Parem rangluualune arter ehk a. subclavia dextra algab koos parema ühise unearteriga ühisest osast - õlavarre-pea tüvest (truncus brachiocephalicus). Vasak rangluualune arter ehk a. subclavia sinistra algab vasakul kehapoolel aordikaare kolmanda haruna. Arterid kulgevad kaelal eesmise ja keskmise astriklihase (m. scalenus anterior et superior) vahel kuni I roide välimise servani. Rangluualune arter annab harud, mis varustavad aju tagumisi piirkondi. Lüliarterid ehk a. vertebralis kulgevad kaelalülide ristijätkete sees ja koonduvad koljuõõnes põhimikuarteriks (a. basilaris), mis omakorda hargneb kaheks tagumiseks ajuarteriks (a. cerebri posterior).

Kilpnäärme-kaela tüvi ehk truncus thyrocervicalis on väga varieeruv tüvi, mis enamasti hargneb kolmeks või neljaks haruks: alumine kilpnäärmeearter ehk a. thyroidea inferior, kaela ristiarter ehk a. transversa colli ja ülemine abaluuarter ehk a. suprascapularis.

Sisemine rindkerearter ehk a. thoracica interna laskub rindkereõõne eesmist seina mööda allapoole ning varustab verega diafragmat ja kõhu eesseina.