Biokütused
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, tahke- või vedelkütus, mis sisaldab bioloogilist päritolu koostisosi. Sagedamini kasutatavad tahkekütuse liigid on puitne mass, rohtne biomass, prügi. Kõige levinumad gaasilised biokütused on biogaas, prügilagaas ja uttegaas. Vedelatest biokütustest leiavad enim kasutust biodiisel ja bioetanool, seda siis transpordis. Bioetanooli puhul on kõige sagedamini toormeks taimsed õlid (rapsi-, päevalille-, oliiviõli jm), kasutatud õlid, loomsed rasvad, kasutatud mootoriõli ning ka vetikad.
Rapsipõld. Autor cranneyanthony (CC-BY-SA-3.0),
http://www.flickr.com/photos/anthonycranney/5653549312/
Kütmise eesmärgil leiab kõige enam kasutust puidupõhine biomass (puitkütused). Lisaks puudele ja võsale ka rohtne biomass, põllumajandusjäägid, niidu- ja luhataimed. Lisaks loomakasvatusjäätmed põllumajandusest (sõnnik, loomsete kudede jäätmed), seda küll harvemalt ning väikese kasuteguriga.
Miks peaks biokütuseid kasutama?
Biomassi kasvatamise ja sellest valmistatud biokütuste kasutamine vähendab oluliselt CO2 emissioone võrreldes fossiilkütuste kasutamisega. Kuidas? Biomassi, st taimede kasvamiseks fotosünteesi käigus toimub järgmine reaktsioon:
Taimede kasvades muundatakse sel moel süsihappegaas orgaaniliselt seotud süsinikuks. Biomassist energia saamiseks on erinevaid võimalusi, kuid üheks neist on põletamine:
{CH2O} + O2 = CO2 + H2O
Nagu näha on need kaks reaktsiooni teineteise pöördreaktsioonid, mille tõttu võibki esimese lähenduses väita, et biomassi kasvatamisega ja kasutamisega kütusena ei kaasne olulist muutust atmosfääri süsihappegaasi kogustes.
See, kui palju konkreetne biokütus süsinikdioksiidi eraldab, sõltub väga palju selle kütuse toorainest ja tootmismeetodist. Uuringud on näidanud, et Brasiilias suhkruroost toodetud bioetanool eraldab võrreldes tavabensiiniga kuni 80% vähem süsinikdioksiidi. Euroopa teraviljast toodetud bioetanooli puhul võib CO2 õhkupaiskamine väheneda 30-50%.
Kes saavad biokütust kasutada?
Euroopa standardid mootoribensiinile (EN228) ja diislikütusele (EN590) lubavad kuni 5%-list bioetanooli sisaldust mootoribensiinis ja kuni 5%-list biodiisli sisaldust diislikütuses. See tähendab, et kõikide autodega on võimalik sõita sellise mootorikütusega, milles on kuni 5% biokütust.
Kui biokomponendi sisaldus mootorikütuses on suurem kui 5%, nõuab see spetsiaalselt kohandatud ehk Flex-Fuel tüüpi autot. Autotootjad tegelevad aktiivselt bioetanooliga sõitvate autode arendamisega ja mõningad mudelid on ka Eestis olemas. Sellised nn Flex-Fuel autod sõidavad nii bioetanooli E85 kui tavalise mootoribensiiniga.
Küsimus
Milline on biokütuste peamine eelis naftal põhinevate kütuste ees?
Küsimus
Oletame, et fotosünteesi saadused kasutatakse täielikult ära biomassist energia saamiseks. Mitu mooli süsinikdioksiidi eraldub sellisel juhul põlemisprotsessi tulemusena, kui fotosünteesi läbiviimiseks kasutatakse ära 1 mool vett?