Müüdid

Enesetapu kohta on levinud erinevaid müüte. Mõningatega tutvusite juba sissejuhatavas audioloengus. Alljärgnevalt on toodud lisaks juba kuuldule veel täiendavaid fakte ja müüte.

Müüt Fakt
Need, kes suitsiidist räägivad, ei tee seda, sest nad tahavad ainult tähelepanu. Kõiki enesekahjustamise ohte tuleb tõsiselt võtta.
Suitsiid on alati impulsiivne akt ja juhtub ette hoiatamata.
Oma käe läbi elu lõpetamine võib olla impulsiivne, kuid suitsiidi võidakse kaaluda pikka aega. Paljud suitsidaalsed isikud saadavad oma enesehävituslike kavatsuste kohta nii- või naasuguseid verbaalseid või käitumuslikke sõnumeid.
Suitsidaalsed inimesed tahavadki surra või on teinud kindla otsuse end tappa. Enamik suitsidaalseid inimesi avaldavad oma mõtteid vähemalt ühele inimesele või helistavad kriisitelefonil või arstile, mis on märk ambivalentsusest, kõhklustest kas tappa või mitte tappa.
Kui inimene näitab paranemise märke või elab üle enesetapukatse, siis on ta väljaspool ohtu. Tegelikult on üks ohtlikemaid perioode aeg vahetult pärast kriisi või kui inimene on pärast suitsiidikatset haiglas. Nädal pärast suitsiidikatset on inimene eriti õrn ja enesekahjustamise ohus. Kuna tuleviku käitumise üks ennustaja on mineviku käitumine, on suitsidaalne inimene sageli jätkuvalt ohus.
Suitsiid on alati pärilik. Mitte iga suitsiid ei ole seotud pärilikkusega ja veenvaid uuringuid pärilikkuse tähtsusest pole piisavalt. Perekonnas tehtud enesetapud on siiski tähtis suitsiidi riskitegur, eriti neis perekondades, kus esineb sagedasti depressiooni.
Suitsiidikatse või suitsiidi tegijatel on alati vaimne häire. Suitsidaalne käitumine on seotud depressiooni, ainete kuritarvitamise, skisofreenia, teiste psüühikahäirete ning destruktiivse ja agressiivse käitumisega. Seda seotust ei maksa siiski üle hinnata. Nende häirete esinemissagedus erineb eri paigus ja esineb juhtumeid, kus suitsiidi teinud isikul ei avaldunud ükski psüühikahäire.
Kui rääkida suitsidaalse inimesega suitsiidist või küsida mõtete kohta, siis paneb see inimese pähe
suitsiidimõtte.
Ei saa põhjustada suitsidaalset käitumist ainult sellega, kui küsida, kas inimene kavatseb endale viga teha. Tegelikult tunneb suitsidaalne inimene enamasti sellest kergendust, et keegi on valmis temaga selle raskel teemal rääkima.
Enesetapu teevad "teistsugused inimesed", mitte meiesugused. Suitsiidi teevad igasugused inimesed, suitsiidi tuleb ette igat liiki sotsiaalsetes süsteemides ja perekondades.
Kui inimene juba kord proovis enesetappu teha, siis ei tee ta seda enam iialgi. Tegelikult on suitsiidikatsed väga olulised suitsiidi ennustajad.
Lapsed ei tee enesetappe, sest nad ei saa aru surma lõplikkusest ega ole kognitiivselt võimelised suitsiidiakti haarama. Kuigi harva, teevad lapsed enesetappe ja igas vanuses tuleb tõsiselt võtta iga vihjet suitsiidile.