Liikluskäitumise uurimine

Sõidukijuhtide käitumise uurimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Esmase info saab kätte riiklikust liiklusohutuse alasest statistikast ning vigastus- ja suremuskordajate analüüsist. Mõistmaks aga sõidukijuhtide käitumise profiile ja tegureid, miks ühed sõidukijuhid võtavad teatud olukordades riske ja teised mitte, on vajalik käitumise uurimiseks kasutada erinevaid meetodeid. Uuringutest saadud teadmisi rakendades saab paremini suunata liiklusvigastuste-alast ennetavat tegevust.

Riskeeriva käitumise uurimiseks on Eesti tingimustele on kohandatud mitmeid rahvusvahelisi liikluskäitumise küsimustikke. Tutvustame neist kahte: Autojuhi Käitumise ja Autojuhi Oskuste Küsimustikku.

iDevice ikoon Autojuhi Käitumise Küsimustik (AKK)
AKK koosneb 28 väitest 6-punktilise skaalaga (0=mitte kunagi, 5= peaaegu kogu aeg). Küsimustiku adapteerimise aluseks oli sõidukijuhi liikluskäitumise originaalküsimustik Driver Behaviour Questionnaire (Reason jt., 1990). Küsimustikus käsitletud autojuhtimises esinevate probleemide alusel moodustub kaks skoori: (1) Vead – suutmatus planeeritud tegevuste abil saavutada kavatsetud tagajärgi. Vead tulenevad peamiselt hajameelsusest, tähelepanematusest, kogenematusest või hooletusest liikluses. Vigade skoori järgi saab anda hinnangut, kas sõidukijuht teeb vähem, keskmisel tasemel või rohkem hajameelsuse ja tähelepanematusega seotud vigu kui keskmiselt teised sõidukijuhid. (2) Rikkumised – ettekavatsetud kõrvalekaldumine nendest toimimisviisidest liikluses, mida peetakse vajalikuks turvaliseks opereerimiseks potentsiaalselt riskantses süsteemis. Rikkumised on tihti pigem tahtlikud, kus inimene otsustab toimida liikluseeskirja järgimata. Rikkumiste skoori abil saab hinnata, kas sõidukijuht on teiste sõidukijuhtidega võrreldes viisakam/ keskmisel tasemel või ebaviisakam teiste sõidukijuhtide suhtes ning täidab liikluseeskirju korralikumalt/ keskmisel tasemel või hoolimatumalt kui sõidukijuhid keskmiselt.

iDevice ikoon Autojuhi Oskuste Küsimustik (AOK)
AOK koosneb 20 väitest 5-punktilise skaalaga (0=väga nõrk, 4= väga tugev). AOK adapteerimise aluseks oli Driver Skill Inventory (Lajunen ja Summala, 1995). AOK hindab sõidukijuhi oskusi, mida saab jagada kaheks: (1) Sõiduoskused – oskused, mis on seotud sõiduki valitsemisega. Sõiduoskuste skoori abil saab hinnata, kas uuritava sõidukijuhtimise oskused on paremad, sama head või kehvemad kui teistel sõidukijuhtidel keskmiselt. (2) Ohutusoskused – oskused, mis on seotud turvalise liiklemisega nagu oskus liikluses olla rahulik, teiste suhtes viisakas ja tolerantne ning järgida liikluseeskirju. Ohutusoskuste skoor annab hinnangu, kas uuritava ohutusoskused on paremad, sama head või kehvemad kui teiste sõidukijuhtide ohutusoskused keskmiselt.

Uuringutest on selgunud, et rikkumiste skoor AKK järgi on väiksem kui ohutusoskuste skoor AOK järgi on suhteliselt kõrge (Lajunen ja Summala, 1995). Liiklusõnnetusse sattumise risk on suurem mälu ja tähelepanuga seotud vigade esinemise korral just vanemate sõidukijuhtide hulgas (Parker jt., 2000). Noorte ja väheste kogemustega sõidukijuhtide probleem on oma oskuste ülehindamine. TÜ algajate sõidukijuhtide uuringust on selgunud, et politsei poolt kiiruspiirangute ületamise eest kinnipeetud sõidukijuhid hindavad nii oma sõiduoskusi oluliselt kõrgemaks ja ohutusoskusi oluliselt madalamaks kui ülejäänud, kontrollrühma sõidukijuhid. Kiiruseületajate hulgas on oluliselt rohkem ka alkoholijoobes juhtijaid, muude õigusrikkumistega subjekte liikluses ning passiivselt liiklusõnnetuses (uuritav ei olnud otseselt liiklusõnnetuse põhjustajaks) osalenuid (Eensoo jt., 2010). TÜ algajate sõidukijuhtide uuringust ilmneb, et kiiruseületajatest sõidukijuhid hindavad oma sõiduoskusi kõrgelt, aga samas ohutusele suurt tähelepanu ei pööra. Et olukorda parandada, peaksid riskigruppi kuuluvad sõidukijuhid eelkõige oma madalamatest ohutusoskustest tulenevaid riske paremini teadvustama. Individuaalsete riskide testimist ja eneseregulatsiooni oskuste arendamist ohutumaks käitumiseks liikluses saaks läbi viia juba juhikoolituse käigus. On loomulik, et juhikoolituse käigus sõiduoskused ja ohutusoskused arenevad, aga kui adekvaatne tagaside oskustele jääb sõiduõpetajate või juhikoolituse lektorite poolt saamata ja kui enesehindamise võimalused on piiratud, võibki kujuneda olukord, kus oma oskusi hinnatakse üle. Näiteks Mynttinen jt (2009) on näidanud, et juhilubade taotlejate hulgas on sõidueksamil läbi kukkujad hinnanud oma oskusi oluliselt kõrgemaks kui sõidueksami positiivselt sooritanud juhilubade taotlejad. Uurijad rõhutavad enesetestimise treeningute vajalikkust juhikoolituses. Sama uurimisgrupi poolt on näidatud, et Taanis hindavad juhilubade taotlejad oma sõiduoskusi oluliselt kõrgemaks kui Soome juhilubade taotlejad. Põhjusena on uurijad välja toonud, et Soome juhikoolituse süsteemis on õppuritel paremad enese-testimise võimalused.

« Eelmine | Järgmine »