Lühend AÕS tähistab alljärgnevas Eesti Vabariigi autoriõiguse seadust. Seaduse täieliku teksti võib leida seaduse täisnime klõpsides, olulisemaid lõike esitava väljavõtte aga lühendit klõpsides.

Autoriõiguse käsitlemisel nimetatakse terminiga teos igasugust konkreetselt piiritletud informatsioonikogumit, näiteks arvutiprogrammi, andmebaasi, teksti, heliteost, visuaalset kujutist. Üksikasjalikum määratlus on antud AÕS neljandas paragrahvis. Selle paragrahvi väidet, et arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjalikke teoseid, ei tohi tõlgendada nagu arvutiprogrammide kaitsmisel poleks iseärasusi võrreldes tavaliste kirjalike teostega.

Tartu Ülikool asub Eesti Vabariigis. Igasuguste teoste autoriõiguse kaitse Eesti Vabariigis sätestab olenemata teose päritolust AÕS. Teoses eneses autoriõiguse kohta deklareeritu omab Eesti Vabariigis tähendust parajasti niivõrd, kuivõrd sätestatud Eesti Vabariigi seadusandluses.

Kahjuks ei anna AÕS samuti kui teiste riikide autoriõiguse seadused otsest ja ühest vastust paljudele küsimustele, mis kerkivad teoste salvestamisel arvutivõrgu andmekandjatele. Seejuures võib mõni teose autoritele ilmselgelt kahjulik tegevus osutuda kehtivate seadustega mittereguleerituks. Näide: Ajakirjanduse andmeil ei ole helisalvestiste tootjail mitmes riigis õnnestunud tõkestada salvestiste Interneti kaudu üldsusele tasuta kättesaadavaks tegemist ning seadusandjad on sunnitud asuma seadusi kiirkorras täiendama.

AÕS paragrahv 3 lõige 1-3 sätestab, et autoriõigust kohaldatakse teostele, mida tuleb kaitsta Eesti Vabariigis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Tuntuim rahvusvaheline autorikaitse leping on 24. juuli 1971. a. Pariisi aktiga kinnitatud Berni konventsioon. 20. detsembril 1996. a. võttis Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) Genfi konverentsil vastu lisakonventsiooni, mis laiendab Berni konventsiooni põhimõtteid arvutiprogrammidele ja andmebaasidele ligilähedaselt samal viisil, kui AÕS. WIPO ei arvestanud seejuures teadlaskonna proteste, mida põhjustas seni üldkättesaadavate teaduslike andmebaaside kasutatavuse oluline kitsendamine. Andmebaaside kättesaadavus hakkab kitsenema järk-järgult olenevalt sellest, kuidas erinevad riigid lisakonventsiooniga ühinevad ja kuidas kujunevad lisakonventsiooni tõlgendamise ja rakendamise reeglid.

Teose jõudmisel arvutivõrgu andmekandjatele saab eristada kaht etappi:

1. Teose saamine väljaspoolt füüsikaosakonna arvutivõrku.

2. Teose salvestamine arvutivõrgu andmekandjatele.

Esimene etapp ei ole avutivõrgu-spetsiifiline. Tartu Ülikooli arvutivõrgu kasutamise reeglid meenutavad, et see etapp peab olema korrektselt läbitud ja arvutivõrgu administratsioon on kohustatud kontrollima teoste päritolu ning tõkestama mitteõiguspärase päritoluga teosekoopiate salvestamist.

Autoriõiguse probleemistik on komplitseeritud ja seda pole võimalik ühes kompaktses juhendis ammendavalt esitada. Teoste salvestaja füüsikaosakonna arvutivõrgu andmekandjatele peab tundma ja tingimusteta respekteerima:

- Eesti Vabariigi seadusi, eeskätt AÕS põhireegleid,

- Tartu Ülikooli arvutivõrgu kasutamise reegleid,

- füüsikaosakonna arvutivõrgu vastutusreegleid,

- akadeemilise eetika kirjutamata seadusi.

Nimetame allpool teose valdajaks kas autorit, kes ei ole koopiate levitamiseks kellegile teisele ainulitsentsi andnud, või õiguspärase litsentsi omanikku.

Seaduste ja eeskirjade tõlgendamisel on kasulik silmas pidada järgmist:

1. Tartu Ülikool on õppeasutus.

2. Teoste salvestamisel füüsikaosakonna arvutivõrgus ei taotle reeglina ükski füüsiline ega juriidiline isik sellest majanduslikku kasu.

3. Füüsikaosakonna arvutivõrk ei ole tervikuna üldsusele avatud, kuid sisaldab üldsusele avatud osa.

4. Teose õiguslikku seisundit ei määra mitte tema salvestamiskoht, vaid kättesaadavus. Arvutivõrgus salvestatud teose puhul peab eristama vähemalt nelja erinevat õiguslikku seisundit:

1) teos on kättesaadav ainult teose valdajale, mispuhul teose õiguslikku staatust võiks hinnata samuti, kui ainult ühele isikule juurdepääsetavasse arvutisse salvestamisel;

2) teos on kättesaadav teose valdajale ja tema lähemale tutvusringkonnale ja ei ole seega avalikustatud (vt. AÕS §10), mis on analoogiline juhtumiga, kus võrku ühendamata ja kaitsmata personaalarvuti asub ruumis, mille võti on ka mõnel arvuti omaniku lähemal tuttaval;

3) teos on kättesaadav teose valdajale ja mingile AÕS-is (näiteks §22-s) määratletud erilisel isikuteringile, mispuhul on jõus vastava paragrahvi sätted (NB: §22 on ülikooli jaoks eriti oluline);

4) teos on üldsusele kättesaadav (näiteks WWW kaudu) ja seega avaldatud (vt. AÕS §9).

5. Parooli abil kaitstud teos on kättesaadav ainult parooli valdajatele.

Öeldust järeldub, et autoriõigus ei reguleeri arvutivõrgus mitte niivõrd teoste salvestamist, kuivõrd nende kaitsmist paroolide abil ja eriti paroolide kaitsmist lubamatu juurdepääsu eest. Parooli üleandmine või avalikkustamine on samaväärne kõigi parooliga kaitstud teoste üleandmisele või avalikkustamisele ja parooli ebalegaalne omandamine kõigi parooliga kaitstud teoste õigusvastasele omandamisele ehk igapäevakeeles öeldult, vargusele. Tõlgendamisel peab tähele panema AÕS §10 (4) p. 2 vaimu, mis avaldub sõnades: "….., sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte".

Viimati muudetud 9. veebruar. 1997. a.
Füüsikaosakonna infotoimetus