Südame vasakust vatsakesest paisatakse veri aorti, mis on inimkeha kõige suurem arter.

Aordil on kolm suuremat osa:

Ülanev osa ehk pars ascendens aortae. Aordi alguskohas saavad alguse südamelihast verega varustavad pärgarterid (a.coronaria dextra et sinistra).

Aordikaar ehk arcus aortae, mis moodustub aordi pöördumisel vasakule ja tahasuunas. See osa annab enamasti kolm suurt arterit, mis varustava verega pead, kaela ja käsi. Need kolm haru on hargnemise järjekorras:

1. õlavarre-pea tüvi ehk truncus brachiocephalicus, mis jaguneb rinnakuluu parema ääre juures kaheks: parem ühine unearter ehk a. carotis communis dextra ja parem rangluualune arter ehk a. subclavia dextra
2. vasak ühine unearter ehk a. carotis communis sinistra
3. vasak rangluualune arter ehk a. subclavia sinistra

Aordi alanev osa ehk pars descendens aortae on aordikaare allapoole suunduv rinnaosa (pars thoracica aortae), mis läheb edasi kõhuosaks (pars abdominalis aortae).