Rahvaluule kogujaks (aga ka korjajaks, üleskirjutajaks, salvestajaks, filmijaks jne) nimetatakse inimest, kes on rahvaluulet talletanud ning arhiivi saatnud.

Rahvaluule kogumise (salvestamise) viise on mitmeid, ent enamkasutatavaid on kolm:

• kogumine vabatahtlike kirjasaatjate ehk korrespondentide abil, kus kohapealsed rahvaluulehuvilised folkloristide juhendamisel pärimust salvestavad ja arhiivi saadavad
• kogumine välitöödel ehk teaduslikel ekspeditsioonidel, kus rahvaluule-uurijad ise või nende juhendatud stipendiaadid lähevad pärimuskeskkonda pärimust talletama
• kogumine kogumisvõistluste kaudu - see meetod on kombineeritud välitöödest ja tööst korrespondentidega: arhiivitöötajad-uurijad koostavad küsimustiku ja pakuvad selle avalikkusesse kõigile soovijatele vastamiseks. Kogumisvõistlustest osavõtt on seotud kindla tähtajaga (mis ajaks materjal tuleb arhiivi saata) ning vastava kogumisvõistluse statistilise ülevaate koostamise ja osavõtjate premeerimise või tunnustamisega.

Tänapäeval suheldakse korrespondentidega ja tehakse ka välitöid interneti vahendusel, kusjuures küsitlustele saab vastata ka otse veebis (vt nt http://www.folklore.ee/rl/fo/valitoo/). Kogumisvõistluse näiteks võib tuua laste- ja noortefolkloori kogumise, mille korraldasid Eesti folkloristika-institutsioonid omavahelises koostöös 1992. ja 2007. aastal (vt lähemalthttp://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2007/koolip.pdf.)

Saaremaal kiviaedu filmimas.
Foto H. Tampere 1961. ERA, Foto 5820



Selma Lätt lindistab Ann Toompalu, Karksi khk, Polli vald, Liiva talu.
Foto V. Jürken 1960. ERA, Foto 4693.