Hüperandrogeneemia diferentsiaaldiagnostika
AKTH test võimaldab diagnoosida 21- hüdroksülaasi defitsiidist ja teistest ensüümdefektidest tingitud tingitud hüperandrogeneemiat, ning eristada primaarset ja sekundaarset neerupealiste puudulikkust.
Näidustused:
- testosterooni ja/või androstendiooli normist kõrgem tase
- DHEAS normist kõrgem tase
- 17-OH progesterooni normist kõrgem tase, follikulaarfaasis >6 nmol/l (>2 ng/ml), anovulatsiooni korral ei ole tsükli päev oluline
Enne testi määrata 17-OH progesteroon ja kortisool, vajadusel 11-deoksükortisooli, 17-OH pregnenolooni (Eestis ei määrata), aldosterooni, AKTH tase (juhul kui tegemist on neerupealsete puudulikkusega).
250 mikrogrammi AKTH (Synachten) lahustatakse 20ml füsioloogilises lahuses, süstida intravenoosselt 2 minuti jooksul.
60 minuti pärast määrata 17-OH progesteroon.
17-OH progesteroon > 35 nmol/l (= ~10 ng/ml) viitab 21-hüdroksülaasi defitsiidile.
Kui nõrgalt väljendunud defitsiidiga, siis võib tõus olla mõnevõrra väiksem.
11-β- hüdroksülaasi defitsiidi korral tekib AKTH stimulatsiooni järgselt tugev 11-deoksükortisooli tõus.
3-β-hüdroksüsteroid dehüdrogenaasi defitsiidi korral on tekib 17-OH pregnenolooni kiire (30 min pärast AKTH manustamist) ja väga väljendunud tõus. 17-OH pregnenolooni tase ületab 17-OH progesterooni taseme 10-20 korda. AKTH stimulatsiooni järgnev 17-OH pregnenolooni tase > 12600 ng/dl imikueas; >5490 ng/dl puberteedieelsel perioodil, >9790 ng/dl enneaegse puberteedi korral ning >9620 ng/dl täiskasvanueas viitab 3-β-hüdroksüsteroid dehüdrogenaasi defitsiidile. Kuna 3-β-hüdroksüsteroid dehüdrogenaasi defitsiit avaldub enamasti juba imiku- või lapse eas, siis täiskasvanu ikka jõuab esmaseid juhte üliharva.
Lisaks ensüümdefitsiitidele võimaldab AKTH test eristada primaarset ja sekundaarset neerupuudulikkust. Selleks määratakse enne AKTH manustamist kortisooli, aldosterooni ja AKTH tase. 30 ja 60 min järgselt võetakse kortisooli ja aldosterooni tase uuesti.
Normaalse vastuse korral tõuseb kortisool 20 μg/dl (55 nmol/l) ja enam, primaarse puudulikkuse puhul jääb kortisooli tase madalamaks.
Primaarse adrenaalse puudulikkuse korral on AKTH baastase kõrge >50-100 pg/ml (11-22 nmol/), sekundaarse adrenaalse puudulikkuse korral madal <10 pg/ml (2,2 nmol/l).
Primaarse adrenaalse puudulikkuse korral on aldosterooni baastase madal ja AKTH manustamise järgselt see ei tõuse; sekundaarse puudulikkuse tõuseb aldosterooni tase 30 minuti pärast >108 pmol/l (4ng/dl) võrra.
Deksametasoon test võimaldab määrata hüperkortisolineemia põhjusi.
Näidustused:
- kortisooli taseme tõus
- androgeenide taseme tõus
- kortisooli liiale viitavad kliinilised sümptoomid (turse näo- ja kaela piirkonnas nn täiskuunägu, tsentraalne rasvumine, glükoosi taluvusehäire, hirsutism, hüpertensioon, menstruatsioonitsükkli häired, striiad nahal)
Lihtsustatud deksametasoon test (ka väike deksametasooni test): määratakse kortisooli tase enne ravimi tarvitamist. Deksametasoon 1 mg manustatakse õhtul kell 23. Kortisooli tase määratakse järgmisel hommikul kell 8.00-9.00. Kortisooli taseme langus <138 nmol/l (<5 μg/dl) viitab normaalsele kortisooli supressioonile.
Klassikaline deksametasoon test (ka suur deksametasoon test): määratakse kortisooli tase enne ravimi tarvitamist. Deksametasoon 0,5 mg 48 tunni jooksul iga 6 tunni järel (kell 9.00, 15.00, 21.00, 3.00). Kortisooli tase määratakse järgmisel hommikul kell 8.00-9.00. Kortisooli taseme langus <50 nmol/l (<1,8 μg/dl) viitab normaalsele kortisooli supressioonile.
Ebanormaalne kortisooni supressioon on iseloomulik Cushingi sündroomile, normaalse supressiooni korral võib kortisooli baastase olla kõrgem PCOS või tuumori korral.
Cushingi sündroomi diagnoosi kinnitab ka kui klassikalise deksametasoonitesti korral koguda 24 tunni uriin enne ravimi võtmist ja deksametasooni võtmise ajal. Uriinist määratakse uriini vaba kortisooli hulk. Deksametasooni tarvitamise ajal peaks kortisooli hulk langema < 10 μg (27 nmol) ööpäevas. Cushingi sündroomi korral sellist langust ei teki. Lisaks võib määrata uriinis 17-OH kortikosteroidide taset, mis Cushingi sündroomi korral on normist kõrgem- normaalse supressiooni korral < 25 mg (6,9 μmol) ööpäevas.
Kristiina Rull (2011), Tartu Ülikool