Ülevaade

Raadio on reklaami mõttes jäänud ilmselt kõige traditsioonilisemaks peavoolumeediakanaliks: peidetud tootepaigutusi on pigem raske teha ning reklaam on ikka peaasjalikult eristatav reklaamina, erinevates formaatides muidugi. Raadioreklaami osakaal reklaamikulutustes on Eestis isegi mõnevõrra suurem kui Euroopa keskmine (vt ptk „Televisioon" joonis 2.1). Ka tarbijamängud, kus auhinnaks on näiteks erinevad tooted, ütlevad siiski selgelt välja, mis tootega on tegu, ega varja enamasti auhinna sponsorit. Offline-raadiokuulamine toimub jätkuvalt suhteliselt traditsioonilistest kanalitest ja situatsioonides (autos, kontoris jm). Uue dimensiooni on lisanud internetiraadio, kus on võimalik saateid ka tagantjärele kuulata, soovilugusid tellida ning tarbijamängudes täiendavalt osaleda. Ärimudelilt iseloomustab raadiot sarnaselt telele kanalite fragmenteeritus (vt ptk „Televisioon").

Rakendusvõimalused

Raadiot kui kanalit iseloomustab suur tolerantsus reklaami suhtes. Teisalt tähendab see ka seda, et reklaami pannakse vähem tähele. Raadioreklaami peamine pluss on tarbija operatiivsem reageerimisvõimalus reklaamile (Jõesaar 2012).

Nutikad erilahendused sünnivad pigem integreeritud kampaaniate planeerimisel, mis kaasavad raadio ühe kanalina. Peamine erilahenduste võimalus ongi integreerituna online-kanalitega tarbijamängud, hääletused, mobiilirakendused, uued integreeritud reklaamivõimalused jm.

Kaupluste siseraadioid võib aga lugeda pigem müügikoha reklaamkanaliteks, kuna need edastavad üldiselt siiski kommertsteadaandeid ning mitte programmi kui sellist.