allas mõõka, kallis kangepea obune. pag. 59885 See päästab mehe sõjasta, mehe poja Pohlamaalta. "õekene, hellakene, kust sa tundsid oma venna?" "Oma kirju kinnastesta, oma vaski vammusesta." Nõnna on sõjas mehe päida, kui on rabas mätta'aida; nõnna on sõjas mehe luida, kui on ajas roika'aida; nõnna on sõjas mehe verda, kui on meres laine'eida. E 59891 < Paide khk. < Türi khk., Kirna - Richard Viidebaum < Eeva Usar, 70 a. (1927) Sõjalaul Kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas al'las mõeka, kallis kangepea obune. E 60403/4 < Pürksi - Paul Ariste < Liisa Laanberg, 75 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul Vares oli vaga linnuke: ta töi söa sönumid ja Kalarannast raamatid. Kis pidi sötta minema? Vatt mina pidin sötta minema. Vend on alles nooruke, pag. 60404 nooruke ja nõdruke, eile kiikus kätki sees, vintsusalles vibu sees. Aga isa tuli mend öpetama: "Ära söida söa ees, ära söida söa taga, söida söa keskel. Esimesed eidetakse, tagumesed tapetakse, keskmesed kodu oodetakse, sooja pudru keedetakse, koidu ajal kuulatakse ja valges vaadetakse E 60519/20 < Harju-Madise khk., Paldiski - Marta Strandberg < Mari Aibas (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lendes tuli kägikene, nokkes väike kirjakene. Mis see kägi meile tuli? Kägi tõi sõjasõnumida. Kis meist kolmest sõtta lähäb? Kas läeb isa või läen mina või läeb kõige noorem venda? Tuli aeg ja läksin mina, ema jäi õue nuttema, pag. 60519 õde jäi silmi pühkima. Kui ma ükskord kodu tulin, Tere isa, tunne poega! Ei see isa tunnud minda. Tere ema, tunne poega! Ei see ema tunnud minda. Tere õde, tunne venda! Õde see mind varsi tundis oma kirju kinnastest, oma valge vaalisärgist. Kulla õde, kallis õde, pühi minu püssi lukud puhtaks, pese mu mõeka verest ära; seisma jäänud sõjaaeg, Toompea kellad uravad, Alevipojad hauguvad, suuredtükid pauguvad, Inglesmann' on hingamas, pag. 60520 Punapart on puhkamas, venelane võidu saand. E 60572/7 < Harju-Madise khk., Paldiski - Marta Strandberg (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida? Vares tõi sõja sõnumida. Kene kord on sõtta minna? Isa vana, ema vana, õde alles noorukene, pag. 60573 kiigub alles kätki sees ja käsi kätki ääre peal. Venna kord on sõtta minna, Õde venda õpetama: "Ära sõida sõja ette, ära sõida sõja taha, sõida sõja keskeel: esimesed eidetaks ja tagumised tapetaks, keskmised tulevad sõjast tagasi, tulevad koju jootudelle, Vend tuli sõjasta tagasi, sõidab ümmer äia õue, äia õue, ämmä õue; äia rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas, Äi läeb väljä vaatama, pag. 60574 Mis seal rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. Ei see äi küll tunnud väimest: vene mees, vene (h)obune, vene sakitud sadula, vene kroonitud kübara, vene pitsar piitsa peal. Siis sõidab ümmer isa õue, isa õue, ema õue; isal rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. Isa läeb välja vaatama, mis seal rakki raksub õues, põuapalli põksub põues, tunnikella tuksub nurkas. Ei see isa tunnud poega: pag. 60575 Vene mees, vene (h)obune, vene sakitud sadula, vene kroonitud kübara, vene pitsar piitsa peal. Sõidab ümmer venna õue: vennal rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. Vend läeb välja vaatama, Mis seal rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. Ei see vend seal tunnud venda: vene mees, vene (h)obune, vene sakitud sadula, vene kroonitud kübara, vene pitsar piitsa peal. Sõidab ümmer õue õue, õel rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. Õde läeb välja vaatama, mis seal rakki raksub õues, põuapalli paugub põues, tunnikella tuksub nurkas. pag. 60576 Ja see õde tundis venna. Vend õelta küsima: Kust sa minda tundesid? Õde kuulis, kohe kostis: neista sõrmikinnastesta, mis ma ise sulle tegin; sõjakirjad sõrme peale, vaenukirjad varte peale, põdrakirjad pöidla peale, Õde vennalta küsima; kas oli sõjas sõrmeluida? Sõjas oli nõnna sõrmeluid, nii kui meie metsas puid. Kas oli sõjas sääreluida? Sõjas oli nõnna sääreluid, nii kui meie keisril väge. Kas oli sõjas meeste verd? Sõjas oli nõnna meeste verd nii kui meie meres vett. Õde vennalta küsima: Kas oli sõjas isa armas, või oli sõjas ema armas, pag. 60577 kas oli sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis? Ei oln sõjas isa armas, ega oln sõjas ema armas; ei oln sõjas naine armas, ega oln sõjas kaasa kallis. Sõjas oli armas aljas mõeka, kaunis kangepea obune. E 60888/9 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Veera Teder < "Kuraga Liis" (1926) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul Haukus ikka vaenu koera, Hirnus sõja hall hobune Ema läks õue vaatamaie, Kas tema tunneb oma poega Ei tema tunnud oma poega, Haukus ikka vaenu koera, Hirnus sõja hall hobune Õde läks õue vaatamaie, pag. 60889 Kas tema tunneb oma venda, Jah, tema tundis oma venda, Oma kirju kinnastesta Oma vaskse valjadesta. E 61552 < Türi khk., Vahastu v. - Adele Kõrge (1927) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Käo laul. Mis sääl meie õue alla? Meri on meie õue alla. Mis sääl mere keskeella? Post on mere keskeella, Kägu kukub posti otsas. Ega see kägu muidu kuku, Kägu kukub kuulutusi, Abaraida arvamisi. Kelle kord on sõtta minna? Eit on vana, taat on vana, Vend on alles noorukene, Kiigub alles hällissa, Hõõtsub hõbe ohjades, Nõtkub nõdrale veole. E 61702/4 (14) < Järva-Madise khk., Albu v., Sääsküla - M. Priidemann < Ann Graurok, 77 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Uks mul venda armas venda Seegi sõtta sõlmitie, Vene väkke vannutie. Õde tuli õue õpetama: Vennakene, hellakene! Kui sina sõdid sõjassa Ära sina sõdi sõja eessa Ära sõdi sõja tagagi, Sõdi sõja keskeella; Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. Mees läks sõites jo sõdaje. Peada väänates vägeje. Oli aasta, oli kaksi, Tuli kolmandal koduje. Sõitis õue õue peale: Tule õde tnnne meesta, Miks ei tunne mehikene. Oma mees, Vene hobune. pag. 61703 Oma kootud kuuekene, Oma tehtud tekikene, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Tule siis tuppa istumaie Istu tuppa tooli peale. Too mulle sõjast sõnumida: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas armas haljas mõõka, Kallis kange-pea hobune. Ei tema hirnu heinasida, Ei tema karju kaerasida. Hirnub selga istujada, Karjub kangi valjasida, Sadul selga seadijada, Päitse päha panijada. Too mul sõja sõnumida: pag. 61704 Kas on sõjas meeste verda? Nõnda sõjas meeste verda, Kui on vetta meie meres. Kas on sõjas meeste päida? Nõnda sõjas meeste päida, Kui on soos ju mätta'aida. Kas on sõjas meeste luida? Nõnda sõjas meeste luida, Kui on aias roika'aida; Kas on sõjas meeste sõrmi? Nõnda sõjas meeste sõrmi, Kui on põllu rukki kõrsi. E 61873 (10) < Hageri khk. - Linda Hammermann < Madli Prass, 75 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mõistke, mõistke, mõisamehed, Mis on meie õue all? Meri meie õue all, Mis seal mere keskeel? Jõgi mere keskeel. Mis saal jõe keskeel? Kaev on jõe keskeel. Mis on kaevu keskeel? Post on kaevu keskeel. Mis on posti otsa peal? Sõel on posti otsa peal. Mis seal sõela põhja peal? Sõrmus sõela põhja peal. Mis seal sõela ääre peal? Kägu sõela ääre peal. Kägu toob sõja sõnume. Ees sõjas sõditakse, Taga sõjas tapetakse, Keskmisest sõjast koju tullakse. E 63504/8 < Setumaa, Mäe v., Rääsolaane k. < Toobre Ollö (1929) tüübinimed kontrollimata Kägu kukub + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Hummogu laul Tuli õks üles hummogul Inne vara valgõt Miä iks tüü edimane Kua huul hummogul Mõsi õks suu, suie pää, Känge ala au jala', Pääle pikä'pääva jala' Lätsi sõs iks mõtsa kõndma, pag. 63505 Hummogule hulkma. Kuuli sõs iks käo kuukvat Sirka laanõh laulvat. Olõ's mul õks kägo kätte saas Saasi õks piho peo pääle! Teesi sõs käost käerätte, Pihost piinü linigu ... Linnas sõs kägo käe pääle. Kägo õks siis kirjä kirotõlli, Sirka ragi raamatuhe Sõsaril sõs õks sõtta minna' Veliil nooril kodo jäijä' Istu' sõs õks sõsar ehtmä Käänä' jalgo kängmä! Veli õks sõs küündü küsümä Veli naksi nõudmä: pag. 63506 "Kas om õks jalgo pääle joosta' Om süänd sisse süütä'." Sõsar lausõ meelestäni: "Olõ'õi' mul süänd sisse süvvä" Vello õks istõ esi' ehtmä Käändu jalgo kängmä, Imä õks otsõ ehtei Sõsar sõrmkindit Naane Narva kaputit1 Naksi vellö minemä Inne õks kana kaaluma. Sõsar õks sõs küündü küsümä: "Kuna õks mii' sinno kodo ooda?" Vellö õks sõs lausi meelestäni. Inne iks tii' minno kodo uut kui' Kui õks paiju'pudsulõ lääva' pag. 63507 Imä õks lepä' ehtihe, Paiju pudsust putro keedät Lepä lehest leevä küdsät - Sõs õks tii minno kodo uutkõ." Imä sõs pudsust pudro kiit Lepä lehist leevä küdsi. Tuli sõs vellö moro pääle Vellö lausi meelestäni: "Tulõ' õks' sa imä tunnõ' poiga. Egas sõs imä poiga õs tunnõ Mand ol' kaija' maamiis, Sälä takast saksa poiss, Otsa iist õks ku uma poig. "Imä sõs iks poiga tunnõ!" Ega imä poiga õs tunnõ. "Tulõ õks sa veli tunnõ veljä!" pag. 63508 Veli õks sõs velja õs tunnõ: Mant om õks kaija maamiis Sälä takast saksa poiss Otsa iist oll õks uma vellö. "Tulõ õks sõsar tunnõ veljä!" Sõsar tundsõ õks sõrm kindist Naane Narva kaputist (sokest) 1 (sokid) E 64254/5 (27) < Hanila khk. - Voldemar (Vladimir) Lao, snd. 1903. a. < Ann Rüütel, 83 a. (1925) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Kägi kukkus kuusiku, Nõtkus meie nõmmiku Üle aia aavikusse Tõi meile sõjasõnumit. Sõtta meilta, sõtta teilta Sõtta kõigista külasta Sõtta viiesta vallasta Ma küll mõistsi, vastu kostsi Kissi meilta sõtta läheb Ei põle meil sõtta minijat Vend on alles väikene Hobu alles varsukene Valjad pajas sepa käe' Siin andvad hallid vanemad kätt nuttes pojale Siin seisvad vennad õed ka, ja sõbrad naabrimeestega kõik nutvad härdaste kõik teie majad põlevad ja teie põllud leinavad Ei veiksed tule kojugi Ei lapsed väljalt mängimast Ei rahvas tule kiriku kõik rööliauguks tehtud ka Naiste kisa ikka peal Laste hale nutu hääl käib läbi südame, kui see vend siis sõtta läks õde venda õpetama ära sina sõida sõja ees, ära sina sõida sõja taga sõida sina sõja keskeelle Esimesed heidetasse pag. 64255 tagumised tapetasse, kessmised koju tulevad Kui see vend siis koju tuli Sõitis eide ukse ette, Sõitis taadi ukse ette. "Tere, tere eidekene! Tere eit! Kas tunned poega?" Kust see eit võib tunda poja; "Venemees, venehobune Venepiitsuke tal peos, Venesaapad tal jalassa, Venekiri kinnastessa." Sõitis õe ukse ette - "Tere, tere õekene! Tere õde! Kas tunned venda?" "Oma mees, oma hobune; oma piitsuke peossa oma saapad tal jalassa oma kiri kinnastessa, Õde aga vennalta küsima: "Kas on sõjas naine armas naine armas, kaasa kallis?" Vend aga mõistis vastu kostis: "Ei põle sõjas naine armas naine armas kaasa kallis sõjas on armas, haljasmõeka kallis kangepea hobune... Üks must, paks, rammus hobune, kes a'ab kõik mehed sõjasse." Sõjas on nii palju meeste päida Kui on soos mättaida Sõjas on niipalju meeste sõrmi kui on põllul rukkipäida Sõjas on niipalju meeste sääri; kui on metsas kasepuida. Sõjas on niipalju meeste verda; kui on meres laineeida. (ega?) E 64758 (3) < Sangaste khk. - Harriet-Ellen Toom, snd. 1908. a., filosoofiateadusk. üliõpilane (1930) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjamehe laul. Hirnu, hirnu halli ho'osta, Hirnu tallin saisten sina. Ike, ike nuuri poissi, Ike sõani teenidessa. Ei ole sõassa essä, emmä, Ei ole sõassa sõsart, velle. Mõõk ja püss om velle, sõsart, Kes tek´ mulle sõan aset? Kotun sõsar tek´ aseme. Rohi, aina om külle all, Rivi-padi om päägi all. See om kõik mu reisi sõber. E 77239/43 (4) < Karksi khk., Karksi v. - O. Masso < Hans Kits, 66 a. (1931) tüübinimed kontrollimata Poiss tõuseb päiksega + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud (Laulu sõnade teadja ei mäleta järgneva laulu pealkirja.) Kuu tõus päev punendi, Agu armas hallentele. Kuu tõus Kura jõesta, pag. 77240 Agu Narva allikusta. Päev Pärnu lätteesta, Kust es tõusi meie velle? Veli tõuse hoodiesta, Viru piigade peosta, Harju Anne kannelesta, Riia Reeda rüppeesta. Tuli ta koidus koduje, Aste aol kammeresse, Pands ta piitsa peagi pääle, Lask ta laksi laua pääle, Kinda piitsa varre pääle, Kübara kinnaste pääle. Esi iste ikka silmi, Esi kurdi kurva meele. Kesse tuli kurba küsume; Sõtse tuli leina leidamaie, Oh, minu noori vellekene, pag. 77241 Ema ella pojakene, Mis sa istud ikku silmi, Või sa kurdad kurva meele. Om sind naaren Narva neiu, Irvitan või Hiiu neiu, Pilganu pilu pidaje, Laimand naene lapuline? Veli kuuli kosti jälle: Ema hella tüterelle, Ole ei naaren Narva neiu, Irvitan ei Hiiu neiu. Kuulin kurba kukulindu, Vaenu vankrite mürinat, Harak tõi sõja sõnume, Vares kanni vainukeele, pag. 77242 Kes meid saab sõtta mineme, Või saab meid vainu vajume; Esa vana velle noore. Esi pea sõtta mineme, Esi pea vainu vajume; Veli läits aita ehtimaie, Vainu särki vaatamaie, Sõtse perra õppamaie, Õppamaie ikkemaie. Hihva kirves kirju varsi, Tapper tee tuli terave. Aa sa selga surma ame, Aa sina jalga kalmu kaltsa. Ära sina sõida ihen sõja Ega tantsi taga sõja. Ihen om suitsu sinine. pag. 77243 Taga om tuli punane, Keerude keskel sõdada. Ligi lipu kandajeta, Ei siis mõõka sind ei murra, Ega tapper sind tapa. E 81590/2 (2) < Setumaa, Mäe v., Rääsolane k. - P. Erik, Petseri ühisgümn. õpil. (1932) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõttaminek. Sõsarilla sotta minnä, Vellel noorõl kodo jäijä. Sõsar no nakas sõtta ehtimäie, Ime kana kavvõdõllõ. Esä sugõ hobõseta, Vellö valmist vereveta, Minga minnä minemäie. Sõsar siss nakas sõtta ehtimäie Vinnemaalõ veerümäie. Kiindö vellö küüsimäie, Nõssõ vellö nõudemäie. Om õks kas süand sisse lüvvä, pag. 81591 om õks kas verdävastu võtta. Sõsar siss lasi meelestani, Oma õks meele poolõstani. Olõi õks mul süand sisse lüvvä, Olõi mul verdä vastavõtta. Vellöl siss tulli sõtta minnä, Sõsarilla kodo jäijä. Isto õks vellö ehtimäie Kääni jalgo kangimäie. Esä õks sugo hobõsetta, Sõsar valmist verevetä. Vellö läts sõtta minemäie, Vainu maalõ valamaie. Küündo sõsar küüsümaie, Nõsse sõsar nõudemaie, Kunas sa vello kodo veerüüd, Ime kana kaalutõlõt. Vellö lasi meelestani, Oma meele poolõstani. Inne ma kulla kodo saa'ei pag. 81592 Inne ma mari umma maija. Kui lät õks varõs valgõst, Karnask luiga karvalitsest. Siss ma saa umma maija, Siss ma mari umma maija. Sõsar uinno uutõlla Tulõi hummok nõsõs päivvä. Lätt õks ta mõtsa kõndimie. Lätt õks ta mõtsa kõndimaie. Vahtõ ta õks tuuhtõ kuuskohe kullä tuuhtõ varikohe. Miä ta nägi minneh nänneh Kua kodo tullõh nänneh. Löise saarõ sarapuid, Löise piiri pedejete. Mia oll sarõsarapuih, Miä piiri pedejeh. Sõsko oll piiri pedejeh, Piho saarõ sarapuih. Sõa õks na kirjä kirotevva, Sõa papõrd paintevva. E 81606 (7) < Setumaa, Vilo v., Truba k. - Ivan Ilvik, Petseri ühisgümn. õpil. (1932) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kia tõi sõasõnomita? Kia vaak meil vainukiili. Harak tõi sõasõnumida Varõs vaak meil vainukiili. Kia lätt meilta sõdimahe. Noorõp poig lätt sõdimahe. Läts ta lahingu platsilõ, Anti püssa kätte mullõ, Mõõka puusalõ rippuma. Sai tä vaenõ raanatussa Viidi timma lasaretti. Panti valgõ koti pääle, Valgõ linarõivihe. Sis õks naksi mõtlõmahe, Kodorahvast konõlõma. Kas õks nimä vaesõ tüdrä Õt sai vaenõ raanatussa. Kinkõlt saada sõnomita, Harakult saada sõnomita. E 83045/7 (10) < Tori khk., Taali v., Pustuski k. < Pärnu khk., Uulu v. - E. Varep, Pärnu poeglaste gümn. õpil. < Riina Vabrit, 83 a. (1933) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes toob sõja sõnumida, Ronk toob sõja sõnumida, Vares toob vaenu vandeida. Kes peab sõtta ju minema, Noorem venda tillukene, Kiigub alles käki sees, Õõtsub nõrgale vaole. Vanem aga venda, hella venda, See peab sõtta ju minema. Läks aga aita ehtima, Õde järel õpetama: "Pane selga surma särki, Pane jalga surma sukad, Võta kätte surma kindad, Siis hakka sõtta sa minema. Ära sina sõida eessa sõda, Ära sina tantsi taga sõda, Keeru ikka keskel sõda, Keskelt saad kodu tulema!" "Tere aga isa, tunne poega!" Isa tuli välja, ei tun'd poega. "Sõida, sõida mu hobune, Vene mees, vene hobune, Vene rihmad, rinnuspaelad, Vene sapitud sadulad, Vene piitsake peossa, Sõida ema ukse ette!" pag. 83046 "Tere ema, tunne poega!" Ema tuli välja, ei tun'd poega, Vene mees, vene hobune, Vene rihmad, rinnuspaelad, Vene sapitud sadulad, Vene piitsake peossa, Sõida venna ukse ette!" "Tere venda, tunne venda!" Vend tuli välja, ei tun'd venda! "Sõida, sõida mu hobune, Vene mees, vene hobune, Vene rihmad, rinnuspaelad, Vene sapitud sadulad, Vene piitsake peossa, Sõida õe ukse ette." "Tere õde, tunne venda!" Õde tuli välja, tundis venna, Oma kirju kinnastest, Oma nartsu narmastest, Oma suka vigeldest. "Vennakene, hellakene, Tule aga tuppa, istu maha, Räägi mulle sõja juttu!" pag. 83047 "Pese mu saapad savista, Ja mu mõõka sa veresta, Siis ma räägin sõja juttu." "Sõjas on nõnda meeste verda, Nagu jõgi õue alla, Sõjas on nõnda naiste verda, Nõnda kui ojad metsas jooksvad, Sõjas on nõnda sõrmeluida, Nõnda kui metsas puuoksi, Sõjas on nõnda sääreluida, Nõnda kui metsas puukände." E 86519/2p (13) < (?) - M. J. Eisen tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vend sõjas. Kes tõi sõjasõnumida, kesse kandis vaenukeeled? Harak tõi sõjasõnumida, vares kandis vaenukeeled. Kes läeb meilta sõdimaie, Kas läeb isa või läeb poega? Ei läind isa, ei läind poega, läks aga noorem vennakene oma uhke halliga, kuldakapja kõrviga. Poeg läks aita ehtimaie, õde juurde õpetama: pane selga surmasärki, pane kaela kalmuräti, võta kätte koolukindad! Oh minu hella vellekene, ära sina sõida sõja ette, sõja ette, sõja taha, sõida sina sõja keskeella, keeru kesil sõjakesta, liigu ligi lipukandjat; esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, pag. 86520 keskel käijad kodu saavad! - Tuli venda jälle kodu, sõitis isa ukse ette,: Tule isa, tunne poega! Tuli isa, ei tundnud poega, tuli ema, ei tundnud poega, tuli vend, ei tundnud venda. Sõitis õitsva õe õue; Tule, õde, tunne venda! Tuli õde, tundis venna, oma surmasärgikesest, oma kalmukaelarätist, oma koolekinnastesta. Võta, õde, võiduvikat, pese puhtaks vaenuverist, võta võidumõõgakene, loputa verelombikestest Hall mul alla heinu hirnub, kuldakapja kaeru karjub. Kuule, mu kulla vellekene, kas oli sõjas sõsar meeles? Oh minu õrna õekene, sõstrasilma sõsarake, ei ole sõjas sõsar meeles, sõjas on armas haldas mõõka, kõliseja kõverrauda, see mind aitas Harjumaale see mind päästis Pärnumaale. E 8° IX 75/7, 80/2 (286) < (?) - M. J. Eisen tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. Kesse tõi sõjasõnumi, kesse kandis vaenukeele! Vares tõi sõjasõnumi, Kaaren kandis vaenukeele. Kesse meilt läheb sõdima, Kas läheb isa, või kas poega? Isa vana ei ta jaksa, pisikene alles poega, sõsar sõrme suurukene, ikka peab veli minema Vend läks aita ehtimaie, ema läks aita õppemaie, õppemaie, ikkemaie, õde kaasa õhkamaie, õhkamaie, ütlemaie: Veli, armas vellekene, pane selga sõjasärki, alla karrane kasukas, sõjasaapad säti jalga, sõjasukad saabastele, siis võid sõita sa sõdaje veerda vaenuväljadele. pag. 76 Hella eite ütlemaie, ütlemaie, õhkamaie: Pojakene, ainukene, lapsukene, kallikene, kui oled sõdaje sõitnud, veernud vaenuväljadele, ära ole uhke sa sõjassa, ega tore taplusessa, ära ole esimene ega jää ka viimaseksi, kõnni ikka sa keskeella, ligidalla lipukandja, vägi keskella vägevam, Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, koju pääsvad keskimised! Eessa on tuli punane, taga suitsu on sinine, Kui saad sõjasta tulema, pääsed põrgusta koduje, ära tule mööda merda, meri täisi meeste päida, pag. 77 ära tule Narva kaudu, Narva täisi naiste päida, ära tule Koiva kaudu, Koiva täisi koolnuida, Tule oma tehtud teida, kust isa on enne käinud, enne käinud jäljed jätnud. Mis tal jäänud jälje peale? Kuld tal jäänud jälje peale. Mis ta sammule sadanud? Hõbe sammule sadanud. Sõda suikus surma sülle, veli pääsis põrguusta, jõudis isa õue peale, hobu alla nii kui ahju, meesi pealla nii kui päike. Tule välja sa isake, tule õue, tunne meesta! Tuli isa, ei ta tunnud: võõras mees ja võõras täkku! Tule õue, oh emake, tule õue, tunne meesta! pag. 80 Tuli ema, ei ta tunnud: võõras mees ja võõras ratsu! Tule välja noorem venda, tule õue, tunne meesta. Tuli venda, ei ta tunnud: võõras mees ja võõras ratsu! Tule õde, välja õue, tule õue, tunne meesta! Tuli õde, tundis varsti: See mu vapper vennakene! Kudas õde tundis venna, omaks võttis vennikese? Tundis venna vennikese, oma annetud hamesta, oma tehtud sukkadesta, ja kingtud kinnastesta. Hame oli Harju kirja, sukad olid Soome kirja, kindad käes käokirja! Õde vennalta küsima: Veli, armas vellekene, Kuis sõjassa sõditakse, pag. 81 Või Rootsissa raiutakse, Riia linna rikutakse. Õde noori õekene, puhasta hobu porista, pese mu mõõkagi veresta, ja mu saapad need savista külla siis mina kõnelen, sõjajuttu ma sõnelen, kudas sõjassa sõditaks ja Rootsissa raiutakse, Riia linna rikutakse. Õde uuesti küsima; Veli, kulda veljekene, kas sõjassa naine armas, naine armas kaasa kallis? Veli varsti vastamassa: sõjas ei ole naine armas, naine armas, kaasa kallis, sõjas armas haljas mõõka, kallis kangepea hobune see päästab mehe sõjassa, ratsamehe Rootsimaalta, võitleja venelastesta! pag. 82 Vasta mulle vellekene, kas sõjassa palju verda? Sõjas jõed need juhivad verda, oja hurmeta uhavad, sadulani saksa verda venelaste verda vööni. Vasta mulle vellekene: Kas palju sõjassa päida? Nii sõjassa meeste päida, lahingussa palju päida, Kui on soossa mättaida, ja on marju metsadessa. Ära nõua neiukene, ega küsi, kallikene, mis on sündinud sõjassa ja on tehtud taplusessa, see ei kõlba naiste kuulda, see jälk juba jutustada! Kopeeritud laulukladest: kust kirja pandud, teadmata. E A 23 (2) < Pühalepa khk., Tempa k. - M. Liedenberg < Leena Paju (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Üpa halli, kröpsi kõrvi, Lase aga jalga leedi lauki, 1 Isa Upa üle isa õue- Isa läks õue vaatama, Ei ole tunnud oma poega, Vene hobu, vene mees, Vene sadul, saanike, Vene piik ja püssike, Vene armas haljas mõek 2 ema. Üpa halli, kropsi korvi Lase aga jalga leedi lauki, Üpa üle ema õue, Ema läks õue vaatama, Ei ole tunnud oma poega, Vene hobu, Vene mees, Vene sadul, saanike, Vene piik ja püssike- Vene armas haljas mõõk 3 vend. Üpa halli, kropsi kõrvi Lase aga jalga leedi lauki Üpa üle vena õue Vend läks õue vaatama Ei ole tunnud oma venda Vene hobu, Vene mees, Vene sadul, saanike Vene piik ja püssike Vene armas haljas mõõk 4 õde Üpa halli kropsi kõrvi, Lase aga jalga leedi lauki, Üpa üle õe õue Õde läks õue vaatama, Õde aga tundis oma venda, Tere, tere vennakene, Jumaleme õekene- Kust sa mind nüüd tundma said? Kuu õlmast õmblusest Ja ratiku nurgast palistusest. E A 191/3 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Saare v. - Gustav Jürgensohn (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Söa laul. Kelle tuba tossanessa Meie tuba tosanesa Mis seal tuas tehanesa Söa leiba sötkutase Vaenu kakku kastetase Kissi meist nüid sõtta läheb Isa vana ema vana Veli alles veikekene Sõsar sõrme suurukene Ikke peab veli minema Veli läks aita ehtimaie Sõsar juurde küsimaie Veli kulla veljekene Millaal tuled sa sõasta pag. 192 Sõsar hella linnukene Ei tule enne sõasta Kui jõgi jookseb õluda Meri mõlgentab mõduda Siis tulen mina sõasta Ratsul sõitis taivas läikis Sõitis isa ukse ette Astus isa akna alla Tule isa tunne poega Tuli isa ei tunnud poega Ei öle si minu poega Si on vaese mehe poega Sõa kübar on tall peas Sõa kirja kindad käes Sõitis ema ukse ette Tule ema tunne poega Tuli ema ei tunnud poega Si ei ole minu poega Si on vaese mehe poega Sõa kübar tal peasa Sõa kirja kindad käesa Ratsul sõitis taevas läikis pag. 193 Sõitis sõsara ukse ette Tule sõsar tunne venda Tuli sõsar tuntis venda Kust sa tuntsid veljekese Oma kirja kinnastesta Oma vüü tall vüüla. E A 244/8 (11) < Türi khk. ? - M. Tults tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõija sõnumida Kägu tõi sõija sõnumida Kes meist omme sõtta lähäb Kas lähäb eite või lähäb taati Või läheb kõige vanem venda Ei lähä eite ei lähä taati Ei lähä kõige vanem venda Kõige pitkem kõige peenem Kõige noorem teiste seasta Poeg tuleb soltatist tagasi: Üpa alli karga kõrvi pag. 245 Üpa isa õue alla Hall see hakas hirnumaie Isa koera haukatilla Tuli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma poega Vene mees vene obune Vene kübar tall peassa Vene kindat käessa Vene kirjad kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene raami ratastessa Üpa alli karga halli Veereta veri punane Üpa ema õue alla Hall see akas hirnumaie Ema koera aukatilla Tulli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma poega Vene mees vene obune pag. 246 Vene kübar tall peassa Vene kindat käessa Vene kirjad kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene kraami ratastessa Üpa halli karga kõrvi Veereta veri punane Üpa venna õue alla Hall siis hakas hirnumaie Venna koera haukatilla Tulli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma venda Vene mees vene obune Vene kübar tall peussa Vene kintad käessa Vene kirjad kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene kraami ratastessa Üpa halli karga kõrvi Veerata veri punane pag. 247 Üpa õe õue alla Hall siis hakas hirnumaie Õe koera aukatilla Tulli õue vaatamaie Oma vend oma obune Oma kübar tall peassa Oma kindat käessa Oma kirjad kinnastessa Oma piitsuke peussa Oma kraami ratastessa Tule tupa ella venda Pane kindat laua peale Kübar kinnaste peale Haka sööjast jutustama Kas on sõjas naine armas Oh Jumal õde madala Ei ole sõjas naine armas Naene armas kaasa kallis Sõjas on armas halljas mõõka pag. 248 Kaunis kange pea obune Kas on sõjas meeste päida Oh Jumal õde madala Nii on sõjas meeste päida Nii kui metsas mätaaida Kas on sõjas meeste jalgu Oh Jumal õde madala Nõnda sõjas meeste jalgu Nii kui metsas pullki pallju Kas on sõjas meeste sõrmi Oh Jumal õde madala Nii on sõjas meeste sõrmi Nii kui välljal villja päida. E A 350/4 (10) < Tarvastu khk. - J. Pausk tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnumi Arak tõi sõa sonumi Kessi vagub vaenu keeli Vares vagub vaenu keeli Kessi peab sõtta minema pag. 351 Veli olla tillukene Onu poeg on hullukene Tädi poeg on täisa meesi Kessi peab sõtta minema? Kas lääb isa voi lääb poega Veli peab sõtta minema Veli läks aita ehtimaie Isa, ema = laks perra ikkemaie Sõsar läks perra ikkemaie Ikkemaie ehitamaie Veli ella vellekene Kui sa saad sotta minema Aja selga surma sarki Tuled kodu voi ei tule Aja jalga surma sukka Tuled kodu voi ei tule Pane õõlda surma õõke Tuled kodu voi ei tule Veli ella vellekene pag. 352 Kui sa saad sotta minema Ara sina sõida ehen sõa Ega tandsi taga sõa Ehen om kirveste kilina Taga vaiste välkimine Keeruta keset sõdada Ligi lippu kandijada Veli ella vellekene Kui sa saad kodu tulema Ara sa tulgu Riia kaudu Riig on täisa riidlejaida Ara sa tulgu Tallna kaudu Tallnan palju taplejiida Ara sa tulgu Poola kaudu Poolan palju pusklejaida Tule oma isa teeda Isa rajatu radada Sai veli kodu tulema Ööse kõndis kõivik mõtsa pag. 353 Päeva vahtis varik metsa Sai siis isa nurme alla Hobu hirnat üte kõrra Sai siis isa usse ette Hobu hirnat tõise kõrra Sai isa tare lävele hobu hirnat kolmat korda Tule isa tunne poega Tule isa es tunne poega Tule ema tunne poega Tuli ema es tunne poega Tule sõtsi tunne velle1 Tuli sõtsi tunsi velle Oma aetud hamesta Oma suurist suka verist Oma kirja kinnastesta Veli ella vellekene Kas om sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Sõan ei ole naine armas Naine armas kaasa kallis pag. 354 Sõan om armas allas mõõka Koliseja kõver rauakene Kallis kange pää hobune Rauda kapja kõrvikene Nõndap sõan raipeiida Nagu raien rampaiida Nõndap meren meste päida Nagu aijan kapustiida. 1 (poega) E A 559/62 (21) < Tarvastu khk., Kuressaare v. - A. Meos tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi vaakub vainu keeli Vares vaakub vainu keeli Kesi toob sõasta sõnumi Vares toob sõasta sõnumi Kesi peab sõtta minema Veli alla tilukene Onu poega ulukene Tädi või poega täisi meesi Veli sai sõtta minema Aja selga surma ame Tuled kodu või ei tule Pane jalga surma sukka Tuled kodu või ei tule Aja selga surma särkki Tuled kodu või ei tule Aja kätte surma kinda Tuled kodu või ei tule Pane üülde surma pussak Tuled kodu või ei tule Pane päha surma kübar pag. 560 Tuled kodu või ei tule Veli ella vellekene Kuusa saad sõtta minema Ära sa sõida ehen sõa Ega tantsi taga sõa Keeruta keset sõdata Ligi lippu kandajata Ehen suitsu sinine Taga see tuli punane Ehen kirveste kõlina Taga väiste välkumine Veli ella vellekene pag. 561 Kui sa saad kodu tulema Ära sina tule Poola kaudu Poolan palju poiste päida Ära sina tule Narva kaudu Narvan palju naiste päida Ära sina tule Rija kaudu Rijan pailu ridtelida Tule oma esa teeda Esa teeda ema teeda Veli ella vellekene Saie ta kodu tulema Saie ma esa niidu pääle Obu irnat ütte kõrra Saie ma esa nurme pääle Obu irnat tõise kõrra Saie ma esa läve ette Obu irnat kolmat korda Esa tuli välla es = tunne poega Ema tuli väla es tunne poega Veli tuli välla es tunne velle pag. 562 Sõsar tuli välla tunsi velle Kost see sõsar velle tunsi Oma kirju kinda=ista Omast suurist sukka veerist Oma aed ammeista Säält epp sõttsi velle tunsi. E A 627/8 (15) < Kihnu - A. Martinson tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Sõitsin isa ukse ette. Halli hirnus kõrvi karjus Tule isa tunne poega. Isa tuli välja vaatamaie Sõja mees sõja hobune, Sõja saani sarapuine, Sõja looka lodja puine, Sõja piitsa pihlakane, Sõitsin ema ukse ette, Halli hirnus, kõrvi karjus Tule ema tunne poega Ema tuli välja vaatamaie Sõja mees sõja hobune, Sõja saani sarapuine, Sõja piitsa pihlakane, Sõja looka lodja puine. Sõitsin venna ukse ette. Halli hirnus, kõrvi karjus. Tule venda tunne venda Vend tuli välja vaatamaie: Sõja mees, sõja hobune. Sõja saani sarapuine Sõja looka lodja puine Sõja piitsa pihlakane. Sõitsin õe ukse ette; Halli hirnus, kõrvi karjus, Tule õde, tunne venda. Õde tuli õue vaatamaie Tundis ära oma venna. Oma mees oma hobune Oma saani sarapuine pag. 628 Oma looka lodja puine Oma piitsa pihlakane. Kust ma tundsi oma venna? Oma kirju kinnastesta. Oma kujutud kussakusta. Oma higi rätikusta. Tule aga tuppa vennakene Istu mede istemelle. Võtta mede võida leiba, Katsu mede kala leiba. Mekki mede mesi leiba. Rägi mulle sõja juttu. Kas on sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis. Ei ole sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune.- E A 678 (12) < Tõstamaa khk., Pootsi v. < Helme khk. - Gustav Anniko (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd tuleb Vene võitlemine Pika püksi põimemine Laia uusa laimamine Kes läheb meitest sõjasse Kas lähed sina? Võe lähen mina Võe läheb see mis kätkis kiigub Ikka pean minema Ikka pean ees olema Tulgu taevast tuld või tõrva Sadagu vihma vardasta Ikka pean minema Ja pean ees olema.- E A 770/1 (3) < Tarvastu khk., Kuressaare - A. Meos (1893) tüübinimed kontrollimata Kasvatus asjatu + Venna sõjalugu Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Lüroeepilised laulud Enne kui kiigutid minuda Enne viinu mu veese Kandan mu küla kajusa Lasken latsen laine essa Pannu mu pauna kandijase Rootsi rauda rookimaie Vene püsse pühkimaie pag. 771 Sõan ei ole esa armas Sõan ei ole ema kallis Sõan armas allas mõõga Kallis kange pää hobene. E A 859/62 (9) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Gustav Anniko (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mull oli üksi ainus venda Seegi sõtta sõlmiti Ja väe sekka värviti Vend laks aita ehtima! Ma läksin korva õpetama Pane seda särki selga Mis sinu att oli enne pannud Pane seda püksi jalga! Mis sinu att oli enne pannud Pane seda kuube selga Mis sinu att oli enne pannud Pane seda mütsi päha! Mis sinu att oli enne pannud Võtta seda kinnast kätte Mis mina ise enne teinud Karja põlves valmis kudun! Võtta atti halli halla! Mine siis sõtta sõitema Ära sina sõida sõjaees! Ega sina sõida sõja taga! pag. 860 Sõida sõja keskella Esimene heidetakse Tagumine tapetakse Keskella saab tagi tulla Sai siis aasta nelja perast Aasta nelja viie perast Vend tuli välja käiema! Tuli siis atti õue alla Hall siis hirnus esimest korda! Att laks õue vaatama Att ei tunnud oma poega Oma poega oma halli Sõja mees sõja hobune Sõja vaskne valjuke Hall siis hirnus teista korda Memm läks õue vaatama Memm läks õue vaatama Ta ei tunnud oma poaga Oma poega oma halli Sõja mees sõja hobune Sõja vaskne valjuke! pag. 861 Hall siis hirnus kolmat korda Vend läks õue vaatamaie Vend ei tunnud oma venda! Oma venda oma halli Sõja mees sõja hobune Sõja vaskne valjuke. Hall siis hirnus neljat korda Ma läksin õue vaatama Ma siis tundsin oma venna Oma venna oma halli Oma sini suka paelast. Oma kirju kinnastest Mis ma ise enne teinud! Karja põlves valmis teinud Ma siis vennalt küsima Räägi mulle sõja juttu Sõja juttu vainu keelta Pese mu pea veresta Õeru mõek haljaesse Siis ma räägin sõja juttu Sõja juttu vainu keelta! pag. 862 Sõjas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas on armas mõõka Kallis kange peaga hobune Enam o sõjas meeste verda Kui o meres laineid enam o sõjas meeste luida! Enam kui metsas mädi puida Enam o sõjas meeste päida Kui soos mätaeida Enam o sõjas meeste sõrmi Kui o metsas puude urmi. EKmS 4° 1, 15 (18) < Viru-Nigula khk. - H. Krickmann (1878) Sõja laul Tuli poeg sõjast kojuje, Ratsuti lõi räästaasse, Tule isa tunne poega! Tuli isa, ei võind tunda, Sõja-mees sõja-mehike, Sõja piitsuke pihussa, Sõja mõek vöö vahela, Sõja saarine sadula, Sõja looka peebupuune. Sõitsin ema õue alla; Hirnutelles hallikene, Kaljutelles kõrvikene, Hirnus halli üksikorda Kaljus kõrbi kaksikorda: Tule ema, tunne poega! pag. 15 Tuli ema, ei võind tunda. Sõja-mees sõjamehike, Sõja kindad käässa Sõja kirjad kinnastessa, Sõja saapad jalassa, Sõja sukkad saapastessa. Sõidin õe õue alla, Hirnutelles hallikene Kaljutelles kõrvikene, Hirnus halli üksi korda, Kaljus kõrbi kaksi korda: Tule õde tunne venda! Tuli õde tundis venna: Oma kootud kuubedesta, Oma säätud särkitesta, Oma kindad käässa, Oma kirjad kinnastessa Oma sukkad saapastessa, Oma vaalitud palakast. EKmS 4° 1, 489/91 (34) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Pajusti k. - J. M. Sommer < Liisu Nägu; Eva Järv (1879) Sõja laul Oh minu hella vennikene, Sõida iza õue alla! Tule iza, tunne poega; Iza tuli, ei võind tunda: Vene mees, vene hobune, Vene piitsuke pihussa; Vene saapad jalassa, Vene sukad sabastessa, Vene kindad käessa. pag. 490 Vene kirjad kinnastessa. Minu hella vennikene, Sõida õe õue alla! Tule, õde, tunne venda, Tuli õde, tundis venna: Oma mees, oma hobune, Oma piitsuke pihussa, Oma soapaad jalassa, Oma sukad soabastessa, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Minu hella vennakene, Tule tuppa istumaie! Reagi ne sõja sõnumed, Kas on sõjas naine armas, Naine armas, koaza kallis? Venda kuulis, kostis vasta: Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, koaza kallis; pag. 491 Sõjas armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Kes lääb võideldes sõdaje, Peada veaneldes vägeje. EKmS 4° 2, 152/4 (20) < Jaani khk. - W. Rattur Sõja laul Sõa laul Vares oli vaga linnuke, Non1 oli nobe poisike, Ta tõi sõjast sõnumid, Tagant rannast maamatu Et peab sõda minema. Kes peab sõda minema? Isa on vana, em̄ on vana; Vend see kiigub kätki'ise. Ann siis hakkas üttelema, Ütelema, mõttelema: Ma ei kõlba sõda min̄a, Mind on peksnud Pärnu piitsad, Pärnu piitsad keeru keppid. Hirnus halli, raksus rauda, Pureles see punane rantsi, Rännitses see rävedene koera, Läbi laasista väravaida, Läbi vaske irsiaida, pag. 153 Isa läks õue vaatama: Isa ei tunnud oma poega, Sõia mees, sõia hobune, Sõia küber taal peassa, Sõia laadung lakki eessa, Sõia kirja kindad kää, Sõia säädu sääre paelad. Em läks õue vaatama Em ei tunnud oma poega Sõia mees sõia hobune, Sõia kübar t'al peassa, Sõia laadung laki eessa Sõia kirja kindad kää Sõia säädu sääre paelad. Ann läks õue vaatama, Ann siis tundis oma venda, Oma mees oma hobune, Oma kübar tal peassa, Oma laadung laki eessa, Oma kirja kindad kää, pag. 154 Oma säädu sääre paelad. Astu sinna maha halli seljast, Karga sina maha kõrvi seljast, Lippa maha lepu seljast, Lähme taadi kamberisse; Räägi mulle sõa asjust. Kas sõas armas, naine armas, Kas sõias kallis, kaasa kallis, Sõias pole armas, naine armas, Sõias pole kallis, kaasa kallis. Sõias on armas haljas mõõka, Kaunis pitk pea hobena. 1 non - vares EKmS 4° 2, 264/7 (2) < (?) Viljandimaa - A. Grenzstein (1872) Sõjalaul Kessi tõi sõa sõnumi? Arak tõi sõa sõnumi, Kessi vaakus vainu keeli? Vares vaakus vainu keeli, Kessi hirnus Hiu keeli? Hobu hirnus Hiu keeli. Kessi peab sõtta minema? Veli alles tillukene, Onu poega hullukene, Tädi poega tähekene, Sõtsi poega sõrme suuru, Veli peab sõtta minema. Veli läks aita ehtimaie, Sõsar järgi nuttemaie, Nuttemaie, õppemaie: "Aa nüüd selga surma ame1, "Tuled kodu, või ei tule? "Saame näha, või ei saa? pag. 265 "Aa jalga surma püksi, 2 "Aa jalga surma sukad, 2 "Aa surma saapad jalga, 2 "Pane surma rätik kaala, 2 "Aa surma kasuk selga, 2 "Aa surma särk3 selga, 2 "Pane surma pussak vööle, 2 "Pane surma kübar päha, 2 "Aa surma kindad kätte, 2 "Ellakene, vellekene! "Kui sa saad sõtta minema, "Ära sõida ehen sõa, "Ega tantsi taga sõa. "Keeruta keset sõdada, "Ligi lipu kandijada. "Ehen need väidsed välgivad, "Taga on kirveste kõlina." (Siin vahel puudub üks jagu.) Ain siis hobu akna alla; Hal siis hirnus esimest kõrda, pag. 266 Keset muru keerudeles4. "Tule välja isakene, "Tule välja emakene, "Tule välja, tunne poiga! "Tule mo armas sõsarake, "Tule välja, tunne velle!" Sõts läks välja, tundis velle, Oma aetud hammeista, Säetud sääre puudikista, Kirju kinda veereista, Oma punud pussakusta, Oma koetud kübarasta. "Vellekene, ellakene, "Kõnele mull' sõa juttu!" "Sõsarakene, sõtsike, "Mõse mo mõõk veresta, "Mõse mo saapad savista, "Oha hobu roosteesta!" "Minu ella vellekene, "Kas on sõas naine armas, pag. 267 "Naine armas, kaasa kallis?" "Sõsarakene, sõtsike! "Ei ole sõas naine armas, "Naine armas, kaasa kallis. "Sõas on armas haljas mõõk, "Kallis kangepää hobune. "See pästis mehe sõasta, "Mehe poea Poolamaalta." Sõsar vellelta küsima: Ellakene, vellekene, "Kas on sõas meeste verda?" "Oh mo sõsar sõstra silma, - (Edasi, nõnda kui "Eesti Postim. lisalehes N° 8, 1871) 1 (Hemd) 2 x.x. 3 (Rock) 4 (keerutades) EKmS 4° 2, 408/10 (119) < Audru khk. - Jaan Põldsam (koguja) & A. Grenzstein (ümberkirjutaja) (1874/5) Sõja laul Hall kül hirnus esimest korda Kes läks õue vaatama Att läks õue vaatama Ei ta tunnud oma poega Omma rinna rihmadest Sääre paela tutidest Hall kül hirnus teista korda Kes läks õue vaatama Eit läks õue vaatama Ei ta tunnud oma poega Oma rinna rihmadest Sääre paela tutidest pag. 409 Hall kül hirnus kolmat korda Kes läks õue vaatama Vend läks õue vaatama Ei ta tunnud oma venda Oma rinna rihmadest Sääre paela tutidest Hall kül hirnus neljat korda Kes läks õue vaatama Õde läks õue Oma rinna rihmadest Sääre paela tutidest Õde vennalt küsima Vend mul räägi sõa juttu Vend oli tark ja õel kostis Pese mu saapad sauesta Pese mu kübar higista Pese mu mõõka veresta Siis ma räägin sul sõa juttu Sõas oli enam sõrme luida Enam kui metsas puu pulki pag. 410 Sõas oli enam vere lainid Enam kui meres vee lainid Sõas oli enam mehe päid Enam kui metsas mättasida. Vrd H, R 1, 53 (1) EKmS 4° 2, 487/91 (32) < Pärnu-Jaagupi khk. - Mihkel Kikson (1879) Sõjalaul Vares aga vaakus vainu ääres Tõi meil sõa sõnumid Meil polnd sõtta minijat Isa vana, ema vana Vend oli kätkis kiigutada Õde õrrel õõtsutada. Mina mees pidin minema. Läksin aita ehitama Õde järel õpetama Pane selga surma särki Pane surma sukad jalga Pane surma kindad kätte; Siis mine sõtta sõdima. Ära sina sõida sõa ees pag. 488 Sina sõida sõa taga Sõida sõa keskeella. Esimesed heidetakse Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad. Siis mina astsin halli selga Tiksin halli turja peale; Siis läksin sõtta sõdima Ei mina sõitnud sõa ees Ega mina sõitnud sõa taga Sõitsin sõa keskeella Esimised heideti Tagumised tappeti Keskmised koju tuleme. Siia mina sõitsin eide õue Sõitsin eide õue alla Hakkasid koerad aukuma Raksikesed raksuma Sõrassilmad sõimu peal Kes siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Eit siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Eit ei tunnud oma poega pag. 489 Vene mees vene hobune Vene kõrge pea kübar Hõbe looka, kulda küüne Hõbe sappatud sadula Astsin jälle halli selga Tiksin halli turja peale Sõitsin oma taadi õue Sõitsin taadi õue alla Hakkasid koerad aukuma Raksikesed raksuma Sõrassilmad sõimu peal Kes siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Taat siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Taat ei tunnud oma poega Vene mees vene hobune Vene kõrge pea kübar Hõbe looka kulda küüne Hõbe sappitud sadula Astsin jälle halli selga Tiksin halli turja peale Sõitsin oma venna õue Sõitsin venna õue alla Hakkasid koerad aukuma pag. 490 Raksikesed raksuma Kes siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Vend siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Vend ei tunnud oma venda Vene mees vene hobune Vene kõrge pea kübar. Hõbe looka kulda küüne Hõbe sappitud sadulas Astsin jälle halli selga Tiksin halli turja peale Sõitsin oma õe õue Sõitsin õe õue alla Hakkasid koerad aukuma Raksikesed raksuma Sõrassilmad sõimu peal Kes siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Õde siis kukkus kuulama Vapertades vaatama Mina õde teretama Tere õde tunne venda Õde siis tundis oma venda pag. 491 Tule aga tuppa vennakene Tule aga tuppa istu maha Pane aga piitsa pengi peale Kübarad kindad piitsa peale Seleta neid sõa asju Kas seal sõas on naene armas Naene armas kaasa kallis Ei seal sõas pole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka Kallis, kange hea hobune Kes peastab mehe sõast Vaenu püsside vahelta Käsi püsside käest. EKmS 4° 2, 579/80 (7) < Vändra khk. - J. Peterson (1868) Sõja laul Sõitsin, jõudsin sõasta Vaenu verevalamisest Ikka mina aiasin halli ratsa Kargutsin Kallevi ratsa Sõitsin Issa ukse ette Issa tulli õue vatamaie Issa ei tunnud omma poega Venne mees venne hobbone Venne piitsoke peussa Ikka minna aiasin halli ratsa Kargutsin kallevi ratsa Sõitsin emma ukse ette Em̄a ei tunnud omma poega Venne mees venne hobbone Venne piitsoke peussa Ikka minna aiasin halli ratsa Kargutsin kallevi ratsa Sõitsin venna ukse ette Vend tulli oue vatamaie Vend ei tunnud omma venda Venne mees venne hobbone Venne piitsoke peussa Ikka minna aiasin halli ratsa Kargutsin Kallevi ratsa pag. 580 Sõitsin Õe ukse ette Õdde tulli õue vatamaie Õdde agga tundis omma venda Omma kirjo kinnastesta Õdde minnult küssimaie: kas on sõas naene armas Naene armas kasa kallis Minna moistsin kostsin vasta: sõas ei olle naene armas Naene armas kasa kallis Sõas on armas haljas mõeka Armas Au Ja voito sada. EKmS 4° 2, 794/6 (112) < Vändra khk. - Jaan Seimann (1878-1879) Sõjalaul Sõda. (sõalaul) Kes tõi sõa sõnumid? Ronk tõi sõa sõnumid, vares laulab vainu keeli pag. 795 Kes aga meista sõtta läheb, Kas läheb isa või läheb ema? Või läheb armas Annekene? Või läheb kallis Kaiekene? Või läheb minijameesi? Või läheb kõige noorem vend? Ei lähe isa, ei lähe ema; Ei lähe armas Annekene, Ei lähe kallis Kaiekene, Ei lähe minija meesi. Meist läheb kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige kõrgema kübara1 Kõige uhkema hobusa2; Noorem läks siis sõa poole: Ikka sõitis, ikka jõudis, Viisi versta Venemaad, Kuusi versta Kuuramaad, Seitse versta Soomemaad, Sada versta Saksamaad. Sõas siis sõdis südiste, Oli vahva, võitis vaenlast, Pööris jälle koju poole. Sõitis isa akna alla, Isa ei tunnud oma poega. Isa ütles: "Sõida peale Noori meessa! sõamees Sõa hobune ja sõapiitsakene peussa." Siis sõitis ema akna alla, Ema ei tunnud oma poega. Ema ütles: Sõida peale noori meessa! pag. 796 Sõamees, sõa hobune, sõapiitsad peussa. Ikka sõitis, ikka jõudis, Sõitis õe akna alla. Õde tuli välja vaatamaie, Õde tundis ära oma venna, Oma kinda kirjadesta, Oma kirjutud vöösta. "Vennakene, vellikene, "Mis pidu oli sõas?" ""Õekene, ellakane, ei kanna süda kõnelda, ""Mis pidu oli sõas! ""Sõas ei olnud naene armas, ""Naene armas kaasa kallis. ""Sõas oli armas haljas mõõka ""Kallis kange pea hobune, Kes päästab mehe sõasta, Vaski püsside vahelta, Tina noolide seasta! Oh Jumal, õde madala! Pese mu mõeka veresta, Hari mu saapad sauesta! Siis kannab süda kõnelda: Sõas on nõnda meeste verda, Kui on veta veske alla; Sõas on nõnda meeste luida, Kui on raagu raiesmikus! Sõas on nõnda meeste päida, Kui on kanda karjasmikus!-! 1 =(kübaraga) 2 =(hobusega) EKmS 4° 3, 22/5 (6) < Tori khk. - H. Lellep (1877) siirdevormiline laultüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaagub vaia otses: Kes tõi sõja sõnumida? Ronk tõi sõja sõnumida! Kedast siit sõtta viidanessa? Isa vana, ema vana, Vend on alles veidike, Õde kiigub kätki sees.1 Mina see paras mineja, pag. 23 Läksin aita ehtimaie Õde järele õpetama; Vennakene ellakene, Pane selga surmasärki, Jalga pane surma sukad, Kätte panen kirju kindad; Ära sõida sõja ette, Esimesed heidetakse. Ära sõida sõja taha, Tagumised tapetakse, Sõida sõa keskeelle Keskmised koju tulevad. Oh mis hale, oh mis häda, Kui kaks armast lahkunevad Isi nemad nutavad Jumalaga jätavad Suud ja kät ka annavad. Sõjas ei olnud naine armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõjas oli armas haljas mõõka, Kallis kange pää hobune. Kes ei hirnu heinasida Ega karju kaerasida. Hirnub selga hüppajada pag. 24 Karjub selga kargajada. Hall aga hirnus esimest korda Tule välja isakene, Tere isa tunne poega. Isa ei tunnud oma poega Ütles: vana venelane Minu poeg oli maameesi. Sõitis ema ukse ette: Tere ema, tunne poega! Ema ei tunnud oma poega. Ütles: vana venelane. Minu poeg oli maa meesi. Sõitis venna ukse ette: Tere venda, tunne venda! Vend ei tunnud teista venda. Sõitis õe ukse ette: Tere õde, tunne venda! Õde tuli välja tundis venda. Õekene ellakene, Kust sina tundsid oma venda? Oma suri2 särgiesta Oma kirju kinnastesta Oma pitsuke sul peus. Lind tal laulis looga peal, pag. 25 Teder teise aisa peal Mõtus mõlema moka pääl, Kotkas saani korju otsas. 1 võib ütlemata jätta 2 (surma) EKmS 4° 3, 368/9 (3) < Helme khk. - A. Wahlberg (1874) Sõja laul Sõas käik Veli hella vellekene Kessi tõi sõa sõnume? Kessi vaakus vainu keeli? Arak tõi sõasõnume Vares vaakus vainu keeli Kessi saab sõtta minema Veli alla til´luke Onupoega hulluke Iki peab veli minema Läts ta aita ehtimaie Mina perra ehitamaie Ehitama, ikemaie: Veli hella vellekene A'a selga kooli hame A'a jalga kooli kalsa Pane jalga surma suka Kui sa saad sõtta minema Ära mingu sõa ete Ega hoida ete otsa Keerita keset sõdaja Ligi lipu kandijat Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad Ihen sõa tuli punane Taga see suitsu sinine Kui saad kodu tulema Ära tulgu Narva kaudu Narv om täisi naeste päida Ära tulgu mere kaudu Meri om täisi meeste päida Tule kolme kõrtsi kaudu Juo esi, jooda hobesta Anna hallile õluta Mõõda mustale mõduda Kimmelile viinakesta Said sa esa nurme pääle Esa nurme nurga pääle Hobu hirnat üte kõrra Kõrvi kõrva kõigati Saie esa värati pääle Hobu hirnat tõista kõrda Kõrvi kõrva kõigati Saie esa tare lävele Hobu hirnat kolmat kõrda Kõrvi kõrva kõigati Tule väl´la mu emaje Tule väl´la tunne poega Tule väl´la mu esaje Tule väl´la, tunne poega Tuli väl´la ei na's tunne pag.369 Tuli väl´la sõtsikene Tuli välla, tuus ta velle Oma kirju kindaista Oma aet' hammeista Sini suka säärista Veli hella vellekene A'a mulle sõa juttu Kõnele sõa kõneta Veli vastu üteli Sõtsikene lin̄ukene Uha mu saapa savista Mõse mu mõõka veresta Pühi püssi rosteesta Mõõga pääl o'gi mõnda verda Saapa pääl o saksa verda Saksa verda, sandi verda Sis ma a'a sõa juttu Kõnele sõa kõneda Sõa leiba sõmerine Sõa kaku kanepine Sõan ei ole naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõan armas hal´las mõõka Kallis kange pää hobune Kes pästab mehe sõasta Mehe poea Poola maalta Mehe velle Viru maalta EKmS 4° 3, 472/4 (27) < Paistu khk., Tuhalaane v. - P. Abel (1872) Sõja l Kes see tõi sõa sõnume Arak tõi sõa sõnume Vares vaakus vainu keeli Kes see peab sõtta minema Velle alles tillukese Onu poja ullukese Velle peab ikke minema Velle peab vaene vajuma Veli läts aita ehtima Sõtsi perra õppemaie Veli ella vellekene Aea selga sõa ame Aea jalga sõa püksi Aea selga sõa kasuk Aea selga sõa särki Saa ma nätta või ei saa Pane ööle sõa pussak Aea kätte sõa kinda Veli ella vellekene Ära tandsi taga sõa Ega tandsi ehen sõa Keeruta keset sõda Ligi lippu kandajata Vasta vana päälikuta Ehen om tuli punane Taga suitsu sinine. pag. 473 Veli ella vellekene Kui sust saab kodu tuleja Ära tule mere kaudu Meri täisi meeste päida Narv om täisi naiste päida Tule sa kohalt kodusse. - Veli tuli välja käimaessa Sai ta esa nurme pääle Esa nurme nurga pääle Hobu hirnat ütsi kõrda Sai ta värati pääle Hobu hirnat tõista kõrda Hobu hirnat sadul kõigat Sai ta tare lävele. Tule välja esakene Tule välja tunne poiga Esa tuli välja es tunne poiga Tule välja emakene Tule välja tunne poiga Ema tuli välja es tunne poiga Tule välja vellekene Tule välja tunne velle Veli tuli välja es tunne velle Tule välja sõtsikene - Tule välja tunne velle. pag. 474 Sõts tuli välja tunsi velle Kust see sõtsi ära tunsi Oma aet ammeesta Oma koet kindeeste Oma soovit sukkeesta Kinda oli käel kiini kirja Ame seljan Abja1 kirja Sukka jalan Soome kirja. Veli ella vellekene Kõnele sõa kõneta Aea mulle sõa juttu. Sõsar noori linnukene Mõse mu saapa savista Uha mu mõõka veresta Siis ma kõnele sõa kõneta, Ja a'an sulle sõa juttu. Kas oli sõan naine armas Naine armas kaasa kallis? Ole ei sõan naine armas Naine armas kaasa kallis. Sõan oli armas (h)aljas mõõka Kallis kange pää hobune, Kes pästi mehe sõaesta Mehe poja polgu päälta. 1 vald Hallistes EKmS 4° 3, 534/5 (9) < Viljandimaa - G. Koeler Sõja l Veli lähab sõtta Isa jäi kambres istumaie, Ema tarre ikemaie, Sõtsi talit' tare ehena, Mina eht'sin ella venda, Ehtisin velle ilusa. Panni' velle pandelessa Säädsi' velle sädemessa, pag. 535 Kas mina saadan saja venda? Ei, ei ellad vanad! Veli veereb vere tööle, Meil kül põruv piiga põõna, Liivane ligi lagedad, Seal kül põruv' piiga põõna, Raksuve raudese sakkara, Pane liiva lingi pääle, Sealt kül põrub põlle pääle, Säält kül rüppe rükenessa. Meil veli Vene sõanagi, Ala haljaste odade. Veli ella vellekene! Mis sul pale paistetatud? Mis sul ihu igine? Sa oled neidiste sõanagi, Tüttarlaste lahingila. Veli ella vellekene! Sest ep sul ihu igine, Sest sul pale paistetatud. EKmS 4° 4, 239/41 (12) < Paistu khk., Tuhalaane v. - P. Abel tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes see tõi sõa sõnume Arak tõi sõa sõnume Vares vaakus vainu keeli, Kes see peab sõtta minema Velle alles tillukese Onu poja ullukese Velle peab ikke minema Velle peab vaene vajuma Veli läts aita ehtima Sõtsi perra õppemaie Veli ella vellekene Aea selga sõa ame Aea jalga sõa püksi Aea selga sõa kasuk Aea selga sõa särki Saa ma nätta või ei saa Pane ööle sõa pussak Aea kätte sõa kinda pag. 240 Veli ella vellekene Ära tandsi taga sõa Ega tandsi ehen sõa Keeruta keset sõda Ligi lippu kandajata, Vasta vana päälikuta Ehen om tuli punane Taga suitsu sinine Veli ella vellekene Kui sust saab kodu tuleja Ära tule mere kaudu Meri täisi meeste päida Narv om täisi naiste päida Tule sa kohalt kodusse. - Veli tuli välja käimaessa Sai ta esa nurme pääle Esa nurme nurga pääle Hobu hirnat ütsi kõrda Sai ta värati pääle Hobu hirnat tõista kõrda Hobu hirnat sadul kõigat Sai ta tare lävele Tule välja esakene Tule välja tunne poiga Esa tuli välja es tunne poiga. Tule välja emakene Tule välja tunne poiga pag. 241 Ema tuli välja es tunne poiga Tule välja vellekene Tule välja tunne velle Veli tuli välja es tunne velle Tule välja sõtsikene Tule välja tunne velle Sõts tuli välja tunsi velle Kust see sõtsi ära tunsi Oma aet ammeesta Oma koet kindeesta Oma soovit sukkeesta Kinda oli käel kiini kirja Ame seljan abja kirja Sukka jalan Soome kirja. Veli ella vellekene Kõnele sõa kõneta Aea mulle sõa juttu, Sõsar noori linnukene Mõse mu saapa savista Uha mu mõõka veresta Siis ma kõnele sõa kõneta Ja a'an sulle sõa juttu, Kas oli sõan naine armas Naine armas kaasa kallis? Ole ei sõan naine armas Naine armas kaasa kallis. Sõan oli armas (h)aljas mõõka Kallis kange pää hobene, Kes pästi mehe sõaesta Mehe poja polgu päälta. EKmS 4° 4, 322/3, 325 (28) < (?) Sangaste khk. või (?) Kolga-Jaani khk. - J. Orgusaar tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõda hakas sõudemaije vaenu vanker veeremaije sõda ei sõida sooda mööda, sõda sõidab tehtud teeda mööda tantsib tammesta tanavid hõbedasi õue aedu mööda vaskisid väravid, kes se tõi sõa sõnumid? kägu tõi sõa sõnumid vares vaaksus vainu keeli. Kes se peab sõtta minema? Kas lähab isa või lä'äb poega või lä'äb keige noorem venda? Veli on alles veigukene sõsar sõrme suurukene, ika peab veli minema veli läks aita ehtimaije õde läks juure õpetama, ellakene vellakene, pane selga surma särki, pane selga surma kuube vööle pane surma vööda kätte võta surma kindad, jalga tõmba surma sukad. Õekene linnukene ma panen selga siidi särki selga tõmban siidi kuube vööla panen siidi vööda käte võtan siidi kindad jalga tõmban siidi sukad, päha panen siidi kübara Ellakene vellakene ära sina heida ete sõa ära tantsi taha sõa, ees on tuli punane taga on suitsu sinine: keera sõa keskeela keskel ei mite kedagi, esimesed heidetakse tagumised tapetakse keskmised kodu tulevad sai see veli koju tulnud aias ta isa ukse ete halli pag. 323 hirnus ühte korda, isa tule välja tunne poega isa tulli välja ei tun'd poega võeras mees võeras hobune võeras piitsuke peosse võerad kindad tal käesse aias ta ema ukse ette halli hirnus teista korda ema tule välja tun̄e poega ema tulli välja ei tun'd poega võeras mees võeras hobune võeras piitsuke peosse võerad kindad t'al käesse, aias ta venna ukse ette velli tule välja tunne venda veli tulli välja ei tun'd venda võeras mees võeras hobune võeras piitsuke peusse võerad kindad t'al käesse aias ta õe ukse ete õde tule välja tunne venda õde tulli välja tundis venda oma mees oma hobune oma piitsake peasse oma kindad t'al käesse selgas on t'al oma kuube jalgas on t'al oma sukad. Kas on sõas naene armas naene armas kaasa kallis? Oh jumal õde madala ei kanna süda kõnelda hääl ei anna rääkida pese mino saapad savista, hõõru mu mõõka veresta siis kannab süda kõnelda siis annab rääki häälekene, sõas ei ole naene armas naene armas kaasa kallis sõas on armas haljas mõõka, kallis kange pää hobune kes päästab mehe sõasta sõa püssi püünusista pag. 325 Nii on sõas meeste verda, kui on meie soos vetta, nii on sõas meeste päida kui on meie soos mättid nii on sõas meeste luida kui on meie soos puida. EKmS 4° 4, 344/7 (5) tüübinimed kontrollimata Ehted katki + Sepp + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud ; Töölaulud An̄e laul*1 An oli akki, kulda tükki! An kargas kadagast auda: Katki läksid kadagast auda, Katki An̄e põuad kaelast. An pan̄i põuad paadi selga, Isi astus halli selga, Läks seppa taga otsima. An otsis muile maale, Sep oli omas külas; Sep oli välja virve taga, Tua nurga nurme taga. Kulla sep ja hella sep, Võtta minu põuad parandada, Hõbe elmed õiendada, pag. 345 Sõrmus kõllud kopputada, Sõle servad sirgeldada, Kulla An ja hella An, Mina 'põle seda mitte teinud, Vii n'ad lin̄a kuldsepa kätte, See teeb nemad ujeks ja ilusaks. Ilus sep ja hea sep, Et sa oled mind õpetanud, Nüüd olen ma kõik jälle ilusaks saand An andis halli ven̄a alla, Vend läks sõtta sõitemaie. - Poeg sõitis isa ukse ette, Isa ei tun̄ud oma poega: Vene mees, vene hobune, Vene piitsuke peus, Vene kantsike kaenelusse. Sõitis ema ukse ette, Ema ei tun̄ud oma poega, Sõitis õe ukse ette, pag. 346 Õde ei tun̄ud oma venda: Vene mees, vene hobune, Vene piitsuke peus, Vene kantsike kaenelusse. Vend sõitis vena ukse ette: Vend siis tundis oma ven̄a Vend siis ven̄alt küsimaie: Kust sa tundsid oma ven̄a, Kust sa tundsid ven̄a noore? Tema suurdest sukkadesta, Oma kinda kirjadesta. Sealt ma tundsin ven̄a noore. Ven̄akene, velvekene, Räägi mulla soea juttu! Õekene, hellakene, Pese mo saapad sauesta, Ihu mo mõeka veresta: Siis kan̄ab süda kõnelda. Kas on soeas naene armas? pag. 347 Naene armas, kaasa kallis? Vend aga vasta vastaneks: Sõeas ei ole naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Sõeas on armas haljas mõeka, Kaunis kangepea hobune, Kes päestab mehe sõiast, Mehe pojad Poola maalta. Lisatud saksakeelne märkus. EKmS 4° 4, 637/8 (11) < Vändra khk. - J. Eglon (1869) Sõja l Sõitsin, jõudsin sõasta, Vaenu verevalamisest. Ikka mina aeasin halli ratsa, Kargutasin Kalevi ratsa, Sõitsin isa ukse ette. Isa tulli poega vaatamaie. Isa ei tunnud oma poega, Venemees - venne hobune? - Venne piitsuke peussa? - pag. 638 Ikka mina aeasin halli ratsa, Kargutasin Kalevi ratsa, Sõitsin ema ukse ette. Ema tulli õue vaatamaie, Ema ei tunnud oma poega. Venemees, venehobune, Vene piitsuke peussa? Ikka mina aeasin halliratsa, Kargutasin Kalevi ratsa, Sõitsin venna ukse ette. Vend tulli õue vaatamaie Vend ei tunnud oma venda, Venemees, venehobune, Venepiitsuke peussa? Ikka mina aeasin halli ratsa, Kargutasin Kalevi ratsa, Sõitsin õe ukse ette. Õde tulli õue vaatamaie. Õde aga tundis oma venda, Oma kirjo kinnastesta. Õde minulta küsima: Kas on sõas naene armas? Naene armas, kaas ka kallis? Mina mõistsin kostsin vasto: Sõas ei ole naene armas, Naene armas, kaas ka kallis! - Sõas on armas haljas mõõka, Haljas mõõka, paljas püssi! Armas auu ja võitu saada. EKmS 4° 4, 675/6 (16) < Tori khk. - J. Kuus (1878) Sõja l Kes tõi sõõjast sõnumid Ja Ronk tõi sõõjast sõnumid Ja kes neist kolmest sõtta lääb Isa vana ema vana Mina see päris mineja Hakasin ma minema Läksin aga aita ehitama Õde tuli järgi õpetama Pane selga surma särki Pane selga surma kuube Tõmma jalga surma sukkad Tõmma jalga surma saapad Kui sina sõidad sõa teele Ära sina sõida sõa ette Sõea ees a' eidetakse Ära sina sõida sõa taha Sõa taga tappetakse pag. 676 Sõida aga sõa keskeella Sealt saad kooju tulema Hakasin ma minema Õbe ohju õõtsutama Kuld piitsa kõigutama Sõitsin aga tükki Türgimaad Ja natukese Narva maad Ja poole versta Poolamaad Ja mõned sammud Saksamaad Sõitsin aga sõa keskeella Sealt sain kooju tulema Tulin aga isa akna ala Isa akna kraami ala Isa ei tunnud oma poega Ema ei tunnud oma poega Õde tuli välja vaatama Tundis ära oma venna Kutsus tuppa istu maha Võtta minu võid ja leiba Katsu minu kala leiba. EKmS 4° 5, 485 (453) < Helme khk. - A. Wahlberg (1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud)) Sõja laul Sõamees Kesse tõi see sõa sõnume Vaino kandis vaino keeli Arak tõi sõa sõnume Vaino kandis vaino keeli Kessist saa sõtta minejat Alles velle mul vähikese Onupoea hullukese Tädi latse tähekese Las mul kasva viimik velle Esa ehiti hobesta Veli kirjut vehmerida Ema aeli ameta Sõsar kudas kindaida Veli sai sõtta minema Veli sai veerma Vene maale. Kui tuli kodo vellekene Ai ta halli tarele: "Tule esa, tune poega ""Ei see ole minu poega See o tõise mehe poega"" Ai ta halli talli ette: "Tule veli, tun̄e velle!" ""Ei see ole minu veli, See o tõise poisi velle"" Ai ta halli aita ette: "Tule ema, tunne poega!" ""Ei see ole minu poega See o tõise naese poega"" Ai ta halli koa ette: "Tule sõsar, tunne velle!" Kust ma tuuse oma velle Kirivesta kindaista Aetusta hammeista. Et oli kuu kindaena Päiva pööra päidelina Ao pööra hammeina "Veli ella vellekene Tuge maha tooli pääle Kõnele sõa kõneda A'a mul jutto vaino keeli Kas om sõan naene armas, Naene armas kaasa kallis? ""O mo sõlgine sõsara Ole ei sõan naene armas Naene armas kaas ei kallis Sõan om armas haljas mõõka Kallis kange pää hobune O mo sõlgine sõsara Uha mo hobune mu'asta Mõse mo saapa savista Kül ma ise püssi pühi Püssi pühi, mõõga mõse Mõõga pääl o mõnda verda Hio mõisa isanda verda Kuramaa kuninga verda. EKmS 4° 5, 502/3 < Helme khk. - A. Wahlberg (1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud)) Sõja l Veli hella velleke Kessi tõi sõa sõnume Kessi vaakus vainu keeli Arak tõi soa sõnume Vares vaakus vainu keeli Kessi saab sõta minema Veli alla till´uke Onupoiga hulluke Ikki peab veli minema Läts ta aita ehtimaie Mina perra ehitamaie Ehitama, ikemaie: Veli hella vellekene A'a selga kooli hame Aa jalga kooli kalsa Pane jalga surma suka Kui sa saad sõtta minema Ära mingu sõa ette Ega hoida ette otsa Keerita keset sõdaja Ligi lipu kandijat Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad Ihen sõa tuli punane Taga see suitsu sinine Kui saad kodu tulema Ära tulgu Narva kaudu Narv om täisi naiste paida pag.503 Ära tulgu mere kaudu Meri täisi meeste päida Tule kolme kõrtsi kaudu Juo esi jooda hobesta Anna hallile õluta Mõõda mustale mõduda Kimmelille viinakesta Said sa esa nurme pääle Esa nurme nurga pääle Hobu hirnat üte kõrra Kõrvi kõrva kõigati Saie esa värati pääle Hobu hirnat tõista kõrda Kõrvi kõrva kõigati Saie esa tare lävele Hobu hirnat kolmat kõrda Kõrvi korva kõigati. Tule vall´a mo emaje Tule vall´a tunne poiga Tule vall´a mu esaje Tule vall´a tunne poega Tuli vall´a ei na's tunne Tuli vall´a sõtsikene Tuli vall´a, tuus ta velle Oma kirju kindaista Oma aet' hammeista Sini suka säärista Veli hella vellekene A'a mulle sõa juttu Kõnele sõa kõneta Veli vastu üteli Sõtsikene linnuke Uha mo saapa savista Mõse mu mõõka veresta Pühi püssi roste-esta Mõõga pääl o'gi mõnda verda Saapa pääl o Saksa verda Saksa verda sandi verda Sis ma a'a sõa juttu Kõnele sõa kõneda Sõa leiba sõmerine Sõa kakku kanepine Sõan ei ole naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõan armas hall´as mõõka Kallis kange pää hobene Kes pästab mehe sõasta Mehe poea Poola maalta Mehe, velle, Viru=maalta. EKmS 4° 5, 512 (502) < Helme khk. - A. Wahlberg (1873-1875 (kogutud) & 1888 (saadetud)) Sõja laul Sõda Kes see tõi sõa sõnume Vainu kanni vainu keeli. Arak tõi sõa sõnume Vares vaakus vainu keeli Kes see pea sõtta minema? Veli alla tilluke Sõsar sõrme suuruke Onupoega hulluke Tädipoega täheke Onu mul vaalib vankerida Veli mul kirjut vahmerida Esa mul ravvut ratsusida Ema aeli amesida Sõsar kirjut kindiida Nakasi mina minema Sõsar peran palleldena Palleldena ikeenna Ikeenna õpetama Veli hella vellekene Ära minna ihen sõdaje Ihen om suitsu sinine Ära minna peran sõdaje Peran om tuli punane Keerita keset sõdaje Ligi lipu kandijata Veli hella vellekene Kunas ma sinu kodu ooda Kodu ooda, maale looda Kui oja õluta joosi Jõe kääru kääni viina Haina ladva haanikuta EKmS 4° 5, 675/8 (110) < Risti khk., Nõva v. - Jaan Truusmann < Miina Kõrvemann, üle 40 a. (1887 (kogutud); 1888 (saadetud)) Sõjalaul Sõja laul Vares oli vaga lindu, Ta tõi sõjast sõnumeid. ""Kes meilt täna sõtta läheb? ""Isa vana, ema vana, ""Õde kiigub kätki sees; ""Vend küll vintsub vibu sees." "Ma pean sõta minema?" ""Kes on seda enne näinud ""Et on tüdruk sõtta läinud, ""Ehk tanupea on tapelnud. ""Kulla õde, ella õde, ""Küta mull see viimse sauna ""Auuta mull see viimse viha."" Vend läks lavale vihtlema; Õde lava ääre all Akas venda õpetama: pag. 676 "Kulla vend ja kallis vend, "Ära sõida sõja ees; "Ära sõida sõja taga, "Sõida sõja keskeel; "Sõja ees aga eidetakse, "Sõja taga tapetakse, "Keskelt koju tulevad." Sai seitse aastat ära olnd, Vend tuli sõjast tagasi, Sõitis ümber isa õuue, A'as aga isa akna alla. Isa koerad aukuma Ja isa rakid raksuma. Isa läks välja vaatama, Mis see koer seal augub õuues ""Tere isa! tunne poega."" "Jumaleme! kus võin tunda "Sõja hobu on sull ees "Sõja pika piits sull käes, "Sõja valge särk sull selgas, "Sõja kõrge kübar peas." Sõitis ümber ema õuue A'as aga ema akna alla. Ema koerad aukuma Rauda aga rakid raksuma. ""Tere ema! tunne poega."" "Jumaleme! kus võin tunda, pag. 677 "Sõja hobu on sull ees "Sõja pika piits sull kaes." Sõitis ümber venna õuue A'as aga venna akna alla. Venna koerad aukuma Ja raud aga rakid raksuma. Vend läks välja vaatama. ""Tere venda! tunne minda."" "Jumaleme! kus võin tunda, "Sõja hobu on sull ees "Sõja kõrge kübar peas." Sõitis ümber õe õuue A'as aga õe akna alla. Õe koerad aukuma Ja rauuda rakid raksuma Õde läks välja vaatama, Mis see rauuda raksub nüid. ""Tere õde! tunne minda."" "Jumaleme! küll võin tunda ""Kus aga sina mind siis tunned? "Oma pestud peene särgist, "Oma suka vikelitest: "Sõrme pääl tegin sõja märgi, "Varre peal tegin vaenu kirja, "Peo aga sisse püssi märgi. "Tule tuppa istu maha, "Räägi mulle sõja jutu: pag. 678 "Kas on sõjas naine armas, "Või on sõjas kaasa kallis?" Vend vastas õele aledast: ""Ei ole sõjas naine armas, ""Ega põle sõjas kaasa kallis, ""Sõjas on armas allas püss, ""Allas püss ja terav mõõk, ""Ja püsti peaga hobune. "Mis aga pärast püss on kallis? ""Sellepärast püss on kallis ""Püss küll laseb kauugelle. "Mis aga pärast mõõk on kallis? ""Mõõgaga mõnus pead raiuda. "Mis aga pärast hobune kallis? ""Selleaga pärast hobune kallis ""Hobune tõstab meest üle sõja. ""Sõjas on nõnna vere ojad, ""Kui on siin maal vee ojad; ""Sõjas on nõnna mehe päid, ""Kui siin metsas mättaiid; ""Sõjas on nõnna sõrme luid, ""Kui siin räästas roogueid; ""Sõjas on nõnna sääre luid ""Kui on siin maal kapsa päid." EKmS 8° 1, 160/2 (22) < Rapla khk., Keava v. - J. Roots (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olin eidel üksi poega Eit aga ütles taat aga ütles Ära sina sõida sõa ette Ära sõida sõa taha Esimesed heidetakse Tagumised tappetakse pag. 161 Keskmised koju tulevad Sõitsin eide õue alla Sõitsin taadi õue alla Tere eit ja tunne poega Tunne poja halli ruuna Tuli eit ei tundnud poega Ei tundnud poja halli ruuna Vene mees vene hobune. Vene kindad tal käessa, Vene kübar tal peassa Vene kirjad kinnastela Vene raamid ratastela Sõitsin venna õue alla Tere venda tunne venda Tunne venna halli ruuna Tuli vend ei tundnud venda Ei tundnud venna halli ruuna Sõitsin õe õue alla Tule õde tunne venda Tunne venna halli ruuna pag. 162 Tuli õde tundis venda Tundis venna halli ruuna Oma punasest pussakust Oma keerust kinga paelast Õde vennast küsimaie Kas oli sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Ei olnd sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõõas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune. EKmS 8° 1, 445/8 (24) < Audru khk. - Tarkpea (1874) Sõja l Kes tõi sõast sõnumida Vares tõi sõast sõnumida Kes peab sõtta minema Tule ette astuma Kas lääb keige noorem venda pag. 446 Või lääb keige vanem venda Või lääb se kes kätkis kiigub Kätkis kiigub jalgu nõtkub Ikka se peab olema Et vanem vend peab minema Vend läks aita ehitama Õde venda õppetama Pane selga surma särki Tõmba jalga surma saapad Võtta kätte surma kindad Võtta alla atti halli Võtta kõrva eide kõrvi Ära sina sõida sõea ette Ära sina sõida sõa taha Sõida sõa keskeele Sõa taga musta suitsu Sõa keskel kerge olla. Vend läks sõtta rõmuga Jättis õe Jumalaga Kui oli sõas mõõka prukind Mehe viisi vaenlast vihtund pag. 447 Siis sõitis sõast tagasi Halli selgas edasi Sõitis atti õue alla Treppi ette pööris halli Siis härjad am'sid haledast Ja koerad hauk'sid koledast Kes tuli välja vaatama At tuli välja vaatama At ei tunud oma poega Oma poega oma lasta At tuli tuppa ütlema Ja teistel kurbust kuulutama Võeras mees võeras hobune Võerad rihmad rind ees'sa Sõitis säält tagasi Halli selgas edasi Soitis oe õue alla Treppi ette pööris halli Siis härjad am'sid haletast Ja koerad hauk'sid koletast Kes tuli välja vaatama Õde tuli välja vaatama Õde kül tundis oma venda pag. 448 Oma venda atti hoosta Oma kuetud kinastest Oma laiest säärde paeltest Oma rihmest rinde ees Vena mõõgast tuppe sees Õde siis kutsus venda tuppa Tule nüüd istu minu lauda Võtta minu võida leiba Katsu minu kala leiba Räägi meide sõa juttu Sõa juttu vaenu häälta Vend siis hakkas rääkima Sõa lugu kõnelema Sõas kül põle naene armas Ega pole abikasa kalis Sõas on armas terav mõõka Kalis kange pea hobune Sõas on rohkem vere lainid Kui on metsas vee lainid Sõas on enam meeste päida Kui on külas kaabsa päida Sõas on enam sõrme luida Kui on metsas puu raaga. EKmS 8° 1, 535/8 (1) < Vändra khk. - M. Lihtenberg (1876) Sõja l Sõea laul Tulli sis tulli sõea kasku, Mul pole sõta minijad, Poeg oli põlve korgune, Tütar käkkis kiigutada, Kes siis muud kui mina ise, Läksin aidast riideid tooma, Õde tuli järel õppetama, Ära sina sõida sõea ees, Ära sina sõida sõea taga, Sõida sõea keskella, Soea ees sääl heidetakse Sõea taga tappetakse Sõea keskel tantsitakse Sõitsin sõitsin sõea ees, Sõitsin sõitsin sõea taga Sõitsin sõea keskel, Sõea ees sääl heideti Sõea taga tappeti Sõea keskel tantsiti Saisis täis sõea aega Hobuse kindral kinkkis kirju pitsa varre pag. 536 Andsin halli jalgel tääda, Et nüüd saab kül koduminna Otsin sõitsin tükki teeda, Tükki teed ja malga maad, Kägu mul kukkus looga paal Tetre teise aisa pääl, Mõttus mul mängis mõega pääl Kotkas saani kollo pääl, Sõitsin oma isa õue, Isa akna raami alla, Isal kül koerad aukkumas, Rakkikesed praksumas, Läbi vitsust värava Isa tuli välja vaatama, Isa ei tunnud oma poega Poeg läks nuttes varavast välja Sõitsin sõitsin tükki teeda, Tükki teeda malga maada Kägu mul kukkus looga pääl Tetre teise aisa pääl, Mõttus mul mangis mõega pääl Kotkas saani kollo pääl Sõitsin oma ema õue Ema akna raami alla pag. 537 Emal kül koerad aukkuma, Rakkikesed praksuma, Läbi vitsust värava Ema tuli välja vaatama, Ema ei tunnud oma poega Poeg läks nuttes väravast välja Sõitsin sõitsin tükki teeda Teeda malga maada Kägi mul kukkus looga pääl Terte tõise aisa pääl Mõttus mul mängis mõega pääl Kotkas saani kollo pääl Sõitsin oma venna õue Venna akna raami alla Venna koerad aukuma Rakkikesed praksuma Läbi vitsuse varava Vend tuli välja vaatama Vend ei tunud oma venda Vend läks nuttes väravast välja Sõitsin sõitsin tükki teeda Tukki teeda malga maada Kägu mul kukkus looga pääl Tetre teise aisa pääl Mõttus mul mängis mõega pääl Kotkas saani kollu pääl pag. 538 Sõitsin oma õe õue, Õe akna raami alla, Õel küll koerad aukumas, Rakkikesed praksumas, Läbi vitsuse värava, Õde tuli välja vaatama, Mina õde teretama, Kas sa tunned oma venda? Õde siis tundis oma venda, Kust sa mind siis tunned, Oma kinda kirjadest, Oma sukka vikkeldest. Tule siis tupa istu maha, Tommingase tooli pääle, Pihelgase pingi pääle, Räägi meile sõea asjust, Sõea ees kül heideti, Sõea taga tappeti. Sõea keskel tantsidi Sõeas oli mehe kui mere liiva, Soeas oli palju verd maas, Kui siin maal vet, Soeas nii palju mehe päid, Kui siin maal kapsta päid. EKmS 8° 1, 724/9 (8) < Vändra khk. - Karl Ringenfeldt (1877) Lunastatav neiu + Sõja l Kes toob sõja sõnumid Kes meil räägib vainu keelta Ronk toob sõja sõnumid Vares räägib vainu keelta Kes meist kolmest sõtta lääb Kas lääb isa, või lääb ema Või lääb armas Annekene Või lääb kallis Kaiekene, pag. 725 Või lääb maias Maiekene. Meilt lääb armas Annekene Ei lää kallis Kaiekene Ega maias Maiekene Ann läks jõkke jo pesema Mere ääre lopputama Ann nägi laevad liikuvada Nii kui käkkid kiikuvad Ann hakkas laeva jo paluma Oh te'e lahked laeva mehed Pikka purju poisikesed Laskem laevad maale sõuda Maale sõuda maale jõuda Ma punun kodude poole Kes sääl kodu kõndineksi Õuue pääle uljuneksi Isa sääl kodu kõndineksi Ma lään isa palveella Isakene ellakene Lunasta mind sõeasta pag. 726 Päästa sõea päävadesta Isa vastu kostelikku Kudas võin ma lunastada Sull on kodu kolmi ruunukesta Üks on ilus kulda korvi Anna see üksi minule Isa mõistis, jälle kostis Enne mina annan An̄ekese Enne kui oma ruunakese Ruuna mulle iga igaks Anne täna hoomeeksi. Ann lääb sõtta sõitelema Sõea leiva sõtkumaie Kaasa kakku kastemaie Ann aga hakkas nutemaie Sõda hakkas sõitelema Vene vägi vehkelema Sõea laevad liikumaie Ann hakkas laeva paluma Oh te'e lahked laeva mehed pag. 727 Pikka purju poisikesed Laske laevad maale sõuda Maale sõuda male jõuda Ma punun kodude poole. Kes sääl kodu kondineksi Õuue pääl uljuneksi Ema sääl kodu kõndineksi Õuue pääl pääl uljuneksi Emal oli kolmi lehmakesta Üks oli ilus hõbe sarve Teine kuulus kulda sarve Kolmas vana vaske sarve Anna see üksi minule Ema mõistis jälle kostis Enne mina annan Annekese Enne kui oma lehmakese Lehma mulle iga igaks Anne täna hoomeeksi Ann nägi laevad liikuvad Nii kui käkkid kiikuvad pag. 728 Ann hakkas laeva jo paluma Laskem laevad maale sõuda Ma punun kodude poole. Kes sääl kodu kõndineksi? Õuue pääle uljuneksi Poiss sääl kodu kõndineksi Õuue pääl uljuneksi Ma läksin poisi palveella Lunasta mind sõeasta Päästa sõea päävadesta Kuidas võin ma lunastada Sull on kolmi hallikesta Üks on halli hiiri halli Tõine halli vesi halli Kolmas halli rotti halli Anna see üksi minule Enne mina annan hallikese Enne kui annan Annekese Anne mulle iga igaks Halli täna hoome eksi pag. 729 Tuleb susi sööb halli Tuleb karu murrab halli Ann aga mõistis jälle kostis Ei mina täna oma eite Ega täna oma taati Mina agan tänan küla eite Küla taati Kes on poisid kasvatanud Kes mind ostsid orjusesta Päästsid teu päävadesta. EKmS 8° 1, 898/8 (8) < Vändra khk. < Paistu khk. - M. Tõnisson (1879) Vt. lisaandmeid leheküljel 886. Sõja l Jo toodi sõa sõnada Vaenu keeli kanneti. Kes tõi sõa sõnada? Kes see kandis vaenu keele? Arak tõi sõa sõanda, Vares kandis vaenu keeli. Kes siis meilt sõasse lähab? Kes see vaenule valmistab? Isa vana ema vana Sõtsi sõrme suurukene Ikka peab veli minema. Veli läks aita ehtimaie Ema juure õppemaie pag. 895 Kuppukene, kullakene, Aja selga surma särgi, Aja jalga kalmu kaltsu, Aja kätte kooli kindad, Päha pane mure kübara. Kui saad sõtta minema Ära sa mine ette sõa. Ees sõa tuli punane. Ära ka mine taga sõa, Taga sõa suitsu sinine. Keeruta keset sõdada Ligi lipu kandajata. "Kupukene kullakene Kunas sind koduje ootan?" "Kui tuleb oja õue alla Virre viina veeretelle, Kui uhab oja õluta Virre viina veeretab pag. 896 Siis mind koduje oota!" Hellakene kullakene Kui saad koduje tulema, Ära tule Narva kaudu Narv on täisi naiste päida, Ära tule Poola kaudu, Poola täisi poiste päida, Ära tule mere kaudu, Meri täisa meeste päida, Tule lausa laget maada, Marsi üle maisa maada! Ära seisa soovikunna Ära kurda kuusikunna, Ära kuule küla hääle Ära vaata valla pääle Kunni jõuad oma maale! Õnne sõudis Veli jõudis, Viimaks sai jälle koduje pag. 897 Rändas Riia rajadelle. Hobu hirnus ühe korra, Sai siis isa välja pääle. Hobu hirnus teise korra Sai siis isa õue pääle Hobu hirnus kolmat korda, Sõitis siis tua lävele! "Tule välja isa vana, Tule välja ema vana, Tulge välja tundke poega Isa tuli, es tunne poega Ema tuli es tunne poega. Sõtsikene linnukene, Tule välja tunne velle! Sõtsi tuli, tundis velle Oma koet kindadesta, Oma aet ammeteste, Säält see sõtsi tundis velle. pag. 893 "Ellakene vellekene Kas on sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõas naine armas Naine armas kaasa kallis, Sõas on armas haljas püssi Kallis kangeda hobune. EKmS 8° 2, 19/21 (3) < Rõngu khk. < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaan Jutus (1877) Vt. lisaandmeid leheküljel 36, 52. Sõja l Poia kaebtus Emakeine ennekeine Messi või rinda memekeine Mii said meida oitamesta Silmad märjast pühkimesta Es sa muud kui silma vetta Kes nüid pesseb peni hamme Kes nüid rkib kaela rätti Piik nüid pesseb peni rite Mõõk nüid rikib kala rätti Velli ella vellekene Kui saad sa sõtta minnema Ära sa sõita ehen sõa Ega tandsi taga sõa Eehen on tulli punane Taga on suitsu sinine Kärota keseta sõdata Ligi lippo kandijata Velli ella vellekeine Kui saad sa sõtta minema Otsi hobbo otsaline Kae kallis kangelinne Kes raiub läbbi Raddata. pag. 20 Sure sõa sõitlusita Ära sina musta muito võtta Ära sa halli armasta Ära sa kimmelita kita Must ei joo muddast vetta Hall ei joo sul haisvad vetta Kimmel ei joo kivite vahelta Võtta runa rutolista Pigi varre pikkusta Võtta Täkko tähnelista Kannuste või karvalista. Võtta valged vaeno vasta Valge valli vaidlemaie Võrast väge võitamaie Kulta kokko kandemaie Velli ella vellekeine Kui saad sa koddo tullema Ära nusi nurgatessa Ära kae kammerista Nurgas paljo nuttolista Kammerina kaipamista Tulle kuhalta kodosa Suisa surta Teta möda Kihoti ma kimeliga Rutto rutolis runaga Musta lassi muito joosta pag. 21 Kuhalta oma kodosa Kee tulli vasto vatamaie Sõssar vasto sõutemaie Suud mul' anden küssimaie Terre tuhand tullemesta Kodo kulta vellekeine Kurpa meelta kustotama Leina meelta litsomaie Ütle mulle vellekeine Mis sina seied sõana Armastid veel abbikasa Velli koste kohkomada Sõtsikene linnokeine Sõan ei olle naene armas Naene armas kasa kallis Sõan on armas allas rauta Kallis kange päga hobbone Sõa leib on sõggeline Vaeno karrask kanepine. EKmS 8° 2, 248 (24) < Helme khk. - Aleksander Wahlberg (1873) Sõja laul Sõamees Kaunid vennad, kallid vennad Vennad veiksed vaesed lapsed Teid kül sõtta sõrmites Sõa leiba sõkkuma Vaino kakko kastama Sõa leib o sõmerine Vaino kakko kamarine Käe mul murrus murdeena Sõrme kakkas kasteena Sugu mo soovis soldanise Vald mo mahut madruskise Soldanil om saabas suuri Madruskil om mäntel laija EKmS 8° 2, 248/50 (25) < Helme khk. - Aleksander Wahlberg (1873) Sõja laul Kesse tõi sõa sõnume Vaino kandis vaino keeli Arak tõi sõa sõnume Vaino kandis vaino keeli Kessist saa sõtta minejat pag. 249 Alles velle mul vähikese Onupoea hullukese Tädi latse tähekese Las mul kasva viimik velle Esa ehiti hobesta Veli kirjut vehmerida Ema aeli ameta 1 Sõsar kudas kindaiida Veli sai sõtta minema Veli sai veerma Venemaale Kui tuli kodo vellekene Ai' ta halli tarele: "Tule esa, tunne poega!" ""Ei see ole minu poiga, see o tõise mehe poiga."" Ai ta halli talli ette: "Tule veli, tunne velle!" "" Ei see ole minu veli, See o teise poisi veli."" Ai ta halli aita ette: "Tule ema, tunne poiga ""Ei see ole minu poiga See o tõise naise poiga."" pag. 250 Ai ta halli koa ette: "Tule sõsar, tunne velle!" - Kust ma tuuse oma velle Kirivista kindaista Aetusta hammeista Et oli kuu kindaenna Pääva=pööri päidelina Ao=pööra hammeenna ""Veli hella vellekene Tuge maha tooli pääle Kõnela sõa kõneda A'a mul jutto vaino=keeli Kas om sõan naene armas Naene armas, kaasa kallis? "Oh mo sõlgine sõsara Ei ole sõan naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõan om armas haljas mõõka Kallis kangepää hobune Oh mo sõlgine sõsara Uha mo hobune mu'asta Mõse mo saapa savista Kül ma ise püssi pühi Püssi pühi, mõõga mõse Mõõga pääl o mõnda verda Hiomaa isanda verda Kuramaa kuninga verda. 1 (kirja aeamine ham̄e sisse) EKmS 8° 2, 445/8 (14) < Paistu khk., Holstre v. - Els Raudsep (1877) Sõja laul Kesse tõi sõa sõnumid Arak tõi sõa sõnumid Kesse vaagub vainu keeli Vares vaagub vainu keeli Kesse peab sõtta minema? pag. 446 Tädi poeg om tillukene Onu poeg om hullukene Veli peab sõtta minema Veli lääb aita ehtimaie Ema järgi ikemaie Ikemaie õppemaie Sõsar noori nuttamaie Velle sõtta saatamaie "Veli hella vellekene A'a nüüd selga surma ame Pane jalga surma sukka Pane sõrme sõa sõrmus. Veli hella vellekene Kui sa saad sõtta minema Ära sina ole ehen sõa Ehen sõa tuli punane Ära sina ole taga sõa Taga sõa suitsu sinine Keeruta keset sõdada Ligi lipu kandajada. Kui sa saad kodu tulema Ära sa tule Riia kaudu Riig om ära rikkutadud Ära tule Talna kaudu Talin ära tappetuda Tule seda tettu teeda Seda raijutu radada pag. 447 Kust om enne esa käinu Esa käinu onu tullu Kulda om jäänu jälje pääle Hõbet om samule sadanu. Veli tuli sõasta koduje Aeas hobu esa õue Täku või tare lävele Tule välja mo esake Tule välja tunne poega Esa tuli välja es tunne poega. See ei ole mede poega See om sõge sõa meesi Tule välja mo emake Tule välja tunne poega Ema tuli välja es tunne poega See ei ole mede poega See om sõge sõa meesi. Tule välja sõsar noori Tule välja tunne velle Sõsar tuli välja tuus ta velle Oma antu ameesta Oma kingit kindesta Oma saadet sukesta Velli hella vellekene Tule a'a mul sõa juttu Kõnele sõa koneta Kas oli sõan naene armas Naena armas kaasa kallis ? Sõtsikene linnukene pag. 448 Mõse mo mõõka veresta Mõse mo saapa savista Sis ma aan sul sõa juttu Kõnela sõa kõneta Sõtsikene linnukene Ei ole sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Sõan om armas haljas mõõka Kallis kange pää hobune. EKmS 8° 2, 617/8 (4) < Põltsamaa khk., Nõmavere v. - C. Hanson (1871) Sõja l Kes tõi sõa sõnomiida Kessi kandis vaenu keeled Kägo tõi sõa sõnomi Vares kandis vaenu keeled Kessi meitest sõtta läheb Kas läheb isa, või läheb poega Või läheb kõigi noorem poega Kõige noorem, kõige nobsem Kõige uhkemad hobused Kõige saksemad sadulad. Ennakene, vennakene Kui sa sõtta saad minema: Ära heida ette sõa Ära tandsi taha sõa Keera sõa keske=elle. Esimesed heidetakse Tagomised tapetakse Keskmised kodo tulevad. Kui saad kodo tulemaie Aja isa ukse ette. Tule isa tunne poega pag. 618 Tulli isa ei tun'd poega. Ajas ema ukse ette: Tule ema tunne poega Tulli ema ei tun'd poega. Ajas venna ukse ette Tule venda tunne venda Tulli venda ei tun'd venda. Ajas õe ukse ette Tule õde tunne venda Tulli õde tundis venda. EKmS 8° 2, 767 (1) < Laiuse khk., Ellakvere k. - Jaan Mõte (koguja) & Mihkel Kolluk (saatja) < Mart Lindeman (1880) tüübinimed kontrollitud Venna sõjaluguLüroeepilised laulud Sõja sõnumid! Vares vaga tiitsukene Lendas linna uulitsalle Kargas linna katukselle Sealt tõi sõja sõnumiida. Kelle kord on sõtta minna? Isa vana ema vana - Külap aga kõige noorem poega, Kellel kõige kõrgema kübara, Kellel kõige uhgema obuse. Kis läks poega õpetama? Ei läind isa ei läind ema - Läks siis õde õpetama: "Vennakene ellakene: Kui lääd sõtta sõdimaije, Ära sina eida ette leeri, Ega taindsi taha leeri, Esimesed eidetasse, Tagumised tapetasse, Keskmised kodu tulevad." EKmS 8° 3, 58/60 < Otepää khk., Nuustaku - Jaan Wuks (1873) Sõja l Kes toi sõa sõnumida Vanem tõi sõa sõnumida Kes peap sõtta minemaie Norem veli peap sõtta minemaie Essa otsis hobbusida Veli valmist vankerida Ema kudus kirju kinda Sõsar ummel aetu amme Sõsar velta küsimaie Minu ela velakene Milal saad kodo tulemaie Milal saan sind näha ma Sino kaela hakamaie Veli vasta kostemaie Kui saap taplus tapeltut Voimus meije võidetut Kui nee lepa lehte läva Paju punsu ajavad Peni haukab eesmast kõrda Tuli esa kaeme Es ta tune oma poega pag. 59 Peni haukab tõista kõrda Tuli veli kaema Es ta tune oma vele Peni haukab kolmat kõrda Tulli ema kaema Es ta tune oma poega Peni haukab neljat kõrda Tulli sõsar kaema Tunse arra oma velle Aetusta hamest Kirivista kindist Minu ela velekene Kuis om so'as lugu läind Oled sa veel terveks jaand Veli vasta kostemaie So'as om kõik häste läind Ja ka mina terves jäänd Sõsar jäle kusimaie Kas mõlati sääl mõõgasida Vai tapeldi sääl taperida Mõloti sääl mõkasida Tapelti sääl taperiga pag. 60 Lõpetus om sel laulul se sama mes "postimehhe" lissalehen No 8 1871 EKmS 8° 3, 297/8 (119) < Kanepi khk. - J. Erlemann (1877) Sõja l Kelle kõrda sõta sõita Noorembal vai vanembal. Es lä esa, es lä ima Es lä vanemb veleke Läts sis kiige nooremb veli. Ei ma inne käüma tule Kui ne luiga mustas lääva Mere kivi kilingis Mere vatu võisenes. - Aije hobo aida lävele Es tunne esa om̄a poiga Vinne, mis vinne mehekene Vinne piidsakas peona. pag. 298 Vine kinda käena Vine saapa jalana Vine kübärä pääna. Aije hobo tare lävele Tule imä, tunne mehe. Imä tulli tundemahe Es tunne imä umma poiga Vinne mis vinne mehekene Vinne piidsakas peona Vinne kinda käena Vinne saapa jalana Vinne kübära pääna Aije hobo kambre lävele Tule veli tunne mehe Veli tulli tundemahe Es tunne veli um̄a velle Vinne, mis vinne mehekene Vinne piidsakas peona Vinne kinda käena Vinne saapa jalana Vinne kübära pääna Aije hobo kua lävele Tule sõsar tunne mehe Sõsar tulli tundemahe Sõsar tundis oma vele Omist kirivist kindist Kar´an koetuist kaputist. EKmS 8° 3, 326/9 (147) < Kanepi khk. - J. Erlemann (1877) Sõja l Kui veli käümä tulli Tunne esä, tunne ema Ja mi katsi sõsard tuuse Nakas silmi pühkima Ja meida teretama Ärä tuuse oma vele Kirivista kindeista pag. 327 Kaaspera kaputist Naka mina nõudema Veli ello ikema Armas ema mis sa iket Armas esa mis sa iket Mõske saapa mul savista Mõske mõõka mul veresta Sis ma ütle sõa oho Kaiba teile sõa kahjo Ära hääde sööki teku Mina ole nälga nännü Tooge mulle veta leiba Mino süda sisen palas Armas esa armas ema Panep ete praadi liha Veli tuup viina pudeli Uno mano olle pangi Naka neida pallelema Ei või süvva, ei või juvva Ole kavva kannatanu pag. 328 Kui ma seda sööki sö Pea ma lä piha aida Tule surm su viirde Minna pallo nälgä nännü Ja ohun ojanu. - Ole ei söan sõsard armas Ei ka ima esa armas Sõan om armas hallus mõõk Sõan kallis kaala raud Olgu kivi olgu kandu Kohe johut kukuma. - Armas esa armas ema Kui ma johu sõaga sõitma Vedage suure suu sisse Katke hennast kalmuste sisse Kui ma tule hä ei ole Sis nu värre veretäse Hani kaalust aije mulgu Armas veli kui ma oppa Ära jäägu sõa järele pag. 329 Är' ka sina een olgu Ole valmis sõa vahel. EKmS 8° 3, 395/400 (34) < Räpina khk., Naha k. - Johann Hurt (1876) Sõja l. + (=venna sõjalugu, lunastatav vend) Linnas tsirku söömaost Pääso pääva tõsengust Linnas lõõvo lõunest Öölindu õdangust Tsirk tõi sõa sõnomit Kanni kadso kuulutuisi Kelle kõrda sõtta minnä Nooremb veli nõrgakene Vanemb paljo vaiva nännu psg. 396 Keskmane kiigaline Peramine pillilööja Sõsarel ol´ sõtta minnä Velel kolmel kodo jääda Iste sõsar ehtimahe Käänd jalgo kängimahe Velo küündu küsumahe Velo nõssi nõudemahe Kas sul söand sisse lüvva Kas o pääd pääle kävva Velekene noorekene Oleei söand sisse lüvvä Oleei pääd pääl kävvä Linnas tsirku söömaost Lõõvo linnas lõunest Pääso pääva tõsengust Öö lind õdangust Kes om inne seda nännü Enne nännü, muste kuulnu pag. 397 Sõsarel om sõtta minnä Velel kolmel kodo jääda Iste veli ehtimahe Käänü jalgo kängimahe Sõsar küünü küsumaie Sõsar nõssi nõudemaie Velekene armakene Kas sul söand sisse lüvvä Kas sul pääd pääle min̄ä Sõsareni armaheni Mino mieli marakene Söa mul kõva sisse lüvvä Pää kõva pääle minnä Veli iste ehtimahe Käändu jalgo kängimahe Ime otse ikeh ehtid Ese kirot küle laudo Pillutelli pera laudo Veli voolits vehmerid Sõsar kudi sõrmi kindid pag. 398 Neio Narva kaputid Esi kudi esi ikke Saate vele sõudemaie Viromaale veerimaie Velo kodo kostma tulle Aie hobese morole Ratso umma rahvahe Kea küündu küsumaie Kea nõssi nõudemaie Veli küündu küsumaie Veli nõssi nõudemaie Või es tuta tunistada Või es mõista mõtelda Sõa mees sõa hobene Sõa mõõka vööla Sõa küpar pääna Sõa saapa jalana (Niisama es tunne ka tõine veli, esa ei ka ema sõameest). Kea küündi küsumaie Kea nõssi nõudemaie pag. 399 Sõsar küündü küsümaie Sõsar nõssi nõudemaie Velekene noorekene Kas oli näidosid sõana Lina hiusid lipu ala Ütle mulle sõa ohtu Kaiba mulle sõa kahjo Mõse mo mõõka veresta Pühi püssü puhtas Sis ütle sõa oho Sis kaibo sõa kaho Oleei näidosid sõana Linahiusid lipu al Veerdu velo jäl merele Lasi vele lainile Putu pääle Poolakese Veerdu pääle Venelase Vei velle vennehe Panni velle parvele Poolakene pea purjo Venelane pea veneh Lase ma kae kodo poole Keda näe kottoh kõndvat Liivakuh liikuvat Esekene hellakene pag. 400 Lunasta poiga Poolasta Vainuväe vaihelta Mingas ma poiga lunasta Kolm hobest sul kotohna Ütsi anna mino eesta Tõine anna tõlkijale Kolmas jääs sul kodo kündjas (Niisama pallel ta veljo ja emma, ent nee es taha om̄a varra vähendada ja jätiva ta Poolakeste kätte, kunni sõsar taad om̄i sõrmuste ja ehtede eest välja lunast.) Küsit: "Misperast ma siin otsani kirjotanu ei ole?" Vastus: "Laulik es mõista enamb." Sel lauljal oli see omadus, ennegi laulden etteütelda, kui ta ära essi, sis es saa ta muido jälle järje pääle, kui otsast kinni. Muudkui, rahul olla! EKmS 8° 3, 435/6 (25) < Räpina khk., Naha k. - Johann Hurt < Höödo naine (1876) Sõja laul Sõa sõnume toodiva pag. 436 Katso keele kannetiva Poig läts sõtta sõidemaie Veli hellä veerduma Ime opas kotost minneh Mama manits majast min̄eh Ära sõdiku'u ieh sõta Ära jäägu perra sõta Ieh tuli punane Takah sau sinine Keera sõa keskeh Vaali sõa vaihel Iih ravva ragomine Mõõgal maha mõõtemine Poigovanni kallikene Läät sõta sõidema Vainu vasta veerdüma Ait sul sälah taba kaalah Võtme rihma rinna ieh Nimi jääs sija niidu pääle Vari sija vaanijale Küpar sija künni maale. EKmS 8° 3, 585/7 (5) < ? (1870) Sõja l Toodi meil sõja sõnumid Kes meist sõduje laheb Kas läheb isa või lääb ema Või lääb õde, või lääb vend Laks siis kõige noorem vend Kõige noorem kõige nõrgem Kõige uhkema hobusega Kõige kõrgema kübaraga pag. 586 Tuli sõea vastu kojue Sõitis isa alla õue Tule isa tunne poega Sõitis venna alla õue, Vennaalla akenaie, Vend tuli, ei tunne venda, Sõits õe alla õue Õe alla akenaie, Õde tuli tundis venna Sõea mees soe hobune Sõea kindat käessa Sõea sõrmed kinnastessa Oete tuli tundis venda Kübarasta kinnastasta Sadulasta saabastesta Oma tehtud kuekene Oma säätud särgikene pag. 587 Oma karutud kasukas Õde küsis venna käesta Kas on sõeas naine armas Naine armas kaasa kallis? Ei ole sõeas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõeas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Õde küsis venna käesta, Kas on sõeas sõrme luida? Nõnda sõeas sõrme luida Kui on aja teibaida, Nõnda sõeas külle luida Kui on ajaroikaaida, Kas on sõeas meeste päida Nii on sõeas meeste paida Kui on maassa mättaaida. Vrd H II 10, 321/2 (42) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - J. Ustallo (1889) ja ERA II 116, 407/9 (25) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - J. Ustallo (1886) EKmS 8° 4, 125/31 (17) < Räpina khk., Kõnnu k. - Jakob Jagomann < Liisa Samoilow (1877) Lunastav vend + Venna sõjalugu Velo mull sõtta sõkuti Väe pääle vänati Ega mi tohi tulolo tulla, Saija sau lämahe. Pelkse iks Tulolo Tokatavat Kire sisse kistovat, Olo mull veljä tullola, Saessa last saula, Velekene noorekene Kõgõ nakkas veneh verumähe Parvo verest pakomahe Siis sai iks ma kodo kotsile Ummõ sai oja otsalõ Venelane sa peä venehe Polakono peä purjo, Sakslano saisa pakoh Lase iks kaija kodo poolo Heidä silmi hellä poolo Kedä näe kotoh kõntivata Liva pääl liikuvata Essä näi ma kotoh kõntvada Liva pääl näije likuvata, pag. 126 Essakene Helläkene, Mino kulla saa Meeli marakõno Sina lunasta minno sõasta Sõa seitseme sisesta, Vanu vije vaiheelda Koolu kuvve keskelda, Minkas mina sinno lunasta Essäkene Hellakene Kolm om sul Hobest kotohna Üts anna mino eest Tõnõ anna Tõlkulõ Kolmas jääs sino jaost Egä jõvva essa lunasta Minno sõasta valja pästä Veneh nakas jäl verumä Parvo verest pakõma Siis saije ta jäl koto kotsile Umme sai aja otsale Venelane peä veneh, Polakõno peä purjo Sõdalane saisa laiva, pag. 127 Lasõ kaija kodo poolo Heida silmi hella poole Kedä näe kotoh kõntvat Liva pääl liikuvat Ime näi kodoh kõntvat Liva pääl likuvat Imakene Helläkene Mino sa kulla meli mesilane Lunasta saa poig sõasta Sõa säitsme sisesta Vanu vije vaiheelda Koolu kuvve keskeelda Pojakene hellakene Minkas ma sinno lunasta Kolm om sul lehmi laudahna Üts saa anna mino iist Tõõne anna Tõlkijale Kolmas jälke jänenes Imakene Hellakene Ega jõvva sa minno lunasta Jälke nakkas vene verumähe Parvõ verest pakkõmahe Jälke sai kodo kotsile pag. 128 Ume aije otsele Umme vette veerale Venelane peä veneh Polakõnõ peä purjo Sõdalane saasa laiva Lase iks kaija kodo poole Heida silmi hellä poole Keda näi iks kodoh kõntvat Liiva pääl liikuvat Velo näi kodoh kõntvat Liiva pääl liikuvat Velekene sina Helläkene Mino Meeli Maräkene Sina lunasta veli sõasta Sõa säitsme sisesta Vanu vije vaihelda Koolu sina kuvve seest Velekene Heläkene Minkas ma sinno lunasta Kolm om sul aida kotohna Üts sa anna mino eest Tõõnõ anna Tõlkijale Kolmas jälke jänenes pag. 129 Velekene Helakakene Ega jõvva ma sinno lunasta Jälke nakkas veneh verumahe Parvi verest pakõmahe Siis saije kodo kotsile Ume saije ta aja otsale Ume sai ta vette veerele Venelane peä veneh Poolakõne peä purjo Sõdalane saissa laiva Lassõ iks kaija kodo poole Heida silmi hella poole Velekene Hellakene Kedä näi kodoh kõntvat Liiva pääla liikuvata Sõsareni armeeni Mino meeli mar´akõne Lunasta veli sõasta Sõa säitsme sisesta Vanu viije vaiheelda Koolu kuvve keskeelda Velekene Helakene Minkas ma sinno lunasta pag. 130 Kolm om sull Hõbõ sõrmusid Üts anna mino eesta Tõine anna Tõlkijale Kolmas jäl jääse sinole Velekene Hellakene Mino Meeli marakõno Oppõ iks mullo soa ohdo Kaipa mulle sõa kahjo Velekene Helläkene Mino meeli maräkõnõ Oppes iks mullõ sõa ohdo Kaivas Mullo sõa kahjo Sõsarõni Armeani Mino meeli marakonõ Tii sa lippõ livakohe Lämmi vesi länikohe Mõssõ mull mõõga veresta Püssu ravva rostõest Siis tei ma lippõ livakohe Lämmä vii lännikohe pag. 131 Siis mõsi ma mõõga veresta Püssü ravva rostest Sõssarakon armakene Ole ei sõa nane armas Naane armas kaassa kallis Sõah iks armas Rauda riist Sõah kallis Haljas mõõk. EKmS 8° 4, 213/5 (15) < Räpina khk., Võõpsu k. - Jakob Jagomann < Okse Tanilovitz (1877) Sõja l Velekese noorekese Keä mele iks tõi sõa sõna Keä kanni katso keele. - Tulli iks zirko sümajast Tulli lõõvo lõunõst, Velekese noorekese Kellel iks kõrta sodda minnä sõtta minnä sõtta jäijä Velitsil vai sõssaril Sõssaral iks kõrt sõtta minna Velel kolmel kodo jäijä Sõssar läts iks malvijalo Liki lippu kantijalõ - Kõgõ iks pallol palvilo Heidi hellile sõnolõ Keä iks sedä inne nännu Inne nännu muste kulnu Et no sõssar sõtta läts Linno lippo kantemahe Tano pääl Tappolusto Toonu iks zirk sõa sõna pag. 214 Kannu lõõvo katso keele Olli iks kolmi velitsida Vanomb iks pallo vaiva nännu Nooromb veli nõrkakene Keskmäne kiika loojä Tol iks kõrt sõtta minnä Sõa iks tiid sõkumahe Vaanu kaku kastomahe, Istu iks velo ehtemahe Käänä jalgo kängemähe Sulano iks tallih hobost suge Essi suge essi ikki. - Velo iks voole vemberista Essi iks voole essi ikki Essa iks pääde saani pääda Essi pääde essi ikki - Ime iks umel utsu hamehet Essi iks umel essi ikki Sõssar kuti sõrm kintit essi kudi essi ikki - Naane kudi Narva kapputit pag. 215 essi kuti essi ikki. - Läts iks velo minemahe Armas velo ajamahe. Ime iks pallol põlvilo esse hedi hellil sõnol Pojakene armakene Kunas mii iks sino kodo oda Kodo oota vasta vahi. Pojakene hellakene Kuna laset sa musta murolõ Kanat laagi akna ala. Essekene iks hellakene Mamma meeli marakonõ siis sa iks minno kodo oota Kodo oota vasta võtta Kui iks oro ollut juuskva Nootso vina nõrotase Leppä lehist iks leeva kütsad Paijo putsust putru kedät. EKmS 8° 4, 386/93 (9) < Räpina khk., Linte k. - Jakob Jagomann < Willem Simulmann (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid olli viisi velitsida Kuvves olli Karja pois Velekese noorekese Kelles kõrta sõtta minna Sõtta minna sõtta jäija Vanembal vai norembal Vanemb pallo vaiva nännu Nooremb veli norkakene Keskemäne Riika lööja Peramäne pilli lööja Tol iks kõrta sõtta minna Sõtta minna sõtta jaijä Sõa tiida sõkkumaja Velekene noorekene Lätsi ma sõtta sõdima Väe pääle väremähe Esse mull oppas kodost mineh Poiga noori armaani Kui sa iks üle kuiva lääd Ärä sa Kuival vetta jogo Kuiv iks täus koolja luit pag. 388 Poiga noori armaani Kui sa üle mere lääd Ärä iks mereh vetta jogo Meri om täüs meeste verta Poiga noori armaani Kui sa iks läbi Narva lääd Ärä saa Narval vetta jogo Narv om täüs naste päida Velekene noorekene Lätsi ma tükkü Türki maada Poolõ versta Poola maada Sada versta Sagsa maada Saije ma suurõ mere pääle Keset merta meluskoli Keset kurku kulloskoli Oda mul laiva saasa laiva Kuulõ kulla venelane Venelane iks peä veneh Poolakene peä purjo pag. 389 Saada mull iks laiva saisemahe Las mull veneh vere poole Las ma kae kodo poole Velekene noorekene Kedä näi kodoh kõndivat Liva pääl näi likuvat Essä näi kotoh kõndivat Livakul likuvat Essakeene Helläkene Lunasta mo sõast väljä Poiga noori armaani Minkas ma soo lunasta Essakene Helläkene Sull om kodoh kolmi Runa Üts küll anna moo eest välj Tõõne anna tõlkijale Kolmas mo eest kostijale Kuule kulla venelane Venelane iks peä veneh Poolakene peä purjo pag. 390 Saada mull laiva saisemahe Las mull veneh vere poole Las mull iks kaija kodo poole Kes sääl kodoh kõntinõs Liva pääl likunõs Velo näi kotoh kõntivat Liva pääl likuvat Velekene Helläkene Lunasta mo soast väljä Mingas ma so lunasta Sull om kotoh kolmi Runa Anna üts kül mo eest välj Tõõne anna tõlkijale Kolmas moo eest kostijale Siis kül saa ma sõast välj Sis lää ma kodo kostile Ja tervitama umatsit Velekene noorekene Istsin ütte hiro sälga Pistsin pääda pakõlista pag. 391 Handa hani putsajista Pistin ma piuta minemä Vasta tuisko vasta satto Aije ma hiro Essä lävele Etsa iks hirnu hirokene Hiro hirnaht ütsi kõrta Tulli esse tunistama Ei või tutta ei tunista Sõa miis sõa hobone Sõa rista riteeh Sii om Rija radi pois Ke kand kuningale kirja Velekene noorekene Aije ma Hiro imä lävele Hiiro hirnaht tõista kõrta Tule sa ime tunne Poiga Tulli ima tunistama Ei või tutta ei tunista Sõa miis sõa hobene Sõa Rista Rideeh Sii om iks Rija Radi pois Ke kant kuningale kirja pag. 392 Velekene noorekene Aije ma Hiro velo lävele Hiiro hirnaht kõlmat kõrta Tulõ velo tunistama Tulli iks velo tunistama Ei või tutta ei tunista Sõa miis sõa hobone Sõa Rista Rideeh Sii iks Rija Radi pois Keä kant kuningale kirja Velekene noorekene Sõssar mull kaije kavesta Sõssar vahtse varo ald Sõssar iks tuuse uma velo Uma velo hää velo Umast iks kirivist kintist Pöörus pää kapputist Umast utsu hammest Velekene noorekene Oppe mullõ sõa ohdo Kaipa mullo sõa kahjo pag. 393 Sõssarekene armakene Mõsso mo mõõka veresta Püssü Rauda Rostõest Saaba sõa savista Sis ma oppo sõa ohdo Sis ma kaipa sõa kahjo Sõssaroni armaani Kuis ma oppo soa ohdo Kuis ma kaipa sõa kahjo Olo mull sõah nane armas Naane armas kaassa kallis Sõah iks armas haljas mõõk Kallis kango paa hobonõ Sõssareni armaani Inämb om iks sõah mehe päid Kui sureh suuh mättida Inamb iks sõah meste vert Kui sureh ojah vetta Inamb iks sõah mehe luid Kui Mere vereh liva Inamb sõa seere luit Kui Meere vereh pilli Rooko. EKS 41, 6/7 (5) < Muhu - stud. jur. Vladimir Kuusik < Lalli-Saadu Riina, 78 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu meil kukkus kusikusa Toa taga tammikusa Üle aja avikusa Tõi meile sõjasõnumid Teilta sõtta, meilta sõtta Teilt aga sõtta mõisteti Meilt aga sõtta mõisteti Kes läheb meilt sõjasse Mui isa o vana, ema o vana Poeg o alles pisukene hobu alles varsukene Valjad pajas seppa käes Õde läks venda õppetama Ää sõitik sõja eessa Ää sõit'ik' sõja taga Sõida sõja keskela Ees on püsside pürikad Taga mõekade mürikad Vahel viiuli virikad Keskel konsuni kõrikad Ees aga sõjas heitetasse Taga sõjas tappetasse Keskmised koju tulevad Haukus koera esmalt korda laulus kukke esmalt korda Hirnus hobu esmalt korda Isa läks õue vaatamaje Isa ei tunnud oma poega Oma hallida hoosta Oma maani mantelida Ja oma valid valjaeida Verevikel sukkasida Oma kirju kindasida Siis haukus koera teista korda Hirnus hobu teista korda Laulus kukke teista korda Ema läks õue vaatamaje Ema ei tunnud oma poega Oma hallida hoosta Oma maani mantelida Oma valid valjaeida Verevikel sukkasida Oma kirju kindasida Siis haukus koera kolmat korda Laulis kukke kolmat korda Hirnus hobu kolmat korda pag. 7 Õde läks õue vaatamaje Õde tundis oma venna Oma halli ja hobuse Oma maani mantelida Oma valid valjaeida Verevikel sukkasida Oma kirju kindasida Õde hakkas venalta küsima Või minu noori vennikene Räägi mulle sõja juttu Mis seal sõjas tehtunesa Kas o sõjas naine armas Naene armas, kaasa kallis Vend see kuulis, kostis vastu Või minu hella õekene Ei ole sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõjas o armas haljas mõek Kallis kangepea hobune Hea küll piston püssikene Pese mu hobu veresta Pese mo saapad sojasta Siis mina räägin sulle sõja juttu Mis seal sõjas tehtanesa Sõjas on nenna meeste verda Kut o meres laenesida Sõjas o nenna meeste päida Kut o soossa mättaeida Sõjas o nenna meeste silmi Kut o taevas tähtesida Sõjas o nenna meeste sõrmi Kut o räästas roogusida Sõjas o nenna meeste luida Kut o pinus peeni puida. EKS 47, 25/8 (33) < Märjamaa khk. - M. Siedermann (1921) Vt. lisaandmeid leheküljel 1. tüübinimed kontrollimata Kust teadsid tulla? + Venna sõjalugu Pulmalaulud ; Lüroeepilised laulud Poeg sõitis eide õue alla Koer aukus koledaste Lehm ammus aledaste Hobu hirnus eledaste Eit laks õue vaatama Tere eite tunne poega Kust võin tunda kust võin teada Vene mees vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kinga paelad Sõitis taadi õue alla Koer aukus koledast Lehm ammus aledast Hobu irnus eledast Taat läks õue vaatama Tere taati tunne poega pag. 26 Kust võin tunda kust võin teada Vene mees vene obune Vene piitsuke peus Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kinga paelad Siis sõitis õe õue alla Koer aukus koledaste Lehm ammus aledeeste Hobu irnus eledaste Õde läks õue vaatama Tere õde tunne venda Kust voin tunda kust voin teada Vene mees vene obune Vene piitsuke peus Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kinga paelad Sõitis venna õue alla Koer aukus koledaste Lehm ammus aledaste Hobu irnus eledaste Vend läks õue vaatama Tere venda tunne minda Tere tere vennike pag. 27 oma mees, oma obune Oma piitsuke peus Oma kirjud kinduksed Oma seutud suka paelad Oma keerud kinga paelad Hüppa maha alli sellast Suure kõrge kõrvi seljast Lina laka laugu seljast Pisikese paadi seljast Tule tuppa istu maha Vend kül akkas küsitlema Küsitlema usutlema Kas on sõeas naene armas Või on sõeas kaasa kallis Ei ole sõeas naene armas Ega pole sõeas kaasa kallis Sõeas on armas aljas mõõk Kallis kange pea obune Kes aga päästab meeste hinged Sõeas on nõnda meeste päida Kui on soos mätaid Sõeas on nõnda meeste silmi Kui on talve tähta taevas pag. 28 Sõeas on nõnda sõrme luid Kui on rabas raagusid. EKS 48, 1 (1) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni < Laiuse khk. - H. Karro < Ann Väät (1909) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vanad laulud. Kes tõi sõja sõnumida Kesse kandis vaenu keelta Arak tõi sõja sõnumida Vares kandis vaenu keelta Kes lääb meilta sõdimaie Kas lääb isa või läeb poega Ei läinud isa ei läinud poega Läks aga noorem pojuke Oma uhke halliga Kulda kapja kõrviga. Poeg laks aita ehtimaie Õde juurde õpamaie Pane selga surma särki Pane kaela kalmu rätti Võta kätte koole kindad Oh minu ella velleke Ära sina sõida sõja ette Sõja ette sõja taha; Sõida sõja keskella Ligi lipu kandijada Keera kesket vaenu välja Esimesed helbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Tuli siis venda jälle koju Sõitis isa ukse ette pag. 2 Õitsva õue väratille. Tule isa tunne poega Tule ema tunne poega! Tule vend et tunne venda Tuli aga isa ei tunnud poega Tuli ema ei tunnud poega Tuli vend ei tunnud venda Tule õde tunne venda Tuli õde, tundis venda Oma kalmu kaela rätist Oma surma särgikesest Oma koole kinnastesta Vend siis mõistis jälle kostis Võta õde võidu vikat Võta võidu mõõgakene Pese puhtaks vaenu verest Loputa vere lombikestest. Hall mul hirnub heinusida Kulda kapja kaerasida. Õde mõistis jälle kostis Istu maha ella velle Hakka sõjast jutustama Tapeti palju taperil Voolas veri vikatil Vend see mõistis vasta kostis: Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake. Nii oli sõjas mehe päida Nii kui metsas mättasida Nii oli sõjas sääre luida pag. 3 Nii kui kõrsi kõrra maala Saksa veri tui sadulasse Vene veri tuli vöösse Meie meestel mõõtmata Õde aga mõistis jälle kostis: Kuule minu kulla velleke Kas oli sõjas naine armas Naene armas kaasa kallis Vend see mõistis vastu kostis Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa ei kallis Sõjas armas haljas mõõka Haljas mõõka, raske rauda Kallis kange pea hobune See mind peastis Pärnu maale Aitas minu Harju maale Tapelus meil tallitatut Vaenu häeled vaigistatud EKS 48, 24/30 (24) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni - H. Karro (1908) tüübinimed kontrollitud Helise, mets! + Hea hääl + Orjade tee + Tee-ilu! + Peksuhaavade vihtlemine + Kuri kupjapõli + Mõisast pääsemine + Väljad karja käia + Halb sirp + Sepp, tee sirp! + Venna sõjalugu Laulud laulust ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Helise, helise metsa, Kolise, kõlise korbe, Laula vastu laia laane, Paugu vastu kuuse metsa, Karju vastu kase metsa, Minu hea heale vastu, Minu kulla kurgu vastu, Oh seda heada healekesta Viledamad viisikesta Kui see hüüdis enne muiste Kui see Rootsi rohu kulli Tallinna hüva ereli Paideje paras pasuna Ära ta peitis pilli heale Salgas Saksa sarve heale Kanneli kõma kautas Peitis pilli põesaasse Toru tominga ladvasse. Lähme, lähme käime Lähme siita teeda mööda Raiutud radasi mööda Kus on enne orjad käinud Orjad käinud, härjad käinud Vara käinud vaesed lapsed pag. 25 Hilja hulkund hilised Korra käinud kooli poisid Pole teinud tee iluda Tee iluda, ma mürada Metsa kõrgile kõmada Välja laia laulu healta Kui teie ise ei teuta meida Väli lai ei laida meida Metsa kõrk ei kõnele Meie kaksi vaesta lasta Paar kui pardi poegasida Lähme tedre teeda mööda Ani haljast vetta mööda Part ju paju räsna mööda Meie teeme tee iluda Tee iluda, ma mürada, Metsa kõrgile kõmada. Välja laia laulu healta Kui teie ise ei teuta meida Väli lai ei laida meida. Minu hella eidekene Küta ahju köömenilla Ai vihta virveella pag. 26 Ma lähen virvele vihtlema Ani luida haudumaie Part lähen jalgu pesema Mis on kuri kubjas teinud Vali valla pealik löönud Kilter kurja koputanud Meil on kuri kubja põli Vali vana härra põli Kibedam on kiltre põli Millal peasen mõisaasta, Mõisaasta, põrguaasta Kurja kubjade eesta Valju kepide vahelta Enne mina siit ei pease Enne kui kalmu lunastab! Lõpetame selle põllu Vähendame selle välja Et saab välja karjas käia Orjuke hobuste jooksta Lage lammaste laduda Kivi kitsede keerutada Mäed täkul mängitada Millal otsaje ajame, pag. 27 Millal saarteje saame Põllu pikka peenderassa Otsas on õlut punane Saartel on saia saadaneksi Peenderas viina pakutakse Seda teab Jumalukene Ehk on piitsad peenderassa Keera roosud roobastesse Kaikad vao vahedessa Ehk meid piitsul peksetakse Koera roosul roogitakse Kaikal koristatakse, Küll ma lõikan, ei ma jõua, Ei mu eeke edene, Ega näljake vähene Ega põlluke põgene Sirp on kurja sepa tehtud Raud on laisa sepa tautud Mina sepa vandumaie Susi söögu sepa sõrmi Vaevaku käed mõlemad Minu rauda raiskamassa Minu terast tagumasta Sepakene sellikene Tee mulle terasest sirbikene pag. 28 Võta vaskine valada Peale tilguta tinada Siis ma lõikan, siis ma jõuan Siis mu eekene edeneb Siis mu väljake väheneb Siis mu põlluke põgeneb Vares vaga linnukene Hüppas linna uulitsale Kargas linna katukseella Sealt tõi sõja sõnumida Kesse tahab sõtta minna Kas läeb isa, või läeb ema Või läeb kõige noorem poega Kõige noorem, kõige suurem Õde võttis õpetada Käi lipu keskeella Sest esimesed elbitakse1 Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Sõitsin isa ukse ette Tule isa, tunne poega Tuli isa, ei tunnud poega Vene mees, Vene hobune, Vene piitsuke peussa, pag. 29 Vene saapad jalassa Vene kandsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa. Sõitsin ema ukse ette, Hirnus halli teista korda, Tule ema, tunne poega! Tuli ema, ei tunnud poega Vene mees, Vene hobune, Vene piitsake peussa, Vene saapad jalassa Vene kandsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitsin venna ukse ette Hirnus halli kolmat korda Tule venda, tunne venna, Tuli venda, ei tunnud venda Vene mees, Vene hobune, Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kändsik kaendelassa Vene kindad käessa, Vene kirjad kinnastessa. pag. 30 Sõitsin õe ukse ette Tere õde, tunne venda Tuli õde, tundis venda Oma mees, oma hobune Oma piitsake peussa Oma saapad jalassa Oma kandsik kaendelassa Oma kindad käessa Oma kirjad kinnastessa. Kulla õde, kust sa tunned? Sini sõrmi kinnastesta Puna pale nukkidesta! 1 (heidetakse) EKS 48, 127/30 (14) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni - H. Karro < Krõõt Soome, s. 1818 (1910) Vt. lisaandmeid leheküljel 139. tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi soja sõnumida Kesse kandis vaenu keelta Arak tõi sõja sõnumida Vares kandis vaenu keelta! Kes lääb meilta sõdimaie? Kas lääb isa, või lääb poega Ei läind isa, ei läind poega Läks aga noorem pojukene Oma uhke halliga Kulda kapja kõrviga. Poeg laks aita ehtimaie Õde juure õppamaie: Pane selga surma särki Pane kaela kalmu rätti Võta käte koole kinda. Oh minu ella vellekene Ära sina sõida sõea ette Sõea ette, sõea taha; Sõida sõea keskella Ligi lipu kandijata Keera kesket vaenu välja: Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad! pag. 128 Tuli siis venda jälle koju Sõitis isa ukse ette Õitsva õue väravalle. Tule isa, tunne poega Tule ema, tunne poega! Tule vend, et tunne venda Tuli aga isa, ei tunnud poega Tuli ema, ei tunnud poega Tuli vend, ei tunnud venda Tule õde, tunne venda! Tuli õde, tundis venna Oma kalmu kaela rätist Oma koole kinnastesta! Oma surma särgikesest. Vend siis mõistis, jälle kostis: Võta õde võidu vikat Võta võidu mõegakene Pese puhtaks vaenu verest Loputa vere lombikestest. Hall mul hirnub heinasida Kulda kapja kaerusida! pag. 129 Õde mõistis, jälle kostis: Istu maha ella velle Hakka sõeast jutustama, Tapeti palju taperil? Voolas veri vikatile? Vend aga mõistis, vastu kostis: Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Nii oli sõeas mehe päida Nii kui metsas mättaaida Nii oli sõeas sääre luida Nii kui kõrtsi kõrre maala, Saksa veri tuli sadulasse Vene veri tuli vööesse Meie meestel mõetemata! Õde aga mõistis, jälle kostis: Kuule minu kulla vellekene Kas oli sõeas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Vend aga mõistis, vastu kostis: Oh minu õrna õekene, pag. 130 Sõstra silma sõsarake Ei ole sõjas naine armas Naine armas, kaas ei kallis! Sõeas armas haljas mõeka, Haljas mõeka, raske rauda Kallis kange pää hobune! See mind päästis Pärnu maale! Aitas minu Harju maale Tapelus meil tallitatut Vaenu hääled vaigistatud! EKS 48, 130/7 (15) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni - H. Karro < Krõõt Soome, s. 1818 (1910) Vt. lisaandmeid leheküljel 139. tüübinimed kontrollitud Helise, mets! + Hea hääl + Orjade tee + Tee-ilu! + Peksuhaavade vihtlemine + Kuri kupjapõli + Mõisast pääsemine + Väljad karja käia + Otsas on õlu punane + Halb sirp + Sepp, tee sirp! + Venna sõjalugu Laulud laulust ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Helise, helise metsa, Kõlise, kõlise kõrbe, Laula vastu laia laane Paugu vastu kuuse metsa Karju vastu kase metsa Minu hea heale vastu Minu kulla kurgu vastu! Oh seda heada healekesta Viledamat viisikesta pag. 131 Kumedamat kurgukesta Kui see hüüdis ennemuiste Kui see Rootsi rohu kulli Tallinna hüva ereli Paideje paras pasuna; Ära ta peitis pilli heale Salgas saksa sarve heale Kanneli kõma kautas Peitis pilli põesaasse Toru tominga ladvasse, Lähme lähme käime, Lähme siita teeda mööda Raiutud radasi mööda Kus on enne orjad käinud Orjad käinud, härjad käinud Vana käinud vaesed lapsed Hilja hulkund hilised Korra käinud kooli lapsed Pole teinud tee iluda, Tee iluda, maa mürada, pag. 132 Metsa kõrgile kõmeda Välja laia laulu healta; Kui teie ise ei teuta meida Metsa kõrk ei kõnele. Meie kaksi vaesta lasta Paar kui pardi poegasida Lähme tedre teeda mööda Ani haljast vetta mööda Part ju paju räsna mööda Meie teeme tee iluda Tee iluda, ma mürada Metsa kõrgile kõmada; Välja laia laulu healta Kui teie ise ei teuta meida Väli lai ei laida meida, Minu hella eidekene Kiita ahju köömenila Audu vihta virveella Ma lähen virvella vihtlema Ani luida haudumaie Part läen jalguda pesema pag. 133 Mis on kuri kubjas teinud Vali valla päelik löönud Kilter kuri koputanud? Meil on kuri kubja põli Vali vana härra põli Kibedam on kiltre põli Millal peasen mõisaasta, Mõisaasta, põrguasta, Kurja kubjade eesta Valju keppide vahelta? Enne mina siit ei pease Enne kui kalmu lunastab! Lõpetame selle põllu, Vähendame selle välja Et saab välja karjas käia Oruke hobuste jooksta Lage lammaste laduda Kivid kitsede keerutada Mäed täkul märgitada, Millal otsaje ajame Millal saarteje saame, pag. 134 Põllu pikka peenderassa? Otsas on õlut punane Saartel on saia saadenekse Peenderas viina pakutakse. Seda teab Jumalukene Arvab armas Jeesukene Ehk on piitsad peenderassa Koera roosad roobastesse Kaikad vao vahedessa Ehk meid piitsul peksetakse Koera roosal roogitakse Kaikul karistatakse, Küll ma lõikan, ei ma jõua Ei mu eeke edene, Ega väljake vähene Ega põlluke põgene. Sirp on kurja sepa tehtud Raud on laisa sepa tautud. Mina seppa vandumaje: Susi söögu sepa sõrmi Vaevaku käed mõlemad Minu rauda raiskamassa pag. 135 Minu terasta tagumasta. Sepakene, sellikene Tee mulle terasest sirbikene Võta vaskine valada Keskeele keeda kulda Peale tilguta tinada Siis ma lõikan, siis ma jõuan Siis mu eeke edeneb Siis mu väljake väheneb Siis mu põlluke põgeneb. Vares vaga linnukene Lendas linna uulitsale Kargas linna katukseelle Sealt tõi sõja sõnumida. Kesse tahab sõtta minna Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb kõige noorem poega Kõige noorem, kõige suurem? Õde võtis õpetada: Käi lippu keskeelle Sest esimesed elbitakse Tagumised tapetakse pag. 136 keskmised koju tulevad. - Tagasi tulles: Sõitsin isa ukse ette Tule isa tunne poega! Tuli isa, ei tunnud poega, vene mees, vene hobune Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kantsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa. Sõitin ema ukse ette Hirnus halli teista korda. Tule ema, tunne poega! Tuli ema, ei tund poega Vnee mees, vene hobune Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kantsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa. Sõitsin venna ukse ette Hirnus halli kolmat korda. Tule venda, tund venda! Tuli venda, ei tund venda. pag. 137 Vene mees, vene hobune Vene piitsake peussa Vene saapad jalassa Vene kantsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa. - Sõitsin õe ukse ette: Tere õde, tunne venna! Tuli õde, tundis venda: Oma mees, oma hobune Oma piitsake peussa, Oma saapad jaassa, Oma kantsik kaendelassa, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Vend küsib: Kulla õde, kust sa tunned? Õde vastab: Sini sõrmi kinnastesta Puna pale nukkidesta! EKS 50, 98/102 (79-81) < Vigala khk. - J. H. Steinberg (1885/6) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõjast sõnumida Kes see kandis vaenu keeled Runk tõi sõjast sõnumida Vares kandis vaenu keeled Kes läb meista sõdimaie? Isa vana ema vana Vend mull kiigub kätki seessa Nõtkub nõrgale vibule pag. 99 Alles halli kuue seessa Riibalistes riietessa Mina mees paras minija Vend läks aita ehtimaie Õde järel õpetama Oh mo ella vennakene Nüüd pead sina ju minema Ani hulgasta ujuma Tedre teistest lahkumaie Pane selga surma särki Võta kätte koolja kindad Pane kaela kalmuräte Võtta kätte võidu vikkat Võta võidu mõegake Oh minu ella vennakene Ära sina sõida sõa ette Ära sõida sõa taha Sõida sõa keskeelle Liuga ligi lipu kandjaid Esimised heidetakse Tagumised tapetakse Keskel käijad koju saavad. (80) See sama laul edasi. Sõitsin jälle tüki teeda Pikki teeda malga maada pag. 100 Sõitsin isa ukse alla Isa akna raami alla Tule isa tunne poega Tuli isa ei tunnud poega Sõitsin jälle tüki teeda Tüki teeda malga maada Sõitsin ema ukse alla Ema aknaraami alla Tule ema tunne poega Tuli ema ei tunnud poega Sõitsin jälle tüki teeda Tüki teeda malga maada Sõitsin venna ukse ette Venna akna raami alla Tuli venda ei tund' venda Sõa mees sõa hobune Sõa sapitud sadula Sõitsin jälle tüki teeda Tüki teeda malga maada Sõitsin õe akna alla Õe ukse lääve alla Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Oma kirju kinnastesta Oma suri särgikestest Oma kalmu kaela rätest. pag. 101 (81) See sama laul edasi. Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake! Võta minu võidu vikat Võta võidu mõegakene Pese puhtaks vaenu verest Loputa vere lapikestest See mind aitas Harjumaale See mind päästis Pärnumaale Nüüd on tapelus tallitud Vaenu hääled vaigistatud Oh minu ella vennakene Kas on sõas naene armas Naene armas kaasa kallis? Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake? Ei ole sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõeas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Oha minu ella vennakene Kas on sõeas meeste päida Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Nii on sõas meeste päida Kui on sõas mätaaida pag. 102 Kas on sõas sõrme luida Nii on sõas sõrme luida Kui on meres roogusida Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Ära püüa pitkemalta Teadasida sõa teelta Kõik ei kõlba neitsi kuulda Mis on sõda sünnitanud. ERA I 5, 47/8 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Vanahansa t. - Ida Piibeman < Liisu Meistermann (1935) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mul üksi ainus venda; Ainus venda armas venda. Seegi sunniti sõdaje Vääga väädeldi vägeie. Vend tuli sõitajes sõjasta Vääga väädeldi vägedest. Hobuse ajas isa ukse ette; Tule välja isakene! Tule välja tunne poega. Oma hoolikast hobusest. Oma kootud kuubedesta; Oma säetud särkidesta; Oma saapad jalasta. Omad kindad käesta; Omad kirjad kinnastessa. Isa ei tunnud poegadani; Võeras mees, võeras hobune. Võera kootud kuub on seljas; Võera säetud särk on seljas; Võerad saapad jalassa; Võerad kindad käessa; Võerad kirjad kinnastessa! Hobuse ajas ema ukse ette, Tule välja emakene! Tule välja tunne poega! Oma hoolikast hobusest. Oma kootud kuubedesta; Oma säetud särkidesta; Oma saadud saabastesta. Omad kindad käessa; Omad kirjad kinnastessa. Ema ei tunnud poegadani; Võeras mees, võeras hobune. Võera kootud kuub on seljas; Võera säetud särk on seljas; Võerad saapad jalassa; Võerad kindad käessa; Võerad kirjad kinnastessa! Hobuse aas venna ukse ette. Tule välja vennikene! Tule välja tunne venda! Oma hoolikast hobusest. Oma kootud kuubedesta; Oma säetud särkidesta; Oma saadud saabastesta. Omad kindad käesta; Omad kirjad kinnastessa. Vend ei tunnud vendani! Võeras mees, võeras hobune. Võera kootud kuub on seljas; Võera säetud särk on seljas; Võerad saapad jalassa; Võerad kindad käessa; Võerad kirjad kinnastessa! pag. 48 Hobuse aas õe ukse ette. Tule välja õekene! Tule välja tunne venda! Oma hoolikast hobusest. Oma kootud kuubedesta; Oma säetud särkidesta; Oma saadud saabastesta. Omad kindad käesta; Omad kirjad kinnastessa. Õde tundis vendadani. Oma mees oma hobune. Oma kootud kuub on seljas; Oma säetud särk on seljas; Oma saapad jalassa; Omad kindad käessa; Omad kirjad kinnastessa! Õde läks sauna küttemaie, Aas see venda vihtemaie; Ise läks leili viskamaie; Õde vennalta küsima: "Kuidas, kuidas vennikene? Kuidas sõjas oldaneksa?" Venda varsi vasta kosti: "Nõndap sõjassa meeste päida, Nõnda, kui mätta maassa. Nõnda sõjas sääreluida, Kui on puida siin pinussa!!" ERA II 1, 39/41 (5) < Karula khk., Vana-Antsla v., Jõepera k. - Anna Pärsimägi < Triina Hermann, 76 a. (1906 (kogutud); 1928 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Üts mul oli vellekõnõ Väikõ veli ahkasärki Tuugi viidi Vinnemaalõ Saadetije Saksamaalõ Kos oll sõda sõudõman Tapõrida keerutõdi Vellekene, ellekene Ära sõitu iin sõta Iin sõtta, perän sõtta Sõida' sa sõa keskeen Vaelda väe vahepääl pag. 40 Sõs saat alla akõnis Pääle pää kattusis. Vellekõnõ, ellekõnõ Kona sa sõast kodu tult Konas lastas lahingust. Är' tulgu keväjelt Ka umma suurõ vii valla Ka umma laija mua lumbi Kos veli ämmes saa Jalakõsõ leotas Tulõ velle suve ajal Tulõ tahõl sügüsel Tull´ poig imäle käümä Augat´ pini ütskõrd Veli läts vällä kaema Õs tunnõ veli umma velle Iist õks oll uma veli pag. 41 Tagapuult sõa miis Augat pini tõnõ kõrd Karass esä kaema Õs tunnõ esä umma poiga Iist õks oll´ uma poig Takkast oll´ sõamiis Augat´ pini kolmas kõrd Karass imä kaema Õs tunnõ imä umma poiga Iist õks oll uma poig Takkast oll sõamiis Augatt pini nelläs kõrd Karass sõsar kaema Sõsar tunsõ uma velle Löüse kätte ahasärgi Kirevist kindist Arakjalga kaputist. ERA II 2, 243/45 (3) < Kanepi khk., Kooraste v. - Herbert Tampere < Mai Abel, 65 a. (1928) Sõja laul Sis tulli hiiro hirnatesta, Kõrvi ruuna koristesta. "Tule' esä, tunnep poiga!" "See pole mitte minu poiga, Seo om selge sõa poiga, Sõameeste sõrmeluiest, Kalameeste kaalaluiest." Sis tulli hiiro hirnatesta, Kõrvi ruuna koristesta. "Tule' emä, tunnep poiga, "See pole mitte minu poiga, See om selge sõa poiga, Sõameeste sõrmeluiest, Kalameeste kaalaluiest." Sis tulli hiiro hirnatesta, Kõrvi ruuna koristesta. "Tulev veli, tunnev venda?" "Seo pole mitte minu venda, See om selge sõa venda, Sõameeste sõrmeluiest. Kalameeste kaalaluiest. pag. 245 Sis tulli hiiro hirnatesta, Kõrvi ruuna koristesta. "Tules sõsar, tunnev venda!" "Seo pole mitte minu venda, See om selge sõa venda, Sõameeste sõrmeluiest, Kalameeste kaalaluiest." Tekstis on märgendatud värsipoolte rõhud ning kõrgenenud ja madaldunud vokaalid. ERA II 3, 648/51 (21) < Saarde khk. - Ivan Vakerman < Ann Palits (1889/arhiivi 1928) Sõja laul Kissi toob sõa sõnumida, Kes kül talub vaenu keeled? Ronk toob sõa sõnumida, Vares talub vaenu keeled, Kissi peab sõtta minema? Isa vana, ema vana, Vend oli väga 1 veidukene, Õde õige noorukene. pag. 649 Vanem aga venda, ella venda, See aga peab sõtta minema, Vend läks aita ehtimaie, Õde järgi õpetama: Vennakene, ellakene, Pane aga selga surma särki, Tõmma aga jalga surma püksid, Tõmma jalga surma sukad, Tõmma jalga surma saapad, Pane aga selga surma kuube, Pane aga kaela kalmurätti, Pane aga pähä surma kübar, Vend läks välja väravasta, Õde aga järge õpete: Vennake ja ellake, Võta aga alla isa halli, Võta kõrva venna kõrvi, Ära aga sõida ette sõja, Ära sina tantsi taha sõja, Ees on tuli punane, Taga on suitsu sinine, Keeru aga ikki keskeelle, Ees aga mehi heidetakse, Taga mehi tapetakse, Keskelt välja tulevad, Sai aga venda sõas käinud, Sõitis isa ukse ette, Tere aga isa, tunne poega, Isa ei tunnud oma poega, Sõamees sõa hobune, Sõa looka lodja puusta, Sõistis aga ema ukse ette, pag. 650 Tere aga ema, tunne poega, Ema ei tunnud oma poega, Sõjamees sõa hobune, Sõa looka lodja puusta, Sõitis venna ukse ette, Tere venda, tunne venda, Vend ei tuimud oma venda, Sõamees sõa hobune, Sõa looka lodja puusta, Sõitsin aga õe ukse ette, Tere õde, tunne venda, Õde aga tundis oma venda Oma kirju kinnastest Oma säetud sääre paeltest. Tule aga tuppa ella venda, Andis istme ahju ette, Võttis kindad ta käesta, Vennakene ellekene, Räägi mulle sõja juttu, Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Vend aga kuuleb vasta kostab, Õeke ja ellakene, Pese mu rõõvad veresta, Uhu aga mõõka urmusesta, Siis mina räägin sõa juttu, Kas on sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Sõjas on armas haljas mõõka, Kallis kange pea hobune, Nõnda on sõas meeste verda, Kui on meres palju vetta, pag. 651 Nõnda on sõas poiste verda Kui on jõgi õue alla, Nõnda on sõas naiste verda, Kui need ojad jooksevad, Nõnda on sõas pea luida, Kui on metsas mättaeida, Nõnda on sõas kaela luida, Kui on metsas kuivi puida, Nõnda sõas sõrme luida, Kui on metsas kuivi oksi, Nõnda sõas sääre luida, Kui on metsas kändusida. 1 (väetikene) ERA II 5, 341/2 (20) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Voldemar Erm < Mari Annusson, 80 a. (1928) Sõjalaul Vares, vaga linnukene, Sõnas sõjast sõnumid. Kes siit viiest sõtta läheb: Isa vana, ema vana, Õde kätkis kiigutada. pag. 342 Mina mees paras mineja, Onipoeg paras oleja, Läksin aita ehitama, Õde tuli järel õpetama. Mis sa siit siis selga paned? Siidi särgi selga paned, Isa halli alla võtad. Ära sa sõida sõja ees - Sõja ees heidetakse risti, Sõja taga tapetakse, Sõja keskelt tullaks' koju. ERA II 6, 659/60 (11) < Rapla khk., Kehtna v., Tädiküla, Rummu s. < Lellapere k. - Richard Viidebaum < Mari Palsu, 76 a. (1928) Venna sõjalugu Tere ema, tunne poega, Tunne poega, alli täkku, Ehk neist kirjust kinnastest, Ehk neist õbe sõrmustest. Tuli ema, ei tunnud poega. pag. 660 Tule isa, tunne poega, Tunne poega, alli täkku Ehk neist kirjust kinnastest, Ehk neist õbe sõrmustest. (Ka õde ega vend ei tunnud venda, aga pruut küll). Jah mina tunnen sinda küll, Tunnen sinu alli täkku, Ja neid kirju kinnaksid. ERA II 10, 361/60 (5) < Tartu l. - Erna Ariste < 70-aastane eit (1927) Sõja laul Veli on tulnu Venemaalta Onu poega Poolamaalta. Tule välla essäkene, Tunne siis ka oma poega. Kos ma tunne oma poega Sul on saaritu saapa Sul on käärita kübara. Siis läts kambri läve pääle Tule välla emäkene Tunne siis ka oma poega Kos ma tunne oma poega Sul om saaritu saapa Sul om kääritu kübara. Siis lats talli läve pääle. Tule välla vellekene, Tunne siis ka oma venda Kos ma tunne oma . . . Siis läts koa läve pääle. Tule välla oekene Tunne siis ka oma venda Jah ma tunne oma venda, Kost sa tunned oma venda pag. 360 Oma kirja kindadesta Oma aeru ammedesta Mitu kirja kinda sees? Sada kirja kinda sees Mitu aerus amme seen? Tuhant aerust hamme seen! Tule vihtma vellekene, Sauna ma kütse köömenista Lava tei laasik pakalista Viha toi villa täterista Vii tõi villä vannidega. ERA II 11, 16/21 (1) < Varbla khk., Saulepi - Gerda Rosenthal < Tiiu Otmann, 63 a. (1928) Venna sõjalugu rl/ul Sõja laul. Kägu kukkus kuusikus, la laulis meie nõmmikus, tõi meil sõja sõnumid, kes lääb meilta ju sõjasse? Kas lääb isa või lääb ema, või lääb kõige noorem venda, või lääb see kes kätkis kiigub? Ei see alles tilluke, õle kõrre kõrgune, pilliroo pikune. Kes lääb meilta ju sõjasse. pag. 17 Jaan lääb meilta ju sõjasse. Kes läks Jaani viidema? Isa läks Jaani viidema. Tõuse üles Jaanikene, hakka sõtta säädima, ma sul õmblen sõjavalju, ema sul õmbleb sõjapüksa, vend sul õmbleb sõjasaapu, õde sul õmbleb sõjasärki. Jaan ei kuulnud ja ei tõusnud. Kes läks Jaani hüüdema? Ema läks Jaani hüüdema. Tõuse üles Jaanikene, hakka sõtta säädima, ma sul õmblen sõjapüksa, isa sul õmbleb sõjavalju, vend sul õmbleb sõjasaapu, õde sul õmbleb sõjasärki. Jaan ei kuulnud ja ei tõusnud. Küll ta kuuleb, miks ei kuule, Ale meel ei anna tõusta. Kes läks Jaani hüüdema? pag. 18 Vend läks Jaani hüüdema. Tõuse üles Jaanikene, hakka sõtta säädima, ma sul õmblen sõjasaapu, isa sul õmbleb sõjavalju ema sul õmbleb sõjapüksa õde sul õmbleb sõjasärki. Jaan ei kuulnud ja ei tõusnud. Küll ta kuuleb, miks ei kuule ale meel ei anna tõusta. Kes läks Jaani hüüdema? Õde läks Jaani hüüdema. Tõuse üles Jaanikene ja hakka sõtta säädima, ma sul õmblen sõjasärki, isa sul õmbleb sõjavalju, ema sul õmbleb sõjapüksa vend sul õmbleb sõjasaapu. Jaan siis ärkas ja siis tõusis, hakkas sõtta säädima, õde jälle venda õpetama. Jaanikene, hellakene, pag. 19 ära sina sõida sõja eesa, ära sa sõida sõja taga, sõida sõja keskeella. Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised lastakse kodusse. Sai see sõda lõpetud ja vaenlane ka võidetud, kui see Jaan siis kodu tuli, sõitis isa õue peale. Isa koera haugatas, isa hobu irnahtas, isa läks välja vaatama, meil tulnud üksi noori meesi, sõjamees, sõjahobune, sõjahalli manteliga. Sõjamõõk tall vööle, Isa ei tunnud oma poega. Sõitis ema õue peale, ema koer haugatas, ema hobu irnahtas, ema läks välja vaatama pag. 20 meil tulnud üksi noori meesi, sõjamees, sõjahobune, sõjahalli manteliga. Sõjamõõk tal vööle. Ema ei tunnud oma poega sõitis venna õue peale Venna koer haugatas, venna hobu irnahtas vend läks välja vaatama, meil tulnud üksi noori meesi, Sõjamees, sõjahobune, sõjahalli manteliga. Sõjamõõk tal vööle Vend ei tunnud oma venda sõitis õe õue peale õe koer haugatas, õe hobu irnahtas, õde läks välja vaatama Õde see tundis oma venna, oma kirju kinnastesta, oma laia paeladesta, kivi pealt võtnud kindakirja, pag. 21 pae pealt võtnud paela kirja. Õde vennad küsima, vennakene, hellakene, kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis, vend jälle kuulis, vastu kostis, pese mu mõõka veresta, siis ma alles ütlen sulle, ei ole sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis, sõjas on armas haljas mõõka, kallis kange pea hobune. ERA II 11, 71/5 (1) < Paistu khk., Tuhalaane v., Loisu järve otsas - Johannes Semper < Ann Hendrikson ("Laapa Ann") (1928) Sõjalaul Vares vaakus vainu keeli, Arak tõi sõja sõnumida. Kes peab sõtta mineme? Velle alla til´lukese Velle peab iki sõtta mineme. "Veli, ella vellekene, Mine nüid aita ehtimaie Sel´gä aa ame linane, Jalga aa sa kaltsa kalli. Sedä ei tää mina vaene, Kas saab käsi terete. Veli, ella vellekene, Kui saad sõtta mineme, Kui saad vainu vajome, Ära sa sõita ehen sõa, Ega tant̄si taga sõa, Keerute keset sõdada. Ehen om tuli punane, Taga om suitsu sinine. Keerute keset sõdada." "Emäkene, ennekeine, Kui ma saa kodu tuleme, Kütä mul sanna kö̭ö̭menest, Viha tḙḙ villa tätterist, Lõunu eidä rõõsast piimäst, pag. 73 Vihu mul manta maa aisu, Suu manta suitsu aisu. Emäkene, ennekeine, Enne viinu mu vesile, Kandan sa külä kajosse, Lämmaten mu lätteesse, Enne kui saadid Saksamaale, Veeretid mu Venemaale. Suur ma oli soldanis, Paks oli pauna kandajas, Rohke ravva rookijas. Pitsitiv mu pihaluu, Ärä õõr´tsev õlaluu. Nüid ole pihast peenikene, Käevarrest vaimukene." Emä kuuli, emä kosti: "Poiga, poiga, poiga no̭o̭ri, Sedä ei ole imet enne ollu, Enne ollu, muiste kuulu, Et ma vii vere vḙḙle, Lase liha lätteesse, Kanna oma külä kajosse." Poiga kuuli, jälle kosti: "Vene püssi, pikä püssi, Rootsi ravva, raske ravva pag. 75 Nee mul käive käte pääle, Õõruve mul õlaluu." ERA II 16, 32/3 (37) < Mihkli khk., Koonga v., Hõbeda k., Altaadu t. - Herbert Tampere < Karl Sakson, 71 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud All ruun irnus esimest korda. Kes läks õue vaatamaie? Ätt läks õue vaatamaie. Ei ta tunnud oma poega, Oma rinna rihmadesta, Sääre paela tuttidesta. All kyll irnus teista korda. Kes läks õue vaatamaie? Eit läks õue vaatamaie. Ei ta tunnud oma poega Oma rinna rihmadesta Sääre paela tuttidesta. All kyll irnus kolmat korda. Kes läks õue vaatamaie? Vend läks õue vaatamaie. Ei ta tunnud oma venda Oma rinna rihmadesta Sääre paela tuttidesta. All kyll irnus neljat korda. Kes läks õue vaatamaie? Õde läks õue vaatamaie. pag. 33 Õde tundis oma venna Oma rinna rihmadesta Sääre paela tuttidesta. Õde vennalta kysima: "Vend mul räägi sõjajuttu." Vend oli tarka, mõistis kosta: "Pese mu saapad sauesta-a, Pese mu kybar igista-a, Pese mu mõõka veresta-a, Siis ma räägin sõja juttu: Sõas oli enam surma leida, Enam kui metss puu pulgakesi; Sõas oli enam verelaenid Kui on meres ve-elaenid; Sõas oli enam meeste päida, Enam kui metsas mättasida. Märkus laulude nr. nr. 13-37 kohta: Osa neist laulest olevat K. S. 1874, aastal ka A. Grenzsteinile andnud, kes nad siis Audrust Eesti Kirjameeste Seltsile saatnud. Lisatud värsimõõdumärgid ERM 5, 67/9 (17) < Jõhvi khk., Voka v. - Mihkel Elias (1885?) Vt. lisaandmeid leheküljel H III 1, 188/9. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hellä vennäkene Turu pääl sa lüäd trummu Alevis sina ajad sarve Kuninga kübär päässä Kendralie kirju kuube Puhus et maa põmises Kuuramaa metsad kumasid. Põltsamaa metsad müräsid Suame sillad nõksatasid Läksid sõda sõdimaie Vaindlaste vasta maalemaie Kuningal õli kuldakõrbi Isandal oli hiirehalli Mu vennal veripunane, Püss õli pitkä raud õli raske Sie käis venna käside pääle Vieres viie sõrme pääle Oikode õlade pääle Minu hella vennakene Kui tuled sõjasta kodoje Pää sul paistab päältä metsa pag. 68 Jalad alta arva metsa Keha metsa keske'elta Sõitis isa õue pääle Tule isä tunne poiga Kübäristä kinnastesta Sadulasta saabastesta Maksakarva mantelista Isä tuli ei võind tunda Sõamies sõahobone Sõakinda'ad käässä Sõakübär päässä Sõasaapa'ad jalassa Kindralie kirju kuube Sõitis emä õue pääle Tule emä tunne poiga Kübäristä kinnastesta Sadulista saabastesta Maksakarva mantelista Tuli emä ei võind tunda Sõamies sõahobone Sõakinda'ad käässä Sõakübär päässä Sõasaapa'ad jalassa Kindralie kirju kuube Sõitas venna õue pääle Tule vendä tunne miestä Kübäristä kinnastesta Sadulista saabastesta Maksakarva mantelista Tuli vendä ei võind tunda Sõamies sõahobone, Sõakinda'ad käässä Sõakübär päässä Sõasaapa'ad jalassa Kindralie kirju kuube Sõitas õe õue pääle Tule õde tunne vendä pag. 69 Kübäristä kinnastesta Sadulista saabastesta Maksakarva mantelista Õde tuli tundis vendä Oma mies oma hobone Oma kinda'ad käässä Oma kirja kinnastessa Oma kübär päässä Oma saapa'ad jalassa Tule maha käi tubaje Istu maha tuali pääle Õde vennalta küsima Kas on sõas naine armas? Naine armas kaasa kallis? Veli varsti vasta kostis Ei ole sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas armas haljas mõõka Kallis kangepää hobone Sie päästäb mehe sõjasta Sõjasta sõja siesta Vainuköiside vahelta. Vrd H III 1, 219/22 (17) ERM 40, 20/1 (21) < ? (1850?) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jo toodi sõjasõnada; Vaenokeeli kannetile! Kes see tõi sõjasõnada? Kes see kannab vaenokeeli? Harak toob sõjasõnnada, Varas kannab vaenokeeli! - Kes siis meilt sõdase läheb? Sõsarite sõdase minna Vennade kodoje jääda. - Oh hullud sõjavanemad! Targad vaeno talitajad! Mis teeb sõsar sõdana? Värvoke väe vahele? Lindipea mul alla lippu, Kuuleb püssi paukuvada, Arvab linna langevada, Näeb ta mõeka läikivada, Arvab peada raiutavat. - Juba läks jo pävaaego, pag. 21 Mõningast mõned nädalad; Siis toodi tõista sõnada: Vendade sõdase minna, Sõsarde kodose jääda. Velli, hella veljekene! Kui tuled sina sõdasta; Ma kütan sanna küümelista, Hautan vihad vevelista! Veli, hella veljekene! Kas on sõdas naene armas? Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis! Sõjas on armas haljas mõeka Kaunis kangepea hobune, Kas peästab mehe sõjasta, Sõsar, hella linnokene! Tule sa jo katsumaie Kas oja jookseb õluta; Lähe mõdu mõlguteleb; Vaher viina vilgoteleb. - Sõsar läks jo katsumaie, Oja jooksis velje verda; Lähe verda vilgoteles. - ERM 44, 5/8 < ? - ? tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oh minu hella vellakene Räägi meile sõjast juttu Oh mo õrna õekene Sõstrasilma sõsarake Pese mu mõõka veresta Loputa verelombitesta Siis räägin teile sõjast juttu Veli hella vellekene Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Oh mo õrna õekene Sõsar sõrmepikkune Sõjas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kange pää hobune See viis minda Virumaale Päästis minda Pärnumaale Aitas minda Harjumaale Kandis isa koduje pag. 8 Kes tõi sõjasõnumida Kes see kandis vaenukeelta Harak tõi sõjasõnumida Vares kandis vaenukeelta Kes lääb meilta sõdimaie Kas lääb isa või lääb poega Läks aga noorem pojokene Vend läks aita ehtimaie Õde järgi õpetama Oh minu hella vellekene Pane selga surmasärki Pane kaela kalmurätti Pane jalga surmasukad Võta kätte koolikindad Oh minu hella vellekene Kui saad sõtta minemaie Ära sõida ette sõja Ega tansi taga sõja Keeruta keset sõdaje Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Ees on tuli punane Taga suitsu sinine Oh minu hella vellekene Kui saad kodu tulema Ära sina jo poola vetta Poolas palju poiste päida Ära sina jo Narva vetta Narvas palju naeste päida Ära sina joo Riia vetta Riias palju ritsikida Poeg hakkab ema tänama Ole terve nännekene Seda said minda kasvamasta Mitu ööd ilma uneta Mitu sööki söömatagi Mitu jooki joomatagi Mitu suitsu suurukseta. Nüüd pean ära minema Ära tapperi talgule Sõagu surma suikumaie Seda said sina nännekene Seda said minda kasvamasta Poeg hakkab kodu tulema Poeg sõitis isa välja peale Hobu hirnus esimest korda Mis sa hirnud hookene Kas sa hirnud heinusida Või ka karjud kaerusida Ei mina hirnu heinusid Ega karju kaerusida Hirnun selgaistujada Karjun selgakargajada Poeg sõitis isa väravasse Hobu hirnus teista korda Mis sa hirnud hookene Kas sa hirnud heinasida Või ka karjud kaerusida Ei mina hirnu heinusida pag. 5 Ega karju kaerusida Hirnun selgaistujada Karjun selgakargajada Poeg sõitis isa ukse ette Hobu hirnus kolmat korda Mis sa hirnud hookene Kas sa hirnud heinusida Või kas karjud kaerusida Ei mina hirnu heinusida Ega karju kaerusida Hirnun selgaistujada Karjun selgakargajada Poeg sõitis isa ukse ette Tule isa tunne poega Isa tuli välja ei tunnud poega Tule ema tunne poega Ema tulli välja ei tunnud poega Tule õde tunne venda Õde tuli välja tundis venna Oma aetud hamesta Oma kalmu kaelarätist Oma surmasukkadesta Oma koolikinnastesta. ERM 59, 7 (7) < Võnnu khk. - J. Kihu (1912 (saadud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaakus vainukeeli Harak rääkis rahvakeeli Kes lätt sõtta minema Kas lätt esa, vai lätt imä Vai lätt kõige noorem veli Veli nakas jalgu kangimalle Sõarõivit sälga pan'ma Sõsar läts manu ikuga Veli kunas sa tagasi tulet Ei ma enne tagasi ei tule Kui ne' puu jo punatses lääva Kõjolehe kõllendama Haavalehe hallendama Moru munne munele x x x Aie mina hobu aida lävele Tere esa, tunne poiga Ei sa ei ole minu poig Sa olet Riiast raadi herra poig, Aie mina hobu tarelävele Tere ima tunne poiga Ei sa ei ole minu poig Sa oled Riiast raadi herra poig Aie mina hobu talli lävele Tere veli tunne velle Ei sa ei ole minu veli Sa olet Riiast raadi herra veli Aie mina hobu kua lävele Tere sõsar tunne velle Ja sa olet minu veli Kost sa minu ära tunsit Omist kirivist kindist Omist sinitsist sukest. E, StK 1, 97/9 (144) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõstamaa alevik - Siegfried Lind, stud. med. < Liisa Raud (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares tõi sõjast sõnumid, Kes läeb meilta sõtta nüüd? Kas läeb isa, või läeb ema, Või läeb see, mis käkkis kiigub, Või läeb see, mis õrdes õõtsub? Ei läe isa, ei läe ema, Ei läe see, mis käkkis kiigub, Kõige noorem vend peab minema. Vend läks aita ehtima, Õde järgi õpetama: Pane sina selga surma särk, Pane sina jalga surma püksid, Pane sina jalga surma sukad, Pane sina selga surma vest. Pane sina pähe surma müts, Võta kätte surma kindad. Ära sina sõida sõja ette, Ära sina sõida sõja taha, Sõida sina sõja keskele. Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised kodu tulevad. . . . . . . . . . . . . Sõitis isa ukse ette, Raks see haukus esimest kord, Hall see hirnus esimest kord. Kes läks välja vaatama? Isa läks välja vaatama. Isa ei tunnud oma poega: Võeras mees, võeras hobune, pag. 98 Võeras sakitud sadulas. Sõitis ema ukse ette. Raks see haukus teist kord, Hall see hirnus teist kord. Kes läks välja vaatama? Ema läks välja vaatama. Ema ei tunnud oma poega: Võeras mees, võeras hobune, Võeras sakitud sadulas. Sõitis venna ukse ette. Raks siis haukus kolmat kord, Hall siis hirnus kolmat kord. Kes läks välja vaatama? Vend läks välja vaatama. Vend ei tunnud oma venda: Võeras mees, võeras hobune, Võeras sakitud sadulas, Sõitis õe ukse ette. Raks siis haukus neljas kord, Hall siis hirnus neljas kord. Kes läks välja vaatama? Õde läks välja vaatama. Õde tundis oma venna. Kust tema tundis oma venna? Oma kinda kirjadest, Oma rüüe hõlmadest, Sealt tema tundis oma venna. Hüppa maha halli seljast, Karga maha kõrvi seljast, Tule aga tuppa, istu tooli, Räägi meile sõja juttu: Kas oli sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Vend oli tarka õel kostis: pag. 99 Küüri mu kübar veresta, Pese mu saapad sauesta, Siis ma räägin sõja juttu, Sõja juttu, vaenu keelta. Sõjas oli armas haljas mõõka, Kallis kangepea hobune. Kas oli sõjas sõrme luida? Enam oli sõjas sõrme luida, Enam kui metsas puude oksi. Kas oli sõjas meeste päida? Enam oli sõjas meeste päida, Kui oli metsas mättaida. Kas oli sõjas meeste luida? Enam oli sõjas meeste luida, Kui on metsas mäda puida. Kas oli sõjas meeste verda? Enam oli sõjas meeste verda, Enam kui metsas vee laani. - - - - - - - - - - - - E, StK 7, 82/6 (1) < Häädemeeste khk., (Orajõe) v. - August Ammon, stud. < Eva Tilpam, 68 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Kes see toob meil vaenu käsku, Vares toob meil vaenu käsku, Toob meil sõja sõnumid, Kes peab sõtu minema? Veli alles veikseke, Alles kiikseb käiessa, Nõrkeb nõrgal veol. Ise pean sõtu minema. Sõja leiba sõitkuma. Sõja leib on sitke sõkku, Vaenu kakk on vali kakku. Läksin aita ehtima, Õde tuli juure õpetama: "Pane selga sõja särki, pag. 83 Pane jalga sõja püksi, Pane jalga sõja saapad, Pane selga sõjakuub Pane pähe sõjakübar, Pane ööle sõjaööda. Võta kätte sõja kindad. Veli, hella vennakene, Kunas meil kodu tuled?" "Kui teil oja ukse ette, Päiv Teil värava all, Jõgi Teie õuessa. Siis ma Teile kodu tulen." "Veli, hella vennakene, Ära hoja ette sõja, Ära tantsi taha sõja, Esimesi hukatakse, Tagumisi tapetakse. pag. 84 Keri sõja keskela, Valusa sõja vahele. Keskelt ju kodu tulevad. Ja vahelt välja vaatavad. Meil oli oja ukse all, Väin meil värava all, Jõgi meil õuessa. Isa läks välja vaatama. Isa ei tunnud oma poega, Sõja meest, sõja kübara, Sõja piits oli pihlakane, Sõja look oli lodja puune, Sõja saan oli jalakane, Sõja kodar kohlapuune. Ema läks välja vaatama. Ema ei tunnud oma poega .............................. Veli läks välja vaatama. Veli ei tunnud oma venda pag. 85 Mina läksin välja vaatama, Mina tundsin oma venda. Tundsin oma kujutud kasukast. Oma kirju kinnastest. Oma säetud sääre paeltest. Oma aetud hammest. Veli, hella vennakene, Tule tuppa tooli peale, Pista perse pingi peale, Aja mulle sõja juttu: Kas said sõjas saija süüa, Või said sõjas viina juua," "Sadulas sai saija süüa, Koidus sai uni magatud," "Kas oli sõjas naine armas?" "Ei ole sõjas naine armas, Sõjas on armas haljas mõek, pag. 86 Kallis kange päe hobune: Pästab mehe sõjast, Vaenu köite vahelt. Sõjas on enam meeste päit luid, Kui on soos mättaid. E, StK 10a, 146/50 (57) < Paistu khk., Holstre - Oskar Loorits < Liisu Mägi < (Puru Liisu), snd. 1831 (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõalaul. Kessi tõi sõa sõnumid, kessi vaagub vainu kella? - Arak tõi sõa sõnumid, vares vaagub vaimu kella. Kessi peab sõtta minema? - Veli " " " - läits ~ lähäb aita ehtimaie jemä ~ esä ~ sõtsi perrä ikkemaie ikkemaie, õppemaie: Aa selgä sõa amme kätte sõa kirju kinda. Kuule, kulla vellekeine pag. 147 Kui sa saad sõan sõdimaie - joo esi, jooda obesta soo ", söödä " Kui sa saad sõan sõdima - ärä sa mine merda möödä - meri om täüsi meeste päidä ära sa mine Narva kaulta Naru om täüsi näiste päidä mine oma kõrtsi kaulta Kui sa saad sõan sõdima - ärä mine ehen sõa: ehen om tuli punane taga om suitsu sinine - keeruta keset sõdaja keset kirveste lõginat ligi lipi kandijata. Kuule, kulla poiga noori, kui tuleb sõda siia maale Vene leeri siia linna - pag. 148 vala ärä vennä vardä raiu pääle sõtsi sõrme jemä jätä sa jelusse: " sul jeäne linna jesä " vaone varju - Kui sa saad sõast tagasi tuled sa esä nurme pääle - obu irnat', kõrvi kõigat' obu sis irnat' üte kõrra, tuli väräti vahele obu sis irnat' tõista kõrda Kui tuli toa lävele - - - Jemä tuli, ei ta-s tunne esä " " " " sõtsi tuli - tuusi velle tuusi kirjat kinnastesta oma aet ammedesta. Kust sa tunned sõtsikeine? - Oma kirjat kinnastesta pag. 149 oma aet ammedesta. Velle, ellä vellekeine aja mulle sõa juttu kõnela sõa kõneta kas oli armas sõan naine või " kallis " kaasa - Velle kuuli, jälle kosti: es ole armas sõan naine " " kallis " kaasa, sõan oli armas al´las mõõka kallis kangepää obene kuule kulla sõtsikeine mõse mu mõõka veresta (" " saapa savista) uha kuube kuulidesta sis mina aja sõja juttu. Sedä oidku jumalikeine kaitsku kallis Maarikeine pag. 150 kes saab sõa leibä söömä vainukakku kastamaie - sõa leib om sõkeline vainukakk om kanepine see tab kärki kämmelelle rusikalle ruijumista. E, StK 13, 9/11 (16) < Kadrina khk., Ohepalu - Mart Lepik < Marie Elisabeth Vienich, 68 a. (1922) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Suitsu meilta tõuseneksi - mis sial meilla tehtaneksi? - sõja leibu sõtkutakse pag. 10 vaenu kakku vaalitakse. Kes sie meilt sõdaje läheb? Kas läeb isa või läeb venda või läheb minija miesi? Meilt läheb kõige nuoremb venda kõige nuaremb, kõige nõrgemb, kõige pikemb, kõige pienemb, kõige uhkema obune, kõige sakitud sadula. Vend läks sauna vihtlemaie õde laks alla õpetama: "Minu ella vennakene, kui sina sõdaje lähed: ära sõida sõja ieli, ää sõida sõja järele, sõida soja keske'ella, ligi lipu kandijada: esimesed eidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad." Vend võttis õe õpetusta: ei sõitnud sõja ieli ei sõitnud sõja järele sõitis sõja keske'elle ligi lipu kandijada. "Tere isa, tunne puega" Vene mies, vene obune, vene sakitud sadula, vene kübar piassa vene kindad käessa, vene kirjad kinnastessa. Sõitis õe ukse alla pag. 11 "Tere, õde tunne venda" tuli õde tundis venda: oma mies, oma obune, oma sakitud sadula, oma kübar on piassa, oma kinda'ad käessa, oma kirjad kinnastessa minu ella vennakene, kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis sõjas on armas aljas mõeka kallis kangepia obune. E, StK 13, 26/8 (36) < Kuusalu khk., Kasispea k. - Mart Lepik < Anna Eindrei, 70 a. (1922) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Läksin luojalle luole, marijalle einamaale, luoja luogu võttemaie, mari eina niitemaie. Leidsin kotka kaare alta mis sial kotkal tiiva alla? pueg sial kotkal tiiva alla. Mis sial poja puusa pialla? kerves poja puusa pialla. Mis sial kerve nurga alla? - laast sial kerve nurga alla. Mis sest laastust tehtaneksi? - neljanurgelist tabada, viie viilu kamberida. Mis sial tuas tehtaneksi? - õde sial sõtkub sõja leiba, vend sial vaalib vaenu kakku. Kes läheb sõtta sõitemaie? - Kas läheb isa või läheb ema, või läheb minija miesi, või läheb kõige nuoremb venda? Ei lähnd isa, ei lähnd ema ei lähnud minija miesi - läks aga kõige nuoremb venda Vend läks sõtta sõitemaie õde läks venda õpetama: "Ära sõida sõja iessa ära sõida soja tagani pag. 27 sõida sõja keske'ella. Esimesed eidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Vend tuli sõjasta kojuje; sõitis isa õue alla, aas aga alli õue alla, kõrvikese kõrvi õue, linalaka lüävi alla. Alli irnus üksi korda, kõrbi karjus kaksi korda, vieretas veri punane, laulis veike lauki ruuna: Tule isa tunne puega, tule ema tunne puega." Kust võin tulla, kust võin tunda: sõjamies sõja obused, sõja piitsuke pihussa, sõja kinda'ad käessa, sõja kirjad kinnastessa, sõja saapad jalassa, soja sukad saabastessa. Vend tuli sõjasta kojuje, sõitis õe õue alla, aas aga alli alla õue, kõrvikese kõrva õue, linalaka lüävi alla. Alli irnus üksi korda kõrvi karjus kaksi korda pag. 28 vieretas veri punane, laulis veike lauki ruuna: "Tule õde, tunne venda!" Õde kohe kostis vasta: "Miks ei tule, miks ei tunne: oma mies, oma obused, oma piitsuke pihussa, oma kinda'ad käessa, oma kirjad kinnastessa, oma saapad jalassa, oma sukad saabastessa." E, StK 15, 170/1 (118) < Karksi khk. & v., Sepa t. - Anna Johanson, stud. phil. < Reet Hennok (1922) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli pẹab sõtta mineme Veli pẹab vaenu vajume Veli lait´s aita ehtimaie Sõdse läit´s manu ikkemaie Aa sa selgä surma ame Surma ame, kalmu kaltsa Pane kaala kalmu rät´t Veli ellä vellekēne Ära sõita ehen sõja Ehen oo tuli punane Taga suitsu sinine Keerude keskel sõdada Ligi lipu kandejat Vastu vana päälikuta Oh mu noori vellekene Kunas ma su kodu ooda Ooda kuu, ooda katsi Ooda pooli kolma tõttu Oodi kuu, oodi katsi Oodi kuu kolma tõttu Sõdse läits vastu ootemaie Oh miu noori vellekene Aa mulle sõa juttu Kas oli sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis. Sõsar noori lennuke Oli ei sõan naine armas Naine armas kaasa kallis Sõan oo armas al´las rauda Kallis kangepää obene Sõa leib oo sõkkeline Sõkkeline makkeline Sõsar noori linnukēne Mõse mu saapa savista Pühi püssi roosteesta Ma mõse esi mõõgakesta. E, StK 19, 74/5 (61) < Ridala khk., Võnnu v. & k., Unduansu t. - Elisabeth Labi (pr. Urman) < Mart Jõkk, 89 a. (1923) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. Vares oli vaga halli lindu, tõi meile sõa sõnume. Kelle kord oli sõtta minna? Eit oli vana taat oli vana, vend oli alles noorukene, õde õõtsub kätki sees. Venna kord oli sõtta minna. Õde läks venda õpetama: "Ära sina sõida sõa ees, ära sina sõida sõa taga, sõida sõa keske'el. Esimesed heidetasse, tagumised tapetasse, keskmised koju tulevad." Sõidab ümber taadi õue, taadi koerad haukvad õues, taadi rakid paukvad õues. Taat läks õue vaatama, mis see kutsi haugub õues, mis see raki paugub õues. Vene mees, vene hobune, vene kroonitud kübaras, vene sapitud sadulas. pag. 75 Sõidab ümber eide õue, eide koerad haukvad õues, eide rakid paukvad õues. Eit läks õue vaatama, mis see kutsi haugub õues, mis see raki paugub õues. Vene mees, vene hobune, vene kroonitud kübaras, vene sapitud sadulas. Sõidab ümber õe õue, õe koerad haukvad õues õe rakid paukvad õues. Õde läks õue vaatama, mis see kutsi haugub õues, mis see raki paugub õues. Oma mees, oma hobune, oma kroonitud kübaras, oma sapitud sadulas. "Tere, tere, õekene, kust sina küll mind aga tunned?" "Ma tunnen neist aga kinnastest, mis mina ise sulle tegin, püssikirjad pöidla peale, valukirjad varre peale." E, StK 22, 39/43 (32) < Setu - Harald Jänes < Hedo Lehepuu (1924) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Mõõk merest + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Sõttaminek. Tulli üles hummogulla, Varra väiko valgega, Miä tüü edimäne, Miä hooli hummogulla. Sorre suu mõskemine, Käpe jala kängemine Lasi pa'a peräni, Akna vallale arodi, Käie usse lävi paja, Aije pääd akenista. Miä sääl näie moro pääl, Kua perä paja all? Näie mere moro all, Piusa perä paja all. Miä näie mereh olevat? Partsi' mereh uijusi, Luiga' lappu' lainih. Ütli umale velele; "Võta püssü pütü päältä Taba taari vana päältä!" Velekesta, noorekesta, Kullel sõna, mõistse meele. Lätsi partsi tappemahe Luika maale laskemahe. Partsi naas, vasta pallema, Luika vasta kummardama: "Kuule sa kolga kosilane, Kuule nulga noorimeesi. Tappui partsi merestä, Laskui luika lainilta! Võta lootsik luiga luine, Parve partsi pudsajine!" Vellekesta, noorekesta, Imelasta, helläkestä. Tapa es partsi merestä, Lase es luika lainilta. Võt´t lootsiku luiga luitse, Parve partsi pudsajitse. Esi võti luiga lootsikuhe, Partsi parve perä pääle. Läts siidimaale, s´olkamaale, Siidi, s´olka häiermule. Tõie s´olka seole maale, Siide neile sīsarile Helmi helme pidäjile. Näiokesta, noorekesta Lätsi ta mere veere pääle, pag. 40 Pikä Piusa perve pääle, Uibutse usse pääle Kadajatse kaase pääle Pedäjätse pingi pääle. Näiokesta, noorekesta Naksi helmi sallitsema,1 Naksi sorre2 sorahama, Helmi merde veerähti, Sõra suurde võrrenguhe. Miä tetä, kohe minnä. Näio läts helme otsimahe, Karsksi kaalani vesile, Olest saani uponguhe. Miä pihta putusigi, Kua kaala kargasigi? Mīīka pihta putusigi, Kannus kaala kargasigi. Kelle mõõga tuu toeda, Koole kullatse kannuse. Toedi ma mõõga esele, Esele kullatse kannuse. Kel um kõrda sõtta minnä? Kual kõrda kodo jäiä? Esel um kõrda sõtta minnä, Poel kõrda kodo jäiä. Nakas' ese sõtta ehitämä, Nakas' vana valmistama. Näiokesta, noorekesta, Näio lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Kohe ehit esekene, Kohe vana valmistelet?" Ese lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Kuule, mu kulla tüttereni, Mõista meele mar´akene. Ehi sõtta kuningile, Vanembile valmisteli." Näio lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Esekene, helläkene, Sedä ole ei inne nännü, Inne nännü, inne kuulnu: Esel kõrda sõtta minnä, Poel kõrda kodo jäiä." Näio lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Innep ma ehi sino iist, Vana eestä valmisteli." Näio lätsi üle moro, Üle vahatse vanija.3 Kudi kulla kaputit, Vasitsilla vardehilla. Näio lätsi aita mäele, Saie salvi nõale. Nakas' (näio) sõtta ehtimähe, Helme kaala kabistama. Vello lausi meelestäni, pag. 41 Lausi meele poolestani: "Kuule kulla sīsäreni. Kohe sa ehit sīsäreni, Helme kaala kabistelet?" "Vellekene, noorekene, Imelatsi, helläkene. Ehi ma sõtta kuningile Vanembile valmistele." Vello sääl lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Kuule mu kulla sīsareni, Mõista meeli mar´akene. Keeki ole ei sedä nännü, Inne nännü, inne kuulnu: Sīsarilla sõtta minnä, Vellil kõrda kodo jäiä?" Vello jäll´ lausi meelestäni Lausi meele poolestani: "Innep ma lää sino iist, Kabo iist kabistele." Nakas' vello ehtimähe, Imekana kabistama. Näio kudi kullast kaputat, Vasitsilla vardahilla. Inäp sääl ikko sai, Viie võrra silmä vettä, Kui kindal silmi, Kui langu hammel Nakas' vello ehitämä, Imekana kabistama. Näio kündü küsümähe Näio nõssi nõudemahe: "Velekene, noorekene, Kuna ma sinno kodo ooda, Kodo ooda, tarre taha?" Vello lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Ooda kol´ kolma päivä, Ooda neli nelä päivä, Viisi rikast riidetä. Kuusi puhast puulipühä. Tule kui oja usse alla, Läte tare läve ala. Kivist niitse' kistasegi, Paijust villa' pöötäse." Näiokesta, noorekesta, Uut' kol´ kolmapäivä, Viisi rikast riidetä, Kuusi puhast puulipühä. Tuli är´ oja usse alla, Läte tare läve ala. Kivistä niitse kistigi, Pajust villa' pöötigi. pag. 42 Kostki vello tule es kodo, Kavvest kodo kallu es. Tulli üles hummogulla, Varra väiko valgega. Kaie usse läbi paja, Aije pää akenista. Näie päävä nõsevata, Ega tuu päivä nõse es, Astu es ao veerekene Veret' vello verrev küpär´ Sinet vello sini särki. Kodo kuuldu pilli puhkumine, Kuuldu sarve ajamine. Ummi saie nurmi ot/sale, Vello pinnärde peräle. Uma sai kodo kottale, Vello värehti veerele. Kiä läts usse tundemahe? Ese läts usse tundemahe, Kulla tarre kutsumahe. Ega ese poiga tunne es, Eka poig esse tunne es. Nägünessä, kuulunessa. Kiä läts usse tundemahe? Ime läts usse tundemahe, Kulla tarre kutsumahe. Ega ime poiga tunne es, Ega poig imme tunne es. Nägünessä, kuulunessa Kiä läts usse tundemahe? Veli läts usse tundemahe, Kulla tarre kutsumahe. Egä veli velle tunne es Nägünessä, kuulunessa. Sīsar läts usse tundemahe, Sääl küll sīsar vele tundse, Ar´a veli sīsare tundse. Sīsar lausi meelestäni: "Tule maale mar´a vello, Liigu maale linnu vello." "Maale saa ei minnä mar´a vello, Liiku maale linnu vello: Jala' jäänü' jalusihe, Käe' jäänü' käänüsihe, Sõrme' suiste külge. Kuule mu kul´la sīsareni, Mõista meeli mar´akene. Läniguga tuu lämmi vesi, Padasega pallav vesi, Sulada sõrme' suiste külest, Jahuda jala' jalusista! Näiokesta, noorekesta, Imelasta, helläkestä pag. 43 Läniguga vei lämmä vii, Padasega palava vii. Läts maale mar´a vello, Liige maale linnu vello. Anna teko jumalale, Katsi teko kaaljile. Vellol saie sõah oltus, Saie kullus kulleldus, Saie kodo tultussa, Saie tarre mintüssä Saie perrel hüä miil, Hüä miil, kerge kiil. 1 lõnga järele ajama 2 sora - peen helm 3 Suur moro E, StK 22, 61/7 (36) < Setu, Kerbä k. - Harald Jänes < Palaga Liivik, 77 a. (1924) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lõivo linnas lõunesta, Pääsko päävä nõsengusta. Hiidi papre paja pääle, Lasi kirä lavva pääle. Kiä läts kirjä tundemahe, Võti papre paja päältä? Vello läts kirjä tundemahe, Võti papre paja päältä. Miä ol´l kirjä kirotedu, Miä pantu papperehe? Sīsarilla sotta minnä', Velitsilla kodo jäiä. Sīsar läts aita ehtimähe, Kirstu läts kirivä külele. Löuse ehte' sääl ikevada, Kaalatsi kahitsavat. pag. 62 Näio kündü küsümähe; "Midä ikĕt eheh suuri, Midä kaalatsi' ka hitsi?" "Tuud mii ikĕ eheh suuri, Jäie (jää ei) meil pääle pandijada, Tunnis tuulde viijätä." Vello lävele lähen, Är´a nõssi nõudemahe: "Sīsareni, armeheni, Kallis lats, sa imekana, Kas um julgu järgi joosta, Umma pääd kas pää sul rako'?" "Olei julgu joht järgi joosta, Olei pääd mul pää rako'." Vello naas' esi' ehtimähe, Imekana kabistama, Ese suge suurta ruuna - Inäp olli ikusita1 pag. 63 Suure kui ruuna sugimita. Vello voolits vehmerita - Inäp olli ikusita, Kui noid vehmre vuulmita. Ime ummel sīss udsu ha(a)meht - Inäp olli jäll ikusita, Kui langu sääl haamenna. Sīsar kudi sõrmi kindehita - Inäp olli ikusita, Kui kinda noid naarmita. Saie vello ehtinüssä, Imekana sai ka(a)bistetus. Nakas vello (tuu) veerümähe, Imekana naas kallumahe. Sīsar lausi meelestäni, Lausi meele poolestani: "Velekene, noorekene, Imelats, meil helläkene, pag. 64 Kuna sinno mi kodo ooda, Kodo ooda tarre taha?" "Sīss ti minno kodo uutke, Kodo uutke, tarre tahtke, Kui vares valges lätsi, Kaarne poiga karvalitses; Joosi oja usse alla, Läpeh tare läve ala! Ar´a kaege meelestäni, Kas juusk meri meeste verdä! Sīss iks minno kodo uutke, Kodo uutke, tarre tahtke. Vai juusk oja hobeste verd. Sīss minno kodo uutke, Kodo uutke, tarre tahtke!" Ar´a oodi tuu ajo, Tuu tunni tulevata, Kui vares valges lätsi, pag. 65 Kaarne luige karvalitses; Joosi oja usse ala. Läteh tare läve ala, Ar´a sīss kaie meelestäni Joosi oja hobeste veri. Ar´a tuu vares valges lätsi, Kaarna luige karvalitses. Oodi sīss kodo tulevada, Tulli kodo kulla vello, Tulli maija mar´a vello. Kiä läts usse tundemahe? Ime läts usse tundemahe. Eka ime poiga tunne es, Umma kalliat ka(a)vatsele es. Sīsar usse läts tundemahe, Uma kalli kavatseli. Tule maale sa mar´a vello Saada saabas sa morole. pag. 66 Vello lausi meelestäni: "Milles moro sul muane, Tare eedi ne tahmane?" "Eelä' puskli pulli' härä', Maadli ruuna Sulle kõõrige kõrruda. Liigu maale linikelle, Kõnni maale kõrikelle!" Vello tansi meelestäni; "Pääse ei käe' mul päiste külest, Käe' umma' mul /päitsi/ päävä/ tedi Sõrme suitsele su lanu." Sīsar /ta'a/re ta/gasi. Tare lävele lä/hesi: Imekene, helläkene, Maama, meeli mar´akene, Pane sa/ piimä meil peesü/mähe Liha leemi leükenemmä!" pag. 67 Minka /suitsi' meil sulatella, Minga /pästä meil/ päiste kylest." Ime pan´d /piimä/ pii/sümä, Lihaleeme /leükümähe/ leükenemä. Sõrme sīss suitse sulatelli, Võti pässä päüste kylest. Tulli maale sīss mar´a vello Liike /maale tä/ linikelle. Kõnde maale kõõrikella. Lätsi siss oi/kih o/lile Päädä põteh pähutsille: Vello ol´l /väe/ga rä/sünü. 1 t siin mitte geminaat, samuti mujalgi, võiks olla märgit "d"-ga. E, StK 32, 9/10 (6) < Setu, Suure-Rõsna k. - E. Remmel < Ekaterina Adari, Ignati t. (1926) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. Kui ma kanna kasvatelli üsä kirja ülendelli, ineb ma su vette veenü', " oija uputanu, kui ma sõtta saada, vaino valmista. No' lääd' sa sõja sõrmile, lääd vaino varöle; kohe ma su unohtele, umast meelest minehtele. Tule-i mul uni maateh, suiku-i suu lebähteh. Muu' eks heitäse' marä' magama, heitäse' linnu' lebämä, imekene istus ikemahe, kandjakene " kahtsema. Lääd sõja sõrmile, " vaino varöle, jala' omma' sul' kinni kikkani, omma' hämme' hämäränn kohe ole-i sul kujöma panda latsel kujoma laota. Saad sa, latsi, laiva peale, saad " poissi, pudorahe, tule tuu tuuli jumalast nõses maru marijast; pudora eks nuust puut, laiva " " laotas, Siss jääs sul veri vinnöhe, Jääs puna pudorahe kohe jovva ma uma unehtella, kui tule hummogukene, nõses pääsö päävakene pag. 10 Muu' eks süümä istuse' Oled sa, tsirgu, sömäldä, lõivo karä lõuneni. Meelekene siss päästa minehtü, Süä ladvani lahesi, kui kuuli pini haukvat, pini kirivä, kulkuvat; Siss ooda kodo tulevat, armu ooda kodo astuvat. Kui tuled sa kodo, pujakene, astud kodo armukene, siss kae kodo poole, heidä silmi hellä poole, ime sinno kodo uut, kandja kodo kaes. Siss hõõhkas savvo hõbenet korstnast tule kulda savvu, pini' siss haukva' halehehe, latsõ' ikva ilosahe. E, StK 32, 16/7 (10) < Setu, Säpino k. - E. Remmel < Varvara Raiv, Timofei t. (1926) tüübinimed kontrollimata Kägu kukub + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Sõjalaulu esimene teisend. Käolaul. Tulli üles hummogulla, varra inna valgeda, Lätsi metsa käuma hummogulla hulkima. Mia eks näi minneneh? kua kodo tulleneh? Näi ma vasitse vasige hõbehitse hõhvakese, üle tii minevät varkohe valavat. Lätsi hillä, hellü piteh, kulleldeh kummu ". Löuse piiri pedäid, " saare sarapuid. Kägo oll eks piiri pedäjah, tsiska saare sarapuuh. Kägo eks sääl kirja kirotelli, tsiska pand paprele: sõsaril eks sõtta minna. Velil nooril koso jäija. Siss eks kurvalt kodo tulli, vihane velile. Kia eks kündü küsümä, " nõssi nõudema: "mille sa kurvah kodo tulli? tulli' vihane velile? "Imekene, helläkene, maamakene maräkene; lätsi mõtsa käuma, hummogulla hulkima, näi vasitse vasiga hõbehõtse hõhvakese jne. (kordub). Selle ole ma kulla kurvaline, ole virve vihaline. Iste siss sõsar ehtima, kääne jalgu kängima. Ime eks tõi rüppü rõiva' maama kätte kängidse'. Esi ta ehte, esi ikke " kapsteh kahitsi. Kündü siss vellö küsümä nõssi vello nõudema: "Sõsar eks hellä linn'ukene, mino meeli maräkene. Om süänd sisse lüvvä? " julgust pääle joosta "Ole-i süänd sisse lüvvä' " julgust peale joosta." Siss iste vellö esi ehtemä käändü jalgu käändmä. Läts siss vellö veerümä imekana kalduma. Sõsar tõi rüppü rõiva' tõi kätte kängidse'. Esi ta ehte, esi ikke, " kapst, esi kahits. Sõsar eks lausi meelestänni pag. 17 lausi meele poolestanni: "Aja sa sälga surma särk pane kätte koolu kinda', kaala pane surma kaala rätt," Läts siss vellö veerüma ime kana kalduma. Sõsar eks kündü küsüma, Nõssi sõsar, nõudma: "Kunas sinno kodo uuta, kodo uuta, tarre tahta." "Inne eks tii uutku-i, " tahtku-i tarre, kui vares valgest lätt, kaarna luiga karvalitsest, tule uja usse ala, läteh tare läve ala, tule meri moro peale, Piusa perä paja ala. Siss ma vello kodo tule, " " " " veerü Elli siss mune päävä, kai kats nädalit. Olee-s merd moro peal, Piusa perä paja all. Lätsi siss vällä kaema - Olee-s vares valgest lännü, kaarnaluige' karvatsest. Ime eks läts usse kaema. vääne välla värehile. Olli jo uja usse all läteh tare' läve all; Olli meri moro pääl, Pius perä paja all Oll jo vares valgest lännü kaarnaluige karvatsest Siss tuu poig kodo tull imekana kodo kaldu. "Tule ime, tunne poiga, kaalu ime kaema" Tull' ime tunnees poiga Tull ese, tunne-s " tull' vello " " tull sõsar tundse vele. Kost tuu sõsar vello tundse tundse vello sõrmkindist, " " surmasärgist " kalmu kaala rätist. Kündü siss sõsar küsümä, Nõssi " nõudema: "Mingo' seal püssä pöhe, " " puhasti, nahaga eks püssä pöhe, verega puhasti. E, StK 32, 33/4 (19) < Setu, Suure-Rõsna k. - E. Remmel < Anastasia Raudkell, Andrei t. (1926) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. II teisend Tulli üles hummogulla vara inne valgeda, lätsi mõtsa kõndima hummogulla hulkuma. Mia ma löüse mõtsa minneh? Kua kodo tulleneh? Löüse piiri pedäit, " saare sarapuid, Mia oll piiri pedäjah? kua saare sarapuuh? Kägo oli piiri pedäjäh, Sisku saare sarapuuh, Kägo kirja kirotelli, Sisku panni paprille. Näio kündü küsüma, " nõssi nõudema: "Mida sa paned paprihe? " raod raamatuhe ? "Tuud eks kirja kirotele, " pane paprile, Sõsaril eks sõtta minnä, velil nooril kodo jäija'. Naksi' siss näio ehtima Kääne' jalgu kängima, Vello' eks kündü küsüma, " nõssi nõudema: "Sõsar eks hellä linnukene, kas on sul piht pihlapuine Ola luu' uibitse' Käevarre' vahtra'tse' jala kundi kuslapuudse'." Näio eks ikule isahtu: "Om mul pihta peenikene " olä ohkokese'". Vello eks kündü küsümä " nõssi nõudema: "Om sul süänd sisse süüä, " julgust pääle joosta, mõistad pühki püssä perä " mõskõ mõõga varsi? Näio eks lausi meelestanni, uma meele poolestanni: "mõistai pühki püssä perri " mõske mõõga varsi Ole-i mul süänd siise süütä, Ole-i julgu pääle joosta." Iste vello esi ehtima, kääne jalgu kängima. Sõsar siss lausi meelestanni uma meele poolestanni: "Velekene, noorekene kuna eks me sinno ooda? kodo ooda, tarre taha? Vello siss lausi meelestanni lausi meele poolestanni: - "Siss nakka kodo uutma, " " tarre tahtma, kunas vares valgest lätt kaarnaluiga karvalitsest, kuna paju putsule löövä', imälepä' ehtima." Ime siss otse rõiva' sõsar sõrmkindid, velenaane kaptit, ese eht hobesit. Läts siss vellö veerümä, imekana kallumahe. pag. 34 Aigu läts mõni aokene, müüda aste mõni aasta. Arä paijo' putseele lätsi' imelepä' ehtima', Oll siss vares valgest lännü. kaarnaluiga karvatsest. Sõsar näkas kodo uutma, vanijale vahtima. Sõja tull tõlda moro peale, vainu ratso vanijale. Siss vello kodo veeri, imekana kodo kaldu. "Tule eks ese tunne poiga, tull siss ese tundma, kasvataja kaema, tull ese tunnee-s poiga, kasvataja es kavadse', Otsa iist ütel uma poja, Säla takast säksa latsõ, Tull ime tundma, kaldu ime kaema, ega tuu ime aie tunne-es ega kandja kavadse-s. Otsa iist ütel uma poja, Sälä takast säksa latse. Tull siss sõsar tundma. Kaldu " kaema. Sõsar eks tundse uma vele, uma kalli kavadselli, Kost ta tundse uma vele? Uma kalli kavatselli, ? - tundse sõrme kindist kavats' kirja kaputist. E, StK 32, 42/3 (25) < Setu, Slobotka v., Toomasmäe k. - E. Remmel < Anna Peetri t. Sonts, s. 1870 (1926) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaulu III teisend Lõivo tull lõunast päsko päävä minengust, tõi ta kirä kivotahe " papre paja; Sõsaril eks sõtta minna velil nooril kodo jäija. Iste sõsar ehtima, kääni jalgu kängima. Vellö siss kündü käsümä, " nõssi nõudema: lääd sa sõtta sõsareni Vinne väkke virvekene? Kas sa mõistad mõõka mõske, mõistad pühki püssä perrä? "Velekene eks noorekene ega mõistai mõõka mõske, mõistai pühki püssä perra!" Iste siss vellö ehtimä, kaani jalgu kängima. Kündü siss ma vellolt küsümä nõssi vellolt nõudema: "Kuna mii' sinno kodo ooda, kodo ooda tarre taha?" "Sõsar sa hellä linnukene inne tii minno kodo uutkui. Kodo uutkui tarre tahtkui kui paju' putsule lääva' imelepä' lehile, kui ime liivast leevä küdsä, paju pudsast pudru kiit pag. 43 siss tii' minno kodo uutke kodo uutke tarre tahtke. E, StK 33, 140/9 (8) < Setu, Napi k. - V. Kalle < Natalie Aasa (1925) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Lõõ linna lõunõst Päsko paava minengest Nuu' toi' kirä' ker'kohe Toi' paprõ' pappõ kätte Sõsaril oks sõtta minna Velil nooril kodo jäiä Sosar' läts aita ehtmä Paal' kohe päätmä Sai sõsar ehitüs Imekana kabistõdus pag. 141 Kia sis lävele lahesi Saistas aida sagaralõ Vellö mul lavele lahesi Vellö saistas sagaralõ Vellö sis kündü kusumä Vellö nossi nõudõma Sõsar sa hella linnukõnõ Mino meeli marjakõnõ Kas nakat sa sõtta minemä Nakat vaan'u valama Kas om sul süand muidõ süvvä Julgu muidõ vere juvva Kas om käe sul vahtõrõtsõ Sõrmõ kundi kuslapuidsõ Minga sõkku sõa leiba Minga kasta vaan'u kahu Sosar sis kuald vasta kost Sosar mõihtsõ ni mõistut Käe oloi mul varrõ' vahtrõtsõ Sormo kundi kuslapuidsõ. pag. 142 Oloi mul süänd muidõ süvvä Julgu muido vere juvva Mia sis tetta kohe minna Sõsarost saa-i sõtta minejat Vellöl tulõ õks sõtta minna Imekanal sõtta kaldu Ime naas sis poiga säädmä Umma last laaditama Ime ummõl' udsu hamõht Sõsar' sõrm kindid Inab oll manu ikusit Viie võrra silmä vett Kui oll langu hammel Silmi sõrmkindil Ese sugõ suurt ruuna Vel´lö vehmrit voolitsõli Inab ol saal man ikusit Ku suurõ ruuna sugimit Inab ol' sääl ikusit Ku vele vehmre vuulmit pag. 143 Sai mul poig valmis Imekana kabistõdus Sõa ol' tõld torvatõt Vaan'u lipp liivatõt Naas sis poig minema Uma lats laskma Ime ma kündü küsümä Ime nossi noudma Kuna sa poig kodo tulõt Kuna kodo sa kalludõ' Miis sis ütel meelestäni poig ütel poolõstani Sõa viiä ma säitsme sisse Vaan'u viie vaihõlõ Ku sa vil elat neo' paavä Nae neo vil nädäli Ku jo' varõs valgos lät Kaarna kuiga karvalitsõs Ku sa jo paiust villa' püät Kivist niidse sa kisudõ pag. 144 Ku saa kuus kodo ette Tamm tarõ läve ala Saa uja usso ala Läteh tarõ läve ala Mine sa mere veere pääle Mine Piusa perve pääle Kas om mereh meeste veri Kalajarveh kalli veri Ku olõi mereh meeste verd Kalajärveh kalliverd Läts sis poig minema Läts kana kalluma Veedi poig ar viimätses Kannoti ta kaugus Nai ar oks nuu paavä' Naie nuu' nädäli Ku lats oks varõs valgõs Kaarna luiga karvalitsõs Ara sis paiust villa pügi Ime kivist niidse' kisk pag. 145 Sai jo uja ussõ ala Lätteh tarõ läve ala Viheld sai vet suu mõska Vinuld uno virotõlla Kasvi' sis kuus kodo kottalõ Tamme tarõ läve ala Lätsi sis mere veere pääle Lätsi Piusa perve pääle Olo-s mereh meeste verd Oll ujah hobostõ veri Saalt ma kodo joostõh joosi Joostoh joosi jovvõ' käve Naksi poiga ma uutma Kanna jo kodo kaema Sõsar läts usso hulitsilo Vellö valla värehilõ Ese läts tsõõrilõ morolõ Kaldu ussõ kasvataja Ime, ma oodi umah tarõh Sis no poig kodo tul´l Kana sis kodo kaldu pag. 146 Aie ta hoboso morolõ Kesk morro keerutõli Oga sis ese poiga tunno-s Suurõ tunno-s ruuna sugi nusots Oka veli velja tunnõ-s Uma vehmre vuulmisõst Oka ime poiga tunnõ-s Umast udsu hammõst Sosar läts veljä tundma Kaldu veljä kaema Ar sis sosar vele tundsõ Umis sormkindist Sõsar naas kodo kutsma Naas tarrõ saatma Tulõ sa maalõ marja vellö Saada saabas sa morolõ Vellö ütel ni konoli Vello lausi vasta kosto Ommõ moro teil muanõ Tarõ edine tahmadõt pag. 147 Sullo vello ma linige laoda Maalo kõrigõ keeruda Ku oks moro meil muano Tarõ edine tahmatõt Maalo sis liigo linikele Maalo konni kõrtkõlõ Vellö kõnnis maalõ kõikõlõ liigu-s maalõ linikele Ime läts sis kodo kutsma Uma maama manitsama Uma sa poig poisikõnõ Uma läts lastukõnõ Ma sinno oks kodo kutsu Umma maia manitsõlõ Mille tulõ-i sa tõllast torvatust Tulo-i lipust liivatsõst. Vellö sis ütel uma ohu Uma kah'ö kaibõli Selle ma saai tarrõ minna Saabast morõlõ saata Jala mul jäänu jalasehe pag. 148 Sõrmõ suitsilo sulanu Passa jaanu päitsilõ Sõa ahju hõitõh Sõä putsku piteh Sis tei lipõ liivakohe Lammä vii länikohe Mosijala jalusist Sormõ suitsist suladi Passa pästi päitsist Sis poig tarrõ tull Saat saapa jo morolõ Panni ma puja süümä Süümä ja juuma Sis mi kundü küsümä Sis nossi nõudma Maane ol saal sõa elo Koh sa sei süümajo Koh lõunõ lebäsi Vellö ks ütel ni kõnõli Vellö lausi vasta kosti pag. 149 Tuloh ma seis nu majo Kireh lõunõ lebäsi Jal kündü velelt mi küsüma Jal nõssi nõudma Kas om soah nuurt rahvast Om kinnü keskmätsi Kas sää om vanna rahvast Vellö sis lausi meelestäni Ommõ saal nuuri onmõ vannu Ommõ kinnü keskmätsi Kui om õks suuh rampid Kuusikoh koodi varsi. Selle ma laulu sõa laulu Soa kullust kuulutoli Olli mul oks puja' sõah Olli' latsõ' lahengoh E, StK 33, 191/6 (6) < Setu, Lämani Kullakäo t. - V. Kalle < Matrö Nõmmik (Miko Kirilä naine) (1925) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Näiokõsõ noorõkõsõ Linohiusõ linnukõsõ Naka ma laulu laulemahe Ilokõrda iskimähe Tulli ma üles hummogulla Verra inne valgõta Mia ol´l tüü edimäne Mia huul' hummogulla Tuu ol´l õks tüü edimäne Tuu huul' hummogulla Käpe ol jala kangiminõ Sorrõ suu mõskõminõ Pääle pää sugiminõ linahiusõ liigutaminõ Känge ala au jala' Keskelle kerigu jala' Pääle pikkä päävä jala Panni rinda suurõ sõlõ Kaala panni laja lehe Aie ma sälgä lina hammõ Pääle kõnd vüü kirälitsõ pag. 192 Panni ette hüa põllõ Päähü rätti päävälitsõ Saie sis näio valmista Kabokõnõ kabistõdus Kohe mul minnä minemahe Kohe kabol kallumahe Panni ma tuppõ tuima ravva Vüü ala vaiba väidse latsi sis ussõ kaemahe lätsi vallä värehillõ laa sis luuda mäele Kulda luuda kuusikohe Sis ma lätsi suurdõ motsa Vahatsõhõ lätsi suurdõ mõtsa Vahatsõhõ lätsi varikohe Võti tuppõst tuima ravva Vuu alta vaiba väidse lõiksi voori lõiksi tõssõ Kolmadagi tõotõli Kuuli suuh sis solina Ruuh kuuli ma robina pag. 193 Meeli mul mõtõl mõtus õsa Siia jahvi janesesa Tulli saalt mano musta meesi Musta meesi pokan' poisi Aie tä rinda riisõlõma Aie kaala kakõlõma Riisi ta rinnast suurõ sõlõ Kakko kaalast laja lehe Mia sis tettä näiokõsõl Kohe minnä kullakõsõl Kas no minna kohtohe Kabol kas kaldu kandorahe Sis mi latsi kohtuhe Katokese lätsi kandorahe Kua sai oks kohus korgapi Kua oigus sai ülembi Näiol sai kohus korgop Naiol sai õigus ülembi Tulli sis kodo tulõmahe Armas tulli kodo astumahe pag. 194 Ara sis kuuli musta meesi Pokan poisi mulda puutu Kiä naas kauma kääpäle Kua naas sõudma somoralõ Susi naas kauma kääpale Kahtu sõndma sõmõralõ Susi oks iki ilotahe Kahru murdsõ muratohe Kui sis näiö arä kuuli Imekana kalmu lätsi Matusihe matõtigi Kalmihe timma katõtigi Kiä naas käuma kaapäle Kua naas soudma somoralõ Ime naas kauma kaapale Sosar naas soudma sõmõralõ Ime saal iki ilosahe Sosar nuudsä saal nobõhõhe Näiokoso noõrõkõsõ Noorõkoso nõrgakõsõ pag. 195 Seo laulu lõpõtõlä Tõõsõ armas jälki alostõlõ Olli uibo kulä otsah Vislapuu olli külä veereh Pihlapuu olli piiri pääl Raag kasvi tiiraa pääl Mia sääl olli uibona Kua piiri pihlapuuh Kägo saal olli uibona Piho ol´ piiri pihlapuuh Mia tul käol kaeh olli Mia pihol peoh olli Käol oll käeh kiräkene Pihol peoh ol paprokõnõ Mia oll kirja kirotõtu Mia ol pantu papõrehe Sõsarõl oks sõtta minnä Vellöl noorõl kodo jäia pag. 196 Mia oks tettä kohe minnä Kohe minnä kullakõsõl Naas' sosar' ehtimähe Imekana nakas kabistama lats ta aita ehtimähe Pääle aida päälikohe Esi ehe ni mõttõli Esi pääle ni konoli Sosarõst saa-i sõtta minejata Näiost kroonu kullojäta Naksi veljo pallõma Kaokandjat kumardama Velle sis nakas' esi ehtimahe Imekana nakas kabistama. E, StK 37, 168/70 (8) < Türi khk., Kolu v. - August Palm < Jüri Preema, 80 a. (1926) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olin mina, olin mina, ellad vennad, Olin mina sõda sõrmimassa, Vene väge värvimassa. Oli mul väikene allikene, Pisikene kõrvikene. Sõitsin ma isa kodusse, Suguseltsi vaatamaie. Võtsin alli, viisin alli, Viisin alli isa õue. "Tule isa, tunne poega!" Tuli isa tundma poega. Ei see isa tunnud poega: "Võeras mees, võeras obune, Võeras piitsuke peossa, Võeras vehmer kaindelussa." Alli irnub, alli karjub. Viisin alli venna õue. "Tule venda, tunne venda!" Tuli vend, ei tunnud venda. "Võeras mees, võeras obune, Võeras piitsuke peossa, Võeras vehmer kaindelussa." Alli irnub, alli karjub. Viisin alli õe õue. "Tule õde, tunne venda!" Ei see õde tunnud venda: "Võeras mees, võeras obune, Võeras piitsuke peossa, Võeras vehmer kaindelussa!" Alli irnub, alli karjub. Viisin alli onu õue. "Tule onu vaatamaie!" Ei see onu tunnud poega. "Võeras mees, võeras obune, Võeras piitsuke peossa, Võeras vehmer kaindelussa." Alli irnub, alli karjub. Viisin alli tädi õue: "Tule tädi, tunne poega!" Ei see tädi tunnud poega: pag. 170 "Võeras mees, võeras obune, Võeras piitsuke peossa, Võeras vehmer kaindelussa." Alli irnub, alli karjub. Viisin alli pruudi õue. "Tule pruuti, tunne peiut!" Tuli pruut ja tundis peiut: "Oma mees, oma obune, Oma piitsuke peossa, Oma vehmer keindelussa!" E, StK 40, 36/7 (66) < Paide khk., Kurek. - Richard Viidebaum < Jüri Preema, 79 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaule. Post oli meie õue'ella, mis seal posti otsassagi? Kägu kukub posti otsas. Mis see kägu meile räägib? Kägu toob sõja sõnumida, vares räägib vaenu keelta. Kelle kord oli sõtta minna? Isa vana, ema vana, väike vend oli noorukene: minu aga kord oli sõtta minna. pag. 37 Õde joostes järele: Ära sina hoia ette otsa, ära sina hoia taha otsa: esimesed eidetakse, tagumised tapetakse, keskmised kodu tulevad. E, StK 40, 38 (68) < Paide khk., Kurek. - Richard Viidebaum < Jüri Preema, 79 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hella venda, kallikene, A'a mul sõjasta juttu: Kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis, Sõjas on armas al´las mõeka, kallis kangepea obune, kes päästab mehed sõjasta, mehepojad lahingista. E, StK 40, 38/41 (69) < Paide khk., Kurek. - Richard Viidebaum < Jüri Preema, 79 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hellakene vennakene, mulle anti hallikene, läksin halliga kodusse, läksin eite vaatamaie, läksin taati teretamaie. "Tule välja, eidekene, tule välja, taadikene, Tule välja, tunne poega! pag. 39 Ei see eit ei tunnud poega ega taat ei tunnud poega: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke pihussa, võeras vehmer kaendelussa." Halli hirnub, halli karjub, Võtsin halli, viisin halli, viisin halli venna õue, "Tule venda, tunne venda!" Tuli vend siis venda tundma. Ei vend ei tunnud venda, "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras vehmer kaendelussa." Võtsin halli, viisin halli, viisin halli õe õue. "Tule õde, tunne venda!" Ei see õde tunnud venda, "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras vehmer kaindelussa." pag. 40 Võtsin halli, viisin halli, viisin halli tädi õue "Tule tädi, tunne minda!" Ei see tädi tunnud minda: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras vehmer kaindelussa" Võtsin halli, viisin halli, viisin halli onu õue. "Tule onu, tunne minda!" Tuli onu, ei tunnud minda: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras vehmer kaindelussa." Võtsin halli, viisin halli, viisin halli äia õue: "Tule äia, tunne väimest!" Tuli äi, ei tunnud väimest: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras vehmer kaindelussa." pag. 41 Halli hirnub seitsmet korda. Võtsin halli, viisin halli, viisin pruudi õue peale: "Tule pruuti, tunne peimest!" Tuli siis pruuti, tundis peimest. "Oma mees, oma hobune, oma piitsuke peossa oma vehmer kaindelussa!" E, StK 40, 52/4 (83) < Peetri khk., Mäo-Nurmsi, Paemuru saunad - Richard Viidebaum < Mari Herbst, 76 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud (Sõjast tagasi tulles.) Sõidan esteks õe ukse alla, "Tule õde, tunne venda!" Tuli õde, ei tunnud venda. "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peossa, võeras kantsik kaindelusse, võerad lukud looga peale, võeras kiri kinnastessa." pag. 53 Sõidan venna ukse alla. "Tule venda, tunne venda!" Tuli vend ei tunnud venda: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peosse, võeras kantsik kaindelusse, võerad lukud looga peale, võeras kiri kinnastessa!" (nii sõitis kõigi vendade juure ja viimaks:) Viiendama venna juure: "Tule venda, tunne venda!" Ka viies vend ei tunnud venda. Vennad siiski haugutasid, Vennanaised noogutasid: "Võeras mees, võeras hobune, võeras piitsuke peosse, võeras kantsik kaindelusse, võerad lukud looga peale, võeras kiri kinnastessa." Sõitsin eide ukse alla, sõitsin taadi ukse alla. pag. 54 "Tere eite, tunne minda, tere taati, tunne poega!" "Oma poega, oma hobune, oma piitsuke peosse, oma kantsik kaindelusse, omad lukud looga peale, omad kirjad kinnastessa." Kohe anti iste alla, telliti mind istumaie, hakkama juttu ajama. "Kas on sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis?" Ei ole sõjas naine armas, naine armas, kaasa kallis, sõjas on armas al´las mõeka, kaunis kangepea hobune. E, StK 40, 107 (150) < Peetri khk., Esna v., Kodasema k. - Richard Viidebaum < Tõnu Tiklatt, 72 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hirnu, hirnu, iie alli, karju, karju, kalda kõrvi! Obu hirnub einasida, obu karjub kaerasida, hirnub selga istujada, karjub selga kargajada, pähe päitsete panijad, suhu val´laste valajad. EÜS I 683/4 (168) < Simuna khk. - K. Pillesson < Jaak Link, 55 a. (?) (1904) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Omalooming Hellakene vennakene Kui lähed sõtta sõdimaie Ära sina sõida sõja eesta Ära sina kohku kiskumisest Ära sina karda koolemista Ega ära hirmu hirmutusest Hoia aga hoole hooplemisest Võta osa võitlemisest Sööda aga hobu hoolelella Kabjalista kaerteella pag. 684 See sinu kannab kartemisest Sõidab sinu ära suremisest Kui saad kodu vennakene Siis sind ootab kroonikene Väsid aga vaenu välja peale Sured sureliste sekka Siis küll õel õhkamista Kanakesel kurtemista Hellakene vennakene Valge juukse veikekene Võta minu rüpest rätikene Õe süllest särgikene Siis kui sured surma lella Väsid vaenu väljalella Siis mina sinda särgikesest Tunnen ära rätikesest Sinul siis paled puhastelen Vere lombist loputellen Laulan siis sul leina laulu Kadunute kurba laulu Võtan siis sõja särgikese Mitmeks põlveks mälestuseks. noodialune tekst EÜS I 991 (36) < Vastseliina khk., Orava v. - Miina Hermann < Jaan Püvi (1904) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vellekene noorekene, Kuri lugu tull kuningista, Vainu lugu valitsijist 1 Lõivu linnu lõukesta, Pääsu pääva minekusta. Kelles kõrda sõtta ju minna? Sõsarel kõrd sõtta minna, Vellel noorel kodu jäia. Iste sõsar ehtimaie 2 Kääni jalga kängimähe, Esi ta ehi, esi ta iki. Nakas veli mõtelema Mea sõsar sõan tege, Sõan om püssa pühkemene, Sõan om mõõga mõskemine, Abja raua harimine Iste veli ehtimaie 2 Kääni jalgu kängimähe. Esä täl hoolits hobesida, Veli täl valmist vangerita, Sõsar sõrme kindijida, Naene täl narma kaputita. Haari tal imä küsitelle: "Pojakene, poisikene Kunas sa kulla kodu tule?" Inne iks minu kodu ootku, Kui lätt vares valgeessa, Kaarna luiga karvalitses, Siisgi es minu kodu ootku. 1 (vanembista) 2 (mähe) vt. v. 35 EÜS I 998 (26) < Rõuge khk., Pindi v. - Miina Hermann < mitmed naised (1904) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kelle kõrd om sõtta minna vanembal või noorembal Kelle kõrd om sõtta minna vanembal või noorembal noodialune tekst EÜS II 308/9 (9) < (?) Kodavere khk., Kavastu v., Meoma k., Undissaare t. < Karksi khk., Pöögle v. - A. Liiv & J. Raja < Leena Nirk (1905) Vt. ka lisaandmeid leheküljel 449 Vt. lisaandmeid leheküljel 308. tüübinimed kontrollitud Venna sõjaluguLüroeepilised laulud Sõja laul Kes tõi sõja sõnumida kaske :/ Kes see kandis vaenu keeled :/ Arak tõi sõa sõnumed :/ Vares kandis vaenu keeled :/ Kes ei pea sõtta minema :/ Kes ei pea vaenu vajuma :/ Esä oli vana ja ema oli vana Veli alles veikekene Sõsar sõrmesuurune Veli peab sõtta minema Veli vaenu vajuma Sõsar manu oppemaie Oppemaie ikkemaie Veli ella vellekene Selga a'a ame linane Jalga püksi linatse pag. 309 Veli läits aita ehtimaie Sõsar manu õppemaie, Õppemaie ikkemaie Kui sa saad sõan sõdima Ära sa tantsi taga sõa Keeruta keskelt sõdada Ligi lipu kandijada E'en on suitsu sinine Taga on tuli punane . . . Tuli esä's tunne poiga " emä's tunne " " veli " " velle " sõsar tunni " Oma kirju kinnastest Oma aet' ammeest . . . . Veli ella vellekene Kudas sõan sõidetasse Vene akendel aetas Kas on sõan naine armas . . . . . . On ju trükitud, ei jõudnud kirja panna Viis N 11 EÜS II 396/8 (124) < Kodavere khk., Halliku v.(?)/ Pala v., Haavakivi k. - A. Liiv & J. Raja < Ello Katt, u. 80 a. (1905) Vt. ka lisaandmeid leheküljel 449, Vt. lisaandmeid leheküljel 396. tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi meilt sõdaje läks? Kõege noorem veljekene, Kõege noorem, kõege targem Sii1 meilt sõdaje läks Mis tiib2 sii1 sõdajen Kuuleb püssi paagatama Näeb ta mõõka läägätämä Mõtleb piäda raiutama Isä ootas usse piältä Valatas väräve piältä Millal tuleb poega kodojegi Värvo väe (h)ulgastagi Läks aga aega arvata Mõned nädäläd mõtelda Tuli poega sõdass kodo Värv väe (h)ulgast kodo Ae (h)alli akenie (H)alli (h)irnus ühe kõrra pag. 397 Tule isä tunne poega Tuli isä es jo tunne Tule emä tunne poega Tuli emä es jo tunne Tule veli tunne velje Tuli veli es tunne velje Tule sõsar tunne velje Tuli sõsar tundis velje Õmad pihkelid pihuna Õmad kindad käena Õmad kirjad kindana Õma vüü3 vöäleanna Õma mantel maani seljän Veli ella veljekene Jutele sõda sõnumid Mis siäl sõdan tehtanesse? Sõsar ella linnukene Pese mu mõõka verestä Pese mu mantel ormasta Köämelin ma kütin ahju Viävelin ma aasin vihad pag. 398 Siis vein velje vihtelemä Ise (h)õikan õvvestagi: Vihu vihu veljekene Aadu luida anekene Mia pesen su manteli ormasta Mia pesen su mooka4 verestä 1 see 2 teeb 2 vöö 3 m(oo)ka N 112 EÜS II 542/3 (46) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k. - P. Penna & K. Luud < Jaagup Raatsow, 74 a. (1905) tüübinimed kontrollimata Soome sild + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Sõitsin Soome silda mööda Kuramaa mägeda mööda Soome silda notkatie Aluspalki praksatie Sealt sõitsid sõja isandad Ja säält sõitsid sõja emandad Küsitellid kannatellid Kas sina oskad poiga nuori Kas sina oskad uosta hoida Uosta hoida mõeka kanda Püssi kallist pühkijella Mina kui varsi vasta kostsin Seni mina seni mina vennikene Seni mina oskan uosta hoida Uosta hoida mõeka kanda. Püssi kallist pühkijella Kui veel on pia minul piala Pia minul piala vöö minul vüöla Kui siis langeb pea minul pialta Ja pea minul pealta, vöö minul vüölta pag. 543 Siis jääb hobu muude hoida Ja jääb mõeka muude kanda Püss jääb munde pühkijella. vt. v. 69 EÜS II 630 (129) < Narva < Järva-Jaani khk., Kuusna v., Ellavere k. - P. Penna & K. Luud < Priidik Ristikivi, 62 a. < Tillu Ants (1905) Vt. lisaandmeid leheküljel 630. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas aljas mõeka Kaunis kangepea hobune (Tillu Antsu käest kuuldud) EÜS II 646/8 (147) < Jõhvi khk., Pagari v., Jõetaguse k. - P. Penna & K. Luud < Mari Räbin, 77 a. (1905) tüübinimed kontrollimata Luust laev + Harja otsimine + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Jaanikene kaanikene Tee mul Saksa saanikene Loo mul luine laivukene Kalaluine karbikene Ma lään venda vaatamaie Kas on venda karjapoissi Vend nägi minu tulema Ajas karja kaldaalle Ise kalda ääre pääle Hakkas piada harjamaie Suga kuldane kaessa Suga suisastis meereje Ja täie=lauda laineje Mina Piedri palveelle Oi Peeder püha sulane Andres armas käskujalga Mine too suga meresta Täie=lauda lainedesta Ei mind Peeder poisikene Andres armas käskujalga Läksin ise noorukene Läksin vööni vedeje pag. 647 Kaulani kala kuduje Elmini Ema jõgeje Mis see puutus polvideje Ja elasdeli elmideje Mõõka puutus põlvideje Kulda elku elmideje Võtin mõõga põlvidesta Kulda elgu elmidesta Vein mina mõõga mõisaaie Panin sakste laua pääle Sääl need prouad katselesid Herrad risti eitelesid Kust see mõõk on siie toodud Siie toodud, siie saadud See mõõka sõasta tulnud Sõameeste sõrme luista Kaubameeste kaelaluista Vainumeeste varvasluista Nõnda on sõas meeste päida Kui on soossa mättaaida Nõnda on sõas sääreluida Kui on aias roikaaida pag. 648 Nõnda on sõas sõrmeluida Kui on metsas vitsavarbu Jõgi jookseb meeste verda Kaks jõge ooste verda Veerevad Viru varessed Neie liha süiessanne Vaaguvad Viru varessed Neie verda juuessanne Ei ole sõas mattajaida Anel aua kaivajaida Venelane viskab liiva Harjulaine kaivab haua Ei ole eite säädemassa Ode noorta nuttemassa. vt. v. 123 EÜS III 362/3 (55) < Halliste khk., Kaarli v., Nahksepa t. - J. Sakkeus & J. Aavik < Peeter Rääts, 70 a. (1906) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Päälik mul hüidis väljastagi Kapten hüüdis väljastagi Tulgem välja noored mehed Pangem pussid püsti seisma Oad otseli olema Sis ei ole irmu Engelandist Seisab rahu Rantsuesta Kes sii tõi sõa sõnumid Kes sii kõnel vaenu kõnet Arak tõi sõa sõnumit Vares konel vaenu kõnet Kes sii peab sõtta minema Veli alla tillukene Sõsar peab sõtta minema Sõa leib om sõkeline Vaenu kakk om kanepine Sii tahab sikkes sõkkumista Ikki peab veli minema Ei ole sõan naine armas - - - - - - - - - - - - - - - - - Kallis kangepää obune - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - pag. 363 Veli läits sotta edimene Sõsar perra õppemaie Õppemaie, ikkemaie Ära sina sõida ehen sõa Veli ella vellekene Ega tantsi taga sõa Keeruta keset sõda Ehen om tuli punane Taga om suitsu sinine EÜS III 420/6 (108) < Paistu khk., Holstre v., Koigu k., Härjakoorma t. - J. Sakkeus & J. Aavik < Liisu Mägi, u. 60 a., "Puru Liisu", pime (1906) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soja laul Kes si peab sõtta minema Veli om õige tillukene Ikki peab veli minema. Veli läits aita ehtimaie Sõsar manu ikemaie Ikemaie õppemaie Esa manu ikemaie Ikemaie õppemaie Ema manu ikemaie Ikemaie õppemaie Ehi ehi poiga noori Mis mina ehi jemakene Mis mina ehi esäkene Mul om pihta peenikene Õla nurka õhukene Keskelt keeru niidikene pag. 421 Käe varre väikese Oles mul pihta pihlapuista Kae varre vahterista Õla nuka õunapuista Kuule kulla emäkene Vene pussi pika pussi Rootsi raua raske raua Õõruv' minu ola nukka Käuve minu käte pääle Pitsitave piha luida Jõua ei pühki vene pussi Jõua ei rooki Rootsi rauda Kuule kulla emakene Enne mu uputanu ojasse Kautan külä kajosse Lämmatanu läteesse Kudas lää sotta sõdima Onupoja õige uhke Tädipoja täuve mehe Ikki pea mina minema Ema kuuleb kostab jälle A'a selga sõa ame A'a kätte kirju kinda Sõida oma linna kaudu Ära sina mine mere kaudu pag. 422 Purjutagu Poola kaudu Ära sina mine Narva kaudu Narv om täisi naise päida Ära sina mine mere kaudu Meri om täisi meeste päida Mine oma linna kaudu Osta üits toop õluta Osta viina veidikene Joo esi ja jooda obesta Söö esi sööda obesta Kuule kulla jemäkene Nüüd akka mina minema Akkab vesi veeremaie Laine põski laksunesse Kuule kulla poiga noori Kui saad sõan sõdima Ära sina mine ehen soa Ära sina tule taga sõa Ehen om tuli punane Taga suitsu sinine pag. 423 Keeruta keset sõdada Keset kirveste lahingut Ligi lipu kandijat Kui saad sõan sõdima Kui tuleb sõda siia maale Vene leeri siia linna Vala ära venna verda Raiu ära sõtsi sõrme Jäta sa ema elusse Ema sul lehane linna Jesa sul vaone varju Kuule kulla jemäkene Nüüd akka mina minema Nüüd jääb näiu nuttamaie Valge pää vaatamaie Lumi pää lunastamaie Seni kui püsti laeva masti Ankure ära näusse Sis ma kerkuta kübarta Jumalaga küll jäta teid pag. 424 Sis pane paadile minema Rutta teeda ruunakene Kiri om tullu keiserista Raamat rantsuse sõasta Mihi vaja miilitsesse Poisi pannas polgu pääle Iki jääve näiu nutamaie Näiu jääve siia maale Kütusida küttamaie Rasket rauda kaalumaie Puu juuri na purema Kivi juuri kiskumaie Kannu juuri kaalumaie Sai ta sõast sis tagasi Veeris välla Venemaalta Sai ta esa nurme pääle Obu irnat, kõrvi kõigat Kui tuli toa lävele Obu irnat toista kõrda Kui tuli värati ette pag. 425 Obu irnat kolmat kõrda Esa tuli ei ta's tunne Ema tuli ei ta's tunne Sõtsi tuli tunsi venda Kost sina tunned sõtsikene Oma kirju kindeesta Oma aet ammeesta Kuule kulla vellekene Aja mulle sõa juttu Kõnele sõa kõneta Kas oli armas sõa naine Või oli kallis sõa kaasa Ole ei armas sõa naine Ole ei kallis sõa kaasa Sõan om armas allas mõõka Kallis kange pää obene Kuule kulla sõtsikene Mõse mul mõõka veresta Mõse kuube kuulidesta Lina pää mul laulis lippu pag. 426 Toru kübar laulis torni Küll sai sõan nälga näta Tühja kõttu kannatada Kes saab sõa leiba sööma Vainu kakku kastamaie Sõa leib om sõkeline Vaenu kakk om kanepine See ta'ab sõget sõkkumista Rusika all ruiemista Kämmelelle kärkimista Lina pää mul laulis lippu Toru kübar laulis torni. EÜS III 545/7 (22) < Tarvastu khk., Kuressaare v. - P. Reisik & Joh. Simm < Jaan Lillimägi, 70 a. (1906) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Viidi mehed miilitsasse, Poisi noore polgu pääle, Panti pauna kandajasse, Vene püssi pühkijasse, Kes sis sündis soldatisse Ja ka paras pauna kandma - Seni neiud neida iksi, Seni kui paistva purju palgi Läigiva laeva linada Saksamaale saataenna pag. 546 Venemaale veeretenna. Seal om sõja sõdemine, Noorte meeste nottimine. Vennakene, poisikene, Kui sa saad sõtta minema, Ära sa eitle ehen sõa, Ega tantsi tagan sõa, Keeruta keset sõdada - Seda õe õppevagi. Kui sul armu antanesse, Kui saad kodu tulema, Esä, ema ikkenesse, Sõtsi nurgan nuttanesse. Kauges viibind meie velle Tule ei kodu kunagi Sõtsi oodi ommukulta Vahest enne valgeeda Veli sis tuli alta nurme Pääle pääva tõusukuske Sotsi varsti varju nägi Tule esä, tule ema Valata sa velle varju pag. 547 Veli ella vellekene, Kuidas said oma kodusse Esä alle sis elasi Ema alle sis elasi Sõtsi kasvat kannelenna. Vesi neil silmi veerenesse Laine põski laskenesse Too meil sõa sõnumid Ollin alles õppemada. Ei ma's pühi Vene püssi Ega's roogi Rootsi rauda. EÜS III 600 (62) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Leoski t. - P. Reisik & Joh. Simm < Jaak Vint, u. 65 a. (1906) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kuna ellad, kuna vellad, Kuna meie sinna saame, Kus ei kuule kuke ialta, Ega linnu laulu ialta, Kus on püsside püriina, Suuretükkide surina, Seal on ellad, seal on vellad, Seal on vennad vehkelemas, Taadipojad tappelemas. Teine püüab teise peada, Teine teise verd imustab. Seal on ellad, seal on vellad, Seal on vööni meeste verda, Ratsu kapja kaasa verda, Natukene naeste verda, Tühi viib tüdruku verda. EÜS IV 144 (132) < Paistu khk., Heimtali v. - J. Lepik tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ära sina sõitag ehen sõa, ära sina tantsig taga sõa. Keerute keset sõdaja, ligi lippu kandajatta. Noodialune tekst EÜS IV 313 (573) < Vändra khk. - J. Peterson (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Määramata Lüroeepilised laulud ; Improvisatsioonid Nüid on sõda sõudemassa. Nüid on, nüid on ellad vennad. Nüid on, nüid on ellad vennad, nüid on sõda sõudemassa katgu maale kargamassa. Juba õde ootab õues, Juba õde ootab õues Sõea sõnumid tall suussa õnne sõnad õlma alla: Tule venda tugev meesi Tule venda tugev meesi Võdda venda, võedu viggat. kahmi kiini kaendlaasse1. Võdda alla halli hoosda Võdda alla halli hoosda Pane raudjas rakkesse Kimmel kulla kilpidesse. Siis sind tuntaks tugevagsi Siis sind tuntaks tugevagsi Kiidetagse kangeegsi Võera väe võitijagsi. Sõeda, sõeda sõea poole Süeda, sõeda sõea poole Liigu, liigu ligidalle, Kangemate kesgeelle Hobu tapgu hoidematta Hobu tapgu hoidematta Kimmel kinni pidamatta Ruuna rahu rikkumatta. Viggat võtgu viisisada Viggat võtgu viisisada Kiini võtgu kümme sada Tappur aga tuhandella. 1 (õlalagi) Noodialune tekst EÜS IV 414/7 (830) < Tori khk. - Mihkel Ollino tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mull üksi ainus venda, oli mull üksi ainus venda, Oli mull üksi, maksis kaksi, oli mull üksi, maksis kaksi, Seisis seitsme mehe seassa, Kandis kaheksa kübara, Üheksama ülisuure. Seegi viidi venelaseks: Viidi ära viieks aastaks, Seisis ära seitsmeks aastaks. pag. 415 Tuli siis korra koduse. Kes oli õues vastu võtmas? Isa oli õues vastu võtmas; Isa koera haugatelle, Poja hobu hirnatelle, Poeg puhus vene vileda. Isa ei tunnud oma poega Oma aga endist hääda lasta. Tuli siis koju teista korda: Kes oli õues vastu võtmas? Ema oli õues vastu võtmas; Ema koera haugatelle, Poja hobu hirnatelle, Poeg puhus vene vileda. Ema ei tunnud oma poega, Oma aga endist hääda lasta: Tuli siis koju kolmat korda: Kes oli õues vastu võtmas? Vend oli õues vastu võtmas X. X. X. Vend ei tunnud oma venda, Oma aga kallist kasu sõpra. Tuli siis koju neljat korda: Kes oli õues vastu võtmas? pag. 416 Õde oli õues vastu võtmas; X. X. X. Õde siis tundis oma venna, Oma aga kootud kinda kirjast, Oma aga laotud laki1 paelust, Oma aga seatud sääre paelust. Õde siis hilju ütelikku: Tule nüüd maha minu vennikene, Kõnni maha kõrvi seljast, Hüppa maha halli seljast, Tule nüüd meie tubaje, Mahu nüüd meie majase. Vend siis hilju ütelikku; Pühi minu mõeka verest puhtaks, Pühi minu saapad sauest puhtaks, Siis tulen teie tubaje, Siis mahun teie majase. Õde siis hilju ütelikku: Oh minu noori vennikene A'a nüüd sõja juttusida: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? pag. 417 Vend siis hilju ütelikku: Ei põle, ei põle, sõssekene, Ei põle sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis; Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kange pää hobune, Kes peastab mehe sõjasta, Vere pilvede vahelta. Sõjas on, sõjas on, sõssekene, Sõjas on nõnda meeste päida, Nagu soossa mättaeida, Sõjas on nõnda meeste sõrmi, Nagu räästas roogusida, Sõjas on nõnda meeste silmi, Nagu taevas tähtesida. 1 kübar Noodialune tekst EÜS IV 581, 585/6 (1292) < Kanepi khk. - J. Erlemann tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid olli viisi velitsit Meid olli viisi velitsit, meid olli viisi velitsit Kuvvekese kurvitsit, kuvvekese kurvitsit. Kelle kõrd ol sõtta sõita, kelle kord ol sõtta sõita Noorembal vai vanembal1 Vanemb pallo vaiva nännü2 Paljo varsu valitsenu Paljo härgi häälitsenu Nooremba kõrd ol sõtta sõita. Noor ei jõvva nooli kanda Ei ka püssi olga heita. Esa opas omma poiga: Pojakene noorekene Kui sina üle mere läät Ära sina merest vet är' joogu Meri om täüs mehe päid. Kui sa üle Koiva läät Ära sina Koivast vet är' joogu. Koiv om täüs kooljaluid Esa opas omma poiga Kunas sa meile käüma tulet Ei mina enne käüma tule Kui ne luiga mustas läävä pag. 585 Kaarna kure sarnatses. Sis tulli poiga käümaelle Aije hobu tare lävel Sis tulli esa tundemale Esä es tunne omma poiga Aije hobu aida lävel Sis tulli veli tundemale Veli es tunne omma velle Aije hobu lauda lävel Sis tulli ema tundemale Ema es tunne omma poiga Aije hobu kua lävel Sis tul sõsar tundemale Sõsar kül tuusse oma vele Omist kirjo kindiist Kar´an koetuist kaputist Sis tuus esa omma poiga Omast ilosast hobesest Sis tuus veli omma velle, Omist vaalituist vehmerist Sis tuus ema omma poiga Omast ummeldust hammest. Velekene armakene Agu sa huksit uno latsi pag. 586 Agu sina tapset taade latsi Sõsarekene noorekene Sõan ei ole naista armas Ei ka kallis abikaasa Sõan om armas haljas mõõk Ja ka kallis kaala rauda Velekene armakene Sõku mulle sõajuttu Vaagu mulle vainu keeli Sõsarakene noorekene Uha mino hobu muast Mõse mino mõõka verest Sis ma sõku sõa juttu Vaagu sulle vainu keeli. 1 etc. 2 2 mal. Noodialune tekst EÜS IV 1319/20 (36) < Muhu khk., Muhu Suurvald, Võiküla - M. Pehka & V. Grünthal < Maria Okk, 95 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Linna läks minu linnukeine Alevile armukeine Turule minu tuike Kallis kaela rõõmukeine Kas toob saia või ei too Tühi oolib saiastagi Tuleks ta ise kojose Või minu armas armukeine Kallis kaela rõõmukene Miks sa mind nüid maha jätsid Teiste juure jälle tõtsid Suure valla vale pärast Kihelkonna keelde pärast Nüid sind linna viidanesse Kantsli kotta kannetasse Pannakse pakku istuma Aheluse astuma Kõlinuse kõndima Kaagi sammast kummardama Ei antud aega paranda Selga seati surma särki Abisile alli kuube Ihu peale isanda riidid Obu sool alla antanesse Sadul selga seatanesse Kübar pähe pandanesse Mõeka päose pistetasse Saadetse Poola sõjase Kus oli enam meiste verda Kut oli meie meres vetta Kurguni kuninga verda Saapa suini saksa verda pag. 1320 Enam oli sõjas meiste sõrmi Kuta pilli roogusida Enam oli sõjas meiste päida Kut oli soos mätta'äida EÜS IV 1426/9 < Muhu khk. - V. Grünthal & M. Pehka < Riste Ausmeel, 69 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kis toob meil soja sõnumid Takka rannast raamatuida Vares oli vaga ja tasane Nonn oli nope poisikene Kis peab sõtta minema Kas läheb isa või läheb poega Või läheb minija meesi Või läheb käliste koasa Ei lähe isa ei lähe poega Ei lähe minija meesi Ei lähe käliste koasa Ei lähe minu noorem venda Minu mees peab jo minema Ikka peab ees olema Kui läheb sõtta sõitema Kui akkas ennast ehtima Isa ema õppema Või minu kulla poega noori Kui lähed sõtta sõitema Oma vaske vankeriga Oma kulse koarikiga Oma ja rauda ratastega Viisi võiku sool eesa Kuusi kure karvalista Seitse sini-allikesta Kahessa Kalevi lauki Ühessa ülepea päitsu Kümme kõrbi ruunukesta Kui lahed sõtta sõitema Ää sõitig sõja eesa Ää sõitig sõja tagaje Ää sõitig sõja vahela Sõida sõja keskeela Ligi lipu kandajada Sõja ees suitsu sinine pag. 1427 Sõja taga tuli punane Esimesed eedetakse Tagumesed tapetakse Keskmised kojo tulavad Kui jähi sõda seisema Poolakas jäi puhkama Ingelant jähi ingama Rantsus jähi rahu tegema Rahu rummad löedanesse Aukus ouve alli rantsi Pureles tuli-punane Isa läks ouve oatama Isas tunne poega noorta Egas tunne poja oosta Oma-ju einu söenud oosta Oma rokka joonud oosta Kaera-oodril kasvatetud Jahu matil maametletud Ema läks ouve oatama Aukus ouves alli rantsi Pureles tuli-punane Sõjamees oo meie ouves Sojamees soja obune Sõja kindad tal käesa Soja kirjad kindaasa Sõja mõeka tal öela Soja meeste sõrme luine Kala meeste kaela-luine Õde läks ouve oatama Õde aga tunne venda noorta pag. 1428 Egas tunne venna oosta Oma einu söenud oosta Oma rokka joonud oosta Kaera oodril kasvatetud Jahu matil maametletud Vend läks ouve oatama Aukus ouves alli rantsi Pureles tulipunane Vend aga tundis venna noore Ja tundis oma obuse Oma einu söenud obuse Oma rokka joonud obuse Kaera oodril kasvatetud Jahu matil maametletud Vend siis küssi kolme keeli Mis seal sõjas tehtanesse Kas oo sõjas saia süia Kas oo sõjas viina juuva Ei soan jutu järje peale Siis tuli Riiast risti ärra See siis küssi viie keeli Ei soan jutu järje peale Siis toodi vaenu vana ärra See siis küssi seitsme keeli Ei soan jutu järje peale Siis toodi Kuresaare kubernäär See siis küssi kümne keeli Siis sain jutu järje peale Mis seal sojas tehtanesse Kas oo sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Kas oo sõjas saia süia Kas oo sõjas viina juuva pag. 1429 Ei põle ei põle vennikene Ei põle sõjas saia süia Sau oo soja saiaks süia Ei põle ei põle vennikene Ei põle sõjas viina juuva Ei põle sõjas raha lugeda Raiped oo rahaks lugeda. EÜS IV 1561/2 (18) < Pilistvere khk., Kõo v., Kõo m. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Karula k. - M. Saar & H. Siimer < Mall Larm, 67 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli kolmi hella venna: Ühe mina saatsin marja maale, Teise saatsin karjamaale, Kolmanda kala merele. Kodu tuli venda marjamaalta, Kodu tuli venda karjamaalta, Ei tulnud sõjasta venda. "Astu, astu hallikene Kõnni, kõnni, kõrvikene!" Sõitsin õe ukse ette: Õde tuli välja vaatamaie. Ei tema tunnud oma venda. "Eks sa tunne oma venda, Oma poe pussakusta, Oma nina rätikusta Oma kirju kinnastesta." "Kas on ka sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" Venda mõistis, jälle kostis: "Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune." EÜS IV 1602/3 (57) < Pilistvere khk., Kõo v., Kobina k. - M. Saar & H. Siimer < Jüri Sihver, 85 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Memme vaev + Venna sõjalugu Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Lüroeepilised laulud Küll sina, küll sina memmekene, Küll sina minda kasvatasid, Kasvatasid, kallistasid, Sülle võtsid, süüa andsid Maha panid mängatasid. Ohaka panid hoidemaie Kana marja kaitsemaie. Nüüd läen, nüüd memmekene, Nüüd läen ilma hulkumaie, Ilma äärta otsimaie, Taevast taga nõudemaie. Sealt meid sõtta sõlmitakse Vene väkke värvitakse, Seal mul püssi pakutakse Haljas raud ju annetakse. Sealt meid sõtta saadetakse. Seal võib tappa tattarpäida Heita hella vendasida. Nõnda sõjas mehe päida, Kui on metsas künkaaida. Nõnda sõjas sõrmeluida, Nõnda kui metsas pilliroogu. Nõnda sõjas meeste verda, pag. 1603 Kui on vette hallikassa. Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Kes peastab mehe sõjasta Mehe pojad Poola maalta EÜS IV 1691/4 (192) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Kärevere k. - M. Saar & H. Siimer < Ann Riiwald, 70 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida? Kägu tõi sõja sõnumida. Kes vaakus vainu keeli? Vares vaakus vainu keeli. Kes see meilta sõtta lähab, Isa vana, ema vana, Veli alles veidikene, Sõsar sõrme suurusene? Ikki pean isi minema. Läksin aita ehtimaie, Õde tuli kõrva õppimaie: Pane selga surma särki, Pane jalga surma saapad. Kui saad sa sõtta minema, Ära mine ette sõja, Ära sina tantsi taha sõja pag. 1692 Keerita keskelt sõdada. Esimesi heidetakse, Tagumisi tapetakse, Keskmised kodu tulijad. Ära sina tule Narva kaudu: Narv ju täis naiste päida. Ära sina tule Poola kaudu: Pool on täis poiste päida. Ära sina tule Türgi kaudu: Türk on täis tüdrukida; Tule meie mõisa kaudu: Seal on kolme hallikasta. Joo ise jooda hoosta. Sõitsin isa ukse ette: Halli hirnus, kõrvi karjus, Punase veri värises. "Tule välja isakene, Tule välja tunne poega." Isa tuli välja, ei tunn'd poega: Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peosse, Võerad vasked valjukesed. Sõitsin ema ukse ette; Halli hirnus, kõrvi karjus, Punase veri värises "Tule välja emakene, pag. 1693 Tule välja, tunne poega." Ema tuli välja, ei tunn'd poega. Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peosse, Võerad vasked valjakesed. Sõitsin venna ukse ette: Vene mees, vene hobune, Vene piitsuke peosse, Vene vasked valjukesed. Sõitsin õe ukse ette: "Tule välja, tunne venda;" Õde tuli välja, tundis venna. Oma mees, oma hobune, Oma piitsuke peosse, Oma vasked valjukesed, Oma kiri kinnasdessa Oma aetud amelid. "Õekene, linnukene, Kust sa minda võisid tunda?" "Oma ostetud hoosta, Oma kiri kinnasdesta, Oma vikel sukkadessa, Oma aetud amelid. Tule sisse, istu maha, Istu meie istme peale, Pihlakase pingi peale, pag. 1694 Toomingase tooli peale. Räägi mulle sõja juttu, Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis." "Õekene, linnukene, Ei kanna süda kõnelda: Pese mu pea pigista, Pese mu saapad savista, Õeru mu mõeka veresta. Siis kannab süda kõnelda, Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Peenikene püssi pera. EÜS IV 1828 (330) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Vene k. - M. Saar & H. Siimer < Ann Paltsmar, 72 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud (Sõja laulust) Ees see tule punane, Taga see suitsu tinane, Keskmised kodu tulijad, Õunapuuse istme peale Tammepuuse tooli peale. vt. v. 11 EÜS V 122 (150) < Kanepi khk., Valgjärve v., Mähä t. - A. Kiiss & E. Eisenschmidt < Aadu Mõrd, 46 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnimita kas´ke kas´ke Kesse kandis vainukeeli kas´ke kas´ke Arak tõi soja sõnumita kas´ke kas´ke jne. arilikud sõnad, sai lauldud. EÜS V 155 (91) < Kanepi khk., Valgjärve v. - A. Kiiss & E. Eisenschmidt < Adu Mõrd, 46 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida, kaske, kaske, kes see kandis vaenu keeli kaske, kaske, harak tõi sõja sõnumida, kaske, kaske, vares kandis vaenu keeli kaske, kaske. noodialune tekst EÜS V 337/9 (28) < Helme khk., Kärstna v., Põrgamoisa - A. Martin & P. Tatz < Miina Varik, 81 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnume? - Vares tõi sõa sõnume. Kes sai sõtta siit minema? Poig oli alla ullukene, Ullukene, tillukene. Oh mu poega tillukesta, Tillukesta, ullukesta! pag. 338 A'a sina selgä surma ame. Tuled kodu, või ei tule, Saa ma nätä või ei saa? Pojakene til´lukene! Pane pähä surma kübär Tuled kodu või ei tule Saa ma nätä või ei saa! A'a kätte surma kinda! Tuled kodu või ei tule Saa ma nätä või ei saa Pojakene tillukene! Pane jalga surma suka Tuled kodu, või ei tule, Saa ma nätä või ei saa Pojakene, ullukene, Ullukene, tillukene A'a sa jalga surma saapa - Tuled kodu või ei tule Saa ma nätä või ei saa. Oh mu poega til´lukene Til´lukene, ullukene! - Kui saad sõtta sa minema, Ära sa sõida ihen sõda - Keeruta sa keset sõda: Ehen oli tuli punane Keskel suitsu sinine pag. 339 Sõsar siidi linnukene, Oh mu velle til´lukene! Kunas ma sinu kodu ooda, Kodu ooda, sanna kütä? Oh minu velle ullukesta, Ullukesta til´lukesta, Nõrgakesta noorukesta! Sõsar, siidi linnukene! Siis sa minu kodu ooda, Kui oli maja marja-puida Tee veeren visnapuida, Siis sa minu kodu ooda, Kodu ooda, sanna kütä. Sõsar siidi linnukene Kust ma tuusi oma velle, Oma velle, oma virna? - Aetusta ammeesta, Kirivitsest kindaista. Säält ma tuusi oma velle, Oma velle, oma virna; Ao kirjä ammeenna, Päeva pöörä päidleenna. EÜS V 430 (119) < Karksi khk., Karksi v., Tartu t. - A. Martin & P. Tatz < Ann Kukk, 61 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnume, Või ka kanni vainu keele? Arak tõi sõa sõnume, Vares kanni vainu keele. Kes siit saa sõtta mineme, Kessi saa vainu vajume? Esä vana, emä vana, Velle alle vaimukese, Sõtsi alle sõrme suuru - Iki pidi velle mineme. Veli, hella vellekene! Selle ütle ma sinule - Kui saad sõtta sa mineme - Ära sa sõita ihen sõda, Ega tantsi taga sõda - Ihen o suitsu sinine, Taga o tuli punane; Keerude keskelt sõdaje, Ligi lipu kandejada. vt. v. 69b EÜS V 475/6 (159) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla - A. Martin & P. Tatz < Juli Kamlat, 42 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Memmekene, hellakene! Mis sa sest küll kasu said, Et sa minda kasvatasid, Hõbe õrdes õõdsutasid, Kulda kätkis kiigutasid? Tuleb nüüd Vene võttemine Husarite otsimine Kaasarite katsumine, Pika püksi püüdemine! Soldanil ollid suured saapad, Madrusel ollid maani püksid. Saan ma püssi pühkijasse, Raua-rooste nühkijasse. Iki pean mina minema, Iki pean ees ma olema, Tulgu taevast tuld või tõrva, Valagu vihma vardaesta Aeti mind Harju uulitsasse Valga valge valli ääre. Sääl mind roodu roogiti Ja mind polku poogiti. Ülem hüüab, kapral karjub, Säärsant seisab selja taga, Käseb püssid püsti lüüa, Mõõgad tupesta tõmmata. Saadeti meid Saksamaale, Aeti meid Harjumaale, Vihuti meid Viru maale Piiderburki pikka teeda. Tina olli tihke, raud olli raske, Tina olli tihke tiksumaie, pag. 476 Raud olli raske raksumaie - Õerus mehe õla pääle, Katsus mehe kaela pääle, Vajutas mehe vandi pääle. Õde tulli õnne soovimaie, Ema armu andemaie. Ema mulle kaasa soovis: Ära sõida, poega noori, Ära sõida sõja ette, Ära sõida sõja taga! Sõida sõja keskeele. Esimesi heidetasse Tagumesi tapetasse, Keskmised koju ju tulevad. Vellekene, hellakene! Kas on sojas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Sõjas on armas haljas mõõka, Kallis kange-pea hobune. EÜS V 709 (160) < Türi khk., Alliku (end. Oisu) v. - H. Siimer < Rein Luukas, 81 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Nüüd tuli sõja sõlmimine, Husarite otsimine, Kamanderi katsumine, Valge väe värvimine. Sirget sõlmiti sõdaje, Valget värviti vägeje Anti mul kätte haljas mõeka, Haljas mõeka, haljas pussi (Anti mull' kätte õpi püssi, Opi püssi, õpi moeka) Püss kui veike palgikene, Mõek, kui sae lauakene. Panti pampu kandemaie. Tina oli suur ja raud oli raske See käis hella hinge peale Vaakis ta olade peale. Panti mind püssi laskema1 Suuretukki summama Kuuldi mürtsud memme kätte, Memme kätte, taadi kätte, Õlani õdede kätte. Mul põlnd sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Mul oli armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune. 1 (paugutama) vt. v. 75 EÜS V 804 (55) < Simuna khk., Salla (end. Käru) v. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Abram Põltsam, 76 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Eidekesi, taadikesi, Valla vana moorikesi Tütterida, tuttavada Näen mina nurgas nuttevada Nuttevada, nuuksuvada Rõõmu aga rinnast riisuvada Ihuvad nad kerveida Selle aga kurja kosja vasta Sõgedama sõidu vasta Kutsar kiilib kilpisida Vald aga vaalib valjaida Selle kurja kosja vasta Sõgedama sõidu vasta. vt. v. 24 EÜS V 806 (58) < Simuna khk., Salla (end. Käru) v. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Abram Põltsam, 76 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes mind soovis soldatiksa? Saks mind soovis soldatiksa Mõisnik mõega kandijaksa Kes läeb sõtta sõitelema Kas läeb isa, või läeb ema Või läeb kõige noorem venda Mida noorem, seda nopsem Seda uhkemad hobused Seda saksemad sadulad. Vend läks aita ehtimaie Õde järel õpetama Vennakene, noorekene Võta käte kooli kindad Kui läed sõtta sõetelema Ä'ä sõida sõja eessa Ä'ä sõida sõja järele Sõida Sa sõja seessa Sõja keeru keskeela Sõja vaenude vahele. Esimesed elbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. EÜS V 841/2 (98) < Simuna khk., Salla (end. Mõisamaa) v. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Abram Pohlakas, 86 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Küla tüdrukud õeksed Küla neiud neitsikesed Eks teil ole hale meel Kui mind linna viiakse Turu peale toodaneksi Tool mull alla annetie Pinki alla paisatie Habe suust mul ajatie Juuksed maha jupsitie Ümber pea piiratie Sinel selga servitie Ja munder selga muljutie Saapad jalga annetie Siis hakkas hale tulema Vesi silmast veerema Kus jäeb minu isake Kus jäeb minu emake Kus jäeb viisi vennakesta Viisi venna naisukesta Nüüd pean mina minema pag. 842 Sõja hulka sõitelema Sõja taha tapelema Ei old hellad, ei old vennad Ei old sõjas naene armas Naene armas, kassi kallis Sõjas armas hallas mõeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjasta. EÜS V 904/7 (168b) < Simuna khk., Avanduse v., Rohu k. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Luise Mumme, 35 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida Kesse kandis vaenu keeled Harak tõi sõja sõnumida Harak kandis vaenu keeled Vares kandis vaenu keeled Vares tõi sõja sõnumida Kes läheb meilta sõdimaie Kas läheb isa või läheb poega Ei läind isa, ei läind poega pag. 905 Läks aga noorem pojukene Oma uhke halliga Kulda kapja kõrviga Poeg läks aita ehtimaie Õde juurde õpetama Pane selga surma särki Pane kaela kalmu rätti Võta kätte kooli kindad Oh minu hella vennakene Ära sina sõida sõja eessa Sõja ette, sõja taha Sõida sõja keskeela Keerukesed sõjakesta Liigu ligi lipukandja Esimesed eidetakse Tagumised tapetakse Keskel käijad koju saavad. pag. 906 Tuli venda jälle koju Sõitis isa ukse ette Tule isa tunne poega Tuli isa, ei tund poega Tule ema tunne poega Tuli ema ei tund poega Sõitis venna ukse ette Tule vend, tunne venda Tuli vend ei tund venda Sõitis õe õitsva õue Tule õde, tunne venda Tuli õde tundis venda Oma kalmu kaela rätist Oma surma särgikesest Oma kooli kinnastesta Võta õde võidu vikat Võta võidu mõegakene Pese puhtaks vaenu verest Loputa vere lombikesest pag. 907 All mul halli heinu hirnub Kulda kapja kaeru karjub Oh minu hella velleke Kas oli sõjas sõsart meeles Sõsart meeles, kodu keeles Oh minu õrna õekene Sõstra silma sõsarake Ei old sõjas sõsart meeles Sõsart meeles, kodu keeles Sõjas on armas haljas mõeka Kõliseja kõver rauakene See mind peastis Pärnumaal Aitas minu Harjumaal Tapetus nüüd tallitatud Vaenu hääled vaigistatud. vt. v. 44-48 EÜS V 1080/1 (50) < Maarja-Magdaleena khk., Kudina v. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. - J. Välbe & H. Sulg < Mari Laur, 61 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mis seal meie õue alla,- Meri meie õue alla. Mis seal mere keskeella, Tamm seal mere keskeella. Mis seal tamme oksa peal, Sõel seal tamme oksa peal, Sõrmus sõela serva peal. Mis see sõrmus meil tähendab? Sõrmus tähendab sõdada. Kes see meil sõtta lähebgi? Kas läeb isa või läeb poega, Või läeb kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nopsem, Kõige uhkem hobune, Kõige saksemad sadulad. Vend läks aita ehtimaie, Õde järele õppamaie; Et hella vella-vennakene, Kui sa saad sõtta minema, Ära joo soo vetta, Soos on palju surnuuida. Ära juo mere vetta, Meres palju meeste päida. Ära joo sa ranna vetta, Rannas palju raipeeida. pag. 1081 Joo sa kuldsest kaevusta, Hõbedasest hallikasta. Hella velle-vennakene! Kui sa saad kodu tulema, Räägi mulle sõja vaeva: Kas on sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis. Õekene linnukene! Seal on armas haljas mõeka, Kallis kange hobune. EÜS V 1083/4 (54) < Maarja-Magdaleena khk., Pala (end. Jõe) v. - J. Välbe & H. Sulg < Kristjan Epler, 73 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Neli neidu + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mis seal meie õue alla, Meri meie õue alla. Mis seal mere keskeella, Mägi mere keskeella; Kirik mäe keskeella; Mis seal kiriku seena, Neli noorta neidusida: Üks see lõkendas lõuerit, Teine paugutas paberit, Kolmas kudu kulda vööda, Neljas nuttis velle taga: Mul oli veike vellekene, Seegi sõtta sõlmitie, Pandi pampu kandema, Tina tükki tõstema. Tina oli kerge, raud oli raske. Juba näikse tulema: Pea paistab pikast metsast, Jalad alta harvast metsast, Sõrmed läbi sõreda metsa... Tule isa - tunne poega; Tuli isa - ei tunnud poega: Ei see ole minu poeg, See on vaese sõjamehe poeg. Tule ema - tunne poega; Tuli ema - ei tunnud poega: Ei see ole minu poeg, See on vaese sõjamehe poeg. Tule veli - tunne velja; Tuli veli - ei tunnud velja: Ei see ole minu veli, See on vaese sõja mehe veli, Tule sõsar - tunne velja; pag. 1084 Tuli sõsar - tundis velja: Jah, - see on minu veli, - Minu kindad käena, Minu kirjad kinnasten. EÜS V 1201 (19) < Rõuge khk. - Jaan Gutwes (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud uuem rahvalaul Kell kõrd om sõtta minnä? Kell kodo armas om? Kas vanembal või noorõl? Kis enamb vahva om? Noorõmbal om kõrd minnä! Kos veri põlvini! See kroono teenistüste, kus elab vahva hing! vanõmb om vaiva nännu ja hoitnu hobõsit Ja elotarrõ tennü ja põldu harinu. Täll ola oigõlõsõ käevarrõ valusa Ei püssü perrä pittä Ta jõvva kõvastõ. noodialune tekst EÜS V 1205 (1) < Tartu l. < Narva - J. Juhanson (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõamehelaul Kui akas sõda sõudema ja vaenovanger veerema ei sõas siis polnud sõber armas sõber armas, kaasa kallis sõas oli armas aljas mõeka kaunis kangepea obune siis võisin sõas sõiteleda vaenoväljal võiteleda vaindlasida virutada maalevvälja valitseda ja siis kord ka koju sõita abikaasa armastama Isad=emad austama vanemida vaimustama kodurahvas rõõmustama. EÜS V 1574 (2) < Hargla khk. - K. Ruut tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nõrgakene Jõvva-ama sõkku sõa leibä jõvva-a ma kasta vainu kakku. Käe varred, käe varred väetimad! Mul om pihta peenikene, sälg kui säksä väidsekene mul om olga, mul om olga õhuke! Too no sõkku sõa leibä, too no kasta vaenu kakku, ola luu om, ola luu om uibune. Kellel oma piha pihlapuise, kellel käe varre vahteratse, sõrme kondi, sõrmekondi kuslapuidse! EÜS VI 227 (13) < Karula khk., Karula v., Väheru k. < Karula khk., Vana-Antsla v. - A. Kiiss & J. Sossi & A. Mõttus < Mari Pillai, 40 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kaasitamise laul Kis tõi sõa sõnume, kaskje, kaskje! Kis kuulut' vainu keele kaskje, kaskje! Harak tõi sõa sõnume kaskje, kaskje! Vares kuulut vainu keele kaskje, kaskje! Tull' orust vana orik kaskje, kaskje! Päält mäe märi kahru kaskje, kaskje! Vei kitse kinni ajaje kaskje, kaskje! Lamba lauta laskija kaskje, kaskje! Tsih, paras imä elle kaskje, kaskje! Kis käsk' kõrtsin kõnelde, kaskje, kaskje! Joogi paigan juttu aija, kaskje, kaskje! Minul palju tütarid kaskje, kaskje! Üleliia linnukõsi, kaskje, kaskje! Tull' üits, võt' ütte, kaskje, kaskje! Tull' tõni, võt' tõise, kaskje, kaskje! Kolmas tull', kobist perä kaskje, kaskje! vt. v. 24 EÜS VI 387 (82) < Sangaste khk., Keeni v., Keeni m. - A. Mõttus & J. Sossi < Ain Park, 65 a. (1911) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid olli viie vellekesi Kuuekesi kurvitsid Määratsel vellel sõtta minna Kas vanembal vai noorembal. Vanembal iks vaja minna Noorem ei jõua nooli kanda Ega püssi põske panda. EÜS VI 557/8 (155) < Häädemeeste khk. - A. Martin & E. Juhanson < Leena Endrikson, 74 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Venda (sõtta) kroonut teenima saates: Veli aga ella velleke, kaske Kui sa saad sõtta minema kaske Tule mulle õppimaie kaske Mina ole tarka tundamaie kaske Veli, ella vellekene kaske Ära sina oia ette otsa kaske Ega tantsi taha otsa kaske Ära keera keset sõdada kaske pag. 558 Esimesed eidetakse kaske Tagumised tapetakse kaske Keskmised kodu tulevad kaske Veli ella vellekene kaske Kui viitaks veolaseks kaske Pandaks pauna kandajasse kaske Kus sa noore naise jätad kaske Ukse taha ulvamaie kaske Kus sa väikse poja jätad kaske Põrandalle mängimaie kaske Veli ella vellekene kaske Aja mulle sõja juttu kaske Sõja juttu, vaenu juttu kaske Kas on sõjas naine armas kaske Naine armas kaasa kallis kaske Õekene linnukene kaske Ei saa sõjas saia süia kaske Kolüse ei unda magada kaske Ei ole sõjas naine armas kaske Naine armas, kaasa kallis kaske Sõjas on armas allas mõõka kaske Kallis kangepää obune kaske EÜS VI 581 (182) < Häädemeeste khk., Tahkuranna v. - A. Martin & E. Juhanson < Liisu Eisenschmidt, 54 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati kodu tulek Oli mul üksi ainus venda Ainus venda armas venda Seegi sõtta sõlmiti Väe alla värviti Roonu pääle rooniti Tuli ta sõjast koduje Kägu tal kukus looga pääle Teter teise aisa pääle Mõtus mõõga pära pääle Kes läks välja vaatamaie Isa läks välja vaatamaie Isa ei tunnud oma poega Ike aukus vaenu koera Irnus sii sõa all´ obune. Oli mul üksi ainus venda Ainus venda, armas venda Seegi sõtta sõlmiti Väe alla värviti Roonu pääle rooniti Tuli ta sõjast koduje Kägu tal kukus looga pääle Teter teise aisa pääle Mõtus mõõga pära pääle Kes läks välja vaatamaie Ema tulli välja vaatamaie Ema ei tunnud oma poega Ike aukus vaenu koera Irnus sii sõa all´ obune. Oli mul üksi ainus venda Ainus venda, armas venda Seegi sõtta sõlmiti Väe alla värviti Roonu pääle rooniti Tuli ta sõjast koduje Kägu tal kukus looga pääle Teter teise aisa pääle Mõtus mõõga pära pääle Kes läks välja vaatamaie Vend tulli välja vaatamaie Vend ei tunnud oma venda Ike aukus vaenu koera Irnus sii sõa all´ obune. Oli mul üksi ainus venda Ainus venda, armas venda Seegi sõtta sõlmiti Väe alla värviti Roonu pääle rooniti Tuli ta sõjast koduje Kägu tal kukus looga pääle Teter teise aisa pääle Mõtus mõõga pära pääle Kes läks välja vaatamaie Õde tulli välja vaatamaie Õde tundis oma venna Oma poe pussakusta Oma kirju kinnastesta Oma aetud amesta Tule aga tuppa istu penki Räägi mulle sõja juttu. EÜS VI 993/6 (151) < Jõhvi khk., Illuka v., Kaidma k. - A. Sildnik & P. Penna < Kadri Tillmann, 68. a (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lendaeli linnukene, lendaeli, liuge'eli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu - tõi nied sõasõnumed, vainu vaelaksed kära. Kes meista sõdaje läheb: kas läeb isa vai läeb poiga pag. 994 vai läeb noorem veljekene vai läheb sõsar sõdaje? Sõsar kuulis, kostis vastu: "Minu noorem veljekeine! Vähe on neid sõassa, kus on naisija sõassa, linapäida lipuessa, tanupäid on tappelussa! Enam on neid sõassa, kus on miehija sõassa, saapasääri sierimassa, mantelkuubi marsimassa!" Nägi veli tulema: pia paistus päälta metsa, jalad alta arva metsa! Veli õue aie. "Tule, isa, tunne poiga, tule, ema, tunne poiga, tule, veli, tunne veli, tule, õde, tunne venda!" Tuli õde - tundis venda kübarast ja kinnastest, sadulast ja saabastest: oma mies, oma obone, oma piitsuke pihussa, pag. 995 omad kindad käessa, omad kirjad kinnastessa! "Minu veike vennakene, tule ratsusta maha, astu alli turja päält, sinialli selja päält!" "Ei või tulla, õekene! Pese pia veresta, kasi saapad savesta! Küta sauna künnapuusta!" "Tule tuppa istumaie, istumaie, rääkimaie, kudas sõas oldanessa, sõaleiba süiasse, vainukakku katsutasse. Kas on sõas naine armas, naine armas, kaasa kallis?" "Ei õle sõas naine armas, naine armas, kaasa kallis! Sõas on armas aljas mõõka, kallis kangepea obone! Sõas on nõnda mehepäid, pag. 996 kui suos mätta'aida; sõas on nõnda sääreluid, kui aias teiba'aid; sõas on nõnda küljeluid, kui on aias roika'aid; nõnda on sõas sõrmeluid, kui soos pilliroogu!" Vend käskis sauna kütta, õludella anna leili. Veli vihtella lavalla õde lava turva päälla noomis veikest vellekest: "Ära sa etteje mene: esimised eidetakse, tagumised tapetakse, keskmised kodo tulevad!" vt. v. 71 EÜS VI 1018 (171) < Jõhvi khk., Illuka v., Raudi k. - A. Sildnik & P. Penna < Lien Pakas, 64 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu tõi sõast sõnumid, lind tõi linnast tervisida, vares vainult vastamisi: "Jo sinu mies suressi, jo sinu kaasa kadussi, vainuväljale vajussi, sõaväljale suressi!" Sõaväljal on surijud, vainuväljal vaesilapsi! vt. v. 72 EÜS VI 1025/7 (180) < Jõhvi khk., Illuka v., Raudi k. - A. Sildnik & P. Penna < Mai Papa, 73 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Haned kadunud + Harja otsimine + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella eidekene andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda - mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige'ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas mo aned vesilta, kullasiived koppelista! Saadin orjad õtsimaie, sulased valatamaie. Läksin ise, neitsikene, läksin vüöni vedeje, kaelani kalajõgeje. Mida puutus põlvideje? Mõõka puutus põlvideje, õbe elkas elmideje! Vein mina mõega mõisa'aie, panin sakste lauva piale. Sial nied saksad katselesid, errad ette eitelesid: "Kust sie mõeka siie tuodud?" Sie mõõka sõasta tuodud. Enamb on sõassa sõrmeluida, kui on aias teibasida! pag. 1026 Enamb on sõassa pialuida, kui on suossa mättasida! Tuli vennake sõasta, sõitis venna õuve pääle. "Tule, venda, tunne venda!" Tuli vend - ei võind tunda: "Sõamies, sõa-obone, sõapiitsuke piussa!" Sõitis õe õuve pääle: "Tule, õde, tunne venda!" Tuli õde - ei võind tunda: "Vene mies, vene obone!" Sõitas ema õuve pääle: "Tule, ema, tunne poiga!" Tuli ema - tundes poiga: "Tule tuppa istumaie! Räägi nied sõasõnumid! pag. 1027 Kas on sõas naine armas, naine armas, kaasa kallis?" "Ei õle sõas naine armas, naine armas, kaasa kallis! Sõas on armas aljas mõõka, kallis kangepia obone, kes ei irnu einasida ega karju kaerasida! Irnub selga istujada, kaljub selga kargajada!" vt. v. 83 EÜS VI 1042/4 (203) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. - A. Sildnik & P. Penna < Lienu Kilk, 58 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes meist sõdaje läeb? Kas läeb isa, vai läeb poige, vai läeb nuoremb veljekene? Ei mend isa, ei mend poige, läks sie noorem veljekene! Tuli sõasta kodoje. Tule isa, tunne poiga. Tuli isa, ei võind tunda. Sõamies, sõaobone, sõa saarine sadula, sõa piitsuke pihussa, sõa kindaad käessa, sõa kirjad kinnastessa. Tule veli, tunne venda! Tuli veli, ei võind tunda. Sõamies, sõa obone, sõa saarine sadula, pag. 1043 Sõa piitsuke pihussa, sõa kindaad käessa, sõa kirjad kinnastessa. Tule õde, tunne venda! Tuli õde, ei võind tunda. Sõamies, sõa obone, sõa saarine sadula, sõa piitsuke pihussa, sõa kindaad käessa. Tule ema, tunne poiga! Tuli ema, tundis poiga. Omamies, oma obone, oma saarine sadula, oma piitsuke pihussa, omad kindaad käässa, omad kirjad kinnastessa! Tule istu tuli piale, tuo neid sõa sonumid! Kuda sõas õldanesi? Kas on sõas naine armas, naine armas, pag. 1044 kaasa kallis? Ei õle sõas naine armas, naine armas, kaasa kallis, sõas on armas aljas mõõka! vt. v. 77 EÜS VI 1181/2 (96) < Jõhvi khk., Kohtla v., Käva k. - A. Sildnik < Kristjan Willmann, 82 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõamees, sõa obone sõa piitsuke piussa, sõa kindad käässa, sõa kirjad kinnastessa, sõa saapad jalassa sõidan isa õue alla, tule isa, tunne poiga! Tuli isa, ei võinud tunda. Sõamees, sõa obone sõa piitsuke piussa, sõa kindad käässa, sõa kirjad kinnastessa, sõa saapad jalassa sõitsin ema õue alla; tuli ema, ei võinud tunda! Sõamees, sõa obone sõa piitsuke piussa, sõa kindad käässa, sõa kirjad kinnastessa, sõa saapad jalassa Sõitsin õe õue alla, pag. 1182 tuli õde, ei võinud tunda Sõamees, sõa obone sõa piitsuke piussa, sõa kindad käässa, sõa kirjad kinnastessa, sõa saapad jalassa Sõitsin venna õue alla, tuli vend ja tundis venda! EÜS VI 1193 (119) < Jõhvi khk., Kohtla v., Käva k. - A. Sildnik < Kristjan Willmann, 82 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Menema menema mehed! Podima podima pojad! Joba liig on linna alla, vägi suuri välja alla, sõda suuri sõrru alla! Ihuvad kuratsianna, aljastavad mõõkajanna meie mieste piada möeda! Meie mieste piad ilusad, kahukesta kaulad kallid! EÜS VI 1495 (201) < Koeru khk., Kapu v., Pikevere k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < J. Schulz (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ei lähe isa, ei lähe ema Vaid läheb kõige noorem vend. Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. vt. v. 74 EÜS VI 1577/8 (343) < Koeru khk., Einmanni (end. Aavere) v. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mai Leit, 60 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõda hakkab sõitelema Jaanike, jaanike Pohlakas põletamaie Jaanike, jaanike Oota kulla sõjakene Jaanike, jaanike Kannata Kadrina saksa Jaanike, jaanike pag. 1578 Pea sina kinni pohla poega Jaanike, Jaanike Las' mina otsin otsijada jaanike, jaanike Enese lunastajada jaanike, jaanike Pärga peada peastijada jaanike, jaanike. EÜS VI 1699 (160) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Karinu k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Liisu Kõrts (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hella vennakene Kui lähed sõtta sõitemaie Väe hulka vehkimaie Ää sõida sõja eeli Ä'ä sõida sõja järele, Sõida sõja keskeele Esimesed helbitakse Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. EÜS VI 1734/6 (220) < Järva-Jaani khk., Einmanni (end. Kuie) v. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mihkel Pärling, 101 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui tuli sõja sõnumida Vaenu kära kannetie Ei läind eite, ei läind taati Ei läind hella vennakene Ei läind minija meesi Ei läind õde sõgeda Läks aga kõige noorem vend Kõige noorem ja kõige nõrgem Ikke pidin mina minema Kallis pidin ära kaduma Ära häista rahvaasta Kui hakkan mina minema Isa ehitab hoosta Vend mul viilib valja'aida Õde teeb sõrmi kindaaida Ema vaalib vammukseid Õde mind hakkab õpetama Oh minu hella vennakene Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja järel Esimesed helbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Sõudis päeva jõudis aega Sõudis päeva sinna poole Kui mina kodu tuleksin pag. 1735 Aasin halli eide ukse ette Hirnub halli raksub rauda Üle raudise värava Üle ukse põõnulise Eit tuli õue vaatama Tule eite, tunne poega Eit ei tunnud poega noori Venemees vene hobune Vene piitsuke peussa Vene vammus vöö vahela Aasin halli taadi õue Hirnub halli teista korda Hirnub halli, raksub rauda Üle vaskise värava Üle ukse põõnulise Tule isa, tunne poega Taat tuli õue vaatama Taat ei tunnud poega noori Venemees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene vammus vöö vahela Aasin halli venna õue Kalli venna ukse ette Hirnub halli kolmat korda Hirnub halli, raksub rauda Üle raudise värava Üle ukse põõnulise Tule venda, tunne venda Tuli venda, ei tund venda Venemees, vene hobune pag. 1736 Vene piitsuke peussa Vene vammus vöö vahela Aasin halli õe õue Hirnub halli neljat korda Hirnub halli, raksub rauda Üle raudise värava Üle ukse põõnulise Tere õde, tunne venda Tuli õde tundis venna Isa ehitud hobusest Ema vaalitud vammusest Venna viilitud valjastest Õe kirjuist kinnastest. Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis. Mina mõistsin, vasta kostsin Õekene, hellakene, Ei ole sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis. Sõjas armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune See peastab mehe sõjasta Mehe pojad Pohlamaalta Mehe lapsed Lapimaalta Mehe tütred Türgimaalta. vt. v. 75 EÜS VII 501/2 (304) < Hanila khk., Massu (end. Voose) v. - J. Sõster < Ann Rüitel (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu kukkus kuusiku'u Nõtkus meie nõmmiku'u Üle aja aaviku'u Tõi meile sõja sõnumid Sõtta meilta sõtta teilta pag. 502 Sõtta kõigista külasta Sõtta viiesta vallasta Kägu kukkus teista korrda Koguniste kolmat korrda Ei põlnd meil sõtta minijat Vend on alles veiikene Obu alles varssuke'e Valljad pajas sepa käe'e. - . - Sõitis isa ugse ette Tere isa kas tunned poeega Kust se isa võis poja tunda Vene mees Vene obune Vene piitsuke ta piuus Vene saapad tal jalassa Vene kiri kinnastessa Nüid läks ema ugse ette Tere ema kas tunned poeg jne. Siis läks venna ugse ette Tere vend kas tunned vennda jne. Siis läks õe ugse ette Tere õde, kas tunned vennda Küll see õde siis venna tunneb Oma mees oma obune Oma piitsuke tal piuus Oma saapad ta jalas Oma kiri kinnastessa. EÜS VII 656 (11) < Koeru khk., Väinjärve v., Salutaguse k. - O. Lõvi & Joh. Lauri & O. Lalli < Aadu Wolter, 68 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Üks oli vennake minula Seegi sõlmiti sõdaie, Seegi värviti vägeie, Pandi pampu kandemaie. EÜS VII 1055/7 (100) < Karula khk., Vana-Antsla v., Peetri t. - M. Pehka & R. Tamm < Els Koemets, 46 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid on viisi velitsida Kuvvõkesi kurvitsida Kellel kõrda sõtta minnä Kellel kõrda kodo jäädä Kas noorel vai vanal Noorel kõrda sõtta minnä Vanal kõrda kodo jääda. Imi opas kotost minnen Kui sa üle Koiva läät Ära sa joogu Koiva vett pag. 1057 Koiv om täüs kuulja luid Ku sa üle Narva lääd Ärä sa joogu Narva vett Narv om täüs naiste päid Kui iks sõtta peräle saije Naksi ülem küsümaije Mida tööd jäi esä tegemä Esä jäi tõlda tegema Mida tööd jäi veli tegemaie Veli jäi vehmrid tegemaie Mida tööd jäi emä tegema Emä jäi kangast kudama Inämb om sääl iku vett Kui neid kanga langakesi Midä tööd jäi sõsar tegema Sõsar jäi kinnast kudama Inämb om sääl iku vett Kui neid kinda kirjakesi. vt. v. 27 EÜS VII 1304/6 (100) < Karula khk., Vana-Antsla v., Peetri t. - M. Pehka & R. Tamm < Els Koemets, 46 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid on viisi velitside Kuukesi kurvitside Kellel kõrda sõtta minna Kellel kõrda kodo jääda Kas vanal vai noorel Noorõl kõrda sõtta minna Vanal kõrda kodo jäijä'. Ime opas kotost minnen. Ku sa üle Koiva läät Ära sa joogu Koiva vett Koiv om täüs kuulja luid Ku sa üle Narva läät Ärä sa joogu Narva vett Narv om täüs naiste päid Kui iks sõtta peräle saije' Naksi ülem küsimaie Mida tööd jäi esä tegema Esä jäi tõlda tegemaie Mida tööd jäi veli tegema Veli jäi vehmrid vedamaie Mida tööd jäi ema tegema Imä jäi kangast kudama pag. 1306 Inämb om sääl iku vete Kui neid kanga langakõsi Midä tööd jäi sõsar tegema Sõsar jäi kinnast kirjutama Inämb om sääl iku vete Kui neid kinda kirjakesi. EÜS VII 1597/9 (117) < Järva-Madise khk., Albu v., Seidla k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Leenu Laas, 85 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Viidi linna liisku võtma Ja läen mõisa mõedu alla Ei mina karda linna liisku pag. 1598 Linna liisku mõisa mõetu Ää tulin härrade toasta Kuningate kamberista Ärrad jäid õrisemaie Liisu laud jäi liikumaie Moedupuu jäi mõlkumaie Miks see mees ju seie jäi Seie püssi kandemaie Ära tulen härrade toasta Toompea tohteri toasta Mul jäi Linna Leenukene Kalaranda Kaiekene Alutaha Annekene Nutma jäivad nurme neiud Alatsema Arju Anned Kahatsema Järva Kaied Virumaa Mari madala Lääne veike Leenuke Lakun vetta laenetesta Katsun küla kaevudesta Siisgi putkel olen punane Vesi naadil olen vägeva Tuli heinal olen tugeva Nälja heinal olen nägusa Vesi pika piima jätku Kali kaevu koogu jätku pag. 1599 Tulihein tubaka jätku Mina heinale ilusa Vesi naadile nägusa Tuli heinale tugeva Nälja heinale nägusa Põrgin aga putka põesastesta Vesi naata vee seesta Sõjamees, sõja hobune Tulen aga isa ukse alla Tulen aga ema ukse alla Isa ei tunnud oma poega Ema ei tunnud oma poega Õde tundis venna noore Oma kantud kuubedesta Oma seatud särkidesta Oma kirja kinnastesta Sõjamees sõjahobune Sõja piitsuke peussa. vt. v. 77 EÜS VII 1773/4 (396) < Järva-Madise khk., Albu v. < Koeru khk., Väinjärve v., Aruküla - P. Penna & W. Rosenstrauch < Ann Graurok, 60 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares tõi sõja sõnumid Kes meist hakkab sõtta minema? Isa on vana, ema on vana Vend on alles veikekene Kiigu venda, kasva venda Kiigu venda kätkiessa Nõtku nõrgassa vibussa Parte alla paeladesse Sinust saab viimaks suuri meesi Venda kiikus, venda kasvis Venda kiikus kätkiessa Nõtkus nõrgassa vibussa Vend aga hakkas sõtta minema Mina venda õpetama Ära sõida sõja ette Ära sõida sõja taha Sõida sõja keskeelle Esimesed helbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Vend läks isa õue alla Tere isa tunne poega Isa ei tunnud oma poega Sõjamees sõja hobune Sõja piitsuke piussa Läks ta ema ukse alla Tere ema tunne poega Ema ei tunnud oma poega pag. 1774 Sõjamees sõja hobune Sõja piitsuke peussa Läks ta venna ukse alla Tere venda, tunne venda Vend ei tunnud oma venda Sõjamees, sõja hobune Sõja piitsuke peussa Läks ta õe ukse alla Tere õde tunne venda Õde siis tundis oma venda Sõjamees, sõjahobune Sõja piitsuke peossa Sõja kirjad kinnastessa Sõja ristid rinnassagi. EÜS VII 1837/8 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Piisupi k. < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Keika k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Kai Risikow, 74 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Viru sepp Lüroeepilised laulud Hellakene, vennakene! Mul oli üks ja ainus vend, Seegi sõtta sõlmitie, Väe hulka värvitie, Tagujaksi tarvitie. Hellakene, vennakene! Esimesed helbitakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Minu hella vennakene, See sõitis sõja eessa, See sõitis sõja tagaje, Sõitis sõja keskeelle. Minu hella vennakene, See tegi vallal valjaaida, Kihelkonnal kerveeida, Nurmeneitsidel nugeda. Minu hella vennakene, Viska soosse sepa riistad, Arusse alasi pakku, Pista pihid põesaassa: Vald ei kiida valjaaida, Kihelkond ei kerveeida, Nurmeneidised nugeda. vt. v. 150 EÜS VII 1914/5 (108) < Väike-Maarja khk., Vao v., Kiltsi k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Jüri Langebron, 78 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Oleks ma uneski näinud Tukkudes mul toodud teada Et mu'st soldat saadaneksi Venemeheks mind viidaneksi Õed mind põlgasid õuestagi Vennad vilja väljaltagi Ma poleks teinud isale tööda Ma poleks teinud emale tööda Kulu kuuele õele Tööd ei viie vennalegi Siis viidi linna liisku võtma Liisku võtma, sõtta tõtma Pandi Toompea lossi peale Seal mu peada piiratie Juukseid raual leigatie Sealt mind pandi laeva peale Ja mind viidi Viburisse Siis jäid nutma nurme neiud Alatsema Harju piijad Seni kui mastid maale paistsid Lipud linna uulitsasse Hüüdsid hülgeed meresse Laalid lagled taeva alla Üle mere mennessa Suurde saarde saadenesse pag. 1915 Meri rikkund mitu meesta Rand oli raisand palju rahvast Seal ma teenin seitse aastat Siis lasti koju tulema Eite minulta küsima, Taati minulta küsima Kas on sõjas naene armas Kas on sõjas kaasa kallis Mina küll kuulsin, vasta kostsin Varsti vasta kõnelesin Ei ole sõjas naene armas Ei ole sõjas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjasta Sõja keeru keskeelta Vaenu raudade vahelta Küll on sõjas mehe päida Nii kui soossa mättaaida Küll on sõjas sõrmeluida Nii kui roogu reastaassa. vt. v. 209 EÜS VII 1934/7 (140) < Väike-Maarja khk., Vao v., Kiltsi k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Jüri Langebron, 78 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd tuleb, nüüd tuleb hellad vennad pag. 1935 Nüüd tuleb sõja sõlmimine Husarite otsimine Krenaderi katsumine Veneväe värvimine Kas läheb isa, või läheb ema Või läheb kõige noorem vend Ei lähe isa ei lähe ema Ei lähe kõige noorem vend Ikke pean mina minema Ani pean hulgast ujuma Lind aga hulgast lendamaie Kui hakkan mina minema Siis hakkab hale tulema Vesi silmast veeremaie Nüüd läheb punane poeg Punasessa riietessa Maksa karva mantelissa Sarvekarva saabastessa Saledasse saabastessa Õde vaatas akenasta Vennad veikesta luugista Koer see aukus õues korra Õde läks õue vaatamaie Tere õde tunne venda Õde läks tuppa kiitelema Venemees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kindad käessa pag. 1936 Vene kirjad kinnastessa Koer ju haukus teista korda Vend läks õue vaatamaie Tere vend ja tunne venda Vend läks tuppa kiitelema Venemees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Koer see aukus kolmat korda Ema läks õue vaatamaie Tere ema, tunne poega Tuli ema tundis poega. Oma poeg, oma hobune Oma piits tal käessa Oma kindad käessa Oma kirjad kinnastessa Ema tundis oma teusta Nägu oma näusta Kohe oma kombedesta Ema hakkas küsimaie Kas on sõjas naene armas Naene armas, kaas on kallis Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaas ei kallis Sõjas armas haljas moeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjasta Lunastab ta lahingusta pag. 1937 Nii on sõjas meeste verda Kui siin meres vett on palju Nii on sõjas meeste päida Kui siin rabas mättaaida Nii on sojas meeste konta Kui on rabas mättaaida. vt. v. 210 EÜS VII 2515/6 (494) < Paide khk. < Türi khk. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < Sõnajalg, kirja pannud (1892 (kirja pandud); 1910 (kogutud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ellakene vennakene Kui lä'äd sõtta sõitemaie Ihu kirves hälli mõeka Tee hästi terava rauda pag. 2516 Mine siis sõtta sõitemaie Ää sõida sõja eessa Ää sõida sõja tagassa Sõida sõja keskeella. Esimesed heidetakse Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad Tule siis tupa ella venda Istu meie tooli peale Võta meie võida leiba. EÜS VII 2691/3 (17) < Rannu khk., Valguta v. < Kolga-Jaani khk. - J. Sossi & P. Tatz < Ell Kurno, 80 a., sünd. Jürgenson (1910) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes si toob sõja sõnume Kes si vaagub vainu keelet Arak toob sõja sõnume Vares vaagub vainu keelel Kes siit saap sõtta minema Kas saap isa vai saap poiga Või saap kõige noorem poega Kõige noorem kõige priskem Vend läks aita ehtimaije Õde läks juure õpetama Vennakene noorekene Pane jalga surma sukad Pane selga surma särki Pane kaala kalmu rätti Vennakene noorekene Kui sa saad sõtta minema Kui sa saad kodu tulema Ära joo mere vetta Meres palju meiste verda pag. 2692 Ära joo ranna vetta Rannas palju raipeeda Joo küla kajo vetta Vennakene ella venda Kui sa saad kodu tulema Aja Handsi1 ukse ette Tule välja mo isake Tule välja mo emake Tulli välja ei tundnud poega Halli hirnu teista korda Ajas Handsi ukse ette Tule välja mo emake Tule välja tunne poega Tuli välja ei tundnud poega Halli hirnus kolmat korda Aja venne ukse ette Tule välja mo vennake Tule välja tunne venda Tuli välja ei tundnud venda Halli hirnus neljat korda Aja õe ukse ette Tule välja mo õeke Seep om minu oma veli Kust sa tunned mo õeke Oma surma sukadesta Oma surma särgistagi Oma kalme kaalarätist Vellekene ella velle Aja mulle sõja juttu pag. 2693 Kas on sõjas naise armas Naise armas kaasa kallis Õekene neitsikene Ari mo saapad savista Pese mo mõõka veresta Siis ma ajan sõa juttu Ei ole sõas naine armas Naene armas kaasa kallis Sõas om armas allas mõõka Kaunis kangepea hobune. 1 (hobuse nimi) EÜS VIII 1936/9 (186) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k. < Virve k. - K. Viljak & G. Vilberg < Ann Birk, 67 a. (1910) Sõjalaul Jo tuodi soja sanumid, Käre kirjad kannetie. Kesse meist sodaje menne? Kas läeb isa, vai läeb ema, Vai läeb ode, vai läeb venda, Vai läeb kaige nuorem venda? Ei läe isa, ei läe ema, Ei läe ode ei läe venda - Ei ode sodaje lähe: Ue käed on kärnätsellä Soda leibä sotkijessa - Nuoremb vend sodaje menne; Kaige nuorem, kaige notrem, Kaige uhkejamb obune, Kaige korgejamb kübärä. Vend akkas soda menema. Ode obet vendadasa: Vennikäne, vennakane, Ära soida soja iessa, Ega soida soja järella, Soida soja keskeella. Iest aga mihi elbitanne, tagant mihi tappetanne, Keskelt mies kooje tulle. Vend tuli sojast kooje Pia näikse pikka metsa, pag. 1937 Jalad alta arva metsa, - Soitis isa ukse ette: Tule, isa, tunne poiga! Tuli isa ei tund poiga: Vene mies, vene mihike, Vene saapaad jalassa, Vene kindaad käessa, Vene kuube seljassagi. Poig küsis isalt isteksasa - Isa and pakku isteksasa; Poig küsis isalt juuaksesa - Isa and vetta juuaksesa. Soida soida, musta ruuna, Lase traavi, lehti lauki, Soida ema ukse ette! Tule, ema, tunne poiga! Ema tuli, ema ei tunnud: Venemies, vene mihike, Vene saapaad jalassa, Vene kindaad käessa, Vene kuube seljassagi. Poig küsis emalt isteksasa - Ema and pakku isteksasa; Poig küsis emalt juuaksesa - Ema and vetta juuaksesa. Soida, soida musta ruuna, Lase traavi lehti lauki, pag. 1938 Soida venna veravasse. Tule, venda, tunne venda! Venda tuli, vend ei tunnud: Venemies, vene mihike, Vene saapaad jalassa, Vene kindaad käessa, Vene kuube seljassagi. Vend küsis vennalt isteksasa - Vend and järgi isteksasa; Vend küsis vennalt juuaksesa - Vend and kalja juuaksesa. Soida, soida, musta ruuna, Lase traavi lehti lauki, Soida ue ukse ette. Tule aga, ode, tunne venda! Ode tuli ja ode tundis: Oma mies, oma mihike, Oma saapaad jalassa, Oma kindaad käessa, Oma kuube seljassagi. Vend küsis uelt isteksasa, Ode and tuoli isteksasa; Vend küsis uelt juuaksesa - Ode and olut juuaksesa. Ode kütt' saunad küömenalla, Audus vihad vierdaelle, Vei sie venna vihtlemaie. pag. 1939 Ise istus künnükselle, Akkas vennalta küsima: Vennakane, vennikäne, Kas on sojas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Ei ole sojas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, - Sojas on armas aljas mueka, Kaunis kangepää obune. Nendaks soassa mieste päida Kui on suossa mättaaida; Nendaks mieste sääre luida kui on agu unnikussa; Nendaks sojas meeste verda, Kui on vetta allikassa. EÜS VIII 2023/7 (313) < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k., Jaani t. < Leesi k. - K. Viljak & G. Vilberg < Elts Junkvist, 78 a. (1910) Sõjalaul Lindu üüs minu paani päältä, Korpi korvije rajalta, Lindu üüdis liial kielel, Korpi üüdis suurel kurjal, Pääsükäne päältä metsä: Jo tuodi soa sanumi, Soa arbu annetie, Kare kirju kannetie! Kesse meist sodaje menne? Menneks isä, vai menne poiga, Vai menne kaige nuorem venda, Kaige nuorem, kaige notrem, Kaige uhkejamb obune, pag. 2024 Kaige korgejamb kübärä? Vend akkas soda menemä, Ode läks venda saatemaie, Sai venda verävä pääle, Akkas venda oppemaie: Vennikäne, vennakene, Kui sina sodaje menned - Ärä ihu ielimäseks, Ega jääne järgimäseks, Kieri keskella soassa, Ligi lippu kandijada: Sest aga miesi ilbitanne, Tagant miesi tappetanne, Keskelt mies koo tulekse. Vend tuli soitajes soarta, Päädä väänetes väestä Pää näikse päältä metsä, Jalad alta arva metsä, Kihä keskelt kieru metsä; Obu oli alla kui see ahju, Mies oli päällä kui sie päivä, Kübär pääs kiriku kella. Soida, soida alli ruuna, Soida isä oue pääle! Isä kuera augatanne, Isä rakki raugatanne. Isä tuli oue vaatemaie: pag. 2025 Mis sie kuera augatanne Ja sie rakki raugatanne! Isä ei tundend poigadasa Kodu kuutud kuubedesta, Kodu säätüd särkidestä, Kübärüstä, kindaasta, Saduleesta, saapaasta. Poig küsüs isält juuakseni - Isä toi vetta juuakseni: Siis akkas ale tulema, Vesi silmist vieremaie. Soida, soida, alli ruuna, Soida emä oue pääle! Emä kuera augatanne, Emä rakki raugatanne. Emä tuli oue vaatemaie: Mis sie kuera augatanne, Ja sie rakki raugatanne? Emä ei tundend poigadasa Kodu kuutud kuubedesta, Kodu säätüd särkidestä, Kübärüstä, kindaasta Sadulusta, saapaasta. Poig küsüs emält juuakseni, - Ema toi vetta juuakseni: Siis akkas ale tulema, Vesi silmist vieremaie pag. 2026 Soida, soida, alli ruuna, Soida venna oue pääle! Venna kuera augatanne, Venna rakki raugetanne. Vend tuli oue vaatemaie: Mis sie kuera augatanne Ja sie rakki raugatanne? Vend ei tundend vendadasa Kodu kuutud kuubedesta, Kodu säätüd särkidestä, Kübärüstä, kindaasta, Sadulusta, saapasta. Vend küsüs vennalt juuakseni - Vend toi vetta juuakseni: Siis akkas ale tulema, Vesi silmist vieremaie. Soida, soida alli ruuna, Soida ue ukse ette. Ue kuera augatanne, Ue rakki raugatanne. Ode tuli oue vaatemaie: Mis sie kuera augatanne Ja sie rakki raugatanne? Ode tuli, tundes venda: Kodu kuutud kuubedesta, Kodu säätüd särkidestä, Kübärüstä, kindaasta, pag. 2027 Sadulasta, saapaasta. Vend küsis uelt juuakseni, Ode toi olut juuakseni. Ode läks sauna küttemaie, Kütt sie sauna küömenällä, Audus vihad vierdenelle; Vei sen venna vihtlemaie, Ise istus sauna künnüksellä, Küsülteni vennaltasa: Vennikäne, vennakane, Kas on soassa naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Ei ole, ei ole, uekane, Ei ole soassa naine armas, Naine armas, kaas ei kallis - Soas on armas aljas mueka, Kallis kang̊e - pää obune. vt. v. 116 EÜS VIII 2092/6 (395) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Miili t. - K. Viljak & G. Vilberg < Ann Helberg, 74 a. (1911) Sõjalaul Ju tuodi soja sanumi, Soja armu annetie, Käre kirjad kannetie. Kesse toi soja sanumi? Lindu toi soja sanumi. pag. 2093 Kes ans soja armu?... Kesse meist sodaje menne? Kas menne isä, vai menne emä, Vai menne ode koguni? Ei ode sodaje menne: Ue käed on kärmejamba Soja leibä sotkimassa, Vaenu kakku vaalimassa. Meist menne kaige nuorem venda. Ode oppes vendadani, Oppes sojas soitemaie, Väes aga päädä vääntemaie: Kui saad, kui saad, vennekäne, Kui saad soda soitemaie, Väge päädä vääntemaie - Ära sina juhi1 ielimäseks, Ega jääne järgimäseks, Kieri soja keskiella, Ligi lippu kandijada: Iest neid mihi ilbitanne, Tagant mihi tappetanne, Keskelt nie koo tulevad. Vend läks soideldes sodaje, Pääd aga väänetes vägeje. Vend sai sojas soitemaie, Vääs sai päädä vääntemaie. Ei sie ihund ielimäseks, pag. 2094 Ega jäänud järgimäseks, Kieris soja keskeella. Vend tuli soideldes sojasta, Päädä väänetes väestä: Obu oli alla kui sie ahju, Mies oli päällä kui sie päivä, Kübär kui kiriku kella; Pää nägüs päältä pikka metsä, Jalad alta arva metsä, Kihä keskelt kieru metsä. Vend soit emä ukse ette. Irnus alli üksi kerda, Kaljus korpi kaksi kerda, Ise tuba tundemaie: Tule, emä, tunne poiga! Ema ei tundend poigadasa - Kussas tunnen poiga nuori: Soja pääni on päässä, Soja vüöni on vüöllä, Soja saapaad jalassa, Soja kindaad käessa, Soja kirja kinnastessa. Poig küsüs emält isteksesi - Emä ei and pojal isteksesi; Poig küsüs emält süüäkseni - Emä ei andand süüäkseni, Poig küsüs emält juuakseni - pag. 2095 Emä ei andand juuakseni. Poig söit isä ukse ette. Irnus alli üksi kerda, Kaljus korpi kaksi kerda. Ise tuba tundemaie: Tule, isä, tunne poiga! Isa ei tundend poigadasa Vend soit venna ukse ette. Irnus alli üksi kerda, Kaljus korpi kaksi kerda, - Ise tuba tundemaie: Tule, venda, tunne venda! Vend ei tundend vendadasa. Vend soit ue ukse ette. Irnus alli üksi kerda, Kaljus korpi kaksi kerda - Ise tuba tundemaie: Tule, ode, tunne venda! Ode tundis vennikäse: Oma kuutud kuubedesta, Oma säätüd särkidesta, Kübärästä, kinnastesta, Vaski vöistä, vammuksista. Vend küsüs uelt isteksesa, Ode toi vennal tuoli alla; Vend küsüs uelt süüäksäsä, Ode toi vennal praadi süüä; pag. 2096 Vend küsüs uelt juuaksasa, Ode toi oluta juua. Küsülteni vennaltani: Kas on, kas on, vennikäne, Kas on soassa naine armas, Naine armas kaasa kallis? Ei ole, ei ole, uekane, Ei ole soassa naine armas, Naine armas kaasa kallis - Soas on armas aljas mueka, Kallis kange pää obune. Nendap, nendap, uekane, Nendap soassa mieste verda, Kui on meil meressa vetta; Nendap soassa sorme luida, Kui on halguja pinussa; Nendap soassa mieste päida, Kui on suossa mättaaida; Nendap soassa sääre luida, Kui on marju mättä päällä 1 (ka: ihu) EÜS VIII 2207/8 (502) < Kuusalu khk., Kolga v., Tappurla k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mai Kravtsov, 67 a. (1911) Sõjalaul Tarviduse korral. Lust on mennä lunkurille, Kena keppi kandijalle: Ei seda sunnita sodaje pag. 2208 Vängidä Vene vägeje, Panna püssü kandemaie. Oli mul üksi ainus venda, Ainus venda, armas venda - Siegi peidussa pieti, Kanne all teda kasvadeti; Siiski solmiti sodaje, Mängiti Vene vägeje, Pandi püssü kandemaie. EÜS IX 26/9 (4) < Krimm - R. Kõhelik < Paju eit, u. 60 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Vend läks sõtta sõudemaie, õde venda õppetama. Vennakene, hellakene kui lähed sõtta sõdimaie, vaenu vankert veeretama, ära sõida sõja eessa, ära sõida sõja tagaie. Sõida sõja keskella. Esimesed elbitakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Hirnu halli, karju kõrbi, hirnu isa õujeni Isa koera haugatelle, isa rakki raksatelle, läbi laudise värava, läbi plangi pihlakase. Isa tuli õue vaatamaie "Tere, tere, kas tunned minda? Isa ei tunnud poega noorta Tühi tunneb seda meesta? Venemees, vene hobune, vene saapad tall jalassa Hirnu halli, karju kõrbi, hirnu venna õueeksi. Venna koera haugatelle, venna rakki raksatelle läbi laudise värava, läbi plangi pihlakase. Vend tuli õue vaatamaie. "Tere, tere kas tunned minda? Vend ei tunnud venda noorta. "Tühi tunneb seda meesta? Pohla mees, pohla hobune pohla saapad tall jalassa. Hirnu halli, karju kõrbi, hirnu õe õueeni õe koera haugatelle, õe rakki raksatelle läbi laudise värava pag. 28 läbi plangi pihlakase Õde tuli õue vaatamaie. "Tere, tere, kas tunned minda? Õde tundis venna noore. Oma vend, oma hobune, oma saapad tall jalassa oma kindad tall käessa, oma kirjad kinnastessa. Vennakene, hellakene, kas on sõjas naine armas naine armas, kaasa kallis? Õekene, hellakene ei ole sõjas naine armas naine armas, kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõõka kallis kangepea hobune See peastab mehe sõjasta vaenu vankri vahelta. Vennakene, hellakene Kas on sõjas meeste päida pag. 29 Kas on sõjas meeste luida Kas on sõjas meeste verda? Nõndab sõjas meeste päida, kui on ravas mättaaida Nõndab sõjas meeste luida kui on ojas roika aida, nõndab sõias meeste verda, kui on meie meres vetta. EÜS IX 328/9 (87) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Välluste k. - Jaan Müür < Elts Kask, 57 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõasta sõnumida? Harak tõi sõasta sõnumida; Kessi vaakus vaenu keeli? Vares vaakus vaenu keeli. Kessi peab sõtta minema? Veli alla veidikene, Onupoega hullukene, Tädipoega tõisi miisi, Sõsar sõrme suurutseke... Veli läits aita ehtimaie, Ema läits perra ikkemaie: - Aja selga surma ame: Tuled koju, või ei tule, Saame näta, või ei saa. Aja jalga surma kaldsa: Tuled koju, või ei tule, Saame näta, või ei saa. Aja selga surma kampsun j.n.e. pag. 329 Aja selga surma suka j.n.e. Pane päha surma kübar j.n.e. Pane üülde surma pussak: Tuled koju, või ei tule, Saame näta, või ei saa. Kui siis hakkad minemaie: Keeruta keset sõada, Kõnni härra jälgi müüda. ... Kunnes nii kulla pisara? Ega sõda siit ei sõida, Rootsi koera siit ei roida; Sõda sõidab suurta tiida, Rootsi koera ruugu müüda. Ära sina mingu Narva kaudu, Narv oli täisi naeste päida; Ära sina mingu Poola kaudu, Poola oli täisi poiste päida; Ära sine mingu mere kaudu, Meri oli täisi meeste verda Veere päeva vetta müüda, Lase kase latvu müüda, Kõnni kuuse juuri müüda. Veere velle aeda pääle, Säält saab sõtsi sauna pääle. Veli tiib aidan viina haami, Sõts tiib sannan sõrmussida; Siis saab raha ratsu osta; - Siis sõidame sõa väljale. vt. v. 22 EÜS IX 727/8 (44) < Kuusalu khk., Anija v., Härmakosu k. - K. Viljak & G. Vilberg < Ann Einstruk, 56 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Peiukene, poisikene, Räägi mul sõja sõnumid, Mis seal sõjas tehtaneksi? Kas on sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas, pag. 728 Naene armas, kaasa kallis, Sõjas on armas aljas mõeka, Kallis kangepia obune. EÜS IX 775/6 (113a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Vanaküla - K. Viljak & G. Vilberg < Saara Aadamson, 53 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõida, sõida, musta ruuna, Lase traavi, lehti lauki, Sõida õe ukse ette, pag. 776 A'a aga aesad akkenasse, Kulda looka räästaasse. Tule õde tunne venda! Õde tuli ei tund venda: Võeras mees, võeras obune, Võeras kootud kuuekene, Võeras seatud särgikene. Vend tuli sõjasta koju, A'as aga neiu asjasida. Sõitis kosjasta kooje - Sadula lõi seina piale, Saapad lõi sadula piale, Kübara lõi laua piale, Kindad lõi kübara piale. Ise piale nuttemaie. vt. v. 22 EÜS IX 778/80 (116) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k. - K. Viljak & G. Vilberg < Kai Sakarias, 46 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Läksin Loojale loole, Marialle einamaale, Looja loogu võttemaie, Maarja eina niitemaie. pag. 779 Niitsin kaare, niitsin kaksi, Akkasin kolmat niitemaie, - Leidsin kotka kaare alta. Mis sial kotka tiiva alla? Poeg sial kotka tiiva alla. Mis seal poja puusa pialla? Kirves seal poja puusa pialla, Mis seal kirve nurga pialla? Laast seal kirve nurga pialla Mis sest laastust tehtanekse? Nelja nurgelista tuba, Viie viilu kamberida. Mis seal tuas tehtaneksi? Õde seal sõtkub sõja leiba, Neid seal vaalib vaenu kakku. Kes meist siis sõdaje läheb, Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb minija meesta? Ei lähe isa, ei lähe ema, Ei lähe minija meesta, Vaid läheb kõige noorem venda, Kõige pikem, kõige parem. Õde läheb venda õpetama: Ära sõida sõja eelle, Ära sõida sõja järele, Ära sõida sõrva piala, Sõida sõja keskenpaika: pag. 780 Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse, Sõrvapialsed surmatakse, Keskmised kodu tulevad. EÜS IX 910 (115) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Jalg, 74 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa mind üüdis ikenista, Ema armas akenista. Kuhu läed punane palge Sinisella riietella, Maksa karva mantelilla? Poeg läeb Pohlamaa sõjasse, Ingelanti irmutama, Tanverki taga ajama. EÜS IX 953/4 (16) < Peetri khk., Esna v., Embra k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Leenu Steinberg, 72 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa mind hüüdis ikkenusta Ema armas akenasta Kuhu tulid punane poega Sinisella riietella Maksa-karva mantelille Poega kuuleb, vastu kostab Ma tulin Pohlamaalt sõjasta Isandaks tulin Hiiumaalta Saksaks suureks Saaremaalta Kuningaks tulin Kuurastagi Ei minus hakkand Harju hammad Harju hammad, pürje püssid Tallinna nooled teravad Mul olid taskus nõia rohud pag. 954 Targarohud olid taskussagi Petersillid põuessagi Moorijuured juusessagi EÜS IX 1049/52 (163) < Peetri khk., Koigi v., Huuksi k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Jakob Paris, 85 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Hiljuke + Venna sõjalugu Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Lüroeepilised laulud Isa mind sõimas, ema mind sõimas Isa sõimas ilbakaksi pag. 1050 Ema mind enne aegiseksi Vend mind vene kõutsikuksi Õde mind aida lõhkujaksi1 Oot, oot, oot, oot, no, no, no, no Ma sõidan sõja eessa Sõidan sõja keskeelle Esimesed helbitakse tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Sõitsin isa ukse alla Tere isa, tunne poega Isa ei tunnud oma poega Oma poeg oleks olema Vene piitsuke piussa Vene kindaad käessa Vene raamid ratastessa Hüppas halli, kargas kõrvi Särises sõja sadula Hall see hirnus heinusida Kõrv see karjus kaerusida Hallile toon teki armilise Teki toon ma triibulise Sinisel toon siidi teki Punasel toon poe teki Kõrvile kannussed karata pag. 1051 Sõidan ema ukse alla Tere ema tunne poega Ema tuli ei tund poega Oma poeg oleks olema Vene piitsuke peussa Vene kindaad käessa Vene raamid ratastessa Hüppas halli, kargas kõrvi Särises sõjasadula Hall see hirnus heinusida Kõrv see karjus kaerusida Sõitsin õe ukse alla Tere õde, tunne venda Õde ei tunnud oma venda Oma vend oleks olema Vene piitsuke peussa Vene kindaad käessa Vene raamid ratastessa Hüppas halli, kargas kõrvi Särises sõja sadula Hall see himus heinusida Kõrv see karjus kaerusida Hallil toon teki armilise Kõrvile kannuksed karata Punasel toon poe teki pag. 1052 Sinisel toon siidi teki Sõitsin venna ukse alla Tere vend ja tunne venda Tuli vend ja tundis venda. 1 (ka: kiskujaksi) K. V. EÜS IX 1145 (111) < Rakvere khk., Sõmeru v., Arkna k. < Haljala khk. - J. Elken & W. Rosenstrauch < Maarja Privoi, 82 a. (1912) Vt. lisaandmeid leheküljel 1145. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui aga suitsu tõuseneksi Sõja leibi sõtkutakse Vaenu kakku vaalitakse EÜS IX 1149 (125) < Rakvere khk., Sõmeru v., Arkna k. < Haljala khk. - J. Elken & W. Rosenstrauch < Maarja Privoi, 82 a. (1912) Vt. lisaandmeid leheküljel 1145. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes sääl sõtkub sõja leiba? Et aga Liisa neitsikene See sääl sõtkub sõja leiba See aga vaalib vaenu särki Kes säält sõdaje veeti, Et aga Jüri poisikene See säält sõdaje veeti. EÜS IX 1156/9 (137) < Rakvere l. < Haljala khk. - J. Elken & W. Rosenstrauch < Gustav Tingas, 60 a. (1912) Vt. lisaandmeid leheküljel 1155. tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Läksin Lootsele loole Marinale heinamaale Lootsist loog oli võttematta Marinast heina niitemata Niitsin kaare, niitsin kaksi Hakkasin kolmat niitemaie Neljata nimetamaie Viiet ette vaatamaie Mis säält kaarte alt siis leidsin Tedre kaarte alt siis leidsin Mis sel tedrel tiiva alla Neiu tedre tiiva alla Mis sel neiul põlle alla Poeg sel neiul põlle alla Mis sel pojal puusa peala Kerves pojal puusa peala Mis sel kervel silma peale Laast sel kervel silma peala Mie sest laastust raiutakse Raha kerstu raiutakse Tuba nelja nurgelista Aita viie viirulista Kambrit kahe kandilista Toast saab sõja nõuu kogu Kambrist suurte rahvapidu Aidas seisvad sõja riistad pag.1157 Kasvas suureks noori meesi Sirgus pikaks, suureeksi Siis läks sõideldes sõdaje Hoobeldes oma vägije Sõitis kuu, sõitis kaksi Natukene kolmat kuuda Veerandi küll neljat kuuda Kortli siis veel viieetta Sõitis kuuendal koduje Sõitis isa alla õue Isa alla akenalle Lõi raisad räästaesse Looga küüned künniksesse Lõi jalga, täristas müeka Tule isa, tunne poega Isa tuli, ei võind tunda Kust võib tunda poega näisse Sõja mees, sõja mehike Sõja kindaad käessa Sõja kirjad kinnastessa Sõida ära sõja meesi Aja ära Harju meesi Läksin sõideldes sõdaje Hoobeldes oma vägije, Sõitsin kuu, sõitsin kaksi Natukene kolmat kuuda Veerandi küll neljat kuuda pag. 1158 Kortli siis veel viietta Sõitsin kuuendal koduje Sõitsin õe alla õue Õe alla akenalle Lõin ratsud räästaesse Looga küüned künniksesse Lõin jalga, täristan mõeka Tule õde tunne venda Õde tuli, ei võind tunda Kust võib tunda võõrast meesi Sõjamees, sõja mehike Sõja kindaad käessa Sõja kirjad kinnastessa Sõida ära sõja meesi Aja ära Harju meesi. Läksin sõideldes sõdaje Hoobeldes oma vägije Sõitasin kuu sõitasin kaksi Natukene kolmat kuuda Veerandi küll neljat kuuda Kortli siis veel viietta Sõitsin kuuendal koduje Sõitsin venna alla õue Venna alla akenalla Lõin ratsud räästaesse Looga küüned künniksesse Lõin jalga, täristan mõeka Tule venda, tunne venda pag. 1159 Tuli venda, ei võind tunda Kust võib tunda võõrast meesi. Sõjamees sõja mehike Sõja kindaad käessa Sõja kirjad kinnastessa Sõida ära sõja meesi Aja ära Harju meesi Läksin sõideldes sõdaje Hoobeldes oma vägije Sõitsin kuu sõitsin kaksi Natukene kolmat kuuda Veerandi küll neljat kuuda Kortli siis veel viietta Sõitsin kuuendal koduje Sõitasin ema alla õue Ema alla akenalle Lõin ratsud räästaesse Looga küüned künniksesse Lõin jalga, täristan mõeka Tule ema, tunne poega Tuli ema tundis poja Oma tehtud särgiesta Oma õmmeldud õlasta. vt. v. 48 EÜS IX 1312 (143) < Rõuge khk., Reedsilla m. < Hargla khk., Saru v. - A. O. Väisänen & A. Nirk & R. Tamm < Minna Saar, 36 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõase sõnumida? kaske kaske, kes see kandis vaenu keeli kaske, kaske. lisatud noot EÜS IX 1470 (61) < Räpina khk., Räpina v., Võõpsu al. < Põlva khk. - A. O. Väisänen & A. Nirk & R. Tamm < Leena Puksand, 38 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõjast sõnomita Kaske-kanke Kaarna tõi sõjast sõnomita Kaske-kanke Varõs kande vainu kirja Kaske-kanke Tulõ veli tunnõ velja Kaske-kanke Es tunnõ veli omma velja Kaske-kanke Sõsar tuuse sõrmusesta Kaske-kanke EÜS X 23/7 (17) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hella vennikene, Turu pääl sa lööd trummu Agulis sa ajad sarve, Kuninga kübar päässä pag. 24 Kindralije kirju kuube, - Puhub et ma pomiseb, Kuura metsad kumised, Poltsamaa metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. - Läksid sõtta sõdimaije, Vaendlase vastu maalemaie, Kuningal oli kulda kõrbi Isandal oli hiire halli, Mo vennal veri punane, Püss oli pitka, raudne, raske, See käis venna käside pääle Veeres viie sõrme pääle. Oikode õlade pääle. - Minu hella vennakene, Kui tuled sojast kodoje, Pää sull paistab päälta metsa, Keha metsa keskeelta, Sõitis isa õue pääle, Tule isa, tunne poega, Kübarista, kinnastista, Maksa karva mantelista. pag. 25 Isa tuli, ei võind tunda, Sõja mees - sõa hobune, Sõa kindad käessa, Sõa m'e kübar peassa, Sõa m'e saapad jalassa, Kindralije kirju kuube, Sõitis ema õue pääle, Tule ema, tunne poega, Kübarista, kinnaksista, Sadulista saabastesta, Maksa karva mantelista. Tuli ema, ei võind tunda, Sõa mees, sõa hobune, Sõa m'e kindad käessa, Sõa m'e kübar päässa, Sõa m'e saapad jalassa, Kindralije kirju kuube. Sõitis venna õue pääle, Tule venda, tunne meesta, Kübarista, kinnastesta, Sadulista - saabastesta, pag. 26 Maksa karva mantelista. Tuli vend, ei võinud tunda, Sõa mees, sõa hobune, Sõa m'e kindad käessa, Sõa m'e kübar päässa, Sõa m'e saapad jalassa, Kindralije kirju kuube. - Sõitis õe õuve pääle, Tule õde, tunne venda, Kübarista, kinnastista, Sadulasta, saabastesta, Maksa karva mantelista. Õde tuli, tundis venda, Oma mees, oma hobune, Oma kindad käessa, Oma kirja kinnastessa, Oma kübar päässa, Oma saapad jalassa. Tule maha, käi tubaje Istu maha, tooli pääle. Õde vennalta küsima: pag. 27 Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Veli vastas, veli kostis: Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Sõjas armas haljas mõõka, Kallis kange sõja hobune, See päästab mehe sõjasta, Sõjasta - sõja seesta, Vaenu köiside vahelta. EÜS X 139/41 (8) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Rummu k. - W. Kurg < Kristian Hammermann, 85 a. (1911) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soja laul. Toodi meil soja sonumid. Kesse meist sotta läheneb? Kas lääb isa, vai lääb ema, Vai lääb minija meesi; Vai lääb koege noorem venda? Ei laind isa, ei laind ema El lainud minija meesi. Läks aga koige noorem venda. Soitis vend siis sojast koju Soitis isa ukse ette. Tuli isa ei tund poega, pag. 140 Tuli ema, ei tund poega. Soitis venna ukse ette Tuli venda, ei tund venda Kust sa tunned armast poega Kust sa tunned armast venda Vene mees, vene hobune. Vene saapad jalassa Vene sukkad saabastessa Vene sinel seljassagi Vene kindad käeessa Vene kirjad kindadessa Vene piitsuke peossa Vene kantsik kaendelessa Soitis neiu ukse ette Tuli neiu tundis peidu: Oma mees, vene hobune. Peiukene, poisikene pag. 141 Kas on sojas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei, ei, ei, ei neiukene Sojas on armas haljas mõeka Kallis kange, pea, hobune See päästab mehe sojasta. Sealta püsside kärinad Ja seal moekade robinad. Sojas on enam meeste paida, Kui on metsas mättaeida; Sojas on enam meeste silmi Kui on tähti taevaessa; Sojas on enam sormeluida, Kui on ajas teibaeida; Sojas on enam sääreluida Kui on metsas peeni puida. EÜS X 605/8 (64) < Martna khk., Lähtru v., Kaasiku k. - C. Kreek & R. Väljaots & M. Bormeister < Tiina Malberg, 67 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja sõnumid tuuakse, vaenu käsud kannetakse. Kelle kord on sõtta minna? Eit on vana, taat on vana, vend on alles nooruke. Mina venna palve'ele: tõuse kätkist kiikumist, nõdrast vibust ventsemast. Mine sina sauna vihtlema, pane selga sõja särkĭ, kaela kalmu rätikud. Ära sina sõida sõja ette, ära sõida sõja taha, sõida sõja keske'ele. sõitsin eede trepi alla, Esimesed eidetakse, tagumised tapetakse, pag. 606 keskmise͐d1 koju tulevad. Sõitsin ümber eede õue, eede koerad aukuma, kuldă uurĭ ulguma, raudă riksi-raksima, tunni kellă tuksuma. Tere eite, tunne poega! Ei küll tunne pojuke. Sõitsin ümber, taadi õue, sõitsin taadi trepi alla, taadi koerad aukuma, kuldă uurĭ ulguma, raudă aga riksi-raksima. Tere taati, tunne poega! Ei küll tunne pojuke. Sõitsin ümber, venna õue, sõitsin venna trepi alla, venna koerad aukuma, kulda uuri ulguma, rauda aga riksi-raksima, pag. 607 tunni kellă tuksuma. Tere vendă, tunne venda! Ei küll tunne vennike. Sõitsin ümber õe õue, sõitsin õe trepi alla, õe aga koerad aukuma, kuldă uurĭ ulguma, raudă riksi-raksima Tere õde, tunne venda! Küll, küll tunnen vennike. Kust sina tunned vennike? Isa allistă obustă, ema leina mantelist, ja neist kirjust kinnastest, ja neist siidi sääre paelast. Istu siia istme peale, laṅge laia voodi'esse, räägi neid sõja sõnumid. Kas oli sõjas naene armas, või oli sõjas kaasa kallis? Ei põlnd sõjas naene armas, pag. 608 ega põlnd kaasa kallis. Sõjas oli al´las armas mõek, kallis kaṅge-pea obune. Räägi, räägi vennike, kas oli sõjas meeste jalgu? Nõnda sõjas meeste jalgu, kui oli metsas puidă pal´lu. Räägi, räägi vennike, kas oli sõjas meeste käsa? Nõnda sõjas meeste käsa, kui oli metsas kõverid puid. Kas oli sõjas meeste päida? Nõnda sõjas meeste päida, kui oli raba mättuid. Kas oli sõjas meeste silmi? Nõnda oli sõjas meeste silmi, kui oli taevas tähtesid. Kas oli sõjas meeste sõrma? Nõnda sõjas meeste sõrma, kui oli räästas roogusi. 1 Laulja laulis rõhu viimase silbi peale. vt. v. 8 EÜS X 669/70 (122) < Haapsalu l. < Viljandi l. - C. Kreek & R. Väljaots & M. Bormeister < Anton Jürisson, 56 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesse1 tõi sõa sõnumet, kesse kandis vaenu keele? Arak tõi sõa sõnumet, vares kandis vaenu keele. Kesse peab sõtta minema? Veli peab sõtta minema. Veli läit's aita ehtimaie, ema järgi ikkemaie. Sõsar venda ehtimaie, ehtimaie, õpamaie: veli ella velleken̄e, kui sa saad sõtta minema, ärä sa sõida ihen sõa, ega tantsi taga sõa. Keeruta keset sõdada, lase vikelt veestä̆ mööda edimese ukatässe, tagumise tapetässe, pag. 670 keskmise kodu tuleve. 1 Kesse = kes see. EÜS X 776 (41) < Jüri khk., Rae v., Kangla k. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - J. Parktal < Jaan Sutterman, 87 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mull venda, ainus venda, ainus venda, armas venda; seegi sõtta solmiti, Vene väkke värviti. - Vennakene, hellakene, ä' sõida sõja eessa, ä' sõida sõja järele, sõida sõja keskeelle. Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. EÜS X 1507/10 (58) < Haljala khk., Vihula v., Vergi k. - K. Viljak & J. Mark < Miina Reinthal, 71 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Moistke, moistke, mihed nuored, Téadke, téadke, naised targad, Mis sial meie oue alla! Meri on meie oue alla. Mis sial mere keskeella? Kaev sial mere keskeella, Mis sial kaevu kalda pialla? Sammas kaevu kalda pialla, Mis sial samba otsa pialla? Soel sial samba otsa pialla. Mis sial soela pohja pialla? Kägu on soela pohja pialla, Mis sial käu käte pialla? Solg sial käu käte pialla. Kus sie solg on seie tulnud? pag. 1508 Sie solg sojasta tulnud, Soja mieste sorme luista, Poje poiste polve luista, Riia mieste rinna luista, Kes neist ta'ab sotta menna? Ei lähe isa, ei lähe puega, Küll läheb minija miesi; Keige nuorem, keige nodrem, Keige uhkema obune, Keige korgema kübara, Kes lääb venda opetama? Ode lääb venda opetama: Soida, soida vennakene, Ära soida soja iessa, Ära soida soja tagana, Soida soja keskeella! Esimised eidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Soida, soida vennakene, Soida isa akkenalle, Isa nurme nurga päälle, Alli irnub üksi korda, pag. 1509 Korbi karjub kaksi korda; Tule välja, mo isake, Tule välja, tunne poega! Isa tuli välja ei sie tunnud. Soja mies, soja obune, Soja saapad on jalassa, Soja piitsuke pihussa, Soida, soida, vennakene, Soida oe akkenalle, Alli irnus üksi korda, Korbi kaljus kaksi korda; Tule välja, mo oeke! Ode tuli välja, kohe tundis, Oma kuotud kuubedesta, Oma säätud särkidesta, Vottas siis mütsi piasta, Pani kambri laua pääle, Akkas siis vennalt küs̄ima: Kas on, kas on vennukene, Kas on sojas mieste päida? Küll on, küll on, oekene, Küll on sojas mieste päida, Nii kui metsas mättaaida, pag. 1510 Kas on sojas mieste verda? Küll on sojas mieste verda. Kas on sojas mieste sormi? Küll on sojas mieste sormi, Nii kui aja teibaaida. EÜS X 1863/4 (27) < Harju-Jaani khk., Anija v., Veski k. - K. Viljak & G. Vilberg < Jüri Kiremia, 77 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa mind üüdis ikkemasta, Ema armas akkenasta: Kuhu läeb, punane poega, Punasissa riietessa Maksa karva mantelissa? Poega kuulis kostis vasta: Poeg läeb Pohlaka sõdaje, Pohla riiki pootsimaie, Veneriiki vemmeldama. Lahingitest läbi läksin, Ära mina tõinen viie riigi, Tõin kull viie riigi lipud. Siis akkan Türgista tulema, - Türgist tõin laeva tugeva, Inglandi ilusad laevad, Prantsuse parajad laevad. pag. 1864 Siis tulin Tallilinna alla Tallinna sadame otsa Lipu panin sadame otsa Lipu Toompea valli peale Selga panin kuninga kuue Vööle vörsti mõegukese Ülemaks mind üüetakse Kuningaks mind kutsutakse. EÜS X 1893/5 (67) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Kaersu < Anija v. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Õunap, 70 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kissi meilta sõtta läineb? Kas läeb eite, või läeb toati, või läeb minija meesi? Ei läind eite, ei läind toati, Ei läind minija meesi, Läks aga kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nõdrem, Kõige uhkejam obune, Kõige kõrgemad kübarad. Vend tuli sõjast kojuje, Sõitis venna ukse alla. Tule, venda, tunne venda! Tuli venda, ei tund venda: Venemees, vene obune, Vene kootud kuue õlmad, Vene seatud seare paelad, Vene võmmu vöö vahella. Hüppa, alli, kropsa, kõrvi, Veereta, veripunane, Lase traavi, lehte lauki! Sõida õe ukse alla: Tule, õde, tunne venda! Tuli õde, ei tund venda: Venemees vene obune, Vene kootud kuue õlmad, Vene seatud seare paelad, Vene võmmu vöö vahella. pag. 1894 Hüppa, alli, krõpsa, kõrvi, Veereta, veri=punane, Lase traavi, lehte=lauki, Sõida toadi ukse alla! Tule toati, tunne poega! Tuli toati, ei tund poega: Venemees, vene obune, Vene kootud kuue õlmad, Vene seatud seare paelad, Vene võmmu vöö vahella. Hüppa, alli, krõpsa, kõrvi, Veereta, veripunane, Lase traavi, lehtelauki, Sõida eide ukse alla! Tule, eite, tunne poega! Tuli eite ei tund poega: Venemees vene obune, Vene kootud kuue õlmad, Vene seatud seare paelad, Vene võmmu vöö vahella. Hüppa, alli, krõpsa kõrvi, Veereta veripunane, Lase traavi, lehti lauki, Sõida pruudi ukse alla! Tule pruuti, tunne peigu! Tuli pruuti, tundis peigu: Oma mees, oma obune, pag. 1895 Oma kootud kuue õlmad, Oma seatud seare paelad, Oma võmmu vöö vahella. EÜS X 1912/4 (92) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k. - K. Viljak & G. Vilberg < Leenu Nikker, 62 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud ... Sõitis eide õue alla: Tere, eite, tunne poega! Tuli aga eite, ei tund poega: Sõjamees, sõja obune, Sõja aga piitsuke pihussa, Sõja aga kapukad jalassa, Sõja aga sokid soabastessa, Sõja aga kindaad käessa, Sõja kirjad kinnastessa. Sõitis toadi õue alla: Tere, toati, tunne poega! pag. 1913 Tuli aga toati, ei tund poega: Sõjamees, sõja obune, Sõja aga piitsuke pihussa, Sõja kapukad jalassa, Sõja aga sokid soabastessa, Sõja aga kindaad käessa, Sõja kirjad kinnastessa. Sõitis õe õue alla: Tule, õde, tunne venda! Tuli aga õde, ei tund venda: Sõjamees, sõja obune, Sõja aga piitsuke pihussa, Sõja kapukad jalassa, Sõja aga sokid soabastessa, Sõja aga kindaad käessa, Sõja kirjad kinnastessa. Sõitis venna õue alla: Tule, venda, tunne venda! Tuli aga venda, ei tund venda: Sõjamees, sõja obune, Sõja aga piitsuke pihussa, Sõja kapukad jalassa, Sõja aga sokid soabastessa, Sõja aga kindaad käessa, Sõja kirjad kinnastessa. Sõitis pruudi õue alla Tule, pruuti, tunne peigu! pag. 1914 Tuli aga pruuti tundis peigu: Oma peig, oma obune, Oma aga piitsuke käessa, Oma aga kapukad jalassa, Oma aga sokid soabastessa, Oma aga kindaad käessa, Oma kirjad kinnastessa. EÜS X 2019/21 (258) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Tamneeme k. < Randvere k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Teigar, 82 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli üksi ainus venda, Ainus venda, armas venda, Siegi sotta solmitie, Vene väkke värvitie.1 Vennakene, vennikene, Ää soida soja iessa, Ää soida soja tagaje, Soida soja keskeella: Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Soida, soida, musta ruuna, Lase traavi lehti lauki, Viereta veripunane! Soida ema ukse ette, Aja aesad akkenasse, Kulda luaka räästaasse: Tule, ema, tunne poega! Tuli ema ei tund poega - Vueras mies, vueras obune, Vuerad kirjad kinnastessa, pag. 2020 Vueras kootud kuuekene, Vuera siatud säärepaelad, Kinnitetud kinga paelad. Soida, soida, musta ruuna Lase traavi lehte lauki, Viereta veri punane! Sõida isa ukse ette, Aja aesad akkenasse, Kulda luaka räästaase: Tule, isa, tunne poega! Tuli isa, ei tund poega: Vueras mies, vueras obone, Vueras kootud kuuekene, Vuerad kirjad kinnastessa, Vuera siatud säärepaelad, Kinnitetud kinga paelad. Soida, soida, musta ruuna, Lase traavi lehte lauki, Viereta veripunane! Soida venna ukse ette, Aja aesad akkenasse, Kulda luaka räästaasse: Tule, venda, tunne venda! Tuli venda, ei tund venda: Vueras mies, vueras obune, Vueras kootud kuuekene, Vuerad kirjad kinnastessa, pag. 2021 Vuera siatud sääre paelad, Kinnitetud kinga paelad. Soida, soida, musta ruuna, Lase traavi lehte lauki, Viereta veri punane! Soida ue ukse ette, Aja aesad akkenasse, Kulda luaka räästaasse: Tule, ode, tunne venda! Tuli ode tundis venda: Oma mies, oma obune, Oma kootud kuuekene, Oma kirjad kinnastessa, Oma siatud sääre paelad, Kinnitetud kinga paelad. 1 (Kolga pool: vangitie) EÜS X 2126/8 (428) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Ihasalu k. - K. Viljak & G. Vilberg < Liisa Tomander, 70 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuli aga eite ei tund poega, Venemies, vene obune, Vene aga piitsa piussa, Vene kindaad käessa, Vene kirjad kinnastessa, pag. 2127 Vene sukkad saabastessa. Üppa alli, kropsa korvi, Viereta veri punane, Aja aesad akkenasse, Kulda luoka räästaasse! Aja aga taadi ukse ette! Tuli aga taati ei tund poega: Venemies, vene obune, Vene aga piitsuke piussa, Vene kindaad käessa, Vene kirjad kinnastessa, Vene sukkad saabastessa. Üppa alli, kropsa korvi, Viereta veri punane, Aja aesad akkenasse, Kulda luoka räästaasse! Aja aga venna ukse ette! Tuli aga venda ei tund venda: Venemies, vene obune, Vene aga piitsuke piussa, Vene kindaad käessa, Vene kirjad kinnastessa, Vene sukkad saabastessa. Üppa alli, kropsa korvi, Viereta veri punane! Aja õe ukse ette, Aja aesad akkenasse, pag. 2128 Kulda luoka räästaasse. Tuli aga ode, tundis venda: Oma mies, oma obune, Oma piitsuke piussa, Oma kindaad käessa, Oma kirjad kinnastessa, Oma sukkad saabastessa. Tule aga tuppa tuoli piale, Räägi mul soja sonumid! Kas oli sojas naene armas, Vai oli sojas kaasa kallis? Ei old sojas naene armas, Ei old sojas kaasa kallis, - Sojas oli armas aljas mueka, Kallis kangepia obune. EÜS X 2317 (145) < Järva-Madise khk. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Liisa Kollan, 62 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kissi meilt läheb sõdaje Ei läind isa, ei läind ema Ei läind minija meesi Meilt läeb kõige noorem venda Kõige pikem, kõige peenem Ära peab meiesta minema Ära peab kallis kaduma Läeb kui luine luuda mööda Ani haljast vetta mööda. EÜS X 2598/601 (74) < Kadrina khk., Saksi v., Saksi k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Lepp, 68 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli üksi ainus venda Seegi sõtta sõlmitie Seegi väkke viietije Pandi pampu kandemaie Tuli venda võeraaksi Pani mustad hobused ette Ajas isa õue alla Tule isa tunne poega Tuli isa, ei tund poega Venemees, vene hobune Vene kindaad käessa Vene saapad jalassa Vene kirjad kinnastessa Vene sokid saabastessa pag. 2599 Ajas ema ukse ette Tule ema tunne poega, Tuli ema, ei tund poega Venemees, vene hobune Vene kindaad käessa Vene saapad jalassa Vene kirjad kinnastessa Vene sokid saabastessa Ajas venna ukse ette Tule venda, tunne venda Tuli venda ei tund venda Venemees, vene hobune Vene kindaad käessa Vene saapad jalassa Vene kirjad kinnastessa Vene sokid saabastessa. Ajas õe ukse ette Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venna Oma mees, oma hobune Oma kindaad käessa Oma saapad jalassa Oma kirjad kinnastessa Oma sokid saabastessa Hakkas õde vennalt küsima Vennakene, hellakene Kas on sõjas sääre luida Oh minu õde madala pag. 2600 Juustukki tuvikene Pärjapää ilusikene Nii om sõjas sääreluida kui on aias roikaaida Õde vennalta küsima Kas on sõjas sõrme luida? Oh minu õde madala luustukki tuvikene Pärjapää ilusikene Nii on sõjas sõrme luida Kui on aias teiaaida Õde vennalta küsima Vennakene, hellakene Kas on sõjas meeste päida Oh minu õde madala Juustukki tuvikene Pärjapää ilusikene Nii on sõjas meeste päida Kui on põllula kivida Hellakene vennakene Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis? Oh minu õde madala Juustukki tuvikene Pärjapää ilusikene Ei ole sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis pag. 2601 Sõjas armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune. vt. v. 29 EÜS X 2648/9 (181) < Kadrina khk., Undla v., Undla k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Leenu Ahlberg, 62 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Õde venda õpetama Ära sõida sõja eessa Siis sind maha tapetakse Ära sõida sõja taga pag. 2649 Siis sind maha nuiatakse Sõida sõja keskeella Sõitis soja keskeella Ajas aisad akna alla Kirge looga reasta alla Tule isa tunne poega Tuli isa, ei tund poega Tule ema, tunne poega Tuli ema ei tund poega Tule venda, tunne venda, Tuli venda, ei tund venda Tule õde, tunne venda, Tuli õde tundis venna Oma mees, oma hobune. EÜS X 2694/7 (267) < Kadrina khk., Vohnja v., Ohepalu k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mari Kullamägi (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mis seal meila tehtaneksi Et sealt suitsu tõuseneksi Sõja leiba sõtkutasse Vainu kakku vaalitakse Kesse meilt sõdaje läheb Kas läheb isa, või läheb ema pag. 2695 Või läeb minija meesi Või läheb kõige noorem venda Ei läe isa, ei läe ema Ei läe minija meesi Meilt läheb kõige noorem venda Vend läks sauna vihtelema Õde läks alla õpetama Venda vihtus ahju peale Oh minu hella vennakene Kui lähed sina sõdimaie Ää sõida sina sõjas eeli Ää sõida sõja järele Keera sõja keskeelle Ligi lipu kandijani Esimesed eidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Tuli siis sõjast tagasi Sõitis isa ukse ette Tule isa tunne poega Kübarasta, kinnastesta Sadulasta, saabastesta Isa tuli ei tund venda Võeras mees, võeras hobune Võerad kindaad käessa Võerad kirjad kinnastessa Sõitis ema ukse ette pag. 2696 Tule ema tunne poega Kübarasta kinnastesta Sadulasta saabastesta Tuli ema, ei tund poega Võeras mees, võeras hobune Võerad kindaad käessa Võerad kirjad kinnastessa Sõitis õe ukse alla Tule õde, tunne venda Kübarasta, kinnastesta Sadulasta saabastesta Õde tuli kohe tundis Oma mees, oma hobune Oma kindaad käessa Oma kindad kinnastessa Hakkas ta vennalta küsima Kas on sõjas naene armas Oh mu armas vennakene Ei ole sõjas naene armas Sõjas armas haljas mõeka Kes peastab mehe sõjasta Venelaste vildi alta Püssi kärkija käesta Latermõekade vahelta Nõnda sõjas mehe verda Kui on meie meres vetta Nõnda sõjas meeste päida pag. 2697 Kui on soossa mättaaida Nõnda mehe sõrme luida Kui on ajas teibaaida Nõnda sõjas mehe luida Kui on aias roikaaida. vt. v .79 EÜS X 2873 (102) < Vaivara khk. - R. Wilmansen & A. Kingu (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui tulen sõjasta kodusse Sõidan aga isa ukse alla. Hirnub halli - haugub rakki Isa tuleb õue vaatamaie. Mina aga isa teretama Tere isa - tunne poega Isa ei tunnud oma poega Võeras mees - võeras hobune Võeras piitsuke peussa Võeras kantsik kaendelussa Võeras pitsi piitsa peala Pitsi piitsa varre peala Võerad kindaad käessa, Võerad kirjad kinnastessa Isa ei tunnud oma poega.- Sõidan aga ema ukse alla Hirnub halli - haugub rakki. Ema tuleb õue vaatamie Mina aga ema teretama Tere ema - tunne poega Ema ei tunnud oma poega Võeras mees - võeras hobune, Võeras piitsuke peussa, Võeras kantsik kaendelussa, Võeras pitsi piitsa peala, Pitsi piitsa varre peala Võerad kindad käessa, Võerad kirjad kinnastessa Ema ei tunnud oma poega. Sõidan aga venna ukse alla. Hirnub halli - haugub rakki Vend tuleb õue vaatamaije Mina aga venda teretama Tere venda - tunne venda Vend ei tunnud oma venda Võeras mees - võeras hobune, Võeras piitsuke peussa, Võeras kantsik kaendelassa Võeras pitsi piitsa peala Pitsi piitsa varre peala Võerad kindad käessa Võerad kirjad kinnastessa Vend ei tunnud oma venda. Sõidan aga õe ukse alla. Hirnub halli - haugub rakki Õde tuleb õue vaatamaie Mina aga õde teretama Tere õde tunne venda Õde siis tundis oma venda, Oma mees - oma hobune, Oma piitsuke peussa Oma kantsik kaendelassa, Oma pitsi piitsa peala. Pitsi piitsa varre peala Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnstessa. Õde siis tundis oma venda Hakkas tuppa kutsumaije Tule aga tuppa, istu maha, Räägi mull sõja sõnumid Kas on sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis, Ei ole sõjas naine armas, Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune, Nõnnap, nõnnap, õekene, Nõnnap sõjas mehe päida Kui on soo sees mättaaida Nõnnap - nõnnap - õekene Nõnnap sõjas mehe luida pag. 2874 Kui on aedas roikaaida Nõnnap - nõnnap õekene Nõnnap sõjas mehe sõrma Kui on kuusel okkaida. mustkiri? EÜS X 2914/5 (102) < Narva l., Kulgu < Peetri khk., Esna v. - R. Wilmansen & A. Kingu < Priidik Nahkur (1913) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui tulen sojasta kodusse, Sõidan aga isa ukse alla, Hirnub halli, haugub rakki, Isa tuleb oue vaatamaie, Mina aga isa teretama: "Tere isa, tunne poega." Isa ei tunnud oma poega, Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peussa, Võeras kantsik kaendelassa, Võeras pitsi piitsa peala Pitsi piitsa varre peala Võerad kindad käessa, Võerad kirjad kinnastessa, Isa ei tunnud oma poega. Sõidan aga ema ukse alla. Hirnub halli, haugub rakki, Ema tuleb õue vaatamaie, Mina aga ema teretama: "Tere ema, tunne poega." Ema ei tunnud oma poega; Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peussa pag. 2915 Võeras kantsik kaendelassa, Võeras pitsi piitsa peala Pitsi piitsa varre peala; Võerad kindad käessa. Võerad kirjad kinnastessa. Ema ei tunnud oma poega. Sõidan aga venna ukse alla, Hirnub halli, haugub rakki, Vend tuleb õue vaatamaie Mina aga venda teretama: "Tere venda, tunne venda." Vend ei tunnud oma venda. Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peussa, Võeras kantsik kaendelassa, Võeras pitsi piitsa peala. Pitsi piitsa varre peala; Võerad kindad käessa, Võerad kirjad kinnastessa. Vend ei tunnud oma venda. Sõidan aga õe ukse alla, Hirnub halli, haugub rakki, Õde tuleb õue vaatamaie: Mina aga õde teretama: "Tere õde, tunne venda." Õde siis tundis oma venna, Oma mees, oma hobune, Oma piitsuke peussa, Oma kantsik kaendelassa, Oma pitsi piitsa peala, Pitsi piitsa varre peala, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Õde siis tundis oma venna. - Hakkas tuppa kutsumaije, Tule aga tuppa, istu maha, Räägi mull' sõja sõnumid. Kas oli sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Sojas on armas haljas mõeka, Kallis kange pea hobune. Nõnnap, nõnnap, õekene, Nõnnap' sõjas mehe päida, Kui on soo sees mättaaida, Nõnnap, nõnnap õekene, Nõnnap sõjas mehe luida Kui on aedas roikaaida Nõnnap, nõnnap, õekene, Nõnnap sõjas mehe sõrma, Kui on kuusel okkaaida. EÜS XI 308/9 (120) < Halliste khk., Kaarli v. - P. Ruubel-Kõrnitse < Peeter Rääts, 86 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnumid, Arak tõi sõa sõnumid, Vares kõnel vainukõnet; Kessi piab sõtta mineme, Veli alle tillukeine. Sõsar piab sõtta mineme. Mis teeb sõtsi sõanagi? Sõa leib on sõkkeline, Vainu kak on kanepine, Tahab arvalt ahju laskmist, See tahab sikkes sõkkumista, Arvalt ahju laskemista. Iki piab veli mineme! Viiti siis Vene turule, Risti Riiä uulitsele, Päälik ütles põllastagi, Kapten üüdis kammeresta: Tulgem vällä, noored mehed, Pangem püssid püsti seismä, Uad otseli oleme, pag. 309 Mõõgad servi seisamaie, Siis jole irmu Engelandi, Seisab rahu Rantsusesta, Pole tüli Türgidesta. EÜS XI 425/6 (10b) < Jüri khk., Kirna v. - R. Kõhelik & E. Viidakas (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kukk see laulis esimest korda Isa läks välja vatamaie Kas näeks poega tulemaie. Isa ei näind poega tulemaie Kukk see laulis teista korda Vend läks välja vaatamaie Kas näeks venda tulemaie Ei näind venda tulemaie Kukk see laulis kolmat korda. Õde läks välja vaatamaie Kas näeks venda tulemaie Õde nägi venda tulemaie Pea temal paistis üle metsa Jalad alta harva metsa Keskpaik keeru metsa Tule sisse, istu maha, Räägi sõjast sõnumida "Oh, minu sõsar, tõsta silmi Masajalgne maalikene Sääl jooksevad jõed vesina Sääl jooksevad jõed verena Sukast saadik saksa verda pag. 426 Vöest aga saadik võera verda." Sõsar veelda küsimaie: "Kas on sõjas meeste päida?" "Nii on sõjas meeste päida, Nii kui soosa mätaeida." Sõsar veelda küsimaie. "Kas on sõjas sõrme luida?" "Nii on sõjas sõrme luida, Kui on räägastikus raaga Mis on sõjas kuulda, näha? - "see ei sünni neitsi kõrvu. EÜS XI 659 (179) < Juuru khk. - R. Kõhelik & E. Viidakas < eit (1914) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mis sial meie õue pial? Meri on meie õue pial. Mis sial mere keskeela? Kaev sial mere keskeela. Mis sial kaevu keskeela? Känd sial kaevu keskeela. Mis sial kännu otsas? Sõel sial kännu otsas. Mis sial sõela ääre pial? Kägi sial sõela ääre pial. See kägi toob sõja sõnumid. Kelle kord oli sõtta minna? Minu kord oli sõtta minna. EÜS XI 1211 (37) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Igavere k. - G. Vilberg < Jaan Luterus, 55 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nutke äiad, nutke ämmad, Nutke puhas pulma rahvas. Kelle kord tuleb sõtta minna? Kas läheb äia, või läheb ämma, Või läheb minija meesi? Ei lähe äia, ei lähe ämma, Ei lähe minija meesi, Minu kord tuleb minna sõtta Ingelanti ilbutama Türgile tüli tegema... - - - - - - - - - - - Sest see kaup meil kalliks läks, Et ei lasknud laevu käia. Ma läen vastu valli peale, Sihtimaie silla peale, Et ei sõda sõida sisse Võeras vägi meid ei võida. EÜS XI 1217 (50) < Kose khk., Ravila v., Ravila m. - G. Vilberg < Rein Vilba, 89 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Istu maha ilma rikas, Järile jäme kuningas; Istu maha imeta minda, Ära mind ära sureta, - Ma pole suurt sul süüda teinud, Üleliiga ühegile, Kurja kummale õele, Valu ei vali vendadele, Et mind ära annetakse Poari raha pakutakse, Sõja piale soadetakse. Sial mind kinni keidetakse, Mõega alla mõedetakse, Kõik mu kümme külle luud, - Need mul kinni keidetakse, Mõega alla annetakse. Sõda meil see kägu kukkus, Et ta tõi sõja sõnumid, Käsku andis käima piale. Siis akkan abi paluma: Suur Jumal sootagune, Muda mätaste alune, Lase mind lahti laeva käigust! Otsa sain ometigi... EÜS XI 1233/5 (73) < Kose khk., Triigi v., Ojasuu k. - G. Vilberg < Hindrek Lomper, 76 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud ... Al´l aga irnus esimest korda, Isa läks õue voatamaie, - Ei tund oma nooremat poega: Venemees, vene obune, Vene kirjad kinnastessa, Vene vaske valjastessa. All aga irnus teista korda, Ema läks õue voatamaie, - Ei tund oma nooremat poega: Venemees, vene obune, Vene kirjad kinnastessa, Vene vaske valjastessa. All aga irnus kolmat korda, Vend läks õue voatamaie, - Ei tund oma nooremat venda: pag. 1234 Vene mees, vene obune, Vene kirjad kinnastessa, Vene vaske valjastessa. Al´l aga irnus neljat korda, Õde läks õue vaatama, - Tundis oma nooremat venda: Tule 'ga tuppa vennakene, Pane kübar laua piale, Piits pane kübara piale, Kindad kübara iare piale. Õde vennalta küsima: Kas on sõjas sõrmeluida, Nii kui metsas peeneid puida? Ja oli sõjas sõrmeluida, Nii kui metsas peeneid puida. Kas oli sõjas siare luida, Nii kui metsas pilliroogu? Ja oli sõjas siare luida, Nii kui metsas pilliroogu. Kas oli sõjas mehe päida, Nii kui metsas mättaaida? Ja oli sõjas mehe päida Nii kui metsas mättaaida. Kas oli sõjas meeste verda Nii kai vetta allikassa? Ja oli sõjas meeste verda Nii kui vetta allikassa, Koljuni kuninga verda, Sadulani saksa verda, Mõegani moame' verda. Kas oli sõjas naine armas, pag. 1235 Naine armas, koasa kallis? Ei old sõjas naine armas, Naine armas koasa kallis, - Sõjas oli armas aljas mõeka, Kallis kangepea obune. EÜS XI 1247 (93) < Kose khk. < Türi khk., Alliku v. - G. Vilberg < Leena Turkmann, 71 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Aukus ikke vaenu koera, Irnus sõja al´l obune, Kägu kukkus looga pial, Tedre teise aesa pial. Kesse läks õue voatama? Isa läks õue voatama, - Isa ei tund oma poega. Aukus ikke vaenu koera, Irnus sõja al´l obune, Kägu kukkus looga pial, Tedre teise aesa pial. Kesse läks õue voatama? Ema läks õue voatama, - Ema ei tund oma poega. Aukus ikke vaenu koera, Irnus sõja al´l obune, Kägu kukkus looga pial, Tedre teise aesa pial. Kesse läks õue voatama? Vend läks õue voatama, - Vend ei tunnud teista venda. Aukus ikke vaenu koera, Irnus sõja all obune, Kägu kukkus looga pial, Tedre teise aesa pial. Kesse läks õue voatama? Õde läks õue voatama, - Õde tundis oma venda, Oma kirjust kinnastest, Oma poe pussakast1, Oma tehtud säärtepaeltest. 1 Pussak, a - meeste vöö EÜS XII 53 (1) < Rõngu khk., Aakre v. - P. Kurg < Reet Mänd (1916) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja surma ilu Sõuaksin ma sõjas surra Sõjas surra sõitlemata Vaenu rüpes variseda Ilma pikila piinata Ilma koole kurnamata Ilma taudi tappemata Kenam on sõjassa suikuda Alla lipu langeda Mõõga möllul elu müüa Sõja surmal suurem ilu Suurem ilu suurem auu. vt. v. 1 EÜS XII 589/99 (124f) < Viljandi khk., Viljandi v. - Ed. Depmann < Hans Müller, 67 a. (1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Kes see vaakus vainukeeli. Vares vaakus vainukeeli. Arak tõi sõa sõnumid Kes see pidi sõtta minema? Isa vana, ema vana, Veli alles veidikene, Sõsar sõrme suurukene Ikki pidi veli minema. Veli läks aita ehtimaie pag. 591 Ema läks juure noomimaie Noomimaie nuttemaie: Oh minu poega, noorem poega Aja nüüd selga surma särki, Aja nüüd jalga surma sukka, Aja nüüd kätte koolja kindad. Pane pähe mure kübar, Kui sa saad sõtta minema Ära eida ette sõa, Ega tantsi taha sõa, Keeruta keset sõdada, Ligi lippu kandijada, Ees on suitsu sinine, Taga on tuli punane. Edimesi eidetasse, Tagumesi tapetasse. Keeruta keset sõda, Keskmesed kodu tulevad. Kui sa saad kodu tulema Ära sa tule Poola kautu pag. 593 Poolas palju poiste päid Ära sina tule Narva kautu Narvas palju naiste päida. Ära sina tule Riia kautu Riias palju riisutaks, Ära sa tule Tallna kaut Talnas palju tapetakse. Tule aga Hiiu tiiu kautu, Ei sind kuule Hiiu koerad, Ega näe Hiiu neiud. Kuulis Hiiu noorem poega Karas aga välja kammerista Kammerista kellerista. Sõamees sõa hobune Tule nüüd sisse siidi ostma Siin aga siidi müüjanesse Kalevid siin kaubeldasse Kui saad isa välja alla Sääl on kolmi allikuida Ühes on õlu iluna, pag. 595 Teises mõdu magusa. Kolmas viina veereline. Joo aga ise jooda hobest Kui saad isa ukse ette Hobu alla hirnatie, Linalakka liigatie. Tule nüüd isa tunne poega Isa tuli välja es tund poega. Sõamees sõa hobune, Sõa kindad käesse, Sõa kirjad kinnastesse, Sõa piitsa tal peossa. Tule nüüd ema tunne poega Ema tuli välja es tund poega. Tule nüüd veli tunne venda Veli tuli välja pag. 597 es tund venda Sõsar tuli välja tundis venna Oma mees oma hobune. Oma kindad käesse, Oma kirjad kinnastesse Kust see sõsar venna tunneb? Oma kirju kinnastesta, Oma aetud ametesta, Oma peeni pihtatesta. Veli varsi küskelle: Kas on sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Veli vastu kostaelle: Ojuta hobu porista, Pese saapad savista Mõõka ummista veresta, Siis kannab süda: Ei ole sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, pag. 599 Sõas on armas allas mõõka, Kallis kangepää hobune. EÜS XII 677/83 (8) < Paistu khk., Aidu v. - Ed. Depmann < Ell Melts (1916) tüübinimed kontrollimata Telu tegemine + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Laulumängud Jõulu laul. Lääme nüüd tenu tegemaie teesttenu Pimedasse piibu jooja - - Piibu jooja, pilli lööja - - Käsi kämelta kaeja - - Kessi tõi sõa sõnumi - - Kessi kanni vainu keeli - - Arak tõi sõa sõnumi Vares kanni vainu keeli Kessi piab sõtta mineme? pag. 679 Esä vana, velle noore, Sõtsi sõrme suurukese Ikki peab velle mineme, Noorem venda vennikene. Veli läits aita ehtimaie Mina perrä õppamaie Õppamaie, ikkemaie Veli ella vellekene Aa selgä surma ame Aa sa jalga kalmu kaltse. Veli ella vellekene Kui saad sõtta minema Ma su õppa õigeesta. Ära sa elgi ehen sõa Ega tantsi taga sõa Ehen see suitsu sinine Taga see tuli punane Keeruta keset sõdada Vastu vana päälikuta Ligi lipu kandajeta pag. 681 Veli ella vellekene: Ma su õppa õigeesta, Kui sa saad kodu tulema Ära sa tule Poola kaudu Pool om täisa poste päida Ära sa tule Narva kaudu Narv on täisa naiste päida Ära sa tule mere kaudu Meri on täisa meeste päida. Veli ella vellekene Tule sa oma kõrtsi kaudu Võtta üks toop õluta Jooda esi, jooda obesta, Söö esi, sööda obesta. Sai sis esä nurme pääle Obu irnut üte kõrra Kõrvi kõigat kolme korra Linalakka liigatelle. Sai esä värati pääle Obu irnat tõise korra pag. 683 Linalakka liigatelle. Sai esa tare lävele Obu irnat kolmat korda Linalakka liigatelle Tule nüüd esä, tunne poiga Tulli esä, es tunne poiga. Tule emä, tunne poiga Tuli emä, es tunne poiga Tulli sõtsi, tunne velle Tulli sõtsi, tunsi velle Mikkesta sõtsi tunsi velle Oma aet ametesta Oma koet kinnastesta Oma säet särgikesta Sellest sõtsi tunsi velle EÜS XII 783/5 (39) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k. & Paistu khk., Loodi v. - Ed. Depmann < Ann Hendrikson; Juhan Torm (1916) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui ma alles noor veel olli Jänesel veel järgi joosi Mina kirpu kinni võti Põdra perse ma põruti Karul karvede vahelta. Keersi vellede seana Olin kui ubin usse pääle Õõnakene õue pääle Marjakene maja lävele Esa minu õigas ellassaagi Ema minu õigas elduine Velle pallu paremini pag. 785 Veli kutsus kullusasse Sõts mu õigas sõrmusasse Kiri tuli keiseresta Mehi vaja miilitsasse Poissa vaja polgu pääle Ikki pean sõtta minema Ei ole sõan naene armas *1 Kaas ei kallis Sõan armas allas mõõka Kallis kangepea obune. esitaja kohta märge, et üks VÕI teine nimetatutest *1 tundub, et üleskirjutaja kasutab poolikuid ridu juhul, kui rea algus kordab eelmise rea lõppu EÜS XII 817/21 (50) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k. - Ed. Depmann < Reet Leesment (1916) tüübinimed kontrollimata Telu tegemine + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Laulumängud Jõulu laul Laame nüüd telu tegema (teestelu)1 Kippa kapa kargamaie pag. 819 Talutarre tuleva Sõrmus sõrme, sõlg neil rinda Kenga jalan kee om kaalan Kessi kandis vaenukeeli Kessi tõi sõa sõnumid? Arak tõi sõa sõnumid Vares kandis vaenu keeli Kessi peab sõtta minema Esa vana velle noore Sõtsi sõrme suurukese Ikki peab veli minema Veli laits aita ehtimaie Sõsar järgi õppamaie Õppamaie ikkemaie Aa selga surma särki Aa kätte koolu kinda Pane kaala kirju rätik Veli ella vellekene Kui sa saad sõtta minema Ära sina sõita ehen sõa pag. 821 Ega tantsi taga sõa Keerute keset sõdade Ligi lipu kandajede Ehen om tuli punane Taga om suitsu sinine Keset ne kodu tuleve Tuli veli kodusse Oma ema usse ette Tule esa tunne poiga Tuli esa es tunn poiga Tule ema tunne poiga Tuli ema es tunne poiga Tule veli tunne velle Tuli veli es tunne velle Tule sõtsi tunne velle Tuli sõtsi tundis velle. Oma kirju kinnastesta Oma kirju kaalarätista Oma aet ametesta. 1 2 EÜS XII 1211 (2) < Kõpu khk., Puiatu v. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Ilus < Ann Ilus, s. 1831 (1914-1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olli kümme nööbikesta, Sada saksa aagikesta. Koe nee nööbi pantanessa? Koe nee aagi arvatessa? Õmbli velle õlma pääle, Panni velle palitu pääle, Saadi velle Venemaale, Poole velle Poolamaale. EÜS XII 1219/21 (8) < Kõpu khk., Puiatu v. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Ilus < Ann Ilus, s. 1831 (1914-1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Orjusest ostja Lüroeepilised laulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Meid viias noorelt sõdaje, Poisikese Poola maale. Ikma jäive Eltse ulka, Kahetseme Kadri salka, pag. 1221 Muretseme Maretekese. Ikke ära Eltsekese, Kahetsege ära Kadrikese, Muretsege ära Maretekese. Me tulem vanan tagasi. Siis me ostan orjusesta, Päästam välja päivista, Lunastem lume saosta. EÜS XII 1247 (24) < Kõpu khk., Puiatu v. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Ilus < Ann Ilus, s. 1831 (1914-1915) tüübinimed kontrollimata Telu tegemine + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Laulumängud Lääme me tenu tegemaie, teestenu Kipa kapa kargamaie, " Kesi piab sõtta mineme? " Isa vana, velle noore, " Sõtsi sõrme suurutse, " Ikki piab esi mineme. " Ära sa sõita sõa ehen, " Ega tantsi tagaje, " Keerute keset söakesta, " Ehen o tuli punane, " Taga o suitsu sinine, " Keskel o kige pareme. " Mängu tehtakse toas. Kaks paari tütrukuid seisavad kõrvu seisvates toa nurkades ja kargavad kappadi kappadi risti üle toa ja tagasi, umbes nõnda [joonis] EÜS XII 1267/71 (39) < Kõpu khk., Puiatu v. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Ilus < Ann Ilus, s. 1831 (1914-1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ärä katte karjake, Katte karja otsake. Maha jäänu jallekese. Mis sinnä jäänü jälle sisse? Kulda jäänü jälle sisse, Õbet sammule sadanu. Kesse ullu võti kulla? Minä ullu võti kulla, Pitsiti kulla peosse, Kääsi õbe käüsseesse. Viisi kodu velle nätä, Viisi velle naise nätä, Velle laste mängate. Lassi velle laua pääle, Velle lauda laksati; Tina kannu kaane pääle, Tina kannu tilsati; pag. 1269 Koer läits vällä augatena, Augatena, paugatena, Veli läits järgi vaatamaie, Tulli sisse pajatena: "Sõamees, sõa obene, Sõa piitsä tal peona, Sõa ratsu tal rangeena!" Õde läits vällä vaatamaie, Tulli tagasi pajatena: "Sõamees, sõa obene, Sõa piitsä tal peona, Sõa ratsu tal rangeena!" Esä läits vällä vaatamaie, Tulli tagasi pajatena: "Sõa mees, sõa obene, Sõa piitsä tal peona, Sõa ratsu tal rangeena!" Tulli aga emä tundis poja. Poig tulli aita, ame verine, Poig tulli tarre, saapa savitse. Esä läits äkki ärgä tapma, pag. 1271 Veli rutust vettä tooma, Õde läits pada paneme, Emä rutust rooga keetma, Oma kallile pojale, Ke tagasi tullu sõasta. EÜS XII 1465/7 (51) < Lüganuse khk., Erra v. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a. (1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui mind sõtta sõlmitie Värviti vene vägeje Püss oli pikka, raud oli raske See käib käside peale Nõtrukeste niude peale Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis. Sõjas armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjasta Sõjasta, sõja seesta Enam on sõjas meeste päida Kui on soos mättaaida Enam on sõjas meeste luida Kui on aias roikaaida Enam sõjas sõrme luida pag. 1467 Enam kui aias teibaaida Enam on sõjas meeste verda - EÜS XII 1467 (52) < Lüganuse khk., Erra v. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a. (1915) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meri jookseb meeste verda Ait on hobuste verda Koljuni kuninga verda Üle saapa sakste verda. H I 1, 15/6 (20) < Vaivara khk. - Nikolai Heek (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isäkene, ellakene istub ise kalda all - emäkene, ellakene istub ise kalda päälla - kedrab kulda koondelasta, vaski niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme kindaaida - miska sula sodaje viia, - Värvita Vene vägeje püssi pihku pistetaie, kätte anta haljas mooka. Haka rahvast raiskamaie, oma henge hukamaie, pisukesi pillamaie, Rootsi maada rookimaie, Viru maada vihkamaie. Hüpä halli, karga korbi, Veere veikene punane - veere isä ukse ete. Tule isa tunne poiga. Tuli isä ei voind tunda. - Sojamees, sojahobone, soja saapad jalassa soja kübar päässa - sojakindad käässä sojakirjad kindadessa. Hüpä halli, karga korbi, veere veikene punane - veere emä ukse ete. pag. 16 Tule emä tunne poiga. Tuli emä ei voind tunda. Sojamees, sojahobone, soja saapad jalassa, soja kübär päässä soja kindad käässa, soja kirjad kindadessa. Hüpä halli, karga korbi, veere veikene punane - veere neiu ukse ete. Tule neiu, tunne peigu. Tuli neiu, tundes peigu. Oma mees, oma hobone, omad saapad jalassa, oma kübär päässa, oma kindad käässa, oma kirjad kinnastessa. Kas sääl so'assa tööda tehä? So'as on püsside püdina ja mookade müdina. Nenda on so'assa päida maassa Kui sääl soossa mätäeida, - nenda so'assa luida maassa kui sääl metsäs oksaaida. H I 1, 137/8 (1) < Järva-Jaani khk., (?) Pähu v. - Karl Oberg (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalugu Minu ella vennakene Kui lähed sõtta sõudemaie, Väe ulka vehkimaie, Ma olen venda õpetamas. "Minu ella vennakene; Ä'ä sõida sõja eeli, Ä'ä sõida järele. Sõida sõja keskeella, Esimesed elbitakse, Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad." Vend tuli sõjasta kojuje. Irnus alli, raksus rakki. Läbi lause värava, Üle plangi pliakasse ... "Isa läheb õuuve vuatamaie, Vene mees vene obune, Vene saan, vene sadula, Vene looka kunnapuine, Vene piitsuke peeussa." Irnub alli, raksub rakki, Läbi laudise värava, Üle plangi pliakasse, ""Eit läheb vuatamaie. Ei ta tunne poega noorta. Vene mees vene obune Vene suan vene sadula Vene looka künnapuine. Vene piitsuke peeussa. Vene kinaad käessa. Vene kirjad kinnastessa."" Irnub alli raksub rakki, Läbi laudise värava Üle plangi pliakasse. Vend läheb õuuve vuatamaie! Vene mees, vene obune, Vene suan vene sadula, Vene looka künnapuine. pag. 138 Vene piitsuke peeussa." Irnub alli raksub rakki: Läbi laudise värava, Üle plangi pliakasse. ""Õde läheb välja vaatamaie Õde tunneb venna noore; Oma mees oma obune, Oma suan sadula, Oma looka künnapuine, Oma kindaad käessa. Oma kirjad kinnastessa. Õde vennalta küsima Minu ella vennakene, Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kuasa kallis?"" Venda kuuleb kostab vasta: Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kuuasa kallis.. Sõjas armas alljas mõeka, Kallis kange pea obune Kis peastab mehe sõjasta.. Oh minu õde madala! Kus mu valged pead vaderid Ja mu sirged pead sõsarad? Ma'p võt' õe õpetusta, Ega käli käli käskimista Sõsara suu kõneta, Ega taadi tarka juttu ... Oh sina sõda sõgeda Või katku kavala meesi Pohlakas punane kuube, Sa'p tuln'd muuale mängimaie Ilmale ilu tegema, Sa tulid muuale murdemaie Ilmale imet tegema. Kärbid lapsed kätkieesta, Noored nõrgasta vibusta Imevad ema sülesta. H I 1, 311/2 (13) < Kuusalu khk., Kõnnu v. - Kaaja Kruusimägi, üle 75 a. (1888) Vt. ka lisaandmeid EKLA, f. 43, m. 11: 5 tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul Toodi meil' sõja sõnumeid Kes see meist sõdaje laheb? Kas lä'eb isa, vai lä'eb ema, Vai la'eb õde, vai la'eb venda, Vai la'eb kõige noorem venda? Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige pikkem, kõige peenem Vend hakas sõtta minema. Siis hakas isa õpetama: Kui sina, kui sina poega noori, Kui sina sõdaje lähed, Ära sõida sõja eessa, Ära sõida sõja taga, Sõida sõja sõrva peala, Keera sõja keskeelle, - Esimesed helbitakse, Tagumised tappetakse, Keskmised koju tulevad. Vend läks sõtta kolmeks, Tuli neljandal kojuje. Sõidab isa õue peale, Isa akkenate alla. Tule välja isakene, Tule välja, tunne poega! Isa varsti vasta kostis: Kust võin tulla tunda poega, Sõja mees, sõja hobune, Sõja vammuksed vööella, Sõja kindad kaessa, Sõja kirjad kinnastessa, Sõja saapad jalaassa, Sõja sukkad saabastessa. Sõitis ema õue peale, Ema akkenate alla. Tule välja, emakene, Tule välja, tunne poega! Ema varsti vasta kostis: Kust võin tulla tunda poega, Sõja mees, sõja hobune, Sõja vammuksed vööella, Sõja kindad käessa, Sõja kirjad kinnastessa, Sõja saapad jalaassa, Sõja sukkad saabastessa. Sõitis venna õue peale, Venna akenate alla. Tule välja, vennikene, Tule välja, tunne venda! Venda varsti vasta kostis: Kust võin tulla, tunda venda, Sõja mees, sõja hobune, Sõja vammuksed vööella, Sõja kindad käessa, Sõja kirjad kinnastessa, Sõja saapad jalaassa, Sõja sukkad saabastessa. Sõitis õe õue peale, Õe akkenate alla. pag. 312 Tule välja, õekene, Tule välja, tunne venda! Õde tuli, tundis venda: Oma mees, oma hobune, Oma vammuksed vööella, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa, Oma saapad jalaassa, Oma sukkad saabastessa, Kes läks ahju küttemaie? Õde läks ahju küttemaie. Kes läks sauna vihtlemaie? Vend läks sauna vihtlemaie. Vend aga laval vihtleneksi, Õde põrmandal küsiksi: Kas on, kas on, vennikene, Kas on sõjas isa armas, Isa armas, ema armas? Kas on sõjas venda armas, Venda armas, õde armas? Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Vend aga varsti vasta kostis: Ei ole, ei ole, õekene, Ei ole sõjas isa armas, Isa armas, ema armas, Ega ole venda armas, Venda armas, õde armas, Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis. Sõjas armas haljas mõeka, Kallis kange pea hobune. See peastab mehe sõjasta, Sõjasta, sõja savasta. Mine lase alta viia, Alta haljaste nugade. Nõnda'p, nõnda'p, õekene, Nõnda'p on sõjas meeste päida, Kui siin metsas mättaaida, Nõnda'p sõjas meeste verda, Kui siin vetta hallikassa Nõnda sõjas meeste luida, Kui siin ajas roikaaida, Nõnda sõjas sääreluida, Kui siin ajas teibaaida. H I 1, 327 (26) < Jõelähtme khk. - H. Redlich (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu venda vennikene Madrus madal poisikene Kui lähed sõtta sõitemaie Vene vastu vehkimaie Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja taganta Sõida soja keskeella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Vennakene hella venda Räägi mull soja sõnumed Kas on sõjas naene armas Või on sõjas kaasa kallis Venda kuulis kostis vastu Õekene hellakene Pese mu verine särki Uhu urbene palakas Siis räägin sõja sõnumid Sõjas ei ole naene armas Naene armas kaas ei kallis Sõjas armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Nõnnap sõjas meeste verda Kui on vetta hallikassa Nõnnap sõjas meeste luida Kui on metsas pilliroogu Nõnnap sõjas meeste silmi Kui on metsas marjusida Nõnnap sõjas meeste päida Kui on metsas mättaaida H I 1, 331/2 (1) < Jõelähtme khk. - G. Kivikangur (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kosja minek Sõida sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku, Sõida alla isa õue. Isa tuli ei tund poega Võeras mees võeras hobune, Võeras piitsuke piusa Võera kootudud kuuekene Võera vöö vöölessa Võera kübar peassa Võera kirjad kinastessa Voera seatud sääre paelad Kinnitatud kinga paelad Sõida sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku Soida alla ema õue Ema, tule tunne poega Ema tuli ei tund poega Võeras mees võeras hobune j.n.e. Sõida sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku Sõid alla venna õue Venna tule tunne venda Vend tuli ei tund venda Võeras mees võeras hobune1 Sõida sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku Sõida alla õe õue, Õde tule tunne venda Õde tuli ei tund venda Voeras mees voeras hobune,1 Sõida sõida musta ruuna Lase traavi lehte lauku Sõida alla pruudi õue. pag. 332 Pruut see tuleb tunneb peigmeest Oma mees oma hobune Oma piitsuke peussa Oma kootud kuuekene Oma vöö vöölessa Oma kübar peassa Oma kirjad kinnastessa Oma seatud sääre paelad Kinnitatud kinga paelad. 1 j.n.e. H I 1, 543/4 (1) < Varbla khk. - M. Karotom (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägi kukus kuusikus Nõtkus meie nõmmikus he ra rale rale ra Ma läksin käulta küsima Mis sa kukud käuke? he ra rale rale ra. Nõtkud nomme linnuke? Kägi kuulis kostis vastu: - - - - - - - - - - - - - - - - - Ma toon soea sõnumida! Ma siis käulta küsima - - - - - - - - - - - - - - - - - Kes läeb meilta venelases Kas läeb vana isada? - - - - - - - - - - - - - - - - - Või läeb vana emada? Kas läeb kõige vanem venda - - - - - - - - - - - - - - - - - Või läeb kõige noorem venda. Või läeb see mis kätkis kiigub? - - - - - - - - - - - - - - - - - Kägu kuulis kostis vastu: Vanem vend läeb venelases. - - - - - - - - - - - - - - - - - Vend läks välja kondimaie Uinus ta uni mäela. - - - - - - - - - - - - - - - - - Kes läks üles hüüdemaie Õde läks üles hüüdemaie - - - - - - - - - - - - - - - - - Tõuse üles venda noori! Isa sull nutab tuassa - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõea saapu õmeldes Küll ta kuulis ei ta tõusnud - - - - - - - - - - - - - - - - - Hale meel ei annud tõusta Õde läks hüüdma teista korda - - - - - - - - - - - - - - - - - Tõuse üles venda noori! Ema sull nutab toassa - - - - - - - - - - - - - - - - - Soea särki õmeldes Küll ta kuulis ei ta tõusnud - - - - - - - - - - - - - - - - - Hale meel ei annud tõusta Õde läks hüüdma kolmat korda - - - - - - - - - - - - - - - - - Tõuse üles venda noori Vend sul nutab toassa - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõea pükse õmeldes Kül ta kuulis ei ta tõusnud - - - - - - - - - - - - - - - - - Hale meel ei annud tõusta Õde läks hüüdma neljat korda - - - - - - - - - - - - - - - - - Tõuse üles venda noori. Õde sull nutab toassa - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõea kindu kududes Siis ta kuulis ja ta tõusis - - - - - - - - - - - - - - - - - Hale meel siis andis tõusta Hakkas ta sõtta ju minema - - - - - - - - - - - - - - - - - Võtis alla ati halli Võtis kõrva venna kõrvi - - - - - - - - - - - - - - - - - Õde hakkas venda õpetama Ära sina sõida sõea eela - - - - - - - - - - - - - - - - - Ära sina sõida sõea taga Sõida sõea keskeela. - - - - - - - - - - - - - - - - - Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse - - - - - - - - - - - - - - - - - Keskmised koju tulevad Sai ta paari aastat olnud - - - - - - - - - - - - - - - - - Hakkas ta koju tulema Tuli ta oma heinamaale - - - - - - - - - - - - - - - - - Soea hobu hirnatas Ati hobu hirnus rehal - - - - - - - - - - - - - - - - - Koer hakkas õues haukuma Kuk hakkas toas laulema - - - - - - - - - - - - - - - - - Isa läks välja vaatama Isa ei tunnud poega noori - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõea mees sõea hobune Sõea armas hallike - - - - - - - - - - - - - - - - - Siis tuli oma põllule Sõea hobu hirnatas - - - - - - - - - - - - - - - - - Eide hobu hirnus rehal Koer hakkas õues haukuma - - - - - - - - - - - - - - - - - Kuk hakkas toas laulema Ema läks välja vaatama - - - - - - - - - - - - - - - - - Ema ei tunnud poega noori Sõea mees sõea hobune - - - - - - - - - - - - - - - - - Soea armas hallike Tuli ta oma värava alla - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõea hobu hirnatas Venna hobu hirnus rehal - - - - - - - - - - - - - - - - - Koer hakkas õues haukuma Kuk hakkas toas laulema - - - - - - - - - - - - - - - - - Vend läks välja vaatama Vend ei tunnud venda noori - - - - - - - - - - - - - - - - - Soea mees sõea hobune Soea armas hallike - - - - - - - - - - - - - - - - - Tuli ta oma õue peale Sõea hobu hirnatas - - - - - - - - - - - - - - - - - Õe hobu hirnus rehal Koer hakkas väljas haukuma - - - - - - - - - - - - - - - - - Kuk hakkas toas laulema Õde läks välja vaatama - - - - - - - - - - - - - - - - - Õde aga tundis venna noore Oma kõrgest kübarast - - - - - - - - - - - - - - - - - Oma koutud kinnastest Õde läks vennalta küsima - - - - - - - - - - - - - - - - - Räägi mul sõea sõnumid? Kas on sõeas naene armas. - - - - - - - - - - - - - - - - - Naene armas kaasa kallis? Vend see kuulis kostis vastu: - - - - - - - - - - - - - - - - - Pese mu pea mudasta Pese mu saapad veresta. - - - - - - - - - - - - - - - - - Siis ma räägin sõea sõnumid Õde kütis toa turvaldega - - - - - - - - - - - - - - - - - Sauna soo sammaldega Pesi ta pea mudasta - - - - - - - - - - - - - - - - - Pesi ta saapad veresta. Siis ta rääkis soea sõnumid - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõeas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis - - - - - - - - - - - - - - - - - Sõeas on armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune - - - - - - - - - - - - - - - - - Enam on sõeas meeste päida Kui on soos mätaeida - - - - - - - - - - - - - - - - - pag. 544 Enam on sõeas meeste verda Kui on meie meres veta Enam on sõeas meeste sõrmi Kui on roogu räästaessa. H I 2, 69/70 (19) < Pärnu khk., Uulu v. - Hans Martinson (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõttaminek ja tagasitulek Ronk tõi sõja sõnumida Vares see tõi vaenu käsku. Kes siit peab sõtta minema? Isa vana, ema vana, Õde veike, venda veike Ikka pia isi minema. Sõja leiba sõtkumaie Vaenu kakku kastemaie. Isa minda õpetama: Kui hakkad sõtta minema, Ära sõida ette sõja Ega tantsi taha sõja Keeruta ikka keset sõdada. Esimised heidetakse. Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad Kui ma sõjast koju tulin Sõitsin isa ukse ette Halli hirnus kõrvi karjus: Tule isa tunne poega. Isa tuli välja vaatemaie. Sõjamees sõja hobune Sõja saani sarapuine Sõja looka lodjapuine Sõja piitsa pihlakane. Sõitsin ema ukse ette Halli hirnus, kõrvi karjus Tule ema tunne poega Ema tuli välja vaatemaie, Sõja mees sõja hobune, Sõja saani sarapuine, Sõja looka lodjapuine. Sõja piitsa pihlakane. Sõitsin venna ukse ette, Halli hirnus, kõrvi karjus! Tule venda, tunne venda Vend tuli välja vaatemaie, Sõjamees sõja hobune, Sõja saani sarapuine Sõja looka lodjapuine. Sõja piitsa pihlakane. Sõitsin õe ukse ette. Halli hirnus, kõrvi karjus Tule õde tunne venda. Õde tuli välja vaatemaie. Tundis kohe oma venna. Oma mees, oma hobune Oma saani sarapuine Oma looka lodjapuine Oma piitsa pihlakane. Kust ma tundsin oma venna? Oma kirju kinnastesta, Oma kujutud kussakusta. Oma igi rättikusta. Tule aga tuppa vennakene Istu mede istemele! pag. 70 Pista perse pingi pääle, Võtta mede võida leiba, Katsu mede kala leiba Mekki mede meeta leiba, Räägi mulle sõja juttu, Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, Naine armas kaasa kallis: Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kangepea hobune. H I 2, 105/6 (1) < Halliste khk., Penuja v. - J. Sootz (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja=sõnum Ketsi tõi sõa sõnumid Ketsi vaakus vainu keeli Arak tõi sõa sõnumid Vares vaakus vainu keeli Ketsi pea sõtta mineme Veli alles tilluke Veli pea sõtta mineme Veli läits aita ehtimaie Emä läits perrä õppamaie Õppamaie ikkemaie Esä läits perrä õppamaie Õppamaie ikkemaie Sõsar läits perrä õppamaie Õppamaie ikkemaie Emä üttel Poojalaagi Aa sa selgä siidi ame Sõsar üttel Velleleegi Pane jalga sulga sukke Kübar pane pähä Päeväkirja Esä üttel Poojalaagi Aa sa jalga sale saapa Oh! mo armas Poojuke Kui saad sõan eläme Sõa magu Maitsemaie Sõa leiba Sõkkeline Vainu kakku kanepine Esa üttel Poojalaagi Ärä sa ehti ehen sõa Egä tansu taga sõa Ehen o tule punase Taga o suitsu sinise Eest hullu hukatesse Taga tarku tappetesse Keeruta Keskelt sõdada Sõsar üttel Velleleegi Ma anna selga aetu amme Kui saad sõasta tulema Kui saad Vainusta vajume Kui sa juhtud kodu saama Kust ma tunne oma velle Oma aetu ammeesta Oma kirju kinnastesta Juhtus veli kodu saama Emä es tunne ende poiga Esä es tunne ende poiga Sõsar läits manu Valatema Sosar tundis ende velle Oma aetu ammeesta Oma kirju kinnastesta Emä siis asti armust manu Esä siis kallist pooja kaala Oh! mo armas poojukene Kudas said sõasta tuleme Kudas said Vainusta vajume Ilusti sai Sõast tuleme Varakuld sai Vainusta Vajume Tervisega teie maale Ema kands kalli kammerissa Esä viis viksist Viinälaasi Sõsar kats suure söögilaua Esä siis üttel Poojale Söögem nüüd ja Joogem nüüd Olgem rõõmsad omal maal pag. 106 Nüüd oled pääsnud kurjast päävast Suure sõa surmast paasnu Suure vainu vaevast valla. H I 2, 153/5 (14) < Karksi khk., Polli v. - J. Tiidt (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ketsi tõi sõa sõnumid, Või nu kanni vainu keeli? Arak tõi sõa sõnumid, Vares kanni vainu keeli. Ketsi pia sõtta mineme? Esä o vana, emä vana, Veli alle väikene, Sõsar sõrme suurune. - Ikki velle pia sõtta mineme, Velle vainu vajume. - Veli läits aita ehtimaie, Sõdse manu ikkemaie: Ikkemaie, õppemaie: Veli ella vellekene! Kui sa sõtta saad mineme, Või saad vainu vajume, Ära sa tantsi taga sõa, Ega tantsi ehen sõa, Keerulde kesset sõdada, Ligi lipukandajat. pag. 154 Ehen o tuli punane, Taga o suitsu sinine; Ehen noolil nopites, Taga noolil tapetes. Veli ella vellekene! Ära sa juua merevetta, Meri o täsi meeste päida; Ära juua Koeva vetta, Koev o koolu raipeeid. Veli ella vellekene! Kunas ooda ma koduje? Sõsar noori linnukene! Kui oja õluta joose, Mäe mõõlutav' mõduda, Allik ajap aaningit, Ooda sõs velle koduje. - Oja joosiv' õluta, Allik ajas aaningita, Oodi sõs velle koduje; Usse tulli obu muane, Tarre tulli saabas savine, Aita läits ame verine, Tuli sõs veli koduje. Kuts ta esä tundamaie, Kuts ta emä tundamaie, Kuts ta velle tundamaie; Tunne es esä oma poiga, Egä emä oma lasta, Tunne es veli tõista velle. Kuts ta sõdse tundamaie; Joba sõdse tuusi velle, Oma koet kindeesta, Oma aet ammeesta, Piludetu pihteesta. Veli ella vellekene, Jutuste mull sõa juttu; Kõnele vainu kõneta. Veli ella vellekene! Kas o sõan naine aimas, Naine armas, kaas või kallis? Sõsar, noori linnukene! Ole ei sõan naine armas, Naine armas, kaas ei kallis. Sõan o armas allas rauda pag. 155 Kallis kangepää obene; Kes päst mehe sõasta, Mehe poja Poolamaalta, Mehe velle Venemaalta. Sõsar, noori linnukene! Uha mu obu muasta, Mõse mu saabas savista, Mõse mu ame veresta! Küll ma esi mõõga mõse, Mõõga mõse, püssi pühi, Mõõga pääl o mõnda verda: Saksa verda, sandi verda, Maame'e verda veidikene. H I 2, 199/200 (37) < Pilistvere khk. & Kolga-Jaani khk. - Jaan Raawel (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vennakene ella vellak Kui sa suad sõtta minema Ärra sinna eida ette sõja Egga tansi tahha sõja pag. 200 Keeruta kesset sõdada Essimesed eidetase Tagumised tappetase Keskmised koddo tullevad Kui sa suad koddo tullema Aa siis issa ukse alla Rakki aukus alli hirnus Räästas vihgu naerateles Tulle issa tunne poega Tulli issa ei tund poega Se põlle minugi poega Seep om soomest seep on sarest Seep on virru viiskujalga Arju meste hallas mõeka Seep on kuurama kuningas Sõida sõida moo hobbune Lasse jalga lauku ruuna Sõida emma ukse alla Rakki aukus alli hirnus Räästas vihgu naeratelles Tulle emma tunne poega Tulli emma ei tund poega Se põlle minugi poega Sep on soomest seep on saarest Seep on virru viisku jalga Arju meste aljas mõeka Seep on kuurama kuningas Sõida sõida mo hobbune Lasse jalga lauku ruuna Sõida õõe ukse ette Tulle õdde tunne venda Tulli õdde tundis venna Omma surma särgistagi Omma surma sukkadesta Tulle tuppa vennagene Räägi mulle sõja juttu Kas on sõjas naine armas Või on sõjas kaasa kallis Pesse mo pea verresta Arri mu saapad savista Siis ma rääin sõja juttu Ei olle sõjas naine armas Egga sõjas kaasa kallis Sõjas on armas aljas mõõka Kallis kange pea hobbune H I 2, 221/2 (41) < Põltsamaa khk., Kaavere v. - Jaan Raawel (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Akkasiin minna minnema Alla õueje aiama Hobbu uppuksi ojase Kulda kapja kaldaije Linna lakka laineeje Panin siis põlle purdeeksi pag. 222 Laia rätte laevateksi Sõbba sillaksi sirrutin Aasin issa ukse ette Issa koera augateles Issa tulli välja vaatamaie Sõja mees sõja obbune Sõja piitsuke peuse Sõja kinda'ad kääse Sõja kirjad kinnastese Ümer üppitin hobbuse Sõitsin emma ukse ette Ema koera augatelles Emma tulli vällja vaatamaie Sõja mees sõja obbune Sõja piitsuke peuse Sõja kinda'ad kääse Sõja kirjad kinnastese Ümmer üppidin obbuse Aasin kaasa ukse ette Kuas tulli välja tundis kuasa Omma mees oma obbune Omma piitsuke peuse Omma kinda'ad kääse Omma kirjad kinnastese Omma suapa'ad jalase Omma narsud saabastesa H I 2, 516 (12) < Puhja khk., Suure-Ulila v. - D. Sell (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Toodi no sõa sõnume. Kes meil sõtta min̄enessa? Veli alles tillukene, Sõsar sõrme suurukene. Ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, Sõsar perrä ikkemaije. Aja sälgä surma ame, Pane jalga surma püksi, Pane jalga surma suka, Aja kätte surma kinda, Pane vööle surma vööke! Eeli, ella vellekene, Ärä oija ette sõa, Ei ka tahtku taade sõa! Keeruta keset sõdae, Ligi lipu kandijat! Eesta sõa eidetije, Takkast soa tapetije. Ma pane risti piiri pääle Kui see rist rostetap Sõs mo sõtta tapetas, Kui see rist allendap, Sõs ma sõast jälle tule. - Tulli sõasta veli, Ai ta tare lävele; Tule mem̄e, tunne poiga! Tulli mem̄e, es tunne poiga, Ai ta kambre lävele. Tule taate, tunne poiga! Tulli taate, es tunne poiga. Ai ta aida lävele. Tule velle, tunne velle! Tulli velle, es tunne velle Ai ta koa lävele. Tule sõtsi, tunne velle! Tulli sõtsi, tunsi velle. Kost ep tunnep sõtsikene. Kirivista kindaista, Aetasta ammeista. Mõse no mõõka veresta, Mõse no saapa savista, Puudik Poolamaa porista. H I 2, 691 (21) < Haljala khk. - Joh. Wabian (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Eemalt hüppitin hobuse Kaugelt kõrvi keeritasin Sõidin kuu, sõidin kaksi Sõidin kolmaldel kojuje Isa alle akkenalle Tule isa tun̄e poega Isa tuli tundemaie: Vene mees, vene hobune Vene piitsuke pihussa, Vene kantsik kaendelassa Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa seessa Vene vikkel sukka seessa. Eemalt hüppitin hobuse Kaugelt kõrvi keeritasin Sõidin kuu, sõidin kaksi Sõidin kolmaldel kojuje Ema alle ak̄enalle Tule ema tundemaie Ema tuli tundemaie: Vene mees, vene hobune Vene piitsuke pihussa Vene kantsik kaendelassa Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa seessa Vene vikkel suk̄a seessa. Eemalt hüppitin hobuse Kaugelt kõrvi keeritasin. Sõidin kuu, sõidin kaksi Sõidin kolmaldel kojuje Venna alle akkenalle Tule aga venda tundemaie. Vene mees, vene hobune Vene piitsuke pihussa Vene kantsik kaendelassa Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa seessa Vene vikkel sukka seessa. Eemalt hüppitin hobuse Kaugelt kõrvi keeritasin Sõidin kuu, sõidin kaksi Sõidin kolmandel koduje Õe alle akkenalle Tule õde tunne venda Õde tuli tundemaie: Oma mees, oma hobune Oma piitsuke pihussa Oma kantsik kaendelassa Oma saapad jalassa Oma sukkad saapa seessa Oma vikkel sukka seessa. Õde hakkas vennalta küsima: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Sõjas on armas halljas mõeka Kallis kange pea hobune. H I 3, 9/10 (2) < Narva l., Kreenholm < Viljandi khk. - P. Heek (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja mehe laul Kes toi sõa sõnumida Siga tõi sõa sõnumida Vares kandis vaenu keelta Kes läeb meilta sõasse Isa vana, poeg on noori Sõsar sõrme suurukene Ika peab veli minemaie Veli läks aita ehtimaie Õde juure õpetama Ellakene vennakene Pane selga surma särki Pane jalga surma sukkad Võtta kätte surma kindad pag. 10 Pane päha surma mütsi Ellakene vennakene Kui saad sinna jõudamaie Ära heida ette sõasse Ära tantsi taha sõda Keeruta keskelta sõdada Esimesed heidetakse Tagumised tapetasse Keskmised kodu tulevad Ellakene, vennakene Kui saad kodu tulemaie Ära tule Narva kaudu Narvas palju naiste päida Ära tule Pärnu kaudu Pärnus palju meesta päida Veereta sa Viljandisse Õde läks vennalta küsimaie Ellakene vennakene Kas on sõas naine armas Vai on sõas kaasa kallis Venda vastu kostateks Õekene linnukene Ei ole sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobene Kes peastab mehe sõasta Sõasta, sõa sõrmede vahelta. H I 3, 66 (6) < Pöide khk. - D. Jakson (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul Haukus õues halli krantsi, Pureles õues punane litsi Kes läks õue vaatamaie? Emm läks õue vaatamaie, Emm ei tunnud oma poega. Sõja mees, sõja hobune Sõja lakki tall peassa, Sõja laigud lakki eessa. Sõja kindad tall käessa, Sõja kirjad kindaeisa. Sõja piitsa tall peossa, Sõja piisad piitsa pääla. Sõja saapad tall jalassa Sõja märgid tall saapa pääla. Haukus õues halli krantsi Pureles õues punane litsi Kes läks õue vaatamaie Taet läks õue vaatamaie Taet ei tunnud oma poega Sõja mees sõja hobune Sõja lakki tall peassa Sõja laigud lakki eessa Sõja kindad tall käessa Sõja kirjad kindaeisa Sõja piitsa tall peossa Sõja piisad piitsa pääla Sõja saapad tall jalassa Sõja märgid saapa pääla. Haukus õues halli krantsi pureles õues punane litsi Kes läks õue vaatamaie Vend läks õue vaatamaie Vend ei tunnud oma venda Sõja mees sõja hobune Sõja lakki tall peassa Sõja laigud lakki eessa Sõja kindad tall käessa Sõja kirjad kindaeisa Sõja piitsa tall peossa Sõja piisad piitsa pääle Sõja saapad tall jalassa Sõja märgid saapa pääle Haukus õues halli krantsi Pureles õues punane litsi Kes läks õue vaatamaie Õde läks õue vaatamaie Õde aga tundis oma venda Oma mees sõja hobune Oma lakki tall peassa Sõja laigud lakki eessa Oma kojutud kirjud kindad Sõja kirjad kindaeise Oma piitsa tall peossa Sõja piisad piitsa pääle Oma saapad tall jalassa Sõja märgid saapa sääres Astu aga maha halli seljast Lase aga maha laugi seljast Tule aga tuba tuisu eesta Räästa alla räitsaka eesta Hakkame juttu ajama Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas pole sõjas pole sõssekene Sõjas pole sõjas pole naene armas Sõjas pole sõjas pole kaasa kallis Sõjas on sõjas on sõssekene Sõjas on armas haljas mõõka Kaunis kange pea hobune Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste verda Kut oleks meres vettaeida Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste sõrmi Kut oleks räästas roogusida Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas nõnda meeste päida Kut oleks metsas mättaeida Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas nõnda meeste luida Kut oleks lasus laastusida H I 4, 60 (2) < (?) Jõelähtme khk. & (?) Saaremaa - F. Matson (1877) Vt. lisaandmeid leheküljel 38. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul Ehitelen ella venda, Ehitelen õppetellen: Minu ella vennikene, Ära sa ajagu eele Ära saa jäägu järele, Esimised õlpitakse Tagumised tapetakse. Kirita kesket sõdada. Ligi lipu kandijatte Keskmesed kodu tulevad. H I 4, 68/9 (10) < Jõelähtme khk., Rummu v. - (?) Karl Mühlbach (koguja) & F. Matson (saatja) (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu kukkus kuusikussa Halli lindu haavikussa Tõi meil sõa sõnumida Kes see teitest sõtta läheb Kas läheb eite kas lähab taati Või läheb minija mmessa Või läheb kõige noorem venda. Eite kuulis, kohe kostis: Ei lähe eite, ega lähe taati Ega lähe minija minnessa Lähab aga kõige noorem venda. Kõige noorem kõige nõrgem Kõige kõrgema kübaraga Kõige uhkema hobusega Siis läheb sõtta sõdimaie Vene väega võitamaie Taati kuulis kostis ta'le Kui lähed sõtta sõitemaie Vene vaega võitemaie Ära sõida sõa eessa Ära sõida sõa taga Sõida sõa keskella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmesed koju tulevad. Tuli poega sõa sõidust Sõa sõidust Vene võidust Sõitis ema ukse ette Tuli eite tunne poega Tuli eite ei tund poega Vene mees, Vene hobune Vene valgi valjaida Vene koutud kuuekene Vene rehmad ristakute Vene saapad jalassa Vaski kiivrid peassa Seal hüüdis hoella hoost Ratsutida liigutelles Kannuksida ja kõristades Hüpa minu halli krõpsi minu kõrvi Vereta veri punane Lase traavi lehte laugu Sõitis isa ukse ette Aesa ots läks aknesse Looka kulda räästaassa Tule välja taatikene Tule valja tunne poega Vene mees, Vene hobune Vene valki valjaida Vene koutud kuuekene Vene rihmad ristakute Vene saapad jallassa Vaski kiivrid peassa Sääl hüidis ohjalla hoost Ratsutelle liigutelles Kannuksida ja kõristas Hüpa minu halli krõpsi kõrvi Vereta veri punane Lase traavi lehte laugu Sõitis venna ukse ette Aesa ots läks aknasse Looka kulda rästase Tule välja venakene Tule välja tunne venda Tuli välja ei tund venda Vene mees, Vene hobune Vene valki valjaida Vene koutud kuuekene Vene rihmad ristakutta Vene saapad jallassa Vaski kivid peassa Seal hüüdis ohjala hoosta Ratsutelle liigutelles Kannuksed ju kõristades pag. 69 Lipa minu halli krõpsi minu kõrvi Vereta veri punane Lase traavi lehte laugu Sõitis õe ukse ette Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Et kül Vene mees, Vene hobune Vene vaski valjaida Vene koutud kuuekene Vene rihmad ristakutta Vene saapad jallassa Vaski kiivrid peassa Õe kindad käessa Õe kirjad kinnastes Siis hakkas hale tulemaie Vesi silma veeremaie Rinnust põksus põlvi juure Põlvist juba varbuni Varbust küla vainule Minu vaese silma vet Küla kirja küla karju Küla hoonede huujude Minu vaese silma veetta Eite minult küsimaie Oh minu armas poega poli meesi noori Räägi mul sõa sõnumida Mis seal sõas tehtuneksa Poega kuulis kostis vastu Oh minu ella eidekene Oh minu õde madala Pese minu verine särk Uhu minu urnane palakas Siis raagin sõa sõnumida Ei ole sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõas on armas halli mõõka Kaunis kange peaga hobune See minu soasta peastab Veel räägin sõa sõnumida Nõnda sõas meeste päida Kui on metsas mataida Nõnda sõas meessa seeeri Kui on metsas marja varssi Nõnda sõa meeste sõrmi Kui on metsas pilli rooga Nõnda sõas meeste verda Kui on metsas vetta palju. H I 4, 161 (54) < Risti khk. - G. J. Treumann (1875) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Läksin põllal kündemaie A'asin vao, a'asin kaksi Hakkasin kolmata ajama Vares tuli istus vao otsa Tõi mul sõja sõnumeida Mina mõistsin, kohe kostsin Isa vana, ema vana Õde mul kiigub kätkiessa Vend mul vintsub vibu sees Ise saan täna sõtta minna Lasksin härjad lepikusse Parajate paiuesse Läksin sauna kütemaie Viimist korda vihtlemaie Õde tuli minda õpetama Ära sina seisa sõja ees Ära sina seisa sõja taga Seisa sõja keskeella Esimesi heidetakse Tagumisi tapetakse Keskmised koju oodatakse. H I 4, 166/8 (17) < Harju-Madise khk. - G. J. Treumann (1876) tüübinimed kontrollimata Suur tamm + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Võtsin tamme, viisin tamme Viisin tamme isa õue pag. 167 Istutasin ilusti Kasvatasin kalliste Tam ei jõudnud, tam ei kasvand Tam ei kasvand isa iluks Võtsin tamme, viisin tamme Viisin tamme ema õue Istutasin ilusti Kasvatasin kalliste Tam ei jõudnud, tam ei kasvand Tam ei kasvand ema iluks Võtsin tamme, viisin tamme Viisin tamme venna õue Istutasin ilusti Kasvatasin kalliste Tam ei jõudnud, tam ei kasvand Tam ei kasvand venna iluks. Võtsin tamme, viisin tamme Viisin tamme õe õue Istutasin ilusti Kasvatasin kalliste Tam ei jõudnud, tam ei kasvand Tam ei kasvand õe iluks Võtsin tamme viisin tamme Viisin tamme pruudi õue Istutasin ilusti Kasvatasin kalliste Tam siis jõudis, tam siis kasvis Tam siis kasvis pruudi iluks Läksin välja vaatamaie Mis sääl tamme ladva pääl Sõel sääl tamme ladva pääl Mis sääl sõela keskeel Post sääl sõela keskeel Mis sääl posti otsa pääl Kägu sääl posti otsa pääl Mis see kägu meile toob Kägu toob sõja sõnumida Kes meist sõtta mõistetakse Kas läheb isa või ema Või läheb kõige noorem vend Meist läheb kõige vanem vend Läksin sauna vihtlema Õde tuli minda õpetama Vennakene, vennikene Ära sa sõida sõja ees Ära sa sõida sõja taga Sõida sõja keskeel Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. Isa pani koju kulda koera Väravasse rauda rakki Toa ette tunni kella Koer hakkas õues haukumaie Rauda rakki raksumaie Tunni kella tuksumaie Isa läks välja vaatamaie Võeras mees võeras hobune Võeras piitsuke peossa Võeras kiri kinnastessa Ema pani õue kulda koera Väravasse rauda rakki Toa ette tunni kella Koer hakkas õues haukumaie Rauda rakki raksumaie Tunni kella tuksumaie Ema läks välja vaatamaie Võeras mees, võeras hobune Võeras piitsuke peossa Võeras kiri kinnastessa Vend pani õue kulda koera Väravasse rauda rakki Toa ette tunni kella Koer hakkas õues haukumaie Rauda rakki raksumaie Tunni kella tuksumaie Vend läks välja vaatamaie Võeras mees, võeras hobune pag. 168 Võeras piitsuke peossa Võeras kiri kinnastessa Õde pani õue kulda koera Väravasse rauda rakki Toa ette tunni kella Koer hakkas õues haukumaie Rauda rakki raksumaie Tunni kella tuksumaie Õde läks välja vaatamaie Õde kül tundis oma venda Oma uhut' uuest kuuest Oma vaalit valgest särgist Oma rullit rätikusta Oma kirju kinnastesta Õde vennalt küsimaie Vennakene, vennikene Kas on sojas naene armas Naene armas, kaasa kallis Ei ole, ei ole, õekene Ei ole sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kange pää hobune. H I 4, 210 (92) < Läänemaa (1874) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares oli vaga halli lindu, Nok oli nobe poisike, Ta tõi sõeasta sõnumid Taka ranast raamatuid, Kelle kord tuleb sõtta minna? Isa vana ema vana, Õde alles nooruke, Vena kord tuleb sõtta minna. Õde aga venda õpetama: "Ära sina sõida sõea ees, "Ära kaa sõida sõa taga, "Sõida aga sõa keskeela Esimesta eidetakse, Tagumesed tapetakse; Keskmised koju tulevad." Sõitsin isa väraku taha, Isa koerad aukuma, Isa tuli välja vaatama, Tere isa tunne poega? Ei see isa ei tunnud poega. Sõitsin ema väraku taha Hall siis hirnus teista korda, Ema koerad aukuma, Ema tuli välja vaatama, Tere ema, tunne poega, Ei see ema ei tunnud poega. Sõitsin venna väraku taha, Ven̄a koerad aukuma, Vend tuli välja vaatama, Tere venda, tunne venda, Ei see vend ei tunnud venda. Sõitsin õe väraku taha, Hall siis hirnus neljat korda Õe koerad aukuma Õde tuli välja vaatama Tere õde! tunne venda, Ja see õde tundis venda, Istu meie istme peale Pista perse pingi peale, Sõnni, kui kedan kana mune. Õde venalt küsitlema, Kas on sõeas naene armas, Naene armas kasa kallis, Mina mõistsin, kohe kostsin, Ei õle sõas naene armas, Naene arma, kasa kallis. Sõeas on armas alja mõeka Kaunis kange pea hobune Kes peastab mehe sõeasta Tule valkude vahelta Tule kiire keskelta, Enam on, enam on helad venad, Enam on sõeas meeste päida Kui on maasa mätaaida. Enam on, enam on helad venad Enam on sõas meeste verda Kui on meres mere veta Enam on, enam on helad venad Enam on sõas meeste luida Kui on aias aja puida. H I 4, 256 (11) < Saaremaa - Rudolf Kallas tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes peab söda minema? Kas lääb see kes kätkis kiigub, Voi laab --- --- voodis öötsub? Ma olen isa vanem poega, --- pean sötta minema. Kuk, see laulis laudeella, Koer --- haukus oueella. Kes lääb oue vaatamaie? Isa ------------------------- Ei pole mino noorem poega, Vene mees ja vene hobo, ----- möök tal hölma al. Koer see haukas oueella, Kuk, --- laulis laudeella, Kes lääb oue vaatamaie? Ema ---------------------- Ei pole mino vanem poega, Vene mees ja vene hobo, vene möök tal hölma al, Kuk see laulis laudeella, Koer see haukus oueella, Kes lääb oue vaatamaie? Sösar lääb oue vaatameie ----------------------------- Vend lääb oue vaatamaie: Tule tuppa mo noorem venda, pese saapad sauest puhtaks Riided vere urmast puhtaks, räägi meile söa juttu. Mis sääl söas kuulda on? Söas ep ole isa armo ega ep ole ema armo, söas on enam meeste päida, kui on metsas mäta päida. - H I 4, 654/6 (9) < Suure-Jaani khk. - J. Ruhs (1871) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõda Kessi tõi sõa sõnumida? Kägu tõi sõa sonumida. Kessi kandis vaenu keelta? Vares kandis vaenu keelta. - Kessi peab sõtta minema? Isa vana, poega noori, Veli alles veidikene, Sõsar sõrme pikune; Ika pean isi minema! Läksin aita ehtimaie, Õde tuli juure õpetama: "Pane sina selga surnu särki, "Pane sina jalga surnu sukad "Pane sina pähe surnu mütsi "Pane sina vööle surnu vooda!" "Velikene, vennakene, "Nüüd hakkad sina minema; "Ära sina mine Poola kaudu, "Ära sina mine Narva kaudu, "Ära sina mine Riia kaudu, "Ära sina mine Pernu kaudu; "Mine sina meie moisa kaudu! "Velikene vennakene, "Ära sina joo Poola kavusta pag. 655 "Poola kaevus poiste luida; "Ära sina joo Narva kaevusta, "Narva kaevus naeste luida; "Ära sina joo Riia kaevusta, "Riia kaevus rinna luida; "Ära sina joo Pernu kaevusta, "Pernu kaevus meeste päida; "Joo aga meie moisa kavust! "Velikene, vennakene, "Kui sa saad sõtta minema, "Ära sina sõida ette sõa, "Ära sina tantsi taha sõa "Keerita aga kesket sõda! "Ees see helepunane, "Taga see suitsu sinine; "Keskel need kodu tulejad." "Ära sina tule Poola kaudu, "Ära sina tule Narva kaudu, "Ära sina tule Riia kaudu, "Ära sina tule Pernu kaudu, "Tule aga meie mõisa kaudu!" ...................... Püü mul tantsis püssi peal Teder teise aisa peal, Mõttus mõega tera peal. Sõitsin isa ukse ette; Ajasin aisad räästaassa Aisa otsad akenassa. Halli hirnus, kõrvi karjus, Punase veri, värises, Isa, tule välja, tunne poega! Isa tuli välja, ei tunnud poega; "Võeras mees, võeras hobune, "Võeras piitsuke peossa, "Võerad keerud piitsaassa, "Võerad kindad käessa "Võeras kiri kinnastessa." Sõitsin ema ukse ette, Ajasin aisad räästaassa Aisa otsad akenassa; Halli hirnus, kõrvi karjus, Punase veri värises; Ema, tule välja, tunne poega. Ema tuli välja, ei tunnud poega. "Võeras mees, võeras hobune, Võeras piitsuke peossa, "Võerad keerud piitsaassa; pag. 656 "Võerad kindad käessa, "Võeras kiri kinnastessa." Sõitsin venna ukse ette, Ajasin aisad räästassa Aisa otsad akenassa; Halli hirnus, kõrvi karjus, Punase veri värises. Vend, tule välja, tunne venda! Vend tuli välja, ei tunnud venda: "Võeras mees, võeras hobune, "Võeras piitsoke peossa, "Võerad keerud piitsaassa; "Võerad kindad käessa, "Võeras kiri kinnastessa." Sõitsin õe ukse ette, Ajasin aisad räästassa Aisa otsad akenassa; Halli hirnus, kõrvi karjus Punase veri värises. Õde, tule välja, tunne venda! Õde tuli välja, tundis venda: "Oma mees, oma hobune, "Oma piitsuke peossa, "Omad keerud piitsaassa; "Omad kindad käessa, "Oma kiri kinnastessa, ....................... "Kas on sõas naene armas, "Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Sõas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune. H I 4, 774 (1) - M. Kõrts tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõeast sõnumida Vares tõi sõeast sõnumida Kes meist kolmest sõtta lähäb Kas lähäb isa või lähäb ema Või lähab kõige noorem poeg Ei läin isa ega läind ema Läks aga kõige noorem poeg Õde läks venda õppetama Ära sõida sõea ees Ära sõida sõea taga Sõida sõea keskela Esimesi eidetakse Tagumesi tappetakse Keskmised koju tullevad Õekene ellakene kuulis venna koeu tulevada Venna pitsa plaksu hääle Apsi apsi hallikene Kõpsi kõpsi kõrvikene Sõida sirge siidi musta Lase jalga lauku täkku Sõida isa ukse ette Tulle isa tunne poega Tuli isa ei tund poega Võeras mees võeras hobune Võeras kübar tal peasa Võeras pitsuke peusa Võerad kirjad kinnastesa Apsi apsi hallikene Kõpsi kõpsi korvikene Sõida sirge siidi musta Lase jalga lehte lauku Sõida ema ukse ette Tule ema tunne poega Tuli ema ei tund poega Vene mees Vene hobune Vene kübar tal peasa Vene piitsuke peusa Vene kirjad kinnastesa Apsi apsi hallikene Kõpsi kõpsi kõrvikene Sõida sirge siidi musta Lina lakka täkkukene Sõida venna ukse ette Tule venda tunne venda Tuli vend ei tund venda Sõea mees sõea hobune Sõea pitsuke peusa Sõea kübar tal peasa Sõea sõrmi kindaida Sõea vaski vallaeida. Apsi apsi hallikene Kõpsi kõpsi kõrvikene Sõida sirge siidi musta Sõida õe ukse ette Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venna Oma vend oma hobune Oma kübar tal peasa Oma piitsuke peusa Oma kirjad kinnastesa Vennakene ellakene Tule tuppa istu maha Aea mulle sõea juttu Kas on sõeas naene armas Naene armas kaasa kallis Õekene ellakene Ei ole sõeas naene armas Naene armas kaasa kallis Armas on see haljas mõõka Kallis kange pää hobune Enam on sõas meeste päida Kui on soos mättaida Enam on sõas meeste verda Kui on allikassa vetta Enam on sõas meeste jalgu Kui on pinus puualga. Enam on sõas meeste sõrmi Kui on peeru pilpaida. H I 5, 27/8 (49) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Madli Ojang (1892-1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes toi soja sonumida, Kesse kandis vaenu keelta? Arak toi soja sonumida, Vares kandis vaenu keelta. Kes lääb meilta sodimaie? Kas lääb isa, vai lääb poega, Vai lääb noorem vennikene? Ei läind isa, ei läind poega, Läks aga noorem vennikene. Vend läks aita ehtimaie Oeke juure opetama: Pane selga surma särki, Pane kaela kalmu rätte, Ota kätte koole kinda. Oh minu ella vennikene! Kui saad sotta soitemaie, Ära soida soja eessa, Ära soida soja tagana, Soida soja keskeella: Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Vend tuli soideldi sojasta, Pääda väänelda väesta. Soitis isa oue alla, Üüdis isa akenasta: Tule isa, tunne poega Kübarasta, kindaasta, Oma kootu kuubedesta pag. 28 Vanudetu vatelasta! Tuli isa, ei aga tunnud: Aja ära Arju meesi, Soida mööda soja meesi: Soja mees, soja kübara, Soja kindaad käessa, Soja kirjad kinnastessa, Soja toimed kuue seessa, Vanudetu vatelassa. Soitis mööda soja meesi, Soitis ema oue alla, Üüdis ema akenasta: Tule ema, tunne poega, Kübarasta, kindaasta, Oma kootu kuubedesta, Vanudetu vatelasta! Tuli ema, ei aga tunnud. Aja ära Arju meesi, Soida mööda sojameesi: Sojamees, soja kübara, Soja kindaad käessa, Soja kirjad kinnastessa, Soja toimed kuue seessa, Vanudetu vatelassa. Soitis mööda sojameesi, Soitis venna oue alla, Üüdis venda akenasta: Tule venda, tunne venda, Kübarasta, kindaasta, Oma kootu kuubedesta, Vanudetu vatelasta! Tuli venda, ei aga tunnud. Aja ära Arju meesi, Soida mööda soja meesi: Soja mees, soja kübara, Soja kindaad käessa, Soja kirjad kinnastessa, Soitis mööda sojameesi, Soitis oe oue alla. Suud andis verava sammas, Kaela akkas kaevu kouku. Soitis oe akna alla, Üüdis ode akenasta: Tule ode, tunne venda, Kübarasta, kindaasta, Oma kootu kuubedesta, Vanudetu vatelasta! Ode tuli ja tema tundis, Tundis oma surma särgist, Oma kalmu kaela rätist, Oma koole kinnastesta. Minu ella vennikene! Tule sina maha turjaltanna, Saa maha sadulaltana. Vei siis tuppa ella venda, Ette see ihutu laua, Taha see tahutu seina; Alle pinki pihlakaine, Pääle vaagen vaaba kirja, Sisse rood rohised: Söö siitta ella venda, Söö siitta, joo siitta! Ise ahju küttemaie; Küttis ahju küemenilla, Tegi lemming lehelise, Tegi seebi sea lihast, Au utres uue viha; Audus viha virdeella, Viha jaanililledesta. Vei siis venna vihtlemaie, Ise aga lava torva pääle: Küsiteles: vennikene! Küsiteles, kannateles: Minu ella vennikene! Akka sojast jutustama: Tapeti sääl palju tapril, Voolas veri vikatilla? Vend aga moistis, vastu kostis: Oh minu orna oekene, Sostra silma sosarakene! Nii oli sojas mehe päida, Nii kui metsas mättaaida; Nii oli sojas polveluida, Nii kui pollulla kivida; Saksa veri tuli sadulasse, Vene veri tuli vööesse, Meie meestel moetemata. Ode jälle küsimaie: Küsiteles: vennikene! Küsiteles, kannateles- : Minu ella vennikene! Kas on sojas naine armas, Naine armas kaasa kallis? Venda varsi vastaleksi, Oi minu ode ornakene. Ei ole sojas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sojas armas aljas moeka, Aljas moeka, raske rauda, Kallis on kange pää obune, Kesse päästab mehe sojasta. H I 5, 101/2 (3) < Haljala khk., Kandle v. - Alfred Vahtrik < Anu Värvald, 67 a. (1894) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Sõja laul Lähme Loojalle loole, Marinulle heinamaale! Nüüd on Looja loogu kuiva, Marina karutamine. Mis mina leidsin kaare allta? Tetre leidsin kaare allta. Mis sääl tetre tiiva alla? Poeg oli tetre tiiva alla. Mis sääl poja vöö vahella? Kerves poja vöö vahella. Mis sääl kerve nurga päälla? Laast oli kerve nurga päälla. Mis sest laastust raijutakse? Tuba neljanurgeline, Aita viie viiluline, Kamber kahe kandiline. Mis sääl tuas tehtanekse? Sõja leibi sõtkutakse, Vainu kakku vaalitakse. Kes lä'äb sõtta sõitemaje? Keige pikkem, keige peenem. Õde vennalta küsima: "Kes on pikkem, kes on peenem, "Kes on kõrgema kübara?" Venda varsti vastu kostas: pag. 102 Mina pikkem, mina peenem, "Mina kõrgema kübara." Õde venda õppetama: "Ära sõida sõja eessa, "Ära sõida sõja tagana, "Sõida sõja keskeela: "Esimesed (h)eidetakse, "Tagumised tappetakse, "Keskmised koju tulevad. Vend oli sõjas seitse aastat, Seitse aastat, kuusi kuuda. Tuli koju ukse ette, Ajas aisad akkenalle, Looga küüned künnikselle: "Tule välja, mu isake! "Tule välja, tunne poega!" Isa tuli, ei võind tunda: Venemees, venehobune, Vene piitsuke pihussa, Vene kantsik kaendelassa, Vene vammus valjastessa. "Tule välja, mu emake! "Tule välja, tunne poega!" Ema tuli, tundes poega: Oma kootud kuub oli seljas, Oma säätud särk oli seljas, Omad kirjad kinnastessa. H I 5, 241/3 (1) < Helme khk., Koorküla v. - R. Suidt (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõtta minnes Kesi tõi sõja sõnumiida, Kesi vaakus vaenu keeli? Harak tõi sõja sõnumiida, Vares vaakus vaenukeeli. Kesi peab sõtta minema, Vaenu vastu võitlema? Isa vana, venda noori; Venda peab sõtta minema Vaenu hõlma vaejuma. Vend läks aita ehtimaie Sõsar läks perra õpemaie. "Veli ella vellekene, Kui saad sõtta minema! Ära sa sõida eena sõda, Ega tantsi taga sõda! Een on suitsu sinine, Taga tulda punane; Keeruta kesseta sõdada, Ligi lipu kandijada. "Veli ella vellekene! Kui saad kodu tulema, Ära sa juua mere vetta, Meri on täisa meeste päida. Ära sa juua kaevu vetta, Kaev täis koolu raipeida. Joo sa küla kaevudesta, Aia alta hallikusta. Venna vastus Sõsar noori linnukene pag. 242 Ei ole sõan naene armas, Naene armas, kaasa kallis! Sõan on armas haljas rauda, Kallis kange-pea hobune. Kodu tulles Kodu tuli ella vellekene, Õue sõitis sõa meesta, Usse tuli hobu mudane, Tarre tuli saabas savine, Aita läks ame verine. Kutsus isa tundemaie, Ema ära arvamaie, Sõtsi sõa meest pesema, Venda ennast vaatamaie. Tuli isa tunne es poega, Tuli ema arva es poega, Veli tunne es tõista venda. Tuli sõsar tundis venna, Oma kirju kinnastesta, oma aetud ammeesta, Kibradesta käisteesta. Õe palvus "Veli ella vellekene! Kõnele sõa kõneta, Aea vaenu jutusida. Kuidas sõean sõdidessa, Vaenu vastu võideltessa?" Vend "Sõsar noori linnukene! Mõse mu saapad savista, Uha mu hobu muasta, Pühi püssi roosteesta; pag. 243 Ma mõse esi mõõgakesta. Mõõga peal on mõnda verda, Saksa verda, sandi verda, Eesti verda veidikene. "Sõsar noori linnukene! Ole ei sõeas naene armas, Naene armas kaasa kallis! Ei ole sõeas siidi sängi Siidi sängi pehmeid patju. Sadulas on siidi sängid, Hobu turjal pehmed padjad. Sadulas une magasi, Taeva alla kalda peala. Ei ole sõeas naene armas, Naene armas kaasa kallis; Sõeas on armas haljas rauda, Kallis kangepea hobune! Kes peastab meesta sõeasta, mehe velle venemaalta mehe poja Poola maalta. H I 5, 428 (6) < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Määramata Lüroeepilised laulud ; Improvisatsioonid siirdevormiline laul Kessi vaagub vaimu keeli? Vares vaagub vaimu keeli, Kessi röögib Rootsi keeli? Ronk see röögib Rootsi keeli, Kessi tõi sõja sõnumid? Arak tõi sõja sõnumid, Kessi pidi sõtta minema? Veli oli alles veidikene Sõsar sõrme suurukene Poeg põlve kõrgukene. Veli läks aita ehtimaie, Sõsar järgi aitamaie. Selga panni siidi särki Jalga panni siidi sukkad, Paha kübara kullase, Vööle vöö hõbedase, Rinna peale kulda kilpi, Puusa peale haljast mõõka. Siis sai vennast sõjameesi Vägev, vaper võidumeesi. H I 6, 110/3 (16) < Vastseliina khk. - Karl Fluss (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõsaril iks sõtta minnä Lõivo linnas lõunest Pääsko päävä nõsengust Panni kirjä paeja pääle Lasi kirä lavva pääle Keä läts kirrjä tundemahe Raamatuda ragomaie Sõsar läts kirrjä tundemahe Kelles kõrda sõtta minnä Sõsaril iks sõtta minnä Velitsil om kodo jäijä Sõsar läts aita ehtimaie Päälikohe päätimaie Aij' iks sällgä hüä hamme Pääle iks keere kitasniku Saije iks sõsar ehtitus Velle iks küündü küsümä Sõsar sa iks hellä linnukene Matal meeli marjakene Kas sul om iks pääd paa rako Jullgu tõise vere juvva Kas om süänd sisse süütä Velekene iks noorekene Olle ei mul iks pääd pää rako Oleei jullgu järgi joosta Lõivo linnas lõunest Pääsko paava nõsengust Sõast iks sõnume tuvvase Vaanuu katsa kannetasse Velle läts iks kirrjä tundemahe Raamatuda ragomaie Sõsarilla iks kodo jäijä, Velitsil iks sõta minnä Sõsar kudi suuri kindehit Inämb iks oll man ikmisi Viije võrra silma vet Kui iks kinda silmehit Imä ummel iks utsu hameht pag. 111 Inämb iks oll saal man ikmisi Viije võrra silmä vet Kui tu hamme langehit Esä suge suurta ruuna Inämb iks ol sääl man ikemist Kui suure ruuna sugimit Vele voolits vehmerit Inämb iks oll sääl man ikmisi Kui vehmre voolimit Naas sis velleo veerümähe Sulane sui hopen Palgaline pane ette Käskijalga käänä saani Oräaline otsi ohja Käskijallga kääni saani Oräaline otse uhja Sulane suge hobese Palgaline panni ette Imä iste vele veere poole Sõsar lask sõrrmi nõale Sõsar iks küündü küsümä Kuna iks ma sinno kodo ooda Kodo ooda tarre taha Sõsar iks sa hellä linnukene, Kui sa iks Toonist tule tuud, Kui sa kalmust vii kannat Kui sa iks kivist niitse kisud Ja ka pajjust villa püäd Kui iks vares valges lät. Kaarnas Luiga karvalises Sa iks oea usse alla Läte tare läve ala Kasus iks Tamme tare ette Kae sa iks mere perä ala Kui om iks mereh meeste veri Sis sa iks minno uutuij kodo Kodo uutuj tare tahtkuij Sõsar hellä linnukene Ärä iks tä Toonist tule tõij Ärä iks tä kalmust vii kanni Ärä iks kivist niitse kisi Ärä iks Paijust villa pöije Ärä iks tu vares vallges läts Kaarnas Luiga karvalitses Saij iks Tammi tare ette Saije oea usse ala Läte tare läve ala Sõsar kaij mere perä ala Ole es mereh meeste veri Sis velleo aij hobese morole Aij Paadi paea ala Keä läts iks usse tundemahe Esä läts iks usse tundemahe Ega iks esä poiga tunnees, Aig om iks jäänü ammutses Tunni iks jäänü toonatses Tunne es esä hobesest Märgi es ruuna ruukemist Keä läts usse tundemahe Imä läts iks usse tundemahe Sai tarre saatmata Ega imä poiga tunnees Tunne es umast hammestki Keä läts usse tundemahe Vele läts iks usse tundemahe Tunne es vele vehmerist Keä läts usse tundemahe Sõsar läts usse tundemahe Sõsar tundse sõrrmi kindehist Märkäs kinda langehist pag. 112 Tule iks sa maaha maräa vele Saada saabas morole Vele lausi meelestani Milles on sul iks moro muane, Tare edine tahmated, Edi om iks sõitnu sul saea suuri Või umma kaasige karanu Sõsar lausi meelestani Velekene noorekene Imä latsi hellakene Ega sõida es saea suuri Ega karga es kaasige Seo iks sõidi sõda suuri Siist veerü Venne vägi Tule iks sa maale maräa vele Inne lääei ma maaha sõsarekene Maaha iks sa linik laoda Maaha kata kalli poole, Sõsar iks linige laodi Maale kati kalli poole Vele iks lausi meelestani Sõrrme umma iks mul suitssihe sulanu; Käe päitsihe päävätedü Ja jala iks jäänü jalusihe Tulli maaha maräa vele Sõsar lätsi tarre tallitama Panni ta piima peesümä Liha leeme löügümä, Käe varre käänütellä Sõrme kundi sulatella Velle sis tarre tagasi Tare lävele lähüsi Panni iks piitsa pingi pääle Lasi kinnda lavva pääle Panti velle süümähe Seije velle jõije velle, Sõsar iste sõrrmi nõale Sõsar iks küündü küsümä Kas oli iks sõah vannu mehi Kas khini1 keskmäitsi Nii om iks sõah vannu mehi Kui shuh mätid Ja Raba shuh rampit Kas om iks sõah noori mehi Nii om sõah noori mehi Kui kuusikuh koodi varrsi Nii om iks sõah keskmäitsi Kui varrkoh riha varrsi Kas om iks sõah naine armas Naine arrmas kabu kallis Kui jõvvat iks püssä pühki Ja mõistad mõõka mõska Sis om sõah naine armas, Naine armas kabu kallis Soah om iks mõõka armas Ja om kallis kaala rauda Sõsar küündu iks küsümä Kas iks sõah asend säetäs Oh ! sõsar, sa hellä linnukene, Lämmi ase om läve all Pehme ase pingi all, Mis iks sõah söögis anti Koa sis joogis kanneti Süüdü iks söögis anti Ja vitsu joogis kanti Võeh ma maräa velekene Anda es lämmind leevakeistki Murda es piirak palakeistki pag. 113 Kui kämmel läts kähärde ala Tu oll lämmi leeväkene Kui kulak kukrohe saij Tu oll piirak palakene Seije vele jõije vele Vele mul iks haarti haiges jääma Vele iks mul tõpe tõmmati Miä iks tetä kohe minnä Astu mul iks alla Arbialle Vaij tulla mul tundijalle Aste ma iks ar alla arbialle Ar ma iks tulli tundja mano Arbja iks ubatest oest arvelli Tundja plaane seäskelli Arbja ütel: "ei sa api" Tundja ütel: "ära kooles" Mis no tetä kohe minnä Hõiksi iks api Jumalat Manitsi pühhä Marijad Esi lausi meelestani Lausi meele poolestani Ega Jummal ka kuuleij Kui umma huult oleij Tõije iks shust ma suure soka Minka haiget halada Sõsar lausi meelestani Miä ma iks anna Arbialle Kua tõuka tundijalle Pütü tuld tõise tõrrva Kolmandagi kuumi hütsi Aste iks abi Jumalast Tulli tugi Maarijast Seo ma laulu lõpetuh Tõse armas alostelle 1 khinni H I 6, 189/190 (3) < Setu - Jaan Sandra (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vele sõtta saatmine. Lõiv lennas lõune poolt Päsko pääva nõsengust, Tõi kodo sõa sõna, Lasi kirä läve pääle, Panni papre paja pääle, Kes iks läts kirja tundema Raamatut är lugema, Ese viidi kirja tundma, Raamatud är seletama. - Ega ese kirja tunne-es, Mia oll pant paprehe Vidi vellö kirja tundma, Ega vello kirja tunne-es, Sis läts neiu kirja tundma, Raamatut är seletama, Neiukene kirä tundse Kabo kirä kavatseli, Mia oll kirja kirotet Paprehe pajatet Too oli kirja kirotet Paprehe pajatet: "Sõsaril iks sõta minnä Velül, nooril kodo jäija!" Mia teta, kohe minnä,? Minnä aita ehtima Päälikohe päädimä - Ärä iks neiu ehiteli Kahitseli kahisteli, Kes aste aida poole, Kes lävele lähesi Vello aste aida poole, Vello lävele lähesi, Vello küündu küsüma Noori vello nõssi nõudma: "Sõsarenni, armuhenni, Om sul julgust tõise vere juvva Tõise söänd sisse süvvä" Neiu iks ikula kõneli, Leina meelela vasta lausi: "Ole-ei mul söänd tõise süvvä, Julgust, tõise vere juvva, Kea om iks seda enne nännü Enne nännü, enne kuulnu, Et om sõsar sõtta lännü, Vello, noori kodo jäänü" Nakas vello esi sõtta sõudma, Ime=kana kalduma Neiu tull tarre tagasi Tare lävele lähüsi, Ütel omale esele Maamale manitseli Kasvatajale kõneli: "Vello meil sõtta veeres Ime kana kotost kallus. Esekene, helläkene, Tätäkene, tähekene, Ese suge suurta ruuna, Vello voolde vehmrita "Enamb ol iks ikutsid Vije võrra silma vet, Kui suure ruuna sugemit Vello vehmre voolmit. Ime ummel hammekeisi Sõsar kudi sõrm kindakeisi, Enamb ol iks ikutsid Vije võrra silma vet, Kui langa hammekesil, Kui kinda silmakeisi, - Sai valmis vellokene Ime latsi ehitedus, Nakas vello veeruma Ime kana kalluma. Kes iks saije saadema, Läbes tulla lähätama, Sõsar saije saadema Sõsar läbes lähätama, Veerus sõsar saani veerde Sais ta saani pardahe Kõneli iks kallihe: "Vellokene, noorekene, Kunas ma sinno kodo ooda Kodo ooda, tarre taha," Vello lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Sis sa iks minno kodo ooda, Kodo ooda, tarre taha Kui lät vares valgesta Kaarna luiga karvalista Kui iks paijust villa püät, Kui kivist niidse kisut, pag. 190 Kui iks Toonist tule toot, Kui kalmust vee=kannat, Sis võit minno kodo oota Kodo oota, tarre tahta." Neiu elli pääva, elli tõõse Elli nädali otsani, Pääle viis päiva veereni, Tull hommong, nõssi päiv Aste ao=veerekene Läts karja mõtsa kallutama Kirja mõtsa keerutama, Oll vares vilä vao pääl, Kaarnas vilä kaari pääl, Ol iks vares valges lännü Kaarnas luiga karvalises, Oll iks kivi kesa pääl, Pai kasvi palo veereh, Sis iks kivist niidse kisk, Paiju puust villa pügi. Neiu nakas kodo jooskma, Kabu kodo kalduma, Ütel omale esele Kasvatajale kõneli: "Esekene, helläkene Maamakene, maräkene, Ootke kodo omma velle Kaege kodo, ime kanna Oll jo vares valges lännü, Kaarnas luiga karvalises Kisi ma iks kivist niidse Pöije villa paiju päälta." Naksi kullat kodo ootma Kodo ootma, tarre tahtma, Üts sõa hulk huulitsah, Tõõne park paja all, Ärä vello, kodo veerdu, Ime kana kodo kaldu, Sõa ai tõlla morole, Vainu vankri vainule, Kea iks tull poiga tundma Sai sõtta tarre saatma,? Ese saije poiga tundma Poiga tundma, tarre saatma, Ega ese poiga tunne-es Kavatselle-es omma kanna, Ime läts iks poiga tundma Omma kanna kavatsema Ime tundse poiga hammest, Sõsar sõrm kindist, Ime ütel: seo mu poig, Oma kallis imekana. Sõsar lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Velekene, noorekene, Ime kana, tsõõri kaabo Saa sa no tarre saateh Tule sa no tarre tuvveh." Vello lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Sõsarenni, armuhenni, Saa-ei ma tarre saateh Tule-ei tarre tuvveh, Pässä, mul päitsile palanu Käe, suitsile sulanu" Sõsar lausi meelestani: "Vellekene, noorekene, Pane ma piima piisumä, Liha leeme löügenemä, Mia päst pässa päitsidest Mia sulatas käe suitsidest." Vello tarre tagasi, Vello lävele lähesi, Sai iks kodo kulla vello, Omma maija marä vello, Sõda saa-es säitsme sisse Vainu vija vaihele. - H I 6, 190, 192 (4) < Setu - Jaan Sandra (1894) tüübinimed kontrollitud Vend pilliks Pihkvas + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Pilli puhkja. Vello ütel sõsarelle, Sõsar sõbrale pajatelli, Häälekene, hüäkene, Kurgukene, kummekene, Saije kuulda kuningale Teeda ilma esandile, Viidi pillist Pihkvahe, Kandlest kavvetehe, Võti poisi puhkuma, Karä latse laskema, - Saa-es poisal puhutus Karä latsil lauletus, Olli ütsi noori vello, Kulla kallis ime kana, Fortsetzung p. 192 pag. 192 Saije ärä saadetus, Pilli puhkma Pihkvahe Kanneld lööma kavvetehe; Sõsar lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Nakat pilli puhkuma Sarve alt laskema, Puhu lugu poissa poole Tõõne Narva naiste poole, Kolmas oma kodo poole." Sõsar lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Velekene, noorekene, Kunas ma sinno kodo ooda, Kodo ooda, tarre taha?" Vello lausi meelestani Lausi meele poolestani: "Tulet üles hommongulta Astut üles aiksahe, Kae oija usse ala, Lätet tare läve ala, Kui om ojah hobo=veri, Sis iks minno kodo ooda, Kui om vereh meeste päädä, Sis ootku-ei minno kodo sa, Tahtku-ei minno tarre ka! Saal om sis vello hukata Vaga veri vaivata." Vello läts pillist Pihkvahe, Kandlelt kavvetehe, Nakas pilli puhkuma Sarve alt laskema Puhk iks lugu poissa poole, Tõõse Narva naistepoole, Kolmandama kodo poole. Sõsarenni, armuhenni, Lina hiuse linnukene, Tull iks üles hommongulta, Varra enne valge elta, Kai oija usse ala, Kai merd morole, Ole-es ojah hobo=verda Olli mereh meeste pääda Läts eäs - elli kavva Omast kotost kuus-pääväs. - H I 7, 106/7 (20) < Rapla khk., Rapla v. < Kose khk. - J. Maksim (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud (laulu N 3 jätk)*1 Kes meilt siis sõtta läheb? Kas läheb eit, või läheb taat, Või läheb kõige noorem vend? Õde läks venda õpetama: Ära sõida sõea eeli, Ega aea sõea järel Sõida ikka sõea keskel Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju viiakse. Kui sai venda sõtta läinud, Kui ta pärast välja tuli, Ajas halli ukse alla Halli hirnus esimest korda Isa läks õue vaatama, Ei tunnud oma hoosta Ei oma ohjul hoitud Ei oma piitsul peetud Ei oma kaerul kasvatatud. Halli hirnus teista korda. Vend läks õue vaatama Ei tund oma hoosta Ei oma kaerul kasvatatud Ei oma ohjul hoitud Ei oma piitsul peetud Halli hirnus kolmat korda Õde läks õue vaatama Tundis see oma hobuse Oma ohjul hoitud Oma kaerul kasvatatud Oma piitsul peetud. Tere, tere vennakene Aja halli ukse alla, Tõmma kinni räästaesse Astu tuppa vennakene Räägi mull' sõja sõnumid: Kas on sõjas naene armas, Või on sõjas kaasa kallis? Ei old sõjas naene armas, Ega old sõjas kaasa kallis, Sõjas oli armas haljas mõek Kaunis kange pea hobune *1 Laulu algust vt H I 7, 103 (3). H I 7, 387 (1) < Jüri khk. - Anton Suurkask < vana naine (1896) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Kägu kukub + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mis meie õuue alla? Mis seal meie õuue alla? Meri meie õuue alla. Mis seal mere keske'ella? Post seal mere keske'ella. Mis seal posti otsas on? Sõel seal posti otsas on. Mis seal sõela põhja peal? Kägu sõela põhja peal. Mis see kägu meile toob? Ta toob sõja sõnumeid. Kes meilt aga sõtta lä'eb? Kas läeb eit, või läeb taat, Või läheb kõige noorem vend? Ei lä'e eit, ei lä'e taat, Ei lä'e kõige noorem vend. Vaid läheb kõige vanem vend! Tall on hobu sõjale, Sõja ohjad kujutud Ja sõja kaerad kuivatud. - Vend panni hobu sadulasse Sõitis ära sõja teele, Talamaie vaenu teeda, Taperilla keerutama! - H I 7, 424 (17) < Paistu khk., Holstre v. - Jaak Reewits (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes piab sõtta minema? Kes sie piab sõtta minema? Veli piab sõtta minema. Veli alla tillukene, Sõttsi sõrme suurutseke. Veli ellä vellekene, Ärä mi´ngu iest sõa' Iest sõa tuli punane; Ärä mi´ngu tagat sõa! Tagat sõa suitsu sinine. Keeruta keset sõdaje, Lõhu lippu põrmandulle! Veli ellä vellekene, Kui sa saad kodu tulema: Ärä tulgu Poola kaudu. Puol oli täiisi poiste päiidä; Ärä tulgu Narva kaudu! Narv oli täiisi naiste päiidä. Tule oma kõrdsi kaudu, Osta üits tuop õluta, Juo esi, jooda obesta: Sis tule oma tettu tieda, Oma raiutu radada. H I 7, 580 (18) < Paistu khk. - H. Lensin (1895) tüübinimed kontrollimata Kasvatus asjatu + Venna sõjalugu Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Lüroeepilised laulud Emakene, ennekene Mis saied sina minusta Silma vetta, meele kurba Ike said immetemista Silmad märjad mähkimesta Käed külmad kandamesta Enne kiiguten kivesid Tuiguten saa turbaeide Mängaten saa mättaeide Enne kui kiigutid minuda Nüid mind viias Venemaale Saadetakse Saksamaale Kivist saad kiriku aida Turbeest saad tuule varju Mätteest saad mäed ja orud Nüid ma saan sõtta mineme Poiga noori linnukene Kui sa saad sõtta mineme Ära sa sõita ehen sõa Ega tantsi taga sõa Keerute keset sõdaje Keskmise kodu tuleve Kui sa saad kodu tuleme Ära tulla mere kaudu Ära tulla ranna kaudu Meri oli täisi meeste päida Rannas naiste raipesida Tule oma tettu teeda mööda Oma raijutu radasid Kus teil Jumal enne käinu Või oli Mari maale toodu. H I 7, 619/20 (7) < Kanepi khk., Krootuse v. - Gustaw Loodus (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulli veli sыast kodo, Aie hobo tarõ lävele. Keerut kimbli keset morro, Tulõ esä, tunnõ poiga. Esä tull vällä kaema, See ei olõ mino poiga. See um riia rae säksä, See um pärnu poodi pois´si. Ai ta hobo aida lävele, Keerut kimbli keset morro Tulõ veli tunnõ velle, Veli tull vällä kaema See ei olõ mino veli, See om riia rae säksä, See um pärnu poodi poissi, Ai ta hobo kambrõ lävele Keerut kimbli keset morro, Tulõ imä, tunnõ poiga. See ei olõ mino poiga, See um riia rae säksa. See um pärnu poodi pois´si, Ai ta hobo kua lävele Keerut kimbli keset morro, Tulõ sыsar tunnõ velle, Sыsar tull vällä kaema, Tuusõ ärä uma vele, Kost sa tuusõd sыsarakõnõ? Kirivist kindist, Karän koetu kaputist, pag. 620 Sinitsist seere paelost, Velekene noorõkõnõ. Aja mullõ armu juttu, Sõku mullo sыa juttu, Kas om sыan kaasa kallis´, Kaasa kallis´, nainõ armas´? Sыsarõkõnõ tsõtsikõnõ, Ei ole sыan naane armas´ Naane armas´, kaasa kallis´, Kallis kangõ pääga hobõnõ, Armas haljas mõõgakõnõ. H I 7, 736/40 (1) < Võnnu khk., Kiidjärve v. - J. Hannus < vanake, 84 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid oli viisi velitsida, Kuueksi oli kurvitsida. Kumba kord oli sõtta sõita, Noorembal, vai vanembal? Nooremba kõrd sõtta sõita, Vanemba kohus kodu jääda. Noor ei mõista nooli sääda Ega püssi pihta panna. Esa oppas kottust poiiga: Poigeõnne - armaõnne! Kui sa üle mere lääd, Ära sa merest vetta joogu! Meri on täis meeste päid Poigeõnne - armaõnne! Kui sa üle Narva läät, Ära sa Narvast vetta joogu! Narv on täis naiste päid Poigeõnne - armaonne! Kui sa üle Koiva lääd, Ära sa Koiva vetta joogu! Koiv om täis kooljaluid Poigeõnne - armaõnne! Kunas sa kodu käima tuled? Ei ma enne kodu tule: Kui nee luiga mustas lääva, Kaarna kure karvalises. Siis tule poiga koduje - siis tule esa tunne poiiga! Esa tuli tundma poiga. Aja hobu tare lävele! Es tunne esa omma poiga: Venne mees, venne meheke - Venne hobune ehena, Venne looka pääla, Venne piitsuk peona, Venne kinda käena, Venne kübara pääna - Es tunne esa omma poiiga. Aja hobu kambre lävena! Tule ema, tunne poiiga! Ema tuli tundma poiiga. Venne mees, venne meheke... ...Venne kübara pääna. Aja hobu aida lävena! Tule veli, tunne vellja! - Es tunne veli oma vellja. Venne mees, venne meheke... ...Venne kübara pääna. Aja hobu kua1 lävena! Tule sõsar, tunne vellja! - Sõsar tundis oma velle: Sõrmussista, kindaista, Kõrgeesta kübaresta. Vellekene, noorekene, Tule istu mo kõrvale, Kõnele mulle sõja juttu, Vaagu mulle vainu keeli! Ei ma kõnele enne sõsarekene: Mõse mo hobune muasta, Uha mo mõõka veresta! Mis sääl sõan armas, veli, Mis sääl sõan kallis, veli? Sõan ei ole naine armas, Ega abikaasa kallis. - pag. 740 Sõan om kallis koolu rauda, Sõan om armas paljas mõõka. Mis sääl sõan süvva anti? Venepüssi pühkmeida, Haljas mõõka mõskmeida. 1 (koda) H I 9, 76/7 (51) < Läänemaa - Anton Suurkask (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares olli vaga hallilindu Ta tõi sõast sõnumida Ranna äärest raamatuida Kes meist täna sõtta läheb? Isa on vana, ema on vana Vend veel viie aastane. Vanem vend meist sõtta läheb Vaenuvälja vaatamaie. Õde siis venda õpetama: Ära sina sõida sõa eela Ära sina sõida sõa taga Sõida sõa keskelda. Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad." Õde venda ehitama Sõa vastu sääritama. Kinkis vennal vaenu vammus Kirjud kindad kätte panna Sõa märgid sõrme külge Vaenumärgid säärde külge Sõa aeg sai mööda läinud Tulli venda tagasi Oma rahva radadele Oma linna ligidale Keeritas oma külasse Tantsitas üle tänava Astus isa ukse ette: "Tere isa, tunne poega!" Ei see isa tunnud poega Võeras mees, võeras hobune Võerast kirja kindad käes. Käis veel korra ümber küla Tantsitas üle tänava Astus ema ukse ette: "Tere ema, tunne poega!" Ei see ema tunnud poega. Käis veel korra ümber küla Tantsitas üle tänava Astus siis õe ukse ette: Tere õde, tunne venda!" Õde üksi tundis venna, Oma kirju kinnastesta Mis ta vennal valmistanud - Sõa märgid sõrme külge... Õde vennal küsimaie: "Kas on sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" "Ei ole sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõas armas haljas mõõka Kallis kärme hobune!" "On sääl sõas meeste päida?" "Sõas on nõnda meeste päida, pag. 77 Kui on soos mätta'ida Sõas nõnda meeste sõrmi Kui on räästas roogusida Sõas nõnda meeste luida Kui on rabas roekasida." H I 9, 433/4 (59) - Anton Suurkask (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaagi vainu keeli Harak tuu sõast sõnumit Kelle kõrd om sõtta minnä Noorembal vai vanembal Nooremba kohus om sõtta minnä Vanemba kohus kodo jääda Vanemb pallo vaiva nännü Hobest pallo orjanu. Naksi mina minema Naksi mul halle tulema Vesi silmä viirduma Pae lainit laskemaie Kaie iken kodo poole Kes sääl kodon kõndinessa Imäkene memmekene Lunasta poiga sõasta Mingas ma so lunasta Sul om kotton kuusi lehma Kingi kolm minule Mine ära pojakene Sino kohus sõtta minnä. Naksi ma minema pag. 434 Naksi hale tulema Vesi silmä viirdämä Pale lainist laskema Kaie ikken kodo poole Kes sääl kodon kõndinessa Esäkene, taadikene Lunasta poiga sõasta Mingas ma su lunasta Sul om kotton kuusi ruuna Võta iir istu selgä Võta kõrv kõrvale Mine ära pojakene Nooremba kõrd sõtta minnä Vanemba kord kodo jääda. Naksi ma minema Naksi halle tulema Vesi silmä viirdümä Pale lainit laskema Kaie ikken kodo poole Kes sääl kotton kõndinessa Veli kotton kõndinessa Vellekene ellakene Tule lunasta sõasta Minka ma su lunasta Sul om kotton kuusi talle Mine, mine vellekene Sinu kord om sõtta minnä Naksi ma minema Nakas mul halle tulema Vesi silmän viirdümä Pale lainit laskema. Kes sääl kodon kõndinessa Sõsar kodon kõndinessa Sul om kodon kuusi lehmä Kõik om hõpe sarvelise Mine, mine vellekene. Sino kõrd om sõtta minnä Sis ma naksi minemaie Hobesega ajamaie Sai ma versta Vinnemaale, Poole versta Poolamaale. H I 9, 476/8 (68) - Anton Suurkask (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Teisend Kesse sõa sõnumi tõi, Kägu sõa sõnumi tõi Kesse meilta sõtta läheb Kas läeb isa, või läeb ema Või läeb kõige noorem poeg Kõige pikem, kõige peenem Kõige priskem ja punasem Ellakene, vennakene Ära sina sõida sõja ette Ära sina sõida sõja taha Sõida sõja keskele Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad ......... Sõida, sõida mu hobune Lao teeda lauku ruuna Sõida isa ukse ette Raki aukus, halli hirnus Raki aukus õue pääla Halli hirnus laterissa Isa tuli välja vaatamaie Tere isa, tunne poega Jumalime, ei ma tunne See pole mitte minu poega See on Hiiumaa isanda See on Kuramaa kuningas Kuningate kuub tal seljas Mõisineku mõõk tal vööl See jo Rootsi karda kinga! - Sõida, sõida mu hobune Lao teeda lauku ruuna Sõida ema ukse ette Raki aukus, halli hirnus Raki aukus õue pääl Halli hirnus lateris pag. 477 Ema tulli välja vaatamaie Tere ema, tunne poega Jumaleme, ei ma tunne See pole mitte minu poega See on Hiiumaa isanda See on Kuramaa kuningas Kuningate kuub tal seljas Mõisiniku mõõk tal vööl See ju Rootsi karda kinga! Sõida, sõida mu hobune Lao teeda lauku ruuna Sõida venna ukse ette Raki aukus, halli hirnus Raki aukus õue pääl Halli hirnus lateris Vend tulli välja vaatamaie Tere venda, tunne venda Jumalime, ei ma tunne See ei ole mitte minu venda See on Hiiumaa isanda See on Kuramaa kuningas Kuningate kuub tal seljas Mõisiniku mõõk tal vööl See ju Rootsi karda kinga Sõida, sõida mu hobune Lao teeda lauku ruuna Sõida õe ukse ette Raki aukus, halli hirnus Raki aukus õue pääl Halli hirnus lateris. Õde tulli välja vaatamaie Tere õde, tunne venda Jumaleme, ja mina tunnen! Kust sa tunned õekene? Omast kirjust säärte paelust Omast vikel sukkadest Karjas koetud kampsonista. Ellakene, vennakene pag. 478 Räägi mulle sõja juttu Kuidas sõjas sõideltasse Vaenu pääle vaieltasse. Õekene, linnukene Pese mu pea veresta Hari saapa savista Küüri mõõka roosteesta Siis mina räägin sõja juttu Kuidas sõjas sõideltasse Vainu pääle vaieltasse Ei ole sõjas naene armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas armas haljas mõõk Kallis kangepää hobune Kes päästab mehe sõjasta Mehe poja Poolamaalta Enam on sõjas mehe päida Kui on soos mättaida Enam on sõjas mehe luida Kui on aias roikaida Enam on sõjas mehe verda Kui on vetta hallikas. H I 9, 529/30 (80) - Anton Suurkask (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid olli viisi vellesida Kuuekesi õdesida Kelle kõrd om sõtta sõita Noorembal või vanembal Noor ei jõvva nuuli kanda Vana ei jõvva varvan saista Püssü varva peon pitta Esä opas oma poiga Veli valmist vankerit Pojakene, kullakene Kunas sa mulle käumä tulet Ei ma enne käümä tule Kui ne luiga mustas lääva Kui ne ani ahas lääva Kaarna kure karvalises Sis ma sulle käümä tule! Esä õppes oma poiga: Kui sa üle Koiva tulet Ärsa Koivast vetta joogu Koiv om täüs kuulja luid Narv om täüs naise verd Meri täus mehe päid. - Tulli poiga sõast vällä Aije hobu tare lävele Tule esä, tunne poiga Tulli esä, es tunne poiga. Aije hobu kambre lävele Tulli ema es tunne poiga. Aije hobu aida lävele Tule veli, tunne velle Tulli veli es tunne velle Aije hobu koa lävele Tule sõsar, tunne velle Sõsar tuusi oma velle pag. 530 Karjan koetut kampsonist Kirivist kindeist Arolisest ahust sukast Sõsarake, linnuke Mis su muro nii muane Tanome tii raotse Vellekene, ellakene Mull' käüs kuus kosjan Viis käüs viina valaman Saiban sais sada hobest Tulban tuhat ratsukest Kõik om lihi linti pantu Tuttu tettu turbust........ Aga vellekene, ellakene Seleta mull' seda juttu Ajale armu juttu Kas om sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis? Sõsarake, ellake Ei ole sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõan armas hallike. H I 9, 621 (99) - Anton Suurkask (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaakse vanu keeli Harak tõi sõasta sõnumid. Kelle kõrd um sõtta minna? Nooremba kõrd, või vanemba kõrd? Nooremba kõrd om sõtta minnä, Vanemba kõrd um kodo jääda, Vanemb enamb vaiva nännü Enamb hobu holinu, Enamb varsu valinu, Enamb härgu hälinu. H I 10, 741/4 (1) < Setu, (?) Pankjavitsa v - Friedrich Treijal < Tsilli, Ohkrima naine (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõttaminekil Veli võtt venne naase Sõsar läts sõtta mehele Veli sis küündu kusümä Ja nõssi nõudema Sosar sa hella linnukene Madal meeli maräkene Kuis sa veerit vene maale Kuis sa kallut kavvedehe Kuis läät sa pihva perale Kuis läät moskva murole Saat sõa saitsme sisse Ja väänü viije vahele Sääl tule sull püssü pühkmine Ja musta mooga mõskmine Sosar hella linnukene Madal meeli maräkene Kas om sul söand sisse lüvvä Kas om julgu järge joosta Ole sa kottoh kullakene Majah meeli maräkene Ma esi veeri vene maale Ma esi kallu kavvedehe Kes om seda enne nännü Enne nännü muste kuulnu Kunas sõsar sõtta lätt Ja ka veli kodo jaas Seda ole imet ilma pääl Sosar kullel vele keeldu Nakkas sõtta ehtmä Vene maale veerdmä Sis läts ta aita ehtmä Päälikohe päätmä Kirstu kirivä külele Vakka valge varöle Löüse ehte ikevat Kaalatse kahitsevat Ehte küündü küsümä Ja nõssi nõudema Midäs ikket neiokene Kahitset sa kaabukene Neio säält tarre tagasi Tare lävele läts Üttel sis umale esäle Esakene sa mu hellakene Pane iks ette hobene Nakka ma liina liikuma Nakka turgu toukama Sõa poole sõitamaie Liiku ta sis sinnä liina Kohe oll sõda kokko tulnu Vene vägi veerdünü Kasaka kõik kaldnu Sis panti ta tõlda istma Sini lippul liikma Sääl ta sõale kõneli Vene väle veerideli Paljul rahval paajateli Veerdi ma sõtta vele eest Kaldu ma ime kana eest Veli jäi mull kodo vialine Sis panti tõlda istma Sini lippul liikma Viidi sis iks neiogene Kanneti kaabukene Tõlla loüse ta seest tõrvadu Püssi tulest kõrvenu Tahtse iks tõllast pageda Sini lippust linnata Lastas tõllast pageda Es sini lippust linnata Viidi sis iks neiogene Kanneti kaabukene pag. 742 Sai kodo nurmes kolka pääle Vele nurme veere pääle Sai ta kodo kottale Ja ka vele varehtile Neio lausi meelestena Lausi meele poolestena Pia iks kinni purjo pois Saista iks üles laiva lats Sai ma kodo kottale Ja ka vele värehtile Näei keda kottoh käüvat Elo liinah liikuvat Esä näk ta kottoh käüvät Ja elo liinah liikuvat Esakene sa mu hellakene Jovva ma sõkku sõa leibä Jovva kasta vanü kahu Ega tampi naadi vatska. Ole mull ravvatse rusiku Käe varre vahtrase Sõrme kundi kuslapuidse Esäkene armukene Võtta sa tüttär sõast Osta valla vere seest Minka ma su sõast osta Võtta vällä vere seest Kolm om sull aita murol Kolm pääl päälikut Üts iks anna mino eest Tõine saksule tõota Esä lausi meelestenä Tüttar hella linnugene Madal meeli maräkene Mine sa esäst ela kavva Ei ma joht jo sõast osta Võtta vällä vere seest Viidi sis iks neiogene Kannedi kaabukene Sõa säitsmesisen Väänu viie vaihel Naas taat süda soimlema Sis ik ta ilmaväega Viidi ta müütä müürü liina Alt kivetse keriku Told oll iks seest tõrvat Sis sai ta kodo kolka pääle Vele nurme veere pääle Uma sai iks ta kodo kottale Siäl ta lausi meelestenä Lausi meele poolestenä Pia kinni purjo pois Saista üles laiva lats [Ei] näe keda kotton käüvät Maama liinan liikuvat Emäkene sa armukene Mesi mari maamakene Sõah löüse ma tõlla tõrvadu Püssi tulest kõrbadu Jovvai ma sõkku sõa leibä Ega kasta vanü kahu Ole mull ravvatse rusiku Käe varre vahtrase Sõrme kundi kuslapuidse Emagene armukene Osta sa iks tüttar sõast Võtta vällä vere seest Minka ma su sõast osta Võtta vällä vere seest Kolm om sull lehma kottoh Üts anna iks mino eest Tõõne saksule tõoda Kolmas jälki jäänünes pag. 743 Tüttär hellä linnukene Madal meeli maräkene Kos sa lätsi, sääl sa elä Kos sa kaldu sääl sa kasu Mine iks sa sõa saa seen Tuhantide vahele. Viidi Moskva murole Viidi Pihkva peräle Anti täll sääl mõõga mõske Anti tälle püssä puhki Mõistas temä mõõku mõske Mõistas temä püssä pühki Sis sõa suurempa küsse Vanü vanempa vaidli Kas om sull kallis kasvadaja Kas om sull veel emma halle Ole mull joht emma halle Ega kallis kasvadaja. Mull om küll iks püssä halle Om kallis kalg raud. Sis iste ta maha ikma Maräkene muredama Sis iki ta ilma väegä Mis saap iks must vaesest Kuna naksi ma kottost tulema Omast veerest veerdimä. Sis oppas veli kottost tulleh Karist maajast kaltudeh Sõsar hellä linnukene Madal meeli maräkene. Ma küll kulles vele sõnno Veersin ärä vene maale Kaldu ärä kavedehe Ole mull verd vere valle Ega söänd sisse lüvva Ega julgu järge joosta Sääl ta kuningit kumard Ilma esäntid pallel Laske kodo kuningist Vällä valla vanembist Kolm jäi mull iks velja kodo Viis veljä vinnümä Kottost tule kolm velja Keeris siijä viis velja Mees mõistap mõõga mõske Pois mõistap pussä pühki Laske kodo kullakese Vallal meeli maräkese. Jõudse ar kuninga kumarda Valla vanempa pallelda Sis lasti kodo kullakene Vallal meeli maräkene Sai ar kodo kaabukene Oma vele värehtile Sis naas veli sõtta ehtma Ja vene maale veerdimä Naksi kõik taat sõtta saatma Ja vene maale veerüdama Tulli kokko sis umatse Külä neio noorekese Esä suge suurt ruuna Veli voolits vehmriid Sõsar kudi sõrm kintaid Emä ummel hamet ilosat Kõik sääl ikki ilmä väega Kahitsi kõik kado vaega Enämp oll sääl ikjiid tulnu Kui oll hamehel langu olnu Sis sai ta sälgä esä särgi Köüt vööle esä vöö Ja saistas vele saapile Ja pand sis päähä kübärä pag. 744 Sis esä pand ette hobese Pand virga vehmrile Poojagene linnukene Kunas mi sinno kodo ooda Kodo ooda tarre taha Poiga lausi meelestena. Kui teie paijust villa püade Ja ka kivist niidse kisut Kui iks vares valges lät Kaarnas luiga karvalises Sis ma poiga kodo tule Veli kodo veerin teil. Emä nakas sis jo kodo ootma Ja nakkas tarre tahtma Sis tull sõda murole Vanü hulk varö ala Esä läts sis poiga tundma Sai sis tarre saatma Ega esä poiga tunnes Kõik, oll ütte näolise Veerdi ütte verelise Emä läts tsõõrile murole Emä tundse oma pooja Kasvataja oma kana Sis läts mano maräkene Läts ligi linnukene Ütel sis omale poojale Tule jo mäele marä poig Põllu maale kanakene Tare lävel tuvikene Poig sis üttel emäle Istu hiiru ruuna säljan Kõrvi ruuna kõhri pääl Käe mul suitsile sulanu Jala jäänü jalusehe Painunu sälg sadolahe Tiin ma lippe livvakohe Lämmä vee länikohe Käe sul suitsist sulada Võtta jala jalusist Saata tarre mäele Pane istma pengi pääle Pihkvan naati pilli puhkma Ja rootsi rummi löömä Sis naas sõda minema Ja vene vägi veerdüma Sis lats veli vene maale Ja kana väega kavvedehe Emä jäs sis kodo ikma Maama maha muredama Kasvadaja kahitsema Rinna andja nõrkema Ikma jäi tät viis velja Kahitsema säitse sõsard H II 1, 18/20 (20) < Vaivara khk., Härmamäe v., Tšornaja k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jaan Schulz, 61 a., karjane (1888) tüübinimed kontrollimata Kadrina kuningas + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Enne oli Katrina kuningas, Siis oli voli meie maal, Ja meie nooril mehila. Nüüd sai Pieter Pavlovits Toodi jo sõast sõnumid. Nüüd on väe võttamine, Kusarite otsimine Kasakate kaevamine. Meid on kolme vennaksi: Üks on kui ua ivada, Kaks on kui erne terada: Kes kõige pikemb, kes kõige pienemb, Kes kõige nõtremb, kes kõige nõrgemb, Kes kõige pikemb, kes kõige pienemb; See kül sõtta sõlmita Värvita vene väge, Panna pampu kandama, Olin mina sõas, olin väes Sõidin sõa keskeel, Siis tuli tuline kuuli, Ja vehkis verine müõka. Jäin siis mina järele. Isandal oli iire alli Kuningal oli kulda kõrbi pag. 19 Mu vellel veri punane. Üppa alli, karga kõrbi Viere veikene punane Viere isa õue pääle; Tule isa, tunne poega, Kübarasta, kinnastesta Sadulast ja saapaast. Tuli isa, ei voind tunda Kübarasta, kinnastesta, Sadulast ei saapaast; Vene mies, vene mehike Vene saarine sadula, Vene luok on künnapäine Vene saapad jo jalas, Vene sukad saapaas, Vene kindad jo käes, Vene kirjad kinnastes; Vene mies, vene mehike Vene kirjad kinnastes. - Üppa alli, karga kõrbi Viere veikene punane Viere ema õue pääle. Tule ema, tunne poega Kübarasta, kinnastest Sadulast ja saapaast. Tuli ema, ei võind tunda Kübarasta, kinnastesta pag. 20 Sadulast ei saapaast. Vene mies, vene mehike Vene saarine sadula, Vene luok on künnapine Vene kindad jo käes, Vene kirjad kinnastes. Üppa alli, karga kõrbi Viere veikene punane, Viere pruudi õue pääle: Tere armas pruudikene, Tule tunne peiukest. Tuli pruuti, tundis peigu; Oma mies, oma mehike Oma saarine sadula, Oma luok künnapine Oma kindad jo käes, Oma kirjad kinnastes, Oma saapad jo jalas Oma sukad jo saapaas, Oma mies oma mehike. H II 1, 196/7 (292) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Aps (=Kriisi Jüri) 64 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vend tuli sõideldes sõasta Pääd jo väänetes väesta Sõitis isa oovi alla, Isa alla akunate, Koera aukus, alli irnus, Akna täringid tärisid Koja akunad kõrisid. Tule isa, tunne poiga Isa tuli, ei tund poiga, Kust mina sinuda tunnen? pag. 197 Sõa mies, sõa obune, Sõa kirjad kinnastessa, Sõa vask on val´l´astessa, Sõa sapitud sadula. Jälle vend tuli sõideldessa, Sõitas õe oovi alla, Õe alla akunate, Koera aukus, alli irnus Akna täringid tärisid Koja akunad kõrisid. Tule õde tunne venda. Õde tuli tundemaie, Õde tuli tundis venna, Kübarista, kinnastesta Sadulista, saabastista; Vei jo vendani tubaje, Vei kübara laua pääle, Kindaad kübara pääle. Õde vennalta küsisi: Minu veike vennakene, Kas on sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Venda varsti vasta kostis: Oi minu õde madala, Sõsar Mari Maanitarka; Sõss ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis Sõas on armas al´l´as mõeka Kallis kangepää obune, See päesteb mehe sõasta See tuob mehe Turgimaalta Päästab viie vie rajalta. H II 1, 445/6 (610) < Jõhvi khk., Kurtna v., Räätsma t. < Illuka v. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Mölder, 60 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuli sõna sõdaje menna Kas lähab isa, või lähab poiga Või lähab kõige noorem venda? Küll lähab kõige noorem venda. Sõitas sõda tagasi Sõitas isa õvve päälla "Tule isa tunne poiga!" Tuli isa, ei võind tunda. "'Tule ema tundemaie!" Tuli ema, ei võind tunda. "Tule venda tundemaie." Tuli venda, ei võind tunda. "Tule õde tundemaie!" Tuli õde, tundis ven̄a Oma vend, oma obune Oma piitsake piussa Oma saanike tagassa Oma luok on kulda küüsi Oma saapaad jalassa Omad kindaad käessa Omad kirjad kin̄astessa Tule vennake tubaje Räägi nied sõa sõnumid. pag. 446 Mis seal sõas tehtanessi Kas on sõas naine armas Naene armas kaasa kallis? Venda muistis kuida kostis: "Küta sauna mu õeke Vii velje vihtlemaie!" Kütin sauna kürnepuista1 Audin vihta õunepuista Õludel mina õlin leili Veli vihteleb lavala Mina lava turva peälla Velje muistas, koheda kostas: Pese mu pea veresta Saapaad sõa savesta Siis räägin sõa sõnumid Mis seal sõas tehtanessa: Ei õle sõas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõas on armas aljas mõõka Kallis kange pea obune Kes päästab mehe sõasta Teravista teivastesta. 1 (türnapuu) H II 1, 571/4 (748) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Õunapuu, ~70 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lendas linnast linnukene Turu peälta tuvikene Sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? Kas lähab isa, või lähab poiga Või lähab noorem veljekene Lähab mies lähab obune Rahakott lähab kolmandasta Leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala Mina lava turballanna1 Noomin noorta veljekesta Kui sina sõdaje lähad Ära käi sõa iessa Ära käi sõa järele Tungi ligi trummalide Ligi lipukandajida Esimesed eidetasse Tagumised tapetasse Keskmised koju tulevad Minu veike veljekene Kui sai aasta õlleesta Paari päiva pääle aastat Tuli isal võõraaide: Tule isa, tunne poiga! pag. 572 Isa tuli tundemaie Isa tuli ei võind tunda Sõamies, sõa obune Sõa piitsuke piussa Sõa saapaad jalassa Sõa kindaad käessa Sõa kirjad kinnastessa Minu veike veljekene Ümber üpitas obuse Taas täkku talluteli Läks ta sõitades sõdaje Värvides Vene vägeje Kui sa aasta õllestani Paari päiva pääle aastat Tuli emal võõraaie: "Tule ema, tunne poiga!" Ema tuli tundemaie Ema tuli ei võind tunda Sõa mies, sõa obune Sõa piitsuke piussa Sõa saapaad jalassa Sõa kindaad käessa Sõa kirjad kinnastessa Minu veike veljekene Ümber üpitas obuse Taas täkku talluteli Läks ta sõitades sõdaje Värvides Vene vägeje Kui sai aasta õllestani Paari päiva pääle aastat pag. 573 Tuli õel võõraaide: "Tule õde tunne venda!" Õde tuli tundemaie Õde tundis veljekesta Oma mies, oma obune Oma kindaad käessa Oma kirjad kinnastessa Tule tuppa veljekene Räägi mulle sõa juttu Kas on sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis? Veli muistas, kõhe kõstas: Oi minu õde madala Sõsar sõrme suurukene! Ei õle sõas naine armas Naine armas, kaasa kal´l´is Sõas on armas al´l´as mõõka Kal´l´is kange pea obune Kes päästab mehe sõasta. Nõnda sõas mieste päida Kui on soos mättaaida Nõnda sõas sõrmeluida Kui on soossa pilliroogu Nõnda sõas sääreluida Kui on aias teibaaida Nõnda sõas küljeluida Kui on aias roikaaida Jõgi jookseb mieste verda Kaks jõgi ooste verda. 1 = (tuhv) H II 1, 576/8 (754) < Iisaku khk., Kurtna v., Kaidma k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Tillmann, 55 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lendaeli linnukene Lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene Turu päälta tuvikene Alevista alli lindu Tõi nied sõa sõnumed Kes meist sõdaje lähab Kas lähab isa või lähab poiga Või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule Veli mielile üvile. Lendaeli linnukene Lendaeli, liugeeli Tõi nied tõe sõnumed: Väha on neid sõassa Kus õle naisija sõassa Lina päida lipuassa Tanupäida tapelussa Enam on neid sõassa Kus on miessi sõassa Mantel kuubi marssimassa Saapasääri seerimassa Veli mielile pahule Õde mielile üvile Õde sauna küttamaie Küttes sauna künnapuusta Viha audus virvepuusta Õludeli andas leili. Veli vihteles lavala Õde lava turba päälla, pag. 577 Noomib noorta veljekesta: Veljekene, veigukene Kui sina sõdaje saaned, Tungi ligi trummalie Ligi lipu kandajida Keera keskeda vägeda Esimesed eidetasse Tagumised tapetasse Keskmised kodu tulevad Ju nägib veli tulema Pää paistus päälta metsa Jalad alta arva metsa Tuli veli õvveaia "Tule isa tunne poiga Ema ella lastadanna!" Tuli isa ei võind tunda Sõamies, sõa obune Sõa piitsuke pihussa Sõa kindaad käessa Sõa kirjad kinnastessa "Tule õde tunne velje!" Tuli õde tundas velje Kübarista kinnastesta Sadulasta saapastesta Oma mies, oma obune Oma piitsuke pihussa Omad kindaad käessa Omad kirjad kinnastessa. Minu veike veljekene Tule ratsusta mahaje Tule tuppa istumaie pag. 578 Istumaie, rääkimaie Räägi nied sõa sõnumed Kuda sõas õldanessa Sõa leiba süödanessa Vainu kakku katsutasse Kas õli sõas naine armas Naine armas kaasa kallis? Oi õde muru madala Ei õle sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõas on armas aljas mõõka Kallis kange pea obune. Küll on sõas mehe päida Nõnda soossa mättaaida Küll on sõas sõrmeluida Nõnda soossa pilliroogu Küll on sõas küljeluida Nõnda aias roikaaida Küll on sõas sääreluida Nõnda aias teibaaida. Pese mu pea veresta Kasi saapaad savista Siis tulen tuppa istumaie Istumaie, rääkimaie Kuda sõas õldanessa Vainu kakku katsutasse Sõa leiba süödanesse Ei ole sõas naine armas Sõas on armas aljas mõõka Kallis kange pea obune. H II 1, 591/3 (771) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Kasvatus asjatu Lüroeepilised laulud ; Laulud kodust ja lapsepõlvest Miks on meie mehed kurvad Mure'es on poisid mukid, Ale meeli allid kuued, Kurvad kõrged pääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad Mure'es on poisid mukid Ale meeli allid kuued, Kurvad kõrgedpääd kübarad Et on sõa sõlmimine, Vene väe värvimine. Ke meist saab sõdaje minna? Kas lä'eb isa, või lä'eb poiga? Ei lä'e isa, ei lä'e poiga Veli saat sõdaje minna, Veli meneb ja obune, Raha kott lä'eb kolmandesta. Läksin sõitama sõdaje, Tulin mina sõitades koduje, Sõidin venna õueeie; Tule venda, tunne venda. Venda jooksi juureeie, Jooksi juure jutulenna, Kõrvaga kõnelemaie. Venda jooksi, ei võind tunda Vene mees, vene obune, Vene küüriku kübara, Vene sarviku sadula. Sõidin isa õue pääle. Tule isa, tunne poiga. Isa tuli ei võind tunda. pag. 592 Vene mees, vene obune, Vene küriku kübara, Vene sarviku sadula. Sõidin eide õue'eie. Tule eite, tunne poiga. Eite jooksi juurejanna, Joossi juure jutulenna, Kõrvaga kõnelemaie. Eite tuli, kohe tundis. Oma mees, oma obune, Oma küriku kübara, Oma sarviku sadula. Tule tuppa istumaie; Piits pane pihust piida pääle, Sinel seljast seina pääle, Sadul salvu sõrva pääle; Püss pane püsti pööningille Mõõk pane armas aasa pääle Kiiver kirstu kaane pääle, Pajuniit pane paiga pääle Sõariistad sõisamaie, Et ei akka allitama Sõariistad sõisadessa. Kui juba akkab allitama Sõariistad sõisadessa Võtan alla allikese, Kõrva võtan kõrvikese Musta muidu jooksemaie. Läen mina sõitades sõdaje, Läen mina Rootsi rookimaie pag. 593 Prantsust maha parkimaie, Läen mina Türki torkimaie. Sääl mina pühin püssi lukud Rusu rauad roosteesta, Kiivri kirjad kustutelen Mantli aagid aljastelen. Tuli aga under ulkumaie, Seirsant tuli sihtimaie, Tuli aga kapral katsumaie, Leidis püssid pühkimata, Kuue nupud nühkimata, Mõega arma aljamata. Siis minu tõmmeti turule; Tuhat sai mehe turja pääle, Sada sai mehe sapsu pääle. Oi minu ella eidekene, Oleks teedand eidekene, Arvanud minu audujani Tuuessana, luuessana, Määrand mähke pannessana, Oleks minu. viskanud vedeje Kui minu viibutas vibuje, Kalland mind jo kaivueie, Kui minu käeris kätkieie, Pannud mind pae vahele Kui minu pani patja pääle, Oidis minda oigukesta, Kasvatas minu kasina. Eite kasvati minuda, Mina kasvatin südanta, Arvas kaksi kasvamaie Minust kasvis üksi lapsi, Üksi lapsi, kangi kaula. H II 2, 7 (10) < Märjamaa khk., Sipa v. ja k. - M. Ostrow & O. Kallas < Ann Lentsmann, 50 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Eit ajas külast sõelă saama Sõelă saama nõelă saama Küla eite küsitlema Kes teilt oome sõtta läheb Kas läheb eite või läheb taati Või läheb kõigest vanem venda Mina vastu kostelikku Ei lähe eite ega lähe taati Ega lähe kõigest vanem venda Meilt läheb sie kes kiigub kätkis Nõtkub nõdra vöö alune Kukke laulis esimest korda Obu irnus eledasti Lehm aga ammus aledasti Eit läks õuĕ vaatamaie Oma mies oma mehike Oma ruună rakkeessa Oma val´lad tal käessa Oma piitsuke piussa Oma kiri kindaassa Oma kierdŭ kindapaelă Eite akkas küsitlema Kas oli sõas eite armas või oli sõas taati armas Või oli sõas naine armas Või oli sõas kaasa kallis Mina vastu kostelikku Ei põlnd sõas eite armas Ei põlnd sõas taati armas Ega põlnd sõas naine armas Ega põlnd sõas kaasa kallis Sõas oli armas al´las mõõka Kallis kangepea obune H II 2, 72/4 (108) < Vigala khk., Nõlva k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Poom, 48 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli üksi ainuk venda Siegi sõtta sõlmiti Vene väkke värvati Ei tal polnud sõa oost Isa otsis sõa oost Ei tal polnud pienet särki Ema pesi piene särgi Õde õõrus sõrmusid Vend aga vaalis val´luuid Õde akkas venda õpetama Ära sina sõida sõa ies Sõa ies küll eidetakse Ära sina sõida sõa taga Sõa taga tapetasse Sõida sõa keskeelle pag. 73 Keskelt ju koju tulevad. - - - - - - - - - Koer aga akkas aukuma Isa läks õue vaatama Tere isa tunne poega Ei sie isa tunnud poega Vene mies vene obune Vene saterdud sadula Vene vasksed val´lad käes Vene piitsuke piussa Vene kiri kinnastesse Vene vöö sul vööle Vene kübar sul peas Koer aga aukus teista korda Ema läks õue vaatama Tere ema tunne poega Ei sie ema tunnud poega Vene mies vene obune Vene saterdud sadula Vene vasksed val´lad käes Vene piitsuke piussa Vene kiri kinnastesse Vene vöö sul vööle Vene kübar sul peas Koer aga aukus kolmat korda Vend läks õue vaatama Tere venda tunne venda Ei sie vend ei tunnud venda Vene mies vene obune Vene saterdud sadula Vene vasksed val´lad käes Vene piitsuke piussa Vene kiri kinnastesse Vene vöö sul vööle Vene kübar sul peas pag. 74 Koer aga aukus nel´lat korda Õde läks õue vaatama Tere õde tunne venda Küll sie õde tundis venna Oma mies oma obune Oma saterdud sadula Oma vasksed val´lad käes Oma piitsuke piussa Oma kiri kinnastesse Oma vöö sul vööle Oma kubar sul peas. Tule tuppa istu maha Aka sõa asju rääkima Kas o sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Ei polnd sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõas oli armas al´las mõeka Kallis kange pea obune Kes päestab mitu päibeest Lunastab lume sajusta. H II 2, 229/31 (337) < Karuse khk., Metsküla - M. Ostrow & O. Kallas < Ann Masler, 79 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägi kukkus kuuske nõtkus Aja taga aavă nõtkus Kägi tuob sõa sõnumid Sõtta teilta sõtta meilta Vainŭ igasta vallasta Sõtta igasta külasta Kis sie meilta sõtta läheb Kas läheb vana isaje Või läheb kõige vanem poega Ei lähe vana isagi Ega lähe kõige vanem poega Meilt läheb kõige noorem poega Isa lubas ea obuse Vend aga vas´ki val´laaida pag. 230 Ja aga sõa saapaaida Õde lubas reisi riideeida Vend aga sõtta mõistetie Sõa ulka arvatie Õde andis kirjud kindad Ema musta munderkuue Vend aga venda õpetama Ää sõida sõa iesse Ää sõida sõa tagaje Sõida sõa keskeelle Ies o püsside pürinad Taga mõekade mürinad Vahel o val´laste varinad Keskel kannuste kõrinad Esimesed eidetasse Tagumised tapetasse Keskmised koju tulavad Sai sie vend siis sõtta läinud Tuli sõasta koduje Sõitis isa ukse ette Sõitis ema ukse ette Irnus obu esimest korda Isa tuli väl´lă vaatamaie Ei tund poega ei tund oost Sõitis venna väravale Obu irnus teista korda Vend tuli väl´lă vaatamaie Ei tund oosta ega miesta Sõitis õe õue peale Obu irnus kolmat korda Õde tuli väl´lă vaatamaie Tun´dis mehe tun´dis obuse Tundis oma venna noore Oma kirjust kindaasta pag. 231 Oma mustast mantelista Vend tuli vennalta küsima Kas oli sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Vend aga mõistis kos´tis vasta Ei põlnd sõas naine armas Naine armas kaasa kal´lis Sõas on armas al´las mõeka Kal´lis kange pea obune Kis päästab mehe sõasta Sõasta sõa seasta Sõa leiba sõtkumasta Vaenu kakku katsumasta Ülem aga üüab ühelt poolt Kapral karis kahelt poolt Löögem löögem vennikesed Löögem püsti omad püssid Kui nie trummud üüdevad H II 2, 545/7 (700) < Varbla khk., Vaiste v., Vaiste k. < Saulepa v., Kilgimetsa - M. Ostrow & O. Kallas < Riinu Koppelmann, 78 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägi kukkus kuusikus Nõtkus nõmme männikus Tua taga tammikus Aida taga aavikus Kammeri otsas kaasikus Kukulind oli kulda lindu Kis tõi sõa sõnumid Sõtta meilt ja sõtta teilt Sõtta meilt kahest peresta Kis lä'äb meilt sõasse Kas lääb vana isada Või lääb vana emada Või lääb kõige noorem venda Kõige pikem, kõige pienem Kõige valgemad juuksed Sie lääb meilt sõasse Vend läks aita ehtimaie Õde läks kõrva õpetama Ära sa sõida sõa ies Ära sa sõida sõa taga Sõida sõa keskeella Ies aga verda eidetakse Tagumesi tapetakse Keskmesed koeu tulavad Sai siis seitse aastat olnud Isa al´l irnub rihala Koer õues augatelle Rauda raksus riideles Isa läks väl´la vaatamaie Ehk mu armas poega tuleb Isa ei tunnud poega noori pag. 546 Võeras mies, võeras obune Võeras püssi puusa peal Võeras sapitud sadula Ema läks väl´la vaatamaie Ehk mu armas poega noori Ema ei tunnud poega noori Võeras mies, võeras obune Võeras püssi puusa peal Võeras sapitud sadulad Vend läks väl´la vaatamaie Ehk mu armas venda tuleb Vend ei tunnud venda noori Võeras mies, võeras obune Võeras püssi puusa peal Võeras sapitud sadulad Õde läks väl´la vaatamaie Ehk mu armas venda tuleb Õde aga tundis venna noore Kust sie venna tundis Oma kirjudest kinnastest Oma säärde paeldedesta Pae peal teind paela kirja Kibi peal teind kinda kirja Tule aga tuppa vennakene Tule tuppa istu lauda Aa meitel sõea juttu Vend astus isa tubaje Akkas armsast isa kaela Akkas armsast ema kaela Aas siis õele sõea juttu Isa siis küsis poealta pag. 547 Kas oli sõeas isa armas Ei põlnd sõeas isa armas Kas oli sõeas ema armas Ei põlnd sõeas ema armas Kas oli sõeas venda armas Ei põlnd sõeas venda armas Kas oli sõeas õde armas Ei põlnd sõeas õde armas Kas oli sõeas naene armas Naene armas kaasa kallis Ei põlnd sõeas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõeas o armas al´las mõek Kallis kange pea obune Kis lähäb läbi kõigista Tule aga keeru keskeelta Tule sädemete vahelta Kutu sõeas mehe verda Nagu meres veekesta Kutu sõeas mehe päida Nagu metses mättaeida Kutu sõeas mehe kaelu Nagu metses kännukesi Kutu sõeas sõrme luida Nagu metses puu oksi Kutu sõeas reie luida Nagu metses puukesi H II 2, 662/3 (818) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Natalie Baumann, 64 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Küla tüdrukud õeksed Küla poisid pooled vennad Lähme küla kiige alla. Mis seal küla kiige alla? Meri küla kiige alla. Mis seal mere keskeella? Kaev seal mere keskeella. Mis seal kaevu kaldaalla? Sammas kaevu kaldaalla. Mis seal sam̄ma otsa peal? Sõel seal sam̄ma otsa peal. Mis seal sõela serva peal? Kägu sõela serva peal. Mis seal käo kukelassa? Sõrmus käo kukelassa. Kust sie sõrmus senna tulnud? Sie sõrmus sõasta tulnud. Sõa mieste sõrme luista, Poisikeste põlve luista. Irnu al´li, karju kõr̄vi, Isa õue minnessagi; Tule isa, tunne poega. Isa tuli, ei tema tunnud. Sõa mies, sõa obune Sõa piitsuke piussa Sõa kirjad kinnastessa Sõa vöö ju vöölla. Irnu al´li, karju kõr̄vi Ema õue minnessagi; Tule ema tunne poega. pag. 663 Ema tuli, ei tema tunnud: Sõa mies, sõa obune, Sõa piitsuke piussa, Sõa kirjad kinnastessa, Sõa vöö ju vöölla. Irnu al´li, karju kõr̄vi Venna õue minnessagi. Tule venda, tunne venda. Vend aga tuli, ei tema tunnud: Sõa mies, sõa obune Sõa piitsuke piussa, Sõa kirjad kinnastessa Sõa vöö ju vöölla. Irnu al´li, karju kõr̄vi Õe õue minnessagi. Tule õde, tunne venda. Õde tuli tundis venda: Oma vend, oma obune, Oma piitsuke piussa Oma kirjad kinnastessa Oma vöö ju vöölla. Tule tuppa vennikene Istu tuppa tooli peale. Vennakene, vennikene Kudas sõas oldaneksi? Kas on sõas naine armas, Naine armas, kuasa kallis? Õekene, ellakene: Ei põle sõas naine armas Naine armas, kuasa kallis; Sõas on armas aljas mõeka Kaunis kange pea obune. - H II 3, 644/5 (256) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olin ma uba salussa, Käisin ma kalu külassa, Umaluida õstamassa, Villuja vahestamassa, Sain mina villad, sain umalad, Sinna ma sõle unustin, Vaski aia nu vahestin, Sõda tõusis sõlestani, Vainu vaski aiastani, Tuodi nied sõja sõnumed, Vainu vastased kärajad, Sõa leivad sõtkumatta, Vainu kalkud vaalimata, Kie sie sõtkub sõa leivad, Kie sie vaalib vainu katkud. Kie meista sõdaje minneb, Kas läeb isa, või läeb poiga, Või läeb õde nooremasti, Õde ütlema vastaaie: Ei õle seda enne õlnud, Et on naisija sõassa, Lintipäid on alla lipu, Tanupäid on tapelussa, Venda meil sõdaje minna, Venda meil sõdaje minna, Obone läeb venna kaasa, Rahakott läeb kolmandesta, Kütin sauna vennaleni, Kütin sauna kunnaspuila, Viha audin vierdeella, Õludella viskan leili, Veli vihteleb lavala, Mina lava turbaalla, Õpetellen vennakeista, Minu ella vennakene, Kui sina sõdaje mennet, Ära siis iela menne, Ära jäe sõa tahaje, Sõida sõa keskeella, pag. 645 Tungi ligi trummalida, Ligi lipu kandajada, Esimesed eidetasse, Tagumised tapetasse, Keskmised koo tulevad, - Tuli tundi, vieri päiva, Sai mennest mõni aasta, Vend tuli sõideldes sõasta, Pääda vääneldes väesta, Sõite isa õue päälle, Sõiti ema õue peale, Tule isa tunne poega, Tule ema tunne poega, Isa tuli tundemaie, Ema tuli tundemaie, Kust mina sinuda tunnen, Sõamees, sõa obune, Kuninga kübar päässa, Mõisniku mõõka vüöle, Sõiti venna õue peale, Tule veli, tunne venda, Veli tuli tundemaie, Veli ei tundnud vennakeista, Kust mina sinuda tunnen? Sõa mees, sõa obune, Kuninga kübar päässa, Mõisniku mõõka on vüöla, Sõiti õe õue peale, Tule õde, tunne venda, Õde tuli tundemaie, Õde tundse ommetegi, Oma mies, oma obune, Tule maha vennakene, Tule maha, käi tubaje, Viska manteli mahaje, Viska piitsa pingi peale, Kübar peast laua peale, Mina vennalta küsima, Minu ella vennakene, Minu ella vennakene, Kas on sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Oh minu õde madala, Ei õle sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Sõas on armas haljas mõõka, Kallis on kange obune, Päästab mehe sõasta, Venelaste alta vildi, Kurelaste alta kuue, Alta mõõga mäterguse. H II 3, 650 (263) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella vennakene, Osti Uljelta obose, Samma mõisasta sadula Kunda mõisast uue kuie, Sukad Saare soldatilta, Särgi Riia rikkaalta, Läks siis Soomeje sõdaje, Soome soldatid kõnelid, Taga Narva naised targad Kuni sa oosta oiad, Kuni varssada valatad? Seni ma oosta oian Seni varsada valatan, Kuni seesab pääni päälla Pääni päälla, vüöni vüölla, Kena pitsike pihussa Ratsud käe randemissa, Jalgana jalustamessa, Kui minul lõpeb paani päälta, Pääni päälta, vüöni vüölta, Ratsud käe randemista, Jalgani jalustamessa, Siis on obu ulkumassa, Viru varsa vieremassa, Siis obu orussa ulgub, Viru varsa vainijulla, Minu ella eidekene, Sie läks karja saatemaie, Leiab obo ulkumasta, Viru varsa veeremasta, Ise akkab itkemaie, Kummuliste kurtemaie, Mul oli üksi ainik poega, Siegi sõlmiti sõdaje, Varviti Vene vägeje Pandi pambu kandajaksa, Kiiguri kihutajaksa, Laia püssi laskejaksa, Nüüd on lõpend pääsi päälta Pääsi päälta, vüösi vüölta Kena piitsuke pihusta, Ratsud käe randemista, Jalgasi jalustamesta, Jäänud obo ulkumassa, Viru varsa veeremaie, Nüüd obo orussa ulgub, Viru varsa vainijulla. H II 4, 4/10 (2) < Setu, Laossina (Liiva) k. - Joosep Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886) tüübinimed kontrollimata Käokiri + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Tulli üles hummongulla Varra inne valge͂'e͂t Lätsi mõtsa kõndimahe Kõndimahe käumahe pag. 5 Miä ma löüze minnenäni Kua kodo tulle͂nani? Pihlapuu sai piiri mano Sarapuu sai saare͂ mano Kägo saizi sarapuuh Piho pille͂l pihlapuuh Kiri ol´l´ iks käo käeh Pape͂r ol´l´ pihol peona Haari ma käolt küüzütellä Naksi piholt petmähe Ezi lazi meelestäni Oma meele poole͂stani: Ole͂s saazi kätte käo kiri Peijo piho raamadu' Kägo and´ käest oma kirä Piho and´ peost raamadu. Veije ma kirä kivotahe Lazi lehe lavva pääle Olli mull vel´l´o kirä sepo Rase͂ raamadu luge͂ja Kaldu ta mano kaemahe Tulli mano tundmahe pag. 6 Miä ol´l´ sääl kirjä kirote͂t Kua pant papre͂he. Vel´l´o iks lazi meelestäni Oma meele poole͂stani: Tuo om siih kirjä kirote͂t Tuo pant papre͂he: Sõzarilla sõtta minnä Velil nooril kodo jäijä. Iste͂ sõzar ehtimähe Kääni jalgo kängimähe Ezi ta ehe ezi iki Ezi kabist´ ezi kahidzi: Kiä om sedä inne nännü Inne nännü muste kuulnu Et omma sõzare͂ sõana Linahiuze' lipu all. Vel´l´o lazi meelestäni Lazi meele poole͂stani: Sõzare͂ni arme͂he͂ni Mino meeli mar´akene Kas om sull pihta pihlapuune Käe-varre͂' vahte͂ratse͂' pag. 7 Sõrme͂ kundi' kuslapuidze' Kas om sull julgu pääle joosta Kas om süänd sisse süötä Mõistad kas mõske mõõga vart Mõistad pühki püsä perrä? Velekene noore͂ke͂ne͂ Mino meeli mar'akene Ole͂-e͂i mull pihta pihlapuine Käe varre͂' vahte͂ratse͂' Sõrme͂ kundi' kuslapuidze' Mõista-a ma pühki püsä perrä Mõista-a mõske mõõga vart Ole͂-e͂i mull süänd sisse süötä Ole͂-e͂i julgu pääle joosta. Iste͂ sis vel´l´o ehtimähe Kääni jalgo kängimähe Ime iks täll otse͂ ehtid Sõzar sõrm´-kindid Vel´l´o voole͂ vehmrid. Nakas´ kui vel´l´o minemähe Imekana kallumahe Ime iste͂ täll ede pääle pag. 8 Eze piire perä pääle Ime täll ütel´ ede päält Eze piire perä päält Vel´l´o saani veere päält: Kuna mie sinno kodo ooda Kodo ooda vasta vahi? Vel´l´o lazi meelestäni Oma meele poole͂stani: Ezekene helläkene Maamakene mar´akene Kui iks ta vare͂s valge͂s lät Kaarna luiga karvalizes Kui paij'u pudzule͂ läävä Imä-lepä' lehesele Paiju kui puust pudru keedät Imä-lepäst leevä küdzät Sis iks minno kodo uotke͂ Kodo uotke vasta vahtke͂. Imekene helläkene Maama meeli mar´akene Elle iks aigu inämbe Kui täll vare͂s valge͂s lätsi pag. 9 Kaarna luiga karvalitses Sis täll poiga kodo tulli Kallis lats´ kodo kaldu Kodo sõidi ta sõa hobe͂ze͂l Vinne väe vereväl Kulda ru͂ngast kopute͂lli Rauda ru͂ngast rapute͂lli Kiä tul´l´ täll vällä tundemahe Kaldu vällä kaemahe Ime tulli vällä tundemahe Ime kaldu kaemahe Tunne͂-e͂s ime umma poiga Tunne͂-e͂s kan´dja umma kanast. Kulda iks ru͂ngast kopute͂lli Rauda ru͂ngast rapute͂lli. Kiä tul´l´ vällä tundmahe Kaldu vällä kaemahe Sõzare͂ni armahe͂ni Tul´l´ iks vällä tundmahe Saije vällä sal´dmahe Sõzar tundze͂ uma vele Kavatse͂lli imekana pag. 10 Umist tundze͂ kir´o kindist Kannuspüörä kaputist. Veije ta tarre͂ uma vele Kutsi tarre͂ kullake͂ze͂ Ime küündü küüzümähe Küüzümahe nõudmahe: Määne ol´l´ sull sõah kazumine Vinne-maal vinnümine Vel´l´o lazi meelestäni Lazi meele poole͂stani Imekene helläkene Maama meeli mar´akene Nii om sääl sõah meiste verd Kui tah järveh lainid Nii om sõah meiste päid Kui tah sooh mättid H II 4, 195/202 (84) < Setu, Treski k. - Joosep Hurt < Hemmo, Ivani naine (1886) tüübinimed kontrollimata Käokiri + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Nakka iks mie näio' laule͂ma Peezü mie illo pidämä Istku-u iks ilolda tare͂h Laululda iks ala lae. Kae kaemi meelestäni Kaemi meele poole͂stani! Tulli üles hummogulla Varra inne valge͂t Lätsi mõtsa käuma Hummogulla hulk´ma Miä ma löüze minnenäni Kua kodo tulle͂nani Löüze ma piiri pedäjid Löüze saare͂ sarapuid. Miä sääl piiri pedäjäh pag. 196 Miä saare͂ sarapuuh! Kägo sääl piiri pedäjäh Siska saare͂ sarapuuh Kägo iks kirjä kirote͂lli Siska raie raamatuhe: Sõzarile͂ sõtta minnä Velil nooril kodo jäijä Säält ma kurvah kodo tulli Vihaline velizihe Kurvah iste͂ istemille͂ Kurvah pad´ole pane͂htu Kurvah seie kurvah jõie Ime iks küündü küzümä Ime nõssi nõude͂ma: Mille sa kurvah kodo tulli Kurvah e͂ste iste͂mille͂ Kurvah pad´ole͂ pane͂htu Kurvah seie kurvah jõie? Imekene helläkene Maamake͂ne͂ mar´akene Selle ma kurvah kodo tulli Vihaline velizihe pag. 197 Tulli üles hummogulla Varra inne valge͂'e͂ta Lätsi mõtsa käumahe Hummogulla hul´kimahe Miä löüze minnenäni Kua kodo tulle͂nani Löüze ma piiri pedäjid Löüze saare͂ sarapuid Miä sääl piiri pedäjäh Miä saare͂ sarapuuh Kägo sääl piiri pedäjäh Siska saare͂ sarapuuh Kägo iks kirjä kirote͂lli Siska raie raamatuhe: Sõzaril iks sõtta minnä Velil nooril kodo jäijä. Sis iste͂ sõzar´ ehtimähe Kääni jalgo kängimähe Vel´l´o käändü küzümähe Vel´l´o nõssi nõudmahe: Sõzare͂ni arme͂he͂ni Kas sa mõistad pussä pühki pag. 198 Püssä pühki mõõka mõske͂ Um iks kas süänd sisse lüvvä Um kas julgu pääle joosta Um kas pihta pihlapuune Käe-varre͂' vahteretse͂' Sõrme͂kundi' kuslapuidze͂' Minga sõkku sõa leibä Minga kasta vainu kandzu. Sõzar´ lauzi meelestäni Lauzi meele poole͂stani: Velekene noore͂ke͂ne͂ Noore͂ke͂ne͂ nõrgake͂ne͂! Ega iks ma mõista püssä pühki Püssä pühki mõõka mõske͂ Ole͂-e͂ süänd sisse lüvvä Ole͂-e͂ julgu pääle joosta Ole͂-e͂ pihta pihlapuine Käe-varre͂' vahteretse͂' Sõrme͂kundi' kuslapuidze͂' Minga sõkku sõa leibä Minga kasta vainu kandzu. Iste͂ iks vel´l´o ehtimähe pag. 199 Kääni jalgo kängimähe Ime iks otse͂ rõivid Sõzar´ sõrm´-kindid Eze ehit´ hobe͂zid Vel´l´o voole͂ vehmerid. Lätsi sis vel´l´o veerümähe Imekana kallumahe Sõzar´ iks saie saate͂ma Iste͂ iks vel´l´o ede pääle Piire sõzar´ perä pääle. Sõzar´ küündü küzümähe Vel´l´o nõssi nõude͂mahe: Velekene noore͂ke͂ne͂ Noore͂ke͂ne͂ nõrgake͂ne͂ Kunas mie sinno kodo ooda Kodo ooda tarre͂ taha? Vel´l´o lauzi meelestäni Lauzi meele poole͂stani: Inne iks minno kodo uotku-i Kodo uotku-i tarre͂ tahtku-i Meeni lät vare͂s valge͂s Kaarna luiga karvalizes Paiju pudzust pudru keedät Imä lepäst leevä küdzät Sis tie iks minno kodo uotke͂ Kodo uotke͂ tarre͂ tahtke͂. - Elli iks päävä kaie katsi Nädälida poolitõizi Imä iks lepäst leevä küdzi Paiu pudzus pudru keedi Naksi iks kodo oote͂mahe Kanna kodo kaemahe. Vel´l´o iks veeri väretille Vel´l´o lazi laitille͂ Kutsi iks ese kaemahe: Tule͂ eze tunne͂ poig Saa eze sali poig Tulli eze tunne͂-e͂s poiga Saie eze sali-is poiga Tunne͂-e͂s hiir´o ehteist Kullatsist iks suitsist Ratso pää päätist. Vel´l´o iks veeri värehille Vel´l´o lazi laitille͂ pag. 201 Tule͂ ime tunne͂ poig Saa ime sali poig. Tulli ime tune͂-e͂s poiga Saie ime sali-is poiga. Vel´l´o iks veeri värehille Vel´l´o lazi laitille. Tule͂ vel´l´o tunne͂ vel´l´o Saa vel´l´o sali vel´l´o. Tulli vel´l´o tune͂-e͂s veljä Saie vel´l´o sali-is veljä. Vel´l´o iks veeri väretille Vel´l´o lazi laitille Tule͂ sõzar´ tunne͂ veljä Saa sõzar´ sali veljä. Tulli sõzar´ tundze͂ vele Saie sõzar´ salle͂ vele Umist kir´o kindist Kannuspüörä kaputist. Ku͂ik iks sis vasta tulliva Vel´l´o lauzi meelestäni: Milles siih moro muate͂tu Tare͂-ezidze' tahmadze͂' pag. 202 Selle iks moro muate͂tu Tare͂-ezidze' tahmadze͂' Eelä siin puskli pulli härä' Maade͂liva maazo' lehmä'. Olgu iks ni jäägu jälle Takah iks targe͂mba' tazogu Takah saiz ehk sada laulu Tuha laulu tuumate͂lli. H II 4, 325/8 (138) < Setu, Väiko Puravitsa (Petseri) k. - Joosep Hurt (1886) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Löüze iks kirä kivedze Löüze ravvadze͂ raamadu Kiä tundze͂ kirjä kivist Kua ravvast raamatut Olli ütsi väiko vel´l´o Olli väiko olli välle Tuo tundze͂ kivedze kirä Tundze͂ ravvadze͂ raamadu: Sõzaril iks sõtta minnä Velel nooril kodo jäija Sõzar läts aita ehtimähe Päälikohe päät´ma Ezi ehe ezi iki. Kiä no lävele lähezi Kua aste͂ aknille͂? Vel´l´o no lävele läzezi Vel´l´o aste͂ aknille͂ pag. 326 Vel´l´o lauzi meelestäni Lauzi meele poole͂stani: Sõzar´ hellä linnuke͂ne͂ Midä ehid midä ike͂d: Sõzaril iks sõtta minnä Velil nooril kodo jäiä Kes iks sedä inne nännü Inne nännü muste kuulnu Sõzaril iks sõtta minnä Velil nooril kodo jäiä. Om no vel´l´o väikene Imekana kazinake͂ne͂ Läke ette ezändille Mano maa sulazille Küzü mie aigu aastajas Aastajas poole͂stõze͂s. Sai no vel´l´o vinnünüst Imekana kazunust Vel´l´o läts iks aita eht´mä Päälikohe päät´mä Eze iks suge͂ suurta ruuna Vel´l´o voolits vehmerid Sõzar´ kudi sõrm´kindid Nakas sis vel´l´o veerümä Imekana kalluma Sõzar´ iks sai saatma Sõzar´ lauzi meelestäni Lauzi meele poole͂stani Kunas mie' sinno kodo ooda Kodo ooda tarre͂ taha Inne sa minno kodo uotui Kodo uotui tarre͂ tahtui Kooni sa oja use͂ ala Läteh tare͂ läve ala Meeni vare͂s valge͂s lät Kaarna luiga karvalitses. Sõzar´ ik´ oja use͂ ala Lätte tare läve ala Ära iks tuo vare͂s valge͂s läts´ Kaarna luiga karvalitses Vel´l´o ai hobe͂ze͂ morole͂ Paadi ai ta paja ala Tule͂ ime tunne͂ poiga Saa ime sali poig Ime läts´ usse͂ tundma pag. 328 Sai vällä sald´ma. Imekene helläkene, Maama meeli mar´ake͂ne͂ Käe mull suitsi sulanu Jala' jäänü jalusihe Tie' no lipe͂ livvakuhe Lämmi vezi länikohe Sõrme͂ mu suitsist sulate͂lla Jala pästä jalusist. H II 4, 551/4 (19) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kriidi t. - M. Koik & J. Härms < Kadri Kriit (1887) tüübinimed kontrollimata Venna otsija + Tuulest talguhobu + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud ; Töölaulud Mul õli kõlmi veljekesta Pitka suadin pihlikille Madaliku maasikille Lühikese lillikille Pitk tuli kodu pihlikilta Madalik tuli maasikilta Lühikest ei lillikilta Siis läksin isa palviilla Anna mulle heä hobesta Ma lään velje õtsimaie Isa es anna hobesta pag. 552 Siis läksin velje akenassa Anna mulle hobesta Ma lään velje õtsimaie Veli es anna hobesta Läksin ema palviilla Anna mulle heä hobesta Ma lään velje õtsimaie Ema es anna hobesta Tuulest tegin ma hobuse Kasteheenast keänin kabjad Õle kõrrest tegin kõrvad Pilliruost ma pistin silmad Siis läksin velje õtsimaie Hobu hirnus ilma kärkis Ratsu liikus taevas läekis Läksin isa akenassa Tule välja isakene Tule välja tunne poega Isa tuli akenasse Ei õle sie minu poega Sie one vene mehe poega Vene mies, vene hobune Vene kübar tal peäna Vene mantel muani seljan pag. 553 Vene suapad jalana Vene sukad suabassenna Läksin velje akenasse Tule välja veljekene Tule valja tunne vellje Veli tuli akenasse Ei õle see minu velje See vene mehe velje Vene mies, vene hobune Vene kübar tal peäna Vene mantel muani seljan Vene suapad jalana Vene sukad suabassenna. Hobu hirnus ilma kärkis Ratsu liikus taevas läekis Nüüd läks ema akenasse Ema tuli akenasse Ei õle sie minu poega Sie one vene mehe poega Vene mies vene hobune Vene kübar tal peäna Vene mantel muani seljan Vene suapad jalana Vene sukad suabassenna pag. 554 Vene kindad käena Vene kiri kinnastessa Siis läks sõsara akenasse Tule välja sõsarakene Sõsar tuli tundis vellje Sie one aga minu vellje Ei õle vene mehe vellje Õma mies õma hobune Õma kübar tal peäna Õma mantel muani seljan Õmad suapad jalana Õmad sukad suabassenna Õmad kindad käena Õma kiri kinnastenna. Läbi tuesu tõien tulda Läbi vihma vedin vetta Läbi külma kütin saana. Nüüd veien velje vistelema Ise juure õmbelema Vihu, vihu veljekene Saanu saanu saksakene. H II 4, 587/8 (67) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kallaste k. - M. Koik & J. Härms < Krõõt Anask (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli kuolud Kuura muale Hinge heitnud Hiiu muale Kessi teab jumaluke Kessi kaevab velje aada Kessi lipub velje liiva Venelane vaenelane Sõdalane Sakselane Sie ju lipub velje liiva Sie ju kaevab velje aada Kaevab aada ep kaeatse Lipub liiva ep muretse. Kaltsud aada kaevajalle pag. 588 Linnik liiva lippujalle Sukad surmale kududa. H II 4, 610/3 (94) < Kodavere khk., Alatskivi v., Kallaste k. - M. Koik & J. Härms < Joosep Wilpa (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Siis tuli veli sodassa Kuke laalas, hobu hirnus Tule isa tunne poega Tuli isa, es ju tunne pag. 611 Sõda mies, sõda hobene Sõda kindaad käena Sõda kirjad kindaana Kuke laalas, hobu hirnus Tule ema tunne poega Tuli ema es ju tunne Sõda mies soda hobene Sõda kindaad käena Sõda kirjad kindaanna Kuke laalas, hobu hirnus Tule veli, tunne velje Tuli veli ju es tunne Sõda mies sõda hobune Sõda kindaad käena Sõda kirjad kindaanna Kuke laalas hobu hirnus Tule sõsar tunne velje Tuli sõsar tundis velje Sõsar ella linnukene Kust sa tundsid veljekesta Kirivista kindaasta Maksa karva mantelista Siält ma tundsin veljekesta Siis ma kütin velje saana Läbi tuesu veien tule pag. 612 Läbi sadu kütin saana Läbi vihma vuorin vede Kus nägin kase kahara Seält ma lõekin velje vista Veien velje vistelema Lava peäle verutama Vihu vihu veljekene Aadu lueda anekene Veien kodu vistelemast Veli ella veljekene Kas süödi sõdana süöki Kas juodi sõdana juoki Sõsar ella linnukene Ei süöda sõdana süöki Ei juoda sõdana juoki Sadulanna süodi süögid Koljandin uni muati Veli ella veljekene Kas one sõdana naene armas Naene armas kuasa kallis Sõsar ella linnukene Ei õle sõdan naene armas Sõdan armas haljas mõõka Kallis kange peä hobune Kes peästab mehe sõdassa pag. 613 Püssi parkija käessa Mööga ihkuja elussa Sõsar ella linnukene Sõdan meri juokseb mieste verda Oja juokseb hobuste verda. H II 4, 629/32 (106) < Kodavere khk., Alatskivi v. - M. Koik & J. Härms < Mai Lätt, 70 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd tuodi sõdast sõnumid Ja vaenust vahtsid kärajid pag. 630 Kui tulid, tuli tellesse Kõik väli valatellesse Tuld ju leivad ruuna turjad Sädemid leid sälu sääred Kibemid leid kirju küljed Kõik õlla tulel sobrad Vana rauale vaderid Uvest tuodi sõda sõnumid Vaenust vahtsid kärajid Kelle kohus sõdaje minna Kelle kohus koduje jääda Sõsarde sõdaje minna Velide koduje jääda Mina kuulin vasta kostin Oh hullud sõda vanemad Targad vaenu tallitajad Väe päälikud vägevad Mis tieneb sõsar sodana Värvoke väe seana Kuuleb püssi paukuneva Mõtleb maha lastaneva Näeb mõõga läägatama Mõtleb peada raiutama Kui tuodi sõdast sõnumid Vaenust vahtsid kärajid pag. 631 Kelle kohus sõdaje minna Kelle kohus koduje jääda Velide sõdaje minna Sõsarde koduje jääda Sõsar velje saadab, seadab Kiriville kindaille Maksa karva mantelille Kure karva kamsonille Saksa viksi suapaille Suab siis uasta ümber käädud Tuleb halli alla õvve Sõda mies sõda hobune Sõda suarine sadula Sõda luoka lodjapuune Sõda piitsa pihlikane Sõda tekki trepiline Sõda patja poogeline Halli hirnus alla õvve Tule sõsar tunne velje Tuli sõsar tuusi velje Kirivesta kindavesta Maksa karva mantelista Vei nüüd velje vistelema Veli suanun visteleie Õde õpas õvvestagi pag. 632 Vihu vihu veljekene Suanu suapa seärekene Ise seisis seena taga Pienike ame pihuna Kangas pakun kaenelanna. H II 4, 688/90 (61) < Kodavere khk. - M. Koik & J. Härms (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüüd tuodi sõdast sõnumid Ja vaenust vastsid karäjid Kui tulid tulitellesse Kõik väli valatellesse Tuld ju leied ruuna turjad Sädemid leid salu seäred Kibemid leid kirju küljed Kõik olla tulele sobrad Vana rauale vaderid Uvvest tuodi sõda sõnumid Vaenust vastsed kärajed Kellel kohus sõjaje minna Kellel kohus koduje jääda Sõsarte sodaje minna Veljede koduje jääda Mina kuulin vastu kostsin Oh ullud sõda vanemad Targad vaenu tallitajad pag. 689 Vae peälikud vägevad Mis tien ep sõsar sõdana Värvoke väe sean Kuuleb püssu paukuneva Mõtleb maha lastavad Naeb mõega läigatama Motleb peäda raiutavad Nüüd tuodi sõda sonumid Ja vaenust vastsed kärajed Kellel kohus sõjaje minna Kellel kohus koduje jääda Veljede sõdaje minna Õdede koduje jääda Sõsar velje suadab seadab Kiriville kindajille Maksa karva mantelille Kure karva kamsonille Saksa viksi suapaille Suab siis uasta käädut Tuleb õlli õvve alla Sõda mies sõda obune Sõda suarine sadula Sõda luoka lodjapuune pag. 690 Sõda piitsa pihlikane Sõda tekki treppiline Sõda patja paageline Alli irnus alla õvve Tule sõsar tunne velje Tuli sõsar tuuse velje Kirivasta kindavesta Maksa karva mantelista Vei nüüd velje vistelema Veli saanan vistelie Õde õppas õvvestagi Vihu vihu velljekene Ise seisis seena taga Kangas pakkun kaenelena Peenike ame pihuna H II 5, 30/2 (16) < Halliste khk., Abja v. - Joosep Hurt (1883) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ketsi tõi sõa sõnumi, Ketsi vaaksi vainu keeli? Arak tõi sõa sõnumi, Vares vaaksi vainu keeli. Ketsi pea sõtta minema, Ketsi vainu vajuma? Sõa leiba sõkuma, Vainu kakku kastama? Sõa leib ol´ sõkeline, Otsast odra järgemine, Sie taht kangest kastamesta, Valju taht vajutamesta. Ketsi pea sõtta minema, Ketsi vainu vajoma? Eza vana velle noore, Velle alle tillukeze, Sõtsi sõrme suurukeze. Siiski pea veli minema, Veli sõtta sõudemaie, Veli vainu vajuma. Veli läts aita ehtimaie, Sõtsi perrä õppamaie. "Veli ella vellekene, Kui sa saad sõtta minema, Kui saad vainu vajuma: Ära sõita een sõa, pag. 31 Ega tantsi taga sõa; Een o tuli punane, Taga o suitsu sinine; Keerute keset sõdada, Ligi lipu kandajat." Veli tuli välla sõastagi: Vene mies vene obene, Vene vesti sellännagi, Vene vüö vöölennagi, Vene kübar tall pähana, Vene mi͂õka kaalanna, Vene saapa tall jalana. Kustest tuuzi oma velle? Oma aetu ammeest, Oma pistet piludest, Oma sõrme kindeista. "Veli ella vellekene, Aa nüüd mulle sõa juttu, Kõnele vainu kõneta: Kas o sõan naine armas, Naine armas kaaza kallis? Veli kuuli kosti vastu: Sõzar noori linnukene, Ari mu saapa savista, Pühi püssi rosteista, Mõze mu mi͂õka veresta: Mõõga pääl o mõnda verda, Saksa verda, sandi verda, Vene verda veidikene: pag. 32 Sis mina aa sõa juttu, Kõnele vainu koneta. Sõan ei ole, sõtsikene, Sõan ei ole naine armas, Naine armas kaaza kallis; Sõan om armas all´as rauda, Kallis kangepää obene. H II 5, 111/3 (10) < Halliste khk., Vana-Kariste v. - Joosep Hurt (1883) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumid, Kese kanni vaenu keele? Arak tõi sõa sõnumid, Vares kanni vaenu keele. Kes peab sõtta minema, Venemaale veeremaie? Ezä vana, velle noore, Velle alla tillukene, Sõtsi sõrme suurukene, Iki peab veli minema. pag. 112 Veli, ellä vellekene, Kui sa saad sõtta minema: Ära sõita ihen sõa, Ega tantsku taga sõa; Ihen sie tuli punane, Taga sie suitsu sinine; Keeruta kezet sõdada, Vastu vanat päälikuta. Veli, ellä vellekene! Kui sa saad kodu tulema, Ära tulgu mere kaudu, Meri om täüzi meiste päida; Ära tulgu Narva kaudu, Joogu Narvast Narva vettä. Naru täüzi naiste päidä, Ära tulgu Koeva kaudu, Koev om täüzi koerde päidä. Tule oma kõrdzi kaudu! Juo ezi, jooda obesta, Süö ezi, sööda obesta! Kui saad ezä nurme pääle, Velle nurme nurga pääle, Obu irnat´ kõrvi kõigat´ Vastu irn´ ezä obene. Kui saad ezä värätille, Obu irnat´ kõrvi kõigat´ Vastu irn´ ezä obene pag. 113 Jo viere velle punane. Saad ezä tare lävele, Sis võta sina vaate, Kes säält vastu sull tulese? Emä vastu säält tulese, Sõtsi vastu sõudenese. Veli tuli kodu sõastagi, Viere vällä venemaalta. Sõtsi vellelta küzima: "Veli, ellä vellekene, Aja nüüd mulle sõa juttu, Kõnele vaenu kõneta: Kudas sõan sõidetase, Vaenu karjanne karatse; Kas om sõan naine armas, Naine armas, kaaza kallis?" Sõzar noori, linnukene, Mõze mu mõõka veresta, Aja mu saapa savista: Sis ma aja sõa juttu, Kõnele vaenu kõneta. Sõan ei ole, sõtsikene, Sõan ei ole naine armas, Naine armas, kaaza kallis, Sõan om armas all´as rauda, Kallis kangepää obene. H II 5, 250/4 (42) < Karksi khk., Karksi v. - Joosep Hurt (1883) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ketsi tõi sõa sõnumid Ketsi kanni vaenu keeli? Arak tõi sõa sõnumid Vares kanni vaenu keeli. Kes siit saab sõtta minema? Eza vana velle noore Onupoja ullukeze Tädipoja tillukeze Sõdze pea sõtta minema Sõdze pea vaenu vajoma Sõa leiba sõkkumaie Vaenu kakku kastamaie Sõa leib om sõkaline Vaenu kakk om kanepine Sie taht´ sõket sõkumest Sie taht´ kanget kastamest Saa ei sõdzest sõtta minna Sõdzest ei vaenu vajojat. Veli pea sõtta minema Veli pea vaenu vajoma. pag. 251 Kik nüüd ikve Elzekeze Nutve noore Kadrikeze Ää nüüd poizi ära viias Suure viias soldanisse Viksi viias Vene maale Pandas pauna kandamaie Roodzi rauda ruokimaie Vene püssi pühkimaie. Veli kuuli kosti vastu Ära ike Elzekene Ega karju kazu-sõtsi Välla ma veere Vene maalt Lahti pääze Pärnuest Tagaz tule Tartuest Tule sis teelu tegema Kipa kapa kargamaie. Veli läts´ aita ehtimaie Sõzar perrä õppamaie Õppamaie ikemaie Veli ellä vellekene Kui sa saad sõtta minema Kui sa johud juvva tahtma Ära juvva mere vet Meri o täüzi meeste päida Meri meeste raipeida Ära juvva Narva vet Naru o täüzi naiste päida Naru naiste raipeid Osta toobin sa õluta Kalla kate kopikulle. pag. 252 Veli ella vellekene Kunas ma su kodo ooda. Sõzar noori linnukene Ooda kuu ooda katsi Pooli aastat kolmadet Seni kui meri joozi metta Alligo ave mõduda Tie veere virreida Joba meri joozi metta Tie veere virreid Alligo aive mõduda Kolm tulli poiga poizikezi Ei me's tunne oma velle Ai ma sõdze tundamaie Sõdze tunnist ei ta's tunne Ai ma emä tundamaie Emä tunnist ei tas tunne Ai ma ezä tundamaie Ezä tunnist ei ta's tunne Lätsi ezi tundamaie Ärap ma tuuzi enda velle Kust ma tuuzi enda velle Oma nähtave näosta Paremista palgeista Oma jungere jumesta Võti vellele kõnelda Võti aija armu juttu Veli ellä vellekene pag. 253 Aa mulle sõa juttu Kõnele vaenu kõneta Mis sääl sõan tetänes Kas sääl tantsu tandzites Või sääl lusti lüvvanes Või o agar armu paika. Veli kost´ kurva näole Selge silmälä viele Noore nutule sõnule Sõzar noori linnukene Laze mu suu sulade Silmä sellüt seda maada Kõrva kuulde te kõneta Sis ma aja sõa juttu Kõnele vaenu kõneta Ole-ei sõan sõtsikene Ole-ei sõan armast sõpra Saa ei näiot meie näta Kabo ei peon kaeda Ole-ei sõan naine armas Naine armas kaaz ei kallis Sõan om armas all´as mõõka Sõan kallis kaunis mõõka Oda oole mu pidaja Kik tahav all´a õõrumist Kik tahav mõdzest mõskemist Sõan o vapres valmis meezi Veli ellä vellekene pag. 254 Mis sull sõan puudunes Sõpru sõan puudunes Emä armu astunes Istsi ma ikule näole Kui olli valmis vahi pääle. Veli ellä vellekene Aa nüüd mulle sõa juttu Kõnele vaenu kõneta Mis sääl sõan tetänes. Sõan kange sõdimine Valjust vere valamine Kui meid polgu poizikeizi Pannas parti eidets roodu Üts meid meelits´ mere poole Tõine lastas laeva pääle Nõndap polgul poizi moodu Nõndap rutab roonu meezi Oh mu noori sõtsikene Kunas jõvvav meie jala Kunas sõvvav meie sõrme Silmä sellüt sedä maada Kus mu elde ezämaa Kus mu elde emämaa Kui mina alles noori olli Kohe kodo latsekene Ei tääden muist kui mõtsapuist Ei muist kui roodzi lillidest Ei muist kui pikä pillidest. H II 5, 287/9 (69) < Karksi khk., Karksi v. - Joosep Hurt (1883) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ketsi tõi sõa sonumid Ketsi vaakus vainu keeli Arak tõi sõa sõnumid Vares vaakus vainu keeli Ketsi pea sõtta minema Veli pea sõtta minema. Läts ta aita ehtimaie Ezä läts perrä ikkemaie Emä läts perrä ikkemaie Sõzar perrä õppamaie Õppamaie ehtimaie Veli ellä vellekene Aa selgä ame linane Aa jalga kalevi kaldza Aa jalga sulitse suka Aa kätte kirju kinda Kinda sull koet kuu kirja pag. 288 Päielus sull pääva kirja Päha pane kuldine kübari Kazuk selgä kardarihma Vammus pääle vaskitoime Veli ellä vellekene Kui sa saad sõtta minema Ära sõita ihen sõa Ega tandzi taga sõa Keerute kezet sõdada Ligi lipu kandajata Ehen noori nopitese Taga tarka tapetese. Kui sa saad sõast tulema Osta obo orja maalta Naine võta Narvastegi Saani osta Saksa maalt Saani aiza Arju maalt Päitse osta Pärnustegi Obu oskab orja keele Naine oskab Narva keele Punapõske Poola keele. Veli tulli vällä sõastagi Läts ta ezä läve ette Läts ta emä läve ette Ezä tulli vällä vaateme Emä tulli vällä vaateme Ezä ei tunne oma lasta Emä ei tunne oma lasta Sõamies sõa obene Sõa saarine sadula pag. 289 Sõa piitsa tall peona. Sõzar läts välla vaateme Sõzar tundis oma velle Oma kuldizest kübarest Kardarihma kazukast Vaskitoime vammuzest Oma aetu ammesta Oma sulitse sukeist Oma kirju kindeist. Veli ellä vellekene Aja mulle sõa juttu Kudas sõan sõidetes Kudas vainun vaivates. Sõzar noori linnukene Mõze mu mi͂õka veresta Pühi püssi rosteest Sis ma aja sõa juttu Kõnele vainu kõneta. Sõzar noori linnukene Ole ei sõan naine armas Naine armas kaaza kallis Sõan armas all´as mi͂õk Kallis kangepää obene Ken päst mihe sõasta Mihepoja Poola maalt. H II 5, 445/7 (18) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Kadri Susi, u 60 a (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes no meista sõtta lännü Kua väärät väe ala Ol´l´ mull ütsi väiko veli Väiko veli ahka-särki Tuo no meista sõtta lännü Venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit Sõa poole sõite͂mist Ize͂ val´mist´ vangerida Ezi val´mist´ ezi iki Val´mist´ pojal sõtta minnä Veli suge obe͂zida Ezi suge ezi iki Suge vellel sõtta minnä Ime umme͂l´ ammeida Ezi umme͂l´ ezi iki Umme͂l´ pojal sõtta minnä Sõzar´ sõr´mi kinde͂ida Ezi sõr´mi ezi iki Sõr´mi vellel sõtta minnä. pag. 446 Sõzar´ vellet küzütalli Küzütalli nõvve͂talli Vellekene noore͂ke͂ne͂ Mino meeli marjake͂ne͂ Kunas si͂ast kodo tule͂d Kunas päzed Pärnäest Kunas lastas lahengust Sõzar elle linnuke͂ne͂ Ei ma enne kodo tule͂ Ei päze' Pärnäest Ei laze͂' lahengust Kui nee' oja' olut jooskva Mõtsa veere' veret laskva Aina ladva' aanike͂t Sis ma sõast kodo tule͂ Sis ma päze Pärnäest Sis ma laze͂ lahengust. Sai ta si͂a peräle Sai vainu vaijeelle Püsü' säl´gä pööreti'a pag. 447 Mõõga' säl´gä mõõdeti'a Piigi' peijo pisteti'a Saabas´ jalga saade͂ti'a Si͂zar´ läts varra vezile Inne ako aina-maale Nägi ta olut jooskvat Mõtsa veere' veret laskat Veli no si͂ast kodo tulli Kodo lazi lahengust. Tule͂ ize͂ tunne͂ poiga Arva ärä oma armu Tulli ize͂ es no tunne͂' Venne mees venne obene Venne vammuski sällänä Tulli ime es no tunne͂ Tulli velle es tunnista Tulli sizar´ tuuzi velle Kirivista kinde͂ista Aetuzist amme͂ista, Miä ta kodi kurbal meelel Aije alge͂l süämel. H II 5, 530/2 (10) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Eeva Summer, 60 a (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumiid Arak tõi sõa sõnumiid Kes see kande vainu keeli Vare͂s kande vaenu keeli Kes peä sõtta minemä Veli peä sõtta minemä Ei saa velle sõtta minnä Vellel naine͂ naitamata Tina-rinnan tingimata Kulda-kaalan kaalumata Seeni kui saa naine͂ naide͂tus Tina-rinnan tingitüs Si͂s saa velle sõtta minnä Ezä ael jo obe͂stä Veli valmist´ vehmerida Si͂zar´ kudas kinde͂ida Ime ai jo ame͂ta Veli ehte minemaia Mina ehe ike͂maia pag. 531 Velekene elläkene Kunas ma sinno kodu ooda Kodu ooda sanna kütä? Oh mu sõlgine͂ sõzari Ärä enne kodo ooda Kodo ooda sanna kütä Kui nee' oja' ollut jooskva Mõtsa veere' veret laskva Si͂s sina minno kodo ooda Kodo ooda sanna kütä Oja joozi jo oluta Mäe mõõluti mõduda Vitsa-raa' virde͂e͂lla Aina ladva' aanikille͂. Tulli kodo tunne͂ velle Kost mina tunze oma velle? Kirivista kinde͂ista Aetuzist amme͂ista. Velekene elläkene Aja mulle͂ sõa juttu Kõne͂le͂ vaenu kõne͂ta pag. 532 Kas om sõan naine͂ armas Naine͂ armas kaaza kallis. Sõzar siidi-linnuke͂ne͂ Mõze͂ mu obo muasta Mõze͂ mu saapa savista. Küll mina ezi püsi pühi Püsi pühi mõõga mõze Mõõga sizen om mõnda verda Saksa verda sandi verda Iiru-maa izändä verda Kuura-maa kuninga verda. H II 5, 566/7 (2) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Kadri Weemees, u 70 a (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ol´l´ mull ütsi väiko veli Väiko veli ahka särki Naksi sõtta minemäie Ize͂ valmist´ vankerida Veli suge obe͂zida Valmist´ ezi ikkeida Ime umme͂l´ amme͂ida Ezi umme͂l´ ezi iki Sõzar koie kinde͂ida Ezi koie ezi iki. Vellekene noore͂ke͂ne͂ Võta valge vajasta Võta uvve͂ orre͂ päält Same͂titse͂ saina päält Vellekene noore͂ke͂ne͂ Är' sa sõitku iene sõta Är' ka sõitku perän sõta Sõida sõa keskeena Vala vainu vai'eel pag. 567 Ligi lipu kandijat Lipu orre͂ oitijat Perän peni kaitsemine Ien värrä laske͂mine Vellekene noore͂ke͂ne͂ Kunas sa sõast kodo tule͂t Kunas lastas lahengist Sõzarani linnuke͂ne͂ Ei ma enne kodo tule͂ Kui ne oja' ollut jooskva Mõtsa veeri verda laskva Sõzar läts´ mõtsa karja saatma Ommongulta ull´umaia Löüd´ ta oja ollut jooskvat Mõtsa veere verda laskvat Vellekene noore͂ke͂ne͂ Aja mulle͂ Arjo juttu Kõne͂le͂ mulle͂ sõa kõne͂t Sõzarani linnuke͂ni Mõze mõõk sa veresta Uo anna roste͂ist Varza kabja kaste͂ist Mõze͂ saapa savista Si͂s ma kõne͂le͂ sõa kõne͂t Si͂s ma aja Arjo juttu. Sõzarani linnukõni Ole͂ sõan naista armas Naista armas kaaza kallis Sõan om armas all´as mõõk Kallis kan´geba obe͂ne͂. H II 6, 353/6 (25) < Muhu khk. - Gustaw Seen < Leenu Karjane, 63 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kis sis tõi sõa sõnumid? Kubjas tõi sõa sõnumid, Pappi palus raamatumi. Vend mull mõisteti sõjase. Alles ta kiigub kätkiasa, Nõtkub nõdrusa viasa; Obu on alles varsusila, Missest suab sõja obone; Vahterpuu küla vahele, Missest suanes sõja luoka; pag. 354 Raud on alles kaevandisa, Missest suanes sõja mõeka. Sai siis suanud uasta päevad, Siis läks vend sõjase. Õde läks venda õppemaja: Vennikene nuorukene, Ää sõitig ies sõjasa, Esimesed eidetakse, Ää sõitig taga sõjasa, Tagumised tapetakse; Sõida aga sõja keskeela, Keskmised koju tulevad! Irnus alli esimest korda, Karjatas kalevi lauki, Aukus vana alli koera. Kis läks õuue uatamaja? Isa läks õuue uatamaja. Isa's tunne venda nuorta, Ei tunne venna uosta. Isa tulli ju tubaje: Ei see põle minu poega, See poo1 Riia linna poega. Vene mies, vene obune, Vene risti rinna iesa, Vene piika tall piusa, pag. 355 Aljas mõek tall alla õlma. Irnus alli teista korda, Karjatas Kalevi lauki, Aukus vana alli koera. Kis läks õuue uatamaja? Ema läks õuue uatamaja. Ema ei tunnud poega nuorta, Ei tunnud poja uosta: Vene mies, vene obune, Vene risti rinna iesa, Vene piika tall piusa, Mõeka aljas alla õlma. Irnus alli kolmat korda, Karjatas Kalevi lauki, Aukus vana alli koera. Kis läks õuue uatamaja? Õde läks õuue uatamaja, Õde see tundis venna nuore,2 Ta tundis venna obuse: Oma mies, oma obune, Omad aga kindad tal käesa, Omad aga kirjad kindaesa, Oma lakki tall piasa, Omad laigud laki pial. Omal odrel3 oitud obu-ja Omal kaerul kasvatetud, Oma sõnniku soendud, pag. 356 Oma lateril maganud. Õde viis venna tubaje, Õde siis vennalt küsisse: Vennikene, nuorukene, Kas oo sõjas naene armas, Naene armas, kuasa kallis? Sõjas uo armas aljas mõeka, Kallis kangepea obune; See peastab mehe sõjasta, Sõja mõekade seasta, Vaenu raudade vahelta. 1 oo 2 (Õde tulli ju tubaje:) (Tea'p tunne oma uost,) (Oma einul oitud uost.) 3 (einul) H II 6, 365/9 (36) < Muhu khk. - Gustaw Seen < Mari Ling, 61 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares olli vaga linnukene, Noinn1 olli nobe poisike, Tõi mulle sõjasta sõnumid, Reakis mulle vaenu kielta:2 Kis sii teilt sõjase läheb, Kas läheb isa, ehk läheb poega3 Või läheb minija miesi,4 Või läheb kälide kuasa.5 Es lähe isa, es lähe poega, Es lähe minija miesi, pag. 366 Es lähe kälide kuasa, Läks siis kõige nuorem venda. Siis ta akas ehtima ja, Aas ta ülle koldse kuue, Panni üöle uie üö. Õde siis akas nutemaaja, Nutema ja ütelema: Ää sõitig sõja iesa, Ää sõitig sõja tagaja, Ää sõitig sõja vahela, Sõida sõja keskeela! Esimesed eidetas, Tagumesed tapetas, Vahelmesed vaevatas, Keskmesed kojo tulevad. Irnutas siis iie alli, Karjatas Kalevi lauki, Raputas see lääve rakki,6 Pureles punane litsi.7 Kis läks õuue uatamaja? Isa läks õuue uatamaja. Isa's tunne poega nuorta, Es tunne poja uosta: Sõja mies, sõja obune, Sõja saksine sadula; Sõja kindad tall käesa, Sõja kirjad kindaasa, Sõja lakki tall piassa, Sõja lae tall laki pial, Sõja suapad jalasa. pag. 367 Püss tall põigiti piusa, Mõek tall aljas alla õlma. Irnutas sii iie alli, Karjatas Kalevi lauki, Raputas sii lääve rakki, Pureles punane litsi. Kis läks õue uatamaja? Ema läks õue uatamaja. Ema's tunne poega nuorta, Es tunne poja uosta: Sõja mies, sõja obune, Sõja saksine sadula, Püss tall põigiti piusa, Mõek tall aljas alla õlma. Irnutas sii iie alli, Karjatas Kalevi lauki. Raputas sii lääve rakki, Pureles sii punane litsi. Kis läks õue uatama? Õde olli erku, õde olli virku, Õde läks õue uatama. Õde aga tundis venna nuore, Oma pussaka8 punasest, pag. 368 Oma kinda kirjadest: Astu nüid maha alli seljast, Karga nüid maha kõrvi seljast, Reagi mulle sõja sõnumid, Mis sääl sõjas tehtanessa. Kas uo sõjas saia süia, Saia süia, viina juua? Venda vastu kostemaje: Sõjas uo saue saiaks süia, Meeste veri viinaks juua, Raiped rahaksi lugeda. Sõjas uo nonda meeste päida, Kut uo suos mätaida; Sõjas uo nõnda mieste verda, Kut uo meres laineid; Sõjas oo nõnda meeste sõrmi, Kut oo reastas ruogusid; Sõjas oo nonda mieste silmi, Kut oo taevas tähtisid. Sõjas pole naene armas, Naene armas, kuasa kallis, Sõjas uo armas aljas mõeka, pag. 369 Kallis kangepea obune. 1 vares 2 (Ja tõi rannast raamatumi) 3 (Isa uo vana, ema uo vana) 4 (Vend aga kiigub kätkidesa) 5 (Kas läheb minija miesi) 6 (Aukus õues alli rautsi) 7 (Pureles punane rakki) 8 meeste vöö. H II 6, 476/7 (121) < Muhu khk. - Gustaw Seen < Reegi Riste, u. 55 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumid? Kubjas tõi sõja sõnumid, Ja aga ise ütelese: Kis läheb minult sõjase? Isa uo vana, ema uo vana, Õde õiete pisuke, Vend aga kiigub kätkiesa; Ikka pean ise minema, Ikka pean ies olema. - Vares olli vaga ja rumala, Karjus meie katusel, Reakis meie reasta all: Kis teilt oome sõtta tuleb? ja nii edasi (853-905)*1 Kudas said sina kodoje? Kas see sõda seisma jäi? pag. 477 Muskus sõda seisma jäi, Riia taha risti piale. Kas saia sõjas süiasse, Viina peale juuasse? Vend aga mõistis, kohe kostis: Sitta sõjas süiasse, Virtsa viinaks juuasse. *1 H II 6, 365/9 (36) v. 5-66: Kas läheb isa, ehk läheb poega Või läheb minija miesi, Või läheb kälide kuasa. Es lähe isa, es lähe poega, Es lähe minija miesi, Es lähe kälide kuasa, Läks siis kõige nuorem venda. Siis ta akas ehtima ja, Aas ta ülle koldse kuue, Panni üöle uie üö. Õde siis akas nutemaaja, Nutema ja ütelema: Ää sõitig sõja iesa, Ää sõitig sõja tagaja, Ää sõitig sõja vahela, Sõida sõja keskeela! Esimesed eidetas, Tagumesed tapetas, Vahelmesed vaevatas, Keskmesed kojo tulevad. Irnutas siis iie alli, Karjatas Kalevi lauki, Raputas see lääve rakki, Pureles punane litsi. Kis läks õuue uatamaja? Isa läks õuue uatamaja. Isa's tunne poega nuorta, Es tunne poja uosta: Sõja mies, sõja obune, Sõja saksine sadula; Sõja kindad tall käesa, Sõja kirjad kindaasa, Sõja lakki tall piassa, Sõja lae tall laki pial, Sõja suapad jalasa. Püss tall põigiti piusa, Mõek tall aljas alla õlma. Irnutas sii iie alli, Karjatas Kalevi lauki, Raputas sii lääve rakki, Pureles punane litsi. Kis läks õue uatamaja? Ema läks õue uatamaja. Ema's tunne poega nuorta, Es tunne poja uosta: Sõja mies, sõja obune, Sõja saksine sadula, Püss tall põigiti piusa, Mõek tall aljas alla õlma. Irnutas sii iie alli, Karjatas Kalevi lauki. Raputas sii lääve rakki, Pureles sii punane litsi. Kis läks õue uatama? Õde olli erku, õde olli virku, Õde läks õue uatama. Õde aga tundis venna nuore, Oma pussaka punasest, Oma kinda kirjadest: Astu nüid maha alli seljast, Karga nüid maha kõrvi seljast, Reagi mulle sõja sõnumid, H II 6, 602/4 (185) < Muhu khk. - Gustaw Seen < Ingel Laast, 58 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares uo vaga linnukene, Nonn uo nobe poisikene.1 Tõi meil sõjast sõnumid. Vend akkas sõtta ehtimaie,2 Mina kõrva nuttemaie, Nuttemaie, nuomimaie: Või minu nuori vennikene, Kui satud sõtta minema, Ää sõitig sõja iesa, Ää sõitig sõja tagaje! Sõida sõja keskeela, Ligi lipu kandajat! pag. 603 Ies uo suitsu sinine, Taga uo tuli punane. Kui jäeb sõda seisemaie, Rahu rum̄al3 lüödanesse, Siis tule jälle kojoje! Olli siis sõda seisma jäänud, Olli siis Türki tüdinud, Olli siis Vene väsinud, Olli siis Rantsus rahu teenud, Ingellant jäänd ingama, Puolakas jäänd puhkama, Tulli siis jälle tagasi, Oma kulda kuarikiga, Oma vaski vankeriga. Ei es tunne isa, ei es tunne ema, Ei tunne minija miesi, Ega tunne kälide kuasa. Õde siis tundis venna nuore: Oma mies, oma obune, Oma lakk tall laikus pias. Tuodi siis õled tubaje, Pandi patjuse magama: pag. 604 Maka maka vennikene, Maka oome ommikuni! Aa siis meile sõja juttu: Kas uo sõjas naene armas, Naene armas, kuasa kallis? Sõjas ei ole naene armas, Naene armas, kuasa kallis; Sõjas uo armas aljas mõeka, Kallis kangepea obune. See piastab mehe sõjasta, Sõja mõekade siasta, Vaenu raudade vahelta. Mis uo sõjas saiaks süia, Mis uo sõjas viinaks juua, Ehk uo rahaks lugeda? Sau uo sõjas saiaks süia, Mieste veri viinaks juua, Raiped rahaks lugeda. 1 (Tulli vares vaenu maalta) 2 (Läks siis isa nuorem poega Nuorem poega, nõdrem poega) 3 = trum̄il H II 6, 774/5 (105) < Sangaste khk., Keeni v. - Peter Saul < Lotta Küppär, 87 a (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi meile sÿa sõna? Vares tõie sÿa sõna. Kes pead sõtta meil minemä? Kÿke nooremb vellekõne. Nuur ei jõvva nuuli kanda, Vanembal om vaja minnä. Püss om suuri, raud om rasse, Perä paksu tinna täis. Vellekõne, noorekõne Konas sa sÿast kodu tuled? Sõtsikõne, noorekõne, Ei ma enne sÿast tule Kui näe oja õlut juuskvat, Mõtsa vere veret juuskvat. Naksi kodu ma tulema, pag. 775 Oma armsa asema pääle. Kottust tulli kulda suitsu, Tare arjast a´llast suitsu. Aie veli tare lävel: Tule esä, tunne poiga, Esä ei tunne omma poiga, Aie veli aida lävel: Tule emä tunne poiga, Emä ei tunne om̄a poiga. Aie veli kua lävel, Tule sÿsar tunne velle, Tulli sыsar tundse velle, Sõtsikõne, linnukõne, Mõse mÿÿka mul veresta, Ua ruuna rosteesta. Vellekõne noorekõne, Kas om sÿan naine armas? Naine armas, kaasa kallis? Ei ole sÿan naine armas, Sÿan om armas a´llast mÿÿka, Kangemba kallist oÿsta. Vellekõne, noorekõne, Ära sa sõitku iin na sõtta, Sõida sыa keskelle, Iin om värre laskemine, Taga koera kaitsimine! H II 6, 795/6 (12) < Sangaste khk., Sangaste v. - Gustaw Seen < Els ? (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olli mull üt´s´i väiku veli, Verevide silmiga vellekene. Tuug´i viidi Vinnemaalõ, Värvätedi väe ala Sõkuti sыa jalulõ. Vellek´ene helläk´ene, Kunas sa sыast kodu tulõd, Lahingusta vällä astud? Ei ma enne kodu'i tulõ, Lahingust ma vällä ei astu, Kui nee oru olut juuskva, Aru veere haanikat, Mõtsa veere veretäse, Mõtsa ladva lainõtasõ. Haugat´ no pini edimäst puhku, Karas´ esä kaema; Haugat´ pini tõista puhku, Karas´ imä kaema; Es no tunnõ um̄a poiga. Haugat´ pini kolmat puhku, Karas´ sыsar´ kaema; Tuusõ no uma väiku velle, K´ireviista k´indeiista, Kannuspäide kaputiista: Vellek´ene helläk´ene, Ütle mullõ sыa ohtu, Kaiba mullõ sыa kahju! Ei ma ütle sыa ohtu, Ei ka kaiba sыa kahju. pag. 796 Mõsõ mu mыыka verestä, Mõsõ mu saapa savista, Ruuna kõttu rostõst, Varsa kabja kastõst! Kost nii saapa saviga saiõ, Kost sii mыыka verega saiõ, Ruuna kõttu rostõga, Varsa kabja kastõga? Riian tapi rikka mehe, Tartun tapi targa mehe; Tuust nii saapa saviga saiõ, Tuust sii mыыka verega saiõ, Ruuna kõttu rostõga, Varsa kabja kastõga. Nüüd ma iks ütle sыa ohtu, Nüüd ma kaiba sыa kahju: Sыan ei olõ naista armas, Sыan ei olõ kaasa kallis; Sыan om armas hal´l´as mыыka, Sыan om kallis kaalarauda; Hopõn all ao täht´, Miis pääl päävä täht´; Satul´ sällän, saaridsõ jalusa, K´il´l´in´g´ene piidsakõnõ, Varajanõ varrõkõnõ. Leelo leelo ärä lõppi, Helle lelle jälle alusta. H II 7, 43/4 (2) < Vaivara khk. - M. Treuberg (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Joo nägib veli tulema Pea paistab päälta metsa Jajad alta harva metsa Saapad üle salude Sõitas isa õuveeije Tule isä tunne poiga Tuli isä ei võind tunda Venemees vene hobone Vene saapad jalassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitas ema õuveeije Tule ema tunne poiga Tuli ema ei võind tunda Venemees vene hobone Vene saapad jalassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitas velje õuveeije Tule veli tunne velje pag. 44 Tuli veli ei voind tunda Venemees vene hobone Vene saapad jalassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitas õe õuveeije Tule õde tunne venda Tuli õde tundes venda Oma mees oma hobone Omad saapad jalassa Omad kindad käessa Omad kirjad kinnastessa Tule tuppa veljekene Tule tuppa istumaije Istumaie rääkimaie Õega kõnelemaie Veli varsi vastaeli Oo sõsar sõsarike Pühi saapad savesta Sukka vikkelid veresta Siis tulen tuppa istumaie Istumaie rääkimaie Õega kõnelemaie Õde palvella palusi Kas on sõõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Veli varsi vastaeli Ei ole sõõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõõas on armas haljas moeka Kallis kange pea hobone. H II 7, 119/22 (17) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) Vt. lisaandmeid leheküljel 182, 277. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Eite pojalta küsimaie: pag. 120 Pojukene pohlakene! Lehekene linnukene! Millal peased vaenu väljalt Millal sõidad sõjasta kojuje? Poega kuulis poega kostis: Eidekene ellakene Mesimagus memmekene Kulla kallis kasvataja Armas rinda annetaja! Siis sina minuda oota Kui taevast saia sajaksi Väraval on viina sooned. Meri mõlgustab mõduda. Eite poega õpetama: Pojukene pohlakene Lehekene linnukene! Kui lääd sõttaje sõdima Väe ulka väenamaije; Ära mine sõja eessa Ära mine sõja järele Sõida sõja keskella. Esimised eidetakse Tagumised tapetakse pag. 121 Keskel käiad koju tulevad Poeg tuli sõitades sõjasta Pead väenades väesta Sõitis õe õue alla. Tule õde tunne venda? Tuli õde, ei ta tundand. Venemees, vene obune Vene piitsuke pihussa Vene pitsar piitsa peala. Vend sõitis venna õuele. Tuli venda, ei ta tundand! Sealt sõitis eide õue alla. Tule armas eidekene, Astu ausa taadikene! Tuli eite tundis poega, Oma poeg, vene obune Vene pitsake pihussa Vene pitsar piitsa peale, Siis tulid õed alta õue Siis tulid kokku vennad virved pag. 122 Vennad virved, kaasad kallid. Õde vennalta küsima: Kas on sõjas sõrmeluida Kas on vainul varbaluida Kallastessa kaela luida? Küll on sõjas sõrmeluida Küll on vainul varvasluida. Õde vennalta küsima: Kas on sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis? Venda kuulis, venda kostis: Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõjas on armas aljas mõeka Kallis kangepea obune. H II 7, 689 (3) < Jõhvi khk. - D. Timotheus (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjamees, sõja hobune. Sõja piitsuke pihusa Sõja kirjad kinnastesta Sõja saapad ta jallasa. Tule ema tunne poega; Tuli ema ei võind tunda. Tule isa tunne poega; Tuli isa ei võind tunda. Tule õde tunne venda; Tuli õde ei võind tunda. Tule venna tunne venda; Tuli venda ei võind tunda. Tule naene tunne meesta; Tuli naene tundis meesta. Naene kohe küsimaje: Kas on sõjas naene armas, Naene armas kaasa kallis? Ei ole sõas naene armas, Naene armas kaasa kallis; Sõas on armas aljas mõeka Kallis kangepia hobune. H II 9, 175/6 (7) < Haljala khk., Kavastu v. - Liisa Marie Kahtelberg (koguja) & W. Klaas & J. A. Rehberg (ümberkirjutajad) (1889) Vt. lisaandmeid leheküljel 180. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Läheme Looja loole, Marinala heinamaale, Loojalt loogu võtemaie Marinalt kaarutamaie, Mis mina leitsin kaare alta? Tetre leitsin kaare alta. Mis seal tetre tiiva alla? Neiu tetre tiiva alla. Mis seal neiu põlle alla? Poeg seal neiu põlle alla. Mis seal poja vöö vahela? Kirves poja vöö vahela. Mis seal kirve nurga peala? Laast seal kirve nurga peala. Mis sest laastust rajutakse! Tuba nelja nurgelista, Kambrit kahe kandilista, Aita viie viilulista. Mis seal toas tehtaneksa, Mis sealt aidast annetakse? Jahu aidast annetakse, Sõja leiba sõtkutakse, Vaenu kakku vaalitakse Kesse sõtkub sõja leivad, Kesse vaalib vaenu kakkud? Õde sõtkub sõja leivad, Õde vaalib vaenu kakkud. Kesse meist sõttaje läheb, Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb minija meesi, Ei lähe isa, ei lähe ema, Ei lähe minija meesi, Siis läheb kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nõtrem Kõige uhkem, hobu eessa, Kõige kõrgem, kübar peassa. Vend läks sauna vihtlemaie, Õde ella õpetama: Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja taga! Sõida sõja keskella, Oma herra heale peale Esimised eidetakse, Tagumised tappetakse pag. 176 Keskmised koju tulevad. - ------ Kümne aastat pärast seda Tuli vend sõjast koduje, Sõitis isa õuue alla, Sõitis ema õuue alla, Ajas aisad akkenaje, Loogad roovi ritvatesse. Tuli isa - tunne poega, Tuli ema - tunne poega, Tulge poega tunnistama, Isa tuli tunnud poega, Ema tuli tunnud poega. Ei m'e sinuda tunne: Vene mees, Vene hobune, Vene kootud kuuekene, Vene säätud särgikene, Vene kindaad käessa, Vene kirjad kinnastessa. Sõitis õe õuue alla, Ajas aisad akkenaje, Loogad roovi ritvadesse. Tule õde tunne venda - Tule õde venda tundistama. Õde tuli - tundis venda, Oma mees, oma hobune, Oma kirjad kinnastessa Oma kootud kuuekene, Oma tehtud särgikene, Oma saapad jalassa, Oma sukkad saabastessa. Õde viis venna kamberie, Hakas vennalta küsima: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Venda kuulis, vastu kostis: Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune. Sõjas nõnda meeste päida Kui on metsas mätaaida Sõjas nõnda sääre luida, Kui on ajas roikaaida Sõjas nõnda sõrme luida Kui on ajas teibaaida. Sõjas nõnda meeste kehi, Kui on puida metsaassa. Sõjas nõnda meeste verda, Kui on vett joa jõessa. H II 9, 412/3 (5) < Haljala khk., Vihula v. - J. N. (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ei mina tea ega moista Miks on ilmuke udune Taevas tahma karvaline Rahvas raua roosteessa Vennaste veri punane Käliste kära kavala. Sõsaratte sõim on suuri Vasaratte vanne laia Et on sõja sõlmimine Vene väe värvimine Kes se neist ta'ab sõtta minna Ei lä'ä isa ei lä'ä poega Ei lä'ä minia meesi Küll lä'äb keige noorem venda Kõige noorem keige nõdrem Kõige uhkema hobune Keige kõrgema kübara, Kes lä'äb venda õppetama Õde lä'äb venda oppetama Sõida sõida vennakene Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja tagan̄a Sõida sõja keskeella Esimesed heidetakse pag. 413 Tagumised tappe=takse Keskmised koju tulevad Sõida sõida vennakene Sõida isa akkenalle Isa nurme nurga peäle Halli hirnus üksi korda Kõrbi karjus kaksi korda Tule välja mo isake Tule välja tunne poega Isa tuli välja ei se tunnud Sõja mees sõja hobune Sõja kuub sõja kasukas Sõja saapad on jalassa Nuttu rättik on käessa Nuttu kirjad rättikussa Sõida sõida vennakene Sõida õeakkenalle Halli hirnus üksi korda Tule välja mo õeke Tule välja tunne venda Õde tuli välja kohe tundis Hakkas siis vennalta küsima Kas on kas on vennakene Kas on sõjas meeste päida Küll on küll on õekene Küll on sõjas meeste päida Nii kui metsas mättaaida Kas on kas on vennakene Kas on sõjas meeste sõrmi Küll on sõjas meeste sõrmi Nii kui aja teibaida Kas on kas on vennakene Kas on sõjas meeste verda Küll on küll on õekene Küll on sõjas meeste verda Nii kui vetta hallikasse. H II 9, 667/72 (56) < Haljala khk., Võipere v. - Juuli Kuus < Mai Taawetberg, 67 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme Loojale loole, Marijalle einamaale, Looja loogu võttemaie, Marijat kaarutamaie. Mis sa leidsid kaare alta? Leidsin tedre kaare alta Mis seal tedre tiiva alla? Neidu tedre tiiva alla. Mis seal neiu põlle alla? Poeg on neiu põlle alla. Mis seal poja vöö vahela? pag. 668 Kerves poja vöö vahela. Mis seal kerve nurga peale? Laast on kerve nurga peale Mis sest laastust raijutakse? Tuba nelja nurgeline, Kamber kahe kandiline. Aita viie viiruline, Lauda kuue keeruline. Mis seal tuas tehtanekse? Soja leiba sõtkutasse Vainu kakku vaalitasse; Kesse sõtkub sõja leivad? Kesse vaalib vainu kakkud? Õde sõtkub sõja leivad, Õde vaalib vainu kakud. Kesse meist sõdaje läheb? Ei lää isa, ei lää poega, pag. 669 Ei lää minija mees; Läheb kõige noorem venda. Vend lääb sauna vihtlemaie, Õde alla õpetama: "Minu ella vennakene, Ära sõida sõja eessa, Ära sõida sõja tagaje; Sõida sõja keskeella. Esimised eidetasse1 Tagumised tapetasse, Keskmised koju tulevad. Vend tuli sõjast kojuje, Sõitis isa õue alla, Ajas aisad akkenaie, Ratsutid ligi räästa. Tule isa, tunne poega, pag. 670 Lunasta poega sõjasta, Venelase vildi alta, Kurelase alta kuue, Pealta mõega mõterguse! Isa tuli välja, ei tund poega, Vene mees, vene obune, Vene piitsuke pihussa, Vene kindad käässa, Vene kirjad kinnastessa. Vend tuli sõjast koduje Sõitis ema õue alla, Ajas aisad akkenaie, Ratsutid ligi räästa. Tule ema, tunne poega Ema tuli, ei tund poega2 Vend tuli sõjast koduje, pag. 671 Sõitis venna õue alla2 Tule välja, tunne venda. Vend tuli välja, ei tund poega Vene mees, vene hobune Vene piitsuke pihussa Vene kindad käässa, Vene kirjad kinnastessa, Vend tuli sõjast kodude, Sõitis õe õue alla2 Tule õde, tunne venda Õde tuli välja, tundis venna Oma mees, oma hobune, Oma piitsuke pihussa, Oma kindad käässa, Oma saapaad jalassa, Oma sukkad saabastessa, pag. 672 Oma kirjad kinnastessa. 1 (elbitasse) 2 j.n.e. H II 9, 833/6 (115) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg < Anu Wärwa (1890) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme loojale luole, Marinulle einamalle Nüüd on looja loogu kuiva, Marina karutamine1. Mis mina leitsin kaare alta? Tetre leitsin kaare alta. pag. 834 Mis sääl tetre tiiva alla? Kerves tetre tiiva alla Mis sääl kerve nurga päälla? Laast oli kerve nurga päälla. Mis sest laasdust raiutasse? Tuba nel´l´a nurgeline, Kamber kahe kandiline, Aita viie viiluline. Mis sääl tuas tehtanekse? Sõja leiba sõtkutanne, Vainu2 kakku vaalitanne. Kes läeb sõtta sõitamaie? Keige pikkemb, keige peenemb, Keige kõrgema kübara. Kes oli pikkemb? kes oli peenemb? Vend oli pikkemb, vend oli peenemb. Õde venda õpetama: Ära sõida sõja iessa, Ära sõida sõja taganna, Sõida sõja kesgeella: Esimised eidetanne, Tagumised tapetanne, Keskmised koju tulevad. Siis oli aastat kolmat kümmet Ajas aisad akenalle, Irnus alli üksi korda Kõrbi kal´l´us kaksi korda: Tule väl´l´a mu isake, Tule väl´l´a, tunne puega pag. 835 Isa tuli - ei võind tunda Venemes vene obone, Vene piitsuke pihussa, Vene kantsik kaendelassa; Vene kootud kuub on sel´l´as, Vene säätud särk on sel´l´as, Vene kirjad kinnasdessa, Vene vammus val´l´asdessa Alli irnus üksi korda jne. õde, vend, ema tundes ära pruuti ei ööldud laulus olema. Ema tuli tundes poja: Oma kootud kuub on sel´l´as Oma säätud särk on sel´l´as jne. Siis läks tuppa Pani kübara laua pääle, Kindaad kübara pääle, Ise pääle nutamaie: Kui enne kodunna kasvin, Istusin isa tuassa, Siis mind kroonu kutsutiie, Anti sel´ga allid riided Saapad jalgaje saledad, Vüele vürsti suuri mõeka, Pajunett ja püss sai pihta; Siis olin vaene valmis soldat Siis tuli upser ulkumaie Seersant tuli seerimaie pag. 836 Leidas püssi pühkimata, Kuue nupud nühkimata, Mõeka armas al´l´astamata. 1 kaarutamine 2 muidu: vaenu H II 9, 851/4 (141) < Haljala khk., Vihula v. - K. Leetberg < Gustaw Tingas (1890) Vt. lisaandmeid leheküljel 848. tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme Lootsile1 luole, Marinulle1 einamalle, Lootsist loog oli võtemata, Marinult ein niitemata Niidin kaare, niidin kaksi, Akkasin kolmat ajama, Neljata minetamaie, Viiel ette vaatemaie. Mis säält kaare alt ma leitsin? Tetre kaare alt mina leitsin. Mis sell tetrel tiiva alla? Neiu tetrel tiiva alla, Mis sell neiul põlle alla Pueg sell neiul polle alla. Mis sell pojal puusa pealla? Kerves pojal puusa pealla. Mis seal kerve silma pealla? Laast sell kerve silma pealla. Mis sest laastust raiutasse? Raha kerstu raiutasse, Tuba nelja nurgelista, Kambrid kahe kandilista, Aita viie viirulista Mis sest tuast tehtanekse? Sest saab sõja kindlus kantsi Mis sest kambrist tehtanekse? Sest saab sõja seisupaika, Ülema ülespidamist. pag. 852 Mis sest aidast tehtanekse? Sest saab sõja kraami aita Mis sest kerstust tehtanekse? Sest saab soja raha kerstu. Osdin ma omale obuse, Linalaka täkukese Sõidin ma ära sõdaje, Ajasin oobeldes vägeje, Sõidin kuuda, sõidin kaksi Sõidin kortli kolmat kuuda, Natukene neljat kuuda, Veerandi veel viiet kuuda, Sõidin kuuendel koduje Sõidin isa alle õue, Isa alle akenalle. Ajasin aisad akenasse, Looga küüned küüniksesse, Lõin ratsud räästasse, Lõin jalga, tärisin mõeka: Tule isa, tunne puega. Isa tuli, ei võind tunda. Kust võib tunda pueganeisse Sõjames, sõja mehike Sõja aga piitsuke pihussa, Sõja kantsik kaendelassa, Sõja kirjad kinnastessa. Sõida ära sõja meesi, Aja ära Arju meesi Mina aga sõideldes sõdaje pag. 853 Oobeldes oma vägeje Soidin kuu, s. kaksi Sõidin kortli kolmat kuuda, Natukene neljat kuuda, Veerandi veel viiet kuuda, Sõidin kuuendel koduje. Sõidin venna alle õue, Venna alle akenalle Ajasin aisad akenasse Looga küüned küniksesse Lõin ratsud räästasse Lõin jalga täristin mõeka: Tule venda tunne venda! Tuli venda, ei võind tunda Sõjamees sõja mehike Sõja piitsuke pihussa Sõja kantsik kaendelassa Sõja kindajed käessa Sõja kirjad kinnastessa. Sõida ära sõja meesi ............... Sõidin õe alle õue ............... Tule, õde, tunne venda! Õde tuli, ei võind tunda Sõjames, sõja mehike ................. Sõidin ema alle õue Ema alle akenalle Ajasin aisad akenasse pag. 854 Looga küüned küüniksesse Lõin ratsud räästasse Lõin jalga, täristin mõeka: Tule ema, tunne puega! Ema tuli, tundes poja. Oma kootud kuubedesta, Oma säätud särkidesta, Oma aetud kaeluksesta Oma õmmeldud õladest. 1 (L. ja M. on heinamaade nimed Karula vallas.) H II 9, 860/2 (148) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui mind viidi soldatista, Soldatiks ja kuornetiks Viidi musta maanteed mööda, Tallinna tasasta teeda Ei mind nutnud nurme neiud, Alatsenud allid kuued, Enne kui mastid maale paistid Linna tornid tolgendasid. Siis mind nutsid nurme neiud, Alatsesid Arju piiad: See peig oli minu nimella Nüüd on saanud soldatista, Soldatist saand saapad jalga, Ausa alli kuue sel´ga, Kroonu valged kindad kätte. Peigu kuuleb, vasta kostab Neiu noore nutu peale: pag.861 Ära nuta, neitsikene, Ära nuta, noorukene, Lass tulen mina tagasi, Siis kihlan kiriku juures. neiu: Ehk pärib kroonu tagasi? Ehk läed sõtta sõitemaie? Vene väkke vehkimaie? Ää sõida sõja eessa, Ää sõida sõja järele, Sõida sõja keskeella. Esimised elbitasse, Tagumised tapetasse Keskmised koju tulevad. Peigu kuulis, vasta kostis: Oh sina armas abikaasa, Ei tunne sina minuda Nõnnap, nõnnap, vennukene, Nõnnap ta pärast oligi Tuli sojast seie maale, Sõitis isa ukse ette: Tere isa! tunne puega! Tuli isa, ei tund puega: Sõjames, sõja obune, Sõja piitsuke pihussa Sõja saapaad jalassa Sõja kandsik kaindelassa Sõja kindaad käessa. Siis akkan mina menema pag. 862 Isa pani õue kurja kuera, Kurja kuera, rauda raki Sõitsin ema ukse ette: Tere ema! tunne puega! Tuli ema, ei tund puega ................ Sõidin venna ukse alle ................ Armsa abikaasa juurde: Tere armas abikaasa! Tuli taa, ei tunnud meesta ................ Sõitsin õe ukse ette: Tere õde tunne venda! Õde tuli, tundis venna. Oma mees, oma obune Oma kindaad käessa, Oma piitsuke pihussa, Oma saapaad jalassa Oma kandsik kaendelassa. H II 9, 862/3 (149) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas ailas mõeka, Kallis kangepea obune. Mis ei irnu einusida, Ega karju kaerusida, Irnub sel´ga istujaida, Karjub kangeid valjaaida pag. 863 Se peastab mehe sõjasta, Ema lapse lahingista. H II 10, 321/2 (42) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. - J. Ustallo (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Toodi meil sõja sõnumida Kesse meist sõdaje läheb Kas lääb isa, või lääb ema Või lääb õde, või lääb venda? Läks siis kõige noorem vend; Kõige noorem, kõige nõrgem Kõige uhkema obuga1 Kõige kõrgema kübaraga. - Tuli sõjasta kojuje Sõitis isa alla õue Tule isa tunne poega Sõitis venna alla õue Venna alla akenaie Tuli vend, ei tunnud venda. Sõitis õe alla õue Õe alla akenaie Õde tuli tundis venna: Sõjamees, sõja obune Sõja kindad kääessa Sõja sõrmed kinnastessa Õde tuli, tundis venna, Kübarasta, kinnastesta, Sadulasta, saabastesta Oma tehtud kuuekene Oma seatud särgikene Oma karratud kasukas. Õde küsis venna käästa: "Kas on sõjas naine armas, "Naine armas, kaasa kallis?" "Ei ole sõjas naine armas, "Naine armas, kaasa kallis "Sõjas on armas aljas mõeka "Kallis kangepea obune." pag. 322 Õde küsis venna käästa: "Kas on sõjas sõrmeluida?" "Nõnda sõjas sõrmeluida "Kui on ajas teibaaida "Nõnda sõjas külleluida "Kui on ajas roikaaida." "Kas on sõjas meeste päida?" "Nii on sõjas meeste päida "Kui on soossa mättaaida." 1 (obusega) H II 10, 384/5 (111) < Lüganuse khk. - J. Ustallo (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oh minu mehed murani Kuhu pean mina menema Vein mina mõõga mõisaaie Erra ette lavva peale Errad risti eitelesid Kuningad need kummardasid1 Prouad põlvili palusid Kust see mõõk on vällja tullnud? See mõõk on sõasta tullnud Sõasta, sõa meestesta Sõa meeste sõrmeluista Katku meeste kaula luista Vainu2 meeste varba luista, Nõnnda on sõassa sõrmeluida Kui on maall'la vitsa aida Nõnnda on sõasta sääreluida Kui on maall'la varba aida3 Nõnna on sõassa reie luida Kui on maall'la roika aida Minu ella vellekene; "Kas on sõas naine armas "Naine armas, kaasa kallis? "Ei õle sõas naine armas, "Naine armas kaasa kallis, "Sõas on armas aljas mõõka "Kallis kange pea obune." "Kes päästab mehe sõasta, "Sõasta sõa seesta? "Mõõk päästab mehe sõasta, "Sõasta, sõa seesta." pag. 385 "Õde akkas õpetama: "Minu ella vellekene "Ära sõida sõa eessa "Ära sõida sõa tagana "Sõida sõa keskeella" "Esimised eidetakse "Keskmised keedetakse "Tagumised tapetakse." 1 Mitte: kumardasid vaid kummardasid. 2 Peaks ehk vaenu olema, sest vainu tähendab karja kogumise paika? 3 Miks kirjutavad kirjanikud: aid? Räägib rahvas ommetegi aed. Aid ja ait on mõlemad muutes "aida", seega pole vahet kirjutades, kas on siis aed või ait. Näiteks Aid, läks aida; ait - aida (uks). Aed peaks kirjutadama ja mitte aid. H II 10, 733/4 (17) < Viru-Jaagupi khk. - J. Müllerbeck < Toomas Kivinuk (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul Kesse tõi sõja sõnume Vares tõi sõja sõnume Kessi meilta sõtta läheb Kas lääb isa või lääb ema Või lääb minia meesi Või lääb kõige noorem venda Ei lää isa ei lää ema Ega lää minia meesi Lääb kõige noorem venda Ellakene vennakene Kui lääd sõtta sõitelema Ää sõida sõja eesse Ää sõida sõja tagaje Sõida sõja keskeelte Esimised eidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. Tuli koju noori meesi Sõitis isa ukse ette Sõitis ema ukse ette Tule isa tunne poega Võeras mees võeras hobune Võeras piitsuke piusse Võerad kindad käesse Võerad kirjad kinnasdesse Vend sõitis venna ukse ette Tere venda tunne venda Võeras mees võeras hobune Võeras piitsuke piusse Võerad kindad käesse Võerad kirjad kinnastesse Vend sõitis õe ukse ette Tere õde tunne venda Oma mees oma hobune Oma piitsuke piusse Oma kindad käesse Oma kirjad kinnasdesse Ellakene vennakene Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis O õde madalukene Sõjas ei ole naene armas, kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõeka Kaunis kange pea hobune Kes peastab mehe sõjasta Mehe poja Pohlamaalta Ellakene, vennakene Kas on sõjas meeste verda O õde madalukene Sõjas on nõnda meeste verda Kui vetta veskide peala pag. 734 Ellakene vennakene Kas on sõjas meeste päida? Sõjas on nonda meeste päida Kui soos mättaaida Ellakene vennakene Kas on sõjas meeste sõrma Sõjas nõnda meeste sõrma Kui on meres pilliroogu H II 11, 331/2 (97) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares on vaga linnukene, Munes meie mulgu alla, Audus aida katuksella, Tõi meile sõja sõnumid. Kesse meist küll sõtta läheb? Kas läheb eite, või läheb taati, Või läheb minija meessi, Või läheb kõige noorem venda? Ei läind eite, ei läind taati, Ei läind minija meessi, Kõige pikem, kõige peenem, Kõige nõrgem, kõige noorem, Kõige kõrgemad hobused, Kõige suurem sõidu saan. Ema läks poega saatemaie: Ä sõida sõja eessa, Ä sõida sõja tahaje, Sõida sõja keskeella. Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad, Kudas seal sõjas oldaneksa? Lahingissa lastaneksa. Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, pag. 332 Naine armas, kaasa kallis, Sõjas on armas haljas mõõka, Kallis kange pea hobune, See peastab mehe sõjasta, Sõja keanude käesta, Vaenu raudade vahelta, Tule keeru keskeelta, Sõjas on enam meeste sõrmi, Kui on soossa jõhvikaida, Sõjas on enam meeste päida, Kui on metsas mättaaida. H II 11, 497 (10) < Väike-Maarja khk. - Anna Elken (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui toodi sõa sõnumit Vaenu keeled kannelteie Väe raamatud veeti Kes meista sõdaje läheb? Läks jo kõige noorem venda Kõige noorem koige nõrgem, Kõige uhkemad hobused Koige viksimad veiksed. Isa pojale õpeteles: "Kui hakad sõas sõdima Ehk hakkad koju tulema Ä'ä sõida sõa eessa Ä'a sõida sõa tagana. Sõida soa keskeella Esimesid hukatakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad." Ootasin aastaid pooli Kannatasin kuuda kaksi. Kui tuli meesi sõasta Hirnus halli es'mist korda Õe õuue minnessana Õde vennale õpeteles: Astu maha halli seljast Kõnni maha korvi seljast Siis jägi sõa sõnumit." ""Oh minu ode madala Tinarinda tillukene Mine too meresta vetta Pese m'u saapad veresta Häiga mu hobu higista Kasi kannus kasteesta Roogi mõõka roosteesta Siis jäg'sin sõa sõnumit. Enam on sõas meeste verda Kui on vetta veskidella. Enam on sõas meeste paida Kui on soossa mättaaida Enam sõas sõrmeluida Kui on jõessa pilliroogu H II 11, 714/5 (26) < Väike-Maarja khk. - Johannes Reise (1889) tüübinimed kontrollimata Vares - ÜLD + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Vares on vaga linnukene, Munes meie mulgu alla, Auudus aida katuksella; Tõi meile sõja sõnumid. "Kesse meist küll sõtta läheb?" - "Kas läheb eite, voi läheb taati, Või läheb minija meessi, Või läheb kõige noorem venda?" Ei läind eite, ei läind taati Ei läind minija meessi. Kõige pikem, kõige peenem, Kõige nõrgem, kõige noorem, Kõige kõrgemad hobused; Kõige suurem sõidu saan! Ema läks poega saatemaije. "Ä' sõida sõja eessa, Ä' sõida sõja tagaje, Sõida sõja keskeella. Esimised heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad." - "Kudas seal sõjas oldanikse; Lahingissa lastaniksi; Kas on sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis?" - "Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis; Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kange pea hobune. See peastab mehe sõjasta, Sõja keanude käesta, Vaenu raudade vahelta, pag. 715 Tulekeeru keskeelta. Sõjas on enam meeste sõrmi, Kui on soossa jõhvikaida! Sõjas on enam meeste päida, Kui on metsas mätaaida. - H II 11, 745/8 (28) < Väike-Maarja khk. - Johannes Reise (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõja sõnumida, Kessi kandis vaenu keeled? Kägu tõi sõja=sõnumida, Vares kandis vaenu keeled! Kessi meista sõtta läheb - Kas lä'eb äia, või lä'eb ämma, Või läeb veike vennikene? Ei läind äia, ei läind ämma, Ei läind veike vennikene. Mina lähena sõdane. - Olen nädalat neli viisi Kaksi päeva peale seda. Sõda suur jäi seisamaie, Vaenu härrad vahtimaie. Kes on imet enne kuulnud Ehk on imet enne näinud Et on neidu sõjassaana Punapärjad peala vetta Mine koju neitsikene Las' tuleb veike vennikene Kõige noorem - kõige nõrgem, Kõige viksim viisistagi Kolge julgem jutustagi. - Mina lähena kojuie pag. 746 Siis läks veike vennikene - Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige viksim viisistagi, Kõige julgem jutustagi. - Vend oli juba peale aasta Nädalata neli viisi. Sõda suur jäi seisamaie Vaenu härrad vahtimaie. Sõida koju noori meesi! Vend tuli koju sõitemaie. - Sõitis isa ukse ette. - Halli hirnub ühe korra: - "Tule isa tunne poega!" - Tuli isa ei või tunda, - Sõja mees, - sõja hobune, Sõja piitsuke peossa Sõja kindaad käessa Sõja kuba=ar peassa Sõja saapaad jalassa Sõja kirjad kinnastessa. Sõitis ema ukse ette. Halli hirnub teista korda: "Tule ema tunne poega!" - Tuli ema ei või tunda - Sõjamees - sõjahobune, pag. 747 Sõja piitsuke peossa Sõja kindaad käessa Sõja kübaar peassa Sõja saapaad jalassa Sõja kirjad kinnastessa. - Sõitis venna ukse ette Halli hirnub kolmat korda; "Tule venda, tunne venda!" - Tuli venda - ei võind tunda. - Sõjamees - sõjahobune Sõja piitsuke peossa Sõja kindaad käessa Sõja kübaar peassa Sõja saapaad jalassa Sõja kirjad kinnastessa. - Sõitis õe ukse ette Halli hirnub neljat korda: "Tule õde, tunne venda!" Tuli õde tundis venna Sadulasta, saapaasta Vana vaski vammuksesta. Oma mees - oma hobune, Oma piitsuke peossa, Oma kindaad käessa, Oma saapaad jalassa, pag. 748 Oma kübaar peassa, Oma kirjad kinnastessa. Õde venda palumaie: Minu hella vennakene Tule tuppa istumaie Järile jalutamaie. - Vend tuli tuppa istumaie Järile jalutamaie Õde kohe küsitelle: "Minu hella vennakene, Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis?" Venda kuulis, kostis vastu: "Ei ole sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis! - Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kange pea hobune Kes peastab mehe sõjasta, Rootsi laeva laskemasta Tina tompu tõstemasta. H II 12, 25 (9) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõttaminija Külarahvas, kütke ahju Viige mind aga vihtlemaie Tooge õrred, pange parred Vihelge mind viimist korda, Vihelge mind mehe moodi Minu kord oli sõtta minna Nüüd hakkan mina minemaie Kuninga ette kuulutamaie Keisri ette kirjutamaie Moad ma annan mõisa kätte Pruudi küla poiste kätte Tubaka kotti tutvate kätte. H II 12, 226/8 (73) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Vares - ÜLD + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Vares vaga linnuke Munes meile mulgu alla Audus aida katuksella Tõi meile sõja sõnumid, "Kissi meist küll sõtta lähäb Kas lähäb eite, või lähäb toati Või lähäb minija meesi Või lähäb koige noorem venda, Ei läind eite, ei läind toati Ei laind minija meesi, Kõige pikem, kõige peenem Kõige nõrgem, kõige noorem Kõige korgemad hobused Kõige suurem sõidu soan, Ema läks poega soatemaie: pag. 227 "Ää sõida sõja eessa, Ää sõida sõja tagaje Sõida sõja keskeella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Jäärmised raiutakse Keskmised kojuje tulevad." Kudas seal sõjas oldaneksa? Lahingisse lastaneksa Kas on sõjas naine arma? Naine armas, koasa kallis? "Ei ole sõjas naine armas Naine armas, koasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune See päästab mehe sõjasta pag. 228 Sõja kjäenude käästa Vaenu raudade vahelta Sõjas on enam meeste sõrmi, Kui on soossa jõhvikaida Sõjas on enam meeste päida Kui on metsas matta päida. H II 13, 587/91 (9) < Türi khk. - M. Tults (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida Kägu tõi sõja sõnumida Kes meist homme sõta lähäb Kas lähäb eite või lähäb taati Või lähäb kõige vanem venda Ei läha eite ei läha taati Ei lähä kõige vanem venda Kõige pitkem kõige peenem Kõige noorem teiste seasta Ellakene vennakene Sa lähäd sõtta sõdimaie Vaenu vastu voitlemaie Sõja laulu laskemaie pag. 588 Üpa halli karga kõrvi Veereta veri punane Üpa isa õue alla Hall see hakas hirnumaie Isa koera haukatilla Tulli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma poega Vene mees, vene obune Vene kübar tall peassa Vene kirja kinnas kätte Vene kirja kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene raami rattastessa Üpa halli karga kõrvi Veereta veri punane Üpa ema õue alla Hall see hakas hirnumaie Ema koera haukatilla Tulli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma poega Vene mees vene obune pag. 589 Vene kübar tall peassa Vene kirja kinnas kätte Vene kirja kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene raami rattastessa, Üppa halli karga kõrvi Veereta veri punane Üpa venna õue alla Hall see hakas hirnumaie Venna koera haukatilla Tulli õue vaatamaie Ei tema tunnud oma venda Vene mees vene obune Vene kübar tall peassa Vene kirja kinnas kätte Vene kirja kinnastessa Vene piitsuke peussa Vene raani ratastessa. Üpa halli karga kõrvi Veereta veri punane Üpa õe õue alla Hall see hakkas hirnumaie Õe koera haukatilla pag. 590 Tulli õue vaatamaie Oma vend oma obune Oma kübar tall peassa Oma kirja kinnas kätte Oma kirja kinnastessa Oma piitsuke peussa. Oma raami rattastessa. Tule tupa ella vennda Pane kintad laua peale Kübar kinnaste peale Hakka sõjast jutustama Kas sull sõjas naene armas Oh Jumal õde madala Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas on armas halljas mõõka Kaunis kangepea obune Kas on sõjas meeste päida Oh Jumal õde madala Nii on sõjas meeste päida Nii kui metsas mättaida Kas on sõjas meeste jalgu Oh Jumal õde madala Nõnda sõjas meeste jalgu pag. 591 Nii kui metsas pulki palju Kas on sõjas meeste sõrmi Oh Jumal õde madala Nõnda sõjas meeste sõrmi Nii kui väljal villja päida. H II 13, 759/60 (18) < Järva-Jaani khk. - Carl Õiglas (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli üksi ainus venda Seegi sõtta saadeti Väepeale värviti Pandi pampu kandemaie. Vend tuli sõjasta kodusse Isa ei tunnud poega noori Ema ei tunnud poega noori: Õde aga tundis venda noori. Oma vend oma hobune Oma piitsuke piussa Oma kindad käessa Oma kirjad kindaessa Oma raamid ratastessa1. Läksin aga vennalta küsima Ellakene, vennakene, Kas see sõjas naine armas " " " kaasa kallis?" Venda mõistis jälle kostis: "Ei oln'd sõjas naine armas Ei olnd sõjas kaasa kallis. Sõjas oli armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes peastab mehe sõjasta pag. 760 Mehe poja pohlamaalta Mehe venna venemaalta? 1 (kinda kirjade) H II 14, 295/7 (1) < Ambla khk., Jäneda v. - Konrad Roost < Ann Anderson (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Toodi meil sõja sõnumid Rootsi raamatuid veeti Sõja kirju kirjutati Kesse meist läheb sõdaje Ei läe eite, ei läe tuati Ei lähe minija meesi Küll läheb kõige noorem venda Õde usin õpetama Ja on kärmas käskimaie Ellakene vennakene Kui läed sõttaje sõdima Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja tagaje Sõida aga sõja keskeella Ees aga kukuvad kuningad Taga matsutaks majurid Keskmised koju tulevad Kui tuli vennake koduje pag. 296 Sõitis isa ukse ette Tule isa tunne puega Tuli isa ei tund puega Sõitis ema ukse ette Tule ema tunne puega Tuli ema ei tund puega Sõitis venna ukse ette Tule venda, tunne venda Tuli venda, ei tund venda Sõitis õe ukse ette Tule õde tunne venda Tuli õde, tundis venda Oma vend, vene obune Vene piitsuke pihussa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Vene suapad jalgadella Vene kannus kanna peale Vene mõõgake vööla Vene tuppe mõõgaalla Kust mina tunnen ella venna pag. 297 Kui suatsin venna kodunta Selga andsin surma särgi Kaela kalmu rätikugi Pähe panin mure kübara Sest nüüd tunnen ella venna. H II 14, 505 (2) < Ambla khk. - Joosep Freimann (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tere hella vennakene! Kas on sõjas naine armas Naine armas, koasa kallis? O minu õde madala! Ei ole sõjas naine armas Naine armas, koasa kallis. Sõjas armas aljas mõeka, Kaunis kangepea hobune. H II 15, 388/9 (3) < Jüri khk. - Karl Angelus (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tule eit ja tunne poega Tuli eit ja ei tund poega Võeras mees võeras hobune Võeras piitsuke peussa Võeras kallis kaela rätte Tule toati tunne poega Tuli toati ja ei tund poega Võeras mees võeras hobune Võeras piitsuke peussa Võeras kallis kaela rätte Tule õde tunne venda Tuli õde ei tund venda Võeras mees, võeras hobune Võeras piitsuke peussa Võeras kallis kaela rätte Tule venda tunne venda Tuli venda tundis venda Oma mees, oma hobune Oma piitsuke peussa Oma kallis kaela rätte Istu maha tooli peale Räägi mull sõea sõnumid Kas on sõeas naene armas pag. 389 Naene armas, koasa kallis? Ei ole sõeas naene armas Naene armas, koasa kallis Sõeas on armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Kis peastab mehe sõeasta Mehenaese Narva teelt Nõnda on sõeas meeste konta Nõnda kui aeas roikaid Nõnda on sõeas meeste verda Nõnda kui vette hallikaid Nõnda on sõeas meeste päida Nõnda kui soos mättaid Nõnda on sõeas meeste silmi Nõnda kui soossa jõhvikaid. H II 15, 525/7 (6) < Harju-Jaani khk., Kambi v. - M. Neumann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares oli vaga linnukene. Piikus meie pihlakas, Õetsus meie õunapuus, Pea oli päeva tõusu poole, Saba Sandri mõisa poole. See tõi sõja sõnumida. Kissi meist sõdaje läheb? Kas läeb eite, või läeb taati, Või läeb minija meesi, Või läeb käliste kaasa? Ei läind eite, ei läind taati, Ei läind minija meesi, Ei läind käliste kaasa. Hakkasin mina minema: Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige priskem, kõige peenem, Kõige kõrgimad hobused, pag. 526 Kõige kallim sõidu saani. Õde õues õpetelle: Ää sõida sõja eessa, Ää sõida sõja järele, Keera aina keske vaenu. Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. - Võtsin õe õpetusta: Ei sõit' sõja eessa, Ei sõit sõja järele, Keerasin ma keske vaenu. Tapsin sõjas sõidu=ruuna Lahingis laugu täkukese, Kroonu kirju varsukese. Siis ma sain sõjast tulema. Sain ma Viiburi linna alla, Seal ma tegin teise tembu Panin linna liiva jooksma, Uulitsad udu sadama. Saksad said turult tulema, Alevist rahvas ajama, Pue poisid said punuma, Lihunikud lippamaie. Mis trummi turulla hüiab Ja sarve sadamas karjub, Vilepilli vingutakse, Paralaikat paugutakse? Nüid läeb ära noori meesi, Läheb tantsides tagasi, pag. 527 Hoobeldes oma külasse. - Siis hakkas meri mürama, Meri=härga möurgelema, Heering hakkas hilberdama, Silgud tündris siputama: Silgud tegid silpa=salpa, Kilusilgud kilpa=kalpa, Kamelid lõid kaksi laksi. H II 15, 582/4 (77) < Harju-Jaani khk., Anija v. - M. Neumann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Augub meie aavikus, Piigub meie pihlakas, Reagib meil sõja sõnumeid. Kesse meist sõdaje läheb? Kas läeb eite, või läeb taati, Kas lähäb minija meesi, Või läeb veike vennakene? Ei läind eite, ei läind taati, Ei läind minija meesi, Ei läind veike vennakene. Isa oli halli ahju peala, Vend oli veike kätkiissa, See tahab piimala pidada, Noorel koorel kasvatada, pag. 583 Lehma võila võerutada. Hakkan siis mina minema, Kõige noorem, kõige nõrgem Kõige viksim vennakene, Kõige uhkemad hobused. - Õde hakkas õpetama: - - - - - - - - - - Mu vend tuli sõjast koduje! Hüppa halli, krõpsi kõrbi, Veereta veri punane, Lase traavi lehte lauku. Aja taadi hooviensi, Aja aisad akkenasse, Kulda looka reastaasse, Halli jalad paku peale. Taadi koera haugatelle, Musta rakki raksatelle, Hõbe püssi paugatelle. Taat tuli välja vaatamaie. Tule taati, tunne poega! Tuli taati, ei tund' poega. Kust ma sinugi tunnen? Võrsi võeras hobune, Võeras kuub, võeras kübara. Võera kootud kuue õlmad, Võera seatud seare paelad, Võera vammuksed vöölla! - Tuli eite, ei tund poega, Tuli vend ja ei tund venda. Tuli õde, tundis venda: pag. 584 Tere, tere vennakene! Jumaleme õekene! Kust sina minugi tunned? Oma kootud kuue õlmast, Oma seatud seare paelust Oma vammuksed vöölla. Õde vennalta küsima: Oh mu veike vennakene, Räägi mul sõja sõnumid! Venda kuuleb, vastu kostab: Oh mu õde madala! Pese mu verine särki, Uhu urvane palakas. Nõnna, nõnna õekene, Nõnna sõjas meeste verda, Kui on meres vetta palju. Nõnna sõjas meeste päida, Kui on sõjas mättaaida. Nõnna sõjas meeste sõrmi, Kui on meres pilliroogu. H II 16, 46/9 (43) < Kose khk., Ravila v., Nõmbra m. - J. M. Sommer < Juhan Näru, 56 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Päev oli alles tõusemata, Siis olid saksad sõitemassa, Isandad olid hulkumassa, Liisu lauad liikumassa. Sedel tehti, silmad pesti, Silmad pesti, pea soeti, Siis mind tõlda tõstetie. Nüüd jäid nutma meie neiud, Kurtama jäid kullakesed, Ahatsema aida teeda, Kahatsema kaevu teeda, pag. 47 Nüid head päeva meie neiud, Nüid vast kroonu kutsub minda, Omal hoidma hobusida, Omal seadma sadulaida, Kuningal oli kolmi kõrbi: Need tahvad harjale harida, Rauda kammile kasida, Kulda soale sugale, Kulda piile piibada Kümme oasta pärast läksin Sõja sakste palveelle: Kulla härrad, kohtu härrad! Kubernäri kuulsad härrad! Laske mind teele minna, Koju moale kolmeks kuuksi, Minu pruut jäi põlleeta, Ilus jäi ilma ehteeta, Kallis jäi ilma kateeta. Anti luba teele minna, Teele minna, moale minna, Kolmeks kuuksi kodumoale. Nüid ma tahtsin laeva minna, Laevas lassa kojumoale, Mina laevameest paluma: Kulla kipar, kallis kapten, Laeva purje poisikene! Sõida minda sõjameesta, Sõida kroonusta kojuje; Sõua laeva, jõua laeva, Sõua laeva Tallinna alla. pag. 48 Sain ma Tallilinna alla: Mõni mõtles kuu kohina, Mõni mo hinge mühina, Ei see old kuu kohina, Ega mo hinge mühina, See oli poatide pahina, Laia laene laksumine. Sain ma Tallilinna alla, Nägin tõlda tõusemaie, Kroonu vankert veeremaie, Ma läksin tõlda voatamaie, Mis ma leidsin tõllastagi? Sealt leidsin kuninga kuue, Ja selle saksa saterkuue Vürsti need vöed mõlemad. Nüid ma pois tahan moale minna, Kodumoada katsumaie, Vanemaida voatamaie, Pruudikesta teretama. Sõitsin isa õue peale. Kust ma tundsin isa õue? Isa häista õunapuista, Magusaista marjapuista. Tuli isa, ei tun'd poega, Tuli ema, ei tun'd poega; Vene mees, vene hobune, Vene piitsuke pihussa, Vene kirjad kinnastesta. Sõitsin venna õue peale, Tuli venda, ei tun'd venda. pag. 49 Vene mees, vene hobune, Sõitsin õe õue peale, Tuli õde ei tun'd venda, Venemees, vene hobune. Sõitsin pruudi õue peale, Tuli pruuti, tundis peiu; Oma mees, oma hobune, Oma seatud seare paela. H II 16, 120/1 (147) < Kose khk., Rooküla - J. M. Sommer < Mari Tombrik, 58 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui lään sõtta sõitemaie. Kas on sõjas naine armas, Kas on sõjas koasa kallis? Ei ole sõjas naine armas, Ega ole sõjas koasa kallis; pag. 121 Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune. See peastab mehe sõjasta, Sõja leiba sõtkumasta, Vaenukakku voalimasta. H II 16, 123/4 (154) < Kose khk., Rooküla - J. M. Sommer < Mari Tombrik, 58 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõtta, sõtta, eidekene, Sõtta, sõtta, toadikene! Sõtta pean mina minema, Veristelle vestidelle, Maksakarva mastidelle, Kopsukarva kuubedelle Sõtta lähän ma sõdima, Venna eest lään vehkimaie. pag. 124 Hobu oli all ja hobu oli peal, Mees oli peale päevaja, Sealt siis jooksid vere jooned, Vere jooned, päeva piired. H II 16, 718 (34) < Risti khk. - Toomas Asper & Jakob Asper < Eewa Lintsbach (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Läksin põllul kündema Vares tõi sõja sõnumid Kesse meilt siis sõtta läheb Isa on vana ema on vana Vend mul kiigub kätki sees Ja õde mul magab õledel Kesse muud kui mina ise Kesse meilt siis sõtta läheb Isa on vana ema on vana Kesse muud kui mina ise Isa oli tarka õppetama Ema oli tarka õppetama Ära sõida sõja ees Ära sõida sõja taga Sõida sõja keskeella Esimesi eidetakse Tagumesi tappetakse Keskmesi koju oodetakse Kesse mind siis koju ootab Pea tal värava posti peal Käppad värava käänu taga Läksin sõites isa õue Isa õue ema õue Isa tuli välja vaatama Ema tuli välja vaatama Tere isa tunne poega Tere ema tunne poega Ei see isa tunnud poega Ei see ema tunnud poega Vene mees ja vene hobu Vene vaske valjastessa Hüppa hall ja keera kõrv Karga kapr jaluke Läksin sõites venna õue Vend tuli välja vaatama Tere venda tunne minda Ei see venda tunnud minda Vene mees ja hobu Vene vaske valjastes Hüppa hall ja keera kõrv Ja karga kaper jaluke Läksin sõites neiu õue Neiu tuli välja vaatama Tere neiu tunne minda Kus see minda tundis Oma suka vikeldest Oma kinda rannetest Ja oma vöö kirjadest. H II 17, 47/9 (34) < Märjamaa khk., Tolli m. - M. Siedermann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Kõksus kõrvi, laskis alli Kõksus kõrvi esimest korda Laskis alli esimest korda Kuk aga laulis esimest korda Koer aga aukus esimest korda Lehm aga ammus esimest korda Poeg sõitis isa õue alla Isa läks õue vaatama Poega isa teretama Tere taati tunne poega! Kust võin tunda, kust võin teada Vene mees, vene obune Vene piitsuke peus Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kingapaelad. Sõitis venna õue alla Koer aukus koledaste Lehm ammus aledaste Obu irnus eledaste Vend läks õue vaatama Tere venda, tunne minda! Kust võin tunda, kust võin teada Venemees, vene obune Vene piitsuke peus Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kinga paelad. pag. 48 Siis sõitis õe õue alla, Koer aukus koledaste Lehm ammus aledaste Obu irnus eledaste Õde läks õue vaatama Tere õde, tunne venda! Kust võin tunda, kust võin teada Vene mees vene obune Vene piitsuke peus Vene kirjud kinduksed Vene seutud suka paelad Vene keerud kingapaelad. Siis sõitis eede õue alla, Koer aukus koledaste Lehm ammus aledaste Obu irnus eledaste Eit läks õue vaatama Poega eite teretama Tere eite, tunne poega! Jumaleme pojukene Oma mees oma obune Oma piitsuke peus Oma kirjud kinduksed Oma seutud suka paelad Oma keerud kinga paelad Oma uhtud uued kuued Oma pestud peened särgid Oma vaalitud rätikud pag. 49 Üppa maha alli sellast, Suure kõrge kõrvi sellast, Linalaka laugu sellast Pisikese paadi sellast Tule tuppa istu maha Lange laia laua taha Söö siit ja joo siit Et su süda sooja saab Ja külma ihust välja aab. Siis eit küll akkas küsitlema Küsitlema usutlema Kas on sõjas naene armas? Või on sõeas kaasa kallis? Ei ole sõeas naene armas Ega pole sõeas kaasa kallis Sõeas on armas alljas mõek Kallis kangepea obune Kes aga päästab meeste inged, Sõeas on nõnda meeste päida Kui on soos mätaid Sõeas on nõnda meeste silmi Kui on talve tähta taevas Sõeas on nõnda sõrme luid Kui on rabas raagusid. H II 17, 251/3 (3) < Vigala khk. - J. Getreu (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõea sõnumid tuuasse, Vaenu viiulid lüüasse. Kes see meitest sõtta lä'äb? Kas lä'äb isä, või lä'äb emä? Mini o paras minemä. Kas see mini võtab minnä? Käsi täl kiigub kätki ohjas, Jalg täl öötsub kätki all. Nüüd lä'äb kõege noorem vendä. Õde läks vendä saatemaie Ja siis vendä õpetama: "Vennäkene helläkene, Ärä sina sõeda sõea eelä Egä sa sõeda sõea taga pag. 252 Sõeda sõea keskeellä. Esimesed heedetässe, Tagumised tapetasse, Keskmised koeu tulevad." Tuli tä sõeast koduje, Läks tä eede ukse ette, Ei küll tunnud eite tädä, Läks tä taadi ukse ette, Ei küll tunnud taati tädä. Läks tä vennä ukse ette: Vennä koerad aukumaie Vend aga õue vaatamaie: "Venemees, Vene hobune, Vene sammeldud sadulaa, Vene kiri kinnastessä, Vene vaskised val´lad!" Läks ta õe ukse ette Õe koerad aukumaie, Õde õue vaatamaie: "Oma mees, oma hobune!" Venda õelt küsitlemä: "Kust sa minda vaesta tundsid? Õde mõistis kohe kostis: "Oma taadi laugust ruunast, Oma kiri kinnastestä Oma sammeldud sadulast." page. 253 Õde vendä tupa kutsus Ja siis vennäl süüä andis Ja veel vennält küsiteles: "Kas o sõeas naene armas Naene armas kaasa kallis, Armas isädä emädä, Vellekene, vennäkene, Õekene õrnukene?" Vend küll mõistis kohe kostis: "Ei ole sõeas naene armas Naene armas, kaasa kallis, Ei armas isädä, emädä Vel´lekene, vennäkene Õekene, õrnukene. Sõeas o armas surmamene, Tarviline tappemine Sõeas o armas hal´las mõeka, Kallis kangepeä hobene." H II 17, 652/4 (54) < Varbla khk., Saulepi v., Talsi saun < Vana-Varbla v., Jäärumetsa t. - M. Ostrow < Leenu Graumann, 63 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägi oli kulda linnukene Tõi meil sõea sõnumid Kes lähäb meilt sõeasse Kas lähäb eite, või lähäb taati Või lähäb kõige vanem venda Läks siis kõige noorem venda Sadul o alles sepa käe Valjad sepa varna otses Õde jälle venda õpetama Vennakene vervekene Ää sina sõida sõea iessi Ää sina sõida sõea taga Sõida sõea keskeelle Ies aga verda eidetasse Taga ratsa tapetasse pag. 653 Kesmesed koeu tulevad Sai siis seitse aastat täis Tuli ta sõeasta koeuje Koer akkas õues aukumaie Obu rihal irnumaie Isa läks õue vaatamaie Isa ei tunnud poega noori Koer siis aukus teista korda Obu irnus teista korda Ema läks õue vaatamaie Ei ta tunnud poega noori Koer siis aukus kolmat korda Obu irnus kolmat korda Vend läks õue vaatamaie Ei ta tunnud venda noori Koer siis aukus neljat korda Obu irnus neljat korda Õde läks õue vaatamaie Õde tundis oma venna Kust tema tundis oma venna Oma kirju kinnastesta Oma laia paeludesta Kivi pealt teind kinda kirja Pae pealt teind paela kirja Õde jälle vennalt küsima Vennakene ellakene Kas o sõeas naene armas Naene armas, kaasa kallis pag. 654 Vend jälle kohe kuulis kostis Ei ole sõeas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõeas o armas aljas mõõka Kallis kange pea obune. H II 18, 282/4 (11) < Pöide khk., Uuemõisa v. - Johann Trull (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vääteenistuse laulud Oli mul üksi ainus venda Oli mul üksi ainus venda, Oli üksi, maksis kaksi, Seegid viidi Venelaseks, Viidi ära viieks aastaks, Seisis ära seitsmeks aastaks. Tulli siis korra koose, Kes oli õues vasta võtmas? Isa oli õues vasta võtmas. Isa koera haugatele, Poja hobu hirnatele, Poeg puhus Vene vileda. Isa ei tunnund oma poega Oma aga endist heada lasta. Tuli siis koose teista korda, Kes oli õues vastavõtmas? Ema oli õues vasta võtmas. Ema koera haugatele, Poja hobu hirnatele Poeg puhus Vene vileda. Ema ei tunnund oma poega, Oma aga endist heada lasta. Tuli siis koose kolmat korda. Kes oli õues vasta võtmas? Vend oli õues vasta võtmas. Venna koera haugatele, Venna hobu hirnatele Vend puhus Vene vileda. Vend ei tunnund oma venda, Oma aga kallist kasusõpra. pag. 283 Tuli siis koose neljat korda, Kes oli õues vasta võtmas? Õde oli õues vasta võtmas. Õe koera haugatele, Venna hobu hirnatele, Vend puhus Vene vileda. Õde tundis oma venna Oma aga kootud kirjust kinduist Oma aga seatud sääre paelust Oma aga laotud laki paelust. Õde aga hilju ütelikku: Tule aga maha minu vennikene! Tule maha tulise seljast, Astu maha halli seljast, Kõnni maha kõrvi seljast! Tule nüid meie tubaje, Mahu nüid meie majase! Vend aga hilju ütelikku: Ei ma'p tule teie tubaje, Ei ma'p mahu teie majase: Pühi mu mõeka verest puhtaks, Pühi mu saapad sauest puhtaks! Küll siis tulen teie tubaje, Küll siis mahun teie majase. Õde siis hilju ütelikku Aa nüid sõja juttusida: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? pag. 284 Vend aga hilju ütelikku: Ei põle, ei põle, sõssekene, Ei põle sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõeka, Kaunis kangepea hobune, Kes peastab mehe sõjasta, Vere pilvede vahelta. Sõjas on, sõjas on, sõssekene, Sõjas on nõnda meistepäida, Nagu soossa mättaeida; Sõjas on nõnda meiste sõrmi, Nagu räästas raagusida; Sõjas on nõnda meiste silmi, Nagu taevas tähtesida. H II 19, 149/151 (40) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v. - Mihkel Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu kukkus kuusikus, Toa taga tammikus, Kes teist homme sõtta läheb? Kas läheb see, mis põldu künnab, Või läheb see, mis karja kaitseb, Või läheb see, mis kiikus kiigub? Sai siis homme hommiku, Läks siis kõige vanem venda, Vend läks aita ehtimaie, Õde läks venda õpetama: Ära sina sõida sõja ette, Ära sina sõida sõja taha, Ära sina sõida sõja kõrvas, Sõida sõja keskella, Esimesi heidetakse, Tagumisi tapetakse, Kõrvast ma lüüetakse, Keskmised koju tulevad. Vend läks mõisa nummert võtma, Ei ta heitnud esimeseks, Ega tahtnud tagumiseks, Heitis kohe keskeella, Sai ta aasta elanud, Paari päevi peale aasta, Kuningas kinkis hobuse, Keiser andis halli täku. pag. 150 Ta tuli maale käiemaie, Seda maada marsimaie, Tuli aga isa õue peale, Isa rakud raukusivad, Hallid tallis hirnusivad, Isa läks õue vaatamaie, Isa ei tundnud oma poega: Vene mees Vene hobune, Vene vaske kübar peas, Vene algendud ahelad kaelas, Võerast sakitud sadulas, Võõrast moodi vest tal selgas, Vene saksa saapald jalgas, Poeg läks nuttes väravast välja, Tuli aga venna õue peale, Venna rakud raukusivad, Hobused tallis hirnusivad, Vend läks õue vaatamaie: Võõras mees, võõras hobune, Võõras vaske kübar peas, Võõras sakitud sadulas, Võõrad algendud ahelad, Võõrast moodi vest tal selgas, - Vend ei tunnud oma venda. Vend läks nuttes väravast välja, Tuli aga õe õue peale, pag. 151 Õe rakud raukusivad, Hallid reie all hirnusivad, Õde tuli välja vaatamaie: Oma mees, oma hobune, Oma kujutud kübar peas, Oma kujutud kuue riie, Oma sakitud sadulas, Oma haljendud ahelad, Oma piitsukene peus, Oma kirju kinnastessa. Õde vennalt küsimaie. Mis lubad sa oma isale? Püss mis haljas, kaelas ripub. Mis lubad oma emale, Haljas mõõk, mis kaelas ripub. Mis lubad oma vennale? Tuld ja tõrva igavest. Mis lubad sa oma õele? Täkk, mis tallis, kuldarakkes, Seda luban õele. H II 19, 153/6 (43) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v. - Mihkel Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuleb sui, jõuab sügise, kaske! Tuleb see venevõtemine, " " Noorde meeste noppimine, Valge püksi vaalimine Pika püksi põimimine Siis olid norkus noored mehed Norkus noorte meeste meeled. Siis aeti linna liisku võtma, Liisku võtma, sõtta tõtma Vend aga minul ütlemaie: Vennakene ellakene Võtad sa numbri esimese, Esimesed heidetakse, Võtad numbri keskemise Keskmised koju tulevad, Võtad numbri tagumise, Tagumised tapetakse. Ma läksin mõisa mõõdu alla, Ma läksin linna liisu alla, Võtsin numbri esimese. Sai aga kolme aasta pärast Kui ma läksin kuninga juure Kuninga juure, keisri juure, Kuningas andis halli ruuna, Keiser andis kinkis kõrvi laugu. pag. 154 Ma panin halli ajama, Kõrvi laugu kargama, Sõitsin ati õue alla Ati rakud aukuma Att tuli õue vaatama, Att ei tundnud oma poega Att aga minu ütlemaie: Võõras mees, võõrad hobused, Võõrad vaksid valjad peal Võõras sadul lapitud. Ma panin halli ajamaie, Kõrvi laugu kargamaie, Sõitsin eide õue alla: Eide koerad aukumaie Minugi halli hirnumaie, Kõrvi lauku karjumaie Eit tuli välja vaatamaie; Võõras mees, võõrad hobused, Võõrad vaksid valjad peal Sealt ma sain seda teada, Kussa maal mu õed vennad. Ma panin halli ajamaie, Kõrvi lauku kargamaie, Sõitsin venna õue alla, Venna aga koerad aukumaie, Minu aga halli hirnumaie, pag. 155 Kõrvi lauku karjumaie, Vend tuli välja vaatamaie, Vend ei tundnud oma venda, Vend aga hakkas ütelema: Võõras mees, võõrad hobused! Võõrad vaksid, valjad peas, Võõrad saablid sadulas! Ma panin halli ajamaie, Kõrvi lauku kargamaie, Sõitsin õe õue alla, Õe koerad haukumaie, Minu aga halli hirnumaie Minu aga kõrvi karjumaie, Õde tuli välja vaatamaie. Õde see tundis oma venna. Kust ta oma venna tundis Oma kujutud sokidest, Ja oma kujutud kinnastest. Õde aga mülle ütelema: Vennakene, hellakene, Räägi mulle sõjajuttu, Sõjajuttu, vaenukeeli! Mina õel ütelema: Õekene, hellakene, Pese mu saapad saastaasta, pag. 156 Pese mu mõõka vereesta, Siis ma räägin sõjajuttu. Õde aga minul ütlemaie: Kas on sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Mina vastu kostemaie: Õekene, hellakene, Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Kallis on kange peaga hobune, Armas haljas mõõgakene. Õekene küsimaie: "Mis seal sõjas siis tehatakse?" Mina vastu kostanessa: Ihutakse oma hinge raudi, Kõhutakse oma kaela raudi, Sõjas on rohkem sääre luida, Kui on metsas saare puida, Sõjas on rohkem meeste päida, Kui on metsas mätasida, Sõjas on rohkem verelainid, Kui on meres veelainid. H II 19, 347 (8) < Tõstamaa khk. - H. Anniko (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Ikka peab ori olema Lüroeepilised laulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Nüüd tuleb Vene võitemine, Pika püksi põimimine Laia uusa laimamine. - Kes läheb meitest sõjassa? - Kas lähed sina? - Võe lähen mina? - Võe läheb see - mis kätkis kiigub? - Ikka pean minema, - Ikka pean ees olema Tulgu taevast tuld võe tõrva, Sadagu vihma vardasta! - Ikka pean minema, - Ja pean ees olema! - H II 19, 349/51 (12) < Tõstamaa khk. - H. Anniko (1889) tüübinimed kontrollimata Lunastatav neiu + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Laevamehe laul Oh me lahked laevamehed! Laseme laeva liikuda, Nii kui kätki kiikuda, Laseme laeva maale sõuda, Maale jõuda! - Maal on mul üks hea õde. Õel on heada kolmi lammast. Üks tal õerub hõbe villa, Teine kiirub kulda villa, Kolmas vana vaske villa. - Haksime siis sõudemaie, Maale poole nõudemaie, Koerad aga hauksid koledaste Härjad am'sid haledaste. Õde tuli välja vaatama, Ta ei tunnud oma venda! - Võeras mees ja võeras hobu! Oh me lahked laeva mehed! Laseme laeva liikuda, Nii kui kätki kiikuda; - Laseme laeva maale sõuda - Maale jõuda! Maal on veel üks vend mul, Vennal on heada kolmi täkku. - Üks tal õerub hõbe lakka, Teine kiirub kulda lakka, Kolmas vana vaske lakka. Haksime siis sõudemaie pag. 350 Maale poole nõudemaie! - Koerad aga hauksid koledaste Härjad aga amsid haledaste! - Vend tuli välja vaatama, Vend ei tunnud oma venda! - Võeras mees ja võeras hobu. - Oh me lahked laeva mehed, Laseme laeva liikuda, Nii kui kätki kiikuda! - Laseme laeva maale jõuda - Maale sõuda! - Maal on veel üks isa mul. - Isal on heada kolmi härga; Üks tal õerub hõbe sarve Teine kiirub kulda sarve, Kolmas vana vaske sarve. - Haksime siis sõudemaie, Maale poole nõudemaie. Koerad aga hauksid koledaste, Härjad aga am'sid haledaste! - Isa tuli välja vaatama, Isa ei tunnud oma poega! - Võeras mees ja võeras hobu. - Oh me lahked laevamehed, Laseme laeva liikuda, Nii kui kätki kiikuda! - Laseme laeva maale jõuda - Maale sõuda! - Maal on veel üks ema mul. - Emal on heada kolmi lehma. - Üks tal lüpsab kulda piima, Teine tal annab hõbe piima pag. 351 Kolmas vana vaske piima! Haksime siis sõudemaie, - Maale poole nõudemaie! - Koerad aga hauksid koledaste, Härjad aga am'sid haledaste. - Ema tuli välja vaatema. - Ema siis tundis oma poega; Oma mees ja oma hobu. - Ema siis küsis poja käesta: - Jutusta mul sõja juttu, Kas on sõjas naesed armsad, Kaasad kallid sõjas? - - Sõjas on haljas mõõka armas, Kange peaga hobu kallis! - Sõjas on enam meeste päida Kui soos on mättaeida! - Ei ole naene armas - Kaasa kallis sõjas! - Sõjas on enam meeste verda Kui meres laineida! - Sõjas on enam meeste luida, Kui metsas puida maassa. - H II 19, 674/6 (27) < Tõstamaa khk., Pootsi v. & Seli v. - J. A. Weltmann (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mull oli üksi ainus venda Seegi sõtta sõlmiti Ja väe sekka värviti Vend läks aita ehtima Ma läksi kõrva õpetama Pane seda särki selga Mis sinu att oli enne pannud Pane seda püksi jalga Mis sinu att oli enne pannud Pane seda kuube selga Mis sinu att oli enne pannud Pane seda mütsi päha Mis sinu att oli enne pannud Võtta seda kinnast kätte pag. 675 Mis ma isi enne teinud Karja põlves valmis kudun Võta atti halli halla Mine siis sõtta sõitema Ära sina sõida sõja ees Ega sina sõida sõja taga Sõida sõja keskella Esimesi heitetasse Tagumisi tapetasse Keskella saab tagasi tulija. Sai siis aasta nelja pärast Aasta nelja, viie pärast Vend tuli välja käiema Tuli siis atti õue alla Hall siin hirnus esimest korda Att läks õue vaatamaie Att ei tunnud oma poega Oma poega oma halli Sõjamees sõja hobune Sõja vaskne valjuke. Hall siis hirnust teist korda Memm läks õue vaatamaie Memm ei tunnud oma poega Oma poega oma halli Sõjamees sõja hobune Sõja vaskne valjuke Hall siis hirnus kolmat korda Vend läks õue vaatamaie pag. 676 Vend ei tunnud oma venda Oma venda oma halli Hall siis hirnus neljat korda Ma läksi õue vaatamaie Ma siis tundsi oma venna Oma venna oma halli Oma sinisuka paelast Oma kirju kinnastest Mis ma isi enne teinud Karja põlves valmis kudun. Ma siis vennalt küsima Räägi mulle sõja juttu Sõja juttu vainu keelta? Pese mu pea veresta Õeru mu mõõk halljasse Siis ma räägin sõja juttu Sõja juttu vainu keelta Sõjas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas o armas haljas mõõka Kaasa kanges pea hobune Enam o sõjas meeste verda Kui o meres laineida Enam o sõjas meeste luida Kui o metsas mädi puida Enam o sõjas meeste päida Kui o soos mätaeida Enam o sõjas meeste sõrmi Kui o metsas puude ormi! H II 20, 138/40 (10) < Pärnu khk., Surju v. - A. Tärn (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul Oekesed ellakesed Oli mul üksi ainus venda Seegi sõtta sõlmiti Kui hakkas venda minema Mina kül venda õppetama Vennakene, hellakene, Ära hoia sõa ette Sõa ette, sõa taha Hoia sõa keskeella Esimesed heidetakse Tagumised tappetasse Keskmised koju tulevad. - Tuli siis venda ju koduje Mina vennalta küsima: Vennakene, hellakene, Kas oli sõas naene armas Naene armas, kaasa kallis? Vend aga mõistis kostis vastu: Ei põle sõas naene armas Naene armas kaasa kallis! Sõas oli armas haljas mõeka pag. 139 Haljas mõeka, haljas püssi Kaunis kange pea hobbune. - Kes päästis mehe sõasta Lunastas lume sauusta? Tuli siis venda ju kodduje Haukus ikka vaenu koera, Hirnus sõa all hobbune, Kägi tal kukkus looga peal Teder teise aisa peal Kes läks õue vaatamaie? Isa läks õue vaatamaie Isa ei tunnud oma poega. Haukus ikka vaenu koera Hirnus sõa all hobune, Käggi tal kukkus looga peale Teder teise aisa peale. Vend läks õue vaatamaie Vend ei tunnud teista venda. Haukus ikka vaenu koera Hirnus sõa hall hobbune, Kägu tal kukkus looga peale Teder teise aisa peale. pag. 140 Kes läks õue vaatamaie? Õde laks õue vaatamaie Õde tundis oma venda Oma kirju kinnastesta Oma poe pussakesta Mis ta enne temal teinud Kui ta kasvis Isa kodus Isa kodus, ema kodus Oma vie venna juures, Nendap, nendab õekene Otsa lõppeb laulukene, Otsa laulu luukene, Kullalt saab meile teist nii palju teile. H II 20, 628/30 (31) < Vändra khk., Lelle v. - J. Tammann (1889) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Lind tõi sõjasõnumeid + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mis on meie õue alla? Meri meie õue alla, Tamme seal mere keskeella, Mis seal tamme oksa peal? Sõel seal tamme oksa peal. Mis seal sõela keskeella? Kägu sõela keskeella. Mis see kägu meile kukub? Kagi toob sõja sõnumida, Kessee meilt siis sõtta läheb? Kas läheb isa, või läheb ema, pag. 629 Või läeb noorem vennakene? Ei läe isa, ei läe ema! Meilt läheb kõige vanem venda, Vend läheb sauna vihtlemaie, Õde läeb vennal vetta viima Vend läks aita ehitama, Õde venda ehitama. Õde läks venda õpetama: Ära sina sõida sõja ees, Ära sina sõida sõja taga! Sõida sõja keskeella! Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse, - Keskmised kojutulevad. Kui see sõja aeg sai täisa, Hakkas venda koju sõitma. Pistis ette halli täku; Apsi halli, kõpsi kõrvi; Murra jalgu mustukene! Löö sina lusti lehtelauku! Sõida, sõida ruunakene, Sõida ruun sa taadi õue, Sõitsin taadi trepi ette, Taadi rakke haukuma, Taat tuli vä´lla vaatamaie, Tere, isa! Tunne poega! Jumalime, ei mina tunne! Venemees, vene hobune! Vene piitsuke peossa, Vene va´llad varrustesta Vene kindad kirjadesta. Jumalaga armas isa! Istus oma saani sisse, Sõitis ema ukse ette. Tere ema! Tunne poega! Jumalime, ei mina tunne! Venemees, Vene hobune Vene va´llad varrustesta Vene kindad kirjustesta. Jumalaga emake." Istus oma saani sisse: Apsi hallike, kõpsi kõrvike Murra jalgu mustukene, Löö sina lusti lehte lauku, Sõida venna ukse ette, Venna rakke haukuma. pag. 630 Tere venda! tunne venda! Jumalime, ei mina tunne! Venemees, vene hobune. Vene va´llad varrustesta, Vene kindad kirjadesta. Jumalaga armas venda! Istub oma saani sisse Apsi halli, kõpsi kõrvi! Murra jalga mustukene, Löö sina lusti lehtelauku, Sõida, sõida ruunake Sõida ruuna sa õe õue! Õe rakke haukuma. Õde läks välja vaatamaie, Mis minu rakke haugub õues? Tere õde! Tunne venda! Jumalime, jah, mina tunnen. Oma vend, oma hobune, Oma piitsuke peossa, Omad va´llad varrustesta, Omad kindad kirjadesta. Tule tuppa, istu maha! Räägi mulle sõja juttu. Kas on sõjas naene armas? Naene armas, kaasa kallis? Vend kül kostis, kohe mõistis: "Õekene, ellakene! Ei ole sõjas naene armas, Naene ei armas, kaas ei kallis; Sõjas armas ha´llas mõeka, Kaunis kangepea hobune. Nii on sõjas verda maasa, Nii kui rabas laukas vett, Nii on sõjas sõrme luida, Nii kui soos on pilliroogu. Nii on sõjas sääreluida Nii kui teie pinus alga. H II 21, 80/3 (4)< Tori khk. - Mihkel Ostrow < Mari Aawikson, 50 a. (1888) Vt. lisaandmeid leheküljel 75. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa vana, ema vana Mina noor ja nõrgukene Pian aga kolmest sõtta minema. Läksin aita ehtimaie Õde tul´l´i kõrva õpetama Pane aga jalga surma sukad Pane sel´ga surma sär´ki Pane üöle surma üö1 Võta kätte surma kindad. Ära aga eida ette otsa pag. 81 Ära tan´tsi taha otsa! Esimesi eidetakse Tagumesi tapetakse Keskelt koju2 oodatakse. Poeg tul´l´i sõites isa õue Lõo aga lendas looga peal Teter teise aisa peal Kotkas saani kol´ju peal Mõtus mõne versta peal. Isa koerad aukumaie Isa rakid raksumaie Õues aukus õbekoera Läbi vitsuse värava. Kes läks väl´ja vaatamaie? Isa läks väl´ja vaatama. Isa ei tunnud oma poega. Ei sie põle minu poega, Mull pole poega sõtta läinud Vene mies, Vene obune Vene sapitud sadula Vene vaskne tõlgarihma Vene look ja kulda küüsi. Põeg läks sõites ema õue Lõo aga lendas looga peal Teter teise aisa peal Kotkas saani kol´ju peal Mõtus mõne versta peal Ema koerad aukumaie Ema rakid raksumaie Õues aukus õbe koera pag. 82 Läbi vitsuse värava Kes läks väl´l´a vaatamaie Ema läks väl´l´a vaatamaie Ema ei tunnud oma poega. Ei sie pole minu poega Mull põle poega sõtta läinud Vene mies, Vene obune Vene sapitud sadula Vene vaskne tõlgarihm Vene look ja kulda küüsi. Vend läks sõites venna õue Lõo aga lendas looga peal Teter teise aisa peal Kotkas saani kol´ju peal Mõtus mõne versta peal. Venna koerad aukumaie Venna rakid raksumaie Õues aukus õbe koera Läbi vitsuse värava Kes läks väl´l´a vaatama. Vend läks väl´l´a vaatama. Vend ei tunnud oma venda, Ei sie põle minu venda Mull põle venda sõtta läinud Vene mies, Vene obune Vene sapitud sadula Vene vaskne tõlga rihm, Vene look ja kulda küüsi. Vend läks sõites õe õue Lõo aga lendas looga peal Teter teise aisa peal Kotkas saani kol´ju peal Mõtus mõne versta peal Õe koerad aukumaie Õe rakid raksumaie pag. 83 Õues aukus õbe koera Läbi vitsuse värava. Kes läks väl´l´a vaatamaie? Õde läks väl´l´a vaatamaie Õde aga tundis oma venna Oma kirju kinnastesta Süsi musta sukadesta Sääre paela sädemesta Tule aga tuppa, istu maha Akkame sõjast rääkimaie Kas on sõjas naene armas Naene armas, kaasa kal´l´is? Ei või rääki õekene Ari mu saapad saueesta Pese mu mõõka vereesta Siis ma räägin sõja juttu. Ei põle sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kal´l´is, Sõjas on armas al´l´as mõõka Kal´l´is kange pea obune Kes päästab mehe sõjasta. 1 =(vöö) 2 (see sõna räägitakse: koju ja koeu vahel välja) H II 21, 129/30 (60) < Tori khk. < Vändra khk., Lelle v. - Mihkel Ostrow < Süte Hans, ligi 60 a. (1888) Vt. lisaandmeid leheküljel 123. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes sie tõi sõja sõnumid? Vares tõi sõja sõnumid. Kes peab meist sõtta minema? Isa vana, ema vana Õde põlve kõrgune. Mina mies pean minema Kui akkan mina minema, Siis akkab ale tulema Vesi sil´mist veeremaie Paled laskma laineeida Kulmud kulla piiskasida. Tuba jäi takka turtsumaie Ukse postid ulgumaie Räästas vihud rääkimaie pag. 130 Õle kõrred kõnelema Mull teo ruunad irnuvad Täkud rauda raksutavad: Nüüd lähab ära Antsukene, Kes meid süödab, kes meid juodab Ehk meid piitsaga veel peksab. H II 21, 155/8 (9) < Tori khk. - Mihkel Ostrow < Elts Ostrow (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares tõi sõja sõnumida Kes meist kolmest sõta lähab Isa on vana, ema on vana, Poeg on alles nooruke, Poeg läks aita ehetama, Õde läks taka õpetama, Pane selga surma särki Pane päha surma mütsi, Pane jalga surma sukad, Pane otsa surma saapad, Kui see poeg siis koju tulli pag. 156 Hall´ aga jooksis esimest korda, Jooksis ümber isa õue Isa tuli poega tundemaie Isa ei tunnud oma poega, Hall´ aga hirnus teista korda. Jooksis ümber ema õue, Ema tule poega tundemaie, Ema ei tunnud oma poega. Hall aga hirnus kolmad korda. Jooksis ümber venna õue, Vend tule venda tuntemaie, Vend ei tunnud oma venda, Hall aga hirnus neljad korda, Jooksis ümber õe õue, Õde tule venda tundemaie Õde aga tuntis oma venda, Kus ta teda tunda sai, Oma kirju kinnastesta, Oma sini sukkaista, Oma halli kammustista, pag. 157 Vennakene ellakene Haka mulle sõjast räägimaie Õekene ellakene, Pühe mu püss rohusta, Pese mu mõek veresta, Siis hakan sõjast räägimaie, Õde aga küsis jälle ruttu, Kas on sõjas naine armas, Kas on sõjas kaasa kallis. Ei ole sõjas naine armas, Ei ole sõjas kaasa kallis, Haljas mõek on sõjas armas Püssi oda sõjas kallis, Vend läks sohu sõidella, Mõtusida keskel metsa, Ehmatasid venna ratsu, Kuhutasid venna kõrvi, Vend siis tõmmas tuppest mõeka Pidi raidma ratsu peata, Hukama oma hobuse, pag. 158 Õde aga mõistis kostis talle, Ära aga raiu ratsu peada, Ära aga huka oma hoosta. See on sul sõjas armas olnud See on sul sõjas kallis olnud, See on sul sõjas paastjaks olnud See on sind vaenust välja kannud. H II 21, 393/7 (6) < Tori khk. - Jüri Tilk (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nüid tuakse sõja sõnumid pag. 394 Kes see meilta sõtta läheb Isa vana, ema vana Mini jo paras mineja Mini läks aita ehetama Hakkas põlle ette panema Mini hakkas nutemaie Nutemaie nõrkumaie Vend hakkas ise sõtta minema Vend läks aita ehetama Õde venda õpetama Pane selga surma särki Võtta kätte surma kindad Pane jalga surma sukad Kui sa saad sõtta minema Ära sina sõida ette roodu Ära sina tantsi taha roodu Sõida roo keskeelle Eesta roodu eidetakse Takka roodu tapetakse Keskelt jo koju tulevad Kui sa saad koju tulema pag. 395 Ära sa tule Narva kaudu Narvas palju naiste peada Ära sa tule Poola kaudu Poolas palju poiste peada Tule sa meie mõisa kaudu. Sõitis isa ukse ette Koera hakkas haukumaie Rakikene raksumaie Hirnutas seal hiire halli Karjutas seal Kalevi kõrvi Isa läks õue vaatamaie Mis see koera haugub seal Mis see rakikene raksub seal Sõjamees sõja hobune Sõja kulda küisi looka Sõjakraamid rätikus Isa ei tunnud oma poega Sõitis ema ukse ette Koera hakkas haukumaie Rakikene raksumaie Hirnutas seal hiire halli pag. 396 Karjutas seal Kalevi kõrvi Ema läks õue vaatamaie Mis see koera haugub seal Mis see rakikene raksub seal Sõjamees sõja-hobune Sõja kulda küisi looka Sõja kraamid rätikus Ema ei tunnud oma poega Sõitis õe ukse ette Koera hakkas haukumaie Rakikene raksumaie Hirnutas seal hiire halli Karjutas seal Kalevi kõrvi Õde läks välja vaatamaie Mis see koera haugub seal Mis see rakikene raksub seal Sõjamees sõja-hobune Sõja kulda küisi looka Sõja kraamid rätikus Õde tundis oma venna Oma surma särgista pag. 397 Oma kirju kinnastesta Oma surma sukatesta Vennakene vellakene Räägi mulle sõja juttu Kas on sõjas õde armas Õde armas kaasa kallis Sõjas ei olnud õde armas Õde armas kaasa kallis Sõjas oli armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune Kas on sõjas sõrme luida Ja on sõjas sõrme luida Nõnda kui meie metsas puid Kas on sõjas verda palju Ja on sõjas verda palju Nõnda kui meie meres vetta. H II 22, 56/7 (9) < Halliste khk - Märt Järwe (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nu nu, nu nu noore poisi! Ka te tääde kus teid viiäs? Teid küll viias Venemaale, Teid küll saadets Saksamaale, Teid küll aias Arju maale. Pandas pauna kandemaie, Haljast mööka arimaie, Roodsi rauda ruukimaie, Vene püssi pühkimaie. Enne mina pühin Vene püssi; Enne mina roogin Roodsi raua, Enne mina ari all´a1 mõõga. pag. 57 Velle alle tillukse, Sõtsi sõrme suurutse. Vanemb veli piab mineme. Veli läits aita ehtimaie Sõsar manu õppamaie: Veli, ella vellekene! Ära sina sõida ehen2 söa, Ega tandsi taga sõa! Keeruta kesseta sõdada, Kesset lipu kandijada! Ehen o tuli punane, Taga o suitsu sinine. Veli ella vellekene Keeruta kesseta sõdada, Kesseta lipu kandijada! 1 (allьa) 2 (ees) H II 22, 81/3 (14) < Halliste khk., Kaarli v. - Peeter Ruubel-Kõrnitse < Mari Ruubel (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati laul. Viiti meid nooren sõdaje, Poisikesen Poolamaale. Kee meid söödi, kee meid joodi? Jõgi meid söödi, järv meid joodi, Allik anni aput taari. Emäkene, ennekene! Mis said minu oidamesta? pag. 82 Kaits said minu kasvatemest, Ikke said imetemesta, Käe kül´mä kandamesta, Sil´mä märjä mähkimesta, Sülen oisid, kaalan kandsid, Sülen oisid süüveenna, Kaalan lina kakkumenna, Rüppen rügä lõigaten. Veli ella vellekene, Kunas ma su kodu ooda? Sõsar noori linnukene Kui kuuled tee*1 tiltsuveta, Laia laane laksuveta Sis sa miu kodu ooda. Aita läits ame verine, Kambres läits püssi punane, Tarre tulli saapa savine. Veli pan´d kinda kirstu pääle, Kübare kinnaste pääle, Esi eit pääle ikkemaie: Ole ei sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis. pag. 83 Sõan om armas al´las mõõka, Kallis kange pää obene, Kes päästab mehe sõasta, Mehe poja Poolamaalta, Mehe velle Venemaalta. Veli ella velleke, Är sa sõita ehen sõa, Keerute kesset soa, Esimesi eidetakse, Tagumisi tapetse, Keskmise kodu tuleve. Sõa leib sõkeline, Vainu kak oli kanepine, See*1 tah´t sõgest sõkkamista, See*1 taht kangest kastamista, Valusti vajutemista. Rusikale nuiamista. *1 kõrgendatud vokaalid on ülal kaarega kokku tõmmatud H II 22, 125/6 (65) < Halliste khk., Kaarli v. - Peeter Ruubel-Kõrnitse < Rits Rebane (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Usse tulli obu mudane, Tarre tulli saabas savine, Aita läits ame verine. Ai mina emät undamaie, Mine esä, tunne poiga! Ei lää esä, tunne ei poiga, Ei lää emä, tunne ei poiga. Lätsi esi ti´llukeine, Ti´llukeine, terävikeine, Möödä*1 maad madalikeine, Ullukeine usinikeine, Kus ma tuusi oma velle, Oma aet ammeeista, Käbärtetu käüsse suista. pag. 126 "Veli ella vellekeine, A'a mulle sõa juttu, Kõnele vainu kõneta. Kas om sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis?" "Sõsar noori linnukeine! Sõan olli armas a´llas mõõka, Kallis kangepää obune, Ke pästäb mehe sõasta, Mehe poja Poola maalta, Naise latsed Narva maalta. *1 kõrgendatud vokaalid on ülal kaarega kokku tõmmatud H II 22, 524 (1) < Halliste khk. - Mihkel Ilus (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olli mul üits ainus velle Ainus velle, armas velle Sugu tedä soovis soldatisse Velle soovsiv Venemaale Panda pauna kandijasse Pika püssi pühkijasse A´lla ravva õõrujasse. (Pajoneti paunatasse) Veli ullu, võtis naise Sõsar sõge, läits mehele Veli võt vene karjanaise Sõsar sai sõa päälikulle. "Mina velle pallemaie Veli, ellä vellekene Ku sa saad sõta mineme Lahingisse laskemaie Ärä sõida ehen sõa Egä tandsi taga väe. Ehen om tuli punane Taga suitsu sinine. Keerute keset sõdada Ligi lipu kandijada. Vellelt jälle ma küsima: Kas om sõan naine armas? Naine armas kaasa kallis? "Ei ole sõan naine armas. Naine armas kaasa kallis. Sõan om armas a´llas mõõka Kallis kange pääg olene See pästäb mehe sõasta Mehe poja Poolamaalta Mehe velle venemaalta. Mina vellelta küsime: Kuna saad kodu tuleme? Kodun ootvad ullukesed Kodun liikvä linnukese. Tulli kuulaten koduje Astsi aol kammerissa Pandsi kinda kirstu pääle Kübär kukkus kinda pääle. Kust sis mina velle tundsi Tundsi kirju kinnastesta Oma aet ammedesta Mina vellelta küsima: "Kes sul mõssi rõõvaaida Kes sul ajas ammeeida? "Meri mul mõssi rõõvaaida Laine lahus valgeessa Kultas kõrgen kuivatassa "Veli, ella vellekene Said ju kodu tuleme Ligi meida liikumaie Mis saad kodun tegema, Mede ligi liikumaie? Veli mulle vastamaie: "Aige ole veel minagi Sedä tehtud teeda möödä Sedä marged maada möödä Mõtli sõa suitsevada Mõtli nõmme nõrkuvada Aigus mind rõhus ja raputas Valu mind vaevas ja väntsutas Olin aige ja arute Ollin nõrk ja nõute. H II 22, 946/7 (1) < Saarde khk. - J. Jakobson (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumida? Harak tõi sõa sõnumida! Kessi kandis vainu keeled? Vares kandis vainu keeled! - Kes piab sõta minema? Isa vana, emä vana, Veli alles väikene, Sõsar sõrme suurune! Veli peab iki minema. Veli aita ehtimaie, Õde perrä õpamaie: "Pane selga surma särgi, pag. 947 "Pane jalga surma sukka, "Võta kätte koole kindad! "Ära sõida ette sõa, "Ära tandsi taga sõa, "Keeruta sa keski'ella, "Ligi lipu kandijad! "Ees om tuli jo punane, "Taga suitsu sinine. "Edimesed heidetakse, "Tagumised tapetakse. 1 "Keskel jääb sõa keerule! 1 (tallatakse) H II 22, 947/8 (2) < Saarde khk. - J. Jakobson (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõta pean mina minema! Sõa leiba sõtkuma. Vainu kakku kastema. Sõa leib oli sike1 sõtku Vainu kak oli raske kasta. Sõta pean mina minema! - Siis hakab hale tulema Silmad vetta veeretama Kulmud kulda tilkuma! pag. 948 Sõas ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis! Sõas on armas haljas mõõka Kallis kangepää hobune. 1 (sitke) H II 22, 1002/3 (7) < Saarde khk., Voltveti v. - J. Lepik (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vend läks aita ehtimaie Õde järgi õppemaie Veli hella vellekene pag. 1003 Kui sa saad sõtta minema Ära sa hoia ette otsa Ega tantsi taga otsa Ees on tuli punane Taga suitsu sinine Keeruta kessed sõdaja Ligi lippu kandajada. H II 22, 1003/5 (8) < Saarde khk., Voltveti v. - J. Lepik (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõitsin hellad sõitsin velled Sõitsin esa ukse ette Hakkasid koerad haukumaie Rakka koerad raksumaie Kullerikud kukkumaie. Tule esa tunne poega Tulli esa es tunne poega Kust mina tunnen oma poea Venemees*1 vene hobene Vene piits ta peona Vene kübar ta pääna Vene harmi ammeenna. Sõitsin hellad sõitsin velled pag. 1004 Sõitsin ema ukse ette Hakkasid koerad haukumaie Rakka koerad raksumaie Kullerikud kukkumaie Tule ema tunne poega Tulli ema, es tunne poega Kust mina tunnen oma poea Venemees*1 vene hobene Vene piits ta peona Vene harmi ammeenna. Sõitsin hellad sõitsin velled Sõitsin velle ukse ette Hakkasid koerad haukumaie Rakka koerad raksumaie Kullerikud kukkumaie Tule enda tunne venda Tulli enda es tunne venda Kust mina tunnen oma velle Venemees*1 vene hobene Vene piits ta peona Vene kübar ta pääna Vene harmi ammeenna pag. 1005 Sõitsin hellad sõitsin velled Sõitsin sõtsi ukse ette Hakkasid koerad haukumaie Rakka koerad raksumaie Kullerikud kukkumaie Tule sõtsi tunne velle Tulli sõtsi es tunne velle Kust mina tunnen oma velle Venemees*1 vene hobene Vene piits ta peona Vene kübar ta pääna Vene harmi ammeenna. Sõitsin hellad sõitsin velled Sõitsin neiu ukse ette Hakkasid koerad haukumaie Rakka koerad raksumaie Kullerikud kukkumaie Tule neiu tunne peiu Tulli neiu tundis peiu Oma aet ammeista Oma kirju kindatesta Oma suisist suu rättist Oma kallist kaala rättist. *1 kõrgendatud vokaalid on ülal kaarega kokku tõmmatud H II 23, 460/2 (23) < Karksi khk., Polli v. - M. Kõewa (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olli mull ütsi ellä velle Olli ütsi olli ainus Si'gi viiti Venemaale Saadeti ta Saksamaale Panti pauna kandemaie Pikkä püssi ta pidäme Allast rauda armatseme Õbe mõõka mõskemaie Veli läits aita ehtimaie Õde järgi õpamaie Õpamaie ikkemaie Veli ellä vellekene Kui saat sõtta minema Või saat vainu vajume Ärä sa sõita ihen sõda Egä tantsi taga sõa Keeruta kesset sõda Ligi lipu kandejat Ihen o tuli punane Taga suitsu sinine Ihen noolin nopitesse Taga püssin püünetesse Veli ellä vellekene Ärä sa minnä mere kaudu pag. 461 Meri o täüsi meeste päida Ärä minna ranna kaudu Rand o täüsi raipeeida Ärä minnä Narva kaudu Narv o täüsi naiste päida Veli ellä vellekene Mine mere veerta mööda Lase ranna raida mööda Kunas tulet kodu sõasteegi Vajut kodu vainusteegi Veli kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukene Ooda sõs velle sõasta Valate sa velle vainusteegi Kui oja õluta joosev Oja veere viina joosev Jõe mõduda mõõluteve Tulli sõs veli sõasta Vaiji kodu vainusteegi Usse tulli obu muane Aita läits ame verine Tarre asti saabas savine Lätsim sõs velle valateme Veli ellä vellekene Anna püssi meie pühki pag. 462 Anna mõõka meie mõsta Velle kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukene Pühi mu obu igista Ari mu ame veresta Ari mu saapa savista Küll ma esi püssi pühi Püssi pühi mõõga mõse Mõõga pääl o mõnda verda Saksa verda sandi verda Maa me verda veidikene Veli võts aia sõa juttu Kõnelte vainu kõneta Kudas sõan oltanesse Vainu vastu pantanesse Sõas ei oole naine armas Naine armas kaasa kallis Sõan olli armas allas rauda Allas rauda kallis kangepää obene Ken pästäp mihe sõasta. H II 24, 408/10 (189) < Karula khk., Vana-Antsla v., Jundi t. - P. Einer & J. Einer < Mari Hiir, 60. a (1887-1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laulud. Vares olli vaga linnukene, Kaak ta liina kaarussen, pag. 409 Linnas liina uulitsin. Kenne kõrd sõtta minnä? Velle kõrd sõtta minnä. Ese ehit obesid, Veli valmist vangerid, Imä ummel ammeid, Sõsar kodi kindaid Vellele iks sõtta minnä, Ala lipu astumaie. Vellekeni ellekeni! Ärä sa sõitu ien sõta, Ärä sa sõitu perän sõta! Ien om värte las̍kemine, Perän peni oi̍demine. Sõida sõa keske'en, Vaidle väe vahje'en! Vellekeni ellekeni! Kunas sa mulle käümä tuled? Ärä tullu sügiselt, Ärä tullu keväjelt! Tule suurele suvele, Ilusale ilmale! Kui küll oja õluta juoskva, pag. 410 Tie veere veretese; Kui ei nes̍tü niidi suka, Kui ei kasta kar̍da känga. ... Sõsare̍ni arme'eni! Püss oll rasse, raud oll ränga, Seo käis käte varte pääle, Õletas mu ola pääle. Vellekeni ellekeni! Mis sull sõan süvvä anti? Sõsare̍ni arme'eni! Püssa pühkmid, mõõga mõskmid. Vellekeni ellekeni! Kas om sõan nai̍sta armas, Naista armas, kabu kallis? Sõsare̍ni arme'eni! Ole ei sõan naista armas, Naista armas, kabu kallis. Sõan armas allas mõõk, Sõan kallis kaala raud. - H II 24, 410/2 (190) < Karula khk. - P. Einer & J. Einer < Lota Riiga (1887-1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laulud. Kes iks sõtta sõitenesse, Väe alla väärdinesse? pag. 411 Väiku veli ah̍ka särki, Tina-rin̍da tilukene. Imä naksi ammid umbelõmme: Inämb olli ikusil̍ma, Inämb kui amme langusida. Sõsar kodi kindaida: Inämb olli ikusil̍ma, Kui küll kin̍da sil̍mäida. Veli valmist vangerida: Inämb olli ikusil̍ma, Kui küll vankre lappisida..... Naksi iks par̍ve paisuemme, Naksi lai̍va las̍ke'emme. Mina iks par̍ve palle'emme Üvi sõnu üteleme: "Piä nu par̍ve, saisa laivu, Lase kaia kodu poole! Kes nu kotun kõndinesse, Liivakule liikunesse?" Esä kotul kõndinesse, Veli liivakul liikunesse. "Tule esä ja lunaste minnu!" "Mikas poig ma lunaste?" pag. 412 "Sull om kotun kolmi iiru, Üts iks sulle, tõne mulle, Kolmas tõlgule tõute! H II 24, 412/3 (191) < Helme khk., Taagepera v. - P. Einer & J. Einer < Reet Tarsch (1887-1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laulud. Kes siist sai sõtta minema, Kessi vai̍nu vao̍me? Üts olli veli minule, Seegi sai sõtta minema, Seegi sai vai̍nu vajome, Ala allaste odade. Esä ravvut rattaida; Enämb ikku manu ik̍se, Kui sääl rattal rau̍dusida. Veli kirjut vehmerida; Enamb ta ikku manu ik̍se, Kui sääl vehmrel kirjasida. Ema õmmeli ameta; Enam ta ikku manu ikse, Kui sääl ammel õmmeluisi. Sõsar kudas sõrme kinnast; Enamb ta ikku manu iki, Kui sääl kin̍dal sõrmesida. pag. 413 Minu noo̍ri vellekene! Kunas ma sinnu kodu ooda? Sõsar siidi linnukene! Teil om oja alla usse, Väära teil värati tulba. Kui si oja vetta joosi, Sis sa minnu kodu ooda; Kui küll oja ver̍da joosi, Sis mu sõtta tapetes, Ubaküpar ukkates.... Sõsar siidi linnukene! Pühi mu obu muas̍ta, Pühi mu saabas savista, Mõse mu ame veresta!- H II 24, 413/5 (192) < Karula khk. - P. Einer & J. Einer < Metusala ema, 75 a. (1887-1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laulud. Juba tuvvas tulesõnnum, Kannetes vainu keele! Kes peab meil sõtta mineme, Kessi astma ala lipu? Vellekene, noorekene! Saad sa sõan sõudemaie, Ala lipu astumaie: pag. 414 Ärä sõitu ien sõta, Ärä sõitu perän sõta! Sõida sõa keske'el, Valla vainu vaihe'el! Ien om värre värvimine, Perän peni kaitsemine. Vellekeni, noorekeni! Kõnele mulle sõa kõnet, Aja mulle armu juttu! Kas om sõan nani armas, Nani armas, kabu kallis? Ei ole sõan nani armas, Nani armas, kabu kallis. Sõan om armas allas mõõk, Sõan kallis kaala raud.. Vellekene noorekene! Konas sa sõast käi̍mä tuled? Ärä tulla sügiselt! Sügiselt om muda sükä; Är' tulla talve a'al! Talve a'al tanume tuisatu, Är' tulla keväjelt! Keväjelt om vetta pallu. Tule suurel suvel, Armal aena aeal!.... Tulli sõsar tundse velle Kirevist kindaist Kannuspöörä-kaputist. H II 24, 415 (193) < Karula khk. - P. Einer & J. Einer < Rauch mamma (Karl Rauchi ema) (1887-1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laulud. Vellekene noorekene! Kunas sa sõast kodu tuled? Sõtsikene linnukene! Ei ma enne sõast tule, Kui ni oja õlut juoskva, Tie veere vilet laskva.... Ai̍e obu tare ette, Tulli esä, es tunne poi̍ga; Ai̍e obu kambri ette, Tulli emä, es tunne poiga; Aie obu aėda ette, Tulli sõsar tun̍dse velle. Tun̍dse mu sarapuusadule, Pihulidse piitsakese; Tun̍dse oma kirjutet kin̍da, Tun̍dse oma aetu amme. - H II 24, 682/4 (12) < Häädemeeste khk. - J. Sitska & J. Aru (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi toob sõast sõnume? kaske Arak toob sõast sõnume. Kessi kannab vainu keeled? Vares kannab vainu keeled. Kessi peab sõtta minema? Kas lääb isa, või lääb ema? pag. 683 Ei lää isa, ei lää ema, Veli peab sõtta minema, Keige pikkem, keige peenem Keige uhkemad hobused, Keige kõrgemad kübarad Vend lääb aita ehtimaie, Õde astub juure õpetama. Ehi, ehi vennakene, Pane selga surma särki, Jalga pane kalmu kaltsud, Aea jalga sõa saapad, Pane ka ööle sõea ööda, Pane aga kaela kalmu rätte, Pane päha mure kübar, Võta kätte kooli kindad. Veli hella vennakene, Kui saad sõtta minema, Ära sina heida ette sõa, Ega tantsi taha otsa, Ees sind ära heidetakse, Tagant ära tapetakse. Keeruta keset sõdada, Ligi lipu kandaja, Keskmised kodu tulevad. Veli tuleb sõjast koduje. Saab ta nurme nurga pääle pag. 684 Sääl ta halli hirnuessa Sõidab isa ukse ette, Sõidab ema ukse ette. Isa aab emat tundamaie. Tule ema, tunne poega. Tuli ema, es tunne poega, Vene küüritu kübara. Tule veli, tunne venda, Tuli aga venda, es tunne venda. Vene mees, vene hobune, Vene küüritu kübara Vene saarine sadulas. Tule isa, tunne poega, Tuli aga isa, es tunne poega. Tule Mari madala. Tuli'ga Mari, tundis venda. Kust ma tundsin oma venna? Oma koetu kussakast, Oma aetu ammesta, Oma kirju kinnastesta Veli hella vennake, Pane'ga piitsa pengi pääle, Löö ka laksu laua pääle. Veli aga kuuleb, kostab vastu: Kas sul kannab süda kõnelda. Ei mul kanna süda kõnelda. Õekene, linnukene, Roogi mul rauda rosteesta, Pühi mu püssi veresta, Kol´ust mulle kuninga verda, Sadulasta Saksa verda, Siis mul kannab süda kõnelda. H II 24, 701 (1) < Häädemeeste khk. - J. Sitska & J. Aru (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tule nüüd sisse vennakene, Räägi meile sõa juttu, Sõa juttu, vaenu juttu, Kas o sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis. Õekene linnukene, Sõas on armas haljas mõõka Kaunis kange pää hobune Kissi päästab mehe sõjasta, Mehe venna Venemaalta, Poolevenna Poolamaalta. H II 25, 170/1 (44) < Helme khk. - Matt Tomp (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa1 sõnume Vai meil kanni vaenu keele Arak tõi sõa1 sõnumi Vares kanni vaenu keele Kes meisd saa sõtta mineme Alla velle vähikese Onupoja ullukese Tädipoja ti´l´lukese Sõdsepoja sõkekese. Mina piä sõtta mineme Esi piä vaenule veerime Sõa2 leib om sõmerene Vaenu kakk om kanepine Sõrme murrus murdaenna Käe meil kakkes kasdaenna. Veli ellä vellekene Kui saat sõtta sa mineme Vai saat vaenule veerime Ärä sa sõita ihen sõta Ega tantsi taka sõta Keerute ke´sgel sa sõdada Veerite vaijel sa vaenulla. Edimedse ukatesse Tagumedse tapetesse Ke´sgmidse kodu tuleve Vahemidse tagasi veerise. Veli ellä vellekene Kunas ma sinnu kodu ooda Vai ma sinnu tagasi taha? Sis sa minnu kodu ooda Kui jo oja joose õlut, pag. 171 Mäe mõõluta mõdusi Vitsa otsa virreida. Tule kui veli sõasda Ai ta tare lävele Tule esä, tunne poiga. Tulli esä, tunne ei poiga Ole ei sii3 minu poiga Om sii3 Kuura maa kuningapoiga Iijumaa isändi poiga. Ai ta aeda lävele Tule emä tunne poiga Tulli emä ei tunne poiga: Ole ei sii3 minu poiga. Aije ta kua lävele Tule sõsar tunne velle. Tulli sõsar tuuse velle. Kusd ma tuuse oma velle Kirivesda kindaisda Aetusda ammeisda Omasd kallisd kaala rätisd. Mina pühi püssi otsa Mina mõse mõõga otsa. Sõsar siidi linnukene Esi ma pühi püssi otsa Esi ma mõse mõõga otsa Mõõga otsan mõnda verda Sagsa verda, sandi verda Kuuramaa kuniga verda Iijumaa isändi verda. 1 (ы) 2 (ы) 3 (ie) H II 25, 330 (3) < Tarvastu khk. - Jaak Käger (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vanad laulu riismed Veli oli alla tilluke Onu poig oli ulluke Tädipoig oli täisi meesi Kesse piab sõtta minema Veli piab sõtta minema Veli hella vellekene Ära sina mingu ehhen sõa Ega tantsik taga sõa Ehen om kirveste kõlina Taga väiste1 välkumisi Keeruta keset sõdada Ligi lippu kandiida. 1 (nuga) H II 25, 537/43 (14) < Tarvastu khk. - J. Ungerson < Mall Kuntus (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumi Või nüid vaagub vainu keeli Arak tõi sõa sõnumi Vares vaagub vainu keeli Mihi vaja miilitsesse Poisse vaja polgu pääle Mittu miist lääb miilitsesse Või lääb poissi polgu pääle Sada miist lääb militsesse Tuhat poissi polgu pääle Kes saab sõtta minema Või saab vainu vajuma Esä vana poega noori Onu=poea ullukese Tädi poea tähekese Velli alla tillukene Sõtsi sõrme suurune Arak tõi sõa sõnumi Vares vaagub vainu keeli Iki peab veli minema. Veli läits aita ehtimaie Sõsar perrä õppemaie Ema perrä ikkemaie. pag. 538 Veli ella vellekene Aa nüid selga sõa ame Aa jalga sõa kaltsa Aa jalga sõa suka Aa jalga sõa saabas Selgä sõa särgekene Pääle pane sõa vöö Pähä pane sõa kübär Aa kätte sõa kinda Võtta's mõõka mõõduline Poega noori linnukene Kui saad sõtta minemaie Või saad vainu vajumaie Äräs ilpa ehen sõda Ega tantsi taga sõda Keeruta keset sõdada Vastu vainu päälikuta Ligi lipu kandijata Ehin no tuli punane Taga suitsu sinine. Poega noori linnukene Kunas ma so kodu ooda Kodu ooda sauna saada pag. 539 Pese pää pehmeesta Rinna riiu riimudesta Mõõka värske vereesta Oh mo ellä emäkene Kallis kaisus kandijake Kui jo laine lausa lasub Vere lätte lavedella Kui o vainu vaatadu Piirist ärä pellitadu Sis sa minu kodu ooda Kodu ooda saanu saada Mõse pää pehmeesta Rinda riiju riimutesta Mõõka meste veresta. Poega noori linnukene Kui saad kodu tulemaie Ärä tule mere teeda Ega maitse mere vetta Meri om taissa meiste päida Kolest täissa kooluksida Tule sa kohalt kodussa Osta kõrtsist õluta Juu esi jooda obune Süü esi söödä obune pag. 540 Poega noori linnukene Ärä sa tule Narva teeda Ega joogu Narva vetta Narv om täissa naeste päida Ärä tule Poola kaudu Ega joogu Poola vetta Pool om täissa poiste päida Ärä sa tule koiva kaudu Ega joogu Koiva vetta Koiv om taissa koera päida Tule sa kohalt kodussa Osta kõrtsist õluta Juu esi jooda obune Süü esi sööda obune Poeg tuli kohalt kodusse Ostis kõrtsist õluta Jõi esi juutis obuse Sõi esi söötis obuse. Kui sai esä nurme veerde Obu irnat ütte kõrda Obu irnat sadul kõike Sadul kõike laka liike Sai ta esä usse ligi Obu irnat tõista kõrda pag. 541 Obu irnat sadul kõike Sadul kõike lakka liike Sai ta esä läve ette Obu irnat kolmat kõrda Obu irnat sadul kõike Sadul kõike lakka liike Tules väljä esäkene Tules väljä tunne poega Esä tuli väljä es tunne poega Tules väljä emäkene Tules väljä tunne poega Emä tuli väljä es tunne poega Tules väljä vellekene Tules väljä tunne velle Veli tuli väljä's tunne velle Tules väljä sõtsikene Tules välja tunne velle Sõts tuli väljä tuusi velle Kostes sõtsi velle tuusi Oma kirju kinnastesta Oma aet ammeesta Käbärdätu käisteesta Pilutatu pehaesta Katte kauka auguesta pag. 542 Säält ep sõtsi velle tuusi. Velli ella vellekene Tulend aa sõa juttu Kõnela vainu kõneda Kuidas sõan sõdidasse Kuidas vainu vannutasse Kas sai sõan säia süüvä Sai süvä õlut juuva Kas om sõan naene armas Naene armas kaasa kallis. Sõsar noori linnukene Mõse mo saapa savista Mõõka meste veresta Küttä sanna, saada sanna Mõse päädä pehmeesta Rinda riiju riimudesta Sis ma aa sõa juttu Kõnela vainu kõneda Kas sain sõan saia süüvä Saia süüvä õlut juuva Kas om sõan naene armas Naene armas kaasa kallis. - Sõsar noori linnukene Saa ei sõan saia süüvä pag. 543 Saia süüvä õlut juuva Ei ka sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Sõa leib om sõkeline Vaenu kakku kanepine Sii taht siket sõkumista Sii taht kanget kastemista Sõan armas aljas mõõka Kallis kange pää obune Kes viib mehe malavalle Mehe poea Poolamaale Mehe velle Venemaale. H II 25, 756/7 (9) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Veneküla - Johann Trull < Ants Tuhakot, 62 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnume? Harak tõi sõa sõnume, Vares mõisti vaenu keele. Tuli kiri keiserista, Mihi vaea miilitsese, Poissi noori polgu pääle. Viiti mull poeg Venemaale, Saadeti ära Saksamaale. Emä olli manna saatamenna Sõsar amet aeamenna, Kindaid kätte kinkimenna. Esä küll õppes minneenna: Kuule kulla poiga noori, Kui saad sõtta sa minema, Vai sind väkke värvitesse, Ära siis ole edimene, Ega jäiije viimatsese, Keerute keset sõdaje, Ligi lipu kandajada, Ole odade kuhala. Ehen om tuli punane, Taga om suitsu sinine. Edimese ukatesse, Tagumise tapetesse, Keskmise kodu tuleve. Tulli kui poiga koduje, Aas alli tare lävele. Läits kui lävesta sisse, Teretes ta esäkesta. Tere esä tunne poiga. Ei nus esa's tunne poega Se o võõras Venelane, Se o suuri sõameesi. Läits kui aida lävele, Tule emä tunne poiga. Tulli emä tundamaie. Ei da's tunne oma poiga Ei se'i ole minu poiga, Se o võõras võõras Venelane, Se o suuri sõa meesi. Läits kui talli lävele, Tule velle, tunne velle. Tulli velle tundamaie. Ei nus veli's tunne velle Seo võõras Venelane, Seo suuri sõa meesi. Läits kui koa lävele, Tule sõsar tunne velle. Kui anni sõtsile kätta, Sõsar kinda kirjast tunni. Ko'e siis akkas armust kaala Siis na kõndsiv kammerese, Sõsar kõrvan tal kõneli. Emä siis kurust kullelije, Esä varjust siis valati, Veli kaiije kaugeelta. Sõsar kõnnib sõa mihega, Esi aave armust juttu. Emä vastu vaidelije: Mis sa vehid Veneleseg'. pag. 757 Sõsar kuuli, jälle kosti: Kuule kulla emäkene, Se o su armas aenus poega, Kedas viiti Veneleses, Saadeti teda Saksamaale. Ema akkas siis armust kaala. Kuule minu kulla poega, Istu maha tooli pääle, A'a meile armust juttu: Kas om sõan naene armas, Naene armas, kaas kallis? Oleei sõan naene armas, Naene armas, kaas ei kallis, Sõan om armas a´l´las mõõka, Kallis kange pää obene, Päästab kes mihe sõast, Sõa sõrmede vahelta, Vaenu kerve keskeelta. Sõkelene sõa leiba, Väega kale vaenu kakku, Sõrme' murrus murdeenna, Õla jäes kanges kandeenna. Sõa püssi' ime pika', Rootsi raua' ime raske'. Nee küll õõruv' õla luida, Pitsiteve' pää luida, Teeve pihast peeniksesse. Kust siis sõsar velle tuusi? Kirevesist kindusista, Aetusista ammeeista. Kuu kirja' kindaen, Päeva pööra' päidelen, Ao kirja ammeen. H II 25, 762 (92) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Veneküla - Johann Trull < Reet Simpson, 57 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõtta pian mina minema, Kesse tõi sõa sõnume'? Arak tõi sõa sõnume', Vares kandis vaenu keele'. Veli ella velleke, Kui sa saad sõtta minema, Ära oida ette sõa, Oija ikki taade sõa. Ees om tuli punane, Taga om suitsu sinine. Ette noore nopsitesse, Taga vana tapetesse, Kes keskel need kodu tuleve. Õde minda õpetas. H II 25, 794/5 (134) < Tarvastu khk. (Helme khk.), Kärstna v. - Johann Trull < Jüri Mäger, 53 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli ella vellekene, Kirja käive keiserista, Käsi keisera käesta, Soovib mihi soldatissa, Poissa noori polgu pääle. Arak tõi sa sõnume, Vares kandi vaenu keele. Kes meist piab sõtta minema, Sõa väkke värvimaie? Velle alla tillukese, Onupoea ullukese, Mina isi pia minema. Lätsi ma aita ehtimaie. Ema tulli perrä õppemaie, Õppemaie, ikkemaie: Kuule kulla poeakene, Kui sa saad sõtta minema, Vai saad väkke värvimaie, Ära sa sõita ehen sõa, Ega tantsi tagan sõa, Keerute keset sõdaje, Ligi lipu kandajata. Edimatse ukkatesse, Tagumise tapetesse, Keskmitse kodu tuleve. Kuule kulla poeakene, Kui sa saad kodu tulema, Ära sa reisi Rija teeda, pag. 795 Tantsi ei Talina kaudu, Pista kohe piki silmi, Pista kohe Peeterborri, Kohe sa kuninga linna, Sääl su üväs üteldesse, Üvä su naene üpitennu, Kallis naene kasvatennu, Ilus naene imetennu. - Kui ma sai kodu tulema, Sõidi ma esä lävele. Tule vä´l´lä mu esäje, Tule vä´l´lä, tunne poega. Esä tuli poega tundamaie. Esä s tunne oma poega. Tulli siis emä tundamaie. Emä tundis oma poega Oma antu ammeesta. Tulli sõtsi tundamaie Sõtsi tuusi oma velle Oma kirju kindaesta. Tule siis velle tundamaie Velle tuusi oma velle, Oma antu allikese. Tule maha velle noore, Tule maha me tubaje, Saisa sauna usse ette. Tule istu tooli pääle, Kõnele sõa kõneta, Vala vaenu olekuta. Poega tulli siis tubaje, Tulli iste tooli pääle. Emäkene, ennekene, Esäkene taadikene, Ole ei sõan naene armas, Naene'i armas, kaas ei kallis, Sõan om armas a´l´las mõõka, Kallis kangepää obene, Päästab kes mihe sõasta, Sõa sõrmede seasta, Vaenu kätede vahelta. Emakene, ennekene, Jumal oidku, Maarja kaitsku Seda lasta sündimesta, Ema ilma kandamesta, Kesse saab sõtta minema, Vaenu ulka vai vaeoma. Sõa leib u sõmerene, Vaenu kakku kanepine, Sõrme murrus murdeenna, Käe kakkus kasteenna. H II 25, 838/42 (6) < Paistu khk., Holstre v. - J. Ainson (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Kesse toob sõa sõnumid? Arak toob sõa sõnumid pag. 839 Vares kannab vaenu keeli Kesse piab sõtta minema? Veli alle tillukene Sõtsi sõrme suurukene Onu poea ullukese. Tädi poea täuve mehe Ikki piab veli minema Veli läits aita ehtimaie Sõts oli peran õppemaie: "Veli ellä vellekene, Ümmer pane sõa rõõva, Ümmer paagi nee punatse Et ei putu püssi paugu Ega ei riku sõa riista." Asti väl´lä aidastagi "Jumalaga neegi lingi! Jumalaga esä aida Ära pea kallis kaduma Siia jätä seegi paiga Maha jätä marja paiga Asema ma anna muile." Lätsi vällä värävasta Näiu perän ikkemaie Ikkemanna, õppemanna. "Veli, ellä vellekene, pag. 840 Kui sa saad sõtta minema, Ärä jäägu ette sõa, Ärä mingu taga sõa Keeruta keset sõdada Ligi lippu kandajada Kui sa saad kodu tulema Ära siss tulgu Poola kadu Pool om täusä poiste päidä. Ärä tulgu Narva kaudu Narv on täusä naiste päidä Meri oli täusä meiste päidä Ärä joogu laeva vettä Laev oli täusä laste päidä." Senip näidu meidä saati Seni kui paistiv laeva masti Ankura aerust näisse Senip näidu meida saati. Siss jäi maha istumaie Istumaie, ikkemaie Vesi neil silmä veerenesse Laene põske lahkunesse Sinnap tiiki tekkunesse Alliku sinna asusi Vaadi varjust ma tagasi Nä'i ma näidu istuvada, pag. 841 Istuvada, ikkevada Siss mull vesi veerenesse "Oh mu mahet Mannikesta Oh mu armast Annekesta Oh mu rikkast Reedakesta Maha jääde te minusta Maha jääb maatu näiu Laua pääl' jääb laulatetu Kivi pääl jääb kihlatetu." Kui ma sõidi sõanagi Võti ala esä alli Käe kõrva esä kõrvi Sai ma esä nurme pääle Esä nurme nurga pääle Obu mull alla irnatelli Kõr´b mull alla kõigutelli Linalakk mull liigutelli Kui ma sai tare lävele Obu mull irnat' tõise kõrra. "Tule väl´lä, esäkene! Tule väl´lä, tunne poiga!" Tuli esä, es tunne poiga. "Tule väl´lä vellekene!" Tuli veli, es tunne velle. pag. 842 "Tule väl´lä, sõtsikene!" Tuli sõtsi, tunsi velle. "Kust sa tunned sõtsikene?" "Oma kirju kindaesta, Oma aet ammeesta, Oma suurist sukka veerist." "Sõtsikene, linnukene Uha mu obu porista, Aja mu saapa savista Õõru püssi roosteesta!" Sõtsi vasta kostanessa: "Veli, ella vellekene, Aja mulle sõa juttu Kõnele sõa kõneta: "Kas oli sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis?" "Es ole sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis: Sõan oli armas al´las rauda, Kallis kange pää obene. H II 25, 970/4 (5) < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumida? Kes kand vaenu keelesida? Arak tõi sõa sõnumida, Vares vaakus vaenu keeli. Kes piab sõtta minema? Veli alles tillukene, Sõtsi sõrme suurutseke, Ikka piab veli minema! Veli läits aita ehtimaie, Ema läits perra õppemaie, Õppemai, ikkemaie, Poega ella poisikene, Aja selga sõa ame, Pane jalga sõa suka! Aja selga sõa särki, Alla karrane kasukas! Kui saad sõtta minema pag. 971 Ära mine eest sõa, Ees om tuli punane, Ära mine taga sõa, Taga om suitsu sinine. Keeruta keset sõda, Alla haljaste odade, Ligi lippu kandajata! Keskmise kodu tuleva. Kui saad kodu tulema, Ära tule mere kaudu, Meri on täüs meeste päida; Ära tule Narva kaudu, Narv om täüs naeste päida; Ära tule Koiva kaudu, Koev om täüs koolusida; Tule sa kohe koduje! Tule oma tehtud teeda, Kust oli esä enne kaünü, Enne käü jälle jättän. Mis tall jäänu jälge pääle? Kuld tall jäänu jälge pääle? Mis tall samusse sadanu? Hõbe samusse sadanu. Sai ta esä põllu pääle, Esa nurme nuka pääle pag. 972 Hobu all tall hirnatelles, Ratsu pääd tall raputelles, Kõrvi pääd tall kõigutelles, Vesihalli veeretelles, Linalakka liigutelles. Sai ta esa väravale Hobu hirnat tõista kõrda Ratsu pääd tall raputelles, Kõrvi pääd tall kõigutelles Vesihalli veeretelles, Linalakka liigutelles. Sai ta esä tare lävele, Hobu hirnat kolmat kõrda, Ratsu pääd tall raputelles, Kõrvi pääd tall kõigutelles, Vesihalli veeretelles, Linalakka liigutelles. Pistis mõõga katusasse, Pistis püssi rästaesse. "Tule vällä1 mu esake, Tule vällä, tunne poega!" Esa tuli vällä, es tunne poiga. "Tule välla vellekene! Tule vällä tunne velle!" Veli tuli vällä, es tunne velle. pag. 973 "Tule vällä sõtsikene, Tule vällä tunne velle!" Tuli sõtsi, tundis velle. Kust see sõtsi tundis velle? Oma antud ammestagi, Oma kirju kinnastesta, Oma suurist sukkadesta. Ame oli sellan Abja kirja, Kindad käes käo kirja, Suka' jalan Soome kirja. Veli ella vellekene, Aja mulle sõa juttu, Kudas sõan sõidetakse, Või sääl Rootsin raiutakse, Riia alla reisitakse! "Sõsar noori linnukene, Uha mu hobu porista, Mõse mu saapad savista Siss ma aja sõa juttu Kudas sõan sõditasse, Või sääl Rootsin raiutasse, Riia alla reisitasse. Sõan ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Sõan om armas allas2 mõõka, pag. 974 Kallis kangepää hobene, Kes pästap mehe sõasta, Mehe poja poola maalta Mehe velle Venemaalta." 1 väлльлä 2 aльлaсъ H II 25, 1145/7 (1) < Paistu khk. - J. Jõgevest (1891) tüübinimed kontrollimata Hobune varastatud + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lätsi mõtsa kõndimaie, Ommikulle ulkumaie. Näi soo suitsevada, Näi aru auuravada. Soo tei suoja õluta, Aru aput aanikata. Sõi sis toobi, jõi sis kaits, Jäi ma jälle joobunesse. Ku' pidi pää paneme? Kaala kandu või toeti? Tulli varas vaarikusta Laija käppä laane allta. Varast' üvä obese, Pilliroogse piidsukese. Isa mulle kostanessa: "Oh, mu ellă poega noori! Mine nüid obu otsimaie." Mină emătă paluma: pag. 1146 "Emăkene, memmekene! Tie mull päine pätsikene, Kahekuine kakukene, Ma lä' obu o´tsimaie." Lätsi mină tüki teedă, Tüki teeda margi maāda. Suure tüki Türgi maāda, Ivakese Iiu maāda, Natukese Narva maāda. Ke' mull vastu sis tul̄is? Vastu tu´lli kuu kubeda. Mină temalta küskimaie: "Ka nä'id minu obesta?" Kuu minule vastanes: "Es näe sinu obesta." Lätsi jälle tüki teēdă, Tüki teēdă, margi maāda; Natukese Narva maāda, Ivakese Iiu maāda, Suure tüki Türgi maāda. Ke' mull' vastu või tulli's? Vastu tähti täisi meesi. "Mehante sinu obene?" Mina kuuli kosti vastu: "Linalakka, laiku ruūna. Kullda kirrja kabja pääla." Täht sie minule vastamaie: Sinu obene sõassa. Lätsi kodu kurrva meeli. Kes sie peab sõtta minema? Onu pojad ullukesed, Tädi pojad tillikesed, Veli alle veidikene. Veli peab sõtta minema. Veli läits aita ehtimaie. Mina manu noomimaie. "A'a kätte koolikindad, Pane jallga surma sukad Kui sa saad sõtta minema Äră eitku ette sõ'a, Ära ta´ntsku taga sõ'a, Keerute keset sõdaja. Ehen sind äră eidutasse, Tagumised tapetasse, Keskmised kodu tuleve. Veli, ellă vellekene! Kui sa saad kodu tuleme, Äră joogu mere vettă, Meren pailu meeste päida. Äră joogu ranna vetta, pag. 1147 Rannan pailu raipeida. Ära joogu Türgi vettă Türgin pailu tüdrukidă. Äră joogu Poola vetta, Poolan pailu poiste päidă, Tule isa õue ala. Sääl om kolmi allikuda, Üits küll valab vasti rakked, Tõine õõrub õle rakked, Kolmas kulub kuuse rakked. Juo esi, jooda obene." Viiti ella vellekene... Kuuli koera aukuvada, Õue pääli õiskavada, Joosi vä´llă vaātamaie, Ka' tuleb veli koduje. Es tule velle koduje. Koera aukus tõista kõrda. Es tule velle koduje. Koera aukus kolmat kõrda. Sis tulli veli koduje. Mină teda palumaie: "Veli, ellă vellekene! A'a mull sõ'a jutukestă, Räägi mull sõ'a sõnumida. Ka om sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis?" Venda mulle vastamaie: "Ei ole sõ'an naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Armas a´llas mõõgakene, Kallis kangeda hobene, Ke päästab mehe sõasta Mehe poja Poolamaalta H II 26, 140/1 (11) < Viljandi khk. - Jüri Köögardal (1889) tüübinimed kontrollimata Neli neidu + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mari läks alla heinamaale; Niitis kaare, jättis kaksi. - Mis sääl kääre ääre all? - Kirves kaare ääre all. - Mis selle kirveja ninassa? - Laastu kirveja ninassa. - Mis sest laastust raiutakse? - Jaani aita raiutakse. - Mis sinna aeda sisse pannaks? - Sängi aeda sisse pannaks. - Mis sinna sängi sisse pannaks? - Neli noorta neiukesta. - Mis need neiud sääl tegevad? - Üksi kujub kulda vööda, Teine valab vaske vööda, Kolmas kujub kangasida, Neljas nutab noorta venda: Mull oli veike vennukene, Seegi sõlmiti sõjasse, Seegi värmiti väesse, Panti pampu kandemaie, Musta püssi pühkimaie, Haljast mõõka õerumaie. - Ellakene vellakene! Kui sa saad kodu tulema, Ära sina joo Narva vetta, Narv on täide naiste päida, Ära sina joo Türgi vetta, Türk on täide tüdrikida, Ära sina joo Poola vetta, Pool' on taide poiste päida, Tule koheja koduje, pag. 141 Katsu meie kae'u vetta, Meki meie mere vetta, Haisuta hallika vetta. Sai tema isa välja pääle, Hobu alla hirnatelle; Sai tema isa väravasse, Hobu hirnus teista korda; Sai tema isa ukse ette, Hobu hirnus kolmat korda. - Tule isa, tunne poega! Tulli isa, ei tun'd poega. - Kust on võeras välja tulnud? Kas on Soomest, või on Saarest, Või on kallis kaugeelta. - Tule ema tunne poega! Tulli ema, ei tun'd poega. - Kust on võeras välja tulnud? Kas on Soomest, või on Saarest, Või on kallis kaugeelta. - Tule õde, tunne venda! Tulli õde, tundis venda. - Kust see õde venna tundis? - Oma kirju kinnastesta, Oma aetud amesta, Oma pilu pistemisest, Oma aeru aeamisest. Hobu talli viitanesse, Heinad ette heidetie, Rooga ette roosiline Lake ette laasiline. H II 26, 271/2 (34) < Suure-Jaani khk. - J. Mein (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi toob sõa sõnumid? Kägu toob sõa sõnumid Vares kannab vaenu keelta. Tulli raamat Rantsusesta Piibel Poola piiri pealta. Kessi peab sõtta minema? Isa on vana poeg on noori Veli on alles veegukene Sõsar sõrme suurukene. Veli peab ikki minema. Veli läks aita ehtimaie Õde järgi õppemaie Hellakene vennakene Pane selga surma särki Pane jalga surma sukad. Hellakene vennakene Kui sa saad sõtta minema Ära sina eeda ette sõtta Ära sina tantsi taha sõtta, Keerita keset sõdada. Esimesed eedetakse Tagumesed tapetakse Keskmised kodu tulevad. Hellakene vennakene! Kui sa saad kodu tulema, pag. 272 Ära sina meki mere vetta Ära sina katsu kaeu vetta, Meres on paelu meeste päida Kaeus on paelu kaela luida. Tule sina meie mõisa kaudu, Seal on kolmi hallikasta. Ellakene vennakene Kui saad sa kodu tulema, Aja isa ukse ette (Siit vahelt vist puudub palju) Halli hirnus, kõrvi karjus Punase veri värises. Tule vä´l´la isakene Tule vä´l´la tunne poega! Isa tuli vä´l´la ei tun'd poega, Vene mees, vene hobene Vene kulda looga köisi Vene vaskused va´l´luksed Vene mees vene hobene. Sõitsin jälle tüki teeda Tüki teeda tipulista Maada maksa karvalista, Riipsukene Riia maada Natukene Narva maada Pooli versta Poola maada Halli hirnus kõrvi karjus Punase veri värises Ajasin ema ukse ette. Tule vä´l´la emakene! Tule välla tunne poega! Ema tulli vä´l´la ei tund poega. Vene mees, Vene hobene Vene kulda looga köisi Vene vaskused va´l´luksed. Sõitsin jälle tüki teeda Tüki teeda tipulista Maada maksa karvalista, Riipsukene Riia maada Natukene Narva maada Pooli versta Poola maada. Ajasin õe ukse ette. Halli hirnus kõrvi karjus Punase veri värises. Tule vä´l´la õekene Tule välla tunne venda! Vä´l´la tullid õed vä´l´la tullid vennad Vä´l´la tulli virka venna naene Üks mul rebis rinnustagi Teene kaapis kaelastagi Kolmas mu hoo eesta. Õde tundis oma venda Oma aetud amesta Oma pistetud pilusta Oma kirju kinnastesta. Hellakene vennakene Tule tuppa istu maha Õunapuise istme peale Tommingase tooli peale Hakka sõjasta arutama. Õekene linnukene Ei kanna süda kõnelda, Pese mu saapad sabista Ihu mu mõeka veresta, Siis kannab süda kõnelda. Sõas ei ole naene armas Naene armas kaasa kallis, Sõas on ha´l´las mõeka armas Vene kangepea hobene Vene vaskesed va´l´luksed. H II 26, 429/33 (1) < Suure-Jaani khk. - Jüri Köstner & Aadu Stiem (kogujad) & T. Köstner (koguja ja saatja) (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõea laul Kissi tõi sõea sõnumid? Kägu tõi sõea sõnumid! Kissi kandis vaenu keelta1? Vares kandis vaenu keelta1! Kissi meilt sõtta minejassa? Isa vana, poegi noori, Veli alles veegukene, Sõsar sõrme suurukene, Käli kiigub kätkiesse, - Ikki pian isi minema! - Vend läks aita ehtimaie, Õde läks juure õpetama: pag. 430 Pane jalga surma sukad, Pane selga surma särki, Pane selga surma kuube, Pane ööle surma ööda, Võta kätte surma kindad, Pähä pane veri kübara! Kui sa saad sõtta minema, Ära sina sõeda ette sõtta, Ära sina ta´nsi taha sõtta, Keerita keset sõdaje! Ees on tuli sie punane, Taga suitsu sie sinine, Keskel põle kedagi! Kui sa saad kodu tulema, Ära sina tule Riia kaulta, Ära sina juo Riia kaeust! Riia kaeus rinna luida. Ära sina tule Narva kaulta, Ära sina juo Narva kaeust! Narva kaeus naeste luida. Ära sina tule Poola kaulta, pag. 431 Ära sina juo Poola kaeust! Poola kaeus poeste luida. Tule meie mõisa kaulta! Tulevad sul vasta õlle saalid, Väravisse viina saalid. - - - - - - - - - Kui sain isa ukse ette, - Isa tule vä´lla, tunne poega! Isa tuli vä´lla, ei tund poega, - Võeras mies, võeras obene, Võerad kindad tal käessa, Võeras kiri kinnastesse, Võeras piitsuke piussa. Veli tule vä´lja, tunne venda! Veli tulli vä´lla, ei tund venda; Võeras mies, võeras obene, Võerad kindad tal käessa, Võeras kiri kinnastessa, Võeras piitsuke piussa. Käli tule vä´lla, tunne poega! Käli tulli vä´lla, ei tund poega; - pag. 432 Võeras mies, võeras obene, Võerad kindad tal käessa, Võeras kiri kinnastessa, Võeras piitsuke piussa. Õde tule vä´lla, tunne venda! Õde tulli vä´lla, tundis venda. Oma, mis oma obene, Omad kindad tall käessa, Oma kiri kinnastessa, Oma piitsuke piussa. Eli ella vennakene! Tule tuppa, istu tooli, Aea meele sõea juttu! Kas on sõeas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Õekene, linnukene! Ei kanna süda kõnelda! Pese mu saapad sabista, Pese mu mõeka veresta! Sis kannab süda kõnelda! Õekene, linnukene! pag. 433 Sõeas ei ole naene armas, Naene armas, kaasa kallis! Sõeas on armas a´llas mõeka, Kallis kange obene, See päästab mehe sõeasta! 1 (kalku) H II 26, 829 (1) < Suure-Jaani khk. - J. Böhr (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumida? Raamat tõi sõnumida, Kes see kandis vaenu keeled? Kägu kandis vaenu keeled. Kessee lähäb meilt sõjasse? Isa vana poega noori veli alles veegukene, teine veli tillukene, ikka peab poeg minema. Kui sa saad sõtta minema, ära sina heida ette sõja, ega tantsi taha sõja, keerita keset sõda, ees see suitsu sinine, taga see tuli punane, keskmised kodu tulevad. Aja isa ukse ette, tule isa tunne poega, tuli isa ei tun'd poega; Aja ema ukse ette, tule ema tunne poega, tuli ema ei tun'd poega; Aja veli ukse ette, tule veli tunne venda, tuli veli ei tun'd venda; Aja õe ukse ette, tuli õde tundis venda, õekene linnukene kust sa tundsid vennakest? Oma kirju kinnastesta, oma suurtest sukatesta, oma pistetud pilutesta, oma aetud amesta, sealt mina tundsin vennakesta, ellakene vennakene räägi mull sõja sõnumida, õekene linnukene, ei kanna süda rääkida, pese mu mõeka veresta, pese mu saapad savista siis kannab süda kõnelda. - H II 26, 925/6 (1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v. - "Ülempaalalane" (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes toob sõja sõnumid? Kägu toob sõja sõnumid. Kes kannab vainu keeled? Vares kannab vainu keeled. Kes meilt siis sõta läheb? Kas läheb isa, või läheb ema; Või läheb kõige noorem poega? Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige uhkemad hobused, Kõige saksemad sadulad. Vend läks aita ehtimaie Õde juure õpetama. "Pane aga selga siidi särki Kaela kalmu rätikuda; Võtta aga kätte kooli kindad, Pane aga jalga surma sukad. Siis mine sõta sõidelema, Ära sina jõua ette sõja, Ära sina taba taha sõja pag. 926 Kera sina sõja keskeella. Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad!" Sõida mo hobune Lausa teeda laukukene Sõida isa ukse ette: Tule isa tunne poega Tuli isa ei tund poega. Tule ema tunne poega, Tuli ema ei tund poega. Tule venda tunne venda, Tuli venda ei tund venda. Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venna; Oma surma sukaesta Oma kooli kinastesta Kaela kalmu rätikusta. H II 26, 1105/6 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. - Jakob Saks (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõea laul Kisi tõi sõea sõnumi Kägu tõi sõea sõnumi Vares kantis vainukeeled Kissi meist siis sõtta lähab Kas lähab isa või lääb poega Või lääb kõige viiman venda Kõige noorem kõige viksem Kõige uhkemad obused Kõige saksemad sadulad Vend läks aita ehtimaje Õde juure õpedma Pane selga surma sarki Pane selga surma kuube Reisi saabad jalasee Vennakene noorekene Kui sa saad sõttaminema Ära eida ette sõea Ega tammu taha sõea Keri sõea keskelle Eest sõea hais sind lämatab Taga sõea tapetase pag. 1106 Kui hakkan mina minema Siis hakkb ale tulema Vennakene noorekene Kui sa saad kodu tulema Õekkene linnukene Kui ma saan kodu tulma Ari mo obu lumesta Pühi mo mõõka veresta Vennagene noorekene Kui sa saad kodutulema Räägi mulle sõeajuttu Kui ma saan kodu tulema Siis ma räägin sõea juttu Sõeas ei olnud naene armas Naene armas kaasa kallis Sõeas olli armas haljas mõõka Kaunis kanke pea obune. H II 27, 84/5 (4) < Kursi khk., Puurmani v. - T. Riomar < Joosep Saeale, 78 a. (1888) tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Nikruti laul O neid pikki päevakeisi, Sügiseisi ajakeisi. Siis on metses meie mehed, Paju taga pikad poisid, Sialt neid kinni võetasse, Tartu linna tahetasse. Siis neid ära annetesse Riia linna raadidelle, Siis neid sõtta sõlmitasse.... Ei ole sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kal´l´is, Sõjas armas al´l´as mõeka, Kal´l´is kannge pia obune. Kis päästab me sõjasta, Suurtetükkide siasta.... Nii on sõjas meeste päida, pag. 85 Kui on sūs mättaaida, Nii on sõjas meeste sil´l´mi, Kui on tähti taeevasse, Nii on sõjas meeste sõrrmi, Kui on sūs pil´l´i=rūgu.... H II 27, 487 (17) < Palamuse khk., Luua v. - M. Uus (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tõnu tuasta tõuseb suitsu, Mis sial Tõnul tehtanessa? Sõja leiba sõkutakse, Vaenu kakku vaalitakse, Kes sialt Tõnulta sõtta läheb? Kas läheb isa voi läheb ema, Või läheb nooremada poega? Isa õppas noorta poega: Ära sa sõida ette lippu, Ära sa sõida taha lippu; Sõida ikka keskel lippu; Esimised elbitakse, Tagumised tapetakse Keskmiseed koju tulevad. H II 27, 587/90 (1) < Palamuse khk., Kaarepere v. - M. Saar (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tõnu tuas tõusis suitsu Mis seal Tõnula tehakse Sõda leiba sõkutakse Vaenu taenast tatsutakse Kes sealt Tõnult sõtta lähäb El lä'ä isa ei lä'ä ema Ei lä'ä venda vanemat Kõige noorem kõige nõrgem Kõige kõrgema kübara- Kõige uhkema hobuga Vend läks aita ehtimaie Õde juure õppamaie Ellakene vennakene Ära sina heida ette lippu Eest lippu elbitakse Ära sina astu taha lippu Tagast lippu tapetasse Keera lippu keskeelle Keskelt nad koju tulevad pag. 588 Andis vennal kirjud kindad, Selga andis aetud ammet Kirjutatud kätterätid Nina nartsud narmastega Ellakene vennakene Hoia õe kirju kindaid Kirjud kindad narmas nartsud Õe aetuda ammeda. Kui sind kõigist unetakse Märkidest sind mäletakse Kui sa lähäd kulla venda Ära lähäd ella venda Jäta siis risti Riia teele Valget lippu Valga teele Kui see rist jääb rikkumata Valge lipp jääb valgeesta Siis sina tuled koduje Kui aga rist saab rikkutud Lipp saab vere värviliseks Siis sind sõtta surmatakse Taudi taperil kooletakse. pag. 589 Siit vahelt jäi üks järk kätte saamata, kudas õde iga aasta aeg käis neid märkisid vaatamas, aga ei leidnud nende küllest surma märki; kudas isal, emal ja vennal juba lootus ära kadus, aga õde ikka ootis ja lootis kunni ta viimati venda näeb tulema ja laulab: Pea paistab pealta metsa Keha keskelt keeru metsa Jalad alta arva metsa Sõitis isa õue alla Tule isa tunne poega Tuli isa ei tund poega See pole mitte minu poega See on Sõda meeste poega Sõa sõrmikud käessa Sõa piitsake peussa Sõa hobu ratsutilla Sõitis ema õue alla Tule ema tunne poega Tuli ema ei tund poega See pole mitte minu poega See on sõda meeste poega Sõa sõrmikud käessa Sõa piitsake peussa Sõa hobu ratsutilla pag. 590 Sõitis venna õue alla Tule vend ja tunne venda Tuli vend ja ei tunnud venda See pole mitte minu venda See on sõda meeste venda Sõa sõrmikud käessa Sõa piitsake peussa Sõa hobu ratsutilla Sõitis õe õue alla Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venna See pole sõda meeste venda See on minu armas venda Kust ta venna ära tundis Oma kirju kinnastesta Oma aetuda ammesta Nina nartsu narmastesta Käteräti kirjadesta. H II 28, 261/2 (1) < Äksi khk., Kärkna v. - Juhan Lepik (koguja) & Jaan Walk (saatja) (1889) tüübinimed kontrollimata Imetegija + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Pole siin maal seda meesta Kes heidab munasse sõlme Kes teeb tuulesta hobuse. - Üks on vennake minule See heidab munasse sõlme See teeb tuulesta hobuse Maasikista maalib mokad Sõstarista sõõrib silmad Kuller kupust käänab kabjad Niidista nina niussed Siidista saba seussed Terassesta tegi kõrvad Üks se'ep vennake minula Hõbe pärjake õela Siigi sõtta sõlmiti Siigi väkke värviti Panti pampu kandemaie Tina tüka tõstemaie Tuli ta sõjast koduje Sõjasta isa ukse ette Tere taati tunne minda Tere memme tunne minda Tule õde tunne venda Ei tunnud isa ei tunnud ema See ep pole minu poega See on sõjast sõja meesi Õde tuli välja tundis venda Hellakene vennakene Tuud sõjast sõja sõnumid Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Oh minu õde ilusa See mees hõbe kübara Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis pag. 262 Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune Nõnna'p sõjas meeste verda Kui on meres meres veta palju Nõnnap sõjas meeste sõrmi Kui on meres roogusida Nõnnap sõjas meeste päida Kui joo soos mätaida. H II 28, 380 (12) < Maarja-Magdaleena khk. - G. Tenter (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kelle toasta tõõseb suitsu Meie toasta tõõseb suitsu Mis sial täna tehtanessa Sõda leiba sõkutasse Vainu kakku kastetasse Kis sii piab meilta ju minema Isa on vana ema on vana Velled alles veiksekesed Sõdsed sõrme suurukesed Ikke piab veli ju minema Veli läks aita ehtimaie Sõsar perra õppamaie Kunas tuld sõdast vellekene Ei tule enne sõdasdagi Kui jookseb jõgi ju õluta Meri mõlgub mõduda Siia tulen mina ju sõasta Ratsu tõstis taevas läikis Obu irnus ilma paukus Sõitis isa ukse ette Tule isa tunne poega Tuli isa ta ei tunnud Ei sii ole minugi poega Sii on vaese sõdame poega Sõda kirjad kinnastenna Sõda aetud ameda Ratsu sõitis, taevas läikis Obu irnus, ilma paukus Sõitis ema ukse ette Tule ema tunne poega Tuli ema, ei tunnud poega Ei sii õle minu poega Sii on vaese sõdame poega Sõda kirjad kinnastenna Sõda aetud ameda Ratsu sõitis taevas läikis Obu irnus ilma paukus Sõitis velle ukse ette Tule velle, tunne velle Tuli veli tunnud velle Ei sii õle minu veli Sii on vaese sõdamee velle Sõda kirjad kinnastenna Sõda aetud ameda Ratsu sõitis, taevas läikis Obu irnus, ilma paukus Sõitis sõsara ukse ette Tule sõsar tunne velle Tuli sõsar, tundis velle Omast kirjust kinnastesta Omast aetud amesta. H II 28, 713/5 (2) < Maarja-Magdaleena khk. - Hindrik Rätsepp (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul Kelle tuba tossanessa? Meie tuba tossanessa. Mis sial tuas tehtanessa? Sõa leiba sõtkutasse Vaenu kakku vaalitasse! Kissi meist nüüd sõtta läheb? pag. 714 Isa vana, ema vana, Veli alles veikene, Sõsar sõrme suurukene. - Ikke piab veli minema. Veli läks aita ehtimaie. Sõsar juurde küsimaie: "Veli, hella veljekene, Millal tuled sa sõasta?" "Sõsar, hella linnukene, Ei tule enne sõasta, Kui jõgi jookseb ju õluta Meri mõlgutab mõduda; Siis tulen mina sõasta." Ratsul sõitis, taevas läikis, Sõitis isa ukse ette Astus isa akna alla, "Tule isa tunne poega." Tuli isa ei tunnud poega "Ei õle sii minu poeg, Sii on vaese sõa mehe poeg. pag. 715 Sõa kübar on tall pias, Sõa kirja kindad käes. Ratsul sõitis, taevas läikis; Sõitis ema ukse ette, Astub ema akna alla. "Tule ema tunne poega." Tuli ema ei tunnud poega: "Sii ei õle minu poeg Sii on vaese sõamehe poeg Sõa kübar on tall pias Sõa kirja kindad käes." Ratsul sõitis, taevas läikis, Sõitis sõsara ukse ette Astus sõsara akna alla: "Tule sõsar tunne velje." Tuli sõsar tundis velje. "Kost sa tundsid veljekese?" "Oma kirja kinnastest Oma vüü tall vüüla. H II 29, 191/3 (2) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v. - T. Sander (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõja sõnumida, Kėssi kandis vaėnu kėėled? Kägu tõi sõja sõnumida, Vares kandis vaėnu kėėled. Kėssi meilta sõtta lähäb, Kass lähäb ėsa või lähäb ema, Või lähäb kõėgesd noorem poega, Kõėgesd noorem, kõigesd nõrgem, Kõėgesd prisgem ja punasem? - Vend läks aita ehdimaie, Õde järel õpetama: Pane sel´ga siidi särki, Siidi särki, sidsi särki, Kaela karda rätikida, Jalga sagsa saapaaida, Pähä päävatand kübarad. Ära sina sõėda sõja ette, Ära sina sõėda sõja taha; Sõėda sõja kesgeelle: Esimėsed elbitass̄e, Tagumėsed tapetass̄e, Kesgmėsed kodŭ tulevad. - - - - - - - - - - - (Vist puudub) Sõėda, sõėda mu obŭke, Lase tė%ėda, lauku ruūna, Sõėda esa ugse ette. All̄i irnus akendesda, Raki aukus õue pėalta. pag. 192 Ėsa tuli väll̄´a vaatamaie. "Tere ėsa! tunne poega!" - "Jumalėme, ei ma tunne!" - Sõėda, sõėda, mu obŭke, Lase tėėda, lauku ruūna, Sõėda ema ugse ette. All̄´i irnus akendesda, Raki aukus õue pėalta. Ema tuli väll̄´a vaatamaie. "Tere ema, tunne poega!" - "Jumalėme, ei ma tunne!" - Sõėda, sõėda, mu obŭke, Lase tėėda, lauku ruūna, Sõėda venna ugse ette. All̄´i irnus akendesda, Raki aukus õue pėalta. Vend tuli väll̄´a vaatamaie. "Tere, venda, tunne venda!" - "Jumaleme, ei ma tunne!" - Sõėda, sõėda, mu obŭke, Lase tėėda, lauku ruūna, Sõėda õe ugse ette. All̄´i irnus akendesda, Raki aukus õue pėalta. Õde tuli väll̄´a vaatamaie. "Tere õde! tunne venda!" - "Jumalėme! jah mina tunnen!" - "Kusd sina mind siis ära tunned?" - pag. 193 "Oma siidi kaela rätisd, Oma kirju kinnasdesd, Oma sinisisd säärepaelusd, Oma punasisd sukkadesd. - Tule tuppa, isdu maha Pihlakase pingi pėale, Jalakase isdme pėale, Toomingase tooli pėale. Räägi mull sõja sõnumida!" - "Pese mu mõeka veresta, Pühi mu saapad savista, Siis räägin sõja sõnumida. - Enam sõjas sääre luida, Kui siin aas teivaaida; Enam sõjas pėa luida, Kui siin aas kivisida; Enam sõjas sääre luida, Kui siin aas vidsasida. Küll on sõjas verda pailu, Kui siin jões vetta pailu. Selgitused märkimisviisi kohta lk-l 169: enn̄e = 4. järk waim = 3. järk kull´ = peenendus (ja 3. järk) ė (pėa) = e ja i vahehääl ŭ (ehk ŏ) = u ja o vahehääl (sŏŏ) ü ̆ (ö̆) = ü ja ö vahehääl (tö̆ö̆) H II 30, 69/70 (16) < Puhja khk., Suure-Konguta v. - Sammul Sepp (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõast sõnumita Arak tõi sõast sonumida Kes meil sõtta minnesi Essa vana, ema vana Veli ales tillukene Sõsar sõrme suurune Veli sa pead minema Sõsar perra ikkenema pag. 70 Ikkenema nuutsumaie Kossa lääd mo vellekene Sõtta lää ma sõtsikene Konas sa lubad tagasi tulla Ma pane risdi piiri pääle Kui ne risdi verevas lääva Sis su sõtta tappetas, Kui ne risdi valges lääva Sis ma ikki kodu tule. Tulli veli sõa poolta Ai ta obest tare lävele Tule esa tunne poiga See ei ole minu poiga, See om võõra vürsti poiga Ai ta obest kambre lävele Tule ema tunne poiga Tulli ema es tunne poiga Se ei ole minu poiga Se om võõra vürsti poiga Ai ta obest aida lävele. Tule velle tunne velle, Tulli velle es tunne velle Se ei ole minu velle See om võõra vürsti velle Ai ta obust koa lävele Tule sõtsi tunne velle Tulli sõtsi tuusi velle Kostes sina minu tuusid Oma esa obesesta Kirivista kinnastesda Ae=tusta hammesta Silmik=seere keitiesda H II 30, 645/6 (31) < Rõngu khk. - P. Grünfeldt (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaagup vainu pääl, Arak toop sõa sõnumit. Ei lää esä, ei lää emä, Ei lää kõige vanemb poig, Sääl kõige noorem poig. Naksi jalgu kängima, Sõarõivit sälgä panema, pag. 646 Naksi ema ikkema ... "Mes sa iket emäkene?1 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - Aije mina iiruga kambre lävele: Tere zõts, tunne veli! "Ei sa ole minu veli, Sa oled Riia reisihärra, Peeterburi poodipoiss." Aije mina iiruga aida lävele: Tere zõts, tunne veli! "Ei sa ole minu veli, Sa oled Riia reisihärra, Peeterburgi poodipoiss." Aije mina iiruga lauda lävele: Tere zõts, tunne veli! "Ei sa ole minu veli, Sa oled Riia...2" Aije mina iiruga kua lävele: Tere zõts, tunne veli! "Ei sa ole...2" Aije mina iiruga sanna lävele: Tere zõts, tunne veli!" "Jah, sa oled minu veli!" Kost sa minu ära tundsid? Kirivädest kinnastest, Kalevitsest kaalarätist. 1 Siin palun mind lahkeste vabandada, sest selle laulu keskkohta ei ole siit mitte saada, sellepärast saadan nii kui olen saanud. 2 jne H II 30, 759 (17) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumida Vares tõi sõa sõnumida Kes lätt sõtta minemaije Veli on veel väga väike Sõsar sõrme suurune Vana veli vannus pallu Sii om paras sõtta saata Sõtta saata sõtta jääda Sõa leiba neelamaije. H II 30, 775/7 (7) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Olli mina väike miheke Põlve kõru poisike Viidi minnu Venne maale. pag. 776 Anti raskeid töösid tettä Igä päiv olli raskust nättä Viimäti sai vähä mahti Pästsin oma hobu lahti Sõitsi oma isa kodu Hirnus hobu iismäst korda Kõrvi kõrval kõrki lüies Sõitsi esä värävässa Hirnus hobu tõista kõrda Kõrvi kõrval kõrki lüijes Sõitsin isä usse ette Hirnus hobu kolmat kõrda Kõrvi kõrval kõrki lüies Kos ollit väräjät võrussa Usset ummi rõngastessa Tuli isä illukene Tasa pikkä taadikene Võttis värävat võrusta Usset ummi rõngastesta Tere tere kadunt poiga. pag. 777 Kost sa tunnet esä kodu Mina vastsin virgasti Pajatasin targasti Isäl õunapuud punavad õvves Koerat haukuvat haletaste Õue pääl täll õlle soonet Värävis täll viina soonet Kaju ääres kal´la soonet. H II 30, 785/6 (20) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui ma sõast sõitsi kodu Oma halli ruunaga Aije halli tare lävel Tule esä tunne poiga Sii ei ole minu poig Sii om Rija raadi poig Suure saksa provva poig Aije halli lauda lävel Tule emä tunne poiga Sii ei ole minu poig Sii om Rija raadi poig Suure saksa provva poig Aije halli aida lävel Tule velle tunne velle Sii ei ole minu veli Sii om Rija raadi poig. pag. 786 Suure saksa provva poig Aije halli kua lävel Tule tzõtzi tunne velle Tulli tzõtzi tuusis velle Kost sa minnu ära tuusit Ommest kirju kendaista Aaetusist ammiesta. H II 31, 352, 339 (5) < Otepää khk., Nuustaku v. < Arula v. - Otto Grossschmidt < vana soldat (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati laul Oh neid vaesit esä latsi Oh neid vaesit emä latsi, Kui meid sõtta sõrmitie Väe ulka värvitie. Kes meid söödi, kes meid joodi? Kes meil anni apna taari? Kes meil pessi1 peenü särgi? Kes meil triikse kaalarätti? Järv meid söödi, jõgi joodi, Allik2 anni apna taari, Kepp meil pesse peenü särgi, Mõõk meil triikse kaala rätti. Korat võtku kurja saksa Kes pand mihe miilitses, Pand ta pauna kandemaie, Rootsi rauda rookimaie, Ravva kange kaalumaie. pag. 339 Püss oll' pik ja raud oll' rasse See käis minu kätte pääle. Nüüd me lää söödile süümä, Pervele lõunat pidämä. Süüt3 om meie söögi lauda Perve vier me iste penki. 1 (mõskse) 2 (läte) 3 (Sööt) H II 31, 769 (9a) < Sangaste khk., Laatre v. - Kristjan Gross (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laulu riismekesed. Vägä kahju et mul mitte võimalik ei ole täielikumad sõja laulu saata, kui ehk tulevikus se mul korda lähäs kostki mõne suust sellgemini saada, siis saadan viibümatta teile. K. Gross. Kua tõi sõa sõnume Kua kanni vainu keele? Arak tõi sõa sõnume Kaarna kan´ni vainu keele Esä sugi suitsiida1 Emä aije hameta Veli valmist vangritta Sыsar kudi kindaida Üits ol´l väike vellekõne Armas ahka särgikõne Tu piät sõtta mineme Tu piät laskma lahingide Vellekõne noorekõne Ärä sina sõida iina sõtta Iina sõtta, perän sõtta Iin om sыa taplemine Veeren vere valamine Taga lipu lõikamine Sõida sõa keskeelle Vala vainu vaijeelle. 1 (valjaid) H II 31, 769 (9b) < Sangaste khk., Laatre v. - Kristjan Gross (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vellekõne noorekõne Konas sa sõast kodu tulet? Sõsar sõts mu linnukõne Ma tule suurel sügüsel Ma tule talve tulekul. Ärä sina tule sügüselt Sügüselt om pori suuri Ärä tule keväjält, Keväjält om vetta pallju. Ärä sina tulgu talvela Talvel tuisatu tanume Tule suurele suvele Astu armsal haina ajal. H II 31, 770 (9c) < Sangaste khk., Laatre v. - Kristjan Gross (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nende ülevel seisva sõnatest näeme et kedägi sõtta saadetes, all pool näeme et ta om sõjast tagasi tulnud keegi on väljas õuues: Tulli esä tunne ei poiga Tulli emä tunne ei poiga Tulli velle tunne ei velle Seo Kura maa kunigas Seo Soomemaa sulane Tulli sыsar tundse velle Sыsar sõts mu linnukõne Kost sa minu ärä tundsed? Ma tundse surma sukkeesta Ma tundse kooli kindista Kalmukidsest kaalarätist. Oh mu väike vellekõne Armas ahka särgikõne Jutuste mul sыa lugu Mis sa sõan töödä teit Vai nu vainust vaiva näit, Kas tapsed sыan paljlu mihi Hukassid hulga omatsid? Es tapa ma sõan pallu mihi Es hukka hullka omatsid Toona tapse tuvikõse Toona varra varbleese Säält sai ruuna rosteedses Säält sai mõõka mülgelises H II 31, 770 (9d) < Sangaste khk., Laatre v. - Kristjan Gross (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõsar sõts mu tsirgukõne Mõse mu mõõka mülgeesta Saapa sakesta veresta Tu sõkku sõa mihes: Tu mingu vainu mihes: Kel om ola ouna puusta Käe varre vabernista Pihaluu pihlapuista. Püss ol´l suuri raud oll rasse Rõhkse minu ola pääle Tina ol´l paksu rauda pal´lu Laski laba luije pääle. Sыa leib ol´l sõmerine Vainukaku kanaridse. H II 32, 39/40 (32) < Hargla khk., Mõniste v. - Jaan Pähn (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mis=tu hõbõhõnõ1 tialane Talli takan tiitõs? Vellekene ellekene Sul tule pia sõtta min̄nä. Sõsarõine armõine Mine aida kaku nin̄ne, Pane mino kübärede, Laulten sa neid ninne kakud Ikõn sa mo saatade! - Kunas mii su kuu oota Kunas maija manitsa. Enne tii minno kuu ala uutku Ala maija manike, Kui kasus kuus kua ette Tam kasus tare ette, pag. 40 Sis iks minnu kuu uutke Sis tii maija manike Kui tule hoppen väreheist Küsige selt hobesalt: Kohes jäi sällän istja Päitse pähä pandija? Sõtta jäi sällän istja Päitse päha pandija! 1 e [hõbõhõne] vaata ka H II 32, 153/4 (32) H II 32, 153/4 (32) < Hargla khk., Mõniste v. - Jaan Pähn (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud (Mõned veiksed parantused Mõnnistest korjatud laulude juure - :) Hõbõhõnõ tiialane Talli takan tiitäs Sirevai=sirevai simpvai=luuli simpvai=luuli lal=la=laa. Tule sõsar mine aida Kaku mulle lille Sirevai=1 Laulden sa neid lille kakud Iken min̄o ära saatad, sirevai1 Enne tii minno kuu ala uutku Ku kasus kuus kua ette Tamm tarõ läve ette, sirevai=1 Kui juusk oja usse alt Lätte tarõ läve alt, sirevai= 1 Sis tii min̄o kuu uutke Sis ma veeri vellile, sirevai 1 Ku tule hoppen väreheist Küüsid sa selt hobeselt: sirevai 1 Koes jäie sällän istjä Päitse pähä pandija? sirevai 1 pag. 154 Kui siin raotas tamme puid Nii sääl raodas inemiisi, Sirevai - 1 Sinnä jäije sällän istjä Päitse pähä pandija; Sirevai,1 Tulli Esä is tunnõ Tulli Imä is tunnõ,Sirevai,1 Tulli veli is tunnõ Tulli sõsar tuuse vällä, Sirevai,1 Ommist kirju kindäist Kaara=pöörä kapputõist. Sirevai1 1 n.n.e. H II 32, 161/3 (133) < Hargla khk., Mõniste v. - Jaan Pähn (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kellel kõrda sõtta minnä Kellel kõrda kodo jäijä? Vellel kõrda sõtta minnä Imäl kõrda kodo jäijä. - Sõan vellelt küüsütelli Vainu vanemb nõuatõlli: "Kes sul armas kodo jäije Kes kallis kodo jäije"? Imä mul armas kodo jäije Imä mul kallis kodo jäije! "Medä tööde tegemäde"? Niidi sukka kodamade, Enämb om man sääl ikusõid Kui sääl sukkan silmäseid! - Veli sai sõtta sõidema Vainu teeda valama. - Sõan iks vellelt küüsüteldi Vainu vanemb nõuatelli: "Kes sul armas kodo jäije Kes sul kallis kodo jäije"? Esä mul armas kodo jäije Esä mul kallis kodo jäije! "Medä tööde tegemäde"? Adra päide höölimäde, Enämb oll man sääl ikusõid pag. 162 Kui sääl hööli lastusõid!1 Veli sai sõtta sõidama Vainu teeda valama! Sõan iks vellelt küüsüteldi Vainu vanemb nõuatelli2: "Kes sul armas kodo jäije Kes sul kallis kodo jäije"? Veli mul armas kodo jäije Veli mul kallis kodo jäije! "Mes jäi tööde tegemäde?" Küttüsseide kündämäde, Enämb om man sääl ikusõid Kui sääl küttüssen turba=sõid! Veli sai sõtta sõidama Vainu teeda valama! Sõan iks vellelt küüsüteldi Vainu vanemb nõuatelli: "Kes sul armas kodo jäije Kes sul kallis kodo jäije?" Sõsar mul armas kodo jäije Sõsar mul kallis kodo jäije! "Mes jäi tööde tegemäde?" Kirju kindõid kodamade Enämb om man sääl ikusõid Kui sääl kindal3 kirjasõid4! pag. 163 Veli sai sõtta sõidama Vainu teeda valama, Sõan iks vellelt küüsüteldi Vainu vanemb nõuatõlli: "Kes sul armas kodo jäije Kes sul kallis kodo jäije"? Pruut mul armas kodo jäije Pruut mul kallis kodo jäije! "Medä tööde tegemäde"? Kullda kangast kodamade Hõppõ4 võrku vedämäde, Enämb om man sääl ikusõid Kui sääl kangal langasõid! Enämb om man sääl ikusõid Kui sääl võrgul silmäseid! - Mõne aasta=ao peräst Tulli veli sõast kodo, Oma hiiru hobõsõga Suitse suuhe rossitunu Paitse pähä päävätedü! Tull=õks Imä is=ka tunne2 Tull=jäl Esä is, ka tun̄nõ Tulli veli is=ka tunnõ Tulli sõsar tundsõ vällä5 Ommist kiriviist kinndõist Kannuspöörä kapputiist. 1 d [lasdusõid] 2 õ [nõuatõlli, tunnõ] 3 n [kindan] 4 e [kirjaseid, hõppe] 5 (ehk: "velle") H II 32, 180/1 (157) < Hargla khk., Mõniste v. - Jaan Pähn (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oo=tii hullu noore mihe Ei tii iiäl naist ei saa Uman kasun kabõhõist, Umah iäl inemiist. - Viijät pullis poola=maale Saatetad saare=maale, pag. 181 Sääl tii mürrat nigu pulli Sääl tii lõõtsud nigu härä Mere vet juuenen Ranna raagu järrenen, Sääl tii juut mere=vii Juut ranna raavi=vii, - Tuled kuu1 käüme Veerät vellile umile, Ku tul üts sõa sõna Jo veli sõtta taheti. - Meil viil veli väikene Velle hoppen varsakene, Tul tõne sõa sõna Veli sõtta taheti, Meil viil veli väikene Velle hoppen varsakene. Tul kolmas sõa sõna Veli sõtta taheti, Sai meil veli mihes jo Naksi meil veli minemä Ete=päide ehtimä. - Sõsar and sõrmi kindõid Minnij meeli kapputõid Ime pilu hammõid. - Ikõ=ikõ noori miisi, n.n.e. nagu Nr. 36 1 (kodu) H II 32, 227/8 (3) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. - Jakob Oraw (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kual õks kõrda sõtta minna Kual õks kõrda kodo jäiä Sõsaril õks kõrda sõtta minna, Vellol kõrda kodo jäiä Kiä tõii õks kirä paea pääle, Zirgu tõi õks kirä paeo pääle, Lasi kirä lavva pääle, Sõsar läts õks aita ehtma, Päälikohe päätmä Vello lävele lähüsi Siis õks küündü küsüma, Kas um õks süänd sisse lüä, Um õks kas julgu vere jua Um õks sul pääd pää rako, Neio õks jäll lausi meelästäni, Velekane õks noorekane Olõ, õi õks mul süänd sisse lüä Olõ, õi õks mul julgu verda jua Velekõista noorekõista, Vele läts aita ehtmä Päälikohe päätmä, Esä õks sugõ suurta Ruuna, Inämb ol õks siseh ikusid ku õks tuu vehmre voolimi pag. 228 Velle õks voole vehmerit, Inämb õks siseh ikusid Ku õks tuu vehmre voolimist, Ima õks kudi kulda kangast, Inämb ol õks siseh ikusid, Ku õks tu kanga langa langakeisi Sõsar õks kudi sõrmi kindid, Inamb ol õks siseh ikusid, Ku õks tu kinda silmakeisi, Vasitsil õks tiä kudi varbil, Nakas õks vello veerümä, Kõik õks na saati saatma, Ärä õks küündü küsümä, Kunas mii õks sinno kodo ooda Kodo ooda tarre taha, Vello õks lausi meelästäni, Sis tii õks minno kodo uutkõ, kuu õks vares valgõs lät, Kaarneh Luiga karvalisis, Ku õks kivist niidsi kisut, Kuu õks Paiust villo püäd, Ku tulõ oja usse ala Läte tare läve ala, Sis inäb õks minno kodo uutkui, Sis õks kuu hinge hukatas, vaga veri vaivatas, Liha õks lipsa lõigatas, Vere tuupõ mõõdetas, Sõta õks veerü noore vello, Ku nakat õks kodo tulema, Sõah õks pilli puhkema, Puhu õks sõa sõrmulist, - Nakas õks kodo tulema, Ai õks hobese morole Ai paadi paja ala, Kia läts õks usse tundema, Esä läts usse tundema, Sai tarre saatma Ega õks esä poiga tunne, es, Imä läts usse tundema Ega õks imä poiga tunne, es Sõsar läts usse tundema Sõsar tuudse sõrm kindist, Kuts õks tarre uma vello. Vello õks lausi meelästani, Sõrme õks suitsi sulanu Jala jäänü jalusihe, Neiu õks lausi meelästäni, Tulõ õks tarre noori vello, Sõrme suitsist sulatelle, Võta õks ma jala jalutsist, Tulli õks tarre noori vello, Sõrme suitsist sulatõlli, Võt õks jala jalutsist. H II 32, 450/2 (23) < Kanepi khk. - Johann Wäggi (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõtta minek. Vares vagi vainu keeli Harak tuu süast sõnumit Kelle kõrd om sõtta minna Noorembal vai vanembal. Nooremba kohus sõtta minna Vanemba kohus kodo jäänu, Vanemb paljo vaiva nännü. Holest paljo orjanu. - Naksi mina minema Nakas mull hale tulema, Vesi silmän vierdümä Palõ lainit laskema. Kaie iken kodo poole - Kes sääl kotton kõndinessa? Imäkene memmekene Lunasta poiga süasta! Mingas ma su lunasta? Sul om kotton kuusi lehmä, Kingi kolm minole? Mine ärä pujakene Sino kohus kodo minna! Naksi ma minema Naksi hale tulema Vesi silman viirduma pag. 451 Pale lainet laskema! Kaie iken kodo poole Kes sääl kotton kõndinessa? Isäkene taadekene Lunasta poiga süasta Mingas ma so lunasta? Sul om kotton kuusi ruuna Võtta hiir istu sälgä Võtta kõrv kõrvale! Mine ära pujakene Nooremba kõrd sõtta minna Vanemba kõrd kodo jäädä! Naksi ma minema Nakas hale tulema Vesi silmän viirdümä Pale lainit laskema. Kaie iken kodo poole Kes sääl kotton kõndinessa? Veli kotton kõndinessa! Velekene ellakene Tule lunasta süasta Minka ma so lunasta Sul om kotton kuusi täkko Mine mine velekene Sino kõrd om sõtta minna. Naksi ma minema, Nakas hale tulema, Vesi silmän viirdümä. pag. 452 Pale lainit laskema Kaie iken kodo poole Kes sääl kotton kõndinessa Süsar kotton kõndinessa Süsarakene kallikene Lunasta velle süasta - Mingas ma so lunasta Sull om kotton kuusi lehma Kõik omma hõbe sarvilise Mine mine vellekene Sino kõrd om sõtta minna - Naksi ma minema Hobesega ajama Saije versta vennemaale Poole versta Poolamaale. H II 32, 575/6 < Põlva khk., Kähri v. - Johann Wäggi (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui ma Tarton lätsin joba, Sis mo vele süsaragi Haletaste ikiva. pag. 576 Velekene noorekene, Noorekene nõrgakene, Kunas kodo käümä tulet? Ei ma enne kodo tule, Kui ne luiga mustas läävä Kaarna kulla karvalises! - - - - - - - - - - Sääl ma tilisti sääl ma helisti Raputelli rauda rõngit. Koputelli kulda saabast. Tilisti vaski mõõga päida. Tulli isa tundemahe Es tunne esä om̄a poiga Otsa iist ol´ oma poige Säla takast Saksa meessi. Sääl ma tilisti, sääl ma helisti Raputelli rauda rõngit, Koputelli kulda saabast Tilisti vaski mõõga päida. Tulli imä tundemahe Es tunne imä um̄a poiga Otsa iist ol´ uma poiga Sälä takast Saksa meesi. Kõrvalt kõrki meessi. Kukrust kuningameesi. Tulli süsar tuudemahe, Süsar tuuse oma vele Kirivista kindeist Pilutedu ham̄eista. Teie kirjutatud laul Pild. isam. sünd. a-j leisin karva päält rahva suust kährist Põlva kihlk. Mis pärast kirjutamada ka jätsin - nimelt sõjalaul - H II 32, 883/5 (28) < Räpina khk. - S. Keerd (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Miis tulle sыast kodo Kaasa tulle kavvõsta Tõi mull kalli kaalaräti Tõi mull sini siidiräti Tõi sõrmusõ tinadsõ Vaeliku vasidsõ Panni ua otsõlõ Säksa väädse sälule. Sattõ üüse ua otsa Sälüle säksa väädse pääle. Mis sull saabas verega', Kaput katõ karvaline, Seo su' peijo piha veri? Seo su' kaasa kaala veri? Olõ õ peijo piha veri Olõ õ kaasa kaalaveri. Seo iks um hani veri Seo um lastu laglõ veri. Siin um eelä hanni tapõt Siin um lastu laglõkõist Kelles seo sõrmus tinanõ Kelles seo vaelik vasinõ pag. 885 Seo um sõrmus sыast tuudu Sыamehe sõrmõ luista Oma peijo piha luista Oma kaasa kaala luista. (Ei teadnud ette ütleja enam.) H II 32, 966/7 (2) < Vastseliina khk. < Setu, Vasildõ (Vassiltõ) k. - H. Prants < Wassila Ann (1890) tüübinimed kontrollimata Ehted kadunud + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ega ma iks eelä laulu laula as, Ega ma eelä illo isi is Eelä ma helmi salitsi, Eelä sorrõ sorõhõlli Uibutsõ ussõ pääl Kadajatsõ kaasõ pääl, Helmi merde veerähtü, Sorõ suurtõ võrõngohe, Kedä iks aijõ otsima, Kedä aijõ löüdemähe? Aijõ iks orja otsima, Kar´ä last kaemahe, Ega iks ori helmi otsi is, Kar´ä lats sorrõ kae es Ori otsõ or´ä puid Kar´ä lats kai kar´ä kaldid, Aijo veljä otsima Ime kanna kaemahe, Ega iks veli helmi otsi is, Ime kana sorrõ kae es, Veli otsõ vilä maad, Kai põlda parembid, Midä tetä, kohe minnä, Mina esi otsima, Kulla peräh kullõma, Lätsi mere veere pääle, Lätsi Piusa perve pääle, Näije helme veerüvät, Sorrõ suurõh võrõnguh Karksi kaalani vesilõ, Olõni upunguhe, Miä iks pihta putusegi, Mia karas kaindelahe? Mõõka pihta putunõssõ, Kannus karas kaindõlahe, pag. 967 Tulli ma kodo tulõma Velitsile veerümä, Kelle ma iks tuo mõõga tõoda, Kualõ kullatsõ kannusõ? Vello läts sõtta veerümä, Ime kana kalluma, Toolõ ma iks mõõga tõoda, Kullatsõ kannusõ kulute, Näijo opas kotost minneh, Opas velilt vierdüh, Ku iks lääde üle mere, Ärr iks joogu ui mere vett, Mine sa iks küllä, küsü juvva, Mine tallo, taha taari, Taar um vastanõ tarõhna, Mõdu külmä keldereh, Ku sa iks lääde üle mere, Ärr sa joogu no Narva vett, Ärr sa tahtu ui Narva taari Narvah pallo naistõ päid, Mereh pallo meeste päid, Ku sa iks lääde üle Kuiva, Ärr sa nu joogu ui Kuiva vett, Kuivah pallo kuoljit, Mine sa iks küllä, küsü juvva, Mine tallo, taha taari, Taar um vastanõ tarõhna, Mõdu külmä keldereh. H II 33, 17/9 (7) < Pärnu khk., Sauga v. - Jaan Jaanson, koguja & J. Jaanson, saatja (1826 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul Ju toodi sõa sõnada, Vaenu keeli kanneti - Kes see toob sõa sõnada? Kes see kannab vaenu keeli? Harak toob sõa sõnada, Vares kannab vaenu keeli! Kes siis meilt sõdale läheb? Õdeja sõdaje minna, Vennade koduje jääda! Mina küll mõistsin, jälle kostsin: Oh, hullud sõa vanemad, Targad vaenu-tallitajad, Mis teeb õde sõdana, Värvuke väe sease, Lindi pää mull alla lipu? Kuuleb püssi paukuvada, Arvab linna langevada. Näeb ta mõeka läigitavat, Arvab pääda rautavat. pag. 18 Juba läks ju mõnda aega, Mõngiste mõned nädalad. Ju toodi sõa sõnada: Laskem venda sõtta minna, Jälle õde kodu jääda! Õde siis mõistis, jälle kostis: Venda, ella vennake! Kui tuled sina sõdasta, Ma kütan sauna kömelista, Autan vihad veevelisse! Venda, ella vennakene! Kas on sõas naene armas? Naene armas, kaasa kallis? Vend siis mõistis, jälle kostis: Oh, minu armas õekene! Ei ole sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis! Sõas armas haljas mõeka, Kallis kange pää hobune, Kes aitab mehe sõasta! pag. 19 Õde siis mõistis, jälle kostis: Enne puhet raisin puud, Enne valget vedasin vee, Siis sai sauna soojaks tehtud. Vend siis mõistis, jälle kostis: Õde, ella linnukene! Tule sa ju katsumaie, Kui oja jookseb õluta, Lähker mõdu mõlguteleb, Vahter viina vilguteleb! Õde läks ju katsumaie: Oja jooksis venna verda, Lähker verda vilguteles! H II 33, 68/73 (46) < Karuse khk. - Jaan Jaanson, koguja & J. Jaanson, saatja (1845 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul Kägu kulda linnuke Kukus meie kuusikuse, Aida taga haavikuse, Tara taga tammikuse, Toa taga tapu aedas, Tõi meile sõa sõnumid. Kes meilt sõta mõisteti Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nopsam, Kõige pitkem, kõige peenem, Kõige lipsemad juuksed, pag. 69 Keerumad küll kinga paelad, Kõige valgem, kõige vahvam? Vend siis astus kammerisse, Heitis kulda voodi pääle. Kes läks üles hüüdemaie? Mina läksin üles hüüdemaie. Tõuse üles venda noori, Ema sul nutab toase Sõa särki hõmmeldes. Vend siis mõistis, kohe kostis: Kui ta nutab, nutku pääle Jälle tema astus kammerisse, Heitis kulda voodi pääle. Kes läks üles hüüdemaie? Mina läksin üles hüüdemaie: Tõuse üles, venda noori, Isa sul nutab toase Sõa saapaid hõmmeldes. Vend siis mõistis, jälle kostis: Kui ta nutab, nutku pääle. pag. 70 Jälle ta astus kammerisse, Heitis kulda voodi pääle. Kes läks üles hüüdemaie? Mina läksin üles hüüdemaie. Tõuse üles, venda noori, Õde sul nutab toase Sõa kindaid kududes. Vend oli tarka, mõistis kosta: Kui ta nutab, nutku pääle. Jälle tema astus kammerisse. Hakas ta sõtta minema Isa hakas poega õpetama: Ära sina sõida sõa eesse, Ees on mõõgad mõrinad, Ära sina sõida sõa tagaje, Taga on püssi paukumista, Taga aga mehi tapetakse, Ees aga pääda raiutakse, Sõida sõa keskeele, Keskel valjaste varinad. pag. 71 Vend seisis sõas seitse aastat Hakas ta koju tulema, Hobu siis hirnus esimest korda, Koer siis haukus esimest korda, Kukk siis laulis esimest korda Kes läks välja vaatamaie? Isa läks välja vaatamaie. Kas tundis poega tulevat? Ei tunnud poega tulevat. Hobu hirnus teista korda, Koer siis haukus teista korda, Kukk siis laulis teista korda. Kes läks välja vaatamaie? Ema läks välja vaatamaie. Kas tundis poega tulevat? Ei tunnud poega tulevat. Hobu siis hirnus kolmat korda, Koer siis haukus kolmat korda Kukk siis laulis kolmat korda. Kes läks välja vaatamaie? pag. 72 Vend läks välja vaatamaie. Kas nägi venna tulevat? Ei näinud venda tulevat. Hobu siis hirnus neljat korda, Koer siis haukus neljat korda, Kukk siis laulis neljat korda. Kes läks välja vaatamaie? Õde läks välja vaatamaie. Kas nägi venna tulevat? Jah, nägi venna tulevat. Õde siis tundis oma venna, Oma kootud kinnastesta, Oma hõmmeldud kübarasta, Madalasta mantelista. Tule siis tuppa, venda noori, Istu õlest tooli pääle, Räägi mulle sõa juttu! Kas on sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Vend oli tarka kostemaie: pag. 73 Pese mu mõõk veresta, Pese mu hobu saastasta, Pese mu pää higista, Pese mu saapad sopasta! Õde siis pesi mõõga veresta Ja pesi hobuse saastasta, Pesi ta pää higista, Pesi ta saapad sopasta. Siis tuli tuppa venda noori, Istus õlest tooli pääle, Siis ta rääkis sõa juttu: Ei ole sõas naene armas, Naene armas, kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka, Kallis kange pää hobune. Sõas on nenda meeste verda, Kui on meres vetta palju. Sõas on nenda meeste päida, Kui on metsas mättaida. Sõas on nenda meeste sõrmi, Kui on räästas roogu palju. H II 34, 21/23 (8) < Viru-Nigula khk., Pada v., Uljaste k. - Jakob Walk < Gustaw Puus, 68 a. (1892) Vt. lisaandmeid leheküljel 21. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ümber üpitin obuse Taguperi tantsitasin Rauda raksud raksutasin Läksin mina soideldes sodaje Väga aeades vägeie Soidin suure välja peale Laia ma lageda peale Ümber üpitin obuse Taguberi tantsitasin Raud aga raksud raksutasin Tulin mina soideldes sojasta Väga aeades väästa Soidin ema oue peale Tule ema tunne puega Kübarista kinnastesta Vaski vüösta vammuksista Tuli ema ei sie tundend pag. 22 Vene mies vene obune Vene saarine sadula Vene looka kulda küisi Vene kirjad kinnasdessa Vene piitsuke pihussa Ümber üpitin obuse Taguberi tantsitasin Raud aga raksud raksutasin Läksin mina soideldes sodae Soidin suure välja peale Laia ma(a) lageda peale Ümber üpitin obuse Taguberi tantsitasin Raud aga raksud raksutasin Tulin mina soideldes sojasta Väga aeades väästa Soidin isa oue peale Tule isa tunne puega Kübarist ja kinnastest Vaski vüöst ja vammuksista Isa tuli ei sie tundend Vene mies vene obune Vene saarine sadula Vene luoka kuldai küisi Vene piitsuke pihussa Läksin soideldes sodae Vaga ajades vägäe1 Soidin suure välja peale Laia ma lageda peale Ümber üpitin obuse Taguberi tantsitasin Raud aga raksud raksutasin. pag. 23 Tulin mina soideldes sojasta Väga aeades väästa Soidin venna oue peale Tule vend ja tunne venda Kübarist ja kinnasdest Vaski vüöst ja vam̄uksista Tuli vend ja ei sie tundend Vene mies vene obune Vene saarine sadula Vene luoka kuldai küisi Vene piitsuke pihussa Läksin soid sodae Väga aeades vägäe1 Soidin suure välja peale Laia ma lageda peale Ümber üpitin obuse Taguberi tantsitasin Raud aga raksud raksutasin Tulin mina soideldes sojasta Väga aeades väästa Soidin oe oue peale Tule ode tunne venda Kübarist ja kinnastesta Vaski vüöst ja vammuksista Tuli ode sie sie tundes Oma mies oma obune Oma saarine sadula Oma kirjad kinnastessa Oma oli piitsuke pihussa Lüen ma kübara laua peale Kindaad kübara sisse Ise peale ikkemaie. 1 (vägeie) H II 34, 159/62 (18) < Kuusalu khk., Kolga k. - Jakob Walk < Leena Andrespukk, 51 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme luojale luole Marijalle einamalle Luoja luogu võttemaie Maarja eina niitemaie Luoja luog jääb võttematta Maarja eina niitematta Niidin kaare niidin kaksi Akasin kolmat niitemaie Leidsin kotka kuare alta. Mis sial kotka tiiva alla Neidu kotka tiiva alla Mis sial neiju põlle alla Pueg sial neiju põlle alla Mis sial poja puusa pialla Kerves poja puusa pialla Mis sial kerve nurga pialla Luast sial kerve nurga pialla Mis sest luastust tehtaneksi Nelja nurgelist tubada Viie viiru kamberida. Mis sial tuas tehtaneksi? Sõja leiba sõtkutakse Vaenu kakku vualitakse. Kes see meist sõdaje lähäb Kas lääb isa või lääb puega Või lähäb minija mėesi pag. 160 Või lääb kõige noorem venda Ei lähnd isa, ei lähnd puega Ei lähnud minija mėesi Läks aga kõige noorem venda Kõige noorem, kõige nõdrem Kõige uhkemad obused Kõige kõrgemad kübarad Kõige armsam aljas mõeka. Vend läks sõideldes sõdaje Piada vianates vägeje Õde läks venda õpetama: Ära sina ära sina vennikene Ära sõida sõja iessa Ära sõida sõja tagani Sõida sõja keskeella. Esimased eidetakse Tagumased tapetakse Keskmased kuo tulevad Vend tuli sõideldes sõjasta Piada vianates väästa Sõitis isa ukse ette Aas aga ema akenalle Tule välja isakene Tule välja emakene Tule välja tunne puega Kost võin tulla, kost võin tunda Vene mies vene hobune Vene suapaad jalassa Vene sukad saapa siessa Sõitis õe ukse ette Aas siis õe akenalle pag. 161 Tule välja õekene Tule välja tunne venda: Õde tuli tundis venda Oma mies oma obune Oma kuutud kuubedesta Oma siatud särkidesta Oma pandud pannaldesta Oma kirju kinnastesta Oma sukad suapa siesta. Õde läks sauna küttemaie Küttis ahju küömenella Kasis sie lõhe kalalla. Vend läks sauna vihtlemaie Venda vihteles lavalla Õde nuttis põrmandalle Riagi mulle vennikene Riagi mul sõja sõnumid Kas on sõjas naene armas Naene armas kuasa kallis Ei ole sõjas naene armas Naene armas kuasa kallis Sõjas on armas aljas mõeka Kallis kangepia obune Sie piastab mehe sõjasta Ema lapse lahingesta Mehe pia mõekade vahelta. Nõndap nõndap õekene Nõndap sõjas meeste verda Kui on vetta allikassa Nõndap sõjas meeste päida Kui on metsas mättaaida pag. 162 Nõndap sõjas siare luida Kui on alguda pinussa Nõndap sõjas sõrme luida Kui on suossa pilliruogu. H II 34, 217/20 (95) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Turbanõmme k. - Jakob Walk < Anu Koolmann, u. 57 a.; Katri Silberberg, 67 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mul üksi ainus venda Ainus venda armas venda Siegi sunniti sodaje Vänγiti vene vägeje Lindu lensi pääni pääldä Korpi korvade kohalda Kesse meist sodaje menne pag. 218 Kas menneb isä, või menneb eite Vai menneb ode koguni Lindu lensi pääni pääldä Korpi korvade kohalda Ei menne isä, ei menne eite Ei menne ode koguni. Kaige nuorem(b) vennikene Kaige nuoremb kaige notremb Kaige uhkejamb hobune Kaige korgejam sadula Vend läks soideldes sodaje Päädä vääneldes vägeje Vend oli aesta Harju maala Puole aesta Pohlamaala Viis aestad Vene rajala Kuusi aestad Kuura maala Vend tuli soideldes sojasta Päädä vääneldes väästä Vend soit isä ukse ede Tule välja isakenä Tule välja tunne minda Kübärästä kindaasta Sadulasta saapaasta Isä ei tundand poigadasa Vene mies vene hobune Vene kindaad käässä Vene kirjad kinnastessa Vene saapaad jalassa Vene sukad saapa siessa Vend soit emä ukse ede pag. 219 Tule väljä emäkene Tule välja tunne minda - - - Vend soit vennä ukse ede Tule välja vennikene - - - Vend ei tundend vendadani - - - Vend soit ue ukse ede Tule väljä uekene Tule välja tunne minda Ode tundis vennikese Oma mies oma hobune - - - Ode läks sauna küttämäie Kütse sauna küömenilla Audus viha vievelilla Lisas sie liha palula Viina vei virudus vieksi Siirupi silmi vedeje Venda vihteli lavala Ode nutte permandulle Küsüteli kannateli Kas on suassa1 vennikene Kas on suassa eite armas Eite armas taati kallis Vend sie kostis kurval mielel Haledaste ansi vastust Ei ole suassa eite armas Eite armas taati kallis Suas on armas haljas meeka Kallis kanγepää hobune pag. 220 Sie päästab mihe suasta Päästab pääda raijumasta Nindap suassa mieste päidä Kui on suossa mättääidä Suas on mieste kaula luida Kui on kandu raijus maala Suas on mieste polveluida Kui olle puida pinussa Nindap mieste reie luida Kui olle rahnu hunnikussa Nindap suassa mieste verda Kui on vetta hallikassa. 1 (sõjas) H II 34, 404 (161) < Viru-Nigula khk., Uhtna v., Semi k., Karu t. - Hans Lohk < Eeva Polluks, 64 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu veike vennakene Kui läd sõtta sõitemaie Ära sõida sõja iessa Ära sõida sõja taganna Sõida sõja keskeella Esimesed el´bitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Ei ole sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas on armas aljas mõeka Kange kal´jespea obune Kes peastab mehe sõjasta Nõnna sõjas meeste luida Kui on pinus puidasida Nõnna sõjas meeste päida Kui on suos mättaaida. Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 34, 553/5 (152) < Kuusalu khk., Kolga-Aabla k., Klauksi t. < Virve k. - Hans Lohk < Ann Pirk, 47 a. (1892) Vt. lisaandmeid leheküljel 533. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jo toodi soja sonumid Kärekirjad kannetie Kes see meist sodaje minneb Kas läb isa vai läb ema Voi läb ode voi läb venda Ei ode sodaje minne Oe kääd on kärnatsella Soja leiba sotkijessa Nooremb vend sodaje minne Kõige nooremb keige nõtremb Keige uhkejamb obune Keige kõrgejamb kübara Vend akkas soda minema Ode venda opetama Ära soida soja iessa Ära soida soja järella Soida soja keskejalla Eest neid mehi el´bitakse Tagant mehi tapetakse Keskelt mees kooje tulle Vend tuleb soast kooje Pia näikse pikka metsa Jalad alta arva metsa Soida soida musta ruuna Lase traavi lehte lauki Sõida isa ukse ette Tule isa tunne poiga Isa tuli isa ei tunnud Venemies venemihike Vene kindaad käessa pag. 554 Vene kirja kinnastessa Vene saapaad jalassa Vene kuube seljassane Soida soida musta ruuna Lase traavi lehte lauki Soida ema ukse ette Tule ema tunne poega Ema tuli ema ei tunnud Venemies venemihike Vene kindaad käessa Vene kirja kinnastessa Vene saapaad jalassa Vene kuube seljassane Soida soida musta ruuna Lase traavi lehte lauki Soida venna ukse ette Tule venda tunne venda Vend aga tuli vend ei tunnud Venemies venemihike Vene kindaad käessa Vene kirja kinnastessa Vene saapaad jalassa Vene kuube seljassane Vend küsis vennalt isteksasa Vend ans pakku isteksasa Vend küsis vennalt juuaksesa Vend ans vetta juuaksesa Soida soida musta ruuna Lase traavi lehte lauki Soida ue ukse ette Tule ode tunne venda Ode tuli ode tundis Oma kootud kuubedesta Oma säätud särkidesta pag. 555 Oma tehtud kinnastesta Vend küsis uelt isteksesa Ode tooli isteksesa Vendi küsis uelt juuaksesa Ode olut juuaksesa Ode küttis saunad köömenalle Audus vihad vierdeelle Viis siis venna vihtlemaie Ise istus künnikselle Akkas vennalda küsima Kas on soassa naine armas Naine armas kaasa kallis Ei ole soassa naine armas Naine armas kaasa kallis Soas on armas aljas mõõka Kaunis kangepia obune. Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 34, 575/7 (194) < Kuusalu khk., Kolga-Aabla k., Jaanipere t. < Kiiu-Aabla k. - Hans Lohk < Triinu Maltsikov, 60 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jo toodi soja sonumed1 Vainu vaskised kärejad Kes see meist sodaje minneb Kas läb isa vai läb ema Või lähab õde1 koguna Uel on kääd kärejad Sua leiba sutkudessa Vainukakku vaalidessa Ei läha isa ei läha ema Ei läha ode koguna Keige noorem vennakene Kõige noorem kõige nõdremb Kõige uhkejamb obune Kõige korgejamb kübara Ode oppes vendadasa Vennikene vennakene Kui sina sodaje minned Ära ihu eelimeseks Ära jääne järgimeseks Keeri keskella sõjassa Ligi lipu kandijada Eest aga meesi ilbitanne Tagant meesi tapetanne Keskelt mees koo tulekse Vend tuli sõidelles sõjasta Piad aga väänates väesta Soitis isa ukse ette Küsis isalt juuakseni Isa toi vetta juuakseni Isa ei tundend poigedasa pag. 576 Soitis ema ukse ette Küsis emalt juuakseni Ema toi vetta juuakseni Soitis venna ukse ette Küsis vennalt juuakseni Vend toi vetta juuakseni Soitis ue ukse ette Küsis uelt juuakseni Ode toi õlut juuakseni Ode tundis vendadasa Kübaruista kindaaista Saduluista saapaaista Oma kootud kuubedesta Oma säätud särkidesta Ode küsis vennaldasa Vennikene vennakene Räägi mul soja sõnumed Kas suassa naine armas Naine armas kaas on kallis Venda varsi vasta kostis Uekene ellakene Pese mu verine särki Ueru ummesta palaka Siis räägin sõja sõnumed Ei ole suassa naine armas Naine armas kaas ei kallis Suas on armas aljas mõeka Kallis kangepia obune Kes piastab mehe sõjasta Mehe poja Pohlakasta Nendap suassa meeste päida Kui on soossa mättasida pag. 577 Nõndap suassa meeste silmi Kui on marju mätta pialla Nõndap suassa meeste luida Kui on alguja pinussa. 1 o ei ole selge o, ega sel´ge õ vaid nende kahe vahelmine täht. Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 35, 65/8 (32) < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Tiiu Lembrime, 58 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mul üksi ainus venda Ainus venda armas venda Seegid viidi venelaseks Viidi ära viieks aastaks Seisis ära seitse aastad Tuli siis ükskord kojuse Isa läks õue vaatemaie Ei ta tunnud oma poega See pole mitte minu poega Vene mees vene obene Vene kübar tal peasa Vene saapad tal jalasa Vene aga laiku laki eesa Ema läks õue vaatemaie pag. 66 Ei tema tunnud oma poega See pole mitte minu poega See on suuri sõja meesi Vene mees vene obene Vene kübar tal peasa Vene saapad tal jalasa Vene ga laiku laki eesa Vend läks õue vaatamaie Ei ta tunnud oma venda Vene mees vene obene Vene kübar tal peasa Vene saapad tal jalasa Vene ga laiku laki eesa Õde läks õue vaatamaie Tundis oma venna noore Oma ga seatud sääre paelust Oma ga kuotud kindaeista pag. 67 Oh minu nuori vennukeine Astu nüid maha alli seljast Lase laugu lepu seljast Tule nüid isa tubase Mahu nüid ema majase Venna ehitud eludese Räägi nüid sõja juttusida Mis seal sõas tehtaneksi Kuda sõas oldaneksi Oh minu noori sõssekeine Pühi mu saapad nüid sauesta Õõru mu mõõka aljeeksi Siis räägin sõja juttusida Sõjas pole sõjas pole sõssekeine Sõjas pole mitte naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas aljas mõõka pag. 68 Kaunis kange pea obene Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste päid Kui on suos mättaeid Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste käsi Kui on suos roogusid Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste jalgu Kut on süldas algusid Sõjas on sõjas on sõssekeine Sõjas on nõnda meeste verda Kut on meres veekest H II 35, 126/30 (79) < Jaani khk., Maasi v., Kavandi k., Mentise t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Madli, 63 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares oli vaga linnuke Nonn oli nobe poisike Ta tõi sõast sõnumid Tagant rannast rasket käsku Et peab sõda minema Kes lihab meite sõdaje Isa mul vana ema mul vana Õde õieti vähike Kasva kasva vennuke Perekese pitkemakes Raasikese raskemakes Taimekese targemakes Siis li(h)ad meilta sõdaje Ära sina seisa sõa ees Ära siis seisa sõa taga Seisa siis sõa keskiel pag. 126 Esimesed eidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Kui see venda koju tuli Purelis punane koera Rähnitses see rävene koera Aukus alli õue koera Läbi laasista värava Läbi vaski irsi aida Isa läks õue vaatama Ei tema tunnud oma poega Sõja mees sõja obune Sõja kübar tal peasa Sõja aga laigud laki eesa Pureles see punane koera Rähnitses see rävene koera Aukus alli õue koera pag. 127 Läbi laasista värava Läbi vaski irsi aida Emm läks õue vaatama Ei tema tunnud oma poega Sõja mees sõja obune Sõja kübar tal peasa Sõja laigud laki eesa Pureles see punane koera Rähnitses see rävene koera Aukus alli õue koera Läbi laasista värava Läbi vaski irsi aida Vend läks õue vaatama Ei tema tunnud oma venda Sõja mees sõja obune Sõja kübar tal peasa Sõja laigud laki eesa pag. 128 Pureles see punane koera Rähnitses see rävene koera Aukus alli õue koera Läbi laasista värava Läbi vaski irsi aida Õde läks õue vaatama Õde siia tundis oma venna Kust tema tundis oma venna Oma aga säetud säärte paeltest Oma aga laotud laki paelust Õde siis ütles vennale Astu nüid maha alli seljast Kõnni aga maha kõrvi seljast Tule aga meie tubase Kõnni meie kamberise Kui see venda tuba tuli Vend siis akkas ütlema pag. 129 Oh minu õde madalike Ja minu veike venna naine Sõjas pole sõjas pole naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas aljas mõõka1 Kallis kange pea obune Päästab mehe jo sõjasta Püssi kärkime kärasta Sini suidsume sehista Vaenu kirveste vahelta Sõjas on nii palju meste verda Et saab obustel ojuda Sõjas on niipalju meeste päida Kut seal soos on mättaeida Sõjas on niipalju meeste silmi Kut on taevas tähtesida Sõjas on niipalju meeste sõrma pag. 130 Kut on räästas roogusida Sõjas on niipalju meeste sooli Kut naistel lõnga vihti 1 õ/e H II 35, 197/8 (116) < Pöide khk., Maasi v., Liigalasme k. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < naised (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes lähab meilta sõdase Isa on vana poegi noori Isa seal õõtsub1 oodiesa Poeg seal kiigub kätkiesa Kes lähab meilta sõdase Ann läks aita riide aama Aas ta ülle ümbrikuida Öö pani ööle kui tõrre vitsa Käised üll nagu lume ange Ann läks meilt jo sõdase Ann tuli jo koose Isa jo Annelt küsima Ema jo Annelt küsima Kass on sõjas naine armas pag. 198 Naine armas kaasa kallis Sõjas pole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas al´l´as mõeka Kallis kange pea obune Sõjas on sõjas on meeste päida Kut on moal mättaeida Sõjas on sõjas meeste sõrma Kut on merel roogusida Sõjas on sõjas meeste verda Nagu meres lainueida 1 t/d H II 35, 285/90 (168) < Pöide khk., Tumala v., Kahutsi k., Suurejurna t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Ann Ekkstein, vene usku saunanaine, u. 50 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli minul üksi ainus venda pag. 286 Oli üksi maksis kaksi Seegid viidi Venelaseks Viidi ära viieks oastaks Seisis ära seitse oastad Tuli kaheksmal kojuse Irnus õues Iie alli Karjus õues Kalevi lauki Irnus Iiest einusida Karjus Kõrvest kaerusida Iiumaa einad ilusad Kõrve kaerad kaunikesed Aukus õues vainu koera Väravasa rauda rakki Mini nüid välja võeras mees Pühi omad jäljed õue pealta Taet läks õue vaatamaie Taet ei tunnud oma poega pag. 287 Oma aga endist eada lasta Obu aga irnus teista korda Irnu irnu Iie alli Karju karju Kalevi lauki Irnu Iiest einusida Karju Kõrvest kaerusida Iiumaa einad ilusad Kõrve kaerad kaunikeised Aukus õues vainu koera Väravasa rauda rakki Mini nüid välja võeras meesa Pühi omad jäljed õue pealta Emm läks õue vaatamaie Emm ei tunnud oma poega Oma endist eada lasta Obu aga irnus kolmat korda Irnu irnu Iie alli pag. 288 Karju karju Kalevi lauki Irnu Iiiest einusida Karju Kõrvest kaerusida Iiumaa einad ilusad Kõrve kaerad kaunikeised Aukus õues vainu koera Väravasa rauda rakki Mini nüid välja võeras meesi Pühi omad jäljed õue pealta Vend läks õue vaatamaie Vend ei tunnud teista venda Obu aga irnus neljat korda Irnu irnu Iie alli Karju karju Kalevi lauki Irnu aga Iiest einusida Karju Kõrvest kaerusida Iiumaa einad ilusad pag. 289 Kõrve kaerad kaunikeised Aukus õues vainu koera Väravasa rauda rakki Mini nüid välja võeras meesa Pühi omad jäljed õue pealta Õde läks õue vaatamaie Õde aga tundis oma venna Oma aga kootud kinda kirjast Oma säetud sääre paelust Oma ga ostetud obusest Oma ga kaertel kasvatud Oma ga rokal joodetud Ak(k)as teda tuba kutsumaie Tule tuba istu maha Iste tale alla anneti Padjad peale panneti Õde akkas jo küsima pag. 290 Kass on sõjas naine armas Või on sõjas kaasa kallis Vend see kuulis kostis vastu Mul pole sõjas naine armas Ega pole sõjas kaasa kallis Sõjas on armas aljas mõeka Kaunis kange pea obune Kes mind päästab päevadest1 Lunastab lume saosta Ostab lahti orjusista. 1 äe/ää H II 36, 28 (35) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Gustaw Seen < Maarja Niilus, 62 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sыa sõnumid? Varõs tõi sыa sõnumid. Kell om kõrda sõtta minna, Noorõmbal vai vanõmbal? Noorõmbal kõrd om sõtta minna, Tell um küpar´ korgõõpa, Saapa seere' sirgõõba', Ei ma inne käümä tulõ, Kui oja olut juuskva, Mõtsa ladva lainõtasõ, Perve viir´vä verevät viina. H II 36, 50/3 (48) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Gustaw Seen < Jakob Kollin, 76 a., karjamees (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulõ iks üles hummugult Varra inne valgõõt. K´äṅg´i jala, k´äpe jala, Mõsõ suu, sui pää! Sai sõtta viidüs, Väe ala värvätüs Imi ruttu ruuga kiitmä, Veli valmist vaṅkõriid, Esi opas´ hiiru*1 ruuna*1, Veli ruttu viina perrä pag. 51 Sыsar sõira tegemä. Sыs naksi velle sõtta sõitma. Sai ta sõtta viidüs, Väe ala värvätüs. Tuli kodu käümä, K´ir´g´ k´ikas üt´s´i kõrda Karas´ imi kaema. Es iks tunnõ umma poiga: Iist ol´l´ uma poig, Takast ol´l´ vineläne. K´ir´g´ k´ikas tõista kõrda, Karas´ esi kaema; Es iks tunnõ umma poiga: Iist ol´l´ uma poig, Takast ol´l´ Vineläne. K´ir´g´ k´ikas kolmat kõrd, Karas´ naanõ kaema: Es iks tunnõ umma miistä: Iist iks olli uma meesi, Takast tuha Vineläne. K´ir´g´ k´ikas nelläs kõrd, pag. 52 Karas´ veli kaema. Veli es tunne umma velle: Iist iks ol´l´ uma Vellekene, Takast ol´l´ Veneläne. K´ir´g´se k´ikas viita kõrda, Sыsar´ karas´ kaema: Ärä iks tun´s´ uma velle K´ireviist k´indõiist, Püürjala kaputiist. Vellek´ene hellek´ene Ütle iks mullõ sыa ohtu, Kaiba mullõ sыa kahju! Ei ma sullõ inne ütle, Mõsõ mыыka verest ärä Saapa mõsõ savist ärä! Sыs ma ütle sыa ohtu, Kaiba sullõ sыa kahhju. Sыan ei olõ naista armas, Naista armas, kapu kallis. Sыan om armas hal´l´ast mыыka, Sыan om kallis kaalist mыыka. pag. 53 Inämb om sыan sõrmõ kuntõ Kui k´üll siin olõ kõrsi. Inämb om sыan silmäsid, Kui k´üll siin marjasid. Oi iks imä, oi esä, Innemb iks loonu lodja puus, Saanu minnu sarapuus! Sai ma sõtta viidüs, Väe ala värvätüs. Mõsõ mыыka mull verest, Mõsõ saapa savist, Mõsõ ruuna rostõst, Sыs ma ütle sыa ohtu, Sыs ma kaiba sыa kahhju! Susi mõtsan mu sugulanõ, Kahru mõtsan mu kasvataja. Ei iks immä, ei iks essä. *1 pikk häälik ülal katusega kokku tõmmatud H II 36, 125 (142) < Urvaste khk. - Gustaw Seen < Ann Tee, 64 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ol´l´ mull ütsi väiku veli, Väiku veli ahka särk´i; Tuug´i viidi Vinne maalõ. Vellek´ene helläk´ene, Kunas mullõ käümä tulõdõ? Sыs ma iks tunnõ ummi velli K´irevista k´indõista. Vellek´ene helläk´ene Ütle mullõ sыa ohtu, Kaiba mullõ sыa kahhju! Mõsõ mu mыыka verest, Mõsõ mu saapa savista, Sыs ma ütle sыa ohtu, Kaiba sullõ sыa kahhju. Sääl ei olõ naista armas, Naista armas, kaasa kallis; Sääl om armas hal´l´as mыыka, Kallis om sääl kaalaraud. H II 36, 145 (178) < Urvaste khk. - Gustaw Seen < kaks naisterahvast (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Varõs ol´l´ vaga linnukõnõ, Linnas´ liina uulitsalõ, Karas´ liina kaarussõlõ. K´elles kõrda sõtta sõita, Kas vanõmbal vai noorõmbal? Noorõl kõrd sõtta sõita, Vanal kõrd kodu jäiä. Imä ummõl´ ammiid, Sыsar´ k´irut´ k´indiid, Veli valmis´t´ vehmeriid, Esä valmist vaṅgõriid. H II 36, 231/2 (323) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. vaestemaja - Gustav Seen < mitu vana inimest (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Varõs vaga linnukõnõ Linnas´ liina uulitsilõ. Tõiõ sыa sõnumid. Säält ta lendas´ katussõlõ. K´eträs k´eträs k´elle ratas Vanapoisi vok´i ratas. Ol´l´ mull ütsi väiku veli Väiku veli ahka särk´i pag. 232 Tuug´i viidi Vinne maalõ Värväteli väe ala Sõkutõli sыa ala. Vellek´ene helläk´ene 1 Kunas sa sыast kodu tulõd? Sыsarakõnõ armakõnõ Ei ma inne sыast ei tulõ Kui nee oja olut juuskva Aru veere aanikut Mõtsa veere mõtu juuskva Laanõ veere lainõtasõ. Sыsarakõnõ armakõnõ Mыsõ mu mыыka muasta Mõsõ mu saapa savista Sыs ma oiga sыa ohtu 2 Sыs ma kaiba sыa kahju. 1 (Tulõ iks kodu vellekene) 2 (Sыs ma oppa...) H II 36, 243 (350) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. vaestemaja - Gustav Seen < mitu vana inimest (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid ol´l´ viisi velitsiida Kuuõkõsõ kurvitsiid. K´elle kõrd sõtta minnä K´ellel kõrd kodu jäiä? Kas noorõmbal vai vanõmbal? K´elles k´üpär´ korgõõmb Saapa seeri sirgõõmb Selle kõrd om sõtta minnä. Noorõl k´üpär´ korgõõmb Saapa seeri sirgõõmb: Noorõl kõrda sõtta minnä Vanõmbal kõrd kodu jäädä H II 36, 277 (451) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Gustav Seen < Mari Köller, 34 a.; Eeva (?) Vähk, 49 a.; Els Vähk, 53 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ol´l´ mull ütsi väiku veli Väiku veli ahka särki Tuug´i viidi Vinne maalõ Värvätig´i väe ala, Sõkutig´i sыa ala. etc... Vellek´ene hellek´ene Är sa sõitku sыa iina Är sa sõitku sыa perän Sõida sыa k´es´k´en Vaali sыa vahjen. Iin omma' väre laska' 1 Perän omma' pini kaitsa'. 1 (?) H II 37, 343/4 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) tüübinimed kontrollimata Saani tegemine + Mõõk merest + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Joanikene koanikene Tee mull saksa soanikene Ja mull luine laevukene Kala luine karbikene Ma lähen venda voatamaie Kas on venda karja poissi Või on härja hooste poissi Vend nägi minu tulema Ajas karja kalda alla Isse kalda ääre peale Hakas peada arjamaie Suga kuldane käessa Hõbedane täia lauda Suga suissatas mereje Täia lauda lainetella Mina Peetri palveella Peeter püha sulane Andres armas käsku jalga Mine too suga meresta Täia lauda lainetesta Läksin isse noorukene Noorukene nõtrukene Läksin vööni vedeje Kaulani kala kuduje Helmeni Emajõgeje Mis see puutus põlvie Ellastie helmie Mõeka see puutus põlvie Ja kulda helki helmie Võttin mõega põlvidesta Ja kulda helki helmidesta Viisin mõega mõisaje Ja panin sakste laua peale. pag. 344 Seal need saksad katselised Ja prouad risti eitelesid Kust see mõek on siia toodud Siia toodud siia soadud See mõeka on sõjasta tulnud Sõjameeste sõrmeluista Kaubameeste kaulaluista Enam on sõjas meeste päida Kui on soosse mättaida Nõnda on sõjas sõrmeluida Kui on metsas vitsa vardaid Jõgi joosseb meeste verda Kaks jõge hooste verda Veerevad Viru vareksed Vaaguvad viru harakad Neie liha süiasse Ja neie verda juasse Ei ole marjal mattajaida Hanel aua kaevajaida Venelane viskas liiva Harjulane kaevas hauda Ei ole eite saedemassa Õde noorta nuttemassa. H II 37, 372/5 (44) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann < vanaeided (1891) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Neli neidu + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mõistke mehed ja teatke naesed Ja arvake valla vanemad Mis oli meie õue all Meri oli meie õue all Mis seal mere keskeell Ait seal mere keskel Ja mis seal aeda keskel Voodi aeda keskel Mis seal voodi jaare peal Neitsid voodi jaare peal Mis seal neitsi põlve peal Poeg seal neitsi põlve peal Mis seal poja mängatelle Õun oli poja mängatelle Mis see pag. 373 õuna meile otsib Mis se poega meile otsib Poeg toob sõja sõnumid Õun toob sõja sõnumid, Kes se senna sõtta sõidab Kas läheb issa või läheb ema Või läheb kõige noorem venda Õde venda õppetama Ära sõida sõja eessa Ega jäe sõja järele Sõida sõja keskeella, Esimesed eedetakse, Tagumised tappetakse Keskmesed koju tulevad Halli hirnus ukse alla Kis läks halli vaatamaije Issa läks halli vaatamaije Issa ei tunnud oma poega Ega oma halli hoosta Sõja mees sõja hobune Sõja saapad jalassa Sõja sukkad saabastessa Sõja kindad käessa Ja sõja kirjad kinnastessa Sõja mõeka tall vööle Halli hirnus teista korda, Kis läks halli pag. 374 vaatamaije Ema läks halli vaatamaije Ema ei tunnud oma poega Ega issa halli hoosta Sõjamees sõja hobune Sõja saapad tall jalassa Sõja sukkad saabastessa Sõja kindad käessa Ja sõja kirjad kinnastessa Ja sõja mõek tal vööla Halli hirnus kolmat korda Kis läks halli vaatamaije Vend läks halli vaatamaije Ei tema tunnud oma venda Ega issa halli hoosta Sõjamees sõja hobune Sõja saapad tall jalassa Sõja sukkad saabastessa Sõja kindad käessa Sõja kirjad kinnastessa Sõja mõeka tall vööle. Halli hirnus neljat korda Kis läks halli vaatamaije Õde läks halli vaatamaije Õde tundis oma venda Ja kaa issa halli hoosta Õde hakkas vennalt kusimaije Vennakene ellakene pag. 375 Kas oli sõjas naine armas, Või oli sõjas kaasa kallis, Vend aga vasta kostenessa, Ei old sõjas naene armas Ega old sõjas kaasa kallis Sõjas oli armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune, Kis peastis mehe sõjasta Ema lapse lahingista Enam oli sõjas meeste päida Kui oli soosse künkaida Enam oli sõjas meeste luida Kui on ajas roikaid Enam oli sõjas meeste sõrma Kui on kuusel okkaid Enam oli sõjas meeste verda Kui on hallikas vetta. H II 37, 434/5 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu veike vellekene, sinu sõlmiti sõdaje, värviti vene vägeje, pandi pampu kandemaie laiu püssa laskemaie tina loadi rasked rauda, see käib ella hinge pääle kahukese kaula pääle, minu veike veljekene, kui sina sõdaje läheksid ära käi sõja eele ära jää sõja järele toppi ligi pag. 435 trummalida, ligi lippu kandajada esimesed eidetasse tagumised tappetasse keskmised kodu tulevad, kas on sõjas naine armas naine armas, koasa kallis ei ole sõjas naine armas naine armas koasa kallis, sõjas on armas haljas mõeka kallis kange pea hobune, kes peastab mehe sõjasta, Õde pane sauna küttemaie pese mo pea veresta ja siis soapad saueesta, siis reagin sõja sõnumid. Veli vihteleb lavala mina lava turba all, mina noomin noorta veljekesta. H II 37, 435/6 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui poeg kodu tuleje sõitas issa õue pääle, tule issa tunne poega, issa tuli tundemaie ei se ole minu poega, se on sõja Saksa poega sõja kakul kasvatatud sõja piimula peetud sõja võila võerutatud. Sõidin ema õue pääle, tule ema tunne poega, tuli ema tundemaie ei se ole minu poega, see on sõja Saksa poega sõja kakul kasvatatud sõja piimula peetud pag. 436 sõja võila võerutatud. Sõidin õe õue pääle tule õde tunne venda tuli õde tundemaie, see on minu vennakene omad kindad on käessa omad kirjad on kinnastessa, omad sukkad on jalassa ja omad viklid on sukkatessa, sõja mõeka vööla sõja kiibrike peassa. H II 38, 169 (2) < Haljala khk., Võsu r. - J. A. Rehberg < Kadri Poosmann, u. 70 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vile lammas viisi tarka Viisi tarka, maa kavala See on kange arvamaie Arvab kuud, arvab tähed Arvab angerjad meresta Loeb lutsud kaldaasta See teadis soja tulema Soja angerjad ajama Soja pilled piiveldama Ei and minule teada Ma viin teada moisaaie Moisit anda muuge teada Muuge mustale vesile Säält sain minagi teada Ma vein koju eide teada Eit aga pillutas pereta Lahuteles lapsukesi Sooraguje, maaraguje Kivikindela raguje Pae paksu sorva alle. H II 38, 170/1 (4) < Haljala khk., Võsu r. - J. A. Rehberg < Kadri Poosmann, u. 70 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kelle see küla näikse Kelle aidad aljendavad? Mis seal külas tehtaneksa? Soja leiba sotkutanne Vainu leiba vaalitanne Siis tulid soja sonumed Kesse meist sodaje lähneb? Kas läheb isa, voi läheb poega, Voi läheb minija meesi, Voi käineb käliste kaasa? Ei lähe isa, ei lähe poega Ei lähe minija meesi Ei käi käliste kaasa, Läks minu enese meesi. pag. 171 Mina mehe palveelle: O minu mesine meesi, O minu kullane kaasa, O minu lihane lindu, Ohedaine teine pooli! Vota minda kaasajeni Vota vööks vöölejeni Vota kindaksa kädeje Vota lindiks kübara pääle. O minu naine linnukene! Ku' ma sinuda viinen - Virus vihmada sajaksa Arjus lunda annetakse Mina raputan kübara Sina kukud sostersooni Soster sooni, marja maani O minu naine linnukene Mene sa isa kojuje Mene sa ema kojuje Söötema isa siguda Puretama porsaaida O minu mesine meesi O minu kullane kaasa O minu lihane lindu Obedaine teine pooli Millal sind koju ootan? Siis sina koju mind oota Kui joed oluta jooksvad Mägi maigutab moduda Laine laksub virdeella Ülevalt siis hüüab Looja, Maast Maarja koneleb: Mis sina konnid kurva meele Kurva meele, leina keele? Ootan meesta sojasta, Valget vainude vahelta, Kena Rootsi keskeelta! Ülevalt siis ütleb Looja, Maast Maarja koneleb, Kivi alta hüüab kilki, Pae alta parmukene: Jo soda selle suretas, Jo vainu selle vajutas, Püss oli suuri, raud oli raske See käis käside pääle Oigus olade pääle Soigus sormede pääle Vajus käe varte pääle. H II 38, 433/5 (21) < Kadrina khk. - Eduard Langsepp (1890 (kogutud) & 1892 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes ep meist sõdaje lääneb, Kas lääb isa, või lääb ema, Või lääb kõige noorem venda? Kõige noorem, kõige nõdrem. Poeg tuli sõjast kojuje, Ripputelles rihmadella. Kõige uhkemad hobused, Kõige kõrgemad kübarad. Raputelles ratsutella, Sõitis isa ukse ette, pag. 434 Sõitis ema ukse ette; A'as aga aisad akenaie, Kulda looka katukseie. Isa koera haugastelles, Ema Raksi raksastelles. Esa tuli välja vaatamaie, Ema tuli välja vaatamaie. Tulid välja, ei tunnud poega: Vene mees, vene hobune, Vene kuotud kuubedella, Vene seatud särkidella, Vene saapad jalassa Vene kannad saabastella, Vene kindaad käessa, Vene kirjad kinnastessa, Sõitis venna ukse ette, Sõitis õe ukse ette, A'as aga aisad akenaie, Kulda looka katukseie; Venna koera haugastelles, Õe Raksi raksastelles. Vend tuli välja vaatamaie Tuli välja, ei tunnud venda pag. 435 Õde tuli välja vaatamaie, Tuli välja, tundis venna, Oma kuutud kuubedella, Oma seatud särkidella, Oma saapad jalassa, Oma kannuksed saabastella, Oma kindaad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Õde läks sauna küttemaie, Küttis ahjud köömenilla, Viskas leili virdeella. Õde vennalta küsima: Kas on sõjas nõnda verda, Kui on meres mere vetta? Kas on sõjas nõnda päida, Kui on metsas mättaaida? Kas on sõjas sõrmeluida, Kui on metsas pulka maassa? H II 38, 459/60 (58) < Kadrina khk. - Eduard Langsepp (1890 (kogutud) & 1892 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Haketi aru pidama, Kessee meist sõdaje läineb, Kas lääb isa, või lääb poega, Või lääb minia meesi, Või lääb kõige noorem venda. Kõige uhkemad hobused, Kõige kõrgemad kübarad. Kes lääb venda õpetama? Õde venda õpetama. Ära sõida sõja eessa, pag. 460 Ära sõida sõja tagana, Sõida sõja keskeella! Esimised heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. H II 38, 493/5 (4) < Rakvere khk. - Friedrich Krass (1892) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme Loojalle loole Maarjalle heinam Looja loogu võtemaie Maarja heina niitemaie Niitsin kaare, niitsin teise Haksin kolmat niitemaie Ja neljat nimetamaie Viiet kaarta vaatamaie Leidsin tedre kaarealta Mis seal tedre tiiva alla? Neidu tedre tiiva alla Mis seal neiu põlle alla Poeg seal neiu põlle alla Mis seal poja puusa pealla Kerves poja puusa pealla Mis seal kerve silma pealla Laast seal kerve silma pealla Mis sest laastust raiutakse Tuba nelja nurgelista Aita viieviirulista Mis seal tuas tehtaneksi Sõja leibu sõtkutaikse Vaenu kakku vaalitaikse Kesse sõtkub sõjaleivad Ja vaalib vaenu kakkud Õde sõtkub sõjaleivad Ja vaalib vaenu kakud Kesse meist sõdaje läheb Kas läb isa, või läb ema Või läb minija meesi Või läb kõige noorem venda? Ei lä isa, ei lä ema, Ei lähe minija meesi Siit läheb kõige noorem venda Kõige noorem, kõige nõrgem Kõige kõrgema kübara. Vend läks sõitedes sõdaje Peada väänates vägeje. Õde läks venda õpetamaie: "Ära, ära vennikene "Ära sõida sõja eessa "Ära sõida sõja tagana pag. 494 "Sõida sõja keskeella, Esimised heidetakse Tagumised tapetakse "Keskelt koju tulevad." Vend läks sõitedes sõdaje Ei läinud sõja eessa Ei sõitnud sõja tagana. Sõitis sõja keskeella. -------------- Vend tuli sõjasta kojuje Vend sõitis isa õue alla Ai aga aisad akkenaie Kulda looka katukse Isa koera augastella, kuldaraki raksatella: Tule isa, tunne poega Isa tuli ei võind tunda: Vene mees, vene hobune Vene piitsuke pihussa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Vene kaabu pealaella Vene saapad jalassa Vene vöörud saabastessa. Siis vend sõitis ema õue alla Ai aga aisad akenaie Kulda looka katukseie Ema koera augastella Kulda rakki raksatella: Tule ema tunne poega Ema tuli ei võind tunda Vene mees1 Siis vend sõitis venna õue alla Ai aga aisad akkenaie Kulda looka katukseie Venna koera augastella Kulda rakki raksatella Tule venda tunne venda Vend tuli, ei võind tunda Vene mees1 Siis vend sõitis õe õuue alla Ai aga aisad akkenaie Kulda looka katukselle Õe koera augastella Kulda rakki raksatella Tule õde tunne venda! Õde tuli, tundis venda: Oma seatud särkidesta Oma pandud panneldesta Oma kuutud kuubedesta Maa mees, maa hobune, Maa piitsuke pihussa Maa kindad käessa Maa kirjad kinnastessa Maa kaabu pealaella Maa saapad jallassa Maa vöörud saabastessa. Õde küttis ahjud, auudus vihad Viis aga venna vihtelema Vend siis vihtles lavalla Õde küsis põrandalla O minu ella vennikene Kas on sõjasta mehida? O minu õde madala Nii on sõjassa mehida Kui on meie metsas puida O minu ella vennikene Kas on sõjassa meeste päida? O minu õde madala Nii on sõjassa meeste päida Kui on meie soossa mätaida O minu ella vennikene Kas on sõjassa sõrmeluida? pag. 495 O minu õde madala Nii on sõjassa sõrmeluida Kui on ajassa teibaiida. O minu ella vennikene, Kas on sõjassa sääreluida? O minu õde madala Nii on sõjassa sääreluida Kui on ajassa roikaiida. O minu ella vennikene Kas on sõjassa meeste verda? O minu õde madala Nii on sõjassa meeste verda Kui on meie jõessa vetta O minu ella vennikene Kas on sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis? O minu õde madala Ei ole sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune. 1 j.n.e. kui 59-66 H II 40, 401/4 (14) < Kuusalu khk. < Ambla khk. - Jakob Ploompuu & Hans Rebane < Mart Luts, 62 a. (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hüppa halli karga kõrbi Lase traavi lehte lauki Veereta veri punane pag. 402 Sõida eide ukse ette. "Tule eite tunne poega." Eit tuli ei tund poega Vene mees vene hobune Vene kiiveri peassa Vene saapad jalassa Hüppa halli, karga kõrbi, Lase traavi lehte lauki Veereta veri punane Sõida taadi ukse ette Tule taati tunne poega Taat tuli ei tund poega Vene mees, vene hobune pag. 403 Vene kiiveri päässa, Vene saapad jalassa. Hüppa halli, karga kõrbi, Lase traavi lehte lauki, Veereta veri punane, Sõida vena ukse ette. Tule vend ja tunne venda. Vend tuli ei tund venda. Vene mees, vene hobune, Vene kiiveri päässa, Vene saapad jalassa. Hüppa halli, karga kõrbi, Lase traavi lehte lauki pag. 404 Veereta veri punane, Sõida õe ukse ette. Tule õde tunne venda, Õde tuli tundis venda, Oma kuutud kuuekese, Oma säätud säärepaelad, Oma pandud pandelad. H II 40, 605/7 (4) < Kuusalu khk. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Jakob Ploompuu & Hans Rebane < Kaarel Siig, 60 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ants mis kellad hüiavad Kedas meie mattame Keisri härrad mattame Millas keiser ära suri Pühapäe lõuna kella kolm Millas kirjad kätte toodi Kiri toodi Teisipäe Raamat toodi Rakveresta Pandi üles posti peale pag. 606 ? ? ? ? ? Lauba lähme liisku võtma Liisku võtma, sõtta tõtma Sealt mina võttan nummer üks Sealt mina võttan nummer kaks Siis mina liigun linna poole Tuigun Toompea turu poole Vaht´ mull ees ja vaht´ mull taga Mina vahtide vahela Kahe vahi keske'ella Viidi kui valge Venemaale Anti kätte õppi mõek Õpi mõek ja õpi püs´s Püs´s kui veike palgikene Mõek kui laia lauakene Paneme püs´sid paukumaie Suured tükkid summamaie pag. 607 Kostab koju eide kätte Eide kätte, taadi kätte Varsti vana memme kätte Kuule kus, kuule kus minu poeg Minu poeg suur sõjamees Sõja mees ja sõja sees. Kui sina lähed sõjaje Ä'ä sina sõida sõja ees Ä'ä sina sõida sõja taga Sõida sõja keske'ella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. H II 40, 669/70 (17) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Madis Odenberg < Els Migivor (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jo tuodi sua sanumi. Kesse toi sua sanumi? Lindu toi sua sanumi. Kesse meist sodaje mennä? Kas mennä isä, vai mennä emä, Vai mennä vanemba vendä, Vai mennä kaige nuoremb vendä, Vai mennä ode koguni? Ue kääd on kärmejämäd Sua leibä sotkimaie, Vainu kakku vaalimaie. Ei mennä isä, ei mennä emä, Ei mennä vanemba vendä, Ei mennä ode koguni. Kaige nuoremba, kaige notremba, Kaige uhkejamb hobune, Kaige korgejamb kübärä. Ode oppes vendadasa: "Vennäkäne, vennikäne, Kui sa sodaje mennä, Ära ihü ielimäseks, Ega jääne järgimäseks; Kieri suassa keskijällä, Ligi libu kandijada. Iest mihi helbitänne, Tagant mihi tabetanne, Keskelt mies kuoje tulla". Vend läks soiteles sodaje, Pääd väänelles vägeje. Oli sie suassa kuusi kuuda, Tuli seitmänel tagasi. Hobu oli hala, kui sie ahju, Mies oli päällä, kui sie päivä, Kübär kui kirgü kellä, Vüö kui linnä libu rihmä. Pää nägüs päältä paksu metsä, Jalad halta harva metsä. Soit' sie isä houe pääle. "Tule väljä isäkäne! Tule väljä, tunne miestä! Isä tuli väljä ei tundend miestä Sadulasta, saabastesta, Oma ostedud hobusest. Poig küsüs isält juuakseni, Isä toi vettä juuakseni. Soit' sie emä ukse ede; "Tule väljä emäkäne, Tule väljä, tunne miesi! pag. 670 Emä tuli välja ei tundend miestä Oma kuodud kuubedesta, Oma säätüd särkidestä. Poig küsüs emält juuakseni, Emä toi vettä juuakseni. Soit sie vennä houe pääle: Tule väljä vennäkäne, Tule väljä tunne miestä! Vend tuli väljä, ei tundend miestä. Vend küsüs vennält juuakseni, Vend toi vettä juuakseni. Soit' sielt ue houe pääle. Tule väljä uekane, Tule väljä tunne miesi! Ode tuli väljä, tundis vennä Oma kuodud kuubedesta, Oma säätüd särkidestä, Oma kirjü kinnästestä, Oma risti riiedestä, Sadulaste, saabasdesta, Oma ostedud hobusest. Vend küsüs uelt juuakseni, Ode toi olut juuakseni. Kütt' sie sauna küömenellä, Haudus vihäd viedeellä, Vei siis vennä vihtlemäie. Ise istüs ukse pääle, Küsüteli künnükseltä: Vennäkäne, vennikäne Räägi mulle sua sanumi, Kas on suassa naine armas Naine armas, kaasa kallis? Uekane, helläkäne, Pese mu linäne särki, Udu ummesta veresta. Siis rääkis sua sanumi: "Ei ole suassa naine armas, Naine ei armas, kaasa ei kallis, Suas on armas haljas miekä, Kallis kangepää hobune. Nindäp suassa mieste verdä, Kui meie meressä vettä; Nindäp suassa mieste päidä, Kui on suossa mättääidä; Nindäp suassa sääre luida Kui on halguja pinussa. H II 40, 767/70 (47) < Kuusalu khk., Kolga rand - Th. Uustalu (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Toodikse soja sonumi, Soja armu annetanne. Kesse meist sodaje menne? Kas menne isä, või menne emä, Voi menne ode koguni? Oe kääd on kärmejamad Sojas leiba sotkumaie, Vaenu kakku vaalimaie, Voi menne noorem vennikene? pag. 768 Vend läks soideldes sodaje, Katta vääneldes vägeje, Ode oppes vendadasa: Kui lähed, kui lähed, vennikene, Kui lahed soda soitelema, Kui lähed väge vangelema, Ära ole eella, - eeli mene, Ega jääne järgemeseks, Keeri keskella sojassa, Ligi lipu kandijada. - Ega olnud eelimene, Ega jäänud järgimeseks, Keeris keskella sojassa, Ligi lipu kandijada. - Vend tuli soideldes sojasta, Kätta vääneldes väesta, Soitsi isa ukse ette: Tule isa tunne poigä, Tule emä tunne poigä - Kübarasta, kinnastesta, Sadulasta saabastesta. Isa tuli - ei tunnud poiga, Poig küsis isalt juuaksesa, Isa toi pojale vetta juua, - Vend soit venna ukse ette pag. 769 Tule vendä - tunne vendä - Kübärasta, kinnästesta, Sadulasta, saabastesta. Venda tuli - ei tunnud venda. Vend küsis vennalt juuaksesa: Vend toi vennale vetta juua. Vend soit oe ukse ette: Tule ode - tunne venda - Kübärastä, kinastestä, Sadulasta, saabastesta. Ode tuli ja tundis vendä Oma kootud kuubedestä, Oma säätud särkidesta, Oma kirja kinnastestä, Vend küsis oelt juuaksesa, Ode toi vennale oluta, Ode küttis vennale sooja sauna. Vend läks sauna vihtlemaie, Ode istus künnikselle; Küsiteli vennältäni Kas on, kus on, vennikene, Kas on sõassa naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Venda kohe kostis vasta: Ei ole sõassa naine armas, pag. 770 Naine armas, kaasa kallis; Sõas on armas haljas mõõka, Kaunis kangepää hobune, - See mehed sojasta päästab, Mihe pojad Pohlamaalta. H II 40, 941 (28) < Risti khk. - Jaan Truusmann (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Püss küll jookseb kaugele Mis aga pärast mõek on kallis Selle aga pärast mõek on kallis Mõegaga mõnus pead raiuda Mis aga pärast hobune kallis Sellepärast hobune kallis Hobune tõstab meest üle sõja Sõjas on nõnda vere ojad Kui on siin maal veeojad Sõjas on nõnda mehepäid Kui siin metsas mätaiid Sõjas on nõnna sõrme luid Kui siin räästas roogusid Sõjas on nõnna sääreluid Kui on siin maal kasepuid. H II 40, 1008/12 (98) < Risti khk. - Jaan Truusmann (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Sõja laul Vares oli vaga lindu Ta tõi sõjast sõnumid. Kes meilt täna sõtta läheb Isa vana, ema vana Õde kiigub kätki sees Vend veel vintsub vibu sees. Ma pean sõtta minema Kes on seda enne näinud Et on tüdruk sõtta läinud Ehk tanupea on tapelnud. Kulla õde, ella õde Küta mull see viimse sauna Auta mull see viimse viha. Vend läks lavale vihtlema Õde lava ääre alla Hakas venda õpetama: Kulla venda, kallis venda Ära sina sõida sõja ees Ära sõida sõja taga Sõida sõja keskeella. pag. 1009 Sõja ees aga heidetakse Sõja taga tapetakse Keskelt koju tulevad. Sai seitse aastad ära olnd Vend tuli sõjast tagasi Sõitis ümber isa õue Aas aga isa akna alla. Isa koerad aukumaie Isa rakid raksumaie Isa läks välja vaatama Mis see koer seal auguneb. Tere isa, tunne poega Jumaleme, kus võin tunda Sõja hobu on sull ees Sõja pikka piits sull kääs Sõja valge särk sull selgas Sõja kõrge kübar peas. Sõitis ümber ema õue Aas aga ema akna alla Ema koerad aukumaie Ema rakid raksumaie Tere ema, tunne poega pag. 1010 Jumaleme, kus võin tunda Sõja hobu on sull ees Sõja pika piits sull peus. Sõitis ümber venna õue Aas aga venna akna alla Venna koerad aukumaie Rauda rakid raksumaie Vend läks välja vaatama Tere venda, tunne minda Jumaleme, kus võin tunda Sõja hobu on sull ees Sõja kõrge kübar peas. Sõitis ümber õe õue Aas aga õe akna alla Õe koerad aukuma Rauda rakid raksuma Õde läks välja vaatama Mis see rauda raksub õues Tere õde, tunne minda Jumalime, küll võin tunda. Kust aga sina mind siis tunned? Oma pestud peene särgist pag. 1011 Oma suka vikelitest Oma kirju kinnastesta. Sõrme pääl tegin sõja märgi Varre pääl tegin vaenu märgi Pea aga sisse pussi märgi. Tule tuppa, istu maha Räägi mulle sõja juttu Kas on sõjas naine armas Või on sõjas kaasa kallis? Vend vastas õele haledaste: Ei ole sõjas naine armas Ega pole sõjas kaasa kallis Sõjas on armas allas püss Hallas puss ja terav mõõk Ja püsti peaga hobune. Mis aga pärast puss on kallis Sellepärast püss on kallis Püssiga hea sihtida Mis aga pärast hobune kallis Selle aga pärast hobune kallis Hobune tõstab mehe üle sõja pag. 1012 Kesk öösel juba saime näha Suur tule leek oli taeva all Ja paksud suitsud tõusid üles Linnad, külad seisid tules Vaendlane siis tapis uuest Polnud lapsel armu ema süles Raud ja tuli katsusid rammu Elul surmal pisut sammu Sääl mees on mehe rindus kinni Ja mürin, kärin ümbrringi Kuulid lendavad kui sääsed Kuhu hing sa säält siis pääsed. H II 41, 391 (12) < Kaarma khk. - Fr. Peeters (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Halbage oma ema eest Halbage oma isa eest Halbage sugu võsa eest Halbage kõige valla eest Vallaga mind veeti Kuresaare kohtu tuba viidi Seal mind läbi katsuti Kas on terve priske mees. Siis aga jälle hellad vennad Käärid käde võeti Pea paljaks niideti Nuga käde võeti Abe suust aeti Siis aga jälle hellad vennad Sealt mind Riiga saadeti Riiast pandi riided selga Sealt mind Musku saadeti Muskus pandi munder selga Siis aga jälle hellad vennad Siis mind Pärnu saadeti Pärnust pandi päälik ta'a Siis aga jälle hellad vennad Sealt mind sõda saadeti Sõjas oli nõnda meeste päid Kui aga metsas mätta puid Sõjas oli nõnda meeste sõrmi Kui aga räästas roogusi Sõjas oli nõnda meeste silmi Kui aga taevas tähtesi Sõjas oli nõnda meeste verd Kui meres vee sooni. H II 41, 670/6 (68) < Tõstamaa khk., Kihnu v. - J. Korits < Madli Wesik (1884 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuleb sui, jõuab sügise, Tuleb kiri kuningalta, Tuleb sõnum sõdadesta, Sinna poissa puudunesse, Nuori mehi nõudenesse. Tuleb kiri kinderalilt Piale kiri Pärnu linnast Et mind müima akatakse. Aeti Pärnu liisu alla, Oleks mind viidud maanteed mööda, Maanteed oleks akan nuttemaie, Mind aga viidi merda mööda. Mere laened naerasida. Viidi linna silla iäre; Kohtu tuba tõstetakse, Mõõdu alla aetakse. Akkasin liisku võttemaie Akkasin numbri nurga otsa, Tuli aga mulle numbri üksi. Akas aga süda valutama. Nüid ma pean Venes minema. Akasin kodu tulema; Akan aga ennast ehitama, Sõja vastu valmistama. Läksin aita ehtimaie, Aida taha arrvamaie, Aida piäle piad sugema. pag. 671 Õdõ tuli kuulates järele. Vennakene, ellakene! Ära pane sellga surma särki, Sellga surma vestikesta. Õdõ akkas vennda ehitama, Ehitama, õpõtama. Õdõ pani sellga elu särgi, Elu särgi, ella vesti; Jallga püksid pühapäised, Jallga pani sukad sinised, Tegi kirjad külje piale, Särje sapist siärte piale, Kätte anndis kindad kollased Kaela pani rätte rähmatse. Vennakene ellakene! Nii akkad sõda minema, Ära sina oia sõja ette, Sõja ette, sõja taha, Ega sõja serva piale; Oia sõja keskeelle. Sõja ees neid eidetakse, Sõja taga tapetakse, Servast ära aetakse, Keskmised koju tulevad. Vend akkas sõda minema: Jättis ema jumalaga, Jättis isa jumalaga, Jättis õdõ jumalaga: Jumalaga õekene! Nüid akan mina minema; Sinel minul sellga säetakse Alli mantel annetakse Kõrrgõ kübar kannetakse Nüid saan mõõka mõõtemaie pag. 672 Pitka püssi kanndemaie, Pitka tieda kondimaie. Õdõ vennda kinnitama: Tule sa jälle tagasi, Tule tuleval aastal. Õdõ temal suovis õnnõsida Vend aga ütles, vastas kostis: Ei ma tule enam tagasi, Nüid mina suigun surma tieda, Nüid mina tuigun tuule tieda, Astun sammud aua puole. Sai aga aasta kaksi kolmi, Tuli aga kiri keisri käesta, Piale kiri pialikulta: Sa akkad koju minema; Alla sulle annan alli tjäku, Kõrrva kingin kõrvi ruuna. Tulin siis tunniga tagasi, Pääva kahega koduje; Sõitsin ellast isa õuue, Rõõmuga ema majasse, Akkas aga aukma vaenu koera Irrnus sõja hall obune, Isa läks õuue uatamaie: Vene mies, vene kübara, Vene sarvitud sadula Vene vasksed valjukesed Vene karrda kabjakesed, Vene õbõ ännakene. Isa läks tuba tiada viima: Ei mina tunne seda mieste; Vaenu koer, vene obune, Vene mies vene kübara, Vene ristid rinna piale... pag. 673 Aukus ikka vaenu koera Irrnus sõja (h)all obune. Ema läks õuue (v)uatamaie, ema ehmatas äragi: Võeras mies Vene obune. Vene sadul, vene kübar Vene valjaste võlina. Ema läks tuba teada viima: Ei mina tunne seda miesta, Kes siin õue pial õelutab, Oma täkku tandsiteleb. Aukus jälle vaenukoera, Irrnus sõja hall obune. Vend läks õuue (v)uatamaie, Vend ei tunnud teista vennda Ime mies, ime obune... Vend läks tuba tiada viima. Aukus jälle vaenu koera, Irrnus sõja all obune, Karrjus kõrvas kõrrvi runna. Õdõ läks õuue uatamaie: Oma vend, Vene obune, Vene küiritud kübara, Vene sarvitud sadula, Vene ristid rinna piale, Vene karrad kaela piale. Isi tema ehitan obuse: Vasksed valjad, kuldsed kabjad, Õbõdane ännakene. Õdõ aga tundis oma venda, Oma kirju kinnastesta, Oma õla rihmadesta, Pühapääva püksidesta, Oma sini sukkadesta. pag. 674 Õdõ ak̄as vennal ütlemale. Astu maha alli seljast, Karrga maha kõrvi kaelast, Tule nüid isa tubaje, Astu nüid ema majase, Veere venna kammärisse Õõtsu õe asemelle. Õdõ võttis seljast sõjariided, Sõjariided vaenu särgi, Anndis istme akna alla: Istu maha vennakene, Ma võtan suapad sul jalasta. Mis ma suan su suapastest? Teises vetta, teises verrda. Õdõ võttis suapad jalesta, Sini sukad suapaalta; Alles olid kirjad külje piale, Särje sapist siärte piale. Vend akas õel ütlemaie: Õekene ellakene! Pese mu mõeka veresta Pese mu särki suastasta1, Pese mu suapad sauesta. Kül mina pesen vennakene, Kül pese külmale veele, Õerun neid aga õlgõtella! Õdõ akas süvva valmistama Ahjus tegi anepraadi, Katla sies tegi kanapraadi. Õdõ kandis kakud laua piale, Lõikas leiba lausumata. Katsu meie kana praadi, Ammusta seda ane praadi, pag. 675 Võta meie võida leiba, Katsu meie kala leiba. Sai siis vennda süönud juonud, Siis tema akas õe kaela, Õe kaela ema kaela. Edekene, ellakene! Süles mind oitsid seitse aastat, Kasvatasid kaheksa aastat; Nii sain suuresse kasvanud, Siis mind Venese viieti; Sealt mulle uuri anneti, Kaela kirrja kingiti, Raha mulle rinndu rammiti, Vennakene, ellakene! Istu maha, aja juttu. Kuidas seal sõjas sõnumed, Kuidas seal sõjas sõidetakse, Sõidetakse, võideldakse, Ratsu väge aetakse? Kas ond sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis; Sõjas ond armas aljas mõeka, Aljas mõeka, aljas püssi, Kaunis kange pia obune. Kuidas teid sõjas surmatakse, Ehk teid elus oietakse? Sõjas tuleb surm salaja, Sõja surm tuleb tulega. Püssi paugub plähvimisest, Pitka mõega raiumisest. Seal põle surma soigamista, pag. 676 Seal põle äda oigamista, Seal põle kirstu kandemista, Seal põle aua kaevamista. Seal ond sinel surma särki, Vere ojad auakesed. Enam ond sõjas meeste päida, Kui ond suos mättaeida, Enam ond sõjas meeste sõrrma, Kui on pinul pilpaeeida; Enam ond sõjas meeste siära Kui ond ajas teibusida, Enam ond sõjas külje konta, Kui ond laeval kaaresida. Õekene, ellakene! Olgu vaest, jäägu jälle, Kes jõuab kõiki jutusta, Mis ond silmad sõjas näinud, Silmad näinud, kõrvad kuulnud; Keel ei jõua kuulutada, Käsi kallis kirrja panna, Sõrmed ei jõua sulge kannda, Silmad seda ära seleta... 1 (igist) H II 42, 259/64 (6) < Halliste khk. - Juhan Kiwikilt (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ketsi1 tõi sõa sõnume, Ketsi vaaksi vainu keele? Arak tõi sõa sõnume, Vares vaaksi vainu keele. Ketsi piab sõtta mineme, Ketsi piab vainu vajume? Esä vana, emä vana, Velle mull alle tillukese, Sõtsi sõrme suurukese. pag. 260 Veli läits aita ehtimaie, Ehtimaie, ikkemaie; Sõsar perrä õppemaie, Õppemaie, ikkemaie; Ema läits perrä õppemaie, Õppemaie, ikkemaie. "Oh mu armas poegatanni Ära sa sõida ehen sõa, Ära sa tandsi taga sõa: Keerete kesket sõdada, Ligi lipu kandjata. Ehen om tuli punane, Taga suitsu sinine; Iist küll nuuri nopitse, Taga tarku tapetse." ......, Kas om sõan naene armas?" - Oh mu sirge pää sõsare, Vaa päine sõtsikene: Sõan ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis - pag. 261 Sõan om armas kallis mõõka, Kallim kange pää obene. - "Veli, armas vellekene, A'a mulle sõa juttu, Kudas ju sõan elatesse, Kudas vainun ju vaevatesse." - Oh mu sirge pää sõsare, Vaa pääne sõtsikene, Mõse mu ame veresta, Pühi püksi rostesta, Saapa sääre savista: Sis ma a'a sõa juttu. - "Kas om sõan sõr´mi luida?" - Nõnda om sõan sõrmi luida, Kui sii aian teibeeida! - "Kas om sõan külje luida?" - Nõnda om sõan külje luida, Kui sii aian roikeeida. - "Kas om meren meiste päida?" pag. 262 - Nõnda om meren meiste päida, Kui siin suun mättaeida. - .... Mull tuli veli sõasta: Vene miis, vene obene, Vene vesti seljanagi, Vene miis, vene kindagi. Kust ma tundsi oma venda? Veli pan´d kinda kirstu pääle, Kübare kinnaste pääle. Säält ep tundsi oma velle, Oma aet ammeeste, Oma pistetu paliste; Säält ep tundsi oma velle, Oma kirju kinnaesta. Esä näi kavest tulevete, Üle usse uljuvete, Üle õvve õikavete, Üle lepa lendavete, Üle toome tulevete, Esä läits äksest är´ga tapme, pag. 263 Veli Viksist viina tooma2, Ema läits rutust ruuga3 tegem' Sõsar pakilt pada mõskma. - Näe, kust tulev suuri süüja, Suuri süüja, suuri jooja. - Poig küll vastu vaidelija: "Emakene, ennekene, Ei ma sörgi söögi tõttu, Ei ma's joose joogi tõttu.".... Tõmbas kulbi keitelesta Mõtel liimi rüipavata. Poig küll vastu vaidelija: "Emakene, ennekene, Ma tuli esä armu tõttu, Ma tuli emä aegu tõttu, Sõtsige sõnu kõneleme, Vellege aegu viitemaie - Ma tuli viie venna tõttu. Mull oli viisi vennakesta, pag. 264 Kuusi kullasta õdeda..... .... Kunes4 ma une magasi, Suure suu keskeella, Lake laane vaieella, Püssi pääl ma pühksi silma, Mõõga pääl ma mõõdi unda. Emakene, ennekene, Sull om palju poegasida: Kurun oli kirveste kolina Vällan väiste välkunena." - 1 (täh. kes see) 2 (ka tuume) 3 (enam - süüki) 4 (täh. kus kohal) H II 42, 796/802 (14) < Karksi khk., Karksi v. - Jaak Hünerson (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnume? Või nüüd vaagub vainu kieli? Arak tõi sõa sõnume Vares vaagub vainu keeli Kes siit saap sõtta sõdime Või saap vainu vajume Esä vana, poig o noori Onupoja hullukese' Tädi poja tähekese' Mihi nüüd vaja miilitsesse Põisse vaja polgu pääle. Mitu lääp miista miilitses Või lä'äp poissi polgu pääle Sada lä'äp poisse polgu pääle Tuhant miista miilitses. Kes siit saap sõtta sõdime Või siit saap vainu vajume, Esä vana, poiga noori pag. 797 Onupoja' hullukese Tädipoja tähekese Ikki piap veli mineme, Onupoja pia ojume Tädipoja täusi täitme, Veli läits aita ehtimaiie Emä perrä ikkemaiie: Sõsar perrä õppamaiie Veli hella vellekene A'a selgä sõa ame A'a jalga kalmu kaltsa A'a jalga sõa sukka A'a jalga sõa saapa A'a selgä sõa sarki Pane pääle sõa vüö Pähä pane sõa kübäre A'a kätte sõa kinda. Poiga noori linnukene! Kunas ma su' kodu uoda? Emäkene, ennekene! Kui o' väine värädi alla pag. 798 Kui o' oja usse suine Kui o' lätte lävede alla Sis sa minu kodu uoda Poiga noori linnukene Kui sa saat sõtta mineme Või sa saat vainu vajume Ärä tantsi taga sõa Ega ilpi ehen sõa Ehen o' tuli punane Taga suitsu sinine Keerutte kesset sõdada Vastu vana päälikutta Ligi lippu kandajatta. Poiga noori linnukene! Kui sa saat kodu tuleme Ärä tulla mere kaudu Ega juvva mere vetta Meri o' täisa meeste päida Tule sa kuhalt kodusse Osta kõrtsist sa õluta Juo esi, juoda hobene Süö esi, süödä hobene pag. 799 Ärä sa tulla Narva kaudu Ega juvva Narva vetta Narv o' täisa naiste päida. Ärä sa tulla Poola kaudu, Ega juvva Poola vetta Puol o' täisa poiste päida Tule sa kuhalt kodusse Ärä tulla sa Koeva kaudu Ega juvva Koeva vetta Koev o' täisa koerte päida Arä tulla oja kaudu, Ega juvva oja vetta Oja o' täisa hobeste päida Tule sa kuhalt kodusse Osta kõrtsist sa õluta Juo esi, juoda hobene Süö esi, süöda hobene Kui sa saat kodu tuleme Sait sa esä nurme vieri Hobu irnat ütte kõrda Hobu irnat sadul kõike Sadul kõike lakka liike pag. 800 Sai ma esä väräti ette Hobu irnat tõista kõrda Hobu irnat, sadul kõike, Sadul kõike, lakka liike Sai esi tare lävele Hobu irnat kolmat kõrda Hobu irnat, sadul kõike Sadul kõike, lakka liike. Tule nüüd vällä esäke! Tule nüüd vällä tunne poiga. Esä tulli vällä, es tunne põiga Tule nüüd vällä emäke! Tule nüüd vällä, tunne põiga Emä tulli vällä, es tunne põiga. Tule nüüd vällä velleke! Tule nüüd vällä, tunne velle Veli tulli vällä, es tunne velle Tule nüüd vällä sotsike! Tule nüüd sõtsi, tunne velle Sõts tulli vällä tuusi velle Kust es sotsi velle tuusi? Oma kirju kindaesta pag. 801 Oma aet' ammeesta Käbärtettu käiseesta Pilutettu pihtasista Oma sorgit sukkeesta Säält ep sõtsi velle tuusi. Tule nüüd aja vellekene! Tule nüüd a'a sõa juttu Kõnele vainu kõneta Kudas sõan sõditesse Või nuud vainun vaieldes. Kas sait sõan saija süvvä Saija süvvä õlut juvva, Kas om sõan vellekene! Kas om sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis. Sõsar siidi linnuke! Mõse mu saapa savista Õõru mu püssi roosteesta Sis ma a'a sõa juttu Kõnele sõa kõnetta. Sõsar siidi linnuke Saa ei sõan saija süvva Saija suvvä, olut juvva Sõa leib o' sokeline Vainu kakk o' kanepine Ole ei sõan naine armas, Naine ei armas, kaasa kallis pag. 802 Sõan om armas hallas mõõka Kallis kangepää hobene. Ke pästi mehe sõasta Mehe poja Poolamaalta Mehe velle Venemaalta H II 42, 934/5 (25) < Karksi khk. - J. Kiwisäk < Maret Pajo (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Poig sa noori linnukeine Iki sut sunits soltanisse Panti pauna kantajasse Vene püssi pühkijasse Rootsi rauda ruokijas Poig sa noori linnukeine Ärä sa pühit vene püssi Ärä sa rookit Rootsi rauvva Poig sa noori linnukeine Selle ütlema sinule Selle õppa õigeesta Kui saat sa sõtta mineme Või saat vainu varjune Ärä sõita ehen sõa Egä tandsi taga sõa Ehen o suitsu sinine Taga o tuli punane Ehen so suitsu sumputesse Taga tuli kõrvetesse Keerude kesset sõdada Ligi lipu kantajata Poig sa noori linnukeine pag. 935 Selle õppa ma sinule Selle õppa õigeesta Kui sa johut juvva tahtme Ärä juvva merevetta Mere täisi meeste päidä Kui saat ranna koteelle Ärä juvva Düüni vetta Düün o täisi tüdrukuida Tule esä koduje Tule oma emä koduje Sääl om kolmi alliketta Üits o metta tõine vetta Kolmas armas aaniketta Joo esi jooda obesta H II 43, 25/8 (19) < Helme khk., Koorküla v., Mäe-Laugaste t. - K. Ruut < Eewa Krotnik, 60 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessė tõi sõasõnumida? Vares tõi sõa sõnumida. Kessė ka´nde vaenukeele? Harak ka´nde vaenukeele. Kessė sõtta lää mineme? Veli sõtta lää mineme. Esä ravvut ratsukestä, Sõsar kirjut kinde'ida, Emä aie amme'ida. "Veli, hellä vellekene, Kunas ma sinnu kodu ooda? Kunas ma sulle sanna kütä, Sanna kütä köömenistä, Viha tėė villa täteristä, Lava laasik kakelistä?" "Sis sa minnu kodu ooda, Kui nėė oja õlut jȯȯskva, pag. 26 Mäe mõõluti mõduda, Vitsa otsa virde'ida, Haina ladva aanikida!" Emä lä´ts vä´llä na kaeme, Kas näge poiga tulevet: Joose es oja õluta, Mäe ei mõõluti mõduda, Vitsa otsa virde'ida, Hainaladva ei aanikida! - Esä lä´ts vä´llä kaeme, Kas näge poiga tulevet: Ei näe poiga tulevet, Ei nėė oja joose õlut, Mäe ei mõõluti mõduda, Vitsa otsa virde'ida, Haina ladva aanikida. - Sõsar lä´ts vä´llä kaeme: Nägi velle tulevetä: Joba oja õlut jȯȯskva, Mäe mõõluti mõduda, Vitsa otsa virde'ida, Haina ladva aanikida. Ai ta halli aida ette. "Tule emä, tunne poiga!" Tulli emä, tunne'i poiga: "Ole'i sėė küll minu poiga! Sėė om suurest sõast tullu, Suure, sõapää hobene!" Ai ta halli talli ette. "Tule esä, tunne poiga!" Tulli esä, tunne'i poiga: "Ole'i sėė küll minu poiga! pag. 27 Sėė om suurest sõast tullu, - Suure, sõapää hobene!" Ai ta halli tare ette. "Tule velle, tunne velle!" Tulli veli, tunne'i velle: Ole'i sėė küll minu veli! Sėė om suurest sõast tullu, Suure, sõapää hobene!" Ai ta halli kȯa ette. "Tule sõsar, tunne velle!" Tulli sõsar, tuusi velle. "Kost sa tuusid oma velle?" "Emä aetust ammesta, Oma kirjutet kinde'istä!" - "Veli, hellä vellekene: Kost sa tuusid siiä tulla?" "Kȯa pääl oli kulda risti, Õvve pääl oli hõpe risti, Väräven oli vaski risti!" "Veli, hellä vellekene, Tuke siiä tooli pääle! Istu sängi veere pääle, Kõnele mulle sõa kõnet: Kas om sõan naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" "Ole'i sõan naene armas, Sõan armas ha´llas mõõka. Sõa leib oli sõmerine, Vaenu kä´kk om kanepine. Sõsar, siidi linnukene, Mõse mu saapa savista! Küll ma esi püssi pühi, pag. 28 Küll ma esi mõõga mõse!" Mõõgan olli mõnda verdä: Kuramaa kuninga verdä, Eestimaa emändi verdä. H II 43, 73/5 (92) < Helme khk., Koorküla v., Asuma m. - K. Ruut < Liis Wilp, 68 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes sėė tõi sõast sõnumida, kaske! Või siit kanni vaenu keele!1 Harak tõi sõast sõnumida, Vares kanni vaenu keele. Alle mul velle vähikese, Onupoja hullukese, Tädipoja ti´llukese. Ü´ts oli veli suurukene, Sėėgi sai sõtta mineme, Sėėgi sai vaenu vajume, Sėėgi sai keisi kerime, Ala lipu linguteme. Esä ehiti hobesta, Enämb ikku manna iki, Kui oli ehtid hobeselle; Veli kirjut vehmerida, Enämb ikku manna iki, Kui oli kirja vehmerinna; Sõsar kirjut kinde'ida, Enämb ikku manna iki, Kui oli kirja kinde'enna; Emä õmmeli ameta, Enämb ikku manna iki, Kui oli ammel õmmelusta. "Veli, hellä vellekene, Kunas ma sin̄nu kodu ooda Kodu ooda, sanna kütä?" "Emäkene, ennekene, Esäkene, taadekene, Sõsar siidi linnukene! Kui nėė oja õlut joosi pag. 74 Tėė veere virret joosi, Sis tule kodu hellä velle. Kui nėė oja vettä jȯȯskva, Tėė veere verda jȯȯskva: Sis mu sõtta tapetesse, Ubaküpär hukatesse, Raha rinda raiutesse!" "Veli, hellä vellekene, Selle ütle ma sinule: Ärä sõida ėhen sõda, Egä taatsi taka sõda, Keerute kesset sõdada! Ėhen ooh tuli punane, Taka suitsu sinine, Ke´skmese kodu tuleve!" Juba oja õlut joosi, Tėė veere virret joosi, Haina ladva aanikida; Jo tuli kodu hellä velle: Usse tuli; hobo muane, Tarre tuli; tare tümisi, Aita lä´ts, ame verine, San̄na lä´ts, saabas savine. "Mine esä, tunne poiga!" Ei noh esä's tunne poiga. "Mine emä, tunne poiga!" Ei ka emä's tunne poiga. "Mine veli, tunne velle!" Ei noh veli's tunne velle. "Mine sõsar, tunne velle!" Tulli sõsar, tuusi velle. "Kost sa tuusid oma velle?" pag. 75 "Oma kirju kinde'ista, Emä aetu amme'ista!" "Oh mu noori poiga, tammi! Tuke siiä tooli pääle, Saisa sängi veere pääle, Aa mulle sõa juttu, Kõnele vaenu kõneta! Kas om naene sõan armas, Naene armas, kaasa kallis?" "Emäkene, ennekene, Esäkene, taadekene! Ei ole naene sõan armas, Naene armas, kaasa kallis. Sõan om armas ha´llas mõõka, Kallis kangepää hobene!" 1 etc. H II 43, 147/8 (17) < Tarvastu khk. - J. Ungerson < Ewa Tölp, 86 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kulla veli vellekene Arak tõi sõa sõnumi Vares vaakus vainu keeli Mihi vaja miilitsasse Poisse vaja polgu pääle Veli ella vellekene Tahat sõuda sa sõana Viire vainu väljätella Ma tuu's piika Piirimaalta Mõõka alja Arjumaalta Veli ella vellekene Aa's selgä sõa särki Pane jalga sõa suka Aa's kätte sõa kinda Üüle sõa üüke Veli ella vellekene Läad sa vainu välläle Veri vendade vahele Astut esä majasta Ella ema oole alta Veered vendade seasta Ella õdede oolelta Ärä's mine mõtsa teeda Mõtsan nii murdja muusuva Laia käpa laamiva Ärä's uida undi tiida Sõuva suside seana Ärä sa maga mõtsa maila Puhka põllu põimutella pag. 148 Mõtsa maist saad maalisi Põllu otsast ohatusi Mine sa hiie ilussa Puhka sääl puie vilussa Maga marande majasse Vanemate valvamisel Ülemate üükaitsel H II 43, 290/1 (34b) < Viljandi khk. - H. Koppel (1884) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sugu mind ennad, sugu mind vennad, Sugu mind soovis soldatisse, Pakus pauna kandamaie, Vene püssi pühkimaie, Rootsi rauda rookimaie. Suur mina olin soldatisse, Paks ma pauna kandamaie, Vene püssi pühkimaie, Rootsi rauda rookimaie. Viiti mind noorelt sõdaje, Poisikesena Poola maale. Tulin ma vanana tagasi, Jõudsin isa tare ette, Jõudsin ema tare ette. Kes tuli väll´a vaatama? Tuli isa es tunne poega, Tuli ema es tunne poega, Tuli veli tunsi velle Tuli sõsar tunsi velle. Sõsar noori linnukene, Kust sina tunsid oma velle? Oma kirju kindeesta, Oma ei aet ammeesta. pag. 291 Veli, ella vellekene, Aea nüüd mulle sõea juttu, Kas on sõas naine armas, Naine armas kaasa kallis? Sõsar noori linnukene, Mõse mo ame veresta, Pühi püksid roosteesta, Õõru need saapad savista, Siis mina aean sõea juttu. Jole ei sõeas naine armas, Naine ei armas kaasa kallis, Sõas on armas hall´as mõõka, Kallis kange pääg' hobune, Kes päästab mehed sõasta, Mehe poead Poola maasta, Mehe vennad Vene maalta, Mehe tütred türgi maalta, Mehe lapsed lahingusta. H II 43, 292 (35) < Viljandi khk. - H. Koppel (1884) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli, ella vellekene, Kesse piab sõtta minema? Sõsar piab sõtta minema. Veli alles tillukene, Sõtsi sõrme suurukene. Kas piab veli minema? Veli läks aita ehtimaie, Sõsar perra õppemaie, Õppemaie, ikkemaie Veli, ella vellekene, Ära sina sõita ehen sõa, Ega ära tantsi taga sõa, Keeruta keset sõdaje. Ehen see tuli punane, Taga see suitsu sinine Keskel käivad keerud kuulid. Ehen pikka pirru metsa, Taga laia loogametsa. H II 43, 495/6 (6) < Põltsamaa khk., Lustivere v. - Soonsein < vanamees (1883) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati võtmine Sadu lääb suuri - saab sügise. Siis on metsas meie mehed, Paju taga pikad poisid; Sääl neid kinni võeti; Viidi hõbe torni alla; Sääl neil peat piinati; Pikad lakad lõigati Õde vaatab kõrvalta: "Kessi on nii veikene? Minu vend on veikene" See andis mõedu välja. Õde istus õppamaije; "Ellakene vennakene, Kui sind sõtta viidaneksa, Ära mine sõja eessa, Ära jää sõja järele, pag. 496 Keera sõja keskeela: Keskmised koju tulevad, Tagumised tapetakse." Tast laulan tagasipidi Löön sõjas mõlemitpidi Uuest uusile sõnule Siis räägin sõja sõnumid: "Ellakene õekene, Pese mo mõeka veresta, Hari mo saapad savista. Ei puund, ei puund, õeke Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Sõjas armas haljas mõeka, Kallis kangepää hobune, Kes päästab mehe sõjasta Sõja keeru keskeelta." H II 43, 797/9 (31) < Äksi khk., Saadjärve v. - Paul Sepp < Jaan Seppa, 63 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes meil tõi sõja sõnumida? Kes meil tõi sõja sõnumida?1 Saarma tõi sõja2 sõnumida Kes meist enne sõtta läheb, Kas läheb isa, või läheb ema, Või läheb kõige noorem venda Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige pikem, kõige peenem? Läks siis kõige noorem venda. pag. 798 Ta oli aasta, oli kaksi; Tuli tema välja käima maale, Ast' tema isa ukse ette: - Tule isa, tunne poega! Tuli isa - ei tema tunnud: - Ei sie ole minu poega: Sie on suure sõamehe poega: Sõa riideed seljassa Sõja saapaad jalassa, Sõja kübara piassa Ast' tema ema ukse ette: - Tule, ema, tunne poega! Tuli ema - ei tema tunnud: - Ei sie ole minu poega Sie on suure sõamehe poega: Sõja riideed seljassa, Sõja saapaad jalassa, Sõja kübara piassa, Sõja kindaad käessa Ast' tema venna ukse ette: - Tule venda, tunne venda! Tuli venda, ei tema tunnud: - Ei sie ole minu venda, Sie on suure sõamehe venda: Sõja riideed seljassa, Sõja saapaad jalassa Sõja kübara piassa, pag. 799 Sõja kindaad käessa Ast tema õe ukse ette: - Tule, õde, tunne venda! Tuli õde, tundis venda: - Jah, sie on ju minu venda, Sie pole suure sõjamehe venda! Kost sa tunned, õekene? - Oma aetuist amedest, Oma kirjutud kinnastest, Oma saatud saabastest, Ellakene vennakene, Räägi mull sõja sõnumida: Kas on sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Õekene linnukene Pühi mu hobu porista, Kasi mu saapad savista, Siis räägin sõja sõnumida!.... Sõjas sõjas, õekene, Sõjas armas (h)aljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Kis päästab mehe sõjasta, Sõjasta, sõja siesta. Sõja leib on sõkelane, Vaenu kakk kaera kesine. 1 laulik kordas iga rida kaks korda. 2 j ehk ilma - kudas kergem juhtub H II 44, 509/10 (10) < Otepää khk., Nuustaku al. - Willem Waher (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul ol ütsi väike velle; Siegi viidi vennemaale Vennemaale, väe pääle Väe pääle värvitie. "Vellakene noorekene Konas sa luppat käima tulla?" -Sõsar, ella linnukene pag. 510 Ei ma enne käimä tule, Kui juoskva oja obeste verda, - Mõtsa veere mehe verda. -"Tule sina sissa käima, Kui nie oja õluta juoskva, Mõtsa veere mõduda juoskva, Sissa sina käima tule. Vellekene, noorekene! Ärä sina sõa iena sõida, Ei ka vainu takan valagu; Ien om sõa sõitemine, Takan vainu valamine; - Sõida sina sõa seena, Vala vainu keskeella." -------------------- Peni augat edimalta - Karas esä kaema; Es ta tunne omma poiga. Peni augat tõista kõrda - Karas ema kaema; Es ta tunne omma poiga. Peni augat kolmat kõrda Karas sõsar kaema; Tuus ärä oma velle Aetuista ammeista, Kirivista kindaeista. -"Vellekene, noorekene! Tule tukke tooli pääle, Pane piitska pengi pääle, Kinda laja lavva pääle, Aja mulle sõa juttu Vaku mulle vainu juttu, Kas om sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis. - "Sõsar, ella linnukene. Ei ole sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõan om armas hallast mõõka, Hallast mõõka, kanget hobest. H II 44, 603/4 (12) < Otepää khk., Arula v. < Sangaste khk., Pringi v., Kuigatsi k. - J. Tammemägi < Mai Liping, s. Waher, 83 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Esi iki, esi ehiti: Kudasi velle kindeida, Aije velle ammejida1 pag. 604 Kui se veli kodu tulli - - Tule, esä, tunne poiga! Tulli esä, es tunne poiga. - "Tule, veli, tunne velle!" - Tulli veli, es tunne velle; Tulli sõsar, tuusi velle. - Kost ep sõsar sammu tuuset? - "Kirevista kindeista, "Aetuista ammejista. "Ütle mulle omma ohtu, "Kaiba mulle omma kahju! - Mõse mõõka mul veresta, Uha ruuna rosteesta, Sis ma ütle omma ohtu, Sis ma kaiba omma kahju. - "Kas om sõan2 sõsard armas, "Sõsard armas, kaasa kallis? - Ei ole sõan sõsard armas, Sõsard armas, kaasa kallis: Sõan armas ha´llast mõõka, Kallis kangepää hobest. 1 venda sõtta saates. 2 Rääg. välja: sыan, sыsard. H II 44, 623/4 (75) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Siimu t. < Pringi v. - J. Tammemägi < Ann Kopel, s. Waher, 76 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud V. laul N 12 Vellekese noorekese, Kes meist kolmest sõtta lähäp? - Kiige nooremb vellekene, Kiige nooremb, kiige targemb, Kiige pikemb, kiige peenemb. Kui naka sõtta minemä Esä valmist vankeriida, Esi valmist, esi ikse; Veli sugi hobusiida, Esi sugi, esi iki; Emä aije ammejida, Esi aije, esi ikse; Sõsar sõrmits kindejida, Esi sõrmits, esi iki: Vellekene noorekene, Armas ütest meist areta, Leevälatsista lahuta. Kõnela mulle sõa sõnume, Vala mulle vaieelta, "Konas sõast kodu tulet." - Oh mu arma vellekese, Ei ma enne sõast tule, Kui ne oja õlut jooskva, Mõtsaveere vetta laskva; Sis ma sõast kodu tule, Sis ma kõnela sõa sõnume, Vala teile vaieelta: Ei ole sõan naista armas, Naista armas, kaasa kallis - Sõan armas ha´llast mõõka1, Kangekaalaga hobene. - Isten oma hiiru sä´lgä, Aije hobese tare lävele. "Tule esä, tunne poiga!" Tulli esä, es nu tunne! Aije hobese tallilävele. "Tule sina veli, tunne velle!" Tulli veli, es nu tunne! Aije hobese aidalävele pag. 624 "Tule emä, tunne poiga!" Tulli emä, es nu tunne! Aije hobese kualävele. Tulli sõsar, tuusi ärä Aetuisist ammejista, Kirevista kindejista. Memme hää´l o´l hä´llun tutva, Memme arm o´l ammen lõidä, - Kui ma sõast kodu tulli, Es tunne esä, es tunne emä, Es tunne veli! Sõsar tuusi Kirevista kindejista, Aetuisist ammejista. 1 Rääg. välja "mыыka". H II 44, 630/1 (94) < Sangaste khk., Pringi m. - J. Tammemägi < Katre Kangru, s. Waher, 47 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vellekene noorekene, Konas sõast kodu tulet, Konas lastas lahingusta? pag. 631 - Ei ma enne sõast tule, Ei mu lasta lahingusta, - Kõju lehe kõllatedu, Haava lehe hallitedu. V. laulud NN 12 ja 75. H II 44, 631/2 (96) < Sangaste khk., Pringi m. - J. Tammemägi < Liis Wäntsli, s. Waher, 50 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares tõi sõa sõnumit Kes meist siäst sõtta lät? Veli väega väikene, Sõsar sõrmesuurukene, Esä väega vana, Emä väega vana: Kiige pikemb, kiige armsamb, Kiige nooremb vellekene Meid siist siäst sõtta lät. Vellekene noorekene, Ärä sõitgu ijn sõa, Ega ta´ndsgu taga sõa, - Sõida sõa keskeella, Vala sõa vaieella: Keskel - sõa kenä elu, Vahel - sõa vaiklik elu; Ijn olli püssü paukumine, Taga - loodilaskemine. pag. 632 Vellekene noorekene, Kui ma sõast kodu tulli, - "Tule, esä, tunne poiga!" Tulli esä, es tunne poiga: -Seo ei ole minu poig, Seo om vana venelane! - "Tule, emä, tunne poiga!" Tulli emä, es tunne poiga: -Seo ei ole minu poig, Seo om vana venelane! - "Tule, tsõtsi, tunne velle!" Sis tulli tsõtsi, tundse velle: Seo om minu vellekene! - "Kost sa tundset tsõtsikene?" - Kirevista kindejista, Aetuisist ammejista. 1 V. laulud NN 12, 75 ja 94. H II 45, 270/2 (13) < Räpina khk. < Setu - Leontine Kirotosk (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulli mä õks üles hummokulta, Lätsi õks ma mõtsa kõndimahe. Meä ma õks löüse minneh? Löüse ma õks piiri pedäjäh, Löüse saarõ sarapuuh. pag. 271 Meä ol õks sääl piiri pedäjäh, Mea ol õks sääl saarõh sarapuuh? Kägu õks sääl kirja kirjoti, Sõs sääl pani kõik paprahe. Kelles nu õks kõrda sõtta minna? Sõsaril nu õks sõtta minna, Vellel õks noorõlt kodo jäijä. Istõ õks nu sõsar ehtimähe, Kääni nu õks jalgu kängimähe. Vellõ nu õks losi meelestami: Sõsar, sa hellä linnukõnõ, Kas um õks sul julgu pääle joosta, Kas um õks sul söänd sisse sõita? Veli, sa õks kene noorõkõnõ! Olõ õi mul söänd sisse sõita Olõõi mul julgu pääle joosta. Istõ sõs õks vellü ehtimähe, Kääne õks ta jalgu kängimähe, Imi sääl õks otsõ ehetid, Sõsar õks sõrm kindid. Ese õks ehidi hobõst, Vellõ õks voole vehmerid. Imi õks nu istõ ede pääle, Ese õks nu velle veerele, Sõsar õks saani pardõllõ pag. 272 Imi õks küsse ede päält, Ese õks nu küsse vellö veerelt, Sõsar küsse õks saani pardalt: Kunas sa õks vellö kodo tulõt, Ime kana kodu kaalut? Ega õks nu inne kodo tulõ, Kui õks pai pudsulõ lätt; Emä lät õks nu lepä lehtimähe; Sõs õks sa minno kodo ooda. No õks varõs valgõst1 lät, Kana lät õks luiga karvalises. Tulli õks sõs sõda murolõ, Venne vägi värahelle. Tul õks nu inne tundõmahe; Ega õks nu jovva ei ime2 tunda, Tulõ õks sa sõsar tunnõ velle! Sõsar tundsõ õks nu sõrm kindast; Sõsar nu õks küündü küsümähe: Kas ol õks sul sääl süäne elo? Pehme ol õks mullasõ pingi all, Lämmi ol õks mullasõ läve all. Olõõi joht sõah hää elo... 1 (valgõs) 2 (imä) H II 46, 413 (6) < Haljala khk., Essu v. - Konrad Roost (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjas ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis; Sõjas on armas aljas mõõka, Kallis kange pää obune. See peastab mihe sõjasta, Tädi poja Poola maalta. H II 46, 624 (51) < Kadrina khk. - K. Kleinmann (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Olin ma, uba, talussa, Käisin ma, käbi, külassa, Sialt tõin sõja sõnumida "Kisse meilta sõtta läheb? Kas läheb isa, või läheb puega Või läheb kõigse nuorem vennda?" "Ei lähe isa, ei lähe poega, Ei lähe kõige nuorem vennda, Meilt läheb minija miesi, Siepse meilta sõtta läheb." H II 46, 699/700 (4) < Ambla khk. - G. Klemmer (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud (Soja laul.) Vares vaga linnakene, Tõi meil sõjast sõnumida Kes meist homme sõtta läheb? Isa vana, ema vana. Poeg on väga nuorukene. Õde õetsub kätki sees. Vanem vend meist sõtta läeb. Isa poega õpetama: "Ära sõida sõja ees, Sõja ees ega sõja taga. Sõida sõja keskella. Esimised eidetakse, pag. 700 Tagumised tapetakse, - Keskmised koju tulevad." - - - - - - - - - - - - - - - - - Küll siis sõjas sõdisin Magusaste maadlesin Raskeste seal raiusin!! Siis hakkasin koju sõitemaie. Sõitsin ümber isa õue, Isa kuuleb koera auuku. Võeras mees, võeras hobune. Võeras piits on pihussa Võeras kiri kinda seessa. Ema kuuleb koera auuku, Võeras mees võeras hobune, Võeras piits on pihussa Võeras kiri kinda seessa. Vend kuuleb koera auuku Võeras mees võeras hobune, Võeras piits on pihussa Võeras kiri kinda seessa. Õde kuuleb koera auuku, Oma mees oma hobune, Oma piits on pihussa. Oma kiri kinda seessa. Kohe venda kutsumaie: Tule tuppa vennakene. Reagi meile sõja asju. "Kas oli sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Vend siis kuuleb, kostab vastu: Ei oln'd sõjas naine armas, Naine armas, kuasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune. Sõjas nii palju meeste verda Nagu meie meres vetta Sõjas nii palju meeste sõrma, Nagu väljal rukki päida. Sõjas nii palju meeste sillmi Nagu meitel taevas tähti. Sõjas nii palju meeste päida Nagu meie metsas kända. H II 47, 162/3 (47) < Vigala khk. - G. Soo < Madli Tuhina, 73 a. (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mull üksi ainik vend Sedagi sõtta sõlmiti Poolamaale pooliti Mina aga venda õpetama Vennakene ellakene Ära sa sõida sõja ette Ära sa sõida sõja taha Sõida sõja keskeelle Esimesed heidetaks Tagumised tapetaks Keskmised koju tulevad Minu venda tuli koju Koera haukus esimest korda Hobu hirnus esimest korda Ei ma lähe õue vaatama Koera aukus teista korda Hobu hirnus teista korda Ma läksin õue vaatamaie Oma mees oma hobune pag. 163 Oma sadul on tal selgas Kust ma tundsin oma venda Omad kirjud kindad käe Sest ma tundsin oma venda Mina venna käest küsima Vennakene ellakene Räägi mulle sõja juttu Sõja juttu, sõja asja Kas oli sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Venda kuulis kohe ta kostis Ei olnd sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõjas oli haljas mõõka armas Kallis kange hea hobune H II 47, 647/50 (8) < Vändra khk. - J. Peterson < (?) Mari Luukas, vana naine) (1883 (kogutud), 1893 (saadetud)) Vt. lisaandmeid leheküljel 678. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tuub sõea sõnumida? Ronk tuub sõea sõnumiĭda. Kes siĭs meĭsda sõtta lähäb: Kas lääb isa, või lääb ema, Või lääb kõĭge noorem venda? Kõege noorem, kõege nõrgem! Saĭ sėė vend siĭs sõtta sõŭdma, Õde teda õbbetama: Ellakene, vennakene, Ära sõeda sõea ėėssa: Esimesed eedetagse! Ära sõeda sõea taga: Tagumesed tabbetagse! Sõeda sõea kesge=ella: Keskmesed koeo tulevad! Tul̆l̆i venda jälle koeo, Sõittis isa ugse ette pag. 648 Obu irnus ühda korda, Isa tul̆l̆i õŭe vaatamaĭe. Ei tema tunnud oma poega Isa vaatas, kohe košdis: Vene mėės, vene meheke! Sõĭttis ema ugse ette. Al̆l̆ aga irnus teisda korda. Ema tul̆l̆i väl̆l̆a vaatamaie. Eĭ tema tunnud oma poega! Ema vaatas varsdi ütles: Vene=mėės, vene meheke! Vene piĭmalla peetud, Vene kaggul kasvatadud. Sõĭttis venna ugse ette All aga hirnus kolmat korda. Vend tul̆l̆i välja vaatamaie, Ei tema tunnud oma venda. Venda vaatas varsdi ütles: Vene=mėės, vene meheke, Vene piimalla pėėtud Vene kakul kasvatadud Vene kuŭb tall seljassaagi Vene kübar peassaagi. Sõittis õe ugse ette. pag. 649 All aga irnus neljat korda. Õde tul̆l̆i väl̆ja vaatamaie. Õde sėė tuňdis oma venda, Õde sėė nägi näosda, Oma mėės, oma meheke Oma piimalla pėėtud Oma kakul kasvatadud Oma suĭtsu sukakesed Oma kirju kindakesed. Õde vennalta küsima: Vennakene, ellakene, Mida sõeas kuulda ol̆l̆i? Vend sėė mõisdis kohe kosdis: Pärnu linna uŭlitsal Seal meid roodu pandanegsi Anti kätte al̆jas mõeka Püssi piosse pakuti. Ülem üĭdis ühelt poolt Kapten karjus kahelt poolt Kässid püšsid püšdi panna, Paĭun püssi otsa lüĭa, Mõegad tuppe torkida! Oh Jumal, Jumalukene! Kuedas lüüme püšsid püsdi pag. 650 torkame mõegad tupesse? Süda nõrk ja kõhd on tühe, Tina tihge, raŭd on rasge, Vašg on kaelani kavala Ei tema kadsu kätte peale, Käte peale, pihde peale, Ta surub südame peale, Kadsub kaela soonde peale, Heidab ella inge peale Oh Jumal, õde madala Ei süňňi sõeasda kõnelda, Sõeas on änam meesde päĭda, Kui on raiesmikus kända Sõeas on änam sorme luĭda, Kui on raĭesmikkus raagu. Sõeas on änam meesde verda Kui on vetta vesge alla. Oh Jumal õde ilusa! Unusdame sõea sõnad. Pese mu mõeka veresda Ari püšsi roosdestaagi Ari saapad sauestaagi. Sõda olgu kõrval kuulda Aga mitte silmal nähä. H II 47, 675 (41) < Vändra khk. - J. Peterson (1893) Vt. lisaandmeid leheküljel 678. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Määramata Lüroeepilised laulud ; Improvisatsioonid 1 Nüid on, nüid on ellad vennad, nüid on, nüid on ellad vennad, Nüid on sõda sõude=massa, kat-gu maale kargamassa! 2 Juba õde õŭes ootab, :,: Sõea sõnumid tall suussa, õnne sõnad õlma alla: 3 Tule venda tugev mėėsi :,: Võdda venda võedu viggat. Kahmi kiimi kaendelussa 4 Võdda alla hal̆l̆i oosda :,: Pane raudjas rake=esse Kimmel kulla kilppidesse 5 Siĭs sind tuntaks tugevaksi :,: Kiidetagse kange=egsi Võera väe võĭttijagsi 6 Sõeda, sõeda sõea poole :,: Liĭgu, liĭgu ligidalle, Kangemate kesge-elle 7 Obu tapgu ošdematta :,: Kimmel kinni pidamatta Ruŭna rahu rikkumatta. 8 Viğğat võtgu viĭsi sada :,: Kiini võtgu kümme sada, Tappur aga tuhandella. lisatud noot H II 49, 961/3 (11) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. - August Rosenbach (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesse tõi sõja sõnume? Kesse kandis vaenu keeled? Harak tõi sõa sõnume, Vares kandis vaenu keeled. pag. 962 Kes siit saab sõtta minema? Kas saab isa, või saab poega, Või saab kõige noorem poega? Kõige noorem, kõige viksem, Kõige uhkemad hobused, Kõige saksemad sadulad. Kõige kõrgemad kübarad. Vend läks aita ehtimaie; Õde venda õpetama: "Vennakene, hella venda, Pane selga surma särki, Võta kätte koli kindad. Ära heida ette sõja! Ega tantsi taha sõja! Keeruta keset sõdaje, Ligi lipu kandijada! Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad." --------------- Halli hirnus üksi korda, Halli hirnus ilma kärkis, Kõrvi kõndis taevas läikis. "Ole vait minu hobune! Pea suu pitsita mokad! Astu isa ukse ette! Tule isa tunne poega!" Tuli isa, ei tunnud poega. "Pole see minugi poega, See'p Soomest, see'p Saarest See'p Soome soola tooja, Some sipu karda kinga." Halli hirnus teista korda, Halli hirnus, ilma kärkis, Kõrvi kõndis, taevas läikis. "Ole vait minu hobune, Pea suu, pitsita mokad, Astu ema ukse ette! Tule ema, tunne poega!" Tuli ema, ei tunnud poega, "Pole see minugi poega, See'p on Soomest, see'p on Saarest, See'p on Soome soola tooja, Soome sipu karda kinga." Halli hirnus kolmat korda; Halli hirnus, ilma kärkis, Kõrvi kõndis, taevas läikis. "Ole vait minu hobune, Pea suu, pitsita mokad, Astu venna ukse ette! Tule venda, tunne venda!" Tuli vend, ei tunnud venda. pag. 963 Pole see minugi venda. See'p on Soomest, see'p on Saarest, See'p on Soome soola tooja, Soome sipu karda kinga." Halli hirnus neljat korda. Halli hirnus, ilma kärkis, Kõrvi kõndis, taevas läikis. "Ole vait minu hobune, Pea suu, pitsita mokad, Astu õe ukse ette! Tule õde, tunne venda!" Tuli õde tundis venda. Õde vennalta küsima. "Vennakene, hella vella, Kuidas sõjas oltanesse? Sõjas leiba söödanesse? Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" - "Pole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis. Sõjas armas haljas mõõka, Kallis kange pea hobune, Kes peastab mehe sõjasta, Mehe poja Poolamalta, Naese Narva linnastagi." H II 50, 336/9 (3) < Kolga-Jaani khk. - E. J. Õunapuu (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul Kesse tõi sõja sõnumid Kesse kandis vaenu keeled? Aadu Kaarel andis käsku, pag. 337 Tilu Tõnnis tõi sõnumid; Tuli meie ukse ette. - "Kes siit saab sõtta minema? Kas saab isa, või saab poega, Või saab kõige noorem poega, Kõige noorem, kõige napsem, Kõige viimne, kõige viksem? Kõige kõrgemad kübarad, Kõige uhkemad hobused, Kõige saksemad sadulad." Poeg läks aita ehtimaie, Õde järel õpetama: "Vennakene, hella vella, Mis sa siit aga selga paned? - Selga pane surma-särki, Kätte võta kooli-kindad! Kui sa saad sõtta minema, Ära heida ette sõtta, Ära tantsi taha sõtta, Keeruta keset sõdada! - Ees sõjas surmatakse, Taga sõjas tapetakse, Kes keskel, tulevad tagasi." pag. 338 Kui ta sai kodu tulema, Ajas isa ukse ette, Lõi ta mõõga rästaasse. "Tule isa, tunne poega!" Tuli isa, ei tun'd poega: ""See põle minugi poega; - Kas on Soomest, või on Saarest! See on Soome soola tooja, Soomemaa kuninga poega." Ajas ema ukse ette: "Tule ema, tunne poega!" Tuli ema, ei tun'd poega: ""See põle minugi poega!"" - Ajas venna ukse ette, Lõi ta mõõga rästaasse. "Tule vend, tunne venda!" Tuli vend, ei tun'd venda. - Ajas õe ukse ette. "Tule õde, tunne venda!" Tuli õde, tundis venna: - ""Miks on seljas surma särki? Miks on käes kooli-kindad? Tule sisse, vennakene, pag. 339 Räägi mulle sõja juttu! Kas on sõjas naine armas? Või on sõjas kaasa kallis?"" - "Pese mu saapad savista, Pese mõõka maksastagi, Siis ma räägin sõja juttu! - Ei ole sõjas naine armas, Ei ole sõjas kaasa kallis. Sõas on armas haljas mõõka, Kallis kõrge-pea hobune." - H II 51, 84/5 (12) < Võnnu khk., Kastre v. - Johan Suits (1894) tüübinimed kontrollimata Kaasa kaugel + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Siin om ulka tüterida Mõni ulka mõrsijida. Ei ole ulgast laulijada, Sõna kolme kostijada. Seni ullu laalap laalu Kuni targat mõteleva. Ulgast laalap ullukene, Vahelt vaene latsekene. Seni ullu laalap laalu, Kuni targat mõteleva, Kena keeli kääneleva, Suure suuda säädeleva. Mis ma olli laaledena, Laaledena, laskedena. - Ei mu oma siin ei ole Kaasakene siin ei kasva. Jõesuun joodap obesta, pag. 85 Järve pääl püvvap kalada. Sääl mu oma olenesse Sääl mu kaasa kasvanessa, Saapa seerin saasanessa; Vikel sukka veerenessa. Emakene, memmekene Tule välja tunne poiga! Ema tulli välja es tunne poiga, Vene mis Vene obene, Vene luuka lodjapuune, Vene piitsa pihlakane, Vene saarine sadula. Isakene taadikene, Tule välja tunne poiga! Isa tulli välja es tunne poiga. Vene mis Vene obene, Vene luuka lodjapuune, Vene piitsa pihlakane, Vene saarine sadula. Veli ella vellekene, Tule välja tunne velle! Veli tulli välja es tunne velle. Vene mis Vene obene, Vene luuka lodjapuune, Vene piitsa pihlakane, Vene saarine sadula. Sõsar ella linnukene, Tule välja tunne velle. Sõsar tulli välja tundis velle: Kirivista kinnastesta Aetusta ammeesta. Teolt tulli, tegin suka, Teole lätsi, tegin tõise. Säält ma tuusin vellekese. H II 51, 89/90 (24) < Võnnu khk., Kastre v. - Johan Suits (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Kes sii kannap vainu keeli? Vares vaagup vainu keeli. Arak toop sõa sõnumit. Üts piap sõtta minema. Kas lääp isa vai lääp poiga? Vai lääp kõige nooremb poiga? Kõige nooremat neet kõige nopemat. Pojake nooruke Kui saat sõtta minema, Sull piavat sis olema Küll kõige uhkemat obuset, Ja kõige saksemat sadulat. Pojake nooruke Ära sina aja ette sõja, Ära sina tandsi taade sõja. Eest sind maha eidetasse, Tagast maha tapetasse. Keskelt saat koju tulema. Kui saat koju tulema - Aja sina isa usse ette. Tule isa tunne poiga! Isa see tulli, ei tun'd poiga. See ei oleda minu poiga, See om Soome maa soola tooja, See om Harjumaa aljas mõõka, See om Kuremaa kuningas. Ajasin ema usse ette: Tule ema tunne poiga! Ema see tulli, ei tund poiga. See ei oleda minu poiga, See om Soome maa soola tooja, See om Harjumaa aljas mõõka, See om Kuremaa kuningas. Ajasin venna usse ette: Tule vend ja tunne venda! Vend see tulli, ei tund venda. See ei oleda minu venda, See om Soome maa soola tooja, See om Harjumaa aljas mõõka, See om Kuremaa kuningas. Ajasin õe usse ette: Tule õde tunne venda! Õde see tulli, tundis venda. Seega olep minu venda. Õeke, pisuke õeke! Pese sa minu pia verest! Ari minu saapa appausta! Sis ma räägin sulle sõa juttu, Mis sääl sõjas tehakse. Sõjas sääl pole naine armas, Naine armas, kaasa kallis, Muud kui aljas mõõk om armas. Mõõk ja see kange pää. Mõõk ja see kange pääga obune. Mõõk sis pästap mehe sõjast, pag. 90 Mehe poiga Poolast ära Pojake nooruke Kos käisit sa mo pojake? Ma käisin õel võerusel Mu emake. Mis sis õde sulle süüa andis, Mu pojake? Seda alli kirju angerjast, mu emake. Kust sis õde sulle juua andis, mu pojake? Sest punasemast pudelist, mu emake. Mis lubat sis oma õele, mu pojake? See al´jas mõõk, mis tupe sees, mu emake. Mis lubat sis oma vennale, mu pojake? See obune, mis sadulas, mu emake. Mis lubat sis oma emale, mu pojake? See kuld ja varo kõik mis mull om, mo emake. H II 51, 282 (3) < Otepää khk., Arula v. - J. Tammemägi < Mai Liping (snd. Vaher), 84 a. (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ezä opas omma poiga: Ärä mingu ette sõtta, Ega saisku taade sõtta; Saiza sыa keskele: Edimidze heidetäs, Tagumidze tapetas; Kezet sõtta kodu tule. H II 53, 592/5 (42) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hella vennakene Kui sind sõtta sõlmitakse pag. 593 Vene väkke värvitakse Pannaks pampu kandemaie Tina tompu tõstemaie Tina on raske vennal noorel Tina on raske raud on ränk See käib mehe hinge peale Katkub mehe kaela peale See paneb põlvista põdema Seare marjusta magama Kedre luusta kiduma Minnu hella vennakene Kui sind sõtta sõlmitakse Vene väkke värvitakse Ä' sõida sõja eella Ä' sõida sõja järele Sõida sõja keskeella Keeru sõja keskeella Esimine heidetakse Tagumine tapetakse Keskmine tuleb kojuje A'ab isa ukse alla Tule isa tunne poega Isa tuli ei tunnud poega Vene mees Vene hobune pag. 594 Vene kuube Vene kaabu Vene õlingud õlalla Vene vesta vöö vahella Ajas hoosta teista korda Läks aga eide ukse ette Tule aga eite tunne poega Eite tuli ei tunnud poega Vene mees Vene hobune Vene kuube Vene kaabu Vene õlingid õlalla Vene vestu vöö vahella Ajas hoosta kolmat korda Sõitis venna ukse alla Tule venda tunne venda Venda tuli ei tunnud venda Vene mees Vene hobune Vene kindaad käässa Vene kirjad kindadessa Vene mütsid peassa Sõitis hoosta neljat korda Ajas õe ukse ette Tule õde tunne venda Õde tundis hella venda Kübarasta kindaasta pag. 595 Sadulasta saapaasta Vaski vöösta vammuksista Seep on minu hella venda Tule tuppa vennakene Istu meie tooli peale Lass hakkan küsitamaie Minu hella vennakene Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Venda varsti kosteleksi Oh minu õde madala Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kaunis kange pea hobune Kes peastab mehe sõjasta Ema lapse lahingista Enam on sõjas meeste päida Kui on väljal vilja päida Nõnda sõjas meeste verda Kui on vetta hallikasta Nõnda sõjas sõrme luida Kui on ajas teibaaida Nõnda sõjas külje luida Kui on ajas roikaaida.- H II 53, 638/40 (97) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Kaevul kosija Lüroeepilised laulud Kui mind väkke värvatie Kabralist mind katsutie Seersandiks seutie Usariks mind otsitie Pandi pampu kandemaie Tina oli tihke raud oli raske Ses käis hella hinge peale Kullerkupu nupu peale Sibula südame peale Siis jäid mitme nurme nejud Halatsema Harju piigad Käisin sõjas suuremaski Lahingissa lajemaski Ei mind rajund Rootsi mõegad Ei Turgi tulised püssid Ei Vene verised mõegad Ei Prantsuse palavad püssid Sain siis sõjast tulema Siidi lõin ma ruuna silmad Kalevisse ruuna kabjad Paberisse saani pakud Kust ma tunnin äja õue Kust ma tunnin ämma õue Äja õuu oli õunapuune pag. 639 Ämma õuu oli toomingane Sõidin äja ukse ette Äja koera haugutelle Rakikene raksatelle Äi oli kärme vaatamaie Kärme järel katsumaie Kust see mees on seie saanud Vene mees Vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kantsik kaendelassa Vene hobu lehte lauku Vene valjaad peassa Vene rangi vahteraie Vene looka künnapuune Äjakene äm̄makene Kas teie nejud koduje Ei meie nejud koduje Meie nejud kaevuteella Viksid vetta vinnamassa Kärmed kooku kallamassa Ümber siis hüpitin hobuse Ja kallatin kalevi saani Sõidin teed haleval meelel Sõidin teed tipulista pag. 640 Maada maksa karvalista Aeda angervaksalista Vinna vetta neitsikene Vinna vett veiste juua Anna minu halli juua Minu musta muigutada Kõrvi ruuna kõigutada Mina vaene teede käija Teede käija maade mõetja Saksa asjade ajaja Suure kirja kirjutaja Saja raamatu lugeja Neida kuulis kostis vastu Sa pole mitte teede käija Teede käija maade mõetja Sa aad neju asjusiida Miks sinul hobu suetud Ja sull vammus vaalitudki Miks sull piilud peenel särgil Ja sull kirjad kinnasdessa Kala kirjad kapukassa Särje kirjad seariksissa Lõhe kirjad loomusdessa.- H II 55, 448/52 (42) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk < J. Kala (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumi Vares tõi sõa sõnumi Kes pea sõta mineme pag. 449 Sõsar pea sõta mineme Oh te sõge sõa mehe Mis tege sõsar sõana Veli pea sõta mineme Veli alla vaikeene Onu poiga hullukene Tädi poiga tähekene Veli venni viisi aastet Kasvi kuusi heinaaega Sis läits aita ehtimaie Sõsar perra ikkeenna Veli hella vellekene Aja selga surmasärki Tuled kodu vai ei tule Aja jalga surma püksi Saa su näta vai ei saa Aja selga surma vesti Tuled kodu vai ei tule pag. 450 Aja selga surma kuube Saa su nätta vai ei saa Pane päha surma kübar Tuled kodu vai ei tule Tõmba jalga surma suka Tuled kodu vai ei tule Tõmba jalga surma saapa Võta käte surma kinda, Saa sind nätta vai ei saa Võta ala sõa halli Tuled kodu vai ei tule Veli hella vellekene Nüid pead sõta minemaie Tule ette tungimaie Raua ette ratsutama Võta õnnis isa mõõka Taadi taperi terave Veli hella vellekene Keeruta keset sõdada Lase keset laagerida pag. 461 Ligi lipu kandejida Sihen see tuli punane Taga suitsu sinise Veli hella vellekene Kuna ma sinu kodu ooda Siis sa minu kodu ooda Kui ju veri väräva alla Kui ju oja õue alla ..koju - Kui sai velle veere pääle Äti nurme nurga pääle Hobu nakas hirnumaie Halli alla kaapimaie Kui sai tare lävele Hobu hirnat kolmi korda Tule vällä mu esäke Tule välla mu emäke Tulge välla tuntke poega Taat tulli valla taat es tunne Eit tulli valla ei tas tunne pag. 452 Veli tuli välla es tunne velle Sõsar tuli vällä tunnistama Vellekesta vastu võtma Sosar tuus kirjust kindista Oma antud ammeista Veli hella vellekene Aja mulle sõa juttu Konele sõa kõneda Kas oli sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Sõsareke sõtsikene Ole es sõan naene armas Egas ole kaasa kallis Sõan oli armas haljas mõõka Tupen se mõõka tuline. H II 55, 696/9 (13) < Pilistvere khk., Kõo v. - Jaan Söödur (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumid, Kes see kandis vaenu kirjad? Kägu tõi sõja sõnumid, Vares kandis vaenu kirjad. Kes see meilta sõtta läheb, Kas lä'eb isa, või lä'eb ema Või lä'eb õde, või lä'eb venda, Või lä'eb kõige noorem venda? Vend läks aita ehtimaie, Õde juurde õpetama: "Hellakene, vennakene, Võta õe õpetusta, Õe noore noomimista, Kui lä'ed sõtta sõdimaie, Siis pane selga surma särki, Siis pane jalga surma sukka, Siis pane kaela kalmu ratti, Võta kätte koolu kindad." Vend läks sõtta sõdimaie. pag. 697 Sai see sõda sõdinud, Rahu aeg sai rajatud, Jõudis, sõudis vennakene, Jõudis oma isamaale. Halli hirnus, ragi haukus, Hirnus isa ukse ette. Tere, isa, tunne poega! "Kust ma tunnen noori mehi? Sell on selgas surma särki, Sell on jalgas surma sukad, Sell on käes koolu kindad, Sell on kaelas kalmu rätti." Isa läks tuppa, ei tunnud poega. Halli hirnus teista korda, Ragi haukus teista korda, Hirnus ema ukse ette. Tere, ema, tunne poega! "Kust ma tunnen noori mehi?" Ema läks tuppa, ei tunnud poega. Halli hirnus kolmat korda, Ragi haukus kolmat korda, Hirnus venna ukse ette. Tere, venda, tunne venda! Vend läks tuppa, ei tunnud venda. Halli hirnus neljat korda, Ragi haukus neljat korda. pag. 698 Haukus õe ukse ette. Tere, õde, tunne venda! Õde läks õue, tundis venna. Tule tuppa istu maha Õunapuise istme peale, Kaskse tooli peale. Siis võttis vennalt ta küsida: Räägi mulle sõja juttu! Vend siis mõistis, vasta kostis: Hari mu saapad savista, Pese mu mõõka veresta Siis kannab süda kõnelda. Nüüd - kas on sõjas meeste verda? Küllalt, küllalt, õekene, Nii kui meres vetta palju. Kas on sõjas meeste päida? Nii kui soossa mättaaida. Kas on sõjas meeste sõrma? Nõndap, nõndap, õekene, Nii kui leppi põõsaassa. Kas on sojas naene armas, Kas on sojas kaasa kallis? Ei ole sojas naene armas, Ega pole sojas kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune, Kes peastab mehe sõjasta, Sõja keeru keskeelta.- H II 56, 313 (10) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v. - E. J. Õunapuu < Ann Kukk (1895) tüübinimed kontrollimata Oleks see mees minu! + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Oleks see meesi minule, Mis seal sõidab teeda mööda, Hobu alla kui see osja, Ise peale, kui see päeva, Kübar peas kiriku kirja, Vöö tal Riia ristiline, Kaela rätik kalevine, Kuub oli seljas kulda lõngast, Kapukas oli karda lõngast! Tule õde, tunne venda! Õde tuli välja, ei tun'nd venda: See pole minugi venda. See on Riia raeherra See on Kuuramaa kuningas, Või on Pärnumaa pärija. - Tule ema, tunne poega! Ema tuli välja, tundis poega. Kust see ema tundis poega? Oma kirju kinnastest, Oma vikel sukadest, Oma maani mantelist. Saksa saapad tal jalassa, Kuninglikku kuub tal seljas, Mõisalikku mõek tal vööl. H II 56, 475/6 (2) < Äksi khk. - Paul Sepp (1894 (kogunud) & 1895 (saatnud)) tüübinimed kontrollimata Neli neidu + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Haraka saba sinine, Saba pääl oli saksa sängi, Sängis neli neitsikesta: Üks küll kudus kulda vööda Teine sidus siidi vööda, Kolmas ajas ammeida, Neljas nuttis vennakesta, Kes oli ammu sõtta läinud. Pea tal paistab päälta metsa, Jalad alta arva metsa, pag. 476 Keha keskelt keeru metsa. Tule õde tunne venda! Õde tuli ei ta tunnud. Veli küll tuli tundis venna See on minu vennakene, Kes on ammu sõtta läinud, Kaua kroonud teeninud. H II 56, 557/60 (1) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Taabri v. - K. E. Sööt < naine (1885 (kirja pandud) & 1895 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjast tulija. Kes tõi sõa sõnumid? Kes tõi vaenu keelesid? Vares tõi vaenu keelesid Harak sõa sõnumid. Kesse meitest sõtta lähab? Kas lääb isa või lääb ema Või lääb sõsar või sõsaramees? Külap lääb kõige noorem venda, Kõige noorem, kõige nõrgem, Kõige suurem saabas=sääri, Kõige kõrgema kübara? pag. 558 Kui tuli sõast tagasi, Aie isa ukse ette. Hirnus halli, haukus rakki, Isa tul´ välja vaatamaie, Kargas saani katsumaie: Ole see ju minu poiga, See on sõdamehe poiga - Sõa piitsuke peona, Sõa harmid hammeena, Sõa varjud vammussena. (Siis sõidab ta ema ja pääle selle venna ukse ette, kes teda ära ei tunne ja nende samade sõnadega kostavad nagu isagi) Aie ema ukse ette. Hirnus halli, haukus rakki, Ema tuli välja vaatamaie, Kargas saani katsumaie: Ole see ju minu poiga, See on sõdamehe poiga - Sõa piitsuke peona, Sõa harmid hammeena, Sõa varjud vammusena. pag. 559 Aie venna ukse ette. Hirnus halli, haukus rakki, Vend tuli välja vaatamaie, Kargas saani katsumaie: Ole see ju minu venda, See on sõamehe venda - Sõa piitsuke peona, Sõa harmid hammeena, Sõa varjud vammussena. Aas ta õe ukse ette. Hirnus halli, haukus rakki, Õde tuli välja vaatamaie, Kargas saani katsumaie: Seep on venda, minu venda, Tunnen oma antud hammekesta, Oma sõrmi kinnastasta, Oma sääre paeludesta. Vellakene, hellakene, Ütle mulle sõa ohtu, Kaeba mulle sõa kahju! Kas on sõan naene armas, Naene armas, kaasa kallis? pag. 560 Õekene, linnukene, Mõse mu saapad savista, Uha mõõka ormusista! Ei ole sõan naene armas, Naene armas, kaasa kallis, Sõan on armas hallas mõõka, Kallis kange pääga hobune. H II 56, 664/6 (8) < Kambja khk. - Johann Wäggi < Matli Mandli, 67 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid olle viis velitsit Kuvekesi õdesid. Kelle kõrd om sõtta sõita, Noorembal vai vanembal? Noor ei jõvva nuuli kanda Vana ei jõvva varvan saista, Püssü varva peon pittä. Esa oppas umma poiga, - 1 Pujakene kullakene, Kunas sa käüma tulet? Ei mina inne käüma tule, Kui neo luiga mustas läävä Kui neo hani ahas läävä Kaarna kure karvalises! Sis ma sulle käüma tule. - pag. 665 Esa oppas umma poiga, - Kui sa üle Kuiva tulet, Ärsa Kuivast vetta joogu. Kuiv om täüs kuulja luid, Narv om täus naise päid, Meri täüs mehe päid. Tull´e poiga süast väll´ä Aije hobu tare lävele, Tule esa, tunne poiga! Aije hobu kambre lävele, Tule imä tunne poiga? Aije hobu haida lävele, Tule velle tunne velle! Es tunne esä pojakest, Es tunne imä pojakest, Es tunne veli vellekest. Aije hobu kua lävele, Tule süsar tunne velle! Süsar tunsi uma vele, Karjan koetust kapputist, Kirivist kindeist Arulisist ahust sukkest. Süsarake linnoke, Mis so moro nii muane pag. 666 Tanome tii raatse? - Velekene ellakene, Mull käüs kuusi kosjusel Viisi viina valaman, Saiban sais mull sada hobest, - Tulban tuhat ratsukest. - Kõigil lihi linti pantu Tuttu tettü turbeist. - Velekene hellakene Seleta mulle seda juttu, Ajale armu juttu, Kas om süan naine armas, Naine armas kaasa kallis? Süsarake hellake, Ei ole süan naine armas, Naine armas kaasa kallis, Süan armas haljas müük Kallis kangepää hobene. - 1 (Veli valmist vankerid.) H II 58, 822 (20) < Jüri khk. - J. Wompson (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõda aga sõtkub meie õues, Tammeldab meie tänavas. Kes meist sõtta läheb? Kas läeb eite, või läeb taati, Või läeb kõike vanemb venda Ei läind eite, ei läind taati Ei läin'd vanemb venda, Läks aga kõige noorem venda. ............................... (Edasi, nii umbes kui laul Nr. 7) Lõpp: Enam oli sõjas mehe sõrmi Kui oli soossa pilliroogu, Enam oli sõjas mehe päida, Kui oli soosse künkaaida. H II 59, 65/9 (16) < Paistu khk., Holstre v. < Aidu v. - J. Reewits < Elts Änilane, u. 60 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Lääme me tenu tegema Kessie tõi sõa sõnumi Kessie kanni vainu kieli? Arak tõi sõa sõnumi, Vares kanni vainu kieli. Kessie piab sõtta minema, pag. 66 Kessie pieab vaiinu vajuma? Esä vana, velle noore. Veli piab sotta minema, Veli pieab vaiinu vajuma. Veli läits aiita ehhtimaie, Pääle aiita päärimaie, Mina manu õppemaije, Õppemaie, ikkemaie. Veli ellä vellekene, Aa se´llgä surma särki, Aa se´llgä surma ame Aa kätte surma kinnda, Pane pähä surma kübäre. Veli ellä vellekene Kui sa saad sõtta minema, Kui sa saad vaiinu vajuma, Sõa leiib oli sõkeline, Vainu kakku kanepine, Sie taab sõget sõkkumista, pag. 67 Valusta vajutamista, Rusikulla ruijumista. Veli ellä vellekene, Ärä joogu narva vetta, Narvan naise raipeida, Ärä joogu mere vetta, Meri täüsi meeste päiida, Juo sa Jüri jõesta Maidse andsu allikusta. Mesi puu Jüri jõena, Magus andsu allikunna. Veli ellä vellekene, Ärä sõiita ihen sõa, Ega tantsi taga sõa. Ihen o tuli punane, Taga o suiitsu sinine, Edimese eidetesse, Tagumise tapetesse, Keskmise kodu tuleve, pag. 68 Veli ellä vellekene, Kunas ma suo kodu ooda? Sõsar nuori linnukene, Kuulet koera haukuvata, Rakakese raiiuveta, Peni kielta pessaveta. Veli tuli kuhesse kodusse, As´t ta auol kammerisse. Aii ma esä tunndamaie Mine, esä, tunne poiiga, Tuli esä es tunne poiiga. Aii ma emä tunndemaie Mine, emä, tunne poiiga Emä tuli es tunne poiiga. Aii ma velle tunndamaie. Mine, veli, tunne velle! Ei sie veli es tulnne velle, Lätsi esi tunndemaie. Mina tuusi oma velle. pag. 69 Kost ma tuusi oma velle? Oma kirju kinnastesta, Oma aet ammeesta, Käbärdet käüsse suiista. Veli ellä vellekene, Aa mulle sõa juttu, Kõnele vainu kõneta. Ka om sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis Sõsar nuori linnukene Mõse muo ame veresta, Õõru muo saapa savista Pühi püssi rosteesta. Sis ma aa sõa juttu, Kõnele vainu kõneta. Oleei sõan naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõan armas a´llas mõõka Kallis kannge pää obene. H II 59, 638/9 (7) < Kolga-Jaani khk. - K. Aint < Anu Ott (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõja sõnumi Harak tõi sõja sõnumi Kesse kandis vainu keeled? Vares kandis vainu keeled. Kes saab siit sõtta minema Kas läheb isa või läheb poega Või läheb kõige noorem poega Noorem poega nupjas poega Nooremal on uhked hobused Nooremal on saksemad sadulad Nooremal on kõrgemad Vend läks aita ehtimaie Õde juure õpetama Vennakene ella vella Pane selga surma särki Pane jalga surma sukad Pane kaela kalmu rätte Võta kätte kooli kindad Võta õe õppetust Noore õe noomimest Kui saad sõtta minema Ära sõida sõja ette Ega tantsi taga sõja pag. 639 Keeruta keset sõdaje Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmesed koju tulevad Tuli koju meie venda Ajas isa ukse ette Tule välja tunne poega Isa tuli välja ei tunnud poega Ajas venna ukse ette Vennakene hella vella Tule välja tunne venda Vend tuli välja ei tunnud venda Ajas õe ukse ette Õekene ella vella Tule välja, tunne venda Õde tuli välja tundis venda. H II 62, 691/2 (56) < Setu, Lopka k. - Victor Stein < Hilip (mees) (1872) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Aus der Vorzeit. Des Kriegers Heimkehr. (S. Neus Nr. 92) Pihvan pilli puhuti Rootsi pilli töngiti Vello ol kodo verimas Imma kanna kaldummas Puhi pilli piiri pääl. pag. 692 Puhi sarve, sõrmulisi, Lõie kannelt kaventehe Kuulda sai kodu pilli heli Kavventehe kandle kume. Ütli ma oma imäle: "Imäkene helläkene, Vello om kodo veremas Immä kana kaldumas Pane piima pesimae Liha leeme laugelema, Vello sa vässind olema Rammeetu rauda küppar." Lätsi ma usse kaema, Näie vello tulevat, Nurme otsan olevat, Veli tul tsõrile murole, Aije hiirü paja alla. Lätsi ma vasta võttemae Kutsi maale kulla vello Maale ma oma marja vello. Vello lausi meelesteni: Või ei maale neiukene, Kää mul sulli suiste külge Pässa jänü päiste külge Too mul lippe livvaga Lämmi veta lännikoga. Sõsar tõi lippe livvaga, Lämmi veta länikuga, Pässi käe päiste külest, Sulli sõrme suiste kulest. Maale asti marja vello, Tarre vello tagasi Tare läve lähisi. Sõsar küündi küsimae, Nõuvelikul nõudemae: Vellokene noorekene Maanes olli ello sõana Kas saal olli imä armas Kas saal olli esä kallis? Vello lausi meelesteni: "Ole es esä, ole es imä, Armas olli ütsi hiilgav mõõka Kallis ütsi kaala rauda. H II 64, 382/3 (4) < Palamuse khk., Kuremaa v. - Hans Karu < Mari Mets, 87 a. (1900 (kogutud), 1901 (saadetud) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul "Tuttu luttu, tuttu luttu," Hüüab Eesti sõasarve. "Ruttu, ruttu, ruttu, ruttu" Kutsub kokku sõamehi, Maameeste malevat. Kutsu kohe kuuletakse, Märgu annet mõistetakse. Surma teele saatemaie, Vaenu teele valmistama. Veli vihtleb soojas saunas, pag. 383 Ema vaalib valget särki, Isa ehiteleb hoosta, Onu seab sadulada, Küla küürib kannuksida, Tõine ihub mõõga tera Tahukivil teravaksa, Otsitakse odad välja, Teritakse taperid, Kinnitakse kilpisid. Õde venda õpetama: Ehitelen ella venda, Ehitelen, õpetelen. Minu ella vellekene! Kui sa sõidad surma teele, Lähed vaenu välja pääle, Ära sa ajagu eele, Ära sa jäägu järele; Esimesed elbitakse, Tagumised tapetakse: Keerita kesket sõdada Ligi lipu kandijada, Keskmised koju tulevad." Naene nurgast nutemaie, Kaasakene kamberista: "Kes mind armul audumaie, Kaisus tuleb kullatama. Lepast ei sa lepitajat, Vahtrast valuvõttijada, Kasest kullal kaisutajat." "Tuttu luttu, tuttu luttu, Hüüab Eesti sõasarve. "Ruttu, ruttu, ruttu, ruttu" Maameeste malevat. Juba joones meie mehed, Valmis vaenu vennaksed, Lendavad mööda lagedaida Sõasarve kutsu kannul Surma teeda sõitemaie, Mana teeda marssimaie. Ruttu rühivad Ridalased, Kutsumata Läänelased, Tõrkumata Tartulased, Sundimata Sakalased, Viibimata Virulased, Jätamata Järvalased, Lisa tuleb Lindanisast, Osa Oandimaalta, Parved Pihkva piirilta. Üks meel mehi ühendab. H II 64, 383/4 (5) < Palamuse khk., Kuremaa v. - Hans Karu < Mari Mets, 87 a. (1900 (kogutud), 1901 (saadetud) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella vellekene, Kas on sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis? "Oh mu sõsar sõstrasilma, Masajalgne maalikene: Ei ole sõas naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõas armas haljas mõõk, Kallis kangepää hobune." Sõsar velelta küsima: Kas on sõas meeste verda? pag. 384 "Oh mu sõsar sõstrasilma, Masajalgne maalikene: Siin jooksevad jõed vesina, Sääl jooksevad jõed verena, Suisest saadik sula verda, Sadulast saadik Saksa verda; Tarretanud vellede verda Ei ma saanud mõõtemaie." Sõsar vellelta küsima: Kas on sõas meeste päida? "Oh mu sõsar sõstrasilma: Nii on sõas meeste päida, Kui on soossa mättaaida!" Kas on sõas sääreluida? "Nii on sõas sääreluida, Kui on aias teibaaida." Kas on sõas sõrme luida? "Nii on sõas sõrme luida, Kui saal rooguda rägassa. Ära nõua, neitsikene, Pitkemalta sõa lugu: Mis on sõda sünnitanud, See ei kõlba neitsikõrva!" H II 64, 384 (6) < Palamuse khk., Kuremaa v. - Hans Karu < Mari Mets, 87 a. (1900 (kogutud), 1901 (saadetud) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõuaksin ma sõas surra, Sõas surra sõitlemata, Vaenu rupes variseda Ilma pikila piinata, Ilma koolu kurnamata! Kenam on sõassa suikuda, Alla lipu langeda, Mõõga möllul elu müüa, Ambu noolila anguda! Ei ole tõbe tülitada, Ohtu=põlve orjamista, Valusängil valvamista Sõa surmal suurem ilu. H II 65, 71/2 (44) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < (?) Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) Vt. lisaandmeid leheküljel 72. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella vennakene Kui sind sõta sõlmitasse Vene väke värvitasse Panna pampu kandemaie Tina tompu tõstemaie --- on raske raud on ränka Se ihub mehe hinge peale Katkub --- kaela --- Se paneb põlvista põdema Seare marjusta magama Minu ella vennakene Kui sind sõta sõlmitasse Vene väke värvitasse Ää sõida sõja eeli --- --- --- järele Keera sõja keskeelle Eelmine heidetasse Tagumine tapetasse Keskmine tuleb kojuje Ajab isa akenaie Tule isa tunne poega Isa tuli ei tunnud poega Venemees vene hobune Vene kuube vene koapu --- õlingid õlala --- vestu vöö vahella --- mütsike peassa Ajas hoosta teista korda Sõitis eide ukse ette Tule eite tunne poega Eite tuli ei tunnud --- Venemees vene hobune --- kuube --- koapu --- õlingid õlala --- vestu vöö vahella --- mütsike peassa pag. 72 Ajas hoosta kolmat korda Sõitis venna ukse ette Tule venda tunne venda Venda tuli ei tunnud --- Venemees vene hobune --- kuube --- koapu --- õlingid õlala --- vestu vöö vahela --- mütsike peassa Ajas hoosta neilat korda Sõitis õe ukse ette Tule õde tunne venda Õde tundis ella venna Kübarasta kindaasta Sadulasta saapaasta Vaskivöösta vam̄uksesta Tule tupa ven̄akene Istu meie laua taha Lass hakan küsitemaie Minu ella vennakene Kas on sõjas naine armas Naine armas kaas' on kallis Venda varsti kosteleksi O minu õde madala Ei ole sõjas naine armas Naine armas koasa kallis Sõjas on --- haljas mõeka Kallis kange pea hobune Kes peastab mehe sõjasta Ema lapse lahingista Nõnna on sõjas meeste päida Kui on väilal vilja --- Nõnna sõjas meeste verda Kui on veta hallikalla Nõnna sõjas sõrme luida Kui on ajas teibaaida Nõnna sõjas külleluida Kui on ajas roikaaida H II 65, 122 (17) < Muhu khk., Lalli k. - Kristjan Raud < Ingel Rand (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägi kukus kuusikus Tua taga tammikus Väravalla virtsikus Üle aa haavikus Tõi meile sõja sõnumid Andis valju vaenu käsku Teilta sõta meilta sõta Kis läheb meilt sõjasse Isa on vana ema on vana Poeg on alles pisikene Hobu alles varsukene Valjad pajas sepa kää Kas läheb minija meesi Või läheb käliste kaasa Ei lähe minija meesi Ei lähe käliste kaasa Ika läheb minu noorem venda Õde läheb venda õpetama Oh minu noori vennikene Kui sa lähed sõta sõdima Ehk lahed sõta sõitlema Ää sõdik sõja eessa Ää sõdik sõja tagaje Sõdi sina sõja keskeela Ees on püsside pürinad Taga on mõekade mõrinad Keskel kannuste kärinad Esimised heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. H II 65, 146/8 (15) < Muhu khk., Muhu kirikuv., Liiva k., Reegi t. - Kristjan Raud < eit (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga Hüpas meie üle tänava Kargas meie üle katusse Tõi meile sõja sõnumid Roaja rannast roamatume Kis teilt oome sõta tuleb Kas tuleb isa või tuleb ema Või tuleb minija meesi Võid läeb kälide koasa Ika läeb kõige noorem vend Venda hakas ehtima Õde kõrva noomima Ää sõiti sõja eesse Ää tantsi sõja tagaje Keera sõja keskeela Ees on tuli punane Taga on suitsu sinine Esimised heidetasse Tagumised tapetasse Keskmised koju tulevad Kui se aeg sa täide saanud Kuu ja päävad kohta käinud Hakas vend koju tulema Haukus õues halli koera Pureles punane raki Rähnitses rae rebane Isa läks õue voatama Isa es tunne meesta noorta Sõja mees sõja hobune Sõja kirjad kindaasa pag. 147 Sõja laki laiguline Sõja saapad tal jalasa Haukus koera teista korda Ema läks õue voatama Ema es tunne meesta noorta Sõja mees sõja hobune Sõja kirjad kindaasa Sõja laki laiguline Sõja saapad tal jalasa Haukus koera kolmat korda Õde läks õue voatama Õde tundis venna noore Oma venda oma hobu Oma odral hoitud hobu Kaerakesel kasvatatud Õde vennalta küsima Kuidas said sina kojusa Kas se sõda seisma jäi Kus se sõda seisma jäi Vend aga mõistis kohe ta kostis Muskva sõda seisma jäi Riia taha risti peale Vene sai väga väsinuks Roonu sai väga roidunuksi Poolakas jäi puhkama Ingelant jäi hingama Õde vennalta küsisse Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Vend aga mõistis kohe kostis Kostis nõnna kuidas oli pag. 148 Sõjas ei ole naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kange pea hobune Õde vennalta küsisse Mis seal sõjas süüasse Kas saia sõjas süüasse Või viina peale juuasse Vend aga mõistis kohe kostis Sita sõjas süüasse Verd seal viinaks juuasse Sõjas on nii palju meeste päida Kut on metsas mätaaida Sõjas on nii palju meeste silmi Kut on taevas tähtesida Sõjas on nii palju meeste sõrmi Kutu põllul vilja tüüda Sõjas on nii palju meeste jalgu Kutu metsas puude kända Sõjas nii palju meeste luida Kut väilal kivi varesid Sõjas nii palju meeste verda Kutu meres veekesta. H II 66, 9/10 (5) < Jaani khk., Kareda v. - Leopold Tenson (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui hakkasin ma minema Siis hakkas hale tulema, Silmad vetta veeretama, Pale lagi laenetama. Linna väljal seerati. Sealt mind, sealt mind, vennike, Sealt mind Pärnu saadeti; Pärnust pandi päälik järgi; Sealt mind, sealt mind, vennike, Sealt mind Riiga saadeti; Riias pandi rihmad ümber; Sealt mind, sealt mind, vennike, Sealt mind Mosku saadeti; Moskus pandi munder selga, Püssi rihmad pisteti Ja mõega rihmad mõedeti; Sealt mind, sealt mind, vennike, Sealt mind sõtta saadeti.- Sõas on, sõas on, vennike, pag. 10 Sõas on änam meiste päida, Kui aga maa peal kivisida; Sõas on, sõas, vennikene, Sõas on änam meiste silmi, Kui aga taevas tähtesid; Sõas on, sõas on, vennikene, Sõas on enam meeste sõrmi, Kui aga äkke pulkasid; Sõas on, sõas on, vennikene, Sõas on änam meeste verda, Kui aga meres vetteeida. - H II 66, 203/5 (104) < Mustjala khk., Ninase k. - August Niemi & Nikolai Kann < Mare Trostow, 62 a. (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hüppa hall ja kõpsi kõrbi Raksu raudne hobune Pauguta paasse tänagu Tule isa, tunne poega Isa tuli, ei tunnud poega Mine sina venelane Venemees, vene hobune Vene sarvita sadula Vene kaabaka kübara Hüppa all ja kõpsi kõrbi Raksu raudne hobune Pauguta paasse tänagu Nõua ema õuedesse Tule ema tunne poega Ema tuli ei tunne poega Mine sina venelane Vene mees, vene hobune Vene sarvitu sadula Hüppa hall ja kõpsi kõrbi. pag. 204 Raksu raudne hobune Pauguta paasse tänagu Nõua venna õuedesse Tule vend, tunne vend Vend tuli ei tunne venda Mine sina venel. 1 Nõua õde õuedesse Õde tuli tundis venda Oma kirju kinnastest Oma keerdud kinga paelust Siis akkas venda küsitlema Siis hakkas venda epitlema Kas siis sõjas naine armas Naine armas, kaasa kallis Sõjas ei ole naene armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõek Kange kaunis pee hobune Kes hojab mehe hinge sisse Kas siis sõjas meeste verda pag. 205 Nagu meitel meres vett Kas siis sõjas meeste päida Sõjas on nõnda meeste päida Nagu meitel järves mättud Kas siis sõjas varba luida Sõjas on nõnda varba luida Nagu meitel metsas pulki Kas siis sõjas sõrme luida Sõjas on nõnda sõrme luida Nagu meitel katuse roogu Siis hakkas venda kusitlema Ära sina sõitak sõja ees Ära sina sõitak sõja taga Sõida ikka sõja keskel Esimesed heidetakse Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad. 1 ja n. ed. H II 66, 401 (332) < Kihelkonna khk. - August Niemi & Nikolai Kann (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Nonn oli nobe poisikene Vares vaga linnukene Lendis meie leppiku Kargas meie kadariku Tõi mulle sõjast sõnumida Tagant rannast raamatuida Kes peab sõda minema Kas lääb isa või kas läheb ema Kas lääb minija meesi Ei lää isa ei lää ema Ei lää kälisti kaasa. H II 66, 446/50 (11) < Audru khk., Võlla v. < Tori khk. - J. Laarmann < Liisu Nõmm, 50 a. (1901) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõjast sõnumida Ronk tõi sõjast sõnumida Vares tõi vana vandeida Kes meist viiest sotta lääb Isa vana Ema vana Vend mul kiigub kätki sees Ma neist viiest sõtta lään Õekene hellakene Anna mulle oida võtid Kingi mulle kirstu võttid Ma lään aita ehtimaie Õde järgi õpetama Vennakene hellakene Pane nüüd selga surma särki Võta kätte kiusu kindad Pane jalga surma sukad Pane kaela surma rätik Pane päha surma mutsi Vennakene hellakene Ära sina sõida sõja ees Ära sina sõida soja taga pag. 447 Sõja eesta väänetakse Sõja taka tapetakse Keskelt kodu tulevad Jätsin õe Jumalaga Sõitsin mina tüki teeda Marga maada Siss sain sõjast halla mõõga Kalli kange pea hobuse Sõitsin jälle tüki teeda Marga maada Sõitsin isa õue alla Säält ma peetsin paku alla Isa rantsi raksunesse Ja ta koera haukunessa Isa tuli välja vaatamaie Mis see rantsi raksunnesse Ja ta koera haukunesse Tere isa tunne poega Isa ei tunnud oma poega Vene mees vene hobune Vene piitsa tal peossa Vene sinel tal selgas Vene saapad tal jalgas Vene kallis mõõka Jätsin jälle Jumalaga Sõidsin jälle tükki teeda pag. 448 Marga maada Sõitsin ema õue alla Sääl mina peetsin pakku alla Ema aga koera haukunessa Ja ta rantsi raksunessa Ema tuli välja vaatamaie Mis see rantsi raksunessa Ja see koera haukunessa Tere ema tunne poega Ema ei tunnud oma poega Vene mees vene hobune Vene piitsa tal peossa Vene sinel tal selgas Vene saapad temal jalgas Jätsin jälle Jumalaga Sõitsin jalle tükki teeda Tükki teeda marga maada Sõitsin venna õue alla Sääl mina peetsin pakku alla Venna koera haukunessa Ja ta rantsi raksunessa Vend tuli välja vaatamaie Mis mul õue sõitanesse Paku ette ajanesse Tere venda tunne venda Vend ei tunnud oma venda Vene mees vene hobune pag. 449 Vene tunkel täkuke Vene piitsa tal peossa Vene saapad tal jalassa Vene kiifer tal peassa Vend ei tunnud oma venda Jätsin jälle Jumalaga Sõitsin jälle tükki teeda Tükki teeda marga maada Sõitsin õe õue alla Säält ma pöörtsin pakku alla Õe aga koera haukunessa Ja ta rantsi raksunessa Õde tuli välja vaatamaie Mis see rantsi raksunesse Ja see koera haukunesse Tere õde tunne venda Õde siis tundis oma venna Oma surma sukatesta Oma kiusu kinnastesta Kivi pealt võtsin kinda kirja Särgi särje soomustesta Vennakene hellakene Tule tuppa lange lauda Võtta mede võida leiba Katsu mede kala leiba Vennakene hellakene pag. 450 Kas o sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas oo armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis. H II 66, 547/50 (51) < Tarvastu khk., Vooru v. - J. J. Kala (alates 1894 (kogutud), 1901 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi pea sõtta minema Kessi tõi sõea sõnumi Vares tõi sõea sõnumi Musta lindu murekirja Kessi pea sõtta minema Sõsar pea sõtta minema Oh te sõge sõea mehe Poole tondi poola mehe Mis tege sõsar sõeana Veli pea sõtta minema Veli alla väikene Tädi poega tähekene Onu poega hullukene Veli läits aita ehtimaje Sõsar peran ikkeenna Veli hella vellekene Aja selga surma särki Tuled kodu või ei tule, saa su nätta või ei saa Aja jalga surma püksi Tuled kodu või ei tule - ... Aja selga surma vesti Tuled kodu või ei tule - ... Aja selga surma kuube Tuled kodu või ei tule - ... pag. 548 Pane päha surma kübar Tuled kodu või ei tule - ... Tõmba jalga surma sukka Tuled kodu või ei tule - ... Tõmba jalga surma saaba Tuled kodu või ei tule - Võtta kätte surma kinda Tuled kodu või ei tule - ... Võtta ala sõea halli Tuled kodu või ei tule - ... Veli hella vellekene Nüüd pead sotta sõudemaje Tule ette tungimaje Raua ette ratsutama Võtta õnnis isa mõeka Taadi tapperi terave Veli hella vellekene Keeruta kesed sõdada Lase kesed laakerida Ligi lippu kantajeta Ihen see suitsu senine Taga see tuli punane pag. 549 Veli hella vellekene Kunas ma sinu kodu oota Sõmer selma sotsikene Sis sa minu kodu oota Kui ju meri värava alla Kui ju oja usse alla.- * * * kodu tulles Kui sai velle muru pääle Atti nurme nurga pääle Hobu hakkas hirnumaje Halli alla kaabimaje Kui sai tare lavele Poeakene ütlemaje Tule välla mu esake Tule valla mu emake Taat tuli välla, ei ta es tunne Eit tuli välla ei tas tunne Veli tuli valla es tunne velle Sõsar tulli välla tunnistama Vellekesta vasta võtma. Sõsar tuus kirjust kindaista Oma aetud ammesta. pag. 550 Sõsar vellelta küsima Veli hella vellekene Aea mulle soea juttu Kõnele sõea kõneta Kas oli soean naine armas Naine armas kaasa kallis Sõmer silma sõtsikene Ei ole sõean naine armas Naine armas kaas ei kallis Sõeas oli armas hallas mõeka Tuppen see mõeka tuline. H II 66, 767/8 (13) < Kolga-Jaani khk., Kiriku v., Oti k. - K. Aint < Marianna Reial, s. 1862 (1898) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vennakene ella vella Kes meist saab sõtta minema Kas saab isa või saab ema Või saab venda või saab õde Või saab kõige noorem1 venda Kõige noorem kõige viksem Kõige uhkemad hobused Kõige saksemad sadulad Kõige kõrgemad kübarad Vend läks aita ehtimaie Mina järel vaatamaie Vennakene ella vella Mis sa siita selga paned? Selga panen surma särki Jalga paned surma sukad Kätte võttad kooli kindad. Vennakene ella vella Kui saad sõtta minemaie Ära sina heida ette2 sõja Ega tantsi tagalt sõja Keeruta keset sõdada Edimesed heidetasse Tagumesed tapetasse Keskmesed kodu tulevad pag. 768 Sõida sõida mu hobune Sõida3 isa ukse ette Laskis hirnu hiiru halli Laskis karju kaera kõrvi Tule isa tunne poega Tuli isa ei tunnud poega Sõida mu hobune Sõida ema ukse ette Laskis hirnu hiiru halli Laskis karju kaera kõrvi Tuli ema ei tund poega Sõida sõida mu hobune Sõida venna ukse ette Tuli venda ei tund venda Sõida sõida mu hobune Sõida õe ukse ette Tuli õde tundis venda Oma surma sukadesta Oma kooli kinnastesta Vennakene hella vella Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Ei olle sõjas naine armas Sõjas on armas halljas mõõka Kaunis kange pää hobune Sõjas on nende meeste verda nii kui vetta veske alla Sõjas on nõnda meeste päida Nii kui kända karjas maale. 1 (poega) 2 (otsa) 3 (sõida) H II 68, 462/4 (17) < Narva l. < Kolga-Jaani khk. - Kristjan Aint (kogunud) & L. Speek (saatnud) < Marianna Reial, u. 40 a. (1898 (kogutud), 1903 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vennakene ella vella Kes meest peab sõtta minema Kas saab isa või saab ema Või saab venda või saab õde Või saab kõige noorema venda Kõige noorem kõige viksem Kõige uhkemad hobused Kõige saksemad sadulad Kõige kõrgemad kübarad Vend läks aita ehtimaie Mina järel vaatamaie Vennakene ella vella Mis sa siita selga paned Selga panen surma särgi Jalga paned surma sukad pag. 463 Kätte võttad kooli kindad Vennakene ellakene Kui saad sõtta minemaie Ära sina heida ette sõja Ega tantsi taha sõja Keeruta keset sõdada Esimesed heidetase Tagumised tapetakse Keskmesed kodu tulevad Sõida sõida mu hobune Sõida isa ukse ette Laskis hirnu hiiru halli Laskis karju kaera kõrvi Tuli isa ei tunnud poega Sõida sõida mu hobune Sõida ema ukse ette Laskis hirnu hiiru halli Laskis karju kaera kõrvi Tule ema tunne poega Tuli ema ei tunnud poega Sõida sõida mu hobune Sõida venna ukse ette pag. 464 Tule venda tunne venda Tuli venda ei tunnud venda Sõida sõida mu hobune Sõida õe ukse ette Tuli õde tundis venda Oma surma sukkadesta Oma kooli kinnastesta Kalvi kaela rätikusta Vennakene ella vella Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõõka Kaunis kange paa hobune Sõjas on nenda meestel verda Nii kui vetta veske alla Sõjas on nenda meeste päida Niikui kande karja maale. H II 68, 465/9 (18) < Narva l. < Ambla khk. - Kristjan Aint (kogunud) & L. Speek (saatnud) < Jaan Pall, 72 a. (1903) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõda sõtkub meie õues Tammerdab meie tänavas Kesse meist siit sõtta läheb Kas läheb eite või läheb taati Või läheb kõige noorem venda Ei lähe eite ei lähe taati Meist läheb kõige noorem venda Meest läheb kõige noorem Kõige noorem kõige targem Kõige noorem kõige parem See ju meist sõta läheb Õde läks venda õpetama Ellakene ella vella Ellakene vennakene Ää sõida sõja ees sa Ää sõida sõja järela Sõida sõja keskella Esimesed heidetakse Tagumesed tapetakse Keskmesed koju tulevad Vend tuli sõjast tagasi pag. 466 Ajas saani õuue alla Õuues ollid kurjad koerad Väravas olli rauda rapi Augub koera rauda koela Üle raudse värava Laulab kuke kulda harja Üle kuldase kõrenda Astsin taadi ukse ette Tule taati tunne poega Tuli taati ei tund poega Vene mees vene hobune Vene saanina vene sadula Vene piidsake peussa Vene valjad vöö vahela Ajas eide õuue alla Eidel olid õues kurjad koerad Väravas oli rauda raki Augule koera rauda kaela Üle raudase värava Laulab kuke kulda harja Üle kuldse kõrenda Ajasin venna ukse ette pag. 467 Tule venda tunne teista Tuli venda ei tund teista Vene mees vene hobune Vene kootud koti riie Vene säätud sääre paelad Vene piidsake peossa Vene kandsik kaendlassa Ajasin õe õuue alla Õel ollid õuues kurjad koerad Väravas olli rauda raki Augub koera rauda kaela Üle raudase värava Laulab kuke kulda harja Üle kuldase kõrenda Ajasin õe ukse alla Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Lase hobu hoovisse Pane ratsu rastasse Tule tupa tooli 1 piale Õde hakas vennalt küsima Kas on sõjas naine armas pag. 468 Naine armas kaasa kallis Õekene ellakene Ei ole sõjas naine armas Kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõõka Kallis kange pia hobune Kesei hirnu heinasida Ega karju kaerasida Hirnub selga istudes Karjub selga kargajada Päha päitsete panejada Karjub kangi valjaida See paastab mehe sõjasta Laseb lahti lahingusta Tuli vennalta küsima Kas on sõjas meeste verda Nii on sõjas meeste verda Kui on soosa vetta palju Kas on sõjas meeste päida Nii on sõjas meeste päida Kui on soosa mätaida Nii on sõjas meeste sõrmi pag. 469 Kui on aijas teibaida Kas on sõjas meeste luida Nii on sõjas meeste luida Kui on aijas roikaida. 1 (pääla) H III 1, 18/22 (1) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hulkusin uba külassa Käisin mee käbi talossa Umaluija ostamassa Villuja vahetamassa Sinne solgeni unostin Kassapaulani kaotin Soda sündis solestani Katku kassapaulastani Vaenu vasetükista Toodi need sodasonumed, Ken meistä sodaje lähtö Kas läheb isä vai läheb poiga Vai läheb minia meesi? Ei mänd isa ei mänd poiga Ei männüd minia meesi, Oli mul nooremb veljekaine Kaige nooremb kaige norgemb Kaige kangemb ja kavalamb Ehitelin veljekesta pag. 19 Kübärie kinda'aie Sadulie saapa'aie Eite toi aidast halli kuvve Isä toi kenä kübära Väi toi tasase täkko Lauku täkko latterista Siis mee obetan omada Noun noorta veljekesta Minu ella veljekaine Kui sina sodaje soidad Ärä siis eteje mene Eigä siis tahaje jääne Keera keskida väkeje Ligi lipukandijada Ligi trummali toeta Ninda tegi veljekaine Ei ka eteje soitand Eigä siis tahaje jäänud Keeras keskeda väkeja pag. 20 Ligi lipukandajada Ligi trummali tuetas. Siis tuli sojast kodoe Soiti isä ovve pääle Tule isä tunne poiga, Tuli isä ei voind tunde Vene mees vene hobone Vene saarine sadula Vene looka künnäpuine Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa'assa Vene kindad käessa Vene kindo kinda'assa. Soiti emä ovve pääle Tule emä tunne poiga Tuli emä ei voind tunde Vene mees vene hobone Vene saarine sadula Vene looka künnäpuine Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa'assa Vene kindad käessa Vene kindo kinda'assa. pag. 21 Soiti veljä ovve pääle Tule veli tunne veljä Tuli veli ei voind tunde Vene mees vene hobone Vene saarine sadula Vene looka künnäpuine Vene saapad jalassa Vene sukkad saapa'assa Vene kindad käessa Vene kindo kinda'assa. Soiti oe ovve pääle Tuli ode tunsi veljä Kübärista kinnastesta Sadulista saabastesta. Õde palus palvetella Minu ella veljekeine Pilupaida peenikaine Raamisärki raasukaine Tule ratsulda mahaje Tule maha käi tubaje Mee veen lauku latterie Tallije tasase täkko Heinad ette kaurad ette. Tuli tuppa veljekaine Lei kübära lauva pääle Veripolle permantule pag. 22 Ise pääle itkemaie Mina küsitelin veljäkesta, Kas oli sojas naine armas Naine armas kaasa kallis? Veli moisti kosti vasta: Ei old sojas naine armas Naine armas kaasa kallis Sojas oli armas haljas meeka Kallis kangepää hobone Kee toob mehe sojasta Taluteleb tappelusta Veeretab vere vahelta Küll on kodo naine armas Naine armas kaasa kallis. H III 1, 219/22 (17) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hella vennakene Turu pääl sa lüäd trummi Agulis sa ajad sarve Kuninga kübar päässa, Kindralie kirju kuube. Puhub et maa põmiseb Kuuramaa metsad kumasid Põltsama metsad mürasid Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaie Vaendlase vastu võitlemaie. Kuningal õli kuldakõrbi Isandal õli hiirehalli Mu vennal veripunane Püss oli pitka rauda raske Sie käib venna käside pääle pag. 220 Viereb viie sõrme pääle Oikude õlade pääle. Minu hella vennakene Kui tuled sõast koduje Pää sul paistab päälta metsa Jalad alta arva metsa Keha metsa keske'elta. Sõitis isa õuve pääle Tule isa tunne puega Kübarista kinnastesta Maksakarva mantelista. Isa tuli ei võind tunda, Sõamies sõahobune Sõakindad käessa Sõame'e kübar päässa Sõame'e saapad jalassa Kindralie kirju kuube. Sõitis ema õue pääle. Tule ema tunne puega Kübarista kinnastesta pag. 221 Sadulasta saabastesta Maksakarva mantelista. Tuli ema ei võind tunda Sõamies sõahobune Sõame'e kindad käessa Sõame'e saapad jalassa Kindralie kirju kuube, Sõitis venna õue pääle Tule venda tunne miesta Kübarista kinnastesta Sadulista saabastesta Maksakarva mantelista Tuli vend ja ei võind tunda Sõamies sõahobone Sõame'e kindad käessa Sõame'e kübar päässa Sõame'e saapad jalassa Kindralie kirju kuube. Sõitis õe õue pääle Tule õde tunne venda pag. 222 Kübarista, kinnastesta Sadulista, saabastesta Maksakarva mantelista. Õde tuli tundis venda, Oma mies, oma hobune Oma kindad käessa, Oma kirja kinnastessa Oma saapa'ad jalassa Oma kübar päässa. Tule maha käi tubaje Istu maha tuali pääle Õde vennalta küsima Kas on sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Veli varsti vasta kosti. Ei ole sõas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõas armas haljas mõõka Kallis kangepää hobune Sie päästab mehe sõasta Sõasta sõa siesta Vaenuköiside vahelta. H III 3, 325 (24) < (?) Tallinn (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Isa mind hüiab ikenast ja armas ema akenast kuhu lääd punane poega punasela riide'ella maksakarva mantelila poeg lääb pohlaga sõdima Ingelanti eitemaie ees tema kukutas kuninga taka matsutas majuri. Siis tuli sõjast tagasi sõitis isa ukse alla tule isa tunne poega tuli isa ei tund poega tuli ema ei tund poega tuli venda ei tund venda, tuli õde tundis venna. Oma vend vene hobune, vene kindad käässa vene kirjad kinnastessa vene saapa'ad jalassa vene mõek tal puusa peal. H III 5, 566/9 (2) < Tori khk. - Tõnis Juurikas (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vaat mis vanal aeal siis sai metsas magada, kuhja all sai koonutada, heinaküünes külmetada. pag. 567 Tuleb aeg tuleb sügise, jõudis aega enne jõulu nädalid kaks enne nääri; siis meid mõisa aeti ja seal meid sisse kutsuti. Mõnes ropis mõisamehed, teises salkas saksa poisid. Mõisa kaer on vesi kallis, see tegi mõned mõisameheks, teise salka saksa poisid. Meie vaesed vallapoisid, kui meid mõisa aeti, siis meid sisse kutsuti. Kui see vana Gerstoff ütles oma kõva sõnaga: "Minge välja perepojad, perepojad ja mõisamehed. Jääge sisse vallapoisid, vallapoisid, vaesedlapsed; te saate katsu kausi seesta. Liisutan teid ligimata. Jupi kõrtsist saate juua, Sauga mõisast saate süüa, Vainu rehtis saab vihelda. Siis kui nuuma nuumati ja vanas härjas vannuti. Jõudis aega peale jõulu Nädalid kaks peale nääri; siis meid linna aeti. Mõndas ropis mõisamehed, teises salkas saksa poisid, meie vaesed vallapoisid. Nurga Jüri ukse pag. 568 ette, vana Pulsti poe ette. Seal mede luida loetakse, küljekonta katsutakse, jalavarvid vaadatakse, jalapöidi pööretakse, küljekonta katsutakse. Juused jurge lõigatakse, kääriteral kärbitakse, habemenoaga aetakse. Siis mina vaene valmis soldat. Küll on häda küll on hale, küll on häda ära minna, küll on hale astuda. Peterburi pika teeda Musku linna maanteed mööda. Peeterburgist saame passid Musku linnast mundrikuued. Tal'na linnast halli kuue. Siis mina vaene valmis soldat, vahtsin Riia valli peala. Ihusin seal hingerauda, valmistasin vaenurauda, et saaks hoome jo minema. Peanupu riisuma ja kaelasoona katsuma. Kas on sõas naene armas, naene armas kaasa kallis. Sõas on armas haljas mõõka kallis kangepea hobune See toob mehe sõa seesta, sõa seesta sõa käesta. Ees aga sõas heidetakse, taga sõas tapetakse pag. 569 keskelt nad kodu tulevad. Kui sain kodu tulema, isa ei tunnud oma poega, ema ei tunnud oma lasta õde ei tunnud oma venda oma kirju kinnastesta. Kogemata koju juhtusin siis pannid rakid raksumaie, ukse peale haukumaie: "Vene mees, vene hobune, saksa topitud sadula." H III 5, 700, 697/9 (4) < Tori khk. - Mihkel Riis (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõeasõnumida Kägu tõi sõeasõnumida Kessi vaaksus vainokeele. Vares see vaaksus vainokeele Meilt peab sõtta minnema Isa vana poega noori Veli alles Veedukene Sõsar sõrmepitkune Veike veli peab minema Veli läks aita ehtimaie. Õde juure õppetama Selga pane siidisärki Siidisärki sitsivesti Jalga saksa saapida Ööle seu pussakida Õekenne linnukene Selga panen surmasärki pag. 697 Kätte võtan surmakindad Päha panen surmakübara Sai see veli meilta läenud Õde tõtates järele Velikene vennakene Ole kärmi käima teeda Mõetma saksa asjasida Ära sina helgi ette sõia Ära sina tantsi taha sõea Ees on tuli punane Taga on suitsu sinine Esimesed eedetakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad Sai see veli meilta läenud Sai see veli kodu tulema Isa tule välja tunne poega Vene mees vene kübar peas vene piitsuke peus Vene kindad tal käes pag. 698 Hobu kärku ohjates Astu ema ukse ette tunne poega Venda tule välja tunne venda Õde tulli välja tundis venda Õekene linnukene kust sina venna ära tundsid Oma pistetud piilusta Oma aetud alusta Oma kueutud kinnastesta Oma tehtud säärdepaeltesta Vennakene velikene Räägi mulle sõjajutto Kas on sõjas naene armas Naene armas kaasa kallis Ei minu süda kanna kõnelda Meele ärdast hästi rääki Pese mu saapad sabista Pühe mõeka veresta Siis minu süda kannab kõnelda Meele ärdast hästi rääki pag. 699 Sõeas ei ole naene armas Seal on armas haljas mõõk Kaunis kangepeaga hobune Vana priske ruunake Nõnda on sõjas meeste päida Kui siin meie metsas mättid Nõnda on sõjas meeste verda Kui siin meie soos on vetta Nõnda on sõjas meeste luida Kui siin meie metsas puida H III 5, 839/41 (6) < Halliste khk. - Ernst Kitzberg (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõasõnume, Või tõi ella vainukeele? Arak tõi sõasõnume, Varesele vainukeele. Kes peab sõtta minema? Veli peab sõtta minema. Veli olli alle tillukene. - Veli läits aita ehtimaie, Sõsar perra õppamaie. Veli ella vellekene, Kui sa saad sõtta minema, Ära sa sõida ehen sõa, Ega tantsi taga sõa. Sõida sa kesked sõdada pag. 840 Keskel on kõige parema. Veli ella vellekene, Kui sa saad kodu tulema, Ära sa tulla mere kaudu, Meren palju meeste päida, Ära sa tulla linna kaudu. Linnan palju tüderika, Tule sa kohalt kodusse. Veli sai kodu tulema, Astus ta aida lävele. Kutsus isa tundemaie, Ei see ole minu poega, See on verivenelane, See on sõge sõamees. Tuli sõsar, tundis venda, Oma kirju kinnastesta, Oma aet ammesta. Veli ella vellekene, Aja nüid mull' sõajuttu, Kuidas sõan sõidetasse, pag. 841 Leerin leiba süüanesse. Sõsar noori linnukene, Mõse mo ame veresta, Püksi püssirooste'esta, Siis ma aja sull' sõajuttu. H III 6, 175/4 (5) < Helme khk. - Johan Niilender (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõasõnume Või no kanni vainukeele? Harak tõi sõasõnume Vares kanni vainukeele. Kes see sae sõtta minema Või siit saa vainu minema? Esa vana, velle noore, Sõtsi alle tillukene, Esi pea sõtta minema, Esi pea vainu vaiuma. Ema ai aidan ameta Änab ikku manna iksi; Sõsar kudas sõrmikinde'eita, Änab ikku manna iksi; Veli sai sõtta minema, Sõsar manna õpamenna: Oh mo noori vellekene, Ära sõida ehen sõa, Ega tantsi taga sõa, Ehen om suitsu sinine, Taga om tuli punane, Keerute kessed sõdaja, Lenda ligi lipukesta, Ligi lipukandejeta. Veli sai sõtta minema, Veli es sõida ehen sõa, Ega es tansi taga sõa, Keeruts ta kessed sõdaje, Ligi lipukandejeta. Sõsar ood velle koduje, Ood ta kuu ood ta katsi, Ood ta pooli kolmantedu, Es tule veli koduje. Ood ta aasta ood ta paari, Ood ta pooli kolmantedu, Sis tulli veli koduje. pag. 174 Usse tulli hobu moage, Aita tulli ame verege, Tare tulli saaba savige. Kes see joosi velle vastu? Sõtsi joosi velle vastu: Veli ella vellekene, Aja mulle armujuttu, Kõnele sõakõneta, Kaiba vainu kaibamesi. Sõsar noori linnukene, Uha mu hobu porista, Mõse mu ame veresta, Ari mu saaba savista, Pühi püssi roste'esta, Sõs sull' ajan armujuttu, Kõnele sõakõneta. Kas om sõan naine armas, Naine armas kaas või kallis? 'I ole sõan naine armas, Naine armas kaas ei kallis, Sõan om armas al´las rauda, Kallis kangepää hobune, Kessi päst mehe sõast, Sõa sõlmede seasta, Vainu käesta vaje'elta. H III 7, 131/5 (17) < Viljandi l., Kivistiku - J. Karus (1891) Vt. lisaandmeid leheküljel 136. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes see vaakus vaenukeeli? Vares vaakus vaenukeeli. Kes see tõi sõjasõnumid? Harak tõi sõjasõnumid. Kes see pidi sõtta minema: Isa vana, ema vana, Veli alles veidikene, Sõsar sõrmesuuruseke! Ikki pidi veli minema. Veli läks aita ehtimaie Ema läks juure noomimaie, Noomimaie, nuttemaie: Oh minu poega! noorem poega, Aja nüüd jalga surmasukad, Aja nüüd selga surmasärki, Aja nüüd kätte koolikindad, Pane nüüd päha murekübar. Kui saad sõtta minema, Ära heida ette sõja Ega tantsi taha sõja, pag. 132 Keeruta keset sõdada Ligi lipukandijada; Esimesi heidetasse Tagumesi tapetasse, Keskmised kodu tulevad. Ees oo suitsu sinine, Taga oo tuli punane. Oh minu poega, noorem poega, Kui sa saad kodu tulema Ära sina tule Poola kauta! Poolas palju poiste päida. Ära sina tule Narva kauta, Narvas palju naeste päida; Ära sina tule Riia kauta, Riias pailu riisutasse; Ära sina tule Tallna kauta, Tallnaes pailu tapetasse, Tule Hiiu Tiiu kauta, Ei sind kuule Hiiu koerad Ega näe Hiiu neiud. pag. 133 Kuulis aga Hiiu noorem poega, Karas väl´la kammerista Sõjamees, sõjahobune! Tule nüüd sisse siidi ostma Siin aga siidi müüanesse Kalevit siin kaubeldasse. Oh minu poega, noorem poega Kui said isa väl´la alla, Sääl oo kolmi allikuda: Ühes oo õlu ilusa, Teises oo mõdu magusa, Kolmas viinaveereline, Joo aga ise, jooda hobest. Kui saad isa akenisse, Hobu alla hirnatie Linalakka liigatie. Tule nüüd isa, tunne poega. Tuli isa, ei tund poega: Sõjamees, sõjahobune, Sõjakindaed käessa, pag. 134 Sõjakirjad kinnastesse, Sõjapiitsa tal peussa. Tule nüüd ema, tunne poega. Ema tuli välja, ei tund poega. Tule nüüd veli, tunne venda. Veli tuli välja, ei tund venda. Tule nüüd sõsar, tunne venda! Sõsar tuli välja, tundis venda: Oma mees, oma hobune, Omad kindaed käessa, Omad kirjad kinnastesse, Oma piitsa tal peossa. Veli varsi küskielle: Veli, ella vellekene Kas on sõjas naene armas, naene armas, kaas või kallis? Veli vastu koste'elle: Veli ella vellekene Ojuta mu hobu porista, Pese mu saapad savista, pag. 135 Mõõka ummistud veresta, Siis kannab süda kõnelda: Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaas ei kallis Sõjas oo armas hal´las mõõka Kallis kangepää hobune. H III 7, 175/8 (12) < Sangaste khk., Uniküla v. - Friedrich Karl Johan Kuhlbars < Villem Falkenberg (1869 (kogutud) & 1889 (saadetud)) Vt. lisaandmeid leheküljel 184. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi mul sõasõnume? Vares tõi sõasõnume. Arak kandas vainukeele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä. Esa võt´t keerilde kõnelda. pag. 176 Ei või sõsar sõtta minnä, Veli peab sõtta minemä. Vellel om sõrme sõmerestä, Käevarre vahterestä, Õlaluu olli uibustä, Külleluu olli künnäpuust. Esä võis keerilde1 kõnelda: Veli piäb sõtta minemä. Esä osti hobese, Esi osti, esi ikki Veli valmisti vankerit, Esi valmisti, esi ikki, Esi triiki taoslauda, Esi triiki, esi ikki. Veli piäb sõtta minemä. Emä aie ameide, Esi aie, esi ikki. Sõsar sõrmits kindaidä, Esi sõrmits, esi ikki. Vellekene, noorekene, Konas sa sõast kodu tuled? Konas su lastas lahingust? pag. 177 Sõsarakene, linnukene, Ei ma enne sõast tule, Ei mu lasta lahingust, Kui nee oru olut jooskva, Mõtsa veere virret andva, Aina landa aaniket. - Kui ma sõast kodu tulli, Kui mu lasti lahingust, tulli esä, es tunne minnu, tulli emä, es tunne minnu, tulli sõsar, tunse minnu. Kost sa tunned, õekene? Kost ma tunne, vellekene, Kireviste kindäistä, Aetuist ameidest, Sest ma tunne, vellekene. Vellekene, noorekene, Oppa mulle sõaohtu, Kaiba mulle sõakahju: Sõsarakene, linnukene, Ei ma ohka sõaohtu, Ei ma kaiba sõakahju. pag. 178 Mõse saapa mul savist, Uha hobu rooste'estä, Pühi minu püssiravva, Mõse minu mõõgaravva, Sis ma ohka sõaohtu, Sis ma kaiba sõakahju. Sõan ei ole naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõan olli armas hal´last mõõka, Kallis kangepää hobene. Tappi üte tuvikese, Lennust üte varbelase, Sääl sai saapa mul savistä, Sääl sai hobu rooste'estä. 1 oder: keeride? H III 7, 865/6 (4) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k. - Anton Pihlak (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Harak tõi sõjasõnumid, Vares kandis vainukeeled, Kis siit saab sõtta minemä, Kas saab isä või saab poega, Või saab kõege noorem poega. Kõige noorem, kõege nupem, Kõege viimsem, kõege viksem, Kõege uhkemad obesed, Kõege saksamad sadulad, Kõege kõrgemad kübäräd. Vend läks aita ehtemäie, Õde järel õpetama: "Ära eedä ette sõja, Ega tantsi taha sõja, Keeruta keset sõdada. Esimesed eedetasse, Tagumised tapetasse; Keskmesed kodo tulevad." Õekene, linnukene, Pese mu peä verestä, Pese saapad savista, Al´lasta mõeka tupestagi, Siis ma räägin sõjajuttu. Kas on sõjas naene armas, pag. 866 Naene armas, kaasa kallis. Ei ole sõjas naene armas, Sõjas on armas al´las mõõka, Kallis kangepeä obene. H III 7, 933/5 (13) < Kolga-Jaani khk. - Anton Pihlak (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kis sii tõi sõjasõnumid? Arak tõi sõjasõnumid. Kis sii kandis vainukeeled? Vares kandis vainukeeled. Kis siit saab sõtta minemä? Kas saab isä, või saab poega, Või saab kõige noorem poega? Kõege noorem, kõege nuksem, Kõege viimsem, kõege viksem, Kõege uhkemad obesed, Kõege saksemad sadulad. Vend läks aita ehtemäie, Õde läks järel õpetama: "Vennäkene ella vella! Pane selgä surmasärki, Katsu kaela kalmuräte! Pane jalga sõjasaapad, Võta kätte koolikindad, Pähä keiseri kübärä! Vennäkene, ella vella! Võta õe õpetusta, Õe noore nuumimista: Kui sa saad sõtta minemä, Ärä sina sõdi ette sõja, Ärä sina tantsi taha sõja, Keeruta keset sõdada: Esimesi eidetässe, Tagumesi tapetasse, Keskmesed kodo tulevad. pag. 934 Kui sa saad kodo tulema, Ärä sina juu merest vetta- Meres on paelu meeste päida; Ärä sina juu rannast vetta- Rannas paelu raipeiida; Ärä sina juu suust vetta - Suus on paelu surnuiida." Tulli ta sõjast kodoje, Ajas isä ukse ette - Alli irnus üksi korda: "Tule isä, tunne poega!" Tulli isä, ei tund poega: Põle sii minu poega, Sii'p oo Kuuramaa kuninga. Ajas emä ukse ette - Alli irnus teista korda: "Tule emä, tunne poega!" Tulli emä, ei tund poega: Põle sii minugi poega. Sii'p oo Kuuramaa kuninga Rae poeste raudamõõka. Ajas vennä ukse ette - Alli irnus kolmat korda: "Tule veli, tunne vendä!" Tulli veli, ei tund vendä. Põle sii minugi vendä. Sii'p oo Kuuramaa kuninga, Rae poeste raudamõõka, Sii'p oo Rootsi kardakingä. pag. 935 Ajas õe ukse ette - Alli irnus nel´lät korda: "Tule õde, tunne vendä!" Tulli õde, tundis vennä. Õekene, linnukene! Kust sa mind ärä tunneksid? Oma ennista töösta, Kirevista kinnastesta, Sinisista säärepaelust, Punasista päedeldestä. "Vennäkene, ella vella! Räägi mulle sõjajuttu, Kudas sõjas oldanesse, Sõjaleibä söödänesse, Vainukakku kastetasse? Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" "Õekene, linnukene! Pese mu saapad savista, Ihu mõõka maksatesta, Piästä piädä palmikusta.- Siis ma räägin sõjajuttu, Kudas sõjas oltanesse, Sõjaleibä söödänesse, Vainukakku kastetasse. Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Sõjas on armas al´las mõõka, Kallis kangepiä obene." H III 8, 445 (8) < Palamuse khk., Luua - Helene Maasen (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes see meilta sõtta läheb, Ei ta'a isa, ei sõsara meesi, Veljakene sõtta läheb, Kõige noorem, kõige koerem, Kõige uhkema hobuse, Kõige kõrgema kübara. Hellakene, vennakene, Ära sina hoia ette lippu, Ega tüki taha lippu; Esimesed elpitakse, Tagumised tapetakse, Keskmised kodu tulevad. Aasin isa akenasse. "Tule isa, tunne poega;" Tuli isa, et ta tunnud; Aasin õe akenasse, "Tule õde tunne venda;-" Tuli õde ja ta tundis, Oma uhke'est hobusest Minu kõrge'est kübarast Sõariisti, silmanärsust. H III 9, 467 (2) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. < Karksi khk. - Johann Mägi (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjalaul. Kes sii saa' sõtta mineme Ala vainu vajume Vanem venda vennikõine Sii saa' sõtta mineme Ala vaenu vajume Kes sii tõi sõa sõnume Harak tõi sõa sõnume Vares sii tõi vainu käsu Nüüd ma pea sõtta mineme Ala vainu vandume Nüüd jääss emä ikkemaie Noorep sõsar nuttamaie Noorep velli vingumaie Ärä nüid nuta õekene Ärä ike emäkõine Ärä vingu vellekõine Kui m'ud sõtta tapetesse Küll' mud sõs leerist leitäesse Ihen om tuli punane Taga suitsu sinine Ihen mind püssil püünetesse Keskel võrgul võetesse Taga noolil nopitesse. Emäkõine ennekõine Külap nüid tuu' tuvi sõnumit Küläp hakki annap täädä. H III 9, 467/8 (3) < Tartu-Maarja khk., Kavastu < Karksi khk. - Johann Mägi (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Pääle sõja. Kodu tulles. Emä läits hakis aia otsa Isä värävä vahissa Joba tule tuli sinine Joba säde sinine Joba saa nättä poja nägu. Usse tulli tuvike Kargas kambre läve ette Uhtke mu hobu muasta Mõske mu saapa savista Küll' ma esi püssi pühi Püssi pühi, mõõga mõse Poig sa noori linnuke Aa' sa meile nüid sõjajuttu Kõnele vaenukõneta Ei ole sõan naine armas pag. 468 Naine armas kaasa kallis Sõan om armas haljas rauda Kallis kangepää hobene. Mine rutust ruuga kiitme Emä läits rutust ruuga kiitme Sõsar pakilt pada mõskme Veli rutust vetta tuuma. H III 9, 551/2 (34) < Tartu-Maarja khk. - Karl Koplus (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõjasõnumid? kaasike, kaasike Harak tõi sõjasõnumid, kaasike kaasike Kesse kandis vainukeeled? kaasike kaasike Vares kandis vaenukeeled, kaasike kaasike Kes lääb meist ka sõdimaie? kaasike kaasike Kas lääb isa, või lääb poega? kaasike kaasike Ei läind isa, ei läind poega, kaasike kaasike pag. 552 Läks aga noorem pojuke, kaasike kaasike Oma uhke halligaie, kaasike kaasike Kullakapja kõrvigaie. kaasike kaasike Vend läks aita ehtimaie, kaasike kaasike Õde juure õpetama, kaasike kaasike Pane sina selga surmasärki! kaasike kaasike Pane kaela kalmurätti! kaasike kaasike Pane kätte koolikindad! kaasike kaasike Ära sina mine sõa ette, kaasike kaasike Ära sina mine sõa taha, kaasike kaasike Veereta keskel, lipu alla! kaasike kaasike Edimesed eidetas, kaasike kaasike Tagumised tapetas, kaasike kaasike Keskel käijad kodu lähvad. kaasike kaasike H III 9, 819/22 (4) < Otepää khk., Ilmjärve v. - Gustaw Seen (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meile tuudi sõasõna, Kannõti vainuk´eele. K´es meil tõi sõasõna, Kua kanni vainuk´eele? Arak tõi sõasõna, Vares kanni vainuk´eele. K´es piät sõtta meil minemä? Veli sõtta meil minemä. Nakas´ temä jo minemä; Esä val´mis´t vankõrid, Veli sugisi obest, Emä aie ameiid, Sõsar´ sõrmit´s kindeiid. Vellek´ene elläk´ene, pag. 820 Konas sa sõast kodu tulõt, Konas sa lastas lahingust? Ei ma enne kodu'i tulõ', Kui nee oja' olut juuskva' Mõtsaveere' virre'et, Ainaladva' aanik´et. Ega ma siski kodu'i tulõ', Ma tulõ esä nurmõ pääle, Velle nurmõ veere pääle. Sinnä tulõ esä tundõmaie, Tulõ esä, ei ta'i tunnõ', Tulõ emä tundõmaie, Tulõ emä, ei ta'i tunnõ', Tulõ veli tundõmaie, Tulõ veli, ei ta'i tunnõ'. Tulli sõsar´, tuusi velle. Tulõ esä, tunnõ poiga, Tulõ emä, tunnõ poiga, Tulõ veli, tunnõ velle! Sõsar´ siidilinnukõnõ, pag. 821 Kost sa minu ära tunnit? Vellek´ene elläk´ene, Kireviista kindeista, Kannuspöörä kaputista, Aetuista ameista, Narmituista nõnarätest. Vellek´ene noorõkõnõ, Ütle mullõ sõa ohtu, Kaiba mullõ sõa kahju: Kas om sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis? Sõsar´ siidilinnukõnõ, Mõsõ mõõka mul verest, Saapakondsa sakõst verest, Mõsõ ruuna rostõst! Sõs ma ütle sõa ohtu, Sõs ma kaiba sõa kahju: Olõ-ei sõan naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõan om armas al´las mõõka, pag. 822 Kallis kangõ obõnõ. H III 9, 880/2 (4) < Sangaste khk., Sangaste v. - Gustaw Seen (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud K´es see tõie sõasõna, K´es see kanni vainuk´eele? Arak tõie sõasõna, Varõs kanni vainuk´eele. K´es piät sõtta meil minemä? Veli sõtta meil minemä. Ei saa vellest sõtta minnä, Vellel nainõ naidamata, Tina rinnan tin´gimätä, Kulla' kaalan kaalumata. Seeni kui nainõ sai naidõtus, Tina rinnan tin´gitüs, Kulla' kaalan kaalutus, Sõs sai vellest sõtta minnä. Esä ael´ jo obesta, Veli val´mist vehmerida, Sõsar´ kudas´ kindaida, Emä ai jo ameta. Vellek´ene, elläk´ene, pag. 881 Kunas ma sinnu kodu ooda, Kodu ooda, sanna k´ütä? Sõsar´ siidilinnukõnõ; Ärä iks enne kodu uuta, Kodu uuta, sanna k´üttä, Oja' joosi' jo õluta, Mäe mõõluti mõduda, Sis sina minnu kodu ooda, Kodu ooda, sanna k´ütä. Tul´li kodu, es tunnõ' velle. Kost mina tuusõ umma velle? Kirivista kin´dista, Aetuista ameista, Säält mina tuusõ umma velle. Sõsar´ siidilinnukõnõ, Mõsõ mu obu muasta, Mõsõ mu saapa' savista, K´üll mina esi püs´si pühi, Püs´si pühi, mõõga mõsõ. Mõõga seen om mõnda verda, pag. 882 Saksa verda, san´di verda Sõan om armas al´las mõõka, Kal´lis kangõpää obene, (ehk: Sõan kal´lis kaalaraud) H III 10, 268/71 (5) < Võnnu khk., Rasina v. - D. Punisson (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Velekene, noorõkõnõ, Läät sa sõtta sõkumahe, Sõaleibä sõglumahe, Kunas sa lupat kodo tulla? Sõsar, hella linnukõnõ, Madaliku mar´akõnõ! Ei ma inne kodo tulõ, Kui nii paiu putsule läävä, Ja nii kõivo kõnma läävä, Imälepä lehtimaie pag. 269 Ja nee oro oluta jooskva. Sis ma tulõ kodo kostma, Sis ma sõida sõsarille, Sis ma veere velile. Velekene, helläkõnõ, Kuulõ kui ma oppa sinno: "Kui saat sõtta minemähe Lahengohe laskõmahe; Ärä sa iin joht sõa mingu, Ärä sa joht perrä jäägu; Keerä sa sõa keskehe, Vaali sõa vaihelle. Kuulõ kui veel oppa sinno: Kui sa üle mere lääte, Ärä sa merest vett joht joogu, Meren paljo meeste päida. Paremb juu püssü pühkmit, Mõõgaterä mõskmit. Kui sa üle Narva läätem pag. 270 Ärä Narvast vett joht joogu; Narvan paljo naiste päida. Paremb juu püssü pühkmit, Mõõgaterä mõskmit. Kui sa üle Kuiva lääte, Ärä sa Kuivast vett joht joogu, Kuivan paljo kooljaluid. Paremb juu püssi pühkmit, Mõõgaterä mõskmit. Sõsar hella linnukõnõ, Madaliku mar´akõnõ, Olõ-i joht sõah naine armas, Naine armas, kaasa kallis. Sõah om armas avvar mõõka, Kallis kangepää hobõnõ. Velekene, noorõkõnõ, Sa jätit imä ikõmahe, Virve1 vetta laskõmahe, Kunas sa lupat kodo tulla, Kodo tulla, koton olla? pag. 271 Mis ma inne kodo tulõ, Teil jo moro muane, Tarõ kaarte tahmatõdu. Tekke trepp ja panke paku, Sis lää ma jo tarrõ kaema, Lövva ma imä ikõvata, Vele vetta laskõvata. 1 (vend) H III 10, 302 (2) < Võnnu khk., Kastre v. - J. Suits (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Lunastatav neiu Lüroeepilised laulud Vares vaagup vainukeeli Arak tõi sõast sõnumit. Kes lätt sõtta minemalle, Kas lätt esä, vai lätt emä? Kas lätt veli, vai lätt sõsar? Veli väega väike'ene, Sõsar sõrme suurune. Vanemb veli, vanemb palju, Tol om paras sõtta min´nä, Sõtta min´na, sõtta jäia - Haksi ma minemä, Hakas hale tulema, Laene põske laskemaie, pag. 298 Vesi silmin veerimaie. Saiskem saaju! pidakem pulme! Saisa armas sõalaiv. Ma lää kodu kaema, Kes sääl kotun kõndinessa? Taat sääl kotun kõndinessa. Taadekene, tsirgukene, Lunasta mo sõast vällä! Sõasta, sõa seest. Minkas ma so lunasta? Mul ei ole raha - Sul om kotun kolmi ruuna. Üts ol´l' hõpe, tõine kulda Kolmas see ol´l' vasine. Üte annat sa minule, Tõise tõotat tõlgule, Kolmas sulle perrä jääs. - Ei ma sinnu omas tunne, Mine ärä sõtta! Haksi ma minemä, pag. 299 Hakas hale tulema, Laene põske laskemaie, Vesi silmin veeremaie. Kai mina oma kodu poole. Kes sääl kotun kõndinessa? Saiske saaju, pidage pulme, Saisa armas sõalaiv! Ma lää kodu kaema, Kes sääl kotun kõndinessa. Memm sääl kotun kõndinessa. Memmekene, t´sirgukene! Lunasta mo sõast vällä! Sõasta, sõa seest. Minkas ma so lunasta? Mul ei ole raha. Sul omma kotun kolmi lehmä, Üts ol´l' hõpe, tõine kulda, Kolmas see ol´l' vasine. Üte annat sa minule, Tõise tõotat tõlgule pag. 300 Kolmas sulle perrä jääs. Memm es tunne poiga ärä, Aie ärä sõtta. - Haksi ma minemä, Hakas hale tulema, Laene põske laskemaie, Vesi silmin veeremaie. Kai ma oma kodu poole. Kes sääl kotun kõndinessa? Veli sääl kotun kõndinessa. Saiske saaju, pidage pulme! Saisa armas sõalaiv! Ma lää kodu kaema, Kes sääl kotun kõndinessa? Velekene, t´sirgukene, Lunasta mo sõast vällä? Sõasta, sõa seest. Minkas ma so lunasta? Mul ei ole raha. Sul omma kotun kolme raha, pag. 301 Üts ol´l' hõpe, tõine kulda, Kolmas see ol´l' vasine. Veli es tunne velle ärä, Aie ärä sõtta. - Haksi ma minemä, Hakas hale tulema, Laene põske laskemaie, Vesi silmin veeremaie, Kai mina oma kodu poole, Kes sääl kotun kõndinessa? Sõsar kotun kõndinessa. Saiske saaju, pidäge pulme, Saisa armas sõalaiv! Ma lää kodu kaema, Kes sääl kotun kõndinessa. Sõsarakene, t´sirgukene, Lunasta mu sõast vällä! Sõasta, sõa seest. Minkas ma so lunasta? Mul ei ole raha. pag. 302 Sul om kotun kolme sõlge, Üts ol´l' hõpe, tõine kulda, Kolmas see ol´l' vasine. Üte annat sa minule, Tõise tõotat tõlgule, Kolmas sulle perrä jääs. - Sõsar tuuse vele ärä, Lunast vele vällä. Sõsarakene, t´sirgukene! Kost sa vele ära tuusit? Kirivista kindaista, Uusi antu hammeista, Verevista vesti'ista, Sinitsista seerepaelust. Sõsarakene, tsirgukene! Mõse mu mõõka veresta, Käe ravvaroste'esta. Sis ma ütle omma ohtu, Sis ma kaiba omma kahju, Kuis sääl sõan leiba süvväs, Leiba süvväs, vaiva nätäs. H III 10, 596/9 (12) < Sangaste khk., Antsla v. - M. Lepp (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli mul üitsi valge veli, Armas ahkasärgike, Tuud nu sõtta veedenes, Väe pääle värmites. Püssä sälgä pööreti, Saapa jalga aeti, Tul´l nu veli käümaie, Is´t maha engämaie, Puu pääle puhkamaie, Ajas mulle sõjajuttu, Kõneles vainukõne. pag. 597 Sõsareni armein, Mõse mõõk mul verest, Saapatalla mul savist, Ruuna kõttu roste'est. Vellekene noorekene, Kost sai mõõk sul verega, Saapatalla sul saviga, Ruuna kõttu rostega? Sõsareni armein, Eila ma tappi ilusa ärjä, Mullu tappi musta ärjä, Varra tappi valge ärjä, Säält sai mõõk mul verega, Saapatalla mul saviga, Ruuna kõttu rostega. Vellekene noorekene, Kas om sõan naista armas, Naista armas kaasa kallis? Sõsareni armein, Ole mul sõan naista armas, pag. 598 Naista armas kaasa kallis, Sõan om armas al´las mõek, Sõan kallis kaubaväits. Vellekene noorekene, Kui läht sõan sõdimaie, Är sa sõitu iin veeri, Är sa sõitu perän sõta, Iin vere laskemine, Perän ol´l peni pessemine Veeren ol´l verevalamine. Sõida sa sõa kesken, Vala vainu vaien. Vellekene, noorekene, Är sa joogu merest vetta, Merest vetta, Koivast vetta, Meri ol´l täisi mihe luida, Koiv ol´l täisi kuulja luida. Juu juvves tiies, Serba selgest lättest. Vellekene, noorekene, pag. 599 Konas sõast kodu tuled, Konas su lastas lahingust? Ei ma enne sõast ei tule, Ei ka lasta lahingust, Mõtsa veere verd laskva, Kui nee oja olut juuskva, Ainaladva aanikut, Sis ma sõast kodu tule, Sis mu lastas lahingust. H III 11, 414 (8) < Urvaste khk. - H. Lellep (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ol´l mul ütsi väiko veli, kaske kanke Tibõrikko tillukõnõ, kaske kanke Tuugi iks viidi Vinnemaale, kaske kanke Tuugi iks saadeti Saksamaale, kaske kanke Vellekõnõ hellakõnõ, kaske kanke Ärä sa sõitu sõa iin, kaske kanke Ärä ka sõitu sõa peran; kaske kanke Sõida iks sõa keske'en, kaske kanke Sõa iin väre laskõ kaske kanke Sõa peran pini kaitsa. kaske kanke Tunsõ iks uma väiku velle, kaske kanke Väiku velle ahkasärki, kaske kanke Kireviida kindeista. kaske kanke H III 11, 450/2 (5) < Kanepi khk. - neiu Flink (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes meil sõtta viidie: Veli sõtta viidie, Väe ala värvetie Pea purju, saista laeva Las ma kae kodo pool'. Kes mul armas kodo jäie? Esa armas kodo jäie. Mida tööd jäi tegemaie? Adra takan kõndimaie. Enamb ol´l sääl ikusilmi pag. 451 Kui sel adral kaplu ol´l. - Pea purju, saista laeva, Las ma kae kodo pool'. Kes mul armas kodo jäie? Veli armas kodo jäie. Mida tööda tegemaie? Luitsa handa voolimaie. Enamb ol´l sääl ikusilmi Kui sääl luitsal laasta ol´l. - Pea purju, saista laeva, Las ma kae kodo pool'. Kes mul armas kodo jäie? õde armas kodo jäie. Mida tööda tegemaie? Kuldakangast kudumaie. Enamb ol´l sääl ikusilmi Kui sääl kangal langu ol´l! Pea purju, saista laeva Las ma kae kodu pool' Kes mul armas kodu jäie? pag. 452 Ema armas kodu jäie. Mida tööda tegemaie? Vaskevööda vidamaie. Enamb ol´l sääl ikusilmi Kui sääl vööl silmi ol´l! H III 12, 336/7 (7) < Simuna khk., Seli k. - W. Rosenstrauch < Jüri Kurg, 70 a. (1893) Vt. lisaandmeid leheküljel H III 17, 618/34. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu hella vennakene Kui sind sõtta sõlmitakse Vene väkke värvitakse Usarikuks otsitake Ää sõida sina sõja eeli Ää sõida sõja järele Sõida sõja keske'ele Esimesed elbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. Minu hella vennakene Ei ole sõjas naine armas pag. 337 Sõjas armas aljas mõeka Kallis kangepea hobu Kes peastab mehe surmast Lunastab lumesajust. H III 12, 539/40 (19) < Juuru khk. < Kose khk., Harmi v. - J. Wiron < saatja isa, 60 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Meri õue all + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Mõistke mõistke mehed seda, Mis seal meie õue all, Meri seal meie õue all, Mis seal mere keskele? Tamm seal mere keskele; Mis seal tamme oksa peal? Sulg seal tamme oksa peal; Mis aga sulge meile tuli? Sulg aga toob meile sõjasõnumida. Kes aga meitest sõtta lähäb, Kas lähäb isa või lähäb ema, Või lähab aga kõige noorem õde? Ehk küll ütlen ümmer jälle: Ei lähä isa ei lähä ema, Ei läha kõige noorem õde; Nüid lähäb kõige noorem venda. Õde aga akkab venda õpetama: pag. 540 Ära sina sõida sõja eeli; Ega sina sõida sõja taga; Sõida sõja keske'elle; Esimesed eidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmesed koju tulevad. - Õde läks aga õue vaatamaie, Alli irnus õue alla. Vene poiss, vene obune, Vene piitsule peetud, Vene ohjele oietud, Vene rukistele ruunatud, Vene kaerdele kasvatud. Õde akkas vennalta küsima, Kas sõjas neidu kallis, kaasa kallis? Vend aga kostis vastu jälle: Ei ole sõjas neidu kallis, kaasa kallis. Sõjas oli armas aljas mõeka; Kaunis kangepea obune, Kes peastis mehe sõjasta. Sõjas oli nõnda sormeluida Kui aga metsas pulgapuida. - See ka mu isa lapsepõline laul. H III 13, 546/7 (5) < Saarde khk., Kilingi v., Kaevoja t. - Hendrik Langholts (1893) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes peab sõtta minema. Kes peab sõtta minema? Mina pean sõtta minema. Kes tõi sõja sõnumida? Arak tõi sõa sõnumida, Vares see tõi vaenuhääli. Kis mull' kudas kindeida? Ema mull' kudas kindeida, Enamiku manna ikkes, Enam kui lõngu kindaesa. Õde mull' ajas ammesida, Enamiku manna ikkes, Enam kui lõnga ammenesa. Läksin aita ehtimaie, Kes tuli perra õppemaie? Õde tuli perra õppemaie: Veli hella vellekene, Kui sa saad sõtta minema, Ära sina sõida ehen sõa, pag. 547 Ega sina tandsi taga sõa, Ees on tuli punane, Taga on suits sinine. Keeru sõa keske'ella, Ligi lipukandijada. Veli või hella vellekene, Kui sa saad koju tulema, Ära sina tule ranna kaudu, Rand on täisä raipe päida. Ära sina tule Narva kaudu, Narv on täisa naiste päida, Ega reisi Riia kaudu, Riig on täisa riidlejada; Tule oma teeda tuttevada. Tullin mina koduje, Ei tunnud siis isa minuta, Ei tunnud siis ema minuta. Tulli sõsar tundis minda Oma aet ammesta, Oma koetu kindanesta. H III 14, 319/20 (2) < Kõpu khk., Puiatu v. - W. Piir (1889) tüübinimed kontrollimata Luust laev + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Mõistke, mõistke mehed noored, Täädke jälle naesed targad, Mis sääl meile tehtanesse, Viru kuuskede vilusse, Harju tammede tagaje. Viis on kirvest viilimassa, Sada saagi saagimassa, Tuhat nuga noolimassa! Laeva meile tehtanessa. Sai see laeva valmiesse, Saatsin laeva sõudemaie, Sõua laeva jõua laeva! Sõua isa õue alla, Sõua ema õue alla. pag. 320 Isa tule välja tunne poega! Isa tuli välja ei tunnud poega; Ema tule välja tunne poega! Ema tuli välja ei tunnud poega. See on vana pordu poega! Õde tule välja tunne venda! Õde tuli välja tundis venda Oma surmasuke'esta1 Oma koolikinnastesta Oma aetud hamme'esta. 1 (sukkadesta) H III 14, 357/8 (1) < Viljandi khk., Uusna v. - Jüri Täht (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Kes tõi sõasõnumida? kaske Arak tõi sõasõnume, kaske, Kissi piab sõtta minemaie, kaske, Veli alles veidikene, kaske Sõsar sõrme suuruene, kaske Ikka pia mina minemaie, kaske, Ikka pia kallis kadumaie, kaske, Läksin aita ehtimaie, kaske, Õde juurde nutemaie: kaske Vennakene noorekene, kaske Kui saad sõtta minemaie kaske, Ära hoia etteotsa, kaske Ära taha tahaotsa, kaske Keeruta keset sõdaje, kaske Iisi tuli punane, kaske Taga sii suitsu sinine, kaske Keskmised kodu tulevad, kaske Kui saad kodu tulema, kaske, Saad sa velle väl´la pääle, kaske pag. 358 Isa nurme nurga pääle, kaske, Saad sa isa väraville, kaske, Tule isa tunne poega, kaske, Tule veli tunne venda, kaske Tule sõsar tunne venda, kaske Isa tulli väl´la es tunne poega, kaske, Ema tuli väl´la es tunne poega, kaske Veli tuli väl´la es tunne venda, kaske, Õde tuli väl´la tundis venna, kaske Ku sii õde ära tundis, kaske, Oma kirju kinnastesta, kaske, Oma suvisukadesta, kaske, Oma aetud ametesta, kaske. H III 15, 93/5 (2) < Palamuse khk., Kaarepere - Helene Maasen (1891) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Mul oli veike vennakene Käharpea kanasikene, Pane minu ratsud rakke'eie, Mustad siilile siduge, Kõrusid kullale kuduge, Paadid pange pardelaie, Laugud laiule rahale, Kõrvid kullakopikisse. Ma läen välja võerusele, Kuuramaale vendadele. Mis mul vasta või tuleksi, - Vasta tuli Peipsi järve. Ma küll järvelta küsima: Kas see järve kannab minda, Kas kannab mehe hobusta, Kas ta kõigub kõrvi alla, Või ta langeb laugu alla, Või ta paugub paadi alla? Ei ta kõrgu kõrvi alla, Ega lange laugu alla, pag. 94 Ega pangu paadi alla. Sõitsin õe õue alla, Karjus kangepea hobune, Rahaline raputelen, Kalevine kaljatelen; Õde kargas õõnapuije, Vend ju tapuje taganes, Tunni seisan tundemata, Teise tunni teademata, Kolmandamal tunneti; Ase alla anneti; Ase vaus vaksa moad, Vaksa vaus, kaks kahanes, - Siis mind ära tunneti, Iste alla anneti Siis munege kanad, jõudke kanad, Meil on täna võeras tulnud, Kuuramaalt ju vennakene! - Hakkasin aru pidama, Meid on sõtta sõlmitudki, pag. 95 Vene väkke värvitudki, Mis maksab muretsemine, Kao hoole kandemine! - Õde mind kargas õppamaie: "Ellakene vennakene, Ä sõida sõ'a eella Ä sõida sõ'a järele Keera sõ'a keske'elle. Ligi lipukandijada. Esimesed elbitasse, Tagumised tapetasse, Keskmised kodu tulevad." H III 15, 648 (7) < Häädemeeste - Gottfried Törne (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Soldatilaul (Gudmannsbuch) Jumalaga, isad, emad! Jumalaga, õed vennad! Jumalaga, kõik maailm! Nüüd ei näh teid minu silm. Nüüd mind viidas venelaseks, Pantaks paunakandajasse; Nüüd pean ilma hulkuma, Mööda maada marssima Kus on hoone hulkujalle, Vui on maja marsijalle, Lusik vui liuda liikujalle. Ella veli, vellekenne! Kui sind viitaks venelaseks, Pantaks paunakandajasse, Kui sind sõtta sõlmitakse Kui sind väkke värmitakse, Sõas ei ole naine armas, Sõas on armas haljas mõõk, Kaunis kangepää hobu, Ella veli, vellekenne! Kui sind väkke värmitakse, Ära siis hoia etteotsa; Ees on tuli punane, Ära siis hoia tagaotsa, Taga on suitsu sinene, Keeruta käset sõda, Ligi lipukandajeida. Jumalaga, isad-emad! Jumalaga, õed-vennad! Jumalaga, kõik mailm! Nüüd ei näh teid minu silm, Kus me kulla kokku saame; Ja me ella ühte saame, Kulla kokku kukkumaie, Ella ühte helkimaie, Isa andas, taeva luudas, Paradieses, rohoaedas; Seal me kulda kokku saame, Kulla kokku kukkumaie, Seal me ella ühte saame, Ella ühte helkimaie, Jumalaga, isad, emad! Jumalaga, õed, vennad! Jumalaga, kõik mailm! Nüüd ei näh teid minu silm. H III 15, 668/71 (12) < Risti - Joh. Palmkroon (1879) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Oli kaksi musta pulli Läksin põllal kündima Vares tuli vaakudes pag. 669 Tõi mulle sõasõnumid Hüüdsin härjad vaule Ja pistsin piitsa peenderusse Läksin koju kuulama Kes meist nüüd sõtta läheb Isa on vana, ema on vana Vend mul väike vibu sees Isi aga pean sõtta minema. Läksin koju, kütsin sauna Kütsin omal viimist sauna Autasin omal viimist vihta Hakasin viimist vihtlema Õde tuli sauna õpetama Ära sina sõida sõa ees Ära sõida sõa taga Sõida keskele Esimesi heidetakse Keskmist koju oodetakse Väravuse vaadetakse Keertsin kõrvi, aasin halli Tulin aga isa väravuse Isa koerad aukuma Ja isa uksed paukuma Mis need koerad aukuvad pag. 670 Mina aga isad teretama Tere, isa, tunned poega? Ei see isa ei tunnud poega Keersin kõrvi, aasin halli Sõitsin ema väravus Ema koerad aukuma ja need uksed paukuma Ema tuli välja vaatema. Mis need uksed paukuvad Ja need koerad aukuvad Mina emad teretama: Tere ema tunned poega? Ei see ema ei tunnud poega Keersin kõrvi, aasin halli Sõitsin venna väravuse Venna koerad aukuvad Ja venna uksed paukuvad. Mina venda teretama Tere venda, kas tunned venda Ei see vend ei tunnud venda Keersin kõrvi, aasin halli Sõitsin õe väravuse Õe koerad aukuvad Ja õe väravad paukuvad Õde tuli välja vaatema Mis need koerad aukuvad ja need uksed paukuvad. pag. 671 Mina õed teretama Tere, õde, tunned venda? Jaa, see õde tundis venda. Kust se õde tundis venda? Oma kirju kinnastest Ja suure sukaviklitest Ja keeru paslepaeltest. H III 16, 438 (15) < Poolamaa < Laiuse khk. - Martin Napp (1890) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Vainul kakku valitakse, Sõaleiba sõtkutakse, Kelle kord on sõtta minna, Ei lähe isa ei lähe ema, Ega kõige vanem venda, Külab kõige noorem poega, Läks aga aita ehtimaie, Õde ette õpemaie, Ära sina heida ette lippu, Ega tansi taha lippu, Keera lipu keskella, Esimised elbitakse, Tagumised tapetakse, Keskmised kodu tulevad, Rakikene aukus õues, Minu süda põksus põues, Peaks ta kodu jo tulema. - Tule isa! tunne poega, Tuli isa ei tunnud poega, Tule ema tunne poega, Tuli ema ei tunnud poega, Tule vend ja tunne venda, Tuli vend ei tunnud venda, Tule õde tunne venda, Tuli õde tundis venda, Kulla õde kust sa mind tunned? Oma sinisukkadest, Vikelkirja kinnastest, Tule tuppa istu maha, Hakka neid sõasõnumid rääkima, Mis seal sõas tehakse? Seal on sõas sääreluida, Nii kui ajas teibaeida, Küljeluid kui ajas roikaid, Sõrmeluid kui meres pilliroogu, Mehe päid kui metsas mättaid Verd et hobusel saab ojada. H III 17, 42/3 (22) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Küll minu püüdsid püssid pista Püssid pista, laened lassa. Tallinna tinad tavata Püssid püüavad püisi Tinanooled tetresida. Kui minu sõlmeti sõdaje Värviti vene vägeje pag. 43 Ei õle sõas naine armas Naine armas, kaasa kallis. Sõas armas haljas mõõka, Kallis kangepää hobune Enamb on sõas meesta päida Kui on soossa mätta'aida Enamb sõassa küljeluida Kui on aias roika'aida Enamb sõas sõrmeluida Kui on aias teiba'aida Meri jookseb meesta verd Oitu on hovuste verd Koljuni kuninga verd Üle saapa sakste verd Pillipuhujad, trummilööjad Kõik on kroonuleivasööjad. H III 17, 248/50 (4) < Väike-Maarja khk. - Woldemar Rosenstrauch < (?) Krõõt Raag (?) Mai Astel (1894) Vt. lisaandmeid leheküljel 618/34. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene Üpas linna uulitsalle Kargas linna katukselle Sealt tõi sõjasõnumida Kes see tahab sõtta minna Kas läheb isa või läheb ema Või läheb kõige noorem poega Kõige noorem, kõige suurem Õde võttis õppetada: Käi lippu keske'ele Sest esimesed elbitakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad tagasi tulles. Sõitsin isa ukse ette Tule isa, tunne poega pag. 249 Tuli isa, ei tund poega - Vene mees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene saapad jallassa Vene kandsik kaendelassa Vene kindad käessa, Vene kirjad kinnastessa. - Sõitsin ema ukse ette Hirnus halli teista korda Tule ema, tunne poega Tuli ema, ei tund poega Vene mees, vene hobune. Vene piitsuke peussa Vene saapad jalassa Vene kandsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitsin venna ukse ette Hirnus halli kolmat korda Tule venda, tunne venda pag. 250 Tuli venda, ei tund venda Vene mees, vene hobune Vene saapad jalassa Vene kandsik kaendelassa Vene kindad käessa Vene kirjad kinnastessa Sõitsin õe ukse ette Hirnus halli neljat korda Tere õde tunne venda Tuli õde tundis venda Oma mees, oma hobune Oma piitsuke peussa Oma kandsik kaendelassa Oma kindad käessa Oma kirjad kinnastessa vend. Kulla õde, kust jo tunned? õde Sinisõrmi kinnastesta Punapale nukkidesta. H III 18, 40/1 (5) < Paide - O. J. Siiun (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Hellakene vennakene Kui lähed sõtta sõdimaie Ihu kerves halli mõeka Tee hästi terava rauda Mine siis sõtta sõdimaie Ära sõida sõja eessa Ära sõida sõja tagassa Sõida sõja keskella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse pag. 41 Keskmised koju tulevad Tule siis tuppa hella venda Istu meie tooli peale Persekille pingi peale Võta meie võida leiba Söö meie sealihada Katsu meie kanamunada. H III 19, 320 (45) < Halliste khk. & Paistu khk. - J. P. Sõggel < (?) Jaanus Sosi (Pime Jaanus) (1894) Vt. lisaandmeid leheküljel 323/4. tüübinimed kontrollimata Kägu kukub + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Kes meil kukub kuue pääle, Või laulab laia lindi pääle? Kägu meil kukub kuue pääle, Lõo laulab laia lindi pääle. Kes läits kukkudes kuusikusse, Laultes laane latvadesse? Kägu läits kukkudes kuusikusse, Lauluräästas laanedesse. Kes tõi sõasõnumida, Või kandis väljalt vaenukeeli? Kägu tõi sõasõnumida, Vares kandis vaenukeeli. H III 20, 28/30 (16) < Helme khk., Koorküla v. - Jaan Sulsenberg (1894) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Veli ella vellekene Seda ütle ma sinule Ku sa soad sõtta mineme Ärä sina sõita ehen sõda Ega tantsi taga sõa Keeruta keset sõdada Ligi lipu kandajata Ehen om tuli punane Taga suitsu sinine Keskel mõõga välkimine pag. 29 Halla raua elkimine Ole ei sõan naene armas Naene armas kaas ei kallis Sõan om armas allas rauda Kallis kange pää obune Esäkene ennekene Emäkene kallikene Ärä pia mina mineme Ärä pea kallis kadume Esä akas ikemaie Emä akas ikemaie Oh mu noori poegatanni Ärä lääd sina minusta Poega lääb sõtta mineme Kingib esäl kingib emäl Emäl and ta lehmä paari Esäl and ta härjä paari Vellel and sõa obese Sõtsil and ta suure sõle Emä läits lehmi nüssämaie Üits tal nisa nüssi verda Tõine nisa nüssi vetta Kolmas piima punase Neläs valge vattulise Esä läits ärgige kündamaie Härg murs jala mulgu pääle Tõise väänis väräti pääle Kolmande murdis mulla pääle Nelande murs niidu pääle Veli läits sõtta sõitamaie Sõta jätt sõa hobuse Sõts läits sanna vihtumaie Sõts sulat sanna suure sõle H III 22, 61/5 (1) < Otepää khk. - Joosep Silde < Ann Kütt (1895) Vt. lisaandmeid leheküljel 69. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Kes´ tõi sõasõnumida vares tõi sõasõnomida. Kes´ lätt sõtta minema Kas lätt Esa vai lätt Ema vai lätt väike veleke. Vanal velel paras minna paras minna para jäia. Vana veli väegä vannus väega vannus väega taples Esa valmist sõariistu ema aie udsuamet sõsar sõrmits kindisella. Mine sõa keske'ella vainuvangerde vahele iist küll sinu eideltase takast sinnu tappetase. Sõitsin sõitsin ellad vellad Sõisin esa tare lävele Tere esä tunne poiga Kost ma tunne oma poiga sõdamiis sõdaobune sõa vai varsu varsakene Sõasadul sel obusel sõaluuga lodjapuusta Sõakübär sul pääna sõamõõka sul vöölna sõasaapa sul jalana. pag. 62 Sõitsin sõitsin ellad vellad sõitsin ema tare lävele Tere ema tunne poiga. Kost ma tunne oma poiga Sõdamiis sõdaobune sõa vai varsu varsakene Sõasadul sel obusel sõaluuka lodjapuusta sõakübär sul pääna sõamõõka sul vöölna sõasaapa sul jalana Sõisin sõitsin ellat vellad sõitsini vele tare lävele tere vele tunne velle. Kost ma tunne oma vele. Sõdamiis sõdaobune sõa vai varsu varsakõne Sõasadul sel obusel sõaluuga lodjapuusta sõakübär sul pääna sõamõõka sul vöölna sõasaapa sul jalana Sõitsin sõitsin elad velad sõitsin tsõtsi tare lävele tere tsõtsi tunne velle Jah ma tunne oma vele. Kost sa tunnet oma vele omist kirivist kindist omist aetust ammist pallapooli pag. 63 palistuisist. Istu maha pengi pääle kaiba mulle oma hätä. Kui sääl sõan sõditas taga Narva tapeltase 1 Kas om sõan naene armas vai om sõan kaasa kallis Ei ole sõan naene armas. Naene armas kaasa kallis Sõan om armas hal´last mõõka Nii kui siin om viikeist Nii om sääl ka verekeist Nii kui siin om puukeist nii om sääl ka luukeist. 1 (veli olev ütelnu verd juvva saanu kivi padjas pää all ollu) ja. n. e. H III 22, 261/4 (4) < Rõuge khk. < Karksi khk. - H. Uuk (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesi tõi sõasõnumit Või nu kandis vainukeeled. Arak tõi sõasõnumit, Vares kanni vainukeeli. Kes siit saa sõtta minema Või siit saa vainu vajume, Esa vana velle noore Tädipoja tillukese Onupoja ullukese. Veli pia sõtta mineme Veli pia vainu vajume, Veli läits aita ehtimaie Sõsar perra õppamaie, Õppamaie ikemaie: Veli ella velekene Pane selga surma-ame pag. 262 Pane jalga surmasuka Pane kaala kalmurätik Aa kätte surmakinda. Veli ella velekene Selle õppa ma sinule Selle õppa õige'esta. Kui sa saat sõtta mineme Või sa saat vainu vajume Ärä sa sõita ihen sõa Ega tantsi taga sõa Keeruda keset sõda Ligi lipukandajet. Ihen o tuli punane Taga o suitsu sinine. Tulli venda jälle kodu Tulli esa õue pääle: Tule esa tunne poiga. Tulli esa es tunne poiga. Tule ema tunne poiga. Tuli ema es tunne poiga. pag. 263 Tuli veli es tunne velle Sõits ta õe õue pääle: Tule sõsar tunne velle, Tulli sõsar tundis velle Oma koet kindiesta Oma aet ame'esta. Võta sõsar võidu vikat Võta võidu mõõgakene, Mõse puhtes vainuverest Loputa vere lombikestest. Hall mul alla einu irnup Kuldakapja kaera karjup. Veli ella vellekene, Kas o sõan naine armas, Naine armas kaasa kallis? Sõsar noori linnukene Ole-ei sõan naine armas Naine armas kaasa kallis Sõas o armas al´las rauda, Kallis kangepää obene. pag. 264 Sii mu pästis Pärnumaale, Avitas mind Harjumaale, Tapelus nüüd talitatud, Vainuäälet vaigistatud... H III 22, 288/90 (4) < Kanepi khk., Pikajärve v. < Kanepi khk., Tamme v. - C. L..ping < Mari Säädus (1895) tüübinimed kontrollimata Kulla põlemine + Neli neidu + Venna sõjalugu Laulud meelelahutamiseks ; Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mäe kingu. Panni ma palu palama Ja mäekingu kerkinema Kes läits kirge kistutama Veri tulda vetitama. pag. 289 Sammetise saksakese Kalevit'se põisikese Näi, tuli pilve tulevat' Pilve pääl olli neli neitsit' Üits sääl kudi kuldakangast' Tõine lõksut lõuendit Kolmas paugut paberit Nel´las ikke omma velle. Sel´l olli veli sõtta viidu Sõja alla sõvvetu Püssi alla püvvetu Mõõga alla mõõdetu Täe alla tärgitu Mõõdi mina risti teie pääle Sooni sinu rinna pääle Kui nee risti mustas lääva Sis ma ole muressina Kui nee risti verda jooskva Sis ma sõ'an tapetu Kui nee risti valges lääva Sis me' lastas vallale. pag. 290 Kui nüid veli kaema tulli Aie obese kua lävele Obu irnus ütsi kõrda Es tunne sõtsi omma velle Aie aida lävele Obu irnus tõista kõrda Es tunne ema omma poiga Aie obu tare lävele Obu irnus kolmat kõrda Sis tuus ema omma poiga Sis tuus sõtsi omma velle Sis võts ema omma poiga Ümbre kaala ikseva. H III 23, 75/7 (62) < Haljala khk. - Anette Raid (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tuli sõjast nuori miesi Sõitis isa õue alla Ajas aisad akenesse Loogaküined künniksesse. Tule välja isakene Tule välja, tunne poega. pag.76 Kus võin tunda miesta nuorta Sõjamies sõjahobune Sõjapiitsuke pihussa Sõjakantsik kaendelassa. Tuli sõjast nuori miesi Sõitis venna õue alla. Tule välja vennakene Tule välja tunne venda Kus võin tunda miesta nuorta Sõjamies sõjahobune Sõjapiitsuke pihussa Sõjakantsik kaenelassa. Tuli sõ'ast nuori miesi Sõitis õe õue alla Ajas aisad akenasse Loogaküined künniksesse. Tule välja õde nuori Tule välja tunne venda Õde tuli tundis venna Oma koutud kuubedesta pag. 77 Oma säätud särkidesta Oma kindad on käässa Oma kirjad kinnastessa Oma saepad on jalassa Siis õde viis venna vilu magama Kandis külma kamberie Õde vennalta küsima Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis? Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune. Nõnda sõjas miehe päida Kui on soussa mätta'aida Nõnda sõjas miehe sõrmi Kui on aajas teiba'aida H III 23, 401/7 (13) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Jakob Tannenthal < Jaan Lepp, 75 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene, Aukus meie aavikussa. Kukkus meie kuusikussa Pea oli päeva tõusu poole, Saba oli Sandri mõisa poole Reakis meil sõjasõnumid. Kessi meilt sõdaje läinud. Kas läeb eite, või läeb taati, Või läineb minijameessi, Või läeb kõige noorem venda. Isa oli halli ahju peala, Vend oli veike kätkiessa See teab piimalapilad, See teab võila võerutada. Nuorel koorel kasvatada. Ei läind eite, ei läind taati, Ei läind minijameessa. Läksi kõikse noorem vend, Kõikse noorem, kõikse nõrgem, pag. 402 Kõikse viisim, kõikse virgim Kõikse uhkemad hobused, Kõikse kõrgemad kübarad. Kõikse suurem sõidusaani, Kõikse viksim vennakene. Õde hakkas venda õpetama: Vennakene, vennakene! Kui sina sõdaje läinud, Äe sõida sõja eessa, Sõida sõja keske'ella Ligi lipukandijaida. Esimesed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Siis hakkas sõjast tulema: Hüppa halli, kopsi kõrvi, Veereta veripunane! Sõida eide ukse ette, Aa ju eide hoovi alla, Halli jalad paku peale, pag. 403 Aisaotsad akenassa, Looka kulda reasta'assa. Eide koera haugatelles, Musti rakki raksateles, Hõbepüssi paugutelles. Tule eit ja tunne poiga! Tuli eit, ei tunnud poiga Võeras, mis võeras hobune, Võeras kui võeras kübara, Võera koutud kuuehõlmad Võera seotud searepaelad, Võera kindad käessa, Võera kirjad kinnastessa. Hüppa, halli, kopsi kõrvi, Veereta, veripunane! Aa ju memme hoovi alla: Halli jalad paku peale, Aisaotsad akenassa, Loaka kulda reastea'assa. Venna koera haugatelles pag. 404 Õues püssi paugatelle Tule venda, tunne venda! Tuli venda, ei tund venda, Võeras, mis võeras hobune, Võeras kuub, võeras kübara, Võera kootud kuueõlmad, Võera seatud searepaelad, Võera vammuksed vööla, Võera kindad käessa, Võera kirjad kinnastessa. Tuli venda, ei tund venda. Hüppa, halli, kopsa kõrvi, Veereta, veripunane! Sõida õe ukse ette, Sõida õe hoovi alla, Aisaotsad akenaie Looka kulda reastanaie. Õe koera haugatelle, Musta rakki raksutelle, Hõbe püssi paugatelle pag. 405 Tuli küll õde, ei tund venda, Tuli küll õde tundis venda. Oma mees, oma hobune, Oma kuub, oma kübara, Oma kootud kuuehõlmad Oma seatud searepaelad, Oma vammuksid vööla, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa. Õde hakkas vennalta küsima: Vennakene, vennakene! Reagi mul sõjasõnumid, Kuidas sõjas sõidetakse, Käsku pealeks käidaneksi. Kas on sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis? Vend siis kuulis, vasta kostis: Oh minu õde madala! Pese mu verine särki, Uhu urmased palakad pag. 406 Siis räägin sõjasõnumida, Kuidas sõjas sõidetakse Käskujalaks käidaneksi. Kas on sõjal naene armas, Memme armas, kaasa kallis. Vend ju kuulis jälle kostis: Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaas ei kallis, Sõjas oli armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune. Ma olin kolme keske'ella Mõekade helina seessa, Püssipaukude vahela. Pajunid kes palgenissa. Vend hakkas õde paluma: Oh minu õde madala! Peasta sa mind sõjasta, Venelase vestu alta, Mõekade helina seesta. Pajunid kes palgenessa. pag. 407 Õde siis kuulis, vastu kostis: Kuda ma sinugi peastan? Vend siis kuulis, vastu kostis: Sul on kolm heada põlle: Üks oli hõbedakarva Teine on ju kuldakarva, Kolmas vana vaskikarva. Anna see parem minule! Õde kuulis, vastu kostis: Enne lahkun põlledesta Kui oma viksi vennasta. Harju-Jaani kihelkonna Annia valla liikme Jaan Lepp'a (75 aast. vana) suust 6 februaril 1896. H III 23, 682/3 (3) < Paistu - M. Aitsam (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Viiti mind nooren sõdaja. Poisikesen Poolamaale, Vähikesen väe pääle, Latsekesen laendiku. Tulin ma vanan tagasi. pag. 683 Alle'p noori seegi näidu, Alle'p lehib seegi leppä, Alle'p kurdi seegi kuuske, Alle'p kasve seegi kaske: Alle'p noori seegi näidu, Kedäs hoisi ma omale, Kedäs mängäti mäela, Üles ma võti üpitasi, Maha pani mängätasi, Kelleg' ma muruh magasi, Kelleg' kõlgussin kõndi, Kellel kihla kätte anni, Sõrmusse kätte lähäti. Pandi poni põlve pääle. Alle'p noori seegi näidu, Alle'p lehib seegi leppä, Alle'p kurdi seegi kuuske, Alle'p kasve seegi kaske, Alle'p noori seegi neidu, Kedas ma hoisi omale. H III 27, 33/9 (25) < Kadrina khk., Palmse - J. S. (1896) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Venna sõjalugu Töölaulud ; Lüroeepilised laulud Lähme Luojalle luole Maarijalle heinamaalle Luoja luogu võttemaie Maari heina niitemaie. Leidsin neiu kaare alta Mis oli neiu põlle alla? Poeg oli neiu põlle alla. Mis oli poja puusa pealla? Kerves poja puusa pealla Mis oli kerve nurga pealla? Luast oli kerve nurga pealla Mis sest luastust raiutakse? Tuba viieviiruline Kamber kahekandiline Mis seal tuas tehtaneksi? Sõtkutakse sõjaleibu Vaalitakse vaenukakku Kes sie meist sõdaje lähneb? Kas läeb isa, vai läeb poega? pag. 34 Vai läeb kõige nuoremb venda, Kõige nuoremb, kõige pikemb, Kõige uhkema hobuse Kõige kõrgema kübara? Kes läks venda saatemaie? Õde läks venda saatemaie: Ära, ära vennikene Ära sõida sõja iessa Ära sõida sõja tagana Sõida sõja keske'ella Alla haljaste odade Ligi lipukandijada Esimised heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. - Kui sa saad kodu tulema Ära tule mere kautu Meri on täissa mieste päida Ära tule Narva kautu Narv on täissa naeste päida pag. 35 Ära tule Koiva kautu Koiv on täissa kuolja'aida Tule sa kohe koduje Tule oma tehtud tieda Kust on isa enne käinud Enne käinud, jäljed jätnud Mis tal jäenud jälge peale? Kuld tal jäenud jälge peale Mis tal sammusse sadanud? Hõbedat sammusse sadanud. - Venda sõudis, venda jõudis Sõitis hiied, sõitis länned Põigiti põhise puole Risti-rästi Riia puole Maha lõi Mauste saksad Kummuliste Kolga saksad Seljaliste Selja saksad Pikaliste Pikva saksad Puoleks lõi poe-emandad Puoleks lõi poeisandad pag. 36 Siis jäi üksi hulkumaie Ei old kinnivõttijada Ahnel haua kaevajada. Hakkas siis kodu tulema Sõitis isa õue alla Õue alta akkenasse Hobu all tal hirnastelles Ratsu pead ta raputelles Kõrbi pead ta kõigutelles Linalakka liigutelles. Tule isa tunne poega Isa tuli, ei tund poega: Vene mies, vene hobune Vene piitsuke pühussa Vene saapad on jalassa Vene sukad suabastessa. Sõitis ema õue alla Õue alta akkenasse Hobu all tal hirnastelles Ratsu pead ta raputelles pag. 37 Kõrbi pead ta kõigutelles Linalakka liigutelles Tule ema tunne poega. Ema tuli, ei tund poega: Vene mies, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene saapad on jalassa Vene sukad suabastessa. Sõitis õe õue alla Õue alta akkenasse, Hobu all tal hirnastelles Ratsu pead ta rapsutelles Kõrbi pead ta kõigutelles Linalakka liigutelles Tule õde, tunne venda Õde tuli, tundis venda Oma kuutud kuubedesta Oma seatud särkidesta. Oma mies, oma hobune Oma piitsuke pühussa pag. 38 Oma kantsik kaendelassa Oma saapad on jalassa Oma sukad suabastessa Oma kindad on käessa Oma kirjad kinnastessa. Õde hakkas vennalta küsima: Kas on, kas on vennikene Kas on sõjas naene armas Naene armas, kaasa kallis? Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune. Kes peastis mehe sõjasta Kas on, kas on vennikene Kas on sõjas meheverda? Küll on sõjas meheverda Nagu maa peal allikaida Kas on, kas on vennikene Kas on sõjas mehe päida? Kull on sõjas mehe päida Nii kui maa peal mätta'aida pag. 39 Kas on, kas on vennikene Kas on sõjas meheluida? Küll on sõjas meheluida Nagu maa peal kandusida. H III 27, 77 (1) < Jüri khk. - Jaan Saalverk < Mart Rosenfeldt, 65 a. (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Üks poiss läks Narvast naista võtma Peeterburist põlle ostma, Laskis halli sadulasse, Sõitis pruudi õue alla, Tule pruut ja tunne mind, Tuli pruut ja ei tund mind. Sõjamees sõjahobune Sõjapiitsuke peusse, Sõjakirjad kindaessa, Sõjasaapad jalgaessa, Sõitsin teise neidu juure, Tule neiu tunne mind, Tuli neiu tundis mind. Oma mees oma hobune Oma piitsuke peussa, Oma kirjad kindaessa, Oma saapad jalgaessa, Tule tuppa istu maha Rohelise laua taha, Joome kosjaviinad ära Siis teeb kirikisand kära, Peame ka pitkad pulmad Kui on head sõiduilmad. Laulis Mart Rosenfeld, noorespõlves teul käies teiste käest õpinud, praegust 65 a. vana. H III 27, 145/9 (1) < Vändra khk., Lelle - H. Lemberg < Mai Reinauss (1896) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mis seal meie õue alla Meri seal meie õue alla Mis seal mere keske'ella Tamm seal mere keskella Mis seal tamme oksa peal Sõel seal tamme oksa peal Mis seal sõela põhja peal Sõlg seal sõela põhja peal Mis seal sõle kollu peal Sõrmus sõle kollu peal Mis sääl sõrmuse ääre peal Kägu seal sõrmuse ääre peal Mis see kägu meile kukkub Kägu kukkub meile kurva Kukkub sõasõnumida Kes see meilta sõtta läheb Isa vana, ema vana Kõige noorem vend küll läheb pag. 146 Õde läks venda õpetama: Võta tallist täkukene Latterista lauku ruuna Võta piitsuke peusse Aidast varnast vaskivaljad Aidast kapist kirjudkindad Aidast kirstust kuldkübara Ära sina sõida sõa ette Ära sina sõida sõa taha Sõida sõea keske'ella Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad. Seitsme aasta pärast tuleb vend sõast tagasi. Sõida, sõida ruunukene Sõida isa ukse ette Isa koera haugutille Isa tuli õue vaatamaie "Tere isa, tunne poega" pag. 147 "Jumalime! Ei ma tunne Vene mees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kirja kindaessa Vene vaskivaljaeida Vene kuldane kübara." Sõida, sõida ruunukene Sõida ema ukse ette Ema koera haugatile Ema tuli õue vaatamaie "Tere ema! Tunne poega!" "Jumalime! Ei ma tunne Vene mees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene vaskivaljaeida Vene kirja kindaessa Vene kuldane kübara." Sõida, sõida ruunukene Sõida venna ukse ette Venna koera haugatille Vend tuli õue vaatamaie pag. 148 "Tere venda, tunne venda" "Jumaleme, ei ma tunne Vene mees, vene hobune Vene piitsuke peussa Vene kirja kindaessa Vene vaskivaljaeida Vene kuldane kübara Sõida, sõida ruunakene Sõida õe ukse ette Õe koera haugatille Õde tuli õue vaatamaie "Tere õde, tunne venda!" "Jumalime, küll ma tunnen Oma mees, oma hobune Oma piitsuke peussa Oma vaskivaljaeida Oma kirja kindaessa Oma kullasta kübara Vii aga talli täkukene pag. 149 Latterisse lauku ruuna Tule tuppa, istu tooli Aea mulle sõajuttu: Kas on sõeas naene armas Naene armas, kaasa kallis?" Õekene ellakene Masajalgne maalikene Ei ole sõas naene armas Naene armas, kaasa kallis Sõeas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes päästa mehe sõeasta Suurtükkide seasta Linna vallide vahelta. H III 27, 279/81 (1) < Vigala khk. - M. Aitsam (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõjasõnumida Kes tõi sõjasõnumeida, Kes see kandis vaenukeeli? Arak tõi sõjasõnumeida, Vares kandis vaenukeeli. Kes läheb meilta sõdimaie? Kas läeb isa, või läeb venda? Ei läinud isa, ei läinud venda, Läks aga noorem pojukene Oma uhke halliga, Kuldakapja kõrviga. Poeg läks aita ehtimaie, Õde juure õpemaie: "Pane selga surmasärki, Pane kaela kalmurätti, Võta kätte koolekindad! Oh minu hella vennakene, Ära sõida sõja eessa, pag. 280 Sõja eessa, sõja taga, Sõida sõja keske'ella, Kus on ümber hulka mehi, Liigu ligi lipukandjat! Esimehed heidetakse, Tagumised tapetakse, Keskelkäijad koju saavad!" Tuli venda jälle kodu, Sõitis isa ukse ette: "Tule isa, tunne poega, Tule ema, tunne poega!" Ei seal isa tunnud poega, Ei ka ema tunnud poega. - Sõitis õe õitsva õue: "Tule õde, tunne venda!" Tuli õde, tundis venda Oma surmasärgikesest, Kaunist kalmukaelarätest, Oma koolekinnastesta. Kuule, kulla vennakene, pag. 281 Kas on sõjas kaasa armas, Kaasa meeles, kodu keeles? "Oh, mu õitsev õekene, Sinisilma sirgukene, Hõbepeada õekene! Sõjas on armas haljas mõeka, Kõliseja kõver rauakene, Meeles meeste võitlemine; See mind peastis Pärnumaale, Avitas mind Harjumaale, Õitsva õe õue peale. - Tapelus nüid talitatud, Sõda suurta suigutatud, Vaenuhealed vaigistatud!" H III 28, 355/8 (1) < Kõpu khk. < Halliste khk., Kaarli v. - J. Laarmann < Reet Saar (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Soldati laul. Kiri tulli keiserista Raamat tulli Rantsusesta Mihi vaja miilidsas Poisse vaja polgu pääle Väiksid mehi väe pääle Naisi-latsi laeva pääle. Emakene ennekene Sõtta pea mina minema Vainu pea mina vajuma. Sõaleib om sõkkeline Vainukakk oo kanepine. Emakene ennekene Ole-ei sõan naine armas Naine ei armas kaasa ei kallis; pag. 356 Sõan oo armas haljas mõõka Kallis kangepää hobene Pästab mehe sõasta Mehepoja Poolamaalta Naise-latse laeva päälta. Veli läits aita ehtimaie Sõtsi perra õppemaie Õppemaie ikkemaie: Veli hella vellekene Heida sa selga surmasärki Jalga aa sa surmasukka Päha pa' surmakübare. Veli hella vellegene Kui sa saad sõtta minema Ära sa sõida ehen sõa Ega tansi taga sõa. Veli hella velleke Keerute keset sõdaje pag. 357 Ligi lipukandajade Ehen oo tuli punane Taga oo suitsu sinine Edimisi eidetasse Tagumisi tapetasse Keskmise kodu tuleve. Veli helle vellekene Kunes ma kodu uute? Sõsar noori linnukene Näed sa oja urventeved Oja urve vee virve Kuuled koera aukuvede Rakkaisi raksuvada Siss sa mu kodu uute. Kuuli koera aukuvede Joosi välla vaateme Usse tulli hobu verine Tarre tulli saabas savine pag. 358 Sõamees sõahobene Sõapiitsa tal peona Sõakantsik kannelina. Kust ma tuusi hella velle? Oma kirju kindesta Oma aet ammesta Säält ma tuusi hella velle. H III 28, 387/9 (18) < Suure-Jaani khk. - M. Käär (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumid Harak tõi sõa sõnumid Kesi vaksus vainukeeli Vares vaksus vainukeeli. Kesi meilt sõtta lähavad? Isa vana ema vana Veli alles veikene Sõsar sõrme suurukene. Mina pean ikka minema, Läksin aita ehtimaie Õde tuli juure õppema: Pane selga surmasärki Pane jalga surmasukad Võta kätte surmakindad Pane päha murekübar. Kui sa saad sõtta minema Ära helki ette sõa Ära tantsi taha sõa Keerita keset sõda. Ees on tuli punane pag. 388 Taga on suitsu sinine Keskmised kodu tulevad. Kui sa saad kodu tulema Ära tule mere kauda Meres palju meeste päida Ära tule Narva kauda Ära juu mere vetta. Tule isa õue alla Seal on kolme allikada Joo ise jooda hobune. Kuulsin koera haukumaie Jooksin välja vaatamaie Koer haukus teista korda Jooksin välja vaatamaje Pea tal paistis pealta metsa Jalad alta arva metsa Keha keskelt keeru metsa. Koer haukus kolmat korda Jooksin välja vaatamaje Veli aida ukse ette pag. 389 Jooksin tuppa ütlemaje: Isa tule tunne poega. Isa tuli ei tunnud poega. Ema tule tunne poega, Veli tule tunne venda. Veli tuli ei tunnud venda. Õde tule tunne venda. Õde tuli tundis venna Oma aetud hamesta Oma surmasukkadesta Oma kirju kinnastesta Oma kullatud kübarast. Veli hella vellakene Räägi ka mul' sõjajuttu. Õde noori linnukene Ei kanna süda kõnelda; Pese mu hame veresta Hari mu saapad sabista Ihu minu haljast mõõka Pese tuppe tore'esta Siis kannab süda kõnelda. H III 28, 463/5 (1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v. - E. J. Õunapuu < Eeva Puru (1897) tüübinimed kontrollimata Lähme loojale loole! + Kulla põlemine + Venna sõjalugu Töölaulud ; Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Kus me' läh'me kolmekesi, Üle nurme neljakesi, Üle välja viiekesi, Üle kesa kuuekesi? Lähme Loojale loole, Mariale heinamaale. Mis see Mari meile maksab? Kuus kullavöökesta, Sada siidirätikeste. Kus me' need kullad koome, Kus me' siidi seome? Küime' kübara peale, Väime' värava peale, Ämma padja pööri peale. Süttib see padi põlema - Keda mina kutsun kustutama? Kutsun kuu, kutsun päeva. Ei tulnud kuu kutsudes, Ega päeva paludes; pag. 464 Tuli siis kuu sulane Päeva pikem poisikene, See tõi pilved tullessagi Teised pilved minnessagi. Pilves olid veepisarad, Pisaras oli hani haljas, Hani hall, saba sinine; Saba peal oli saksa säng Saksa sängis Kalevi poega; See tõi sõja sõnumid. Hellakesed, vennakesed, Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole, ei ole, hellad vennad, Ei ole sõjas naene armas, Ei ole sõjas kaasa kallis. Sõjas on armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Kes peastab mehe sõjasta; Vennad noored Venemaalta pag. 465 Poisid noored Poolamaalta. H III 28, 513/4 (33) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. - Helene Maasen (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui sa üle Narva lä'ä Ärä Narvast vetta joogu pag. 514 Narv on täüs naiste päid. Kui sa üle Türnü läät Ärä Türnust vetta joogu Türn om täüs tütriku päid. Kui sa üle Koigu läät Ära Koigust vetta joogu Koik on täüs kooljaluid. H III 29, 742/5 (6) < Krimm < Kuusalu khk. - Chr. Salström < Eeva Aaman (1899) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vend läks soideldes sodaje Pääd aga väändajes vägeje Vend tuli soideldes soasta Pääd aga väändäjes väästä pag. 743 Kehä tämäl paistus paksust metsäst Jalad alta harva metsä Soida soida halli ruuna Hobu oli alla kui see ahju Mees oli päällä kui see päivä Soitis emä oue pääle Emä koera haugutanne Emä rakki raugatanne Emä tuli oue vaatamaie Mes see koera haugatanne Ja see rakki raugatanne Emä ei tundend poigadasa Kübärastä kinnastesta Sadulasta saabastesta Kodu kootud kuubedesta Poig küsüs emält juuakseni Siis hakkas hale tulema Vesi silmäst veeremaie Soida soida halli ruuna Soida venna oue pääle pag. 744 Venna koera haugatanne Venna rakki raugatanne Vend tuli oue vahtimaie Mes see koera haugatanne Ja see rakki raugatanne Vend ei tundend vendadasa Vend küsüs vennalt juuakseni Siis hakkas hale tulema Vesi silmäst veeremaie Soida soida halli ruuna Soida oe oue pääle Oe koera haugatanne Oe rakki raugatanne Ode tuli oue vahtimaie Mes see koera haugatanne Ja see rakki raugatanne Ode tuns vendadasa Kübärästä kinnastesta Sadulasta saabastesta Oma kootud kuubiesta pag. 745 Oma säätud särkiesta Vend küsüs oelt juuakseni Ode toi olut juuakseni. H III 29, 759/63 (1) < Setu, Werchjoustje k. - Joh. Oskar Rütli < Iwan Petrowi naine Awdotja (1901) tüübinimed kontrollimata Mõõk merest + Mõõk merest + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulli üles hummogul, Inne vara valgõ'õtõ. Miä oli tüü edimäne, Koa oli huuli hummogulla. Sorõ oli suu mõskmine, Käpe oli jala kängmine. Lätsi mere veere pääle, Lätsi Piusa perve pääle. Suga ol´l mul kullanõ käen, Lapilaud ol´l hõbõhõnõ. Naksi pääd sugima, Vahalatva lahotama. Suga mul merde suigahtu, Lapilauda mul lamõsi. Kedä ma saadi otsima, Otsima ja löüdemä. Saadi ma orja otsima, Nõvvoliku nõudema Saa-s tol orjal otsitus, Nõvvõlikul nõvvõtus. Ori otsõ erämaida, Nõvvolik jäll' nõopuida. pag. 760 Uma läts vel´o otsima, Otsima ja löüdemä. Kargsi sis kaalani vette, Olõni sis oidoma. Miä sis rindu riibunõs, Koa sis kurja kangelahe? Mõõk sis rindu riibunõs, Kannus kurja kangelahe. Kelle ma tuu mõõga annassi? Sõsarõlõ ma tuu mõõga annassi, Sõsarõlõ tuu kullatsõ kannusse. Sõsarõl tul´l kõrd sõtta minna, Velil nooril kodo jääda. Istõ sis sõsar innäst ehtma, Kävi sis jalgo kängimähe Imä otse ehtid, Imä kande kaalasid, Sõsar sõrmkindid. Vel´o sis küündü küsümähe, Vel´o sis nõssi nõudemahe: "Sõsar mu hellä linnukene, Kui tulõ sääl sõda merele, Kui tulõ sis vainu vainiäle, Kas om siis söand sisse süüta, pag. 761 Kas om julgo pääle joosta, Kas mõistad mõskõ mõõgavart, Mõistad pühkü püssäperrä?" "Mõista-i ma mõskõ mõõgavart, Mõista-i ma pühkü püssüperrä, Olõ-i mul julgo pääle joosta Olõ-i mul süänd sisse süüta." Istõ sis vel´o esi ehtimä; Imä sis otse ehtid, Sõsar sis sõrmõkindid, Esä sis hobõse ehiti, Vel´o varsa valmisti. Nakas sis vel´o veerümähe Imä sis küünde küsümä, Imä sis nõssi nõudema: "Kunas mi sinno kodo ooda, Kodo ooda, tarrõ taha?" "Inne ti minno kodo uutku, Kodo uutku, tarrõ tahtku, Koni paiu putsale löövä, Imälepa lehele lääva." Lätsi ütsi üükene, Pääle iks paar päiväkesi. Tul´l iks sõda murole, Tul´l iks vainu vainiäle. Sõa iks suuremba küsüsse pag. 762 Vainu iks hirrä vaidlõse: *1 pag. 763 "Tulõ esa, tunne poiga Tul´l iks esä tunnõ-s poiga Sõa jäl'ki suuremba küsüsse Vainu herra vaidlese: "Tule iks, veli, tunne veljä." Tul´le vel´o, tunnõ-s veljä. Sõa jäl'ki suuremba küsüsse Vainu herra vaidõse: "Tulõ iks ima, tunne poig" Tul´le ima, tunnõ-s poiga. Sõa jäl'ki suuremba küsüsse Vainu herrä vaidlese: "Tulõ sõsar, tunne velja." Tul´le sõsar, tuuse veljä Kirivist kindist, Kannusperä kaputist. Jala iks jäänu jalussehe, Sõrme suitsihe sulanu. Sõsar tegi iks kolme lipõ Tegi iks lipõ linovkist, Makõ lipõ maasikist, Kolmanda iks kuremarjost. Mõssi iks jala jalussist, Sõrmõ iks suitsetest sulati. Veli tul´l iks kodo tarõhehe, Astõ kodo ausahe. Tul´le tarrõ, tunnõ-s essä; Tul´le majja, tunnõ-s mammat. *1 Kiilumärgid elneva ja järgneva rea vahel: tõenäoliselt ärajäänud ridade vahele paigutamiseks, vt lk 763 H III 29, 823/8 (17) < Setu, Vilo v., Porovinka (Borovinka) k. - Joh. Oskar Rütli < Anna Iwanowa, 19 a. (1901) tüübinimed kontrollimata Mõõk merest + Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Näiokõnõ noorokõnõ Ärge helmi sallida pag. 824 Uibutse usse pääle Kadajatse kaase pääle Tammitse iks taro pääle Kodojärve kolga pääle Vele mere veere pääle. Helm iks merde veerähtü Sora suurte võrenduhe. Näio oido otsimahe Näio kaaldu kaemahe Kedä ajja otsimahe Keda kaalutella kaemahe? Ai' iks vel´ot otsimahe Imekana kaemahe. Ega iks vel´o helmi otsi-s Imekana sorra kae-s Vel´o otse viljamaid Imekana kaaramaid. Läts iks esi otsimahe Kaaldu esi kaemahe Kargsi iks vette kaalani Olõni iks upunguhe. pag. 825 Mis iks pihta putusigi Midä kaala sis kargasi? Mõõka iks pihta putunõs Kannus iks kaala kargasi. Lätsi iks mere veere pääle Lätsi Piusa perve pääle Näi' iks mehe mere pääl Naese Narva kaalan. Miis iks mereh puid ragi Naene Narvah kangast kudi. Näio küündü küsümähe: Kas sa näid mino helme Sorra sorohtelevat? Kelles ma mõõga seo tõota Koole kullatsõ kannusse? Tolle mõõga ma tõota Kellel kõrd om sõtta minnä. Sõsaril iks ol´l sõtta minna Velil nooril kodo jääda. Näiokõnõ noorõkõnõ Lätsi aida ehtimähe Päälikuhe pähtimähe pag. 826 Löüsi ehte ikevat Kaalatse kahetsevat. Näio küündü küsümähe: Midä ti ehte ikete Kaalatse midä kahetsede? Toda iks ike näiokõnõ Jää-ei pääle pandijat Kuna ei kohe minejät. Vel´o nakas sõtta minemähe Sõsar küündü küsümähe: Kuna sinno kodo ooda Kodo ooda tarrõ taha? Sõsar iks hella linnukõnõ Sis sa minno kodo ooda Kodo ooda tarrõ taha Ku iks saa uja usse alla Läte tarõ läve alla. Näiokõnõ noorekõnõ Lätsi välja kaemahe Löüsi vel´o väräjilta. pag. 827 Vel´okõnõ noorokõnõ Ärä iks sa tarrõ tulõ. Sõsar iks hellä linnukõnõ Milles muru teil muatse Tareläve tahmatse? Vel´okono noorõkõnõ Selle meil muro muatse Siit ma tapi talli ratso Verevä vihasteli. Ega iks vel´o tarrõ tulõ-s. Kiä lätse kodo kutsumahe? Sis imä lätse kodo kutsumahe Läts sis majja manitsema: Tulõ sa tarre mino poiga Kaldu tarre imekana. Imäkene helläkene Mille teil moro muatse Tarõläve tahmatse? Siih puskli pulli härä Maadli lehma madala. Viirdu iks tarrõ noore vel´o Kaldu tarrõ imekana. pag. 828 Nakas ta naista võttemahe Ubasuud ostemahe Tahtse tuule talole Ihas iks tuule eläjäle Värä koh ette iks kasunu Aia iks omma Luuja luudu. H III 29, 880/3 (17) < Viljandi khk., Uusna v. < Setu - Mart Ewert < Juuli Pille (1901) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Venna sõas käik. Tulli üles hummogulla, Inne vara valeget; Mõsi suu suie pää, Kängi aia aujala, Pääle pika pääväjala; Lätsi mõtsa kõndimahe, Hummogulla ulkimahe. Mia ma lövsi minnenänni? Koa kodu tullenänni? Lövsi piiri pedäjid, Lövsi saare sarrapuid. Keä ol´l*1 piiri pedäjen? pag. 881 Piho oli piiri pedajin, Sisko saare sarrapuin. Piho kirja kerjuteli Sisko raie raamatuhe. Tõie kodu paja pääle Panni kodu paja pääle, Tõie kirja kivotahe. Sõsarila sõtta minna, Velil nooril kodu jäia. Kündi vel´o küsümähe, Nõssi vel´o nõudimähe: "Kas om julgu pääle joosta? Kas om süant sisse lüvva?" Nuo lausi meelestänni, Oma meele poolestänni: "Ole mul julgu pääle joosta, Ole mul süänt sisse lüvvä." Nakas vel´lo ehtimähe, Kääni jalgu kängimähe. Imä otsõ ehtid; pag. 882 Sõsar sõlm kindid; Esä vuulits vehmrid. Saie vel´o ehitedüs, - Iste Jeesus ede pääle, Püha Maarja perä pääle Vello keeräs keskehe. Nakas vel´o minemähe, Imekana kalumahe. Kündi ime küsemähe, Nõssi ema nõudemähe: "Kunas poiga kodu uuta? Kodu uuta tarre tahta? Lausi poja meelestänni, Oma meele poolestänni: "Inne minnu kodu uutku-i Inne minno tarre tahtku-i Paiupudsust pudru keedad, Lepälehest leiva kütsät, Siis läheb vares valgesta Kaarna kullakarvalesest, pag. 883 Siis nakka poiga kodu uutma, Kodu uutma, tarre tahtma. Naka poiga kodu uutma. Pajuputsust pudru keedi, Lepälehest leiva kütset: Lätsi vares valgesta, Kaarna kullakarvalesest. Naka siis poiga kodu uutma Kodu uutma tarre tahtma. Ärä siis poiga kodu tuli. "Tule esä tunne poiga Sirgist saapist!" Tuli esä tunne-es poiga. "Tule imä tunne poiga!" Tulli imä tunne-es poiga. "Tule sõsar tunne veljä!" Tuli sõsar tundsi vele, Kirivist kindist tundsa vele. *1 sõnas tagurpidi j H III 30, 108 (6) < Tallinn - Karl Robert Uuk (1903) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes meist saa sõtta mineme, Või meist vainu vajome, Esä vana, velle noore, Sõsar sõrmesuurune. Veli ellä vellekene, Kui sa saad sõtta mineme, Vainuväl´lä vajome, Ära sõita ihen sõda, Ega tantsi tagan sõa, Keerude keset sõdada, Ligi lipukandajeta, Ehen oo tuli punane, Tagan suitsu sinine. H III 30, 149/53 (15) < Jõelähtme khk., Maardu - Mart Kurga (koguja) & Karl Kurga (saatja) < Marie Kurga tüübinimed kontrollimata Millal saan omile? + Venna sõjalugu Laulud abielust ; Lüroeepilised laulud Millal lähen mina isale, millal lähen mina emale, millal veeren vendadele, millal õerutan õele? Sügise jõed sügavad, kevade on laened laiad talvel teeda tuisulised, suvel suuremad palavad. Hobu upub mul ojasse, lauku ruuna laenetesse, kõrbi ruuna kõrkjastesse, tuhkur kukub tuisu kätte, poat kardab kanget palavat. Sõida, sõida, musta ruuna, lase traavi lauku ruuna, veereta veripunane, käi mul hästi kimlikene, sõida isa õue alla! pag. 150 Isa koerad hauguvad, õuepallid pauguvad, raudarakid raksuvad. Aja aga aesa akenasse, kuldalooka räästa'asse, tule isa, tunne poega! Isa tuli õue tunnistama: võeras mees, võeras hobune, võera seatud säärepaelad, võeras piitsuke pihussa. Sõida, sõida, musta ruuna, lase traavi lauku ruuna, veereta verepunane, käi mul hästi kimlikene, sõida ema õue alla! Ema koerad hauguvad, õuepallid pauguvad, ja raudarakid raksuvad. Aja aga aesa akenasse, kuldalooka räästa'asse, pag. 151 tule ema, tunne poega! Ema tuli õue tunnistama: võeras mees, võeras hobune, võera seatud säärepaelad võeras piitsuke pihussa. Sõida, sõida, musta ruuna, lase traavi lauku ruuna, veereta veripunane, käi mul hästi kimlikene, sõida venna õue alla! Venna koerad hauguvad, õuepallid pauguvad, raudarakid raksuvad. Aja aesa akenasse, kuldalooka räästa'asse tule venda, tunne minda! Vend tuli õue tunnistama: võeras mees, võeras hobune, võera seatud säärepaelad, võeras piitsuke pihussa. pag. 152 Sõida sõida musta ruuna, lase traavi lauku ruuna, veereta veripunane, käi mul hästi kimlikene, sõida õe õue alla! Õe koerad hauguvad, õuepallid pauguvad, raudarakid raksuvad. Aja aesa akenasse kuldalooka räästa'asse, tule õde, tunne minda! Õde tuli õue tunnistama: võeras mees, võeras hobune, võera seatud säärepaelad, võeras piitsuke pihussa. Sõida sõida musta ruuna, lase traavi, lauku ruuna, veereta veripunane, sõida neiu õue alla! Neiu koerad hauguvad, pag. 153 õuepallid pauguvad, raudarakid raksuvad. Aja aesa akenasse, kuldalooka räästa'asse, tule neidu, tunne peigu! Neid tuli õue tunnistama: oma peig, oma hobused, oma seatud säärepaelad, oma piitsuke pihussa. H III 31, 32 (22) < Tarvastu khk. - A. Rennit (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõamees. Kessi tõi sõasõnumi? Harak tõi sõasõnumi. Kessi vaakus vainukeeli? Vares vaakus vainukeeli. Kessi peab sõtta minema? Veli peab sõtta minema. Veli läits aita ehtimaie Mina perrä ikkemaie: Aja selgä peeni amme Kui see utsu aia pääle Võta kätte kirju kinda Kui see uhke oaäitse. Veli ella vellekene Ära hoia ette sõa Ehen om tuli punane, Ära hoia taga sõa Taga om suitsu sinine. Hoia ligi lipukandjat Lipukandjat trommilööjat. Lipukandja kange meesi Vastu vaenlast võitlemaie Suuritükke surumaie Püssiraudu rapsimaie. Trommi põrin tüki mürin Paneb vaenlast pukkamaie Koduteeda kargamaie. H IV 1, 264 (7) < Väike-Maarja khk. - K. J. Haus (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui mind viiaks soldatiks. Sinel selga seadetakse, Mõek mull' vööle mõedetakse, Püss mull' kätte annetakse. Ei see käinud käta mööda, Ega see jooksnud jalga mööda. See käis hella hinge peale, Kaunikese kaela peale, Lõokese lõõri peale. Siis hakkasin koju tulema. Sain mina isa õue alla. Tere armas aja teivas, Suud annan värava sammas, Kaela hakkan kaevu kooku. Tule isa, tunne poega. Tuli isa, ei tun'd poega; Sõjamees, sõja meheke. Sõja kindad käessa, Sõja kirjad kinnastessa. Siis mina hakkasin ütlemaie Haledaste rääkimaie. Siis tuli isa, tundis poega. Oma poeg oma pojuke, Sõja mees sõja mehike. H IV 1, 311 (10) < Koeru khk., Liigvalla - Hans Wilder (koguja) & Richard Rapin (saatja) (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella vennakene, Kui lä'äd sõtta sõitemaie, Väe hulka vehkimaie. Ära sõida sõa eessa, Ära sõida sõa tagaje, Sõida sõa keskeelle! Esimesed helbitakse, Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. Sõitsin isa õue'eni: Tere isa, tere ema, Tere noori venna naine! Ei tund isa, ei tunud ema, Ei tund noori venna naene. Sõamees, sõahobune! H IV 1, 392/3 (4) < Jõelähtme khk. - Hindrek Tutar (1889) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mõistke mõistke mõisa mehed Arvake valla vanemad Mis seal meie õue alla Meri meie õue alla Mis seal mere keskeela Saar seal mere keskeella Mis seal saare keskela Kaev seal saare keskeella Mis seal kaevu keskeella Sammas kaevu keskeella pag. 393 Mis seal samba otsa pealla Sõel seal otsa pealla Mis seall sõela põhja pealla Sõrmus sõela põhja pealla Mis seal sõrmukse seessa Neitsit sõrmukse seessa Mis seal neitsi põlle alla Poiss seal neitsi põlle alla Mis sell poisil mängiks käässa Sõja herra sõrmeluud Ja katku herra kaela luud Ja Väe herra varba luud. H IV 2, 85/6 (16) < Karuse khk. - A. Niemann (1889) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Küla tüdrukud õesed Küla poisid pooled vennad Võtke kätte koldsed luuad Mingem merda pühkimaie Ja mere ääri häigamaie Kus me' ned pühkmed pühime Pühime mere keskeella Häigame laastud laineessa Siis lähme homme vaatamaie Mis seal mere keskeella Saar seal mere keskeella Mis seal saare keskeella Kau seal saare keskeella Mis seal kau keskeella pag. 86 Saar seal kau keskeella Mis seal saare oksa peala Neiu saare oksa peala Mis seal neiu põlve peala Sõel seal neiu põlve peala Mis seal sõela põhja peala Sõlg seal sõela põhja peala Mis seal sõle silma peala Sõrmus sõle silma peala Kus see sõrmus sinna tulnud Küla poisi kainelusta Küla pois mu külle luu Elupuu ja puusa luu. H IV 2, 427 (20) < Muhu - T. Kuusik (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kägu meil kukkus kuusikusse, Üle a'a oavikusse, Tua taha tammikusse Tõi meile sõja sõnumid. Teilta sõtta, meilta sõtta. Kes läheb meilt sõjasse. Isa o vana, ema o vana, Poeg o alles pisikene, Hobu alles varsukene Valjad o pajas sepa käe. Õde läks venda õpetama Ää sõitik sõja eessa, Ää sõitik sõja tagaje, Sõida sõja keskeela. Ees o püsside pürinad, Taga mõekade mõrinad, Vahel o viiuli virinad, Keskel kannuni kõrinad. Ees aga sõjas heidetakse, taga sõjas tapetakse, Keskmised koju tulavad. Laulis kukke esmat1 korda, Hirnus hobu esmat1 korda Haukus koera esmat korda Isa läks õuue oatamaie, Isa ei tunnud oma poega, Oma hallida hoosta, Oma maani mantelida, Oma vaalit valjaeida, Virevikel sukkasida, Oma kül kirju kindaeida. Laulis kukke teista korda j.n.e. Ema läks õuue oatamaie, Ema ei tunnud oma poega j.n.e. Laulis kukke kolmat korda j.n.e. Õde läks ouue oatamaie. Õde see tundis oma venna. Hakkas ta vennalta küsima Oh minu noori vennikene Räägi mule sõja juttu, Mis seal sõjas tehtanessa, Kas o sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis? Ei ole sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis; Sõjas o armas haljas mõeka, Kallis kangepea hobune, Hea kül pistun püssikene Või minu hella õekene, Pese mu hobu veresta, Pese mu soapad sopasta, Siis ma reagi sule sõja juttu, Mis seal sõjas tehtanesse: Sõjas o nõnna meeste verda, Kuid o meres lainesida; Sõjas o nõnna meeste päida, Kuid o soos mättaaida; Sõjas o nõnna meeste silmi, Kuid o taevas tähtesida; Sõjas o nõnna meeste sõrmi, Kuid o reastas roogusida Sõjas o nõnna meeste luida, Kuid o pinus peeneid puida. 1 esmalt H IV 2, 453/8 (1) < Pärnu-Jaagupi khk. - Hindrik Lusik (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares aga vaakus vainu äres Tõi meile sõea sõnumida Meil polnd sõtta minijada Isa vana ema vana Vend oli kätkis kigutada Õde õrrel õõtsutada Mina mees pidin minema Laksin aita ehitama Õde järel õpetama Pane selga surma särki Pane surma sukkad jalga Pane surma kindad kätte Siis mine sõtta sõtimaie Ära sina sõida sõea ette Ära sina sõida sõea taga Sõida sõa keskeella Esimesed heidetakse pag. 454 Tagumised tapetakse Keskmised koju tulevad Siia ma ästsin halli selga Tiksin halli turja peale Siis läksin sõtta sõdimaie Ei mina sõtinud sõea eesa Ega mina sõdinud sõa taga Sõitsin sõa keskeella Esimesed heideti Tagumesed tapeti Keskmised koju tuleme Siis mina sõitsin eide õue Sõitsin eide õue alla Sõitsin tati õue alla Haksid koerad haukumaie Rakikesed raksumaie Sõras silmad soimu peal Kes siis kukkus kulamaie Vaperta meest vatamaie Eit ei tunud oma poega Vene mees vene hobune pag. 455 Vene kõrge pea kübar Hõbe looka kulda küüne Hõbe sappitud sadulas Astsin jälle halli selga Tiksin halli turja peale Sõitsin oma taadi õue Sõitsin taadi õue alla Haksid koerad haukumaie Rakisikesed raksumaie Sõras silmad sõimu peala Kes siis kukus kuulamaie Vappertates vatamaie Taat siis kukkus kulamaie Vappertates vatamaie Taat ei tunnud oma poega Vene mees vene hobune Vene kõrge pea kübar Hõbe looka kulda küüne Hõbe sappitud sadula Astsin jälle halli selga pag. 456 Tiksin halli turja peale Sõitsin oma venna õue Sõitsin venna õue alla Hakksid koerad haukumaie Raksukesed raksumaie Sõras silmad sõimu peal Kes siis kukus kuulamaie Vaperdades vaatamaie Vend siis kukkus kuulamaie Vapperdates vaatamaie Vend ei tunnud oma venda Vene mees vene hobune Vene kõrge pea kübar Hõbe looka kulda küüne Hõbe sapitud sadula. Astsin mina halli selga Tiksin halli turja peale Sõitsin oma õe õue pag. 457 Sõitsin õõe õue alla Hakkasid koerad haukuma Raksiksed raksumaie Sõras silmad sõimu peal Kes siis kukus kulama Vapperdades vaatamaie Õde siis kukus kuulamaie Vapperdades vaatamaie Mina õde teretama Tere õde tunne venda Õde siis tundis oma venda Tulle aga tuppa vennakene Tule aga tuppa istu maha Pane aga piitsa pengi peale Kübar kindad piitsa peale Seleta meil sõea asju Kas seal sõeas on naene armas Naene armas kaasa kallis, pag. 458 Ei seal sõeas pole naene armas Naene armas kaasa kallis Sõõeas on armas haljas mõõka Kallis kange hea hobune Kes peastab mehhe sõõasta Vaenu püside vahhelta Vaenu noolete sesta Vaenu mõõkate käesta H IV 2, 554/6 (38) < Vigala khk. (? Märjamaa khk.), Nurtu v. - J. Reinson < Ann Saaliste (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõea laul. Kis tõi sõea sõnumid? Ronk tõi sõea sõnumid. Vares tõi vainu viiulid Kis meilt siit sõtta lähäb? Isa vana, ema vana, Vend on käkis kiigutada, 'Õbe õrdes õõtsutada! Mina mies paras mineja! Läksin aita ehtimaie, Õde tuli järel õppetama. Mis saa siit omal selga paned? Suri särgi selga panen! Missa siit omal jalga paned? Suri sukkd jalga panen Mis sa siit omal kätte võttad? Suri kindad kätte võtan! Vend läks õue ehitama, Mis sa siit omal alla võttad 'Alli ruuna alla võtan Särje sappitud sadula. Vennakene ellakene Kui sa nüid aga sõtta lähed? Ära sina hoia sõea ette! Esimesed 'eidetakse. Ära sina hoia sõea taha, Tagumised tappetasse. Sõida sõea keskeelle Kesklised koeu tulevad. --- Aasta kahe, kolme pärast Sõitsin ümmer taadi õue, Taadi koerad augatasid. Taat tuli õue vaatamaie Ei ta tunnud oma poega. Sõitsin ümmer eide õue Eit tuli õue vaatamaie Ei ta tunnud oma poega. Sõitsin ümmer venna õue Venna koerad augatasid Vend tuli õue vaatamaie Ei ta tunnud oma venda. Sõitsin ümber õe õue, Õe koerad augatasid Ode tuli õue vaatamaie, Õde tundis oma venna. pag. 556 Oma suri särgikesest Oma kirju kinnastest Oma vikel sukatest. Tule tuppa tuikene, Puhu mulle sõea sõnumid! Kas on sõeas naene armas? Naene armas kaasa kallis? Ei ole sõeas naene armas? Naene armas kaasa kallis Sõeas armas haljas mõõk Kallis kange pia 'obune Kas on soeas sõrme luida? Nii on sõeas sõrme luida Kui on räsikas roogusida Kas on sõeas mehe päida? Nii on sõeas mehe päida Kui on soos mättaida. H IV 3, 33/7 (7) < Helme khk., Helme v. - Gustaw Habicht (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumida Vai kand vainu keelesida Harak tõi sõa sõnume Vares kanni vaenu keeli Kes sa sõta siist minema Vai sa vainu siist vajume pag. 34 Allep mull velle vähikese Mull om poja ullukese Üts om veli suurem muista Seegi sai sõta minema Seegi sai vainu vajume Mõista ei sõku sõa leiba Mõista ei kasta vaenu kaku Olgu küüdse olgu käe Olgu küüdse künnäpuuse Käe varre vahteredse Kes saa sõkma sõa leiba Vai saa kastma vainu kaku Sõmerine sõa leiba Kanepine vaenu kaku Murd ta sõrme sõkumaie Käe kääni kastemaie Veli sai sõta minema Mina manna iku iksi Iku iksi keelu keeli Esä ehiti hobesta Enap tema manna iku ikse Kui sell hobul ehtesiida Sõsar kuda sõrme kindeeida Enap ta iku manna iksi pag. 35 Kui sell kindal sõrmissiida Emä õmmel ameta Enap ta iku manna iksi Kui sell ammel õmmelusta Veli kirjut vehmeriida Enap ta iku manna iksi Kui sääl vehmril kirjussida Veli sai sõta minema Miu noori vellekene Ära sa sõita ehen sõda Ega tantsi taka sõa Keerute keset sõdada Edimese ukates Tagumesi tapetes Keskmidse kodu tuleve Ehen om tuli punane Taka om suitsu sinine Veli sai kodu tuleme Ussa tulli hobu muuala Aita tuli ame verine Tarre tulli saabas savine Ai ma esä tundamaie Mine esä tunne poiga Ai ma ema tundamaie pag. 36 Mine emä tunne poiga Ei mu emä es tunne poiga Ai ma velle tundamaie Mine veli tunne velle Lätsi ma esi tundamaie Esi ma tuusi oma velle Tuusi ma kirjust kindaesta Aetusta amme=esta Kuu kirja kinde=jenna Päiva pööra pöidelenna Aau kirja amme=enna Oh minu noori vellekene Istu maha tooli pääle Pane piitsa pengi pääle Piitsa laksi lavva pääle Ussa tule hobu muuana Aita tule ame verine Tarre tuli saabas savine Sõsar siidi linnukene Mõse mu hobu muuasta Mõse mo ame veresta Mõse mo saabas savista Küll ma esi mõse mõõga Mull om mõõka mõnda verda pag. 37 Mull püssi püünis verda H IV 3, 37/8 (b) < Helme khk., Helme v. - Gustaw Habicht (1888) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõa sõnumida Vai nüüd tõie vaenu keeli Harak tõi sõa sõnumida Vares kanni vaenu keeli Kellest sai sõta mineje Vai sai viirma Venemaale Sõsar sai sõta minema Veli viirma Venemaale Lätsi ma velle ehiteme Veli ella vellekene Aja selga surma ame Pane vöölde surma vöö Aja selgä surma särgi Pane päha surma küpar Veli ella vellekene Kui saad sõta sa minema Ära kävva ehen sõta Egä tantsi taka sõta Edimidse eidedesse Tagumidse tapetesse Keskmidse kodu tuleve pag. 38 Kes tõi sõa sõnumida Kägu tõi sõa sõnumida Kui ma velle kodu oodi Sanna ma küti küümenista Viha tei villa latakista Keresse kana munesta Ootsi ma velle tulevat Mäe takast tõusevat Tulli velle tulemen Vaie kua lävele Tule sõtsi tunne velle Tulli sõtsi tundamaie Ole es sii minu veli Sõa mees, sõa hobune Tule sissi kui ma kutsu Istu maha tooli pääle Lame laia lavva pääle Aja mull sõa sõnumida Kas om sõan naene armas Naene armas kaasa kallis Ole ei sõa naene armas Sõa leib om sõmerina Vainu kak om kanepine. H IV 3, 684/6 (8) < Põltsamaa khk. - Karl Moks (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Pojakene poisikene Kui sina suad sodaje Ää sõida sõja eessa Ää sõida soja tagassa Sõida keeru keskeella Esimesed elbitasse Tagumised tapetasse Keskmised kodu tulevad. Soida, sõeda mu obune Lao teeda laugukene Soida isa ukse ette Obu irnus ukse eessa Tule isa tunne poega Tuli isa ei see tunnud Siis akkas ale tulema Vesi silma veeremaie Sõida jälle mu obune Lao teeda laugukene pag. 685 Sõida ema ukse ette Obu irnus ukse eessa Tule ema tunne poega Ei ma tunne noorta meesta Võeras mees võigas obune Võerad kindajad käässa Võerad kirjad kinnastesse Võerad sukad saapastesse Sõida jälle mu obune Lao teeda laugukene Soida venna ukse ette Obu irnus ukse eessa Tule veli tunne venda Tuli veli ei see tunnud. Ei ma tunne noorta meesta Võeras mees võigas obune Siis ju ütlen neljat korda Soida jälle mu obune Lao teeda laugukene Soida õe ukse ette Obu irnus ukse eessa Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Õekene linnukene Kust sa tundsin venna noore pag. 686 Õde mõistis jälle kostis Kust ma tundsin venna noore Oma suure sukkadesta Kirevista kinnastesta Vaski vöösta vammustesta Nüüd akkab ale tulema Vesi silma veeremaie. H IV 3, 693/4 (13) < Põltsamaa khk. - Karl Moks (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Õekene ellakene Pese mu suapad savista Pühi mu mõeka veresta Ma räägin soja sõnumid Sojas pole armas naene Naene noori kuasa kallis Sõjas on armas allas mõeka Kallis kangepea obune Kes peastab mehe sõjasta Sõjasta soja seasta Soja keeru keskeelta Vainu kakku vualimasta Veli ella vennakene Kuida said sina tulema Kudas oled seije saanud Ma tulin tulitse jalu Sain seije sädeme sääri pag. 694 Tuli taht jalad põleta Säde sääred korvetada Viskasin uksele õluta Kanadelle saatsin kaeru Sagaralle saatsin viina Siis ei ulgund uued uksed Karjunud ei kanad kadedad Nõnda sain mina tulema H IV 3, 897/8 (15) < Sangaste khk., Uniküla k. - Willem Korb (üleskirjutaja) & Friedr. Kuhlbars (saatja) (1890) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes läits sõtta minema? Veli läits sõtta minema? Esi lätsi esi ikki. Esä trikki taossida, Esi trikki esi ikki. Veli valmist vankerda, Esi valmisti esi ikki. Ema aie ammejida, Esi aie esi ikki. Sõsar kudi sõrmi kindijidi, Esi kudi esi ikki. Ei ma enne süast kodu tule, Kui nie vie viret juoskva, Mõtsa veere mõttu juoskva, Aina ladva anikida. Poola verda puhu täis, Mõne maa verda mõõga otsa. Aii ta obest tare lävele; Tule esa tunne poiga! Tuli esa es tunne poiga. Ai ta obest riida ette pag. 898 Tule veli tunne velle! Tulli veli, es tunne velle. Aii ta obest aida lävele, Tule ema tunne poiga. Tulli ema, es tunne poiga. Aii ta obest kua lävele, Tule sõsar tunne velle! Tulli sõsar tundse velle. Kuis sa tunned sõsarake? Kirevista kindajista, Aetusta ammejista, Säält mina tundse om̄a velle! H IV 5, 27 (20) < Rakvere khk. - Martin Wachholder (1895) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu venda vennikene Kui lähed sõtta sõdimaie Ära käi sõja eela Ära käi sõja järel Sõida sõja keskela Esimesed hukatassa Tagumised tappetakse Koju tulevad ja võittu saavad. H IV 7, 259/61 (23) < Pilistvere khk. - Hans Keller (1896) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja sõnumid. Kesse tõi sõja sõnumid Siga tõi sõja sõnumid Vares vaakus vainuella Kägu kukkus kuusikusa Kes meist nüüd siis sõtta läheb Kas läheb isa või läheb poega Või läheb viimne noorem venda Kes seal kiigub käkkiise hõbe kirja kakki otsad Kulda kirja kaki külled Vend läks sauna vihtlemaje Õde läks venda õpetama pag. 260 Hellakene vennakene Kui sõidad sa sõjaje Ära sõida sõja ette Ega sõida sõja taha Sõida sõja keskelle Eest aga ära heitetakse Takka ära tapetakse Keskelt koju sadetakse Vend sis sõjast koju sõitis, Õde siis õue vasta läksi Tule tuppa vennakene Istu maha istme peale Pihelkase pinki peale Tomingase tooli peale Jutusta mul sõja juttu Kas on sõjas naene armas Või on sõjas kasa kallis Vend aga vasta kosteneksi Pese mo mõeka veresta Mõega tuppe tooresta Siis juttustan sull sõja juttu Õde sis pessis mõega veresta Mõega tuppe tooresta pag. 261 Vend siis akkas jutustama Ei ole sõjas naene armas Ega põle sõjas kaasa kallis Armas allas mõegakene Kallis kange pea hobune H IV 9, 381/3 (14) < Hanila khk. - Aadu Reimann (1897) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõjast tagasi tulnud poeg. Sõitsin taadi õuue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas haukuma Ja rauda rakki rähnitsema. Taat tuli väilla1 vaatama. Tere, tere taadikene. Taat jälle kuulis vasta kostis: Mine sina võeras võllaskaela Venelane verisilma. Sõitsin eide õuue alla Halli hakka hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas houkuma Ja rouda rakki rähnitsema. Eit tuli väilla vaatama. Tere, tere, eidekene. Eit jälle kuulis vastu kostis: Mine sina võeras võllaskaela pag. 382 Venelane verisilma. Sõitsin venna ouue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas houkuma Ja rouda rakki rähnitsema Vend tuli väilla vaatama Tere, tere vennakene. Vend jälle kuulis vasta kostis: Mine sina võeras võllaskaela Venelane verisilma. Sõitsin õe ouue alla Halli hakkas hirnuma Ja kõrvi hakkas karjuma Koera hakkas houkuma Ja rouda rakki rähnitsema. Õde tuli vailla vaatama. Tere, tere õekene. Jumaleme vennakene! Kust sa õde mind veel tunned? Miks ma vend siis sind ei tunne! Oma kirja kinnastesta Sagedasta saapadesta Madalasta mantelista. pag. 383 Õde vennalta küsima: Kas on, kas on vennikene? Kas on sõjas naine armas Naine armas, ja kaasa kallis? Ei põle sõjas naine armas, Naine armas, kaasa kallis! Sõjas on armas haillas mõeka Ja kallis kange pea hobune, Kes päästab mehed sõjasta Vainu kerveste vahelta. 1 (välja) H, Gr. Qu. 136/8 (3) < Paide khk. - Alek. Hanson (1892) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Müüdud neiu Lüroeepilised laulud Hellakene vennakene Mis seal sõjas nähtaneksi Õekene hellakene Mis seal sõdas nähtaneksi Kas on sõdas naene armas Naene armas - kaasa kallis Õekene hellakene Ei ole sõdas naene armas pag. 137 Naene armas - kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kaunis kange pea hobune Hellakene vennakene Mis seal sõjas tehtaneksi Tehtaneksi - nähtaneksi Kas on sõjas palju päida Jah, on sõjas palju päida Nii kui rabas mättaaida Hellakene vennakene Kas on sõjas palju sõrmi Jah on sõjas palju sõrmi Nii kui metsas oksaaida Hellakene ven̄akene Kas on sõjas palju verda Nii kui metsas hallikaida 3. II Vennakene - hellakene Mis seal kodus tehtaneksi Õekene hellakene Mis seal kodus tehtaneksi Tehtaneksi - nähtaneksi Kodus aga kurja tehtaneksi Sind aga ära müidaneksi Hellakene vennakene Kas must palju pakutakse Õekene hellakene pag. 138 Külap sust palju pakutakse Isale sõja hobune Vennal värsid vägevad Emale aga lüpsi lehma Saagu, saagu ma sajatan Isa läheb sõtta sõitemaie Hobu tall ära suregu Vend läheb väljale kündemaie Värsid vaole väsigu Ema läheb lehma lüpsemaie Nisa aga verda teine vetta Kolmas piima piisukesta Neljas tõrva tilgakesta H, Gr. Qu. 142 (8) < Paide khk. - Alek. Hanson (1892) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mis seal meie õue alla Meri meie õue alla Mis seal mere keskeella Sammas mere keskeella Mis seal samma otsassagi Sõel seal samma otsassaagi Mis seal sõela seessa Sõrmus sõela seessa Mis seal sõrmuse sees Kägu sõrmuse seessa Mis see kägu meile toob Ta toob sõja sõnumid Kelle kord on sõtta minna Kas lääb isa, või lääb ema Või lääb see mis kätkis kiigub Õde läks venda õpetama Sõida sõja keskeella Esimesed heidetakse Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad H, Jagomann 14/6 (5) < Räpina khk., Kõnnu k. - Jakob Jagomann < Okse Tanilowitz, 52 a. (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Velekese noorekese Keä tõi mele iks sõa sõna Koa kanni katso keele Tulli iks zirko sümajost Tulli Lõõvo lõunost Tuu mele iks Tõi sõa sõna Tuu kanni katso keele. - Kelles iks kõrda sõtta minna Sõda minna soda jäijä. Velitsil vai sõssaril Sõssaral iks kõrda sõtta minnä Velel kolmel kodo jäija Sõssar läts iks halvijalõ Liki lippu kandijalo. - Kõkõ iks pallol palvila Heedi hellile sõnolõ. - Kea iks sedä inne nännü Inne nännü Muste kuulnu Et no sõssar sõtta lät Linno lippo kandemahe pag. 15 Tano pää Tappelustõ Tonu iks zirk sõa sõna Lõõvo kanno katso keele Olli iks kolmi velitsida Vanemb iks pallo vaiva nänu Nooremb veli nõrkakene Keskmene kiika lööjä. - Tol iks kõrta sõtta minna Sõtta minnä sõtta jäija Sõa iks tiit sõkumahe Vanu kakku kastomahe Istu iks velo ehtemahe Käänä jalgo kängemähe, Sulane iks tallih hobost suge Essi suge essi ikki. - Velo iks voole vemberit Essi iks voole esi ikki. - Esse iks pääde sani pääda Essi päädee essi ikki. - Ime iks umel utsu hameht pag. 16 essi iks umel essi ikki Sõssar kuti sõrm kintit essi kudi essi ikki, - Nane kudi Narva kaputit essi kudi essi ikki, - Läts iks velo minemahe armas velo ojmahe. - Ime iks pallol palvil, Esse hedi hellile sõnolõ. - Pojakene armakene Kunas mi sinno iks kodo ooda Kodo ooda vasta vahhi. - Kuna lassed sa musta morrola Kerät laagi akna ala. - essakene iks hellakene Mamma Meeli marakõnõ, Siis sa iks minno kodo ooda Kodo ooda vasta vahhi Kui iks oro ollu juuskva Nõtse viina nõrotasõ. - Leppa lehist leva kütsat Paiju putsust pudru kedäd. H, Jagomann 175/80 (41) < Räpina khk., Linte k. - Jakob Jagomann < Willem Simulmann (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Meid ol viisi velitsida Kuvves olli Karja pois Keles Meil Kõrta sõda minna Sõda Minnä sõda jäija - Vanembal vai noorembal Vanemb pallo vaiva nännü Nooremb veli norkakene, Keskemane kiika lööja, - Perämäne pilli lööja, - Toll iks Kõrta sõtta minnä Sõtta minna sõtta jäija Velekese noorekese, - Lätsi ma iks sõda sõdima Väe pääle vääremahe, Essä Mull oppas kodost mineh Poiga noori armeeni - Kui saa iks üle Kuiva lääd Ärä saa Kuival veta jogo Kuiv om täus kolja luid Pojakene armakene - Kui saa iks üle Mere lääd Ärä sa Meres veda joogo Meri om täüs Meste verda pag. 176 Kui sa üle Narva lääd Ärä sa Narvast veda joogo Narv om täus Naste päid Velekene noorekene Lätsi Ma iks tükü Türki maada Poole versta Poola maada Sada versta Saksa maada Saije ma suure mere pääle Kesed Merda Meluskeli Kesed Kurku Kuluskeli Oda Mul laiva saasa laiva Kuule Kulla Venelane Venelane iks peä veneh Poolakene peä purjo - Sada Mull laiv sasemahe Las Mull vereh vere poole Las ma kae kodo poole Kes sääl kodoh kõndines Liiva pääl likunõs - Esse näi kodoh kõndivad Livakul liikuvad, - Essekene Hellakene, - Lunasta moo sõast välja, pag. 177 Pojakene Armakene - Mingas Maa soo lunasta Sull om Kodoh Kolmi ruuna Üts Kull anna mino eest. Tõõne anna tõlkijale - Kolmas moo eest kostjale Venelane peä veneh. - Poolakene peä purjo. - Saada Mull laiv saisemahe Las mull veneh vere poole Las Mull kaija kodo poole Kes sääl kodoh kõndines Liva pääl liikunõs Velo nai kõdoh kõndivad Livä pääl liikuvad. - Velekene hellakene, - Lunasta mo soast välja Mingas ma soo lunasta Sull om kodoh kolmi Täko Üts kül anna moo eest välja Tõõne anna Tõlkijale Kolmas moo eest kostjale Sis kül saa ma soast välja Sis lää ma kodo kõndimahe Ja tervitama omatsid, - pag. 178 Iste iks ütte hiro sälgä Pistin pääda pakkõlist handa hani putsajist, - Pistin ma piuda minema Vasta tuisko vasta sado, Aijen ma hiro esse lävele Hiiro iks hirnuh ütsi kõrda Tulli iks Esse Tunnistama Ei või tutta ei tunnista Sõa miis sõa hobene, Sõa Rista Rideeh, - Sii om Rija Radi pois. Ke kand Kuningale, - Aije ma hiro ime lavele Hiro hirnahd tõista kõrta Tule sa ime tunne poiga Tulli ime tunistama Sõa miis sõa hobene Sõa Rista Rideeh Sii om Rija Raadi pois Ke kand kuningale kirja Aije hiro vele lävele hiiro hirnahd kolmad kõrta Tule velo tunistama ei või tutta ei tunista Sõa miis sõa hobene, - pag. 179 Sõa Rista Riideeh Sii iks Rija raadi pois Ke kand kuningale kirja Velekene noorekene Sõssar mull kaije kavesta Sõssar vahtse varjo ald. Sõssar tuuse uma velo Uma velo höa velo, Umest kirivist kindist Pöörus pää Kapputist Umast utsu hammeest Velekene armakene Oppe mulle sõa ohdo Kaipa Mulle sõa kahjo Sõssaroni armeoni. - Kuis ma oppe sõa ohdo, - Kuis ma kaipa sõa kahjo Ole ei sõah naane armas Naane armas kaasa kallis Sõa iks armas haljas mõõk Kallis kange pää hobene Sõssaroni armeoni, - Inämb om sõah mehe päid Kui sureh suuh Mädeidä Inämb iks sõa Meste vert Kui suureh ojah vetta. pag. 180 Inäb iks sõah mehe luid Kui Mere vereh liva, Inämb sõäh sere luid, Kui Mere vereh pilli rooko. Laulja Willem Simulmann Linte külan Räpinal üts vana soldan H, Jagomann 340/6 (1) < Setu, Puugnitsa (Puknitsa) k. - Jakob Jagomann < setu naine (1880) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulli üles Humongul Varra inne valgeet Lööse kirja lavva pääl Vanu paperi paja pääl Meä kirja kirotedu Meä pantu paperihe Velo iks kirja kirotet. Velo pant paperihe. Velol sõtta sõitemine Vinne väkke veerumine Kolmekeske velitsid. Kel iks minna kel jäija Noremb veli norekene Vanemb palo vaiva nännu Sõssarel iks sõtta minna Velil nooril kodo jäija, Iste sõsar ehtimahe Kääni jalgo kängimahe Ima otse ehteid. - Kasutaja kapputed. Esi ehe esi ikki Esi kabist esi kahitsi Ütel umale imale Manits umale mammale pag. 341 Imakene hellakene Mamma meeli marakene Olli esal kolmi poiga Olli imel ütsi tüttär. Kõik iks kolmi kodo jäivä Minol üttel sõtta minna O veljo vanembat. Kinna veljo keskmeist Ära ta haari küsitella Küsitella nõvatella Sõsareni armaheni Mino meeli marakene Nakat sa sõtta sõitemahe Vinne väkke veerimaie Kas sa jõvat püssu pitta Kas sa moistat mõõga kanda Kas om julgu pääle joosta Näio lassi meelestani Velekene noorekene Ega ma mõista püssu pitta Ega mõista mõõka kanda Ole mul julgu pääle joosta Söand mull lüva söämehe pag. 342 Velol läts sõsar armsast Ime kana kallist. Jä sa kodo sõsareni Alale armaheni, - Näginessa kuulunessa Kelles kõrda sõtta minna Nooremb veli nõrkakene Vanemb palo vaiva nännü Keskimatsel sotta minna Iste vello ehtimahe Käve iks jalgo kangma Ime otse ehtid Sõssar sõrm kindit Esse ehit hobesid, - Velo valmist vehmrid Saadis sägsa rõivihe Aidamehe arvoline Kaupameeste karvaline Nakkas velo minema Kallis poisi kaaluma Nakkas sõtta soitema Vinne väkke veruma Sõidi sõdava morole Aije vainu akkenale pag. 343 Sõa suuremba küssusi Vainu herra vaidelese Kuule ussin noori meesi Kea jäi kodo armsast, Kea jäi kodo kallist. Velo lassi meelestani Armas ese kallis ime Kalli vanemba mõlemba Sõa suuremba küssusi Agu sull naine armas Naane armas kaabo kallis Velo lassi meelestani Ega mull ole naane armas Naine armas kaabo kallis Armas alla mull hobene Kallis mo sõa kaala raha Mul om oma ime armas Mul om oma kandja kallis Ima mo sõtta imeteli Vanemb sõtta valmisteli Sõsar kündu küssumehe Küssumahe nõudemahe, Velekene noorekene, Kun̄es ma sinno kodo ooda, pag. 344 Kodo oda vasta vahi. Velekene noorekene Nakat sa sõtta sõitemahe Vinne väkke viirtumahe Agu sääl velo tappetas Väga veri vaivatas Liha lipsa lõigatas Veri toopri mõõdetas Velo lassi meelestani Ärä ikku sõssareni - Ole ma velo ilma tark Ime kana ilma kavval, Kül ma pakke püssu iist Mõista minna mõõga eest. Ole ma kaval peetmahe Ilma tark taganema, Püvva paeda püssu eest Mõista minna mõõga eest, Jääs velo tappemada Kallil kaal ragomata Küll siis velo kodo tule Ime kana kodo kaalus, Kui saava saja sõssarel Kaaba pävä kallil Naksi saja saamahe, - pag. 345 Kaaba pävä kaalumahe Sõsar uinu uuteh Vaijo vasta vahteh Kunas velo kodo tule Olle kanni kandemahe Viina pikkerit pidama Näiokeista noorekeista Lätsi ta usse kaema, Lätsi ta vasta vahtimahe Mõttel kodo tulevat, Velo kodo veruvat, Ega tuu velo kodo tule Ime kana kodo kaalu Velo sillas Saaremaal Poola maal purtih Üle sõidi sõda suuri Üle veeri vinne vägi Neio keista noorekeista Nakkas näijo ikkemahe Nakkas kaabo kahitsema Saa veljo näio nätta Saa veljo kaabo kaija Ilma umasta jäädä Ilma kanast kaugeele pag. 346 Jääme mi aasta eräle Katte hulga kauges. H, Jagomann 391/5 (23) < Setu, Puugnitsa (Pugnitsa) k. - Jakob Jagomann < setu naine (1880) tüübinimed kontrollimata Käokiri + Venna sõjalugu Looduslaulud ; Lüroeepilised laulud Tulli üles humonguld Enne vara valget, Lätsi usse kaema. - Usse tsõrile morole Kägo sääl kuuki uiboh Piho lauli pihlapuuh, Miä ol käo käehna Meä piho peo pääl. Kiri ol käo käe pääl Paper piho peo pääl, Võti ma kira käo käest Paperi piho peo päält Veie tarre vele kätte Kiä tundsi tuu kira Mõistsi rasse tu raamatu Vele mull tuntsi tuu kirä pag. 392 Lugi rasse tuu raamatu Näio ma küündü küssuma Näio ma nõssi nõudema Meä kirja kirotet Miä pant paperihe Nii om kirja kirotet Om pant paperihe Sõta minna sõssaril Sine siidi pidajil - Iste sõsar ehtimä Kändü jalgo kängimä Esi ta ehe esi iki. - Vele küündu küsüma Kiä om seda inne nännü Inne nännü muste kuulnu Et sõssare sõda läävä Lina hiuse lipu alaa, Vija ei sõta sossarit Lipu ala lina hiusid Velo küündü küsumä Sõsar hella linnukene Kas mõistat mõga terita Kaala rauta raputata Neio lasi meelestani Mõista ei ma mõga terita pag. 393 Kaala rauda raputata Ole ei söand sisse lüvä Ole ei pääd pääle joosta Iste maale ehtimä Kääni jalgo kängima Ese hobese ehiti, - Velo varsa valmisti Iste velo ede pääle Ime piire perä pääle Sõsar sõrmi nõale Läts velo veerüma Ime kana kaaluma Ime küündü küssümä, Ime nõssi nõudema Kuna mi sinno kodo ooda Kodo ooda tarre taha Imäkene hellakene, - Mamma meeli marakene Ine ei mino kodo oda. Kodo ooda tarre taha Kui vares valges lät, Kaarna luige karvalises Paijo putsust putru keedä Lepa lehist levä kütsa pag. 394 Sis tule mii hulgasilla Tule pargel paja ala sis ehk ma isti ede pääl Vai pelgu perä pääl siis veru kodo mii velo Kaalu kodo ime kana, Aie hobeese morole Paadi perä paja ala, Kää tulli tuntemahe Saie maale saademahe Tulli imä tuntemahe Saie maale saadema Tuli ime tunne es poiga Saie ime saada as maale Tuli sõsar tuntema, Tuntse sõsar uma velo Sõsar lausi meelestani Uma Melee polestani Tule maale mara velo Sõsar hellä linnukene Sõrme mul suitsi sulanu Jala mul jäänü jalusihe Velekene noorekene Kütä ma sanna küündlist pag. 395 Havu viha verdest1 Sõrme suitsild suladada Pästa jala jalusild Sõsar hella linnukene Mattal meeli marakene Mille moro moatse Tare esitse tahmatsee, Velekene noorekene Ala ma linnike laoda, Ala pane palla poole Tule siis maale mara velo. 1 õlu H, Kase 89/90 (15) < Rõuge khk. - Leena Kase (1868) Vt. lisaandmeid leheküljel 1. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kui mu veli sõtta lätsi Oll' mu veli väike meesi Hoppõn väikõ varsakõne, Kui mu veli tagasi tulli Oll' mu veli vana meesi Ruun oll' vana runtsikõne. Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse, Sõitse tükü Türgümaada Natukõnõ Narva maada Poole virsta Poolamaada, Kuu lätsi läbi kuuse mõtsa Päiva lätsi läbi Pähna mõtsa, Ajastaja hao mõtsa. Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse, Sõitse esä väratihe. Koputi kulda kübarta Raputi rauda ohelit. pag. 89a Tulli esä, tunne-s poiga. Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse, Sõitse tükü Türgimaada, Natukõse Narva maada, Poole versta Poola maada, Pisukese Preisi maada, Sõitse ma imä väretihe Koputi kulda kübarta Raputi rauda ohilida. Tulli ima, tunne-s poiga; Sõitse ma velle väretihe Koputi kulda kübarta Raputi rauda ohilida. Tulli velle tundamaie, Tulli velle, tunne-s velle. Sõitse, sõitse, jõudse, jõudse, Sõitse sõsara väretihe, Tulli sõsar tundamaie, Tulli sõsar, tunse velle, Ommist kirivist kindist Kalevitsist kaputitest. Tule maale vellekõne! Ei või minnä sõtsikõne Siin saava saapa muaga, Saapa kundsa kõllatses, Saapa talla tahmatses. Ma liida linige murule Kata kaali kamberide. Linda siia linige pääle, Karga kaali kolga pääle. Milles sul muru muane, Tare essin tahmane? Selle mul muru muane Tare essin tahmatetu: Kuul mul kävve kuvve kosja. Nädalil kävve viie viina, Selle mul muru muane Tare essin tahmatetu; Tuhat oll' hobest tulba küllen, Sada hobest saina küllen. Vellekõne helläkõne Karga kaali kolga pääle Ütle mulle sõa juttu, Kaiba mulle sõa kahju: Kas om sõan sõsar armas, Sõsar armas, kaasa kallis? Ole-i sõan sõsar armas, Sõsar armas kaasa kallis. Sõan om püssa pühkimine, Sõan om mõõga mõskemine pag. 90 Kaala ravva kasimine, Sõan om armas haljas mõõka, Sõan om kallis kaala rauda. H, Kase 27a/8a (75) < Halliste khk. või Karksi khk. - Leena Kase (1868) Vt. lisaandmeid leheküljel 1. tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnume, Kessi kanni vainu keele? Arak tõi sõa sõnume, Vares kanni vainu keele. Kessi pea sõtta mineme? Esa vana, poiga noori, Veli alle vähikene, Sõtsi sõrme suurukene. Veli pea sõtta mineme. Saadi vellel sanna kütme, Saadi velle vihtumaie; Esi veere vetta otsme, Ema ai ameta otsme, Sai see velle vihtunesse. Veli läits aita ehtimaie, Sõtsi man´na õpamaie, Õpamaie ikkemaie. Veli ella vellekene, Selga a'a ame linane pag. 28 Selga särki siidiline, Jalga pane suka sulgise, Kätte a'a kirju kinda. Veli ella vellekene, Kui sa saad sõtta mineme, Või saad vainu vajume, Ära sõita ehen sõa, Ega tantsi taga sõa. Ehen o tuli punane, Taga o suitsu sinine. Keerute keset sõdada, Ligi lipu kandajata. Veli ella vellekene, Kui sa saad kodu tuleme, Ära tulla Narva kaudu, Narvan palju naiste päida; Ära tulla mere kaudu, Meren palju meeste päida, Ära tulla raavi kaudu, Raavin palju raipeeida. Tule kuhalt sa koduje. Veli ella vellekene, Kunas ooda ma koduje? Kui ni mere met'ta joosev, Allik' aave aanikutta, Siis sinu ooda ma koduje. Kodu tulli velle sõata, Sõasta, sa'a seasta, Vainu viie vaieelta. Saadi esa tundamaie. Tulli esa, es tunne poiga; Saadi ema tundamaie. Tulli ema es tunne poiga, Saadi velle tundemaie, Lätsi velle, es tunne velle. Lätsi esi tundemaie, Lätsi esi, tuusi velle. Kust=es sõtsi velle tunsi? Oma kirju kinnastesta, Oma aet ammeesta. Veli ella vellekene, Jutusta mul sõa juttu, Kõnele vainu kõneta, Kudas sõan oltanesse, Sõana sa'a seana? O mu sõsar noorekene, Mõse mu mõõka veresta, Ari mu saapa savista. Mõõka nännu mõnda verda, Saksa verda, sandi verda, Mõne maa mehe verda. pag. 28a Siis ma a'a sõa juttu, Kõnele vainu kõneta, Kudas sõan oltanesse, Sõana sa'a seana Vainu kate vaieelle. Jumal oitku sõtsikene Seda lasta sündimesta, Maari maale kandamesta, Ken sa sõa sõrmitselle, Ken sa vainu vatsutelle. Sõa leib o sõkeline, Vainu kak o kaneseine. Sõan ei ole sõtsikene, Sõan ei ole naine armas, Naine armas, kaas ei kallis, Sõan om armas aljas rauda, Kallis kange pääg' obene. H, Kolga-Jaani 1, 22/4 (1) < Kolga-Jaani khk. - Jaan Bergmann (1876) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud IV. Sõja laulud. = V.K. II. 441 B. Kes see tõi sõja sõnumi? Kägu tõi sõja sõnumi. Kes see kandis vainu keeli? Vares kandis vainu keeli. Kes see meilt siis sõtta lähäb? Kas lääb isä, või lääb poega, Või lääb kõige noorem poega? Kõige noorem, kõige nopsem, Kõige viimem, kõige viksem, Kõige uhkemad hobused, Kõige saksemad sadulad. Vend läks aita ehtimaie, Õde õpetes järele: "Vennäkene, noorekene, Pane selgä surmasärki, Pane kaela kalmukrätti, Võta kätte koolikindad!" "Läksin siis Roonut1 teenimä, Teenisin aja seälgi täis. Mis mull' palgaks paisatie? Mädänd rüüd ja märga särki. Hakasin koju kõndima Vanemida vaatamaie." "Tule isä, tunne poega!" Tuli isä, ei tunnd poega. "Tule emä, tunne poega!" Tuli emä, ei tunnd poega. "Tule õde, tunne vendä!" Tuli õde, tundis vendä. pag. 24 "Kust sa tunned noorta meesta?" "Oma surma särgist ikki, Oma kaela kalmukrätist, Oma koolikinnastesta, Omast kõrvist ruunast ikka, Oma ratsu raketesta, Halli hõbe helmedesta." 1 Roonu = Kroonu lisatud saksakeelne tõlge H, Kolga-Jaani 3, 39/40 (39) < Kolga-Jaani khk. - Jaan Bergmann < Jaan Parm, u. 65 a., Kolga kiriku karjamees (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Südi nikrot. = V.K. II. 440. Kui mind, kui mind, vennukene, Kui mind ära annetasse, Siita maalta saadetasse, Siita maalta sinna maale, Kus on püsside põrina, Suure=tükkide tümina, Rauda=mägede ragina, Hõbekuulide lagina: Seäl need vennad vehkelevad, Tädipojad tappelevad. Seäl 'põle, seäl põle, vennukene, Seäl põle sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis: Armas on aga haljas mõeka, Kallis kange=pää hobune: See peästäb mehe sõjasta, pag. 40 Mehe=poja Pohla maalta, Ema=lapse lahingista, Isa=pojad pulmastagi, Minu verisest mängusta. H, Kolga-Jaani 3, 97/102 (71) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Purtsi t. < Kiriku v., Oti k. - Jaan Bergmann < Rõõt Meiel, s. Ott, 76 a. (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Lunastatav neiu Lüroeepilised laulud Sõja=Ann. = V.K. II. 442 A. Kes tõi sõja=sõnumida, Kes see kandis vaenu=keelta? Arak tõi sõja=sõnumida, Vares kandis vaenu=keelta. Kes see läeb meilta sõdaje: Kas läeb isa, või läeb poega, Või läeb kõige noorem poega? Ei läe isa, ei läe poega, Ega kõige noorem poega. Arak tõi sõja=sõnumida, Vares kandis vaenu=keelta. Kes see läeb meilta sõdaje: Kas läeb emä, või läeb tütär, Või läeb kõige noorem tütär? Ei läe emä, ei läe tütär, Ega kõige noorem tütär, Sõtta läeb keskmine tütär: Anne läeb meilta sõdaje, Sõja=leiba sõkkumaie, Vaenu=kakku kastemaie. Sõjas on leiba sõmera, Vaenu=kakuke kareda: See tahab sõrmil sõkkumista, Käe=varsil vaalimista, Rusikilla rudjumista. Sõda hakas sõudemaie, Vene hakas veeremaie, Pohlakas põgenemaie. Anne hakas nuttemaie, Päälikuda palumaie: "Seisa suuri sõja=laeva, Pea kinni, purju=poissi, pag. 98 Seni kui joosutan koduje, Kodo isa palvielle: Ehk lunastab sõjasta minda." Joosis ta kiireste koduje, Kodo isa palvi'elle: "Isäkene taadikene! Sul on kolmi härjakesta: Üks on härgä kulda=sarve, Teine härgä hõbe=sarve, Kolmas härgä rauda=sarve. Isäkene taadikene: Lunasta minda sõjasta, Sõjasta, sõja seasta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta, Sõja=leiba ju sõmera, Vaenu=kakku ju kareda, Tahab sõrmil sõkkumista, Käevarsil vaalimista, Rusikilla rudjumista. Isäkene taadikene: Anna ärä rauda=sarve, Lunasta minda sõjasta!" Isa mõistis, kohe kostis: "Annekene tütrekene, Ei või sinda lunastada: Eluks ajaks härgä mulle, Anne üksi ürikeseks!" Sõda hakas sõudemaie, Vene hakas veeremaie, Pohlakas põgenemaie. Anne hakas nuttemaie, Päälikuda palumaie: "Seisa suuri sõja=laeva, pag. 99 Pea kinni purju=poissi, Kunni ma joosutan koduje, Kodo emä palvi'elle: Ehk emä lunastab minda." Joosis ta kiiresti koduje, Kodo emä palvi'elle: "Emäkene memmekene! Sul on kolmi lehmakesta: Üks on lehma kulda=sarve, Teine lehma hõbe=sarve, Kolmas lehma rauda=sarve: Anna ärä rauda=sarve, Lunasta minda sõjasta, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta, Sõja=keeru keske'elta." Ema mõistis, kohe kostis: "Ole vaita, tütär noori! Ei või sinda lunastada. Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta: Elus ajas lehmä mulle Ürikeseks üksi Anne." Sõda hakas sõudemaie, Vene hakas veeremaie, Pohlakas põgenemaie. Anne hakas nuttemaie, Päälikuda palumaie: "Seisa suuri sõjalaeva, Pea kinni, purju=poissi, Kunni ma joosutan koduje, Kodo õe palvi'elle: Ehk õde lunastab minda." Joosis ta kiiresti koduje, Kodo õe palvi'elle: "Õekene noorukene, Kulda=kuube kaokene! pag. 100 Sul on kolmi pärjäkesta: Üks on pärgä kulda=karva, Teine pärgä hõbe=karva, Kolmas pärga vaski=karva. Õekene, noorukene: Anna ärä vaski=karva, Lunasta minda sõjasta, Sõjasta, sõja seasta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta." Õde aga mõistis, vasta kostis: "Annekene õekene: Ei või sinda lunastada, Sõjasta, sõja seasta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta: Eluks ajaks pärgä mulle, Anne ürikeseks mulle." Sõda hakas sõudemaie, Vene hakas veeremaie, Pohlakas põgenemaie. Anne hakas nuttemaie, Päälikuda palumaie: "Seisa suuri sõja=laeva, Pea, kinni, purjupoissi, Kunni ma joosutan koduje, Kodo venna palvielle: Ehk veli lunastab minda." Joosis ta kiiresti koduje, Kodo venna palvi'elle: "Oh minu hella vellekene! pag. 101 Sul on kolmi ratsukesta: Üks on ratsu kulda=kapja, Teine ratsu hõbe=kapja, Kolmas ratsu rauda=kapja. Vennakene noorekene: Anna ärä rauda=kapja, Lunasta minda sõjasta, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta, Sõja=leiba ju sõmera, Vaenu=kakku ju kareda." Veli mõistis, vasta kostis: "Annekene õekene: Ei või sinda lunastada, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta: Eluks ajaks ratsu mulle, Ürikeseks üksi Anne." Sõda hakas sõudemaie, Vene hakas veeremaie, Pohlakas põgenemaie. Anne hakas nuttemaie, Päälikuda palumaie: "Seisa suuri sõja=laeva, Pea kinni, purju=poissi, Kunni ma joosutan külässe, Külässe peiu palvi'elle: Ehk peigu lunastab minda." Joosis ta joonelte külässe, Külässe peiu palvi'elle: pag. 102 "Oh minu hella peiukene, Kulda=kallis kaasakene! Sul on kolmi kaabukesta: Üks on kaabu kulda=karda, Teine hele hõbe=karda, Kolmas raske rauda=karda. Oh minu hella peiukene: Anna ärä rauda=karda, Ärä raske kaabukene, Lunasta minda sõjasta, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta, Sõja teeda tallamasta, Sõja=leiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta, Sõja=leiba ju sõmera, Vaenu=kakku ju kareda, Vaenu=mõeka ju valusa." Peigu mõistis, kähku kostis: "Annekene neitsikene! Ärä annan kaabukese, Ärä raske raudkübärä: Lunastan sinu sõjasta, Sõjasta, sõja seesta, Vaenu=mõekade vahelta, Sõjaleiba sõkkumasta, Vaenu=kakku kastemasta: Ürikeseks kaabukesta, Anne eluks ajaks mulle!" Anne siis hakas naeramaie, Peiu hõlmas õiskamaie, Õisatelles hüppämaie. H, Kolga-Jaani 3, 261/4 (250) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Kolgi t. < Võisiku v., Oorgu k., Tiku t. - Jaan Bergmann < Mari Essenson, s. Tikk, s. 1822 (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. = V.K. II. 441 A. Kes see tõi sõja=sõnumida? Arak tõi sõja sõnumida. Kes see vaakus vaenu=keelta? Vares vaakus vaenu=keeli. 4 Zeilen ausgefallen.*1 Kes see läeb meilta sõdaje? Kas läeb isä, või läeb poega, Või läeb kõige noorem poega, Või läeb keskmine poega? Ei läe isä, ei läe poega, Ei läe keskmine poega: Sõtta läheb noorem poega, Kõige noorem, kõige nopsem, Kõige viimem, kõige viksem, Kõige uhkemad hobosed, Kõige saksemad sadulad, Kõige kõrgemad kübäräd. Isä panni liisku võttemaie: Liisk läks noore venna peale, Sedä siis sõtta sõlmitie, Sedä siis väkke värvitie, Vend läks aita ehtimaie, Õde juure õpetama: "Vennakene noorukene! Pane selgä surma=särki, Pane jalga surma=sukad, Pane kaela kalmu=räte, pag. 262 Võta kätte koole=kindad! Vennakene noorekene! Kui sa saad sõdaje minema, Kui sa lähed lahingisse, Veered vaenu=väljä peäle: Ärä siis aja ette sõja, Sõja ette, sõja taha, Keerita keset sõdada, Sõida sõja keske'elle, Ligi lipukandijaida! Esimesed helbitakse, Tagumesed tapetakse, Äärepeälsed äiätakse, Sõrvapeälsed surmatakse: Keskmised kojo tulevad, Lipukandjad lindid saavad, Rauda=kanged rahad rinda." "Vennakene noorekene! Kui sa saad kodo tulema, Sõjaväljält, surma=väljält, Vere=põllult, vaenu=põllult, Sõjakeeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta: Aja siis isa ukse ette!" Tulli venda sõjaväljält, Sõjaväljält, surma=väljält, Vere=põllult, vaenu=põllult, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta: Ajas ta isa ukse ette: "Tule isä, tunne poega!" Tulli isä, ei tunn'd poega. Aa's ta ema ukse ette: pag. 263 "Emäkene memmekene, Tule tunne pojokesta, Sõja=tee sõitejada, Vaenu=tee vaatejada!" Ema tulli, ei tunn'd poega. Aasta velle ukse ette: "Kuule kulla vellekene, Tule tunne vennukesta, Sõja=tee sõitejada, Vaenu=tee tallajada, Kes tulli sõjasta koduje, Vanemaida vaatamaie." Tulli vasta vellekene: Ei ta tunnud vennukesta. Aas ta õe ukse ette: "Oh mu õrna õekene, Sõsar sõrme=suurukene, Tapu=tilka tillukene: Tule, tunne vennukesta, Kes tulli koduje sõjasta, Sõjasta, sõja seesta, Sõja=keeru keske'elta, Vaenu=mõekade vahelta!" Tulli väljä õekene, Tulli võerast vaatamaie, Tulli väljä, tundis venna. Vead siis mõistis, kohe kostis: "Oh mu õrna õekene, Kust sa tundsid vennukesta?" Õde siis mõistis, vasta kostis: "Oh mu hella vellekene! Seält mina tundsin vennukesta: Sul on seljäs surma=särki, Sul on kaelas kalmu=räte, Sul on jalas surma=sukad, Sul on käes koole=kindad, Seält ma tunnen vennukesta. pag. 264 Vennakene noorekene! Kust sa tundsid taadi õue, Osasid isä aseta?" Vend siis mõistis, vasta kostis: "Õekene õiekene, Seält mina tundsin taadi õue, Arvasin isa aseme: Tanavis olli tunni=kella, Värävis olli versta=sammas, Kajo=koogud kollendasid, Vaski=rakke'ed valusid." Õde siis mõistis, jälle kostis: "Vennäkene noorekene! Räägi mulle sõja juttu: Kas on sõjas naene armas, Naene armas, kaasa kallis?" Vend siis mõistis, jälle kostis: "Õekene noorekene! Pese mu peä veresta, Hari mu saapa'ad savista: Siis mina räägin sõja=juttu, Kudas sõjas oltanessa, Sõjaleibä söödäessa." "Õekene noorekene! Sõjaleiba on sõmera, Vaenu=kakuke kareda; Sõjas ei ole naene armas, Naene armas, kaasa kallis: Sõjas armas haljas mõeka, Kallis kange=peä hobone!" *1 "Vanas kandles": Kesse tonkis toomingasse? / Tihane tonkis toomingasse. / Kesse kukkus kuuzikusse? / Kägu kukkus kuuzikusse. H, Mapp 212/6 (3) < Pärnu khk., Audru v. - J.J. Pulst (1902) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kis tõi sõjast sõnumi (kaske) Vares tõi sõjast sõnumi (- Kis piab sõtta minema ( Kas lääb isa või lääb jäma Või lääb see mis käkkis kiigub Mina mees, pian minema Ku vend läks aita ehtemaja ( Õde järgi õpetama (kaske) Pane ikki selga surma särki Pane jalga surma püksid (- Pane jalga surma sukkad (- pag. 213 Pane selga surma sinel (kaske) Võta kätte surma kindad ( Pane päha surma mütsi ( Võta alla atti halli (- Võta kõrva eede kõrvi (- Ää sa sõeda sõja ette (- Ää sa sõeda sõja taha (- Sõeda sõja keskeelle. ( Esimesi heedetakse (- Tagumesi tappetakse (- Kesmesed koju tulavad ( Rauk1 aga haukus esimest korda ( Hall2 hirnus esimest korda ( Kis läks välla vaatama. pag. 214 Att läks välla vaatama (kaske) Att ei tunnud oma poega (- Võeras mees võeras hobune (- Võerad rihmad rinnus paelad Võerad laiad sääre paelad (- Rauk haukus teist korda (- Hall hirnus teist korda (- Eit läks välla vaatama (- Eit ei tunnud oma poega (- Jälle võeras mees, võeras hobune Võerad rihmad rinnus paelad (- Võerad laiad sääre paelad (- Rauk haukus kolmat korda ( Hall hirnus kolmat korda (- pag. 215 Õde läks välla vaatama (kaske) Õde tundis oma venna (- Oma mees, oma hobune (- Oma rihmad, rinnus paelad ( Oma laiad sääre paelad (- Tule tuppa istu tooli (- Räägi meele sõja juttu (- Kas oo sõjas naene armas (- Sõjas ei ole naene armas (- Sõjas on armas hallas mõõka (- Ja oo kallis hia hobune Sõjas on änam vere lainid ( Ku sii mere lainid (- Sõjas oo änam sõrme luid ( Ku sii puu pulki (- pag. 216 Sõjas oo änam pia luid (kaske) Ku sii puu kändi. 1 Rauk - koera nime. 2 Hall - hobune. H, Mapp 699 (5) < Valga linn - Johannes Undritz < Liisa Jakobson (1903) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Neiukese, noorekese Lääme heitsi mee kaema Kas om alla heitsi poisi Toonatse tule tegija Mullutse mure pidaja- Ole ei ole neiu noore Ole ei alla õitsi poisi Toonast ei tule tegijad Mullust ei mure pidajad Hää poisi ära kadunu Viksi viidu vene maale Karsi kanned kaugeele Kust ma tunne oma velle Veli sai sõtta minema Veli hullu naise võtti Kust ma tunne oma velle Oma kirja kindaesta Aetusta hammeesta Veli sai sõast tulema Kessi vastu vai tulessi Ema mulle vastu tulli Emakene ennekene Kas sa tunned oma poiga.. Ei ma es tunne oma poiga... Sõsar siidi linnukene Tule valja tunne velle Kus te sõtsi velle tunsi Oma kirju kindaesta Aetusta hammeesta Säält ma tunsi oma velle Veli hella vellekene Kas om sõan naine armas Sõsar siidi linnukene Ole ei sõan naiste armas Sõan armas hallas mõõga Kallis kange pää hobune Päästab kes mehe sõasta Vainu kätte vaieelta H, Mapp 711/2 < Valga linn - Johannes Undritz < Ädu Tõnnisson, sünd. 1829 a. (1903) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes si tõi sõja sõnume Vai nii kanni vainu keeli Arak tõi sõja sõnume Vares kanni vainu keeli pag. 712 Kes sii pea sõtta minema Alla velle väikese Onu poja hullikese Tädi latse tähekese Esi pia sõtta minema Esa ehid hobesta Veli kirjud vehmerida. Sõts kudi sõrme kindaita Ema õmmele hammeita Sääl ta manu ikku ikke Kunas ma sinnu kodu ooda Kodu ooda, sauna kütta Emakene, armukene Siis ära minnu kodu ooda Kui nii oja urme juuskva Vitsa ossa verda juuskva Kui oja õluta juuskva Vitsa otsa viina juuskva Haina latva haaniked Mõtsa mõõluti mõduta Siis sa minnu kodu ooda Kodu ooda, sauna kütta Keres kua kana munesta Lava laasik pakkalista Kütta sauna küündelista Lava laasik pakkalista Libe tii siia lihasta . . . Sõiti ma tare lävele Tule esa tunne poiga Verevista vehmerista Tulli esa es tunne poiga Sõiti ma kua lävele Tule sõsar, tunne velle Kirevista kindaesta Tulli sõsar, tunsi velle Kirevista kindaesta Sõiti ma haita lävele Tule ema tunne poiga Tulli ema tunsi poiga Aetusta hammeista Sõsar, kesse tunse velle Võtte velle pallelda Veli hella vellegene Istu maha tooli pääle A'a meile soja juttu Kas om sõjan naine armas Naine armas, kaasa kallis Oh mu siidine sõsare Ole ei sõjan naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjan armas hallas mõõka Kallis kange pää hobene Sõja leib om sõmerine Soja kakku kanepine Sõrme murrus murdejanna Käe kakkes kosteenna. H, Mapp 1146/8 (5) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vares vaga linnukene, Hüppas linna uulitsale, Kargas linna katukseella, Sealt tõi sõja sõnumida. Kesse tahab sõtta minna, Kas läheb isa või läheb ema, Või läheb kõige noorem poega, Kõige noorem, kõige suurem? Õde võttis õpetada: Käi lipu keskeella Sest esimesed elbitakse, pag. 1147 Tagumised tapetakse, Keskmised koju tulevad. - Tagasi tulles. Sõitsin isa ukse ette, Tule isa, tunne poega! Tuli isa, ei tund poega, Vene mees, Vene hobune, Vene piisake peussa, Vene saapad jalassa, Vene kandsik kaendelassa, Vene kindad käessa, Vene kirjad kinnastessa. - Sõitsin ema ukse ette, Hirnus halli teista korda.- Tule ema, tunne poega! Tuli ema, ei tund poega: Vene mees, Vene hobune, Vene piitsake peussa, Vene saapad jalassa, Vene kandsik kaendelassa, Vene kindad käessa, Vene kirjad kinnastessa. Sõitsin venna ukse ette, Hirnus halli kolmat korda. - Tule venda, tunne venda! Tuli venda ei tund venda: Vene mees, Vene hobune, pag. 1148 Vene piitsake peussa, Vene saapad jalassa, Vene kandsik kaendelassa, Vene kindad käessa, Vene kirjad kinnastessa. - Sõitsin õe ukse ette: Tere õda, tunne venda! - Tuli õde, tundis venda: Oma piitsake peussa, Oma saapad jalassa, Oma kandsik kaendelassa, Oma kindad käessa, Oma kirjad kinnastessa, Vend küsib: Kulla õde, kust sa tunned? Õde vastab: Sini sõrmi kinnastesta, Puna pale nukkidesta! H, Ostrov 53/4 (52) < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. - Mihkel Ostrow < Juula Kurg, 31 a. (1887) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud ----------- ----------- Sõida, sõida mu hõbune, Sõida isa ukse ette. "Tule isa tunne poega!" Tulli isa, ei tun̄'d poega, Kas on Soomest, või on Saarest, Või on Pärnu pärjapoodi Või on Liivimaa isanda? Sõida, sõida mu hobune, Sõida ema ukse ette! "Tule ema, tunne poega!" Tulli ema, ei tunn'd poega, Kas on Soomest, või on Saarest, Või on Pärnu pärjapoodi, Või on Liivimaa isanda? Sõida, sõida mu hobune, Sõida venna ukse ette! "Tule venda, tunne venda!" Tulli venda, ei tun̄'d venda, Kas on Soomest, või on Saarest, Või on Pärnu pärjapoodi Või on Liivimaa isanda? Sõida, sõida mu hobune, Sõida õe ukse ette! "Tule õde tunne venda!" Tulli õde, tundis venda, Tundis kirja kinnastesta Kõigest uhkemast hobusest pag. 53 Kõigest saksemast saanidest Kõigest kõrgemast lookadest. .............................................. H, Ostrov 174/5 (76) < Laiuse khk., Laiuse v., Lõpe k. - Mihkel Ostrow (1887) tüübinimed kontrollitud Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Vainul kokku vaalitakse Sõea leiba sõtkutakse. Kelle kord on sõtta minna? Ei läha isa, ei läha ema, Ega kõige vanem venda, Külap kõige noorem venda. Läks aga aita ehtimaie Ode ette õpamaie: Ära sa eida ette lipu, Ega tantsi taha lipu, Keera lipu keskeella! Esimesed elbitakse, Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad. Rakikene aukus õues Minu süda põksus põues, Peaks ta ju kodu tulema! - Tule isa, tunne poega! Tulli isa, ei tunn'd poega. Tule ema tunne poega! pag. 175 Tulli ema ei tunn'd poega. Tule venda, tunne venda! Tulli venda ei tunnud venda. Tule õde, tunne venda! Tulli õde, tundis venda. Kulla õde, kust mind tunned? Oma sini sukadesta, Vikelkirju kinnastesta. Tule tuppa, istu maha! Pane kübar laua peale Kindad kübara jeäre peale, Räägi meil sõea sõnumeid! Mis seal sõeas ju tehakse? Seal on sõeas sõrmeluida Nii kui meres pilliroogu; Seal on sõeas sääre luida, Nii kui ajas teibaeida; Seal on sõeas külje luida Nii kui ajas roikaeida; Seal on sõeas mehe päida, Nii kui metsas mätaeida, Seal on sõeas meeste verda, Et soab ujuda obuselle. H, Ostrov 256 (4) < Simuna khk., Selli v. < Piibe v. - Mihkel Ostrow < Ants Kurg, 62 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Minu ella vennakene Kui sind sõtta sõrmitasse Vene väkke värvitasse Ää sõida sõea eessa Ää sõida sõea järele Sõida sõea keskeelle! Esimesed elbitasse, Tagumised tapetasse Keskmised koju tulevad Minu ella vennakene Kas on sõeas naene armas? Ei ole sõeas naene armas, Sõeas on armas al´l´as mõeka Kallis kange pea obune Kes peastab mehe sõeasta Lunastab lume saeusta Viib ta vihma oogudesta. - H, Ostrov 293/5 (47) < Põltsamaa khk. - Mihkel Ostrow (1887) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kesse tõi sõea sõnumid? Kägu tõi sõea sõnumid. Kes lähab sõtta sõdimaie Kas lähab isa või lähab ema Või lähab minija meesi Või lähab kälija koasa? Ei läha isa, ei läha ema Ei läha minija meesi Ei läha kälija koasa Lähab aga kõige noorem venda Kõige pikem, kõige peenem Kõige uhkemad obused Kõige kõrgemad kübarad Lähab ta aita ehtimaie Õde õue õpetama: Ä'ä sõida sõea eessa Ä'ä sõida soea tagassa Sõida sõea keskeella Esimesed elbitakse Tagumesed tapetakse Keskmised koju tulevad Tuli kodu vennakene pag. 294 Aeas tema isa ukse peale: "Tere toat, kas tunned poega?" Isa ei tunnud oma poega. Irnatasid Iie allid Karjatasid kulda kõrvid Ragistas raha obune. Läks tema ema ukse peale: "Tere mem̄, kad tunned poega?" Memm ei tunnud oma poega Irnatasid Iie allid Karjatasid kulda kõrvid Ragistas raha obune Läks ta venna ukse peale: "Tere vend, kas tunned teista?" Vend ei tunnud teista venda. Irnatasid Iie allid Karjatasid kulda kõrvid Ragistas raha obune. Sõitis õe ukse peale: "Tere õde tunne venda!" Õde tundis oma venda Oma kirju kinnastesta Viru vikelsukadesta Ära aetud käisteesta Akkas vennalta küsima: "Räägi mul sõea sõnumida!" Venda mõistis jälle kostis: ""Pese mu mõeka veresta Ari mu soapad savista Siis räägin sõea sõnumida."" "Kas on sõeas naene armas pag. 295 Naene armas, koasa kallis?" Ei õle sõeas naene armas Naene armas koasa kallis Sõeas on armas aljas mõõka Kallis kange pea obune Kes peastab mehe sõeasta Sõeasta, sõea seasta Sõea keeru keskeelta. Enam on sõeas meeste verda Kui on vetta laineessa Enam on sõeas meeste päida Kui on metsas künkaida Mäda moas on mätaida Enam on sõeas sõrmeluida Kui on meres pilliroogu. H, Peet 81/4 (87) < Viljandi khk. - J. Peet (1879) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnumid? Kessi kandis vaenu keeled? Arak tõi sõa sõnumid, Vares kandis vaenu keeled. Kessi lääb meilta sõdaje? Kas lääb isä või lääb poega? Ei läin'd isä, ei läin'd poega; Läks aga kiige noorem poega, Kiige noorem, kiige nopsem, Kiige uhkemad obused, Kiige saksemad sadulad. Vend läks aita ehtimaie, Õde juure õpetama: Ellakene, vellakene Aea selga surma särki, Pane kaala kalmu rätti, Võta kätte kooli kindad! Kui saad sõdaje sõitema, Ärä sõida sõa ette1, pag. 82 Ärä sõida sõa taha2, Sõida sõa keske'elle, Keerita keset sõdaje Ligi lipu kandijaada. Esimesed eidetasse Tagumised tapetasse Keskmised kodu tulevad Sai see venda siis sõdaje Sõitis sõa keske'elle Keeritas keset sõdaje Ligi lipu kandijaada Ees olli tuli punane Taga suitsu see sinine Keset keeru kiige parem3 Tulli siis venda koduje Sõitis isä ukse ette Tule isä tunne poega Tulli isä ei tunn'd poega Sõitis emä ukse ette Tule emä tunne poega pag. 83 Tulli emä ei tunn'd poega Sõitis venna ukse ette Tule venda tunne venda Tulli venda ei tunn'd venda Sõitis õe ukse ette Tule õde tunne venda Tulli õde tundis venna Oma surma särgistaagi Oma kalmu kaala rätist Oma kooli kinnastesta. Ellakene vellakene Räägi mulle sõa juttu Kudas sääl sõas oltanesse Sõa leibä söödänesse Vaenu kakku kastetasse Kas on sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Õekene sõtsikene Pühi mu obu lumesta Pese mu pää veresta pag. 84 Ari mu saapad savista Siis ma räägin sõa juttu Kudas sääl sõas oltanesse Sõa leibä söödänesse Vaenu kakku kastetasse Ei ole sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõas on armas al´las mõõka Kaunis kangepää obune. 1 ehk: Ärä sa eidä ette sõa. 2 ehk: Ära tandsi taha sõa 3 ehk: Vahel veel seda vagusam H, Põlva 1, 115/7 (53) < Põlva khk. - Joosep Hurt (1865-1875) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jaan ol Järvä säksä mees Roodsi kullane kuningas Õdagul ta naase naadi Hommogul ta sõdale viidi Sõde sulase küsüse Vaanü herra vaidlese Mille su silma vesidse Mille sarna sädeidse pag. 116 Õdangult ma naase naadi Hommogulta sõdale viidi Velekene noorekene Ütle mulle sõa sõnno Kaiba mulle kadso keeli Sõsareni armaani Pühi mu mõõka rosteisa Mõse mõõka veresta Sis ma ütle sõa sõnno Sis ma kaiba kadso keelil Ole es sõah naine armas Naine armas kaasa kallis Sõah armas avva mõõk Armas avva hobene Kiä pästi mehe sõast Kool´u kuvve keskeest Velekene noorekene Ara sina eena mingu Eena mingu perrä jäägu pag. 117 Keerä sõa keskel Vaali vaan´u vaihel Edimätse hukkatase Tagomatse tappetase Keskmätse alale jäävä Keskmatse kodo tuleve Iih ol värä väärimine Peräh piiri hoitmine. H, Põlva 2, 18/21 (23) < Põlva khk., Peri v. - Jakob Hurt < Liisa Kuudra (Kuodra) (1860-1872) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu + Soome sild + Oleks see mees minu! Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud noorrahva elust Kelle kõrd om sõtta minnä Noorembal vai vanembal Kas lät ime vai lät ese Vai lät kõige nooremb veli Veli naksi ikemahe Sõa jalgo kängimähe Sõa rõivit sälga võtma Kes tule minno saatemahe Ime minno saatemahe Kes lät väri'it laskemahe Sõzar variit laskemahe Velekene helläkene Kunas sa kodo käüma tulet Ei ma inne kodo tule Kui ma rist sääl tee pääl pane Kui nee risti mustas lääva Sis ma kodo käüma tule pag. 19 Kui nee risti valges lääva Sis mo sõtta tapetas Tulli ta kodo kaema Ai ta halli tare lävele Raput uhju ohilõigu Karas ese kaema Tere ese tunne poiga Ega sa ei ole mino poiga Sa olet Riiast Rootsi poiga Vinne saan ja Vinne hobene Vinne look ol´ loodja puune Vinne satul sarapuine Vinne piitska peo pesäh Ai ta halli kambre lävele Kõrvi ruuna kõrvalegi Karas ime kaema Tere ime tunne poiga Ega sa ei ole mino poiga Sa olet Riiast Rootsi poiga Vinne saan ja Vinne hobene Vinne look ol´ loodja puine Vinne satul sarapuine Vinne piitsk peo pesäh Ai ta halli aida lävele Raput uhjo ohilõigu Karas veli kaema pag. 20 Tere veli tunne veljä Ega sa ei ole mino veljä Sa olet Riiast Rootsi veljä Vinne saan ja Vinne hobene Vinne satul sarapuine Vinne piitska peo pesäh Ai ta halli koa lävele Raput uhjo ohilõigu Karas sõsar kaema Tere sõsar tunne veljä Sõzar tuuse oma vele Kirivista kindist Kalevutsest kaalarätist Sõit ta üle Rõngu silla Rõngu silda rõksahtu Alospalki praksahtugi Sinnä satte saabas jalast Sinnä kukku kulda küpär Sinnä vaiju vaski vööda Sinnä murri mõõga otsa Sinnä pööri püssü perä Sääl ma otse upikalla Sääl ma käve käpikalla Rõngu näio näievägi Rõngu karuse kaievagi Kagoh soidap noori meesi pag. 21 Esi pääl kui päeva lill Jala all kui jaanililli Hobene eeh kui oa häelma. H, Põlva 3, 26/7 (22) < Põlva khk., Väimela v., Rikandi t. - Peeter Wäiso < Sohwi Wäiso (1877) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud V. K. I. Lisa Nr. 102 B.*1 Olli meid visi vellitsid kuvvekesse kurvitsid kel olli kõrda sõdda sõida vannembal kõrda kotto jäija vannemb ennamb vaiva nänu enamb maija ehhidanu norembal kõrda sõdda sõida velli valmist vangerida essa illost hirrogeista imme ummel utsu hammed sõssar sõrmi kindid vellekenne norekenne kui sa sõidad sõa teeda kui sa veerrit verre teeda ärra sa sõast ette mingo ette mingu perra jägu een om hurde hoideminne perran penne kaitseminne ärra sa enne tarre mingu enne astku ahhjo ette sääl omma lätte lävve alla sääle pettus pengi all ärra sa enne söma mingu sääl om sissen sivu pä luidsan omma lutsu luu vellekenne norekene kui sa vallat vainu teeda ärra sa ülle merre mingu merri om täüs meeste päid narv om täüs naisste verd kuisa ülle kuiva lähhad ärra kuivast vetta jogu kuiv om täüs kolja luid sõida sa sõa keskela valla sa sõa vaihela sõssar velja sõnnaldama kunnas sa kotto käüma tulled kunnas verrid vellidsille sõssareni armuenni kui ne luiga mustas läva karna kulla karvalisses sis ma sija pag. 27 käüma tulle tulli velli käümahe aije essa akna alla rabbud rauda ahheliga hellist kulda kannusida terre minno essekenne tulli essa es ta tunne venne mees venne hobbene venne loog lodda puine venne saan sarra puine nagsi jälle sõidemahe nagsi silma zilkumahe kolmul kulda pilksumahe aije eme akna alla tulli emme kül ta tuntse ommast utsu hammest sõssar sõrmu kindista velleken nõrkaken sõkku mulle sõa juttu vagu mulle vainu juttu kas om sõan naista armas naista armas kaasa kallis sõan om armas hobbe mõga, sääl om kallis kalla rauda mes sul sääl süvva andi püssü pühkmid mõga mõskmit *1 J. Hurda märkus H, Põlva M, 9/11 (3) < Põlva khk., Vana-Koiola v., Vanaküla - Mihkel Härms (u. 1870) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tulge kokko kolga mehhe, ümbre zõri om̄a mehhe meil om tülli tulleman, vaino vanger veriman, sõdda õige sõideman, Sarest tulnu vanna sõbra, võtnu mi velle verreva hobbese tapnu mi ausa Turkolatsi vannemba keä leije lempitet, kea sade saarlaisi, kea murs sare sõrme luid, painut sare sälla luid pesse sare pä luid, kea teggi puhtas Virro vere, kea säät parve sure vele, teggi teed tolle pole, keä armast mi vanno van̄embit kea koggos kokko mi van̄o sõssarit. sedda mi peami otsma, sedda mi peame ikma, seni kui om pehhe päida, seni kui mi vellil verda, tulke kokko koggemada joske kokko haggemada, mi velle mi kõvva söame, mi Essa mi ravvatse käe, üttel melel üttel mõttel, ülle kige üts südda olgu, jätke Em̄a Jummalaga näijo silma veel kaema, sädke sõtta sõudema, russikaka rulli löma pag. 10 Tappame neid nõnna tarko, lömi mahha lokker päid, ei mi enne rahhu jätta, kui meil tuvvas vasta, velle verrev hobbene Turkolatsi van̄emba tulline pä, ja tettas perre pervi möda aedas radda aida möda, jäku kik mi perralt virro vere, järve taggotse, ülle sure jõe mi om̄a van̄a maa sis mi pan̄e silla surele jõele, sis mi pan̄e parve parraja vele sis mi sõkku saarlaisi, sis mi rikku riidjelid, sis sava mi mehhe perremehhe mi virve Turkolatsi van̄emba assemikku mi mehhe rautse pakka ratsa mehhe, sõidke õkva sõdu möda, jõudke järve verda möda sis sa Em̄ä mi om̄antus, sis sa järv mi jädva varrantus. Ei mi tahha Sarda sõida, sarda sõida sarda jõuda, olle saren mi veljo mi armsit om̄e Sõssarit, mi vallusit van̄embit. Sarda sanu soe lihha, sarta tulnu tondi näo, sanu vanna sarvilisse, kokko pag. 11 josnu josike, olle sarelt näijot sada, näijod sada peijot perrita, sareh näijo näotuma, näotum̄a jallotum̄a jallotuma kässituma, kässituma kõrvetuma, sare näijol silma sin̄i verreva, mi verve verreva, mi kasa kallimba. Kui läät Sarde sõddima, sarest otsma om̄e kaisi, mi varrastetu van̄embit, ärra kaeku sare näijot, sare näijo melitust maske kätte verre võlga, verre võlga varga palka, tapke neid kui täi nahko oppake kui oinit. H, Põlva M, 21/2 (10) < Põlva khk., Vana-Koiola v., Vanaküla - Mihkel Härms (u. 1870) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Jätke mahha maja perre, Jätke maha naise rasse jalloka Jätke maha latse lava mano, Jätke maha karja kaema jätke maha nurme norrotama, jätke maha põllu puhkama, jätke maha mõtsa mõtlema. Meil om minek merre pole, Sõudmine sõa pole, Jätmine järve pole, Samine sare pole. Minnekil om mittu vikka, Mittu vikka mittu hätta, Mittu hätta mittu vaiva. Saijemi me merre pole, Merri mi mõttest halp, merri töö mi jõvvust jõllep, Merre pääl rövli risuman, merre pääl sõa sõideman Kaemi mi mere päle, oma surma sõbra päle, Mere surm mi surmast suremb, mere surm mi surmast mõromb, mere matus mädalik, jõvami, jõvvame Saime koko rövli sõbra sõvame, jõvvame saime kokko sõa sõbra, rövli sõbra lahkemba, rövli silma selgemba, rövlil ani hõpe hõlma, sadi ärra tolle pole. Tulli vasta sõa sõbra, Sõa sõbra veri silma, Ei sääl ole muda jutu muda jutu muda mõttet muud kui selgel vere jutu vere jut ja vere mõtte, mis meil tetta Malevil, mes meil kulda kulla mäel, muud kui koko maleva, vibimada virro maa, võtke kätte kärba nuija otsa pantke vaiva väitse, tagga otsa kirve terra, kirve terra kandilisse, ei mi jätta järrele, ei mi an̄a peräle, seni kui meil võit ja võimus, käen Kui lõbva mi mehe, magama lät mi maleva Sis tulle Somest mi sõbra, tuleva virrost mi velle pag. 22 Ase merde mi mõrtsiku. Meri om mi õnnetus, jõgi mi jõletus, kost meil ega päiva häda peljata, häda peljata vallu valva. Järvekene kalikene, mi armas om̄akene, sin pervil mi pessä, Sin vereh mi velle, kos mi kokko some sõpra Some sõbra Virro veljä, oma Ono Oantist, Sääl mi pea särast nõvo, sääl mi märgi särast märko, mes meil tetta mõrtsukile, mes meil sovi sõale, Kuis meil koton oma ello, näijo hobest hälitsema adra perah astumahe, ägli osse plagistama, adra raude rägistama, vilja kormat koddo toma, kost saab kuiva kütset leiba, vanna naise väetuma, väetuma jõvetuma, sadke pihta pillumahe, käe varsi valimahe, teije pääl jääp põllu töö, kuhhiliku korjamine, pere naise pere latse pantke kin̄i paja lava, otske takkan usse pulga meil om mehhe vere tööl, säält voip tulla sadda sõdda, säält voip tulla mittu vainu, vija mi varrantust rikku mi perrantust, häetata mi häid latsi. H, R 1, 53 (1) < (?) - Jaan Põldsam tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Al kül hirnus esimest korda, kes läks õue vaatama ätt läks õue vaatama, ei ta tunnud oma poega oma rinna rihmadest sääre paela tuttidest All kül hirnus teista korda, kes läks õue vaatama, eit läks õue vaatama, ei ta tunnud oma poega, oma rinna rihmadest, ja sääre paela tuttidest. All kül hirnus kolmat korda, kes läks õue vaatama Vend läks õue vaatama, ei ta tunnud oma venda, oma rinna rihmadest ja sääre paela tuttidest. All kül hirnus neljat korda kes läks õue vaatama Õde tundis oma venna oma rina rihmadest ja sääre paela tuttidest Õde vennalt küsima vend mul räägi sõa juttu Vend oli tark ja õel kostis, Pese mu saapad sauesta pese mu kübar higista pese mu mõõka veresta siis ma räägin sul sõa juttu Sõas oli enam sõrme luidu enam kui metsas puu pulki sõas oli enam vere laenid enam kui meres vee laenid sõas oli enam mehe pääd enam kui metsas mõttusid. H, R 1, 60 (2) tüübinimed kontrollimata Luust sõrmus + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Vanna Eesti sõa laul mis on meie oue al merri olli meie oue al mis on meie värra tagga väin olli meie värrava tagga mis olli väina keskeela tam olli vaina keskeela mis olli tamne oksa peal sõel olli tame oksa peal mis olli sõla põhja peal sõlg olli sõla pohja peal mis se sõlg agga meile toob sõlg toob sõasta sõnnomid valjo vaino käskosid kes peab sõdda minnema valjo vaino käsko taitma eit on vanna ei se lähhe taat on vanna ei se lähhe Jurri mul keike norem venda se peab sõdda minnema kule mo kulla vennage ärra sinna sõida soja eessa ärra sojda soja tagga soita sõa keskeela Essimisi elgatagse taggomisi tappetakse keskelt kojose tullevad sõas polle ennam naine armas naine armas, kasa kallis sõas on armas haljas mõka kaunis kange Pea obbone kes peastab mehhe jo sõasta vaino Rautase Vahhelta (?) korjatud 16mal künku p talinas H, R 1, 172/3 (6) < Audru khk. - Johan Hansschmit tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes toob sõa sõnumiid? Vares toob sõa sõnumiid. Kessee kukub vaenu käsku Kägu kukub vaenu käsku. Kes peab sõtta minema? Mina pean sõtta minema. Kes peab vaenus vauma? Mina pean vaenus vauma. Mis mina omal selga panen? Oma aetud ameda. Mis mina omal jalga panen? Jalga panen Vene püksid. Mis mina omal selga panen? Selga panen Vene mantle. Mis mina omal kätte võtan? Kätte võtan õe kindad. Mis mina omal alla võtan? Alla võtan halli ruuna. Mis mina omal kõrva võtan? Kõrva võtan kõrvi ruuna Kui hakkan mina minema, Siis hakkab hale tulema Vesi silmi veerema, Laene põske langema Kui ma jälle koeu sain pag. 173 Tuli isa, ei tunnud mind Tuli ema, ei tunnud mind Tuli vend ei tunnud mind Tuli õde, tundis mind Oma kirju kinnastesta Oma aetud amesta Oma säätut säärepaeldest. Veli hella vennake. Räägi mulle sõa juttu Kõnele kõneta sõasta, Sõas ei ole naene armas Naene armas, kaasa kallis. Sõas on armas haljas mõõka Kallis kange pää hobune See päästab mehe sõasta Vaenu köied vahelta. Sõa leib oli sõge sõkku Vaenu kak oli kange kasta. H, R 1, 379 (1) - M. Kõrts tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes tõi sõeast sõnumid Vares tõi sõeast sõnumid Kes meilt pidi sõta minema Kas noorem vend või Vanem vend väli ales Väidikene sõsaras sõrme Pitkune väli pidi sõta Minema väli läks aita Ehtima õde järele õpetama Pane sina selga vesti Sidi pükasi sidi mütsi Ära sõida ete sõta ega Tantsi taha sõta esimise Õppetakse tagumisi Tapetakse keskmised Kõik tulevad vali tuli Valja sõeast sõitis ema ukse ete ema koerad Haukusid ema läks välja Vatama sõea mees sõa Hobune sõea pitsuke Peus sõitis isa koerad haukusid. Isa läks välja vatama Võeras mees voeras hobune Sõitis õe ukse ete Õde läks valia vatama Võeras mees voeras hobune Tule tupa istu lauda raaki meile soea jutu Sääl on enam sorme luid kui siin puu pulki Sääl on enam jala varuid Kui siin kadaka merju H, R 3, 131/5 (1) (1874) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud siirdevormiline laul Vana söja laul. Olin Mina muiste noori meesi, läksin mina metsa kõndima, olu aegu uidama, vilu paivi viitama. Mis ma metsa seesta leitsin? Leitsin sikka pöösadest, mis ma sikka seesta leitsin? Leitsin pähke sikka seest, mis ma pähke seesta leitsin? Leitsin tuume pähke seest, mis ma tuume seesta leitsin? Leitsin toa tuume seest, mis ma toa seesta leitsin? Leitsin venna patjosist. pag. 132 akkasin hallest hüüdima. kurval kukkuma, kele kidda kipputama, lou keeli laulema, töuse ülles mo vennike! töuse ülles ja tösta pead, vata kas on kuulda heada, söia kissa kulukse, sured tükkid summavad, rummi heäled naksuvad, tulle aur käib taeva peäle, sääl on kuulda koled heäled, ussarete ullumist, kassakate karjomist, soltadide soigumist! pag. 133 töuse, töuse, mino vinige, vötta alla ie alli? vötta körva korvi lauki? mine söideldes söddase? soia möökade sekka ja vaino mookade vahhele, ärra sa soitak ette södda? ärra sa soitak tahha södda, soida soia keskele? ees söias eitedakse, takka söias tappetakse, keskeld tullevad köiose, akkas temma rinnust ringutama, silmist vetta veretama, säre märjast sirrutama, vöttis siis suitsed varnast, höbbe päitsed päitsi peält, ie alli vottis ollulta, körvi laugi latterusta, pag. 134 läks siis söideltes södda söia mökade sekka, ja vainu mökade vahhele, eest temma tappis India vägge: taggand Taani kassakad, keskelt kurjad kuntsilised, keskedelt tulli koiose, tulli oma issa öuve. Irnatas se ie älli, karjatas se kallevei lauki, issa läks öuve vatama? ei ta tunnud oma poega, oma ostetud obbusta, ei ta kirjost kindusist, egga luiko lakkisest, egga sellest sapusist. Irnatas siis teista korda, irnatas se ie ali, karjos se kallevi lauki, pag. 135 ema läks öuve vatama, ei ta tunud oma poega? ei ta kirjost kindusist egga luiko lakkisest, egga sillest sapusist Irnatas siis kolmat korda, irnatas se ie alli, karjos se kallevi lauki, vend läks öuve vatama ei ta tunnund oma venda ei ta kirjost kindusist egga laiku lakkisest egga sillest sapusist. Irnatas siis neljat korda irnatas se ie alli karjos se kallevi lauki ödde läks öuve vatama ödde siis tundis omma venna tundis kirjust kindosist ia ka laiko lakkisist Ia ka sillest sapusist H, R 3, 504/6 (9) < (?) Põltsamaa khk. - (?) T. Sander tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõja sõnumida, Kessi kandis vainu keeled? Kägu tõi sõja sõnumida, Vares kandis vainu keeled. Kessi meilta sõtta läheb, Kas läheb isa või läheb ema, Või läheb kõigest noorem poega, Kõigest noorem, kõigest nõrgem, Kõigist priskem ja punasem? - Vend läks aita ehtimaie, Õde järel õpetama: Pane sel´ga siidi särki, Siidi särki, sitsi särki, Kaela karda rätikida, Jalga saksa saapaaida, Pähä, päävatand kübarad. Ära sa sõida sõja ette, pag. 505 Ära sina sõida sõja taha, Sõida sõja keskeelle: Esimesed elbitasse, Tagumised tapetasse Keskmesed kodu tulevad - - - - - - - - - - - - - - 1 Sõida, sõida, obukene, Lase teeda, lauku ruuna, Sõida isa ukse ette. All'i irnus akendesta, Raki aukus õue pialta. Isa tuli väll´a vaatamaie. Tere isa' tunne poega!" - "Jumaleme, ei ma tunne!" - Sõida, sõida mu obuke, Lase teeda, lauku ruuna, Sõida ema ukse ette. Alli irnus akendesta, Raki aukus õue pialta. Ema tuli väll´a vaatamaie. "Tere ema, tunne poega!" - "Jumaleme, ei ma tunne!" - Sõida, sõida mu obuke, Lase teeda lauku ruuna, Sõida venna ukse ette. Alli irnus akendesta, Raki aukus õue pialta. Vend tuli väll´ä vaatamaie "Tere, venda, tunne venda!" - "Jumaleme, ei ma tunne!" - pag. 506 Sõida, sõida mu obuke, Lase teeda, lauku ruuna, Sõida õe ukse ette. Alli irnus akendesta, Raki aukus õue pialta Õde tuli väll´a vaatamaie. "Tere, õde, tunne venda!" - "Jumaleme, jah mina tunnen!" - "Kust sina mind siis ära tunned?" - Oma siidi kaela rätist, Oma kirju kinnastest, Oma sinisist sääre paelust, Oma punasist sukkadest. - Tule tuppa, istu maha Pihlakase pingi piale, Jalakase istme piale, Toomingase tooli piale. Räägi mull sõja sõnumida!" - "Pese mu mõeka veresta, Pühi mu saapad savista, Siis räägin sõja sõnumida. - Enam sõjas sääre luida, Kui siin aas teivaaida; Enam sõjas pia luida. Kui siin aas kivisida; Enam sõjas sõrme luida, Kui siin aas vitsaaida; Küll on sõjas verda pailu, Kui siin jões vetta pailu. 1 (Vist puudu) H, R 5, 9/11 (1) < Karksi khk., Polli v., Sudiste k. - Jaak Kiwisäk < Mai Kapral (1889) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kessi tõi sõa sõnumi Või nu kanni vainukeele Arak tõi sõa sõnumi Vares kanni vainu keele Kessi saa sõta minema Ega vana velle noore Onupoja ullukeise Tädipoja tillukeise Sõdse ei pia sõta minema Seni kui velle kasvanes Sai see velle kasvanesse Veli läits sõta minema Veli läits aita ehtimaie Sõdse perra õpamaie Õpamaie ikemaie Veli ella vellekeine Kui saad sa sõta minema Või saad vainu sa vajume Selle õpa ma sinule Ära sõida ehen sõa Ega tansi taga sõa Ehen o tuli punane Taga o suidsu sinine Venude kesked sõdade Ligi lipu kantajet Veli ella vellekeine Kunas ma sinu kodu ootand. Veli kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukeine Kui ni mere meta joosi Alliku aive anikuta Sis sa minu kodu oota Veli tulli välla sõasta Iste kurva istemele pag. 10 Lask ta leina lauaa pääle Pans ta piidsa pengi pääle Kinda piidsa varre pääle Kübar kinnaste pääle Aima esa tundamaie Mine esa tunne poiga Ei nu esa es tunne poiga Ai ma ema tundamaie Mine ema tunne poiga Ei nu ema es tunne poiga Ai ma velle tundamaie Mine veli tunne velle Ei nu veli es tunne velle Lätsi esi tillukene Tunsi esi oma velle Teredi ma vellekesta Tere armas vellekeine Nüüd tullid vällä sõasta Aa nüüd mulle sõajutu Kõnele vaino kõneda Kudas sõan oltaesse Võinu vainun käutaesse Veli kuuli kosti jälle Sõsar noori linnukeine Uha mo obu muasta Mõse mo saapa savista Ma mõse mõõga esiki Mõõga pääl mitme verda Saksa verda sandi verda Veli ella vellekeine Kas o sõan naine armas Naine armas kaasa või kallis Sõsar noori linnukeine Ole ei sõan naine armas pag. 11 Naine armas kaasa kallis Armas ainus aillas rauda Kallis kanepää obene Ken päästab mehe sõasta Sõaleiba sõkumesta Vainu käku kastamesta Sõa leib oli sõkeline Vainu kak o kanebine Minge mööda mitu paari Kauge küllest kümme paari Taga seilla seidse paari Lasge olla osjakeisi Tõusta tamme tõuakeisi Küllab osjal ootajet Tamme tõuvel tahtajet Ostaje oman külane Tahtaje tõisen talune. H, R 6, 14/7 (3) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Kes toob sõasta sõnumid Vares toob sõast sonumid Kes peab sota minema Kas laha isa või läha ema Või lähäb see mis käkis kiigud Käkkis kiigub Hõrdas hõõtsub Nõrgub nõtrale viole Vanem vend peab minema Ika peam mina minema Ika pean ees olema Ika pean taga talutlema pag. 15 Eit oli ees heitis ristis risti Tat oli taga tagus kässa Vend läks haita ehtimaie Õde läks takka õpetama Pane selga surma särki Pane jalga surma sukad Pane päha surma mutsi Hal aga hirnus ühte koda Kes laks hõue vaatamaie Isa laks hõue vaatemaie Isa ei tunnud oma poega Oma poega oma hobusta Sõa mees sõa hobune Sõa piitsa kulda looka Sõa sapitud sadulad Hal aga hirnus teista korda Kes läks hõue vaatamaie Ema läks hõue vaatemaie Ema ei tunnud oma poega Oma poega oma hoosta pag. 16 Sõa mees sõa hobune Sõa piitsa kulda looka Sõa sapitud sadulad Hal aga hirnus kolmat korda Kes laks houe vaatemaie Õde läks õue vaatemaie Õde tundis oma venda oma kujutud kinasdesta Oma tehtud säärte paeldest Oma nihutud vikeldest Tule tupa vennakene Istu tooli lange lauda Räägi mulle sõa juttu Sõa jutu vainu keelt Õege ja ellake Pese mu saapad verest ära Siis ma räägin sõa juttu Sõa juttu vainukeet Kudas sääl sõas sõotakse Meeste paida piiritakse pag. 17 Enam on sõas meeste päida Enam kui metsas puukända Enam on sõas meeste sõrmi Enam kui metsas puu pulki Enam on sõas lahengid Enam kui meres vee laineid. H, R 6, 475 < ? Põlva - J. Hurt (? 1867) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Ei me enne rahu jäta Kui meile tagasi tuuakse Velle vereva hobune Turgulatsi tulipää Ja tehakse pere pervi müöda Aetakse rada aida müöda. Jäegu me päralt Viru veered, Viru veered, Järva tagused, Oma maa üle suure jõe! 1 Siis paneme silla suurele jõele, Siis paneme parve paraja viele: Siis me sõkume saarelaizi, Siis me rikume riidlejaid; Siis me mehed peremehed, Siis me virved vanemad, Turgulatsi tazujad. Meie mehed raudsed pakud, Raudsed pakud, ratsamehed! Sõitke õkva süöti müöda Jõudke Järve vierta müöda: Siis saab Ema me omandas, Järva me jäedav varandus! 1 Oma maa üle Ema jõe! H, R 6, 654/6 (2) < Audru khk. - A. Peet < I. Peet (1874) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõale minek. Kessi tõi söa sõnumed Kessi kandis vaenu keeled? Arak tõi sõa sõnumed Vares kandis vaenu keeled. Kessi lääb meilta sõdima? Kas lääb isa, voi lääb poega? Ei läind isa ei läind poega Läks aga kõige noorem poega Kõige noorem, kõige nopsem Kõige uhkemad hobused Kõige saksemad sadulad. Poeg läks aita ehtimaie Õde juure õpetama: Pane selga surma särki Pane kaela kalmu rätti Võta kätte kooli kindad pag. 655 Kui sa saad sõdale sõitema Ära sõida sõa ette Ara sõida sõa taga Sõida sõa keskeele Keeruta kesket sõdale Ligi lipu kandijata Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised koeu tulevad. Tuli siis venda kodule Sõitis isa ukse ette Tule isa, tunne poega Tuli isa ei tunn'd poega Sõitis ema ukse ette Tule ema tunne poega Tuli ema ei tunn'd poega Sõitis venna ukse ette Tule venda tunne venda Tuli venda ei tunn'd venda pag. 656 Sõitis õe ukse ette Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Oma surma särgesta Oma kalmu kaela rätist Oma kooli kinnastesta. H, R 7, 79/80 (54) < Pilistvere khk. - Karl Moks < Liina Pamberg (1878) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Tundmatta Ellakene, vennakene, Pange ratsud rakkeesse Sõra silmad sõrmustesse Allid õbe elmedesse Kõrvid karu nahkadesse Sõitke ratseje koduse. Aasin isa ukse alla Tule isa tunne poega, Tuli isa ei tund poega Aasin ema ukse alla Tule ema tunne poega Tuli ema ei tund poega pag. 80 Aasin venna ukse alla Tule venda tunne venda Tuli venda ei tund venda, Aasin õe ukse alla Tule õde tunne venda Tuli õde tundis venda Oma kirju kinnastest Oma vikkel sukkadest. H, Wiedemann 2, 11/5 < Võrumaa või Setumaa - Victor Stein (1872-1873) tüübinimed kontrollimata Imetegija + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Nekrutiveemise laul Minnul oll üts veiko vello Veiko vello ahka särki To moist kivvist pirru kisku Taivaküllest löm̄u1 lahku Agganitse tuudi käända Munna sölme sölmata Toki veeti vin̄e maale pag. 12 Säkkuti söa jallolle Värvati vääe alla Im̄a odis om̄a poiga Essa odis ainokesta Velli odse om̄a velle Sissar om̄a söstre silma Kun̄as kallus kannakenne Kunnas veeris vellekenne Haugab penni eesmest körda Kargas im̄i jo kaima Es ta tunne um̄a poiga Poig oll murrest mudutet2 pag. 13 Haugut pen̄i teiste körda Karras essa jo kaima Es ta tunne om̄a poiga Oma suresta ohhusta Haugut peni kolmast körda Sis läts velli kaimahe Velli es tunne om̄a velle Velli oll ikkust illusas saanu Silma veest verrevast jäänu Olla luist öhhukesses Pihhaluist penikesses pag. 14 Haugat pen̄i neljast körda Sis läts sössar velja kaima Sissar tundse om̄a velja Kirrevista, kindahista3 Kanna varba kapputista4 Sissar kaala5 pallavaste Nakkas ikma halledaste Velli helle linnukene Ütle mulle sööa ohtu Kaiba mulle sööa kahju pag. 15 Sissar siidi linnukene Mis ma sulle ohhust ütle Kallis sissar kahgust kaiba Sööan ei olle naiste armas Naiste armas kaasa kallis Sööan armas paljas möök Sööan kallis kaala raudu 1 Pergelholz 2 verändert 3 bunte Handschuhe 4 Hahnussartige Socken 5 umarmen Vrd H, Wiedemann 2, 395/7 ja 437. H, Wiedemann 2, 395/7 < Võrumaa või Setumaa - Victor Steini abiline (1872-1873) tüübinimed kontrollimata Imetegija + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Mul ol üts väiko velli Väiko velli ahko särki Tu möist kivvist pirro kisko Taiva küllest lömmo lahku Agganitse tudi käända Munna sölme sölmeda Tugi vidi vennemale Sökkuti söa jallule Värväti väe alla Imma otis omma poiga Issa otis ainukesta Velli ootse omma velle Sössar om̄a söstra silma Kunnas kallus kannakene Kunnas veris vellekenne Haugat penni eesmäst körda Karras immi jo kaema Es ta tunne omma poiga Poig ol murrest mudutet Haigut penni töista körda Karras essa jo kaema Es tunne omma poiga Ommast suresta ohhusta pag. 396 Haugat penni 3-mat körda Siss läts velli kaema Velli es tunne omma velle Velli oll ikkust illusas saan Silma veest verrevas jänu Olla luist öhhukesses Pihha luist penikesses Haugat penni 4-jat körda Sis läts sössar välja kaema Sössar tundse omma velle Kirrevista kindahista Kanna varba kapputista Sössar kala pallavaste Nakkas ikma halletaste Velli helle linnukenne Ütle mulle söa ohtu Kaiba mulle söa kahju Sössar sidi linnukenne Mes ma sulle ohhust ütle Mes ma sulle kahjust kaiba Kallis sössar Söan ei olle naista armas pag. 397 Naista armas kasa kallis Söan armas haljast möka Söan kallis kala rauda. Vrd H, Wiedemann 2, 11/5 ja 437. H, Wiedemann 2, 437 < Võrumaa või Setumaa - (?) Victor Steini abiline (1872-1873) tüübinimed kontrollimata Imetegija + Venna sõjalugu Laulud noorrahva elust ; Lüroeepilised laulud Minnol oll üts väike velli Väike velli ohka särki Tu möist kivvist pirro kisko Taiva küllest lömmo lahko Agganitse tudi käända Munna sölme sölmeda Tu ki vidi vennemale Värvati vie alla Vellekenne hellekenne Kunnas söast koddu tullet Ei ma ennamb enne tulle Koni oja öllot jooskva Mötsa vere möddo jooskva Schwester? Öiga mulle söa ohtu Kaiba mulle söa kahju Kas on söan naista armas Naista armas kasa kallis Söan armas om pallas möka Söan kallis kala rauda. Vrd H, Wiedemann 2, 11/5 ja 395/7. Leoke 1, 223/30 < Viljandi khk. - H. Leoke < Mari Kambek, sünd. Leoke Venna sõjalugu Sõa laul. Kesse tuob sõa sõnumid? 'Arak -"- -"- -"- Kesse vaagub vaenu keeli? Vares -"- -"- -"- Kesse kannab raamatud? Räästäs -"- -"- Kes lääb sõtta sõdimaie, Kesse peab sõtta minema? (Isa) Oma=maa eest võitlemaie. Kas lääb isa või lääb emä Voi keige noorem pojuke? Vend on alles veidikene Sõsar sõrme suurune Onupoega ullikene Tädipoega tillukene Kes siis peab sõtta minema? Ei lää isa, ei lää emä Ikka pean isi minema -"- -"- ori olema. Läksin aita ehtimaie Ehtimaie, õppemaie. Ehitellen, ellä vendä -"-, õpetellen: Oh minu ellä velläkene! Pane selgä surma särki Köidä kaela kalmu rätik Pane jalga surma sukad Aea otsa kooli kingad Pane mure kübär pähä Aea kätte kooli kindad pag. 224 Sa lääd surma otsimaie Kui sa saad sõtta minema -"- -"- sõidad surma' teele Lähed vaenu välja pääle: Ärä sa eida ette sõa -"- -"- tandsi taha sõa -"- -"- aeagu sõa eele -"- -"- jäägu järele! Kül sind ette eidetakse Kül sind taha tahetakse. Keerita keset sõdada' Ligi lipu kandijada, Ees on suitsu sinine Taga see -"- -"- Keskel kirge kõrgeele Vahel välgub aljas mõõka. Esimesed elbitakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad. Kui sa saad kodu tulema Sõa väljalt siia sõitma Vaenu -"- -"- veerma Isäl emäl ennäst näitmä Ärä siis tule Türgi kaudu -"- sa juo -"- vetta Türk on täisa tütrukida Ärä tule mere kaudu -"- juo ka -"- vetta. Meres pailu meeste päidä Ärä sa tule Narva kaudu -"- juo Narva vetta Narvas pailu naeste päidä pag. 225 Ärä tule Poola kaudu -"- juo -"- vetta Poola maal on pailu poissa Poolas pailu poiste päida; Ära tule Riia kaudu -"- juo -"- vetta Riias pailu riisutakse Ära tule Tall'na kaudu -"- juo -"- vetta -"- taha -"- taari Tall'nas pailu tapetakse. Tule liu Tiiu kaudu Ei sind kuule Iiu koerad Ega näe Iiu neiud Tule kohe koduje Oma isä ukse ette Sõida isä õue alla Oma armsa allikalle Juo isi, jooda obust. - Kui sain võitu vaenu väljal Säädisin siis sälukesta Arendasin allikesta Akasin ma aeamaie Kiirest koeu kippumaie Kui sain isä vällä pääle 'Obu alla irnatie Alli 'irnus esimest korda Sain ma isa värävä ette, Alli irnus teista korda. Saien isa ukse ette Alli irnus kolmat korda Õe õpetus: Kui saad isä vällä alla pag. 226 -"- -"- -"- õue -"- Sääl on kolmi allikat: Üks on õluta ilusa Teine mõduda magusa Kolmas viina veerelise. Juo isi, jooda obust Kui saad isä ukse ette, -"- -"- -"- akna alla Obu alla irnatie Linalakka liigatie Õika isät õue pääle Kutsu emät ukse ette: Tule isä, tunne poega! Tulli isä, es tunne poega. Isä sõitejat silmitses -"- tulejat tunnistas: Sõamees, sõa obune Sõa kindad tal käessa -"- kirja kinnastessa -"- piitsa tal peossa. Ei ma tunne seda miesta, Kas on Soomest voi on Saarest Voi on Kuramaa kuningas? Tule emä, tunne poega! Tulli -"- es tunne poega. Emä sõitejat silmitses -"- tulejat tunnistas: Sõamees, sõa obune Sõa kindad tal käessa -"- kirja kinnastessa -"- piitsa tal peossa. pag. 227 Ei ma tunne seda miesta Kas on Soomest voi on Saarest Voi on Kuramaa kuningas? Tule veli tunne venda! Tulli -"- es -"- -"- Veli sõitejat silmitses -"- tulejat tunnistas: Sõamies sõa obune Sõa kindad tal käessa -"- kirja kinnastessa -"- piitsa tal peossa. Ei ma tunne seda miesta Kas on Soomest voi on Saarest Voi Kura kuninga poega? Tule õde, tunne venda! Tulli õde, tundis vennä. Õde lustil õiskamaie: Oma mies, oma obune. Vend aga kohe küsimaie: Kust sa tunned neiukene? Õde varsi vastamaie, Sõsar sõnu säädimaie: Sind ma tunnen vennakene Oma kirju kinnastesta Oma aetud ammeesta Selläst surma särgiesta Kaelast kalmu rätikusta Päästä mure kübärästa Otsast kooli kingadesta Oma säetud sääre paeltest Oma piitsasta peossa. -"- surma sukadesta pag. 228 Venda nuori linnukene, Minu ellä velläkene: Istu siiä tooli pääle Puhukeseks puhkamaie Väsimusta vaigistama Kurvastusta kustutama Meele tuska tuulutama Mure kuormat kergitama Paha tueu puistemaie; Aea siis mull' sõa juttu Kõnele vaenu kõnedest, Vesta mulle vere välläst, Mis sääl sõas oldanessa -"- -"- -"- tehtanessa: Kas on -"- naene armas Naene armas, kaasa kallis? Veli vasta kostelema: Oh mu sõsar sõstra=silma Masajalgne maalikene! Pühi mu püssi porista Ari mu saapad savista Mõse mu mõõka veresta Uha kuube urmadesta Siis ma aean sõa juttu Kõnelen vaenu kõnedest Vestan juttu vere välläst Siis kannab süda kõnelda Mis sääl sõas oldanessa -"- -"- -"- tehtanessa. "Ei ole sõas naene armas Naene armas, kaasa kallis, pag. 229 Sõas on armas 'allas mõõka Kallis kange=pää obune Kes pästab mehe surmasta, Mehe poea Poola maalta." Sõsar vellelta küsima: Kas on sõas meeste verda? Veli vastu kostelema: "Oh mu sõsar sõstra=silma Masajalgne maalikene Sõas on nõnda meeste verda Kui seda vetta veske alla; Siin jooksvad jõed vesina Sääl jooseb veri jõena, Sääl jooksvad jõed verena Oovab verda oeana Sutsest saadik sula verda Vööst saadik urva verda Sadulani saksa verda, Tarretanud vellede verda Ei ma saanud mõõtemaie. Sõsar vellelta küsima: Kas on sõas meeste päidä? Veli varsi vastamaie: Oh ma sõsar sõstra=silma Masajalgne maalikene! Nii on sõas meeste päidä Kui on soossa mättaaida. Kui seda kandu karjasmaale. Sõsar vellelt küsimaie: Kas on sõas sääre luida? Veli kohe kostelema: Oh mu sõsar sõstra=silma Masajalgne maalikene! Nii on sõas sääreluida, Kui on aial teibaaida Kui on maa pääl malkasida. pag. 230 Sõsar kord viel küsimaie: Kas on sõas sõrme luida? Veli varsti vastamaie: Oh mu sõsar sõstra=silma Masajalgne maalikene, Maalikene maemukene, Linalakka linnukene, Ilus õie oksakene, (SA) armas ellä õekene, Kallis kulla kannikene! Nii on sõas sõrme luida Kui seda roogu rägastikus. Paludes: "Ära nõua neitsikene, Ära küsi sõtsekene Pikemalta sõa lugu Keik mis sõda sünnitanud -"- -"- sõas oldanessa -"- -"- -"- tehtanessa Sie ei kõlba neiul kuulda." -"- -"- -"- neitsi kõrva Leoke 3, 19 (20) - H. Leoke (1870) Venna sõjalugu Kesse toob sõa sõnumid, harak toob sõa sõnumid Kesse vaakus vaenu keeli vares*1 *1 ... vaakus vaenu keeli Leoke 3, 41 (21) - H. Leoke (1872) Venna sõjalugu vanasõna Sõsar *1 suurune Tädi poega tillukene Kes siis peab sõta minema Vend " " " Kui saad sa " " Ära sina hoia ette sõa rebitud lehekülg, tekstist tükk puudu Leoke 3, 49/50 (44) - H. Leoke (1872) Venna sõjalugu Kes toob sota sõnumid Harak toob sota sõnumid Kes saab sõta minema pag. 50 Kas lähab isa või lähab poega Või lähab kõige noorem poega Poega aita ikema Isa poega õpetama Ära sina eida ete otsa Ära sina taha taha otsa Keeru kõige keskeele Kül sind eidetse ette otsa Kül sind tahetse taha otsa Ära sina jooda Narva järvest Narva järves naeste pead Ära sina jooda Poola pead Poola järves poiste pead Leoke 3, 57 (73) - H. Leoke (1872) Venna sõjalugu Sõas on enam sääre luid Kui m - - - vet. Leoke 3, 154 (20) - H. Leoke (1871) Venna sõjalugu Poeg sõitis isa ukse ette Isa tule tunne poega Ei ma tunne seda meest Kas on Soomest voi on Saarest Voi on Kura ma kuningas. Poeg sõitis ema ukse ette Ema tule tunne poega Ei ma tunne seda meest Kas on Soomest voi on Saarest Voi on Kuramaa kuningas Vend sõitis ven̄a ukse ette Venda tule tunne venda Ei ma tunne seda meest Kas on Soomest voi on Saarest Voi on Kuramaa kuningas Vend sõitis õe ukse ette Õde tule tunne venda Õde tuli tundis venda Kust sa tunned seda meest Oma kirju kinnastest Oma aetud ammetest. Leoke 3, 236 - H. Leoke (1872) Venna sõjalugu Poeg sõitis isa ukse ette Isa tule tunne poega? Tuli isa es tunne poega: Ei mina tun̄e seda meest Kas on Soomest või on Saarest Või on Kuura maa kuningas Poeg sõitis ema ukse ette Ema tule tunne poega. :,: :,: :,: :,: Vend sõitis venna ukse ette, Tule venda, tunne venda :,: :,: :,: :,: Vend sõitis õe ukse ette Tule õde tun̄e venda Tuli õde tundis venda Kust sa tun̄ed seda meest Oma kirju kinnastest " aetud ametest. Leoke 3, 240 - H. Leoke (1873) Venna sõjalugu Kesse toob sõa sõnumid Harak " " " Kesse kannab vaenu keelta Vares " " " Kesse peab sõtta minema Isa vana, ema vana Veli alles veidikene Tädi poega tillukene Sõsar sõrme suurune Ika pean ise minema Läksin aita ehtimaie Õde juure õpetama Pane selga surma särki " jalga " sukad Pane päha mure kübar Aea kätte kooli kindad Kui sa saad sõtta minema Ära heida ette sõa Ega tantsi taha " Keeruta kesset sõdada Ees on tuli punane Taga see suitsu sinine Keskel välgub haljas mõõka Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Keskmised kodu tulevad, Kui sa saad kodu tulema Ära tule Türgi kaudu Türgis palju tüdrukuida Ära tule Narva kaudu Narvas palju naeste päida Tule aga Poola kaudu Poola maal on meie poisid Istu siia tooli peale Aea mulle sõa juttu Mis seal sõas ollanessa " " " tehtanessa Kas on " naene armas Naene armas, kaasa kallis Pühi mo püssi porista Pese " mõõka veresta Ari mo saapad savista Siis ma aean sõa juttu Mis seal sõas oldanessa " " " tehtanessa Ei ole sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune. Leoke 4, 329 < Viljandi - H. Leoke tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõuaksin ma sõas surra, Sõas surra sõitlemata Vaenu rüpes variseda Ilma pikila piinata. Ilma koole kurnamista, " taudi tapemista! Kenam on sõas suikuda, Alla lipu langeda, Mõõga möllul elu müüa Ambu noolila anguda! Ei ole tõbe tülitseda, Õhtu põlve orjamista Valu taho sängil valvamista. Sõa surmal suurem ilu. Leoke 4, 335 < Viljandi - H. Leoke Venna sõjalaul Kesse toob soa sõnumid Harak " " " Kesse vaagub vaenu keeli Vares " " " Kesse kannab raamatud Räästas " " Kesse lääb sõtta sõdimaie Kes see peab sõtta minema Issamaa eest võitlemaie Kas lääb isa, või lääb ema Või keige noorem poiuke? Ei lää isa, ei lää ema Ei keige noorem pojuke. Isa vana, ema vana, Vend on alles veidkene Sõsar sõrme suurune Onu poega hulluke Tädi " tilluke Kes siis peab sõtta minema? - - - - - - Veli varsi küskiella; Veli ella vellekene, Ke - - - - - Veli ella vellekene, Pese mo saapad savista Ei ole s. n. arm. N. arm. k. kallis Soas arm hal. m-- - - - - - - Mehe poea Poola maalta. Leoke 4, 355 < Viljandi - H. Leoke Venna sõjalaul " " " tehtanessa Kas on sõas naene armas Naene armas, kaasa kallis. poolik tekst Leoke 5, 49 - H. Leoke < J. Roots (1876) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Poisid poisid pungas silmad Pungas silmad rõngas kaelad Kül te näete mis te saate Kül teid sõtta sörmitakse Sõa väljal värvitakse Seal on poisid puna pulmas Puna pulmas häda õlmas Seal on mehed mitmes hädas Meste poead suures surmas Seal on rummid rummisemas Suured tükid mürrisemas Püssi kuulid lendenemas Ellu küünal pea kustmas Igal ühel haud ta kõrvas. Leoke 5, 50 - H. Leoke tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Poisid poisid pungas silmad P. õngas kaelad Leoke 5, 119/22 (16) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Perassaare, Veiksevälja t. - H. Leoke < Jüri Kuldkepp Venna sõjalugu Kes töi söja sönumida Kägu, töi söja sönumida. Vares vaaksus vainu keeli Meilt peab södija minema Kesse meilta sötta lähab. Isa vana, poega noori Veli alles veekukene Sösar sölme suurukene ikki peab veli minema. Veli läks aita ehtemaie Öde juure öppetama. pag. 120 Ellakene vellakene. Selga pane siidi särki. Üüle pane siidi ööda. Päha pane siidi kübar Kätte vötta siidi kindad. Öekene, linnukene Selga, panen surma särki Üüle panen surma ööda Päha panen surma kübara Kätte vöttan surma kindad ellakene vellakene Ära sina elgi ette söda, Ära tantsi taha söda. Keerita keset södada Esimesed heedetakse. Tagumised tappetakse Keskmised koju tulevad. Ees on Tuli punane Taga juu suitsu sinine Sai see venda kodu tulnud. Ajas ta isa ukse ette. isa tule välja tunne poega. pag. 121 Isa Tuli välja ei tund poega. Vene mees vene kübara, Vene kindad, tall käessa. Vene piitsuke peusse. Hobu vene ohjadesse. Ema tule välja tunne poega Ema tulli välja ei tund poega. Venemees vene kübara, Vene kindad tall käessa Vene piitsuke peusse. Hobu vene ohjadesse Ajas ta öe ukse ette Öde Tuli välija tundis venna Kust sa venna ära tundsid. Oma vend oma kübara Oma piitsuke peusse. Oma hobu ohjadesse. Oma antud ammesta. Oma kojutud kinnastesta Oma tehtud säärde paeldest, Ellakene vellakene. räägi mulle söja juttu pag. 122 Kas on söjas naene armas, naene armas kaasa kallis, Söjas ei ole naene armas, naene armas kaasa kallis, Söjas on aljas mööka armas. Kallis kange pea hobune, Vana pruski ruunakene, Nönda on söjas meeste luida Kui siin meie metsas puida, Nönda on söjas meeste päida Kui siin metsas mättaeida, Nönda on söjas meeste verda, Kui siin meie soos on vetta. TEM 2, 18/20 (13) < Pöide khk., Uuemõisa v. < Andume Miina (1886) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja sõnumid. Oli mull üksi ainus venda, Seegi viidi Venelaseks, Viidi ära viieks aastaks, Seisis ära seitsmeks aastaks. Tuli siis korra kodusse, Kes oli õnnes vastu võtmas? Isa koera haugatelle, Poja hobu' hirnatelle, Poeg puhus Vene vileda; Isa ei tunnud oma poega, Oma aga endist heada lasta, Tuli siis koju teista korda, Kes oli õues vastu võtmas? Ema koera haugatelle, Poja hobu hirnatelle; Ema ei tunnud oma poega, Oma aga endist heada lasta. Tuli siis koju kolmat korda, Kes oli õues vastu võtmas? Vend oli õues vastu võtmas. Venna koera haugatelle, Venna hobu' hirnatelle, Vend puhus Vene vileda; Vend ei tunnud oma venda, Oma aga kallist kasu sõpra. Tuli siis koju neljat korda, pag. 19 Kes oli õues vastu võtmas? Õde oli õues vastu võtmas. Õde tundis oma venna Oma aga ko'otud kirjuist kinduist, Oma aga säätud sääre paelust, Oma aga laotud laki paelust. Õde aga hilju üteliku: "Tule aga maha minu vennikene, "Tule maha tulise seljast, "Astu maha halli seljast, "Kõnni maha kõrvi seljast! "Tule nüüd meie tubaje, "Mahu nüüd meie majasse! Vend aga hilju üteliku: "Ei ma'p tule teie tubaje, "Ei ma'p mahu teie majasse. Pühi mu mõõka verest puhtaks! Pühi mu saapad sauest puhtaks, "Küll siis tulen teie tubaje, "Küll siis mahun teie majasse. Õde aga hilju üteliku. "Aja nüüd sõja juttusida: "Kas on sõjas naene armas? "Naene armas, kaasa kallis? Vend aga hilju üteliku! "Ei pole, ei pole sõssekene, "Ei pole sojas naene armas, "Naene armas kaasa kallis pag. 20 Sõjas on armas haljas mõõka, "Kaunis kange-pea hobune, "Kes peastab mehe sõjasta, "Vere pilvede vahelta. "Sõjas on, sojas on sõssekene, "Nõnda, nõnda meeste päida, "Nagu soossa mättaeida; "Sõjas on nõnda meeste sõrmi, "Nagu räästas roogusida; "Sõjas on nõnda meeste silmi, "Nagu taevas tähtesida. TEM 4, 75/9 (34) < Paldiski < Karksi khk., v. - August Pulst & H. Paju (kirj.) < Anna Jüri t. Pill, sünd Paju, 1854. a. (1921) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Perenaine linnukene Magas kaua kamerenna Ilma ööta huodienna " tanuta tarena " põllet põrmatulle Pere ikve latse ikve Pere ikve pengi pääle Latse " laua " Norrik nurgana nurisi Põll oli põigiti ihena Põlle nurga põrmatule Jõuva meida sugu sööta Sugu sööta sugu joota " suurest meid pidäde " meid soovib soldatisse Paneb pauna kandijasse Oh minu nuori vellekene Ehk olid kurja sa esäle " " " " emäle Vihan tõisele velile Sõimasid sa sõsarida See sind soovib soldanisse Paneb pauna kandajasse pag. 76 Ole ei kurja ma esäle Oleii kurja ma emäle Vihan tõisele vellele Egas sõima sõsarida Kiri tullu keiseresta Raamat tullu Rantsusesta Mihi vaja sõtsikene " " miilitsasse Poisse vaja polgupääle Mittu läits meesta miilitsesse Või läits poissa polgu pääle Tuhat läits meesta miilitsesse Sada poissi polgu pääle Kessi tõi sia sõnume Voi nu kanni vaenu kõne Arak tõi sõa sõnume Vares kanni vaenu kõne Kes siit saa sõta mineme Või siit saa vaenu vajume? Esä vana, velle nuore Sõdse latse sõrme suuru Sõdse pia sõta mineme Sõdse pia vaenu vajume Sõkku seni sõtsekene Kõnku seni sõa leibä Kasta seni vaenu kakku Seni kui velle kasvanesse Kasvanesse jõudanesse 1Ärä väsüs vellekene Sõa leibä süvveena Vaenu kakku kaieenna Sõa leib o sõkaline Vaenu kak o kanepine Sai see velle kasvanesse Kasvanesse jõudanesse Veli sai sõtta minema pag. 77 Veli sai vaenu vajume Veli läits aita ehtimaie Õde läits manu õpamaie Oh mu nuori vellekene Kui sa sõidad sõa teeda Või lääd vällä vaenu vastu Ära hellü ihen sõa Egä tandsi taga sõa Ihen oo tuli punane Taga oo suitsu sinine Edimesi heldätesse Tagumesi tapetesse Keerita kesged sõdada Ligi lippu kandajeta Kesgelt saat kodu tuleme Oh minu nuori vellekene. Kunas ma sud kodu ooda Kuni mäe metta joosev Tee veere viina teeve Aia ääre aaniketa2 Oodi kuu oodi katsi Oodi poole kolmatetu Pääle katsi päeväkesta Usse tuli hobu mudane Tarre tuli saabas savine Aita tuli ame verine Ai ma esä tundamaie Ai ma emä " Esä tunnist ei tas tunne Emä " " " " Lätsi esi tundsi velle Kust ma tundsi oma velle Oma aetud ammeesta " pilutet pihasta Käbärtet kause suusta Säält ma tundsi oma velle pag. 78 Võtti vellege kõnelde Oh mu nuori vellekene Aa mulle sõa juttu Kõnele vaenu kõneta Oh mu sõsar sõstar silma Maasanjalga maalike Uha mu hobu muasta Mõse mu saapa savista Virude hame veresta Halas mõõk anume verest Rauda " vatsu " Kulda " kuninge " Teras " teiste " Siis ma aa sõja juttu Kõnele vainu kõneta Sõdse läits Moiju mõskemaie Koiva kuma ütemaie Võts ta piiu peene seebi Tõisse " tõrva " Mõsk ta viiele veele Üts ta kuuel kurnalegi Seitsmelle seebielle Kas o sõan meeste verda Siin joosev jõe veele Sääl " " verele Sutsest saadik sula verda Sadulest " saksa " Vööst " võõra " Taretatud velle verda Ei ma saanud mõtlemaie Sõsar vellelta küsüma Oh mu nuori vellekene Kas oo sõas meeste päida Nii oo sõan meeste päaida Kui oo suon mättäeidä Kas oo sõas sõrmeluida pag. 79 Nii oo sõan sõrmeluida Kui om rooge rästäenna Ära nõvva näiukene Pikkemalta sõa juttu Mis om sõda sünütenü See ei kõlba neitsi kõrva. 1 (Sai see) 2 aanik TEM 6, 2/5 (2) < Paistu khk., Holstre jm. - Puru Liisu (Liisa Mägi) (1924) tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõa laul. Kessi peab sõtta minema Iki peab veli minema Sosar manu ikemaie Ema manu ikemaie Ikemaie õpemaie Mis mina ehi jemakene Mul om pihta peenikene Keskelt keeru niidikene Oles mul pihta pihlapuista Õla nuka õunapuista Kuule külla emakene Rootsi raua raske raua Käuve minu kätte pääle pag. 3 Pitsitave piha luuda Juuva ei rooki Rootsi rauda Enne mu uputava ojasse Lammatuva loeteesse Onu poja õige uhke Iki pea mina minema Aa selga sõa ame Sõida oma linna kaulta Purjutage Poola kaulta Naru om täisi naisi päida Meri omo täisi meeste paida Osta uts toop oluta Juu jesi ja jooda obesta Kuule kulla jemakene Akab vesi veerimaie Kuule kulla poiga noori Ära sina mine jehen sõa Ara sina tule taga sõa Keeruta keset sodada Ligi lippu kandajata Kui tuleb soda siia maale Vala ära venna verda Jatta sa jema elusse pag. 4 Jesa sul vaone varju Nüüd äka mina minema Valge pää vaatamaie Seni kui paesti laeva masti Sis ma kerkuta kübarta Sis pane paadile minema Kiri om tullu seiserista Mihi vaja miilistesse Iki jääve neiu nutamaie Katusida nutamaie Puu juuri na purema Kannu juuri kaalumaie Neeris vallä venemaalta Obu irnat korvi koigat Obu sis irnat toista korda " " 3-mat " Jema tule ei ta es tunne Kust sina tunned sotsikene Oma aet ammetesta Aja mulle sõa juttu Kas oli armas sõa naine Ole ei armas sõa naine pag. 5 Sõan om armas allas mõõka Mose mul mooka veresta Mõse mu saapa savista. Torukübar laulis torni Kaitsku kallis Mariken Põhja sõttu kõltsutada Vainu kakku kastamaie Venu kakk om kanepine Rusika all ruiemista Linapää mul laulis lippu. TEM X, 33/8 < Muhu - ? tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõja laul. Vares vaga linnukene Nonn oli nobe poisikene Tõi sõjasta sõnumida Takka rannasta raamatuni Kes siis meilta sõtta läheb Kas läheb isa või läheb ema Või läheb minja meesi Või läheb käliste kaasa Või läheb minu noorem venda Noorem venda nõdrem venda Vend aga kiigub kätkiessa Ei lähe isa ei lähe ema Ei lähe minija meesi Ei lähe käliste kaasa Ei lähe noorem venda Nõdrem venda Ikka pean ise minema pag. 34 Ikka pean ees olema Vend hakkas ennast ehtima Isa kõrva nuttemaie Nuttemaie õppemaie Kui jäeb sõda seisemaie Ingelant jäeb hingemaie Poolakas jäeb puhkamaie Siis tuleks korraksi kojusse A' sõit'ik sõja eessa A' sõit'ik sõja tagaja Sõida sõja keskeela Ees on tuli punane Taga suitsu sinine Esimesed heidetakse Tagumised tapetakse Vahel vangi viidanesse Keskelta koju tulevad -- Haukus õues halli rantsi Pureles tuli punane Rahnitses värava rahki Kes tuli õue vaatamaie pag. 35 Isa tuli õue vaatamaie Isa es tunne seda meesta Seda meesta seda hoosta Võeras mees võeras hobune Isa läks tuppa ütlemaie Sõja mees on meie õues Sõja mees sõja hobune Sõja piiki tal peossa Sõja lakki tal peassa Sõja laugud lakka pealla Sõja oda õlalla Sõja kindad tal käessa Sõja kirjad tal kindassa. Haukus siis õues halli teist korda Ema tuli õue vaatamaie Ema es tunne poega noorta Ega es tunne poja hoosta Oma heina söönud hoosta Oma rokka joonud hoosta Kaera - odril kasvatatud Jahu matil maametletud pag. 36 Ema läks tuppa ütlemaie: Sõja mees on meie õues j.n.e. Haukus siis õues halli kolmat korda - Vend läks õue vaatamaie Vend es tunne teista venda Ega es tunne venna hoosta Võeras mees võeras hobune Vend läks tuppa ütlemaie: Sõja mees on meie õues j.n.e. Haukus halli neljat korda. Õde tuli õue vaatamaie Õde tundis venda noorta Tundis venna hobuse Õde läks tuppa ütlemaie Oma mees on meie õues Oma mees oma hobune Oma piiki tal peossa j.n.e. ----------------------------------- Siis tema tuppa toodanesse Iste alla andanesse Padja peale pandanesse pag. 37 Õde vennalta küsimaie Kas on sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Armas õde õekene Sõsarakene sõstrasilma Ei see pole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas on armas haljas mõeka Kallis kangepea hobune Kes mind kaitseb kirvedesta Sõja mõekade seasta Vaenu raudade vahelta Kas on sõjas saia süüa Saia süüa viina juua Ei ole sõjas saia süüa Saia süüa viina juua Savve sõjas saiaks süia Meeste veri viinaks juua Enam on sõjassa meestepäida Kutt o soossa mättaiida Ena i sõjas meeste silmi Kutt o taevas tähtesida pag. 38 Enam o sõja meeste sõrmi Kutt o tähe piidusida Enam o sõjas meeste luida Kutt o meres kaakapäida. (Eiseni koopias: N 27, L.3, 20 T.E.M. Muhust) TEM X, 47 < Muhu - ? tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud See mo vaisel vaevaatu Mul sõda seisab sõjassa Sõja mõekade seassa Vaenu raudade vahella Ees o tal inetud mõeka Taga tal tahutud seina Teisel teine mees tugeva Vahel vaene neitsikene. (Eiseni koopias: N 27, L.12, 20 T.E.M. Muhust). TEM 12, 20/2 (15) < Simuna khk., Käru, Peetsu - M. Kriikmann tüübinimed kontrollimata Nekrutilaul - ÜLD + Venna sõjalugu Laulud sõjast ja nekrutist ; Lüroeepilised laulud Negrutite laul lahkudes neiudele. Maha tee jääte neitsikesed, Maha tee jääte meie pärast Maha tee jääte marsimaie Teu teeda kondimaie Korra kotti kandemaie Rehe teeda reisimaie Sest on, sest on, neitsikesed Sest et tee seljad kõverad Korra kotti kandessaagi Sest et tee jarad kõverad Teu teeda käiessaagi Sest et tee käed kõverad pag. 21 Rehe koodi kõlgudes Meie lähme sinna maale Kus on sillermaad siledad Kus on pilermaad pimeda Kus on tallermaad tasased Kus on vööni meeste verda Ratsu kappja kasa verda Nattukene naiste verda Poolest säärest poiste verda Neitsikesed noorekesed Ei ole sõjas naine armas Naine armas kaasa kallis Sõjas armas aljas mõeka Kallis kangepea hobene Nejud laulavad vastu: Vennakene ella venna Kui sa saad sõtta minema Ära sa heida ette sõja Ära tandsi taha sõja Keeruta kesset sõdada Esimised eidetase Tagumised tappetase pag. 22 Keskmised kodu tulevad. Vennakene ella venna Kui sa saad kodu tulema Kui sa tuled mere kaudu Ära joo mere vetta Meres palju meeste päida Kui sa tuled jõe kaudu Ära joo jõe vetta: Jões on palju jõmsikida Kui sa tuled ranna kaudu Ära joo ranna vetta Rannas palju raipeida Kui sa tuled sou kaudu Ära joo soo vetta Soos on palju surnuida Joo sa külmasta kaevusta Mere äärest allikasta. (kodutulk jääb teadmata). Veske 2, 291/2 < ? - ? tüübinimed kontrollimata Venna sõjalugu Lüroeepilised laulud Sõdda laul Varres vagup vaimo keeli, Arrakas toop sõast sõn̄omit. Astke sõtta noore mehhe Noore mehhe kõrgi poisi. Jum̄al tiap kes meist lähep? Kas lät essa, vai lät onno, Vai lät velli, ella vella. Velli nakkas minnema, Ja sõa jalgo kengima; Ja sõsar nakkas ikma: "Velliken, ella vella, "Konnas sõast koddo tullet?" "Sõssar illo linnokene, Ei ma enne koddo ei tulle Kui ne vee verreva, Kui noid puu punnase; Sis ma sõast koddo tullen, Sis ma aia akkanile, Saisan sapasten murolen."" ------- Tulle essa tunne poiga!" Tulli essa es ta estunne. pag. 292 "Tulle emma tunne poiga!" Tulli em̄a es ta estunne. "Tulle sõssar tunne velli!" Tulli sõssar tusi velli, Kirrivistist kindist, aetousest amist, Ja sin̄iset serre pailatusest. "Si on mo om̄a vellekenne, Vellekenne, ella vella. Kus säl sõan leiba sövvas." "Sõssar illu lin̄okenne, Eijolle sõan naine armas Naine armas, kasa kallis, Sõan on armas aillas moek Kallis kange pä obbene, Si päst mehhe meie maale Poisi poola piri pält. Sõssar illu linnokenne, Ennamp on sõan mehhe vert Kui säl merren lainet. Ennamp on sõan mehhe pät Kui säl soon mättit. Ennamp on sõan mehhe sõrmit Kui säl soon samblit. Ennamp on sõan mehhe lu Kui säl aijan rodlit!"" Veske 4, 301/5 (18) < (?) Pärnumaa - ? Venna sõjalugu Kes tõi sõa sõnumida Kesse kandis vaenu keelta Ronk tõi sõa sõnumida Vares kandis vaenu keelta Kesse peab sõtta minema pag. 302 Isa vana ema vana Vend mul alles veidukene Kiigub alles käkiessa Käki kardene kabiseb Vibu vaskene vabiseb Liigub sääl läikja linadesa Vaatab alta valge vaiba Hõbe õied tal peossa Kulda nupud tal käessa Vennakene ellakene Tõuse tõuse kiigu seesta Mine siis aita ehtimaie Ma tulen järgi õpetama Mis sa säält siis selga paned Selga paned siidi särgid Kaela paned kalmu rätte Pähä paned sõa kübara Kätte võttad kirjud kindad. Jalga pane musta püksid Mustad püksid mustad sukad Nii sai venda valmis pandud Võtta alla isa halli pag. 303 Võtta kõrva venna kõrvi Võtta ligi linalaka Ära sina sõida ette sõa Ära tantsi taga sõa Keera kesket sõdada Keskelt kodu tuled sa, Hakkas halli irnumaie Venna kõrvi karjuma Isa tuli välja vaatamaie Ema tuli välja vaatamaie Isa ei tundnud oma poega Ema ei oma poeakesta Vene mees vene hobune Vene sapitud sadulas Vene looka kulda küüsi. Läks ta õe õue pääle Õe kulda väravale Õde läks välja vaatamaie Õde aga tundis oma venna Oma vend venna hobune Oma sapitud sadulas Oma looka kuldaküüsi pag. 304 Tule aga tupa vennakene Istu meie istemesse Haka siis sõast rääkimaie Vainu keele kõnelema Kas oli sõas naene armas Naene armas kaasa kallis Vend aga kuulis kohe kostis Õekene linnukene Ei ole sõas naene armas Ega kaunis kaasa kallis Sõas on armas haljas mõõka Kallis kange pea hobune Vennakene ellakene Mis sääl sõas tehtanessa Sõas mehi tapetakse Tülisejaid taltsutakse Sõas on enam verelaineid Enam kui siin maal veelainid Enam on sõas mehepäida Kui on metsas mättaida Enam on sõas sääreluida Kui on siin maal metsapuida pag. 305 Enam on sõas sõrmeluida Kui on siin maal kaikapuida On mul üksi ainus venda On mul üksi maksab kaksi Seisab seitsme mehe seasa Kannab kümnemeh' kübara. Käekirja põhjal võib koguja olla Hans Mett (Vändra khk., Lelle v.). Veske 6, 299/311 (45) < Setumaa, Miikse k. - Victor Stein < Antipa Kata (1872-1873) Sõjasõnum + Venna sõjalugu Leiva iks lin̄a launast Lassi iks kirra lavvapäle Kea iks lätzi kirja tundema Egga to im̄ä kirga tunne es Leve Linno iks launest Pesko peivan nessen gussest Lassi iks kirga vavvapäle pag. 300 hidi iks papre paiapäle Kea iks letzi kirjatundema Papper iks lätzi votma poiapält Sissar iks lätz kirja tundema Kellep iks sissar vel kirjat tundse Mea iks kirgal oll kirjutet To iks oll kirjan kirjotut Sissarelle iks sötta minna pag. 301 Vellizil iks kotto geia Sissar iks lätz aita gehtma Pälikut pältma Leusi iks ette ikkevat Kalazit kahizavat Neiu ma iksi küssima Midda ikket eddesuri Midda iks kala kahizi To mi iks ikki ehhesurri Tod iks kalazi kahezi pag. 302 Jei iks meil päle pandiat Keale iks lävele lähezi Vello iks lävve lähezi Vello iks kündi küssima Sissarenne ni armehenni Kas om sul päda pä rakko Kas om iks julgo verre guvva Sissar iks lausi melestenni pag. 303 Ei olle mul iks päd päd raggo Ja julgo verre guvva Sis vello iks nakkas eihtimahe Esse iks sugge surdaruna Innamp iks oll ikkussit Kui sure runa suggivit Vello iks volitz vehmerit Innamb ikkusilmi pag. 304 Kui vehmre volmit Im̄e iks ummel utzo ham̄et Innamb iks oll ikkusilmi Kui iks oll lango ham̄e Sissar koe iks serm kindit Innab iks oll ikko silmi Kui iks kinda narmit Nakka iks to vello veroma pag. 305 Im̄e kanna kalloma Sissar iks sai vello satemaie Sissar iks lausi melest enne Kunno mi iks sinno koddootami Vello iks lausi melestenne Sis ti iks minno koddo otke Kui kassus kuus koddu ette Tam̄ tarre levve ette Josi iks oio alt usse pag. 306 Lätte iks tarre levve all Kullät iks varres valges Karne löva karvalizes Kui ma iks nidse kivvi küllest Paiu küllest villa pöa Sis jo minno koddu otke Erra ti iks maitzke om̄a vet Kas om oian hobbesteverri pag. 307 Sis ti iks minno koddu otke A kui om iks merren meiste verri Sis ti iks minno koddo er odakui Kasvi iks kuusi kodduette Kasvitami tarreette Sis josi iks si oija ussealla Ja lätte iks tarrelevvealla Maizi erra iks to oia vet pag. 308 Iks oll oian hobbese verri Veri iks koddu norivelli Kea iks lätzi usse tundema Imä iks lätzi usse tundema Egga iks to im̄ä poige tunne es Sis sissar jelle läks usse tundema Külleb sis iks sissar velli tunse pag. 309 Erra iks lausi melestenne Tulle iks male Märra vello Sada si iks sabas morrole Vello iks lausi melestenni Mille teil iks morro moane Tarri eddine tahmane Sissar iks lausi melestenni Sell iks morro meil moane pag. 310 Ella iks sekki söasenni Vaine iks runa vaioteld Ma iks runa maddala Sissar iks lausi melestenni Tulle iks male Marro vello Sul ma iks linnijo laoda Malli katta kalipole Tulli iks male Marravello pag. 311 Letzi iks ohki ollipäle Päda pette pöhhizee Veske 6, 321/35 (48) < Setumaa, Miikse k. - Victor Stein < Hilipi Maia (1872-1873) Mõõk meres + Helmed veerivad meresse + Venna sõjalugu Kas mi ello laulo laula Laulo mi iks laulu illo issis Ella mi iks helmi sallizi Uibuse ussse päl Kaddagitze kan̄e päl Helme iks merde virde Surra iks suren verrengoe Kedda iks sai otzimaie Ai iks orja otzimaie pag. 322 Nevvelikke naudemaie Egga iks orri helmi otzi Nevve iks likko surrenevvo Orri iks otzi orripoik Nevve iks likko neopuid Ai sis vello otzimaie Egga iks vello sorre otzi Im̄e iks kanno helme kai pag. 323 Vello iks otze villa maid Im̄ega na karamaid Neitzi villi ninni mait Neidi silli marranas maid Midda iks tetta kohe minna Ja lätzi iks essi otzimahe Otzi iks maie löidi mäe Karkse sis iks kalani vette pag. 324 Ollet sano uppenkohe Mea sis iks pihta puttusi Koa sis karges kandelahe Mi ka iks pihkas puttuseggi Kannus iks karges kandelahe Kell iks megamtte teota Koal iks kullatze kannuse Esse iks möga matte oda pag. 325 Vellol iks kullatze kannose Essel iks körda södda minna Vellel iks körda koddo geia Vellel iks om naine naidemaldal Essi iks nakka södda minnemahe Kändu iks sälga Kängimähe Essi lausi m. Kes iks om sedda inne nenno pag. 326 Ja muste kulno Et esse sedda let Ja kullu pä kun̄ikehe Lätzi iks esse hallees Kasvataja kallis Letzi iks vello ehtemehe Imme kanna kabbistama Sai iks velli ehheteddus Im̄e iks kan̄a kabbisteddust pag. 327 Vello iks nakkas sedde min̄emahe Sai ma iks vello sademahe Oppas ma iks um̄a vellele Kuvvest iks lä ülle kuivae Viest lät iks ülle vette Kui iks läte ülle kuiva Ergo joke kuiva vet Kuiva iks pallo koliet Kui iks läte ülle merre pag. 328 Sis ergo goko merrevet Merren pallo meiste peit Kui iks läte ülle Narva Narvan iks om pallo naiste pät Min̄e sa iks külla küssi juvva Minne iks tallo taha tari Vello lausi m. Leppi ma ei otzi oiavet pag. 329 Leppe iks kaie kaovet Kos iks om vessi selde jo Kost to tari sält iks taha Sissar l. m. Velleken̄e norekenne Kun̄a ma iks sinno kodo oda Koddo iks oda tarretaha Ergo inne koddo otko Koddo otkui tarre tahkui pag. 330 Ikke iks sa oio usse alla Lette iks tarre levvealla Koddo iks oda tarretaha Tulli sis koddo nori vello Hobbezella hellazelle Kan̄usse kullazella Kel iks usse tundema Vello no iks lätz usse tundema Eggo vello vella es tunne pag. 331 Essi im̄e iks lätz usse tundemahe Egga im̄e poiga tun̄e Esse lätz usse tundemahe Ega esse poiga estunne Sissar lätz iks usse tundemahe Küllep vist sissar vellot tundse Sissar l. m. Tulle iks male Marro velli Vello l. m pag. 332 Om̄ iks sull morro moane Tarri iks sull tamatetu Mille morro sull moane Ela sekki söasinni Vaino varsa vaioteli Male lin̄iki lauta Tulle male Marra vello Sada iks savas mörrole Male katta kali pole Tulle iks male Marra vello pag. 333 V. l. m Kä iks suizine sullane Pässi peiza peivateddo Ja sissar iks to hilla linnuken̄e Teie iks ta lippe livvakoe Ja läm̄ä iks vi lennikoe Käe iks ta suizest sullatelli Ja votti iks gallo gallussista pag. 334 Velli iks lätz ohki ollile Päd erra pedde päizille Vello i. l m. To sa iks suust sure sokka Jeggi iks perralt pikka ehve Minkast iks haiget hallata pag. 335 Verri iks vallatze vaeta Veske 6, 460/71 (72) < Setumaa, Krantsova k. - Victor Stein (1872-1873) Pillipuhuja + Venna sõjalugu Vello iks pohi1 pilli piripäl Lei kan̄el kavvetahe Pilli pohhi piri päl Kan̄el lei kavvetahe Kulto iks koddo pilli helli Kandla kum̄ehe Kuli ma iks velli pillihelli pag. 461 Ja pan̄i iks pima pesemahe Liha löme leugelema2 Vello iks tull mul vellast vessinoe Rasaken̄e ram̄ehun̄i Ai iks hobbese morrole Ai padi pohialla kea iks tei sen̄omae Harrak iks tei söast sen̄omae Varras kan̄i vainokeli pag. 462 Kel iks kerda sitta min̄a Koele körda kotto jäda Sissaril iks setta min̄a Vellele iks kotto jäda Sissar iks lätz aita ehtma Pälikohe pädmae Kirsto iks kirriva küllile Vagga alge varrole pag. 463 Küssis ta iks im̄elt kirstovotmit Aie ta iks sälga höa ham̄e Ja vööle kändi höa vö Säl ta iks ähne illosahe Kirrivap iks saigo hän Mällosab kui mötza zirk Vello iks lävvele lähhüsi pag. 464 Sissar nakkat sa iks setta min̄emahe Kas om iks sul päd pä raggo Om iks sul gulgo gergegosta Om iks sul söa sisse lüvvä S. l. m Ei olle mul iks pä päd raggo Olle iks mul gulgo gerge gosta pag. 465 Kas om sul iks russiko ravvaze Kas kä iks varre vahteritze Kas om sul iks pihta pislapuine S. l. m. Olle iks ei russiko ravvaze Ja pihta pihlapuize Sissaren̄i iks armehen̄i Min̄e sa iks ette essandelli Ja man̄o ma sullaselli pag. 466 Andva iks aigo astagas Mille vin̄is nore vello Sissar iks lätz ette essandelli Ja ntze iks aigo astagas Vello iks nakkas setta min̄a Sissar iks in̄amp kutzo es Sis vello lätz aita ehtima Im̄e iks otzi ähtit pag. 467 Naine Narva kaputit Sis sissar iks särm kindit Inamp iks oll säl ikkusit Silmavet vie verra Essa iks hobbest illesti Vello iks voli vehmerit Sis orralin̄e otzi uhja Ja palgalin̄e pan̄a ette pag. 468 Nakkas vello setta min̄e Vin̄e male verüma Sissar iks sai velli satma S. l. m. Velleken̄e nore. Ergo iks minko ülle merre Kuisa lät ülle merre Sis ergo goko merre vet Merren iks pallo meiste peit pag. 469 Kui sa läte ülle Narva Sis gogo Narvavet ei Narva iks pallo naiste peid Kui sa iks läte ülle Kuiva Kuivan iks pallo koligit Min̄e iks külla küssi guvva Min̄e tallo taha tari pag. 470 Otzi iks oiavet Kai iks kaiovet S. l. m. Velle. nor. Kun̄as min̄a sin̄o koddo oda V. l. m. Sis sa iks minno koddo oda Kui iks luiga mustas läva Ja varres valges Karne kullno karvalizes pag. 471 Kui iks jose oio ussealla Lette tarre levvealla 1 (puhi) 2 (pesma) märkused sks. k. gooti kirjas