Sademete mõõtmiseks on kasutusel mõõteklaasid ja –silindrid. Need võivad olla valmistatud nii metallist kui plastikust. Sademete hulka mõõdetakse millimeetrites ja see näitab, kui paksu ühtlase veekihi moodustaks maha sadanud sajuhulk horisontaalsele pinnale. Tahkete sademete korral need sulatatakse ja mõõdetakse saadud vedela vee kogus. Meteoroloogiajaamades mõõdetakse sademeid täpsusega 0,1 millimeetrit. Lihtsamad sademete mõõtjad võimaldavad 0,5-1 millimeetrist täpsust.

Lihtsaimate sademete mõõtjad (joonis a) kujutavad endast koonilist plastikust või klaasist anumat, mis kinnitatakse vastava rõnga abil posti külge. Väga suurte sajukoguste korral võib selline sademete mõõtja hakata üle ajama ning osa sademetest läheb kaotsi. Eestis esineb nii tugevaid sademeid siiski väga harva. Hoopis olulisemaks probleemiks on vee auramine avatud mõõteanumast. Kui sadu on lõppenud mitu tundi enne vaatlust ja ilm on vahepeal soe ja kuiv, võib nii kaotsi minna märgatav osa sadanud vihmaveest.

*Lihtsad väikesed sademete mõõtjad ei sobi talvel tahkete sademete mõõtmiseks.

Keerulisema konstruktsiooniga sademete mõõtjad (joonis b) on pealt suletud auramisvastase lehtriga. Selle põhjas olev väike auk võimaldab sademetel mõõteklaasi voolata, hiljem takistab lehter aga mõõteklaasi kogunenud vee auramist. Mõõteklaasi ümber on suur ülevoolusilinder. Kui mõõteklaas saab saju ajal täis, ei lähe vihmavesi kaotsi, vaid voolab ülevoolusilindrisse. Sealt saab selle hiljem mõõteklaasi valada ja täpselt ära mõõta. Talvisel ajal saab mõõteklaasi ja lehtri eemaldada ning koguda ülevoolusilindrisse tahkeid sademeid. Sel juhul on vaja kahte sademete mõõtjat, üks pannakse välja selleks ajaks kui teine on koos sulava lumega toas.

*Sademete mõõtja tuleks paigutada võimalikult lagedale kohale posti otsa nii, et selle ülemine serv asuks
2 meetri kõrgusel maapinnast.