Hambakaela piirkonnas asetseva mittekarioosse kahjustuse raviks kasutatakse tavalise preparatsiooni modifikatsiooni.

Mitte kõik abrasiivsed ja erosiivsed kahjustuseid ei vaja restauratiivset ravi.

Ravitaktika otsustamisel tuleb arvestada mitme erineva teguriga: kaariese esinemise, igemete seisundi, esteetika, hamba tundlikkuse, pulbi seisukorra ning hamba tugevusega. Kui mõni neist tegureist põhjustab vaevusi (peamiselt külmatundlikkust) või on oht komplikatsioonide (nt hamba murdumise oht) tekkeks, tuleks defekt täidisega ravida.

Allikas: http://www.cdeworld.com/courses/4496-non-carious-lesions-
due-to-tooth-surface-loss-to-restore-or-not-to-restore

Preparatsioon on vähene – kui lisavajadust ei ole, piirdutakse ainult kaldlihvi ja retentsioonivao tegemisega.

Täidise asetamisel enamasti piisab koferdamsüsteemist ning matriitsi ei vajata. Kui kaviteet ulatub igeme alla, kasutatakse U-kujulist matriitsi (fotol), mis jätab tööpiirkonda piisava ruumi. Iget aitab eemal hoida ka koferdami klamber.

Allikas: http://www.greatercurve.com/ClassV.htm

Täidise asetamist alustatakse kaviteedi aksiaalse ja gingivaalse seina vahele jäävast nurgast. Juba esimene täidise kiht võiks ulatuda kaviteedi servani. Järgnevad kihid lisatakse kihiti (vaata joonist), kuni kogu kaviteet on täidetud.

Täidismaterjali välispind kontureeritakse käsiinstrumendiga modelleerides. Oluline on taastada hamba pinna esialgne kumerus, et vältida hilisemaid igeme kahjustusi (igeme taandumist ehk retsessiooni), mis liiga lameda täidise korral tekkida võivad.

Allikas: http://www.esthetxhd.com/proof-performance/case-studies/
esthet-x-hd-class-v-direct-composite-restoration

Gingivaalsel paikneva täidise viimistlemiseks sobivad lihvimiskettad. Igeme servas võib täidise serva viimistleda väikese pikema leegi või nõelakujulise madala abrasiivsusega puuriga. Kui täidis ulatub ka proksimaalsele, võib täiendavalt kasutada ka lihvimisribad. Viimistlusel jälgida ja säilitada täidise kumerust.