Kuigi valdkonniti võivad akadeemilise teksti kriteeriumid olla erinevad, on teatud jooned, mis iseloomustavad peaaegu kõiki teadustekste. Teadustekst on olemuselt suhteliselt keeruline ja seda iseloomustab mõtteline ning sisuline tihedus. Sõnastus on formaalne, selge, kuid sageli ümber nurga ütlev. Kuna teadustekstide maht on enamasti ette antud, on autor sunnitud kirjutamise käigus pidevalt oma teksti kriitiliselt hindama. Tuleb otsustada, mis on oluline, mis vähem oluline. E. Kalle ja A. Aarma (2003) soovitus kirjutajale kõlab järgmiselt: kontrolli kirjutamise käigus, kas kirjutis vastab teadusteksti kriteeriumidele!

Akadeemilised tekstid, mida üliõpilane tavaliselt ülikoolis kirjutab, on artikkel, aruanne, uurimistöö, lõputöö või väitekiri. Selleks et õppida neid tekste hästi kirjutama, tuleb arvestada nõudeid, mis on üldtunnustatud ega sõltu valdkondlikust eripärast.