Parem ühine unearter ehk a. carotis communis dextra saab paremal kehapoolel koos rangluualuse arteriga alguse ühisest osast - õlavarre-pea tüvest (truncus brachiocephalicus).

Vasak ühine unearter ehk a. carotis communis sinistra algab aordikaare teise haruna omaette.

Kumbki arter kulgeb oma kehapoolel harusid andmata ühises fastsia ehk sidekirmega kaetud kimbus koos uitnärvi ehk n. vaguse ja sisemise kägiveeni ehk v. jugularis internaga. Alles kilpnäärme ülemise serva või keeleluu alumise tasandi kõrgusel jagunevad ühised unearterid (a. carotis communis) sisemiseks ja välimiseks unearteriks (a. carotis interna et externa). Unearterid varustavad hapnikurikka verega kaela ja pea piirkonda. Sisemine unearter (a. carotis interna) varustab verega aju ja silmi, välimine unearter (a. carotis externa) aga kurku, näärmeid, suuõõnt, keelt, kõrva, nägu, peanahka ja ajukelmeid.

Välimine unearter ehk a. carotis externa kulgeb peale jagunemist sisemisest unearterist (a. carotis interna) veidi eespool ja mediaalsemal, suundudes kõrvasüljenäärmesse ja jagunedes seal lõppharudeks: pindmiseks oimuarteriks (a. temporalis superficialis) ja ülalõuaarteriks (a. maxillaris), mis on välimise unearteri kõige tugevam haru. Ülalõuaarter ehk a. maxillaris muudab järsult suunda, pöördudes alaõua liigesjätke kaela juures sissepoole ja annab verevarustuse näo süvadele struktuuridele, kaasa arvatud hammastele, igemetele ja periodondile.

Välimine unearter ehk a. carotis externa anna tahapoole kaks olulisemat haru: kuklaarter ehk a. occipitalis ja tagumine kõrvalestaarter ehk a. auricularis posterior. Ettepoole tuleb kolm olulisemat haru: ülemine kilpnäärmearter ehk a. thyroidea superior, keelearter ehk a. lingualis ja näoarter ehk a. facialis. Näoarter ehk a. facialis algab eesmistest harudest kõige kõrgemalt ning suundub näole mälumislihase (m. masseteri) ees ning kulgeb seejärel diagonaalselt üle näo silma sisenurga suunas. Näoarteri (a. facialis) lõppharu on nurgaarter ehk a. angularis, mis anastomoseerub ehk ühineb silmaarterite kaudu sisemise unearteri süsteemiga.

Sisemine unearter ehk a. carotis interna on kaelal eristatav, kuna erinevalt välimisest unearterist (a. carotis externa) ei anna ta kaelal harusid. Harunemine toimub alles siis, kui arter on jõudnud koljuõõnde. Olulisemad on aju verega varustavad keskne ja eesmine ajuarter (a. cerebri media et anterior).