Sotsiaalteadustes, st kasvatusteadustes, psühholoogias, politoloogias, majandusteadustes, on enim kasutatavaks viitamistehnikaks tekstisisene viitamine (APA süsteem), mille puhul suurem osa andmeid esitatakse põhitekstis ning väike osa – allika ilmumisandmed – lisatakse ümarsulgudes. Nii märgitakse laenatud materjali lõppu sulgudesse autori perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed).

Näide 1. Õpetamismeetodite efektiivne kasutamine sõltub nii õppekava nõudmistest, õpetaja poolt püstitatud eesmärkidest kui ka õpilaste vanusest ja individuaalsest eripärast (Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007).

Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale. Kusjuures, kirjanduse loetelus esitatakse ainult need allikad, mida kirjutaja on oma töös tegelikult kasutanud ja millele viidanud (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005). Viitamisel tuleb jälgida, et osutatud saaks kõikidele autoritele või töödele, mida kirjeldatakse. Kõik viited vormistatakse ja sõnastatakse nii, et lugejal on võimalik eksimatult mõista, millised mõtted kuuluvad kirjutajale endale ning millised on pärit kellegi teise kirjutistest.

Teaduskirjanduses eelistatakse otsest viitamist. Kui vähegi võimalik, tuleks vältida sekundaarseid viiteid, st keegi ütles kellegi kohta midagi. Mõnikord võib aga olla probleemiks algallika kättesaamine. Sellisel juhul tuleb osutada algallikale kas teksti sees või järel sulgudes, näidates ära autor(id) ja teose ilmumise aasta.

Näide 2. Näiteks on Maslowski (2001), tuginedes Scheinile (1985), loonud kõrge usaldusväärsuse ja valiidsusega instrumendi koolikultuuri ja kooli tulemuslikkuse vaheliste seoste analüüsimiseks.

Näide 3. Vastavalt juhtimis/ õpetamisstiilide käsitlusele eristatakse kolme õpetamise põhistiili: autoritaarne, autoriteetne ja minnalaskev (Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).

Kasutatud kirjanduse loetelusse pannakse aga ainult see allikas, kust informatsioon on saadud, nt Maslowski, 2001 (Näide 2) või Baumrind, 1967 (Näide 3).

Põhjaliku ülevaate APA viitamissüsteemi nõuetest leiad American Psychological Association kodulehel olevast juhendist, aadressil http://www.apastyle.org/apa-style-help.aspx

Kommenteeritud APA manuaali uusim versioon on aadressil http://owl.english.purdue.edu/handouts/research/r_apa.html

Ka Tartu Ülikooli haridusteaduskonna lõputöö juhend lähtub APA standardist. Detailse ülevaate, kuidas nõuetekohaselt erinevatele allikatele viidata, leiad aadressilt
http://www.ht.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=373482/HT+l%F5put%F6%F6+n%F5uded+ja+kaitsmise+kord21.01.08.pdf

Olulisem kui see, millist viitmissüsteemi eelistatakse, on ühe kindla süsteemi viitamistavade järjekindel kasutamine kogu töös. On lubamatu kasutada läbisegi erinevaid viitamissüsteeme, vaheldumisi nt APA viitamist (autor, aastaarv) ning Vancouver’i süsteemi, kus tekstis viidatakse järjekorra numbriga kirjanduse loetelu vastavale allikale. Kindla süsteemi järgimine eeldab kirjutajalt nii tekstisisese viitamise traditsioonide kui ka kasutatud kirjanduse loetelus esitatud allikate ühtlustamist.

Loe lisaks

Hacker, D. Research and Documentation in the Electronic Age (4th Edition). Külastatud 13. mail, 2009, aadressil http://www.dianahacker.com/resdoc/

Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.