Retsensioon XXX (nimi) magistritööle
YYY (pealkiri)

Lugemisoskus on keele osaoskus, mille tähtsust on raske ülehinnata. Seetõttu on teema valik igati põhjendatud, sest iga tulevane võõrkeeleõpetaja peaks olema teadlik nii erinevatest lugemisstrateegiatest kui ka võtetest/meetoditest, kuidas lugemist õpilastele huvitavaks ja meelepäraseks muuta.

Töö sissejuhatav osa annab ülevaate lugemisoskuse vajalikkusest, erinevatest lugemisstrateegiatest ja lugemistunni etappidest. Autor peatub ka põhjustel, miks võõrkeeles lugemine võib õpilastele raskeks osutuda, ning tutvustab mõningaid põhimõtteid, mille alusel valida lugemistekste. Teoreetiline osa on selgelt struktureeritud, koosnedes viiest alapeatükist, ning seda on lihtne jälgida. Selle koostamisel on autor toetunud 21 ingliskeelsele allikale, millele on töös korrektselt viidatud. Ainus märkus viitamise kohta puudutab lk 14, kus tekstis on internetiaadress. Sissejuhatavat osa lugedes tekkis ka mõningaid küsimusi.

• Lk 6 kirjutate, et emakeeles ja võõrkeeles lugemisel on rida ühiseid jooni. Kas te võiksite mõnda nimetada?
• Lk 10 väidate viidates Hillile, et vaikne lugemine (silent reading) on ainus meetod (the only method), mis on sobilik loovlugemise (extensive reading) puhul. Kas te kommenteeriksite seda väidet?
• Lk 10-12 räägite lugemistunnist ja selle osadest. Kui palju teie arvates viiakse koolides läbi puhtalt lugemistunde? Kui aga lugemine on ainult osa võõrkeele tunnist, kas sel juhul peaks ka kõiki Teie poolt kirjeldatud etappe läbima? Lugemistunni osadega seoses veel üks küsimus - kuivõrd oli see seotud Teie uurimusega ja kas Te arvestasite testi läbiviimisel nende etappidega?
• Lk 14 tutvustate mõningaid tekstitüüpe, toetudes BBC veebilehel Skillwise olevale jaotusele. Miks just need neli tekstitüüpi? Samas küsite uurimuses õpilaselt hoopis teistsuguste tekstitüüpide kohta (küsimus number 3 küsimustikus).
• Olen autoriga päri, et õpetaja ülesandeks oleks leida huvitavaid tekste, innustamaks lapsi lugema. Tahaksin aga küsida, kui palju Teie arvates õpetajad ise üldse lugemistekste otsivad või piirudatakse enamasti õpiku tekstidega?

Töö uurimusliku osa juhatavad sisse viis hüpoteesi, mis kõik, nagu selgub arutelust, põhinevad autori töökogemusel. Sooviksin siiski teada, kas loetud kirjanduse põhjal oleksite võinud mõne hüpoteesi püstitada. Kui jah, siis millise? Samuti palun, et selgitaksite, miks oli vaja eristada kaht viimast hüpoteesi, seda enam, et väidate leheküljel 8 (viidates Nutallile), et nende kahe strateegia eristamine ei ole oluline.

Leidmaks oma hüpoteesidele kinnitust, on autor kasutanud nii lugemistesti kui ka õpilaste seas läbi viidud küsitlust. Nii lugemistest kui ka selle läbiviimise protseduur vajanuks restensendi arvates veidi täpsemat selgitust. Nii ei selgu näiteks, millised seitsmest ülesandest testis olid nö skimming ja millised scanning harjutused. Ka huvitab, kuidas test läbi viidi. Kirjutate küll, et õpetaja pidi andma instruktsioonid ja kindlustama, et õpilased töötaksid iseseisvalt, kuid töös võinuks selgitada, millised need instruktsioonid olid. Lugemistestis (lisa 2) ei ole teksti ees ühtegi juhendit. Samas kirjutate sissejuhatavas osas (lk 11), et õpilastel on raske lugeda tundmatut teksti ilma ettevalmistuseta. Siit ka küsimus:

• Kas lugemisele eelnesid ka mingid sissejuhatavad ülesanded (pre-reading tasks). Kui ei, siis miks?

Veidi arusaamatuks jäi, millist lugemisstrateegiat õpilased kasutama pidid. Ülesandeid oli kahte tüüpi. Kas see tähendas, et lapsed pidid korraga tegema nii üld- kui ka valiklugemist? Kas ülesanded tuli teha pärast teksti lugemist või lugemise ajal?

Esile tasuks tuua autori oskust koostada ühe teksti kohta nii palju erinevaid ülesandeid. Selline oskus tuleb õpetajatöös kahtlemata kasuks. Omaette küsimus on, kas selline ülesannete arv ühe tunni jooksul oli otstarbekas. Võibolla on sellest tingitud ka loodetust madalamad tulemused.

Uurimistulemused on esitatud selgelt küsimuste kaupa. Tulemuste illustreerimiseks on kasutatud nelja (mitte viit, nagu selgub pealkirjadest) tabelit ja kolme (mitte nelja) joonist. Nii tabelid kui ka joonised on arusaadavad, toetavad hästi teksti, kuid ei domineeri selle üle. Tulemusi on statistiliselt analüüsitud.

Töö lõpetab üsna põhjalik arutelu, kus autor otsib põhjendusi hüpoteeside paikapidavuse (või vastupidise kohta). Tekst on kompaktne ja hästi loetav. Autor ei korda uurimustulemusi, vaid analüüsib neid. Tahaksin siiski viidata väikesele vastuolule töö pealkirja, uurimiseemärkide ja uurimismeetodite vahel. Töö pealkiri „YYY" eeldaks, et uuritakse, kuidas ja milliseid lugemistrateegiaid õpilased kasutavad erinevate teabetesktide lugemisel (tegelikult loeti üht teksti ning strateegiad oli ülesannete näol ette antud). Tööst selgub aga, et töö eesmärgiks oli uurida õpilaste lugemisoskusi ja selgitada nende eelistusi lugemisülesannete ja tesktitüüpide osas. Kui vastus teisele küsimusele selgub õpilaste seas läbi viidud küsitluste tulemuste põhjal, siis kas ühe lugemisteksti põhjal oli võimalik välja selgitada õpilaste tegelikud oskused teabetekstide lugemisel.

Töö vormistus on eeskujulik. Kõik töö kirjutamiseks kasutatud 21 algallikat on nii tekstisiseselt kui ka töö lõpus korrektselt viidatud. Töö on reeglina kirjutatud väga heas inglise keeles. Esineb üksikuid liiga pikki ja kohmakaid lauseid ja mõningaid keelevääratusi (master's paper pro master thesis, last year English marks pro last year's, mobilisising knowledge pro mobilising knowledge, ranked the third pro ranked third; sõna prefer asemel võinuks kasutada sõna like, kuna esimene eeldaks, et näidatakse, mida millele eelistatakse).
Kõigile kommentaaridele ja küsimustele vaatamata vastab XXX (nimi) lõputöö magistritööle esitatud nõuetele ja väärib eduka kaitsmise korral positiivset hinnet.

Retsensent

Nimi
Asutus ja ametikoht