Erinevad meetodid I klassi kaviteedi preparatsioonil
Sõltuvalt näidustusest on kasutusel kolm peamist kaviteedi
prepareerimise meetodit: tavaline,
tavaline längusservaline ning modifitseeritud preparatsioon.
Tavalist, kastikujulist preparatsiooni kasutatakse kohtades, millele langeb suur mälumisrõhk või kui on tegemist ulatuslikku täidist vajava hambakrooni taastamisega.
Väikese ja keskmise ulatusega kaarieskahjustuse korral võib kaviteedi kuju ja sügavust vabamalt muuta. Kaviteedi sügavus ei pea olema ühtlane kui olukord seda nõuab (näiteks ulatusliku kaviteedi korral), preparatsioon võib olla ümaramate nurkadega ja prepareerimisel võiks kasutada väiksemaid instrumente.
Sobivaks instrumendiks on äraspidine koonuspuur, mille suurus valitakse vastavalt kaarieskahjustuse suurusele. Äraspidise koonuspuuri eelised prepareerimisel on järgnevad:
- preparatsioonil saadakse suhteliselt lame kaviteedi põhi;
- sarnaselt pirnikujulise puurile suureneb retentsioon, sest kaviteedi seinad konvergeeruvad oklusaalsele (ahenevad mälumispinna suunas) ning
- preparatsioon säilitab
hambakude.
Selleks, et saada paremat ettekujutust eesootavast tegevusest, võiksid vaadata YouTube videosid kaviteedi loomisest ja täidise asetamisest.
Alustada võiksid näiteks Michigani Ülikoolis tehtud I klassi kaviteedi preparatsiooni ja amalgaamtäidise valmistamist ning viimistlemist tutvustavast videost (pikkus 26 minutit, sellest kaviteedi preparatsioon esimesed 10 minutit).
See preparatsioon on mõeldud amalgaamtäidisele, kuid üldpõhimõtted kehtivad nii komposiit- kui amalgaamtäidisele.
Preparatsioonitüüp valitakse sõltuvalt kaviteedi suurusest.
Mida ulatuslikum kaviteet, seda suurem mälumisrõhk hambale langeb ja tuleb järgida klassikalisi prepareerimise nõudeid.
Väiksem kaviteet lubab enam modifikatsioone.
Miks kasutatakse
suurte karioossete kahjustuste puhul tavalist, kastikujulist preparatsiooni?