Maagaas, sarnaselt toornaftaga, on moodustunud miljonite aastate jooksul orgaanilise aine lagunemise tagajärjel. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Enne kui maagaasi saab suunata tarbimisse, tuleb seda puhastada lisaühenditest (etaan, propaan, divesiniksulfiid, lämmastik, heelium jm) ja veest.

Maagaas on loodussäästvam võrreldes teiste fossiilkütustega, selle põletamisel tekkivate madalama süsihappegaasi jt saasteühendite emissioonitasemete tõttu. Maagaas on üks eelistatumaid energiaallikaid, seda kasutatakse nii sooja ja elektrienergia tootmiseks, kütusena transpordivahendites ning toorainena naftakeemiatööstuses. Eestis kasutatav maagaas pärineb Venemaalt ning see katab ca 15% kohalikust energiatarbest. Seejuures oli mõne aasta taguse seisuga maagaasi osakaal elektrienergia tootmisel vaid mõne protsendi ringis, kuid soojuse tootmisel koguni üle 40%.

Maagaasi ülemaailmsed tõestatud kaevandatavad varud on umbes 15-18∙10¹³ m³ (150-180 triljonit m³), seda leidub gaasimaardlates, aga ka koos naftaga naftamaardlates. Lisaks eraldub maagaasi peamist koostisainet metaani märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani põhilised antropogeensed emissiooniallikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja käitlemine.

Maailmas on avastatud rohkesti maagaasi leiukohti, kuid paljudest maardlatest on gaasi kättesaamine tehnoloogiliselt keeruline. Üle poole maailma maagaasi varudest on kolmes riigis: Venemaal, Iraanis ja Kataris. Venemaa suurim Urengoi gaasimaardla asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus leidub umbes 10 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Euroopa Liidu suuremad gaasimaardlad asuvad Saksamaal, Goldenstedtis ja Hollandis, Groningenis. Lisaks kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Norra, Indoneesia ja Usbekistan.

Maagaas moodustab kogu maailma energiatarbest umbes viiendiku, seejuures viimase 10 aasta jooksul on maagaasi tarve kasvanud keskmiselt 2,7% aastas. 2011. aastal kasutati kogu maailmas 3223 miljardit kuupmeetrit gaasi; Eesti importis 632 miljonit kuupmeetrit maagaasi, millest 444 miljonit kuupmeetrit kulus soojuse tootmiseks, 37 miljonit kuupmeetrit elektrienergia tootmiseks ning 151 miljonit kuupmeetrit otseseks lõpptarbimiseks või energiasektori omatarbeks.

Lisaks maagaasile pööratakse järjest enam tähelepanu ka mittetraditsioonilistele gaasidele, nagu gaasiliivade gaas ja kildagaas. Näiteks 2007. aastal oli nende osatähtsus kogu gaasitootmisest 12%.