1. Sissejuhatus
2. Üldandmed
3. Finantseerimine
4. Õppetöö
5. Teadustöö
6. Väliskoostöö
1996. aastaks 566 100 krooni1997. aastaks 556 700 krooni
Tartu Ülikooli rektorile 24.03.1997.a. saadetud kirjas nr. 10 näitas instituut, et ülikooli üldprintsiipe rakendades peaks instituudi 1997. a. hariduskulud olema 845 000 krooni ja hoiatas, et rahapuudus võib instituuti sundida õppetöö mahtu piirama, seda kõigepealt doktorantuuri ja magistrantuuri osas. Protesti ei arvestatud, kuid instituudil õnnestus siiski vältida doktori- ja magistriõppe mahu otsustavat piiramist. Oluliselt kitsendasime ainult doktorantuuri vastuvõttu. Tartu Ülikooli 1997. aasta eelarve kujundamisel kasutatud õppetöö mahulise tulemuslikkusse andmed on keskkonnafüüsika instituudi kahe viimase õppeaasta jaoks järgmised:
| Õppeaasta | ||
| Bakalaureuseõppe AP | ||
| Magistriõppe AP | ||
| Doktoriõppe AP | ||
| Kaitsmispreemiate AP | ||
| Kokku ainepunkte | ||
| Eelarve tingainepunkte |
Instituudil ei ole reaalseid võimalusi palgafondi sisemiseks kokkuhoiuks. Meie õppejõudude koormusnormide summa on 920 tundi õppeaastas, tunniplaani kohane koormus 1996/97 õppeaastal oli aga 1368 tundi, mis ületab normi 1.49 korda. Õppetöö korraldamine osutus võimalikuks tänu kahele faktorile:
1. Kahe eelarvevälise ühisprofessuuri tegutsemine 1996/97 õppeaastal.
2. Teadurite kaasamine õppetöösse.
Esimene faktor hääbub. Ühisprofessuurid tegutsesid Tartu Ülikooli ja praeguse Tartu Observatooriumi vahel 1992 aastal sõlmitud lepingute alusel. Professorite ja nende õppetoolide liikmete töötasu ning teadustöö kulud kandis Tartu Observatoorium. Biogeofüüsika korralise professori Tiit Nilsoni valimisperiood lõppes 25. septembril 1997. a. ja dünaamilise meteoroloogia korralise professori Rein Rõõmu valimisperiood lõppes 18. detsembril 1997. a. 1997. a. veebruarikuul esitasid keskkonnafüüsika instituudi juhataja ja Tartu Observatooriumi direktor Tartu Ülikooli rektorile ühise taotluse kuulutada välja konkurss nimetatud professuuride jätkuvaks täitmiseks. Taotlust toetas ka füüsikaosakonna nõukogu. Paraku pole konkurssi senini välja kuulutatud, kuid keskkonnafüüsika instituuti ei ole saabunud ka teateid senise töökorralduse muutmisest. Sellest järeldame, et ühisprofessuuride asutamise lepingud ei ole seni tühistatud, ühisprofessuurid ei ole suletud ja suulised töölepingud professorite Nilsoni ja Rõõmuga kehtivad. Juhul, kui ühisprofessuurid ei tegutseks, nõuaks nende poolt seni lepingute alusel tasuta tehtud töö minimaalne korvamine lisakulutusi üle 100 000 krooni aastas.
Ka teine faktor ei ole probleemivaba. Teadurite motivatsioon õppetöö tegemiseks kahaneb koos nende relatiivse palgataseme langusega. Aasta jooksul ei olnud võimalik töötasusid suurendada ja doktori- või kandidaadikraadiga teadurite palgad instituudis algavad 85% Eesti keskmisest palgatasemest. Sellest tulenev psühholoogilise surutuse ja rahulolematuse õhkkond ei soodusta ei õppe- ega teadustöö tulemuslikkust.
Lahendamata probleemiks jäi doktorantuuri finantseerimine. Ainult instituudi vahenditest oleme suutnud luua vajalikud töötingimused viiele doktorandile 14-st. Tänu ühisprofessuuridele kandis kahe doktorandi uurimistöö kulud Tartu Observatoorium. Seitsme doktorandi teemad on merefüüsikast, milleks instituudil ei ole üldse omavahendeid. Tartu Ülikool on suutnud nendest vaid ühele luua kohapeal rahuldavad töötingimused. Merefüüsika doktorantide juhendamine ja uurimistöö on korraldatud koostöös Eesti Mereinstituudiga ning see baseerub isiklikel suhetel. Tartu Observatooriumiga sõlmitud lepingute saatus ei ärata usaldust Tartu Ülikooli kui võimaliku ametliku koostööpartneri vastu. Mitteametlikel andmetel otsib Mereinstituut võimalust organiseerida merefüüsika doktorantuur edaspidi Tallinna Pedagoogikaülikooli juures. 1997. a. lõpul avati doktorantide uurimistöö stipendiumide taotluste vastuvõtt. Keskkonnafüüsika instituudi 14 doktoranti esitasid taotlusi kokku 554 300 krooni ulatuses (14 taotluse reglemendikohane miinimumsumma olnuks 350 000 krooni ja maksimumsumma 700 000 krooni). Taotluste rahuldamine lahendaks probleemid. Taotletud summa moodustab 7,9% Eesti Vabariigi doktorantuuritoetuste eelarvest. See osa on ebaproportsionaalselt suur, mis ei luba taotluste rahuldamisele lootma jääda. Uued ja väga tõsised probleemid kerkivad seoses vastuvõtuga uutele keskkonnafüüsikaga seotud erialadele. Aruandeaastal avati vastuvõtt keskkonnanõuniku erialale Türi kolledis ja teaduskonna nõukogu kinnitas õppekava keskkonnatehnoloogia eriala jaoks. Uutest õppeainetest on seni alustatud vaid keskkonnafüüsika õpetamist Türi kolledis. Olgugi, et instituudile on kavandatud oluline osa uute õppekavade realiseerimisel, ei ole meile vajalikke ressursse eraldatud ega planeeritud. Hariduskulude eelarve koostamine lähtudes eelmisel aastal tehtud tööst ei annagi selleks võimalust. Türi kolledi keskkonnafüüsika kursuse rajamisel suutis instituut enda ülesandeks võtta vaid õppeprogrammi üldplaneerimise, selle realiseerimine jäi aga teise, keskkonnafüüsikaga mitte seotud, kuid vabade ressurssidega instituudi ülesandeks. Instituudi kvalifikatsioon arvutikasutuse ja eksperimendi automatiseerimise osas lubab meil osaleda ka füüsikalise infotehnoloogia uue õppekava koostamisel ja realiseerimisel. Instituut õpetab seni mõõtmistulemuste töötlemise kursust ja järk-järgult arendatavat kujutise töötlemise kursust. Aruandeaastal alustati arvutijuhitud mõõtmiste õppelaboratooriumi sisustamist (selleks sai instituut eelarvevälist abi) ja 1998. a. algab vastava kursuse õpetamine. Oluliseks edusammuks oli meie tööruumide probleemi lahendamine aruandeaasta jooksul. Instituudi teaduslaboratoorium kolis füüsikaosakonnast lahus olevatest ruumidest Narva mnt. 4 üle õppehoonesse Tähe t. 4. Esimene veoautokoorem laboratooriumi sisseseadet veeti 13. juunil ja 21-ne ning viimane koorem 15. detsembril. Uus ruumilahendus loob eeldusi paremaks osavõtuks õppetööst, sellehulgas ka magistrantide ja doktorantide töötingimuste parandamiseks. Instituudi käsutuses Tähe t. 4 on kokku 22 ruumi üldpindalaga 636 m2, nende hulgas keskkonnafüüsika auditoorium ja kaks õppelaboratooriumi. Uued ruumid vabanesid ja anti instituudi käsutusse järk-järgult, viimane nendest 20. novembril. Kõik ruumid vajasid remonti. Kolmes ruumis on remont rahalise kitsikuse tõttu viibinud ja aastavahetuseks polnud neid ruume veel võimalik kasutada. Auditoorium remonditi ja sisustati teaduslaboratooriumi initsiatiivil ning see pälvis ülikooli auditooriumide ülevaatusel detsembris 1997. a. 1.-2. koha. Ruumiprobleemi lahendamise eest maksis instituudi teaduslaboratoorium mitme kuu tööaja kaotuse ja eelarvet ruineerivate remondi- ja kolimiskuludega. Täiendavaks löögiks oli arvutustehnika vargus 1. ja 2. detsembri vahelisel ööl (kahju 48 851 krooni), põhjuste hulgas personali kohanematus õppehoone eetilise kliima ja valvereiimiga. Instituut alustas aktiivset koostööd ülikooli tehnoloogiakeskusega, võttes enda ülesandeks õhu puhastamise tehnoloogia alateema ja esitades läbitöötatud projekti keskkonnaseire tehnoloogia teema avamiseks.
ETF grantid keskkonnafüüsika instituudis
Meie teadustulemused ja -projektid leidsid tunnustamist, seda ka Eesti Teadusfondi poolt. Instituudi poolt saadud ETF grantide dünaamika on vastupidine meie hariduskulude finantseerimise dünaamikale. Arvestatavaks täienduseks on meie kaks välisgranti. Positiivsete lootustega seob instituut oodatavat üleminekut sihtfinantseerimisele konkursi korras. Esialgse informatsiooni kohaselt kasvab instituudi sihtfinantseerimise maht 1998. a. 800 000 kroonini mis ületab 1997. a. sihtfinantseerimist 23% võrra.
1. Keskkonnafüüsika.
2. Dünaamiline meteoroloogia.
3. Biogeofüüsika.
Keskkonnafüüsika õppetooli autonoomseks osaks on ETF summadest finantseeritav aeroelektrilaboratoorium
| 1. Hannes Tammet | inst. juh., keskkonnafüüsika korr. prof. | dr (füüs-mat) | ||
| 2. Tiit Nilson | biogeofüüsika korr. prof. | dr (geofüüs) | ||
| 3. Rein Rõõm | dünaam. meteorol. korr. prof. | knd (füüs-mat) | ||
| 4. Kalju Eerme | dotsent | knd (füüs-mat) | ||
| 5. Hanno Ohvril | dotsent | knd (füüs-mat) | ||
| 6. Enn Realo | dotsent | knd (füüs-mat) | ||
| 7. Eduard Tamm | dotsent | knd (füüs-mat) | ||
| 8. Uno Veismann | dotsent | knd (füüs-mat) | ||
| 9. Piia Post | lektor | filos dr (geofüüsika) | ||
| 10. Kadri Land | assistent | - | ||
| 11. Jaan Salm | v-teadur | knd (füüs-mat) | ||
| 12. Urmas Hõrrak | teadur | mag (füüsika) | ||
| 13. Ülle Kikas | teadur | mag (füüsika) | ||
| 14. Aare Luts | teadur | filos dr (keskkonna-füüsika) | ||
| 15. Feliks Miller | füüsik | mag (füüsika) | *) | |
| 16. Aadu Mirme | teadur | filos dr
(geofüüsika) | ||
| 17. Madis Noppel | teadur | knd (füüs-mat) | ||
| 18. Tiia-Ene Parts | teadur | knd (keemia) |
Lisaks eeltoodule on Tartu Observatooriumi direktsiooni poolt kinnitatud ühisõppetoolide täiendavad liikmed, kes juriidiliselt ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu.
Dünaamilise meteoroloogia õppetool:
Biogeofüüsika õppetool:
|
|
|
| |
|
|
|
|
Hariduseelarve art. 30 kuludest on maha arvatud 11.4 tuhande kroonine ulatuses samal aastal tagasi laekunud ajutisi kulusid.
ETF grantidest laekunud vahendeid kulutati 583 tuhat krooni ja välisgrantidest laekunud vahendeid 189 tuhat krooni.
ETF grant nr. 1879 "Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine". Vastutav täitja dotsent Eduard Tamm, 1997. a. summa 290 000 kr.
ETF grant nr. 3050 "Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete sadestumisele taimkattel". Vastutav täitja professor Hannes Tammet, 1997.a. summa 212 000 kr.
ETF grant nr. 446 "Atmosfääri läbipaistvuse regionaalne muutlikkus Eestis". Vastutav täitja dotsent Hanno Ohvril, 1997.a. summa 50 000 kr.
ETF grant nr. 1205 "Gamma-indutseeritud röntgenfluorestsentsanalüüsi väljaarendamine õhu elementkoostise uurimiseks Eestis", vastutav täitja teadur Rein Koch (FI), KKFI 1997. a. osasumma 31 tuhat krooni.
NKS-Projekti "Radiation Protection East" alaprojekt EST - 4.04, "Aparatuur keskkonna-uuringuteks" (keskkonna radioaktiivsuse ja kiirguskaitse õppe- ja uurimislabori arendamiseks), Rootsi Kiirguskaitse Instituut (SSI) ja Islandi Kiirguskaitse Instituut (Geislavarnir Rikisins) koos TÜ keskkonnafüüsika instituudiga, Eesti-poolne koordinaator E. Realo, 1995-1997, kokku 910 000 EEK (500 000 SEK), sh 1997 - ca 100 000 EEK.
ETF grant nr. 2626 "Taimkatte parameetrite määramine optilise kaugseire meetoditega". Vastutav täitja prof. Tiit Nilson, 1997. a. summa 217 000 kr.
ETF grant nr. 2624 "Dünaamikamudel Eesti ja Ümbritseva Läänemereäärse Piirkonna Ilmastiku Uurimiseks" (Dynamic model for Simulation of Weather Processes in Estonia and Neighbouring Baltic Region). Vastutav täitja professor Rein Rõõm, 1997. a. summa 80 000 kr.
ETF grant nr. 2007 "Ilmatüüpide analüüs ja satelliidimetoodika arendamine kliima monitooringu ja mudelleerimise tarbeks". Vastutav täitja Olavi Kärner (Tartu Observatoorium), täitjate hulgas lektor Piia Post, osasumma 12 000 kr.
ETF grant nr. 1804 "Läänemere ning mõnede Eesti ja Soome järvede vete omaduste muutlikkuse hindamine passiivse optilise kaugsondeerimise meetodil". Vastutav täitja Helgi Arst (Eesti Mereinstituut), täitjate hulgas doktorant Anu Reinart, osasumma 5000 kr.
ETF grant nr. 751 "Päikesekiirguse, bioproduktsiooni ja hapniku vertikaaljaotused järvedes nende ökoloogilise seisundi iseloomustajana". Vastutavad täitjad Helgi Arst (Eesti Mereinstituut) ja Peeter Nõges (Zooloogia ja Botaanika Instituut), täitjate hulgas doktorant A. Reinart, osasumma 2500 kr.
ETF grant nr. 2194 "Regionaalse soolabilansi komponentide muutused Põhja-Läänemeres". Vastutav täitja vanemteadur Jüri Elken (Eesti Mereinstituudi osakonnajuhataja), täitjate hulgas doktorant Tarmo Kõuts, osasumma 17000 kr.
Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia grant "Estimation of leaf area index of Estonian and Swedish forests from satellite images and ground-based radiometric measurements". Granti hoidja prof. Sven Halldin (Uppsala Ülikool), vastutav täitja prof. Tiit Nilson, 1. juuli 1996 - 30. juuni 1997 - 37 kSEK.
TEMPUS Projekt S_JEP-09270-95, vastutav täitja P. Palumaa (TÜ), Soome, Rootsi, Saksamaa ja Eesti ühisprojekt, alateema "Füüsikalised meetodid biokeemias (Mössbaueri spektroskoopia)" (kirjandus, separaadid, õppevahendid, väljaõpe), üks põhitäitjatest E. Realo, 1996-1998.
TEMPUS Projekt JEP 11280-96 (koordinaator prof. Toomas Tenno), täitjate hulgas dotsent Hanno Ohvril, 15 000 EEK.
EÜ projekt BASYS, SP8, vastutav täitja Jüri Elken (Eest Mereinstituut), täitjate hulgas doktorant Urmas Raudsepp.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Liivi lahe projekt, vastutav täitja Jüri Elken, täitjate hulgas doktorant Urmas Raudsepp.
Koolide ülemaailmne keskkonnamõõtmiste porgramm GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment). Vastutav täitja (programmi riiklik koordinaator) Ülle Kikas. Teemat finantseeritakse EV Haridusministeeriumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu ja seda täidetakse koos 28 üldhariduskooliga.
Dotsent Hanno Ohvril: osalus TEMPUS JEP grantis 11280-96 (koordinaator prof. Toomas Tenno), 1600 ECU ( 24 000 EEK) staeerimiseks Granada Ülikooli rakendusfüüsika osakonnas, Hispaania, 04 - 18. märts 1997.
Doktorant Oleg Okulov: osalus TEMPUS JEP grantis 11280-96 (koordinaator prof. Toomas Tenno), 2100 ECU ( 32 000 EEK) staeerimiseks Granada Ülikooli rakendusfüüsika osakonnas, Hispaania, 04. märts - 27. mai 1997.
Dotsent Hanno Ohvril: Norra TA toetus 9000 NOK ( 17 000 EEK) staeerimiseks Bergeni ja Oslo ülikoolides, 20 - 30. aprill 1997.
Teadur Tiia-Ene Parts: SLV Siseministeeriumi ja Sachen-Anhalt maaakonna siseministeeriumi toetus osavõtuks rahvusvahelisest informatsiooniseminarist "Tsiviiilkaitse/kodanikukaitse", Magdeburg-Bonn, SLV, 20.juuni - 6.juulli 1997.
Dotsent Enn Realo: DAAD'i toetus teadustööks Lübecki Meditsiiniülikooli Füüsikainstituudis sünkrotronkiirguse ettehajumise uuringute alal, 11. november - 03. detsember 1997.
Doktorant Veljo Kimmel: Kesk-Euroopa Ülikooli stipendiumid 26900 HUF + 37260 HUF + sôidukulud täiendôppeks Kesk-Euroopa Ülikoolis, 24. veebruar - 2. aprill 1997, 10. november - 19. detsember 1997.
Doktorant Marko Kaasik: TEMPUS'e stipendium 1310 ECU Readingi Ülikooli meteoroloogiaosakonnas (Suurbritannia) loengukursuste ettevalmistamiseks õhusaaste leviku ja atmosfääri numbriliste mudelite alal, 28. jaanuar - 10. veebruar 1997.
Doktorant Janek Laanearu: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu stipendium 500 USD.
Doktorant Janek Laanearu: Rootsi, Stockholmi Ülikooli Meteoroloogia Instituut, külalisteadlase stipendium 13000 SEK, veebruar-märts 1997.a.
Doktorant Janek Laanearu: Šotimaa Ülikoolide suvekooli "10th Dundee Remote Sensing Summer School, 12th - 29th August 1997, University of Dundee" stipendium 775 GBP.
Magistrant Merle Lust: Projekti "Radiation Protection East" alaprojekt EST-6.07, stipendium M.Sc. astme koolituseks keskkonna radioaktiivsuse ja kiirguskaitse alal Surrey Ülikoolis 1997-1998, Rootsi Kiirguskaitse Instituut, alaprojekti Eesti-poolne koordinaator E. Realo, ca 380 000 EEK (£16 000).
Madis Kiisk: Visbyprogrammet, Svenska Institutet, stipendium
AMS-alaseks täiendõppeks Lundi Ülikoolis, stipendiumi
Eesti-poolne koordinaator E. Realo, 1997-98, ca 135 000
EEK (75 000 SEK).
Professor Hannes Tammet: reisitoetus 10000 NOK NORFA-lt osavõtuks 32-st Põhjamaade plasma ja gaaslahenduse sümpoosiumist Longyearbyenis, Svalbard, Norra, 2-5. märts 1997.
Doktorant Anu Reinart: reisitoetus 1900 USD (Gordon Research Conference Special Found) osalemiseks konverentsil "Sea ice ecology" Venturas, U.S.A, 1-5. märts 1997.
Doktorant Anu Reinart: reisitoetus 775 GBP (Scottish Universities Summer School in Physics) osalemiseks suvekoolis "Dundee Remote Sensing Summer School" Dundees, U.K., 10-29. august 1997.
Doktorant Ülle Kikas: USA organisatsiooni AWMA (Air&Waste Management Assosiation) reisitoetus US $1300.- osavõtuks konverentsist "Visual Air Quality. Aerosols & Global Radiation Balance", New Hampshire, USA, 4-9. september 1997.
Doktorant Ülle Kikas: Austria Teaduste Akadeemia ja Saksa Aerosooliühingu reisitoetus osavötuks konverentsist "Atmospheric transparency from satellites: effects of aerosols and thin clouds", Maratea, Itaalia, 16-18. juuni 1997.
Professor Rein Rõõm: reisitoetus 3000 EEK SMHI-lt (Rootsi Ilmakeskus) teadustööks SMHIs, Rootsi, 10-22. veebruar 1997.
Vanemteadur Jaan Salm: reisitoetus 650 DEM Euroopa Aerosoolikonverentsi organiseerimiskomiteelt osavõtuks Euroopa Aerosoolikonverentsist Hamburgis, Saksamaa, 1519. september 1997.
Teadur Tiia-Ene Parts: toetus 500 DM osavõtuks Euroopa Aerosoolikonverentsist Hamburgis, Saksamaa, 1519. september 1997.
AP | Oma teadus- konda | Väljapoole oma teadus- konda |
Kokku | |||
| Sissejuhatus geofüüsikasse | P. Post | |||||
| Sissej. merefüüsikasse. Läänemeri | H. Ohvril | |||||
| Meteoroloogia praktikum | P. Post | |||||
| Keskkonnadosimeetria ja kiirguskaitse I | E. Realo | |||||
Magistriõppe ained | ||||||
| Kaugseire | U.Veismann | |||||
| Valitud peatükke atmosfäärifüüsikast | K. Eerme,
H. Tammet | |||||
| Looduslikud energiaressursid | A. Kuusk | |||||
| Atmosfääri numbrilised mudelid | M. Kaasik | |||||
| Sünoptiline meteoroloogia* | P. Tisler | |||||
| Kujutiste töötlemine | A. Luts,
U.Veismann | |||||
| Üldmeteoroloogia** | P. Post | |||||
| Atmosfääridünaamika alused | R. Rõõm | |||||
Kohustuslikud üldained | ||||||
| Mehaanika | E. Tamm | |||||
Õppetöö teistele teaduskondadele | ||||||
| Keskkonnafüüsika alused (geogr. 1) | H. Ohvril | |||||
| FKFD.01.022
| Meditsiinifüüsika (arstitead. I; loengud: eesti, vene, inglise)*** | H. Ohvril | ||||
| Sissejuhatus geofüüsikasse ** | K. Eerme | |||||
| Magistritöö | bakal. | magistrantidele atesteerimisel antud teadustöö AP-d | ||||
| Mitteriiklik koolitustellimus (tasuline õpe) | ||||||
| Sissej.merefüüsikasse.Läänemeri | H. Ohvril | |||||
| Sügissemestril kokku: | 349.5 | |||||
| ||||||
| Kohustuslikud eriained: | ||||||
| Keskkonnaõpetus | K. Eerme | |||||
| Üldmeteoroloogia | P. Post | |||||
| Valikained: | ||||||
| Statistiline andmetöötlus | H. Tammet,
Ü. Kikas | |||||
| Optilise kiirguse mõõtmine* | U.Veismann | |||||
| Aerosoolifüüsika | E. Tamm | |||||
| Keskkonnadosim. ja kiirguskaitse II | E. Realo | |||||
| Kohustuslikud üldained: | ||||||
| Võnkumised ja lained | E. Tamm | |||||
| Soojusõpetus | H. Tammet,
P. Post | |||||
| Mehaanika praktikum | M. Noppel,
J. Salm, A. Mirme, U. Hõrrak | |||||
| Molekulaarfüüsika praktikum | M. Noppel,
J. Salm, A. Mirme, U. Hõrrak | |||||
| Täiendav õppetöö füüsikaosakonnale: | ||||||
| Mõõtmistulemuste töötlemine | H. Tammet | |||||
| Õppetöö teistele teaduskondadele: | ||||||
| Sissejuhatus geofüüs. (geol. 1) | K. Eerme | |||||
| Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
(geogr. I: loeng + prakt.) | P. Post | |||||
| Meditsiinifüüs. (ravi - eesti)*** | H. Ohvril | |||||
| Meditsiinifüüs. (ravi - vene)*** | H. Ohvril | |||||
| Meditsiinifüüs. (ravi - ingl.)*** | H. Ohvril | |||||
| Meditsiinifüüs.(farm. - eesti)*** | H. Ohvril | |||||
| Kevadsemestril kokku: | ||||||
Kõik kokku: | ||||||
* Õppetööd ei toimunud, registreerunud tudengid ei tulnud kohale
** 1995/96.õ.-a. kevadsemestri aine
*** loengud toimusid sügissemestril, eksam sooritati kevadsemestril
| Kood | Õppekursus | Õppejõud | AP |
| FKKF01.003 | Looduslikud energiaressursid | A. Kuusk | 1.0 |
| FKKF.02.009 | Sünoptiline meteoroloogia | P. Tisler | 2.0 |
| FKKF.02.014 | Atmosfääri numbrilised mudelid | M. Kaasik | 2.0 |
| FKKF.03.013 | Aerosoolifüüsika | E. Tamm | 2.0 |
| FKKF.03.014 | Kaugseire | U.Veismann | 4.0 |
| FKKF.03.016 | Optilise kiirguse mõõtmine | U.Veismann | 2.0 |
| FKKF.03.030 | Valitud peatükke atmosfäärifüüsikast | H. Tammet, K. Eerme | 3.0 |
| FKKF.03.031 | Statistiline andmetöötlus | H. Tammet, Ü. Kikas | 2.0 |
| FKKF.03.032 | Keskkonnadosimeetria ja kiirguskaitse II | E. Realo | 4.0 |
| FKKF.03.033 | Kujutiste töötlemine | U.Veismann, A. Luts | 2.0 |
neist 1.a. magistrandid:
2.a. magistrandid:
1992.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 0
1993.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 0
1994.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 0
1995.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 2
1996.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 3
1997.a. immatrikuleeritud magistrantide arv - 2
Lõpetanute arv 1997.a. - 1
Väljalangenute arv 1997.a. - 1
| Aarne Männik | "Vee transport ja faasisiirded atmosfääri numbrilistes mesomudelites" | Rein Rõõm (TÜ) | Magister Scientiarum füüsikas, eriala: keskkonnafüüsika | TÜ füüsikaosakonna nõukogu magistrikomisjon |
neist 1.a. doktorandid:
2.a. doktorandid:
3.a. doktorandid:
4.a. doktorant:
Lõpetanute arv 1997.a. 1
Väljalangenute arv 1997.a. 1
| Tiit Kutser | "Estimation of water quality in turbid inland and coastal waters by passive optical remote sensing" ("Ranniku- ja sisevete seisundi hindamine passiivse optilise kaugseire abil") | Helgi Arst (Eesti Mereinstituut) ja Hanno Ohvril (TÜ) | doctor philosophiae (PhD) keskkonnafüüsika erialal | TÜ füüsikaosakonna nõukogu koosolek |
Teadustöö teemade arv 4
Teadustöö projektide arv 8
Publikatsioonide arv 39
üksikväljaanded 1
Current Contents'is hõlmatud teadusajakirja või
sellega ETF tõlgenduses võrdväärsed artiklid 12
artiklid muus teaduslikus kogumikus või ajakirjas 9
populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid 5
rahvusvaheliste konverentside teesid 12
Teema Atmosfääriaerosooli füüsikalise analüüsi meetodite arendamine ja
rakendamine Eesti keskkonnaseisundi uurimiseks.
ETF sihtfinantseeritav teadusteema reg. nr. 292, tunnusnumber TUFKKF001SO.
Kestus: 01.01.1995. - 31.12.1999.
Vastutav täitja: prof. H. Tammet.
Täiustati varem välja töötatud aerosoolispektromeetrit EAS, laiendades selle alumist mõõtepiiri seniselt 10 nanomeetrilt 3 nanomeetrini. Mõõtepiirkonna laiendamise ja uue tarkvarapaketi koostamise tulemuseks on kvalitatiivselt uus ja senisest oluliselt laiemate rakendusvõimalustega mõõteriist. Nanomeeterdiapasooni lisandumine võimaldab mõõta viimastel aastatel teadusliku tähelepanu keskmesse tõusnud gaas-aerosool konversiooniprotsesse, mis on atmosfäärisaaste evolutsiooni seni halvasti tuntud lüli.
Osaleti rahvusvahelises linnaaerosooli seireprogrammis (koostöö Helsingi Linnanõukogu, Soome Rahvatervishoiu instituudi, Helsingi ja Kuopio Ülikoolidega, koordinatsioon seiretega Erfurtis, Saksamaa ja Alkmaaris, Holland). Koostöös Soome teadlastega näidati, et gaasilistest saasteainetest värskelt formeerunud nanomeeteraerosool on linnakeskkonna üks olulisemaid tervistkahjustavaid faktoreid.
Soomes, Hollandis ja Saksamaal tehtud võrdlusmõõtmiste abil tõestati EAS eeliseid linnakeskkonna seires optilise aerosooliaparatuuri ees (vähene hooldamise vajadus, parem võime mõõta irregulaarse kujuga ja tahma sisaldavaid osakesi) ja impaktorite ees (väiksemad moonutused kergelt auruvate osakeste mõõtmisel). Tehniliselt on võimalik alustada aastaringset mitmeotstarbelist (aerosoolifüüsika, õhuhügieen) linnaaerosooli suurusjaotuse seiret tulemuste pideva väljastamisega Internetti.
Atmosfääriaerosooli 1997. a. mõõtmiste tulemused täiendavad viimase 10 aasta kestel kogutud Eesti atmosfääriaerosooli mõõtmespektrite andmebaasi. Materiaalsete vahendite nappusest tingituna ei ole küll suudetud käivitada aerosoolispektri pidevat seiret, kuid pikad (kuni 1,5 kuud) episoodilised andmeread võimaldavad hinnata lühi- ja ka pikaajalisi trende Eesti aerosoolisituatsioonis. Sünkroonselt mõõdetud aerosooli- ja aeroioonide spektrite aegread annavad uut informatsiooni kergete aeroioonide rolli kohta atmosfääris toimuvates nukleatsiooniprotsessides.
Saadi uusi andmeid aerosooli erinevate komponentide leviku kohta atmosfääris 100 km mastaabis, seejuures olulisi andmeid aerosooli levikust üle Soome lahe. Leiti senisest täpsemad hinnangud atmosfääriaerosooli kujunemise ajateguritele ja koostati aerosoolispektri arengu dünaamika täiustatud mudel.
Udu- ja vinesituatsioonide korral registreeritud aerosoolispektri peenstruktuuri analüüsides saadi uus oluline kinnitus teoreetilisele seisukohale, mis väidab, et õhu gaaslisandite kiired üleminekud osakestefaasi toimuvad mittesadestuvate pilvede ja udu tilkades vedelikufaasis. Õnnestus teha oluline täiendus väävliühendite aineringe teooriasse, mis kõrvaldab ühe senise vastuolu teooria ja katsetulemuste vahel.
Tahkuse Seirelaboris registreeriti pidevalt aeroioonide liikuvusspektrit, NO2 kontsentratsiooni, osoonikihi paksust ja meteoroloogilisi parameetreid. Kahe kuuajalise intensiivistatud mõõtmiste kampaania ajal (14.04-16.05 ja 7.10 -12.11) registreeriti lisaks aerosoolispektreid alates 2 nm otsese meetodi abil (EAS). Paralleelmõõtmiste eesmärgiks on täpsustada nanomeeteraerosooli loodusliku laadumise mudelit ning täiustada meetodit aerosooliosakeste mõõtmespektri tuletamiseks aeroioonide liikuvusspektrist. Analüüsiti täiendavalt varasemate aastate mõõtmistulemusi. Tahkuse Seirelaboris 1993-1994 a. mõõdetud aeroioonide liikuvusspektrite täiendava statistilise analüüsi teel modelleeriti senisest usaldusväärsemalt liikuvusfraktsioonide vahelisi seoseid, variatiivsust, ööpäevaseid ja aastaseid käikusid ning seoseid meteoroloogiliste parameetritega.
Näidati, et klassikaline meetod ioonide liikuvuste normaaltingimustele taandamiseks põhjustab olulisi vigu isegi atmosfääris esinevate kõige suurema liikuvusega ioonide korral. Töötati välja uus ja täpsem meetod liikuvuste taandamiseks. Koostati senisest täpsem mudel kirjeldamaks kergete aeroioonide kombineerumist aerosooliosakestega ja näidati selle mudeli põhimõttelist rakendatavust uue ja odava aerosooli- ja radioaktiivsuseseire meetodi väljatöötamiseks.
Diferentsiaalse liikuvusanalüsaatori difusioonist tingitud liikuvusnihke jaoks õnnestus analüütiliselt tuletada lihtsakujuline valem, mis võimaldab nimetatud nihet arvutuslikult korrigeerida ja sellega parandada klastrite ja nanomeeterosakeste mõõtmise täpsust. Leiti täielik analüütiline lahend aerosooliosakeste elektrostaatilise hajumise ülesandele juhul kui osakesed on eksponentsiaalse liikuvusspektriga.
Modelleeriti aeroioonide evolutsiooni maapinnalähedases õhus erinevate temperatuuri ja absoluutse niiskuse väärtuste juures. Tulemusi võrreldi kirjanduses leiduvate mõõtmisandmetega. Aeroioonide evolutsiooni modelleerimistulemuste ja mõõtmisandmete võrdlemisel leiti lootustandev kooskõla, kuigi nii modelleerimisandmete baas kui ka mõõtmisandmete nomenklatuur ei olnud piisavalt täielikud.
Koostati metoodika päiksekiirguse nõrgenemise arvutamiseks veeaurus, lähtudes õhu veesisaldusest ja temperatuurist maapinnal, mis annab lähedased tulemused Eestis seni kasutatud klimatoloogilisele meetodile, kuid on paremini programmeeritav ning võimaldab loobuda senisest NSVL atmosfääri veesisalduse klimatoloogilisest atlasest.
Näidati, et Pinatubo vulkaanipurske (juuni 1991) aerosoolipilv
jõudis Eesti kohale umbes 2 kuuga ning hajus 2 aastat pärast
purset; atmosfääri läbipaistvus kahanes Tiirikoja
meteojaamas kuni 19% , mis tähendab Päikese otsekiirguse
väärtuste kahanemist kuni 38% (Päikese kõrgusel
30 kraadi). Lahendamata jäid erimeelsused Hispaania kolleegidega
Pinatubo aerosoolipilve leviku ja mõju regionaalsete iseärasuste
interpreteerimisel. Näidati, et ka pärast läbipaistvuse
taandamist kindlale Päikese kõrgusele säilib
Tiirikoja meteojaamas atmosfääri läbipaistvuse
terav päevane käik, mida siiani kvantitatiivselt uuritud
pole. Tulemused on kasutatavad atmosfääri kiirgus- ja
valgusreiimi interpreteerimisel ning solaarenergeetiliste seadmete
projekteerimisel ja kasutamisel.
Projekt Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine.
ETF grant nr.1879.
Kestus: 01.01.1996 - 31.12.1998.
Vastutav täitja: dots. E. Tamm.
Ehitati oluliselt ümber vaatluslikus töös kasutatav
põhiseade - originaalne elektriline aerosoolispektromeeter
EAS ja selle tarkvara, laiendades mõõtepiirkonda,
parandades õhusüsteemi ja täiustades EAS matemaatilist
mudelit ning kalibreerimise metoodikat (ulatuslikku tööd
finantseeriti käesoleva grandi, välisgrandi FKKF00297T
ja sihtfinantseeritava teema FKKF001SO vahenditest peaaegu võrdsetes
osades). Korraldati kolm atmosfääriaerosooli mõõteseeriat,
neist üks sünkroonselt Tallinnas ja Helsingis, üks
laeval Soome lahel ja üks sünkroonselt aeroioonide spektri
mõõtmisega. Arendati meetodit kahes punktis sünkroonselt
mõõdetud aerosoolispektrite aegridade baasil spektri
arengu ajategurite määramiseks. EAS-ga saadud mõõtetulemuste
töötlemisel saadi olulisi eksperimentaalseid tulemusi,
mis toetavad atmosfääriaerosooli osakeste kiire kasvu
mudelit pilvede ja udu vedelikfaasis. Täiustati sulfaataerosooli
osakeste tekke ja arengu teooriat. Töötati välja
aerosoolispektri mõõtetulemuste andmebaasi üldskeem,
osa varasemate mõõteseeriate kohta moodustati andmebaasi
failid.
Projekt Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis
kui tulekahju detektorite modelleerimise alus.
Saksa Teadusfondi grant FKKF00297T ja Duisburgi Ülikooli grant FKKF00397T.
Kestus: 01.01.1997 - 31.12.1998.
Vastutav täitja: dots. E. Tamm.
Koostati kirjanduse ülevaade põlemisprotsessis tekkiva
aerosooli osakeste mõõtmespektri uurimise tulemuste
kohta. Osutus, et tule varases staadiumis tekkivate osakeste kohta
on kirjanduses väga vähe andmeid. Käesoleva grandi
vahendeid kasutati järgmisel aastal katselises töös
vajaliku põhimõõteriista - elektrilise aerosoolispektromeetri
EAS ümberehitamisel. Põhirõhk pandi käesoleva
grandi seisukohalt alumise mõõtepiiri nihutamisele
nanomeeterdiapasooni ja ajalise lahutusvõime tõstmisele
(minimaalne mõõteaeg 4 s), mis on oluline aerosoolispektri
põlemisprotsessis toimuva väga kiire arengu uurimisel.
Konstrueeriti ja ehitati aerosooli lahjendusseade.
Projekt Gamma-indutseeritud röntgen-fluorestsentsanalüüsi väljaarendamine
õhu elementkoostise uurimiseks Eestis.
ETF grant nr. 1205 - ühine Füüsika Instituudiga.
Kestus: 01.01.1994 - 31.12.1997.
Vastutav täitja: teadur R. Koch (FI), TÜ-poolne - dotsent E. Tamm.
Tehti teaduslik-majanduslik uurimus suuremahulise proovivõtuseadme
hankimise võimaluste kohta. Osutus, et selle ostmine on
majanduslikult ülejõukäiv. Konstrueeriti ja valmistati
suuremahuline proovivõtuseade kohapeal. On võetud
katselised proovid Tartu linna õhust. Problemaatiliseks
on jäänud suurepinnalisele filtrile kogutud proovi kontsentreerimine
analüüsiks vajalikku väikesesse ruumalasse. Osaleti
analüüsiseadme montaaþil ja häälestamisel
ning tehti väikesemahulise proovivõtuseadmega võetud
proovide esialgne analüüs. Gammakiirguse olemasolev
allikas osutus liiga nõrgaks.
Projekt Atmosfääri läbipaistvuse regionaalne muutlikkus Eestis.
Kestus: 01.01.1994 - 31.12.1997.
Vastutav täitja: dots. H. Ohvril.
Märkus: teemat täidetakse koos TÜ materjaliteaduse instituudiga.
Mainitud perioodi algaastate töö põhjal püstitati
hüpotees, et atmosfääri läbipaistvus Eestis
on enam mõjustatud globaalsetest looduslikest saastajatest
(võimsad vulkaanipursked) kui lokaalsetest antropogeensetest.
Edasine uurimistöö kinnitas seda oletust. Näiteks
vulkaani Pinatubo (juuni 1991) mõju jõudis Eesti
kohale umbes 2 kuuga ning lõppes 2 aastat pärast purset;
atmosfääri läbipaistvus kahanes Tiirikoja meteojaamas
kuni 19% , mis tähendab Päikese otsekiirguse väärtuste
kahanemist kuni 38% (Päikese kõrgusel 30 deg); Hispaania
kohale (Almería radiomeetriajaam) jõudis vulkaaniline
pilv ca 1 kuu varem ning hajus 1-2 kuud varem, edasist selgitamist
aga vajab, miks seal läbipaistvus nõrgenes vaid 9%,
mis vastab otsekiirguse nõrgenemisele 18%.
Teema Atmosfääri ja aluspinna kiirgusreziim ning
Eesti keskkonna optiline monitooring (tunnusnumber TO002.1)
Märkus: teemat täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.
Kestus: 01.01.1991 - 31.12.1997.
Vastutav täitja: prof. T. Nilson.
A. Kuusk, M. Lang, T. Lükk ja T. Nilson alustasid atmosfäärikorrektsiooni
olemasolevatele Landsat Thematic Mapper satelliidiülesvõtetele,
millistel paiknevad eelkõige metsanduslikku huvi pakkuvad
Järvselja-Ahja piirkond Eestis ja rahvusvahelise NOPEX programmi
uurimispiirkond Uppsala lähistel Rootsis. Satelliidilt mõõdetud
signaalist atmosfääri mõju väljataandamiseks
kasutati programmipaketti 6S (Vermote jt., 1997). Esimestel atmosfäärikorrektsiooni
katsetustel kasutati nn. tumedate objektide heleduse meetodit
(sügavad järved, kuusemetsad). T. Nilson tuletas uue
valemi metsa läbipaistvuse arvutamiseks. Uus valem baseerub
eeldusel, et puude jaotumisviisi metsas saab kirjeldada positiivse
binoomjaotusega. Uut valemit testiti mitmetes eesti ja rootsi
männikutes ja kuusikutes ning vahemere tamme metsades Prantsusmaal
tehtud taimkatte analüsaatorite LAI-2000 ja CI-100 mõõtmistulemuste
ning kalasilmafotode analüüsi tulemusena saadud ja arvutatud
läbipaistvuse nurkolenevuste võrdlemise teel. Testid
näitasid, et uus valem on parem kui seni kasutatud Poissoni
jaotusel baseeruv valem. A. Kuusk töötas välja
uue CCD-kaameral baseeruva kujutisradiomeetri põhimõttelise
skeemi. Radiomeeter on varustatud ülilainurkobjektiiviga
(nn. kalasilmaobjektiiviga) ja on ette nähtud heleduse nurkolenevuse
mõõtmiseks nii metsa sees kui ka metsa kohal.
Projekt Koolide ülemaailmne keskkonnamõõtmiste programm GLOBE
(Global Learning and Observations to Benefit Environment).
Vastutav täitja (programmi riiklik koordinaator): teadur Ülle Kikas.
Märkus: teemat täidetakse koos 28 üldhariduskooliga, finantseeritakse EV Haridusministeeriumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu.
GLOBE on ülemaailmne koolidele tuginev programm, mille raames
õpilased oma õpetajate juhendamisel teevad keskkonnamõõtmisi,
saadavad tulemused Interneti kaudu ülemaailmsesse andmebaasi
ja kasutavad andmeid ning nende põhjal koostatud kaarte
õppetöös ja kooliuurimustes. 1997. a. jooksul
on Eesti koolides läbi viidud üle 9000 keskkonnamõõtmise
atmosfääri, hüdroloogia ja bioloogia valdkonnas.
Keskkonnafüüsika instituudis on korraldatud GLOBE õpetajate
väljaõpe ning toimub koolide tegevuse pidev koordineerimine
ja juhendamine.
Teema FI-013 Radioaktiivsus ja kiirgusdoos Eesti keskkonnas.
Märkus: teemat täidetakse koos Füüsika Instituudiga.
Koordineeritud ETF grantidega nr. 2770 (hoidja E. Realo), nr. 3550 (hoidja prof. H. Tammet) ja nr. 1205 (hoidja R. Koch).
Vastutav täitja: E. Realo.
Jätkati looduslike ja tehislike radionukliidide sisalduse ja leviku uurimisi Eestis kasutatavates kütustes (põlevkivi, turvas, puit) ja nende põletusjääkides. Koostati radionukliidide bilanss erinevates tuhafraktsioonides. Evitati modifitseeritud tarkvara lendtuha radionukliidide atmosfäärse leviku prognoosiks ja sellest põhjustatud radioloogilise mõju hindamiseks erinevates kiiritusradades - väliskiiritus, sissehingamine ja -söömine. Narva lähistel küündivad sellised tehnoloogilised kiirgusdoosid kümnete Sv/ a ja arvestades kumulatiivset sadenemist - sadade Sv/ a. Hinnangu tulemuste võrdlemine maapinnale sadenenud lendtuha radionukliidide kogusega kinnitab nii kvalitatiivset kooskõla kui ka vajadust kasutatud tarkvara modifitseerimiseks (märgsadenemise arvestamine kumulatiivses sadenemises jm) ja rea radionukliidide (210Pb, 234Th (238U)) täiendavaks analüüsiks pinnases (K. Realo, M. Lust, E. Realo).
Heade tulemustega võeti osa NKS/EKO-3.2.5 -spektromeetrilise analüüsi tarkvara rahvusvahelisest interkalibratsioonist 1997 (K. Realo, E. Realo).
Tuumaspektromeetriliste meetodite arendamise alal töötati
koostöös Lübecki MÜ ja Hamburgi Ülikooli
kolleegidega välja teoreetiline käsitlus spinn-Hamiltoniaani
lähenduses ja vastav tarkvarapakett sünkrotronkiirguse
tuumaresonants-otsehajumise ajasõltuvuste simulatsiooniks
magnetvälja asetatud pulbrilistel dia- ja paramagnetilistel
bioanorgaanilistel rauakompleksidel. Saadi hea kooskõla
simulatsioonide ja eksperimentaalselt mõõdetud ajasõltuvuste
vahel, mis loob aluse nimetatud perspektiivse uurimismeetodi rakendusteks
oluliste bioanorgaaniliste ühendite uurimiseks (M. Haas ja
E. Realo koos A.X. Trautweini, H. Winkleri jt.).
Teema Eesti ilmatikku kujundavad faktorid ja dünaamiline ilmaennustus
(Weather forcings and numerical weather prediction).
Märkus: Teemat täidetakse koos Tartu Observatooriumiga.
Kestus: 01.01.1997 - 31.12.2001.
Koordineeritud projekt: ETF grant 2624: Dünaamikamudel Eesti ja ümbritseva Läänemereäärse piirkonna ilmastiku uurimiseks (Dynamic model for Simulation of Weather Processes in Estonia and Neighbouring Baltic Region)
Vastutav täitja: prof. R. Rõõm.
On arendatud süstemaatiline atmosfääridünaamika
käsitlus rõhukoordinaatides (p--ruumis) ja on arendatud
üldisi meetodeid saamaks rakenduste jaoks olulisi akustiliselt
filtreeritud p-ruumi võrrandeid. Viljakaks osutus füüsika
ja mehaanika variatsiooniprintsiipide rakendamine. Sel teel on
tuletatud nn. elastsed akustiliselt filtreeritud võrrandid,
kus akustilist komponenti filtreerivaks mehhanismiks on lõpmata
suure häälekiiruse lähend, ning päris üldine
ja ammendav rõhuruumis inelastsete (filtreerivaks mehhanismiks
on p--ruumi kokkusurumatus) mudelite saamise meetod. On teostatud
ka elastse ja mitteelastse lähendmudeli võrdlus täpse
dünaamikaga, modelleerides statsionaarseid voolamisi üle
ebaühtlase aluspinna. Saadud teoreetilisi tulemusi on rakendatud
Readingi ülikooli numbrilise mesomudeli NH3D kaasajastamiseks,
mille täiustatud variant NHAD on praegu prof. Miranda juhendamisel
testimisel Lissaboni ülikoolis. Algusjärgus on saadud
tulemuste rakendamine ilmaennustusmudeli HIRLAM kaasajastamiseks.
Alates 1997.a. sügisest on dünaamilise meteoroloogia
töörühm lülitunud Põhjamaade ilmaprojekti
HIRLAM (High Resolution Limited area Modeling). Rootsi
Ilmateenistuse SMHI teadusrühma abil on Tõraveres
installeeritud HIRLAM-i suure ruumilahutusega (võrgusamm
11 km) eksperimentaalversioon. Asutud on seda täiustama mittehüdrostaatiliseks.
Projekt BASYS - Baltic Sea System Study.
Ventilation of upper deep layers of the Baltic Sea, processing of historical data.
Kestus: 01.10.1996 - 31.12.1998.
Vastutav täitja: doktorant Tarmo Kõuts.
Märkus: teemat täidetakse koos mitmete Läänemereäärsete teadusinstituutidega, koordinaator Institute für Ostseeforschung Warnemünde (Saksamaa).
The vertical circulation in the deeper parts of the Baltic Sea
is due to inflows from the Kattegat through shallow sill areas,the
Belt Sea and the Sound. The inflows are mainly barotropic and
highly variable in time. Also due to mixing in the entrance are
the range over which the salinity varies, in the inflow water,
varies greatly(Stigebrandt,1987, and Kouts and Omstedt,1993).
For the ventilation of the deep layers in the Baltic Sea the main
research has been concentrated on studies of major inflows, eg.
Fonselius(1969) and Matth,us and Franck(1992). The major inflows
are rather rare in time, once a decade, but important for the
ventilations of the lower deep layers of the Baltic Sea. Another
mechanism, less studied, is the ventilation of the upper deep
layers. Based on model calculations, Stigebrandt(1987), showed
that the main inflow to the Baltic Proper were interleaved just
below the halocline to a depth of about 135 m and that the transient
time of this water was about 3 year. The ventilation of these
layers are more frequent and could probably ventilate the upper
deep layer every year, however basic questions on how frequent?,
how much water? and what is the origin of the inflowing water?
are questions that needs to be answered before we understand how
halocline ventilation in the Baltic Proper.
Projekt Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete
sadestumisele taimkattel.
ETF grant nr. 3050.
Kestus: 01.01.1997. - 31.12.2000.
Vastutav täitja: prof. H. Tammet
Loodi teoreetiline mudel, mis kirjeldab radooni tütarelementide sadestumist voolavast õhust peene silindri pinnale difusiooni ja atmosfääri elektrivälja toimel. Mudeli abil saadud kvantitatiivne hinnang elektrilise sadestumise osatähtsusele kinnitab töö aluseks olnud hüpoteese. Projekteeriti ja ehitati kõrgepingeliinide aluse elektrivälja mõõtmiseks sobiv aparatuur ja teostati vajalikud mõõtmised 330 kV vahelduvvoolu liinide all. Töötati välja taimestikuproovides sisalduvate radooni tütarelementide gamma-spektroskoopilise analüüsi metoodika. Gamma-spektroskoopilisel meetodil analüüsiti ca 30 taimestikuproovi, osa nendest võetud kõrgepingeliinide alt. Madala 330 kV liini all kasvavate ligi 4 m kõrguste kuuskede ladvaokste proovis leiti 214Bi sisaldus kuni mõni kBq/kg, mis sajakordselt ületab taimestiku tavalist radioaktiivsuse taset. Arendati edasi kergete aeroioonide aerosooliosakestel sadestumise teoreetilist mudelit, mis tugineb varem aeroioonide füüsika uurimisel saadud tulemustele. Tehti ettevalmistustöö TASTRAK-plastikul baseeruva trekimeetodi kasutuselevõtmiseks. Projekteeriti TASTRAK-plaate kasutav kõrglahutusvõimega liikuvusspektromeeter radooni sidumata tütaraatomite baasil moodustunud klastrite uurimiseks ja alustati selle ehitamist. Tehti eelkatsed ja ettevalmistustöö projekti jätkamisel tarviliku radoonikambri ehitamiseks.
Arendusprojekt Linnakeskkonna aerosooli ajalise muutumise uurimine
(Study of Urban Ambient Aerosol Time Variations)
Kestus: 07.04.1997 - 07.04.1997.
Vastutav täitja: A. Mirme.
Projekt on alamtöö EU ENVIRONMENT programmi projektile
ENV4-CT95-0205 "Exposure and risk assessment for fine
and ultrafine particles in ambient air" (Koordinaator:
Juha Pekkanen, National Public Health Institute, Division of Environmental
Health, POBox 95, FIN-70701 Kuopio, FINLAND) ja seotud Soome Teaduste
Akadeemia Keskkonna Tervise uurimisprogrammi alla kuuluva Konsortsiumi
"Linnaaerosooliosakesed ja keskkonna tervis" uurimistöödega
(Üldjuht: Juhani Ruuskanen, prof.,University of Kuopio, Department
of Environmental Sciences, POBox 1627, FIN-70211 Kuopio, FINLAND).
Toimus aerosoolijaotuse pikaajaline seire Aerosooli Elektrilise
Spektromeetri abil, kokku kuus kuud Helsingis, paralleelselt keskkonna
koostise, meteotingimuste ja grupi inimeste tervise seirega. Leitud
statistiliselt oluline seos ülipeente aerosooliosakeste (suurus
30-40 nm) ja inimese tervise vahel linnatingimustes. Saadud uusi
andmeid aerosooli leviku, seal toimuvate protsesside ja nende
mastaabi kohta (Tallinn-Helsingi skaalas esineb selgelt jälgitavad
korreleeritud aerosoolisündmused).
Elektrilise aerosoolispektromeetria meetodi arendamise tulemusena
loodi atmosfääriaerosooli seireaparatuur, mis võimaldab
registreerida lisaks varem väljatöötatud aparatuuri
abil mõõdetavatele 0.01-10 mikromeetristele osakestele
ka ülipeeni osakesi alates 3 nanomeetrist. See lubab jälgida
viimastel aastatel tähelepanu keskmesse tõusnud gaas-aerosool
konversiooniprotsesse, mis on atmosfääri saastelevi
oluline, kuid seni kvantitatiivselt halvasti tuntud faktor. Uue
seiretehnoloogia olulised eelised leidsid kinnitust osalemisel
rahvusvahelises kompleksses mõõtmisprogrammis. Põhitäitja
filosoofiadoktor A. Mirme.
Teoreetiliste arvutuste teel näidati, et radioaktiivsete
ainete sadestumine taimelehtede ja okaste tippudele on oluliselt
mõjustatud looduslikest ja tehislikest elektriväljadest.
Looduses tehtud mõõtmised kinnitasid, et kõrgepingeliini
all kasvavate kuuskede ladvaokaste radioaktiivsus võib
sajakordselt ületada taimestiku tavalist radioaktiivsuse
taset, mis on seletatav radooni laguproduktide elektrostaatilise
sadestumisega tugevas elektriväljas. Teoreetilise mudeli
ja mõõtmistulemuste alusel tehtud arvutuslike hinnangutega
näidati, et ka looduslik elektriväli põhjustab
taimestiku radioaktiivsuse olulist ümberjaotumist taimeosade
vahel võrreldes jaotusega, mis kujuneks elektriväljast
ekraneeritud olukorras. Põhitäitja füüs.-mat.
doktor H. Tammet.
Rahvusvahelises mõõtmisprogrammis osalemisel saadud
mõõtmistulemuste alusel näidati, et maapinnalähedase
õhu aerosoolne saastatus lõuna- ja põhjapool
Soome lahte on oluliselt korreleeritud. Tulemusele anti seletus
aerosoolispektri arengu dünaamika mudeli abil. Udu- ja vinesituatsioonide
korral registreeritud aerosoolispektrite peenstruktuuri analüüsides
saadi katseline kinnitus teoreetilisele seisukohale, mis väidab,
et õhu gaasiliste saasteainete kiire muutumine aerosooliosakesteks
toimub valdavalt vedelikufaasis mittesadestuvate pilvede ja udu
tilkades. Põhitäitjad f.-m. kand. E. Tamm, filosoofiadoktor
A. Mirme ja magister Ü. Kikas.
Eestis, Hispaanias ja mujal kogutud vaatlusandmete võrdleva
analüüsi alusel näidati, et globaalsed looduslikud
aerosooliprotsessid (eelkõige võimsad vulkaanipursked)
mõjutavad atmosfääri läbipaistvust Eestis
enam kui lokaalsed antropogeensed õhusaasteallikad. Vulkaani
Pinatubo (juuni 1991) mõju jõudis Eesti kohale umbes
2 kuuga ning lõppes 2 aastat pärast purset; atmosfääri
läbipaistvus kahanes Tiirikoja meteojaamas kuni 19% ja Päikese
otsekiirgus kuni 38%. Vulkaanipursete mõju Päikese
otsekiirgusele osutub Eestis märksa suuremaks, kui lõunapoolsetel
laiuskraadidel (Hispaanias). See näitab, et vulkaanilise
tegevuse parameetrid on Eesti tingimustes olulised agroklimaatilise
prognoosi faktorid. Põhitäitja H. Ohvril, füüs.-mat.
kand.
Nimekiri sisaldab instituudi töötajate ja doktorantide 1997. a. ilmunud teaduslikke ja populaarteaduslikke töid. Nimekirja ei ole arvatud biogeofüüsika ja dünaamilise meteoroloogia õppetoolide nende liikmete töid, kes ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu. Publikatsioonide klassifikatsiooni aluseks on ETF aruandlusjuhend.
IA
Alados-Arboledas L., Olmo F.J., Ohvril H.A., Teral H., Arak M. and Teral K. : Evolution of solar radiation effects of Mount Pinatubo at ground level. - Tellus, 1997, 49B, 190-198.
Grünsteudel H., Meyer-Klaucke W., Trautwein A. X., Winkler H., Leupold O., Metge J.,. Gerdau E., Rüter H. D., Baron A. Q. R., Chumakov A. I., Grünsteudel H. F., Rüffer R., Haas M., Realo E., Mandon D., Weiss R. and Toftlund H. Mössbauer spectroscopy with synchrotron radiation. - Bioinorganic Chemistry: Transition Metals in Biology and their Coordination Chemistry: DFG, Wiley-VCH, 1997, 760-767.
Haas M., Realo E., Winkler H., Meyer-Klaucke W., Trautwein A. X., Leupold O. and Rüter H. D. Nuclear resonant forward scattering of synchrotron radiation by randomly oriented iron complexes which exhibit nuclear Zeeman interaction. - Phys. Rev., 1997, B56, 1482-1488.
IC
Kikas Ü., Juuti S. and Ruuskanen J. Daily changes in aerosol size distribution in a greenhouse. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S225-S226.
Noppel M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: A revision of the classical hydrates interaction model. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S173-S174.
Parts T.-E. The influence of organic nitrogen- and oxygen-containing trace gases on the mobility spectra of small air ions. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S703-S704.
Salm J. Mobility shift in a differential mobility analyser due to diffusion. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S269-S270.
Tamm E. and Vana M. Study of the atmospheric aerosol size spectrum transformation. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S221-S222.
Tammet H. Atmospheric ion depletion as a measure of aerosol particle diameter concentration. - J. Aerosol Sci., 1997, 28, S377-S378.
II
Arst H., Mäekivi S., Kutser T., Reinart A., Blanco-Sequeiros A., Virta J. and Nõges P. Optical investigations of Estonian and Finnish lakes. - Lakes & Reservoirs: Research and Management, 1997, 2, 187-198.
Nilson T. A BDRF model for forests. - Journal of Remote Sensing (Science Press, Beijing), 1997, 1, 77-81.
Pekkanen J., Timonen K.L., Ruuskanen J., Reponen A. and Mirme
A. Effects of ultrafine and fine particles in urban air
on peak expiratory flow among children with asthmatic symptoms.
- J. Environ. Research, 1997, 74, 24-33.
III
Arst H., Käärmann L., Arst G., Veismann U. and Kutser T. A measuring system for passive optical remote sensing of water bodies. - Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 1997, 46, 3, 150-163.
Eerme K. Miks ja kuidas osoonikiht Eesti kohal muutub?. - Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas. Eesti VII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 08-09. Mai, 1997, 1997, 19-24.
Hõrrak U., Iher H. ja Salm J. Keskkonnaseire Tahkusel. - Keskkonnaseire 1996: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 1997, 30-33.
Järvet A. ja Reinart A. Lumi- ja jääkatte mõju Võrtsjärve talvisele hapnikureþiimile. - Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas. Eesti VII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 08-09. Mai, 1997, 1997, 66-70.
Kaasik M. Kas õhu saastamine Kirde-Eestis on vähenenud?. - Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas. Eesti VII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 08-09. Mai, 1997, 1997, 77-83.
Kikas Ü. Tahma rollist atmosfääris. - Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas. Eesti VII Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 08-09. Mai, 1997, 1997, 91-97.
Nilson T. Metsanduslike andmebaaside, satelliidiülesvõtete, metsa heleduse ja kasvumudelite integreerimisest ühtsesse geoinfosüsteemi. - EPMÜ Teadustööde kogumik. Metsandus, 1997, 189, 133-140.
Ohvril H. and Okulov O. Comparison of two methods for calculation of the atmospheric integral transparency coefficient. - Proc. Estonian Acad. Sci. Ecol., 1996, 3/4, 167-175.
Veismann U. Changes in the ozone layer. - Estonian
Environment: Past, Present and Future, 1996, 141.
Üksikväljaanded
Kiirguskaitse sõnastik. Inglise-eesti & Eesti-inglise.
EKK Seeria: Kiirgused meis ja meie ümber, N. 2 / koost.
Realo E. ja Viik T. - Tartu, 1997. - 96 lk.
Populaarteaduslikud artiklid
Eerme K. Päikesetuules ja magnettormides. - Universum, 1997, 284-288.
Eerme K. Atmosfäärifüüsika. - Tartu Observatoorium, 1997, 23-30.
Eerme K. Uus aastatuhat algab magnettormiliselt. - Eesti Loodus, 1997, 11/12, 487.
Veismann U. Teleskoopide uus põlvkond. - Universum, 1997, 298-306.
Veismann U. Kosmos eile, täna ja homme.
- Insenerikultuur Eestis 3, 1997, 224-228.
Teesid
Gronskei K.E., Walker S.E., Kaasik M., Kimmel V. and Rõõm R. Validation of local and regional air pollution models in northern winter conditions. - Air Pollution Modelling and Its Applications. Proc. of XXII NATO/CCMS ITM, 1997, 523-524.
Kaasik M. and Paas M. An application of GIS in rural sociology. - GIS - Baltic Sea States '97. Abstracts, 1997, 23.
Kaasik M., Kaasik H., Rõõm R. and Gronskei K.E A mixed-spectral model for mesoscale air pollution dispersion calculations. - Annales Geophysicae, 1997, 15, Suppl. II, C455.
Kaasik M. and Rõõm R. Multi-componental air pollution mapping in regional scale. - GIS - Baltic Sea States '97. Abstracts, 1997, 25.
Kikas Ü., Mirme A., Tamm E. and Raunemaa T. Bimodality of aerosol size distribution in the 0.06 - 1.0 µm diameter range observed during haze episodes. - Visual Air Quality, Aerosols and Global Radiation Balance. September, 1997, Bartlett. Abstracts: American Geophysical Union, 1997, 52.
Kimmel V., Miller F. and Tammet H. The effect of electric field on the deposition of radon daughters. - NOSA97 abstracts, 1997, 17-18.
Post P. Relationship between climatic variables and the European circulation patterns: the Baltic region. - Annales Geophysicae, 1997, 15, Supplement 2. Part II, C300.
Raudsepp U. and Elken J. An ocean general circulation model skill in a basin with complicated hydrophysics and bathymetry. - Annales Geophysicae, 1997, 15, Suppl, C382.
Realo E. and Saar J. International and EU Radiation Protection Regulations and the Radiation Act of Estonia. - Materials of the OECD/NEA, IAEA and EC Advanced Training Seminar on Nuclear Law: The convergence of Legislation in Central and Eastern Europe with EU and International Nuclear Law, Dubrovnik, 25-29 August 1997, 1997, 21-23.
Realo K. and Realo E. Radionuclides in Estonian oil-shales and oil-shale ashes. - The IRPA Regional Symposium on Radiation Protection. Book of Abstracts Prague, 8-12 September, 1997, 1997, 45.
Reinart A., Arst H., Kutser T. and Dekker A.G. Algorithms for estimating some optically active substances and apparent optical properties from subsurface irradiance reflectance measurements in lakes. - Proceedings of 2nd Workshop on Physical Processes in Natural Waters: CEC Joint Research Centre, 1997,.
Rõõm R., Lindmaa Ü.
and Männik A. Response of different acoustically
filtered high-resolution pressure-coordinate models to orographic
forcing. - Annales Geophysicae, 1997, 15, Suppl.
II, C455.
GLOBE programmi õpetajate väljaõppe seminarid:
25-26. aprill 1997 (väljaõppe valdkonnad: keskkonnamõõtmiste vahendid, atmosfäär, hüdroloogia). 60 osavõtjat.
24-25. oktoober 1997 (väljaõppe valdkonnad: kaugseire, maakatte analüüs, mullad, arvutiõpetus). 60 osavõtjat.
Workgroup seminar of the Gulf of Riga Project, Tallinn, January 1997. Number of participants ca 28.
32 Nordic Plasma- and Gas Discharge Symposium, Norge, Longyearbyen, 2-5 March 1997:
Tammet H., Michnowski S., Losakiewic A., Israelsson S., Tuomi T.J. Atmospheric-electric effect of ionospheric processes on ground level, platform presentation;
Tammet, H. Systematic error in the Langevin reduction of ion mobilities, platform presentation.
European Aerosol Conference, Germany, Hamburg, 15-19 September 1997:
Tammet, H. Atmospheric ion depletion as a measure of aerosol particle diameter oncentration, platform presentation.
Salm, J. Mobility shift in a differential mobility analyser due to diffusion, poster presentation.
Noppel, M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: A revision of the classical hydrates interaction model, poster presentation.
Tamm, E., and M. Vana Study of the atmospheric aerosol size spectrum transformation, poster presentation.
Tiia-Ene Parts The influence of organic nitrogen- and oxygen-containing trace gases on the mobility spectra of small air ions, platform-presentation.
NOSA 97 Conference, Sweden, Göteborg, 23-24 October 1997: Kimmel V., Miller F., Tammet H. Effect of electric field on the deposition of radon daughters, platform presentation.
International Workshop "Atmospheric transparency from satellites: effects of aerosols and thin clouds", Italy, Maratea, June 16 -18 1997: Ü. Kikas, A. Mirme, T. Raunemaa, E. Tamm Modal sructure of aerosol size distribution observed in summer and winter atmosphere, platform presentation 30 min.
International Conference "Visual Air Quality. Aerosols & Global Radiation Balance", USA, New Hampshire, Bartlett, September 4-9 1997: Ü. Kikas, A. Mirme, T. Raunemaa, E. Tamm Bimodality of aerosol size distribution in the 0.06 - 1.0 m diameter range observed during haze episodes, platform presentation 15 min.
Workshop Utilization of Theoretical Canopy Radiation Models in Remote Sensing Applications, Finland, Suonenjoki, 9-10 April 1997: Nilson, T. On the use of forest radiation models in estimation of stand parameters, invited lecture.
NOPEX 7th Annual Meeting, Norway, Oslo, 10-12 December 1997: Nilson, T., Kuusk, A., Anniste, J., Lang, M. and Lükk, T., A comparison of reflectances of some forest stands in the NOPEX region as determined from atmospherically corrected Landsat TM images and by means of simulation platform presentation.
The IRPA Regional Symposium on Radiation Protection. Prague, 8-12 September, 1997: K.Realo and E.Realo Radionuclides in Estonian oil-shales and oil-shale ashes, poster + platform.
OECD/NEA, IAEA and EC Advanced Training Seminar on Nuclear Law: The convergence of Legislation in Central and Eastern Europe with EU and International Nuclear Law , Dubrovnik, 25-29 August 1997: E. Realo and J. Saar International and EU Radiation Protection Regulations and the Radiation Act of Estonia, poster.
EGS XXII General Assembly, Austria, Vienna, 21-25.04.1997:
Rõõm, R., Lindmaa, Ü., Männik, A. Response of different acoustically filtered high-resolution pressure-coordinate models to orographic forcing, poster presentation.
Post, P. Relationship between climatic variables and the European circulation patterns: the Baltic region, platform presentation.
Raudsepp, U. and J. Elken An ocean general circulation model skill in a basin with complicated hydrophysics and bathymetry.
EU Environmental and Climate Study Programme Advanced Study Course, University College of Cork, Ireland, 15-25 June 1997: Post, P. The relationship between daily precipitation and windfield, poster presentation.
49th Scottish Universities Summer School in Physics, UK, University of Dundee 12-29 August 1997: Laanearu, J., and U. Lips On the hydraulically controlled flow in the Irbe Strait, poster presentation.
XXII NATO/CCMS International Technical Meeting on Air Pollution Modelling and Its Applications, France, Clermond-Ferrand, 06-11 June 1997: Gronskei, K. E., S. E. Walker, M. Kaasik, V. Kimmel, R. Rõõm Validation of local and regional air pollution models in northern winter conditions, poster presentation.
GIS - Baltic Sea States, 1997, Estonia, Tallinn, 13-05 November 1997:
Kaasik, M., R. Rõõm Multi-componental Air Pollution Mapping in Regional Scale, platform presentation.
Kaasik, M., M. Paas: An Application of GIS in Rural Sociology. platform presentation.
Gordon Research conference "Sea ice ecology", California, Ventura, 3-8. March, 1997: A. Reinart, A. Järvet Influence of icecover duration and thickness to photosynthetically available radiation in Lake Vôrtsjärv, poster presentation.
Workshop on "Physical Processes in Natural Waters" 3-7.
Nov. 97, Italy, Ispra: A. Reinart, H.Arst, T. Kutser, A.
Dekker: Algorithms for estimating some optically active
substances and apparent optical properties from subsurface irradiance
reflectance measurements in lakes, platform presentation.
Eesti 7. Ökoloogiakonverents, Tartu, 8-9. mai 1997:
Ü. Kikas Tahma rollist atmosfääris, suuline ettekanne 15 min.
T.-E. Parts Õhu saastatusest ja aeroioonide keemilisest koostisest, poster presentation.
Eerme, K. Miks ja kuidas osoonikiht Eesti kohal muutub? Suuline ettekanne.
Kaasik M. Kas õhu saastamine Kirde-Eestis on vähenenud? Suuline ettekanne.
A. Reinart, A. Järvet Jääkatte môju
fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse reziimile Vôrtsjärves,
poster presentation.
4th Finnish-Estonian Seminar on Underwater Optics with Applications, Lammi, Finland, 22.-24. April 1997: A. Reinart, H.Arst Underwater light field in the PAR region of the spectrum in some Estonian and Finnish lakes in 1995-96, , platform presentation.
Fachbereich Elektrotechnik, Fachgebiet Nachrichtentechnik, Gerhard-Mercator-Universität Duisburg, 27 September 1997: E. Tamm New version of the electrical aerosol spectrometer of Tartu University, Seminar lecture.
Department of Applied Physics, University of Granada, March 20, 1997: O. Okulov Atmospheric transparency in Estonia during last 60 years, volcanic influence, comparison with Spanish data, a seminar report.
University of Bergen, April 22, 1997: H. Ohvril Transparency of the atmosphere in Estonia during last 60 years, a seminar report.
RESE (Swedish national program Remote Sensing for the Environment) workshop, Kiruna, Sweden, 910 November 1997: Nilson, T., Spectral signatures, spectral dynamics and object characterization; Nilson, T., Modelling of spectral reflectance.
Department of Physical Oceanography, MISU, Stockholm University, Sweden, 27 March 1997: Laanearu, J. Critical deep flows in the Bornholm Strait and the Irbe Strait, seminar lecture.
Danish Fishery Institute, 22 February 1997: U. Raudsepp Short-term sedimentation flux measurements in benthic boundary layer studies, particle dispersion modeling and shelf biogeochemistry, seminar lecture.
Geomar, Kiel University, 24 February 1997: U. Raudsepp Short-term sedimentation flux measurements in benthic boundary layer studies, particle dispersion modeling and shelf biogeochemistry, seminar lecture.
GEUS, Copenhagen, 28 April 1997: U. Raudsepp General oceanography of the Gulf of Riga, sediment transport, seminar lecture.
P Post, Seostest meteoroloogiliste elementide ja Euroopa ilmamustrite vahel: Balti regioon. Seminariloeng, Tartu Observatoorium, 16. mai 1997.
T. Kõuts, Forcing factors for Gulf of Riga hydrology and currents, Seminar lecture, Estonian Marine Institute, Tallinn, 31 January 1997.
U. Raudsepp, T. Kõuts, Variability of near-bottom current shear in the Gulf of Riga, Seminar lecture, Estonian Marine Institute, Tallinn, 31 January 1997.
T. Kõuts, Läänemere veetaseme muutlikkuse iseärasusi, seminari ettekanne, Eesti Veeteede Ameti seminar, Nelijärve, 8. veebruar 1997.
M. Kaasik, Õhusaaste levikumudel AEROPOL, Tallinna Tehnikaülikooli keemiatehnika instituut, 16. september 1997.
U.Raudsepp, Ookeani üldine tsirkulatsiooni mudel rakendatuna Liivi lahes, seminariloeng, AAI, 30 mai 1997.
Professor Hannes Tammet:
Norra, Longyearbyen, osavõtt 32.-st Põhjamaade Plasma ja Gaaslahenduse Sümpoosionist, 2 ettekannet, 16. märts 1997.
Rootsi, Uppsala, osavõtt atmosfäärielektriliste globaalsete nähtuste uurimisgrupi koordineerimisnõupidamisest; Rootsi kiirguskaitse instituut, tutvumine radooni mõõtmise metoodikaga, 1117. august 1997.
Rootsi, Uppsala ülikool ja Chalmersi tehnikaülikool, koostöönõupidamine ja osavõtt NASA aastakonverentsist, 2026. oktoober 1997.
Saksamaa, Hamburg, osavõtt Euroopa aerosoolikonverentsist EAC97 15-22. september 1997, suuline ettekanne, sektsiooni juhatamine, Journal of Aerosol Science toimetuskolleegiumi aastakoosolek.
Dotsent Hanno Ohvril:
Hispaania, Granada ülikool, teadustöö atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimise alal, ingliskeelse merefüüsika kursuse ettevalmistamine, 326. märts 1997.
Norra, Oslo ja Bergeni ülikool, esinemine Bergeni Ülikooli geofüüsika instituudi seminaril, töö meteoroloogiliste andmebaasidega atmosfääri läbipaistvuse arvutamiseks, merefüüsika loengukursuste täiustamine, 2030. aprill 1997.
Soome, Helsinki Ülikooli geofüüsika ja meditsiinifüüsika kateeder ning Soome Mereinstituut, enesetäiendus, andmete kogumine merepinna kõrguse muutumise kohta, 714. august 1997.
Soome, Helsinki Ülikooli geofüüsika kateeder ja Soome Meteoroloogiainstituut, enesetäiendamine, 30. oktoober 1. november ja 1722. november 1997.
Lektor Piia Post
Austria, Viin, EGS XXII Peaassamblee, suuline ettekanne, 1824. aprill 1997.
Iirimaa, Cork'i Ülikool, osavõtt suvekoolist, 1525. juuni 1997.
Teadur Ülle Kikas
Itaalia, Maratea, osavõtt konverentsist "Atmospheric Transparency from Satellites", suuline ettekanne (30 min), 1521. juuni 1997.
USA, Bartlett, osavõtt konverentsist"Atmospheric visibility and Visual Air Quality" suuline ettekanne (15 min), 714. september 1997.
Teadur Aadu Mirme
Soome, Helsinki, National Public Health Institute, ettekanne aerosoolimõõtmiste tulemustest, 12-14. mai 1997.
Soome, Helsinki, National Public Health Institute, koos Ilmar Lippinguga osavõtt aerosoolimõõtmiste (kestsid 25.10.96-28.04.97) lõpetamisest, 2528. aprill, 1997.
Soome, Helsinki, National Public Health Institute, ettekanne aerosoolimõõtmiste tulemustest, 12-14. mai 1997.
Soome, Helsinki ja Kuopio, National Public Health Institute, osavõtt nõupidamisest, kus oli päevakorras Helsinki mõõtmiste andmebaasi koostamine, mõõtmistulemuste võrdlev analüüs, edasise tegevuse planeerimine (suuline ettekanne), 16. juuni 1. juuli 1997.
Soome Mereinstituut, osavõtt ekspeditsioonist uurimislaeval "Aranda" (aerosoolimõõtmised), 27. juuli 3. august 1997.
Saksamaa, Erfurt (GSF Institute, Erfurdi büroo), linnaaerosooli võrdlusuuringute teostamine EÜ ühisprojekti (Soome - Saksa - Holland) raames, 19. oktoober 10. november 1997.
Dotsent Eduard Tamm
Soome Mereinstituut, osavõtt ekspeditsioonist uurimislaeval "Aranda" (aerosoolimõõtmised), 27. juuli 3. august 1997.
Saksamaa, Duisburgi Ülikool, osavõtt välisgrantide FKKF00297T ja FKKF00397T koordinatsiooninõupidamisest, 26. september 1. oktoober 1997.
Vanemteadur Jaan Salm
Saksamaa, Hamburg, osavõtt Euroopa aerosoolikonverentsist EAC97 15-22. september 1997, stendiettekanne.
Teadur Tiia-Ene Parts
Saksamaa, Hamburg, osavõtt Euroopa aerosoolikonverentsist EAC97 15-22. september 1997, suuline ettekanne.
Teadur Madis Noppel
Soome, Helsinki ülikooli füüsikaosakond, informatsioonivahetus ja arutelu väävelhappe ja vee nukleatsiooni küsimustes, 2830. otoober 1997.
Saksamaa, Hamburg, osavõtt Euroopa aerosoolikonverentsist EAC97 15-22. september 1997, stendiettekanne.
Doktorant Marko Vana
Saksamaa, Hamburg, osavõtt Euroopa aerosoolikonverentsist EAC97 15-22. september 1997, stendiettekanne (koos E. Tammega).
Hannes Tammet on Rahvusvahelise Atmosfäärielektrikomisjoni liige (International Commission on Atmospheric Electricity, ICAE).
Aadress: Dept. of Earth, Atmospheric and Planetary Sci., MIT, Cambridge, MA 02 139, USA.
Telefon: +1 617 2532459, Fax: +1 617 2536208.
(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
Hannes Tammet on Ameerika Biomeditsiinilise Klimatoloogia Instituudi liige (American Institute of Biomedical Climatology, AIBC).
Aadress: 1023 Welsh Road, Philadelphia, PA 19115, USA.
Telefon: +1 215 6738368.
(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
Hannes Tammet on kirjastuse ELSEVIER poolt välja antava rahvusvahelise ajakirja "Journal of Aerosol Science" toimetuskollegiumi liige.
Kirjastuse aadress: Elsevier Science Ltd, Bampfylde Street, Exeter EX1 2AH, UK.
Telefon: Exeter 01392 51558. Fax: 01392 425370.
(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
Eduard Tamm on Leedus väljaantava rahvusvahelise ajakirja "Atmospheric Physics" toimetuskollegiumi liige.
Toimetuse aadress: Institute of Physics, A. Goðtauto 12, 2001 Vilnius, Lithuania.
Telefon: +370 2 621058. Fax: +370 2 617070.
(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
Rein Rõõm on AGU (American Geophysical Union Ameerika Geofüüsika Liit) liige.
AGU aadress: American Geophysical Union
2000 Florida Ave. N.W.,Washington
DC 20009 USA.
Rein Rõõm on AMS (American Meteorological Society) liige.
45 Beacon Street
Boston, MA 02108 - 3693
Rein Rõõm on EGS (European Geophysical Society) liige.
EGS Office
Max-Planck-Str. 13
37191 Kaltenburg-Lindau
Germany
Eduard Tamm on Saksa Aerosooliuurimise Ühingu (Gesellschaft für Aerosolforschung e.V.) liige.
Ühingu peasekretär: Prof. Dr. A. Schmidt-Ott, Institut of Combustion and Gas Dynamics, Gerhard MercatorUniveresity of Duisburg, D-47048 Duisburg, Germany.
Telefon: +49 (0)203 379 2511. Fax: +49 (0)203 379 3087.
(Ülikoolist teisi liikmeid pole.)
Rein Rõõm on Eestit IUGG-s vahendava Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsikakomitee esimees.
Kalju Eerme on samas komitees sekretär.
Piia Post on selle komitee IAMAS-i kontaktisik (national correspondent).
Eesti Geofüüsikakomitee aadress: Tartu Observatoorium, Tõravere, EE2444, Tartumaa.
Telefon: 410 258, Fax: 410205.
Doktorant Urmas Raudsepp on New York Academy of Sciences liige.
Aadress: New York Academy of Sciences,
2 East 63rd Street, New York, N.Y. 10021, USA.
Doktorant Urmas Raudsepp on National Geographic Society liige.
Aadress: National Geographic Society,
1145 17th Street N.W., Washington, D.C. 20036-4688, USA
U. Veismann on Rahvusvahelise Astronoomialiidu (IAU) ja Euroopa
Astronoomiaühingu (EAS) liige.
Hannes Tammet
Professor, instituudi juhataja