Erinevates olukordades valdavad meid erilaadsed tunded: tihti ei jäägi meile meelde see, mis siis juhtus, vaid see, kuidas me end tundsime. Ebameeldivad, häirivad tunded on üsna rasked taluda ja kipuvad meie igapäevaseid tegemisi segama. Millest on meie emotsioonid põhjustatud? Põhjuseks ei ole mitte reaalne olukord ise, vaid hoopiski meie poolt sellele olukorrale antud hinnangud ja interpretatsioonid. Viimased aga baseeruvad eelpool räägitud skeemidel.

Mida see täpsemalt tähendab?

Eelpool loetu alusel tead, et lähtuvalt kogemusest kujundab inimene välja oletusi või skeeme enese ja maailma kohta, mida ta seejärel kasutab taju organiseerimisel ning käitumise juhtimisel ja hindamisel. Mõned eeldused on aga jäigad, äärmuslikud, ei allu olukorra muutustele, ja on seega ebafunktsionaalsed. Probleemid ebafunktsionaalsete skeemidega tekivad aga alles siis, kui esineb kriitilisi (=pingelisi, olulisi) sündmusi, mis kuhjuvad ja mis haakuvad inimese tõekspidamiste süsteemiga. Kui ebafunktsionaalsed eeldused on käivitunud, põhjustavad nad negatiivseid automaatmõtteid (olevikukogemuste tõlgendused, ennustused tuleviku kohta või minevikus juhtunu meenutamine). Inimese psühholoogilised probleemid (põhjendamatu ärevus, ülemäärane hirm, paanika, depressioon, madal enesehinnang) tulenevad vildakatest mõtetest ja järeldustest, mida inimesed oma mõtlemises teevad; normaalsetele või ebaharilikele stiimulitele emotsionaalsest üle- või alareageerimisest; ning sisseharjunud mittekasulikust käitumismustrist. Lühidalt kokkuvõttes, skeemid (eeldused, uskumused, reeglid) ajendavad teatud sisuga negatiivseid mõtteid, mis omakorda viivad mittekasuliku käitumiseni ja/või häiriva enesetundeni.

Kuidas sellele jaole saada, kuidas ma mõtlen?

Üsna sageli mõtlevad inimesed oma mõtlemisest nii, et sündmused või teised inimesed põhjustavad neile häirivat enesetunnet. Näiteks: „naised ajavad mind hulluks!", „See uudis masendas mind"; „see otsus ärritas mind". Skemaatiliselt näeb see välja järgmiselt:

A ------> C

Skeemil tähistab A aktiveerivat sündmust (see võib olla mis tahes reaktsioone esile kutsuv asi) ning C tähistab tagajärge, mis võib olla emotsioon või käitumine.

Mõtle mõne olukorra peale, kus olid kurb või vihane. Mis seda põhjustas? Kas kõik inimesed tunnevad end samamoodi? Kas Sa ise oled samas olukorras end alati samamoodi tundnud? Suure tõenäosusega saad vastata, et teised tunnevad end erinevalt ja et isegi pole kogu aeg samamoodi reageerinud. Mis seda tingib? Vastuse aluseks on hüpotees, et see, kuidas inimene tajub ja tõlgendab teda ümbritsevaid sündmusi, mõjutab tema emotsioone ja käitumist. Seega pole situatsioon see, mis määrab, kuidas inimene end tunneb, vaid oluline on see, kuidas inimene situatsiooni enese jaoks tõlgendab (Beck, 1964; Ellis, 1962). Seega on täpsem skeem, milles A tähistab aktiveerivat sündmust, B mõtteid, uskumusi ja hoiakuid ning C tähistab tagajärge, mis võib olla emotsioon või käitumine.

A ------> B ------> C

Me reageerime teatud hinnangute, tõlgenduste või seletustega (B) sündmustele (A) ja selle tagajärejl tekivad teatud tunded (C). Näiteks: „mind häirib, et ma ei suuda mõista naisi" (vt eelpool „naised ajavad mind hulluks!"); „minuga ei arvestata kunagi" (vt eelpool „see otsus ärritas mind").

Jätkuna eelnevalt mõeldud enda näitele, meenutage, mis mõtted selles olukorras peast läbi käisid?

Sarnaselt skeemidega võivad ka mõtted olla irratsionaalsed ehk mittekohased. Irratsionaalsed ehk negatiivsed automaatmõtted on negatiivsed selles mõttes, et nad seostuvad ebameeldivate emotsioonidega ja on automaatsed. Need mõtted tulevad pigem iseenesest pähe, kui et oleksid teadliku mõtlemisprotsessi tulemuseks. Negatiivsed automaatmõtted on moonutatud, st nad ei ole kooskõlas kõigi faktidega ning kasutud, st nad ei toeta hakkamasaamist. Probleem nende mõtetega on see, et nad mõjuvad usutavalt, veenvalt, nii et mõtete omanik aktsepteerib neid kui fakte ja tal ei tule pähegi neid küsitavaks pidada.

Irratsionaalseks teeb ühe mõtte vastamine järgmistele kriteeriumitele:

a) ei sobitu faktidega

b) seab omaniku elu/heaolu ohtu (nt ainete kuritarvitamine)

c) takistab nii lühi- kui ka pikaajalisi eesmärke saavutamast

d) põhjustab olulisi probleeme suhetes teiste inimestega

e) tekitab omanikus tundeid, mis on ebameeldivad.

Automaatmõtted võivad esineda nii mõtete kui kujutluspiltide vormis, kuid nad on alati seotud konkreetse olukorraga. Nad on harjumuspärased ja seega võib neid olla raske kindlaks teha, inimesed on pigem teadlikud automaatmõtetega seonduvatest emotsioonidest. Sageli pakuvad inimesed vahetute mõtete pähe oma arvamusi neist mõtetest, aga see pole päris see. Olulisema automaatmõttega kaasneb alati tugevam negatiivsem emotsioon.

Negatiivses mõtlemises võib kohata äratuntavaid mõtlemisvigu ehk reaalsust moonutavat mõtlemist. Järgnevalt loetelu sagedasematest:

• Liigne üldistamine - üksikjuhtumite põhjal kõikehõlmavate otsuste langetamine.
• Valikuline üldistamine - ainult kogemuste negatiivsete külgede tähele panemine. Detail eraldatakse kontekstist ning ignoreerides teisi situatsiooni omadusi tehakse selle detaili alusel järeldusi kogu situatsiooni kohta.
• Must-valge mõtlemine - mõtlemine äärmustes (alati, mitte kunagi, kõik jne).
• Personaliseerimine - vastutuse enda peale võtmine asjades, mis puutuvad isikusse väga vähe või hoopiski mitte (nt inimesed omistavad väliste sündmuste mõju iseendale).
• Meelevaldne järeldamine - ebapiisava tõendusmaterjali põhjal ennatlike järelduste tegemine.
• „Peab"-mõtlemine - "pean" nõudmiste enesele ja teistele esitamine (nt ma pean alati eksamil „A" saama).
• Suvaline järeldamine ehk nö mõtete lugemine - järeldatakse kui puuduvad tõendid, mis toetavad seda järeldust või kui tõendid vastupidised (nt inimesed räägivad ja ma arvan, et räägivad minust).
• Katastrofiseerimine - ohu üle võimendamine (nt lennukiga lendamine on ohtlik tegevus)
• Kiire järeldamine - esimese stiimuli peale tehakse kõikehõlmav järeldus (nt esimese eksami läbi kukkumise järel ütleb tudeng, et temast ei olegi ülikoolis õppijat)
• Tunnelvisioon - nö klapid peas asjadele vaatamine, lähtutakse enese eeldustest ja eelarvamustest.
• Võimendamine või vähendamine - millegi tähtsuse liialdamine (enese ebaedu või kellegi teise saavutused) või millegi kohatu kahandamine kuni see tundub tilluke (enese head omadused või kaaslase puudused).