1992. ja 2007. aasta laste- ja koolinoortepärimuse kogumisvõistluste kaudu kogutud anekdootide võrdlus annab hea ülevaate ka muutustest anekdoodirepertuaaris. Muutused anekdoodirepertuaaris on toimunud seoses ühiskondlike muutustega ja eriti üleminekuga repressiivühiskonnast vabasse ühiskonda. Kuigi Eestisse jõudsid ka tuntumad Läänes levinud naljad, tuli suur osa naljaainest Nõukogude ajal siia mujalt Nõukogude Liidust.
1992. aastal domineerisid anekdootide seas poliitilised ja etnilised naljad, mille trükis avaldamine ja avalikult rääkimine oli Nõukogude ajal välistatud. Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas ilmuma mitmeid anekdoodilehti, nalju kirjutati kaustikutesse ning ka räägiti omavahel rohkelt. 1992. aasta oli viimane võimalus nõukogude aja järeltuules seda materjali jäädvustada. 2007. aastaks oli suur osa nõukogude temaatikat käibelt kadunud. Enam ei naerdud nõukogude riigimeeste ega sotsialistliku või kommunistliku süsteemi ning nõukogude argielu üle. Kadunud olid ka sellised anekdooditegelased nagu Tšapajev ja Petka, Gena ning Tšeburaška jt. 1992. aastal esines eesti koolilaste naljades tihti ka tšuktši. Tšuktši tuli eesti naljadesse Nõukogude Liidust, kus antud naljad said populaarseks 1970. aastatel. Tšuktši-naljadel oli poliitiline sisu, tema abil anti edasi suhtumist tolleaegsesse süsteemi ja selle liidritesse (Laineste 2005: 50). Samas oli ta ka tüüpiliseks juhmi kangelase võrdkujuks. Praeguseks on suur osa neist naljadest aktuaalsuse kaotanud ning käibelt kadunud. Teatud anekdootides ja keerdküsimustes on näiteks tšuktši väljavahetanud mõni teine, uus tegelaskuju, nt blondiin. 2007. aasta repertuaaris on nõukogude temaatika asendunud reageeringutega uutele sündmustele, mõistetele ning tarbimis- ja IT-ühiskonna probleemidele (Voolaid 2010: 126). 2007. aasta naljaainest iseloomustab temaatiline mitmekesisus ja uute naljade kiire jõudmine ning omaksvõtt eesti laste- ja noortepärimuse hulka.
1960. aastatel Ameerikast alguse saanud elevandinaljad, mis kuulusid 17-20-aastaste noorte repertuaari, levisid ülikiiresti üle maailma (Voolaid 2010: 13). 1992. aasta naljade seas moodustasid elevandinaljad ja keerdküsimused olulise osa, 2007. aastaks oli elevandi asendanud blondiin. Selliste nalja-lainete järsule tekkele on püütud leida psühholoogilisi ja konkreetsest ühiskonnast võrsuvaid seletusi. Nii on naisi halvustatavates blondiininaljades nähtud ühelt poolt protesti tavalisele inimesele kättesaamatule iluideaali vastu, teiselt poolt aga vastureaktsiooni soorollide kadumisele meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poole püüdlevas ühiskonnas (Voolaid 2010: 143). Üldiselt aga esindab blondiin tüüpilist rumalat ja juhmi tegelaskuju.
Järgnevad keerdküsimused olid 2007. aasta kogumisvõistluse blondiiniga seotud tüüpidest populaarseimad. 1992. aastal võidi esimest nalja rääkida tšuktšiga peaosas:
- Miks blond/tšuktši kella aknast välja viskab? - Ta tahab näha, kuidas aeg lendab.
- Miks blondiin pead pestes kõnnib? - Sest ta kasutab šampooni Wash and Go.
- Miks blondiin arvutit kardab? - Sest arvutil on hiir.
Üks osa anekdooditegelasi ja süžeid on püsinud endistviisi ja neid kohtab nii 1992. kui 2007. aastate korjanduses. Sellisteks on näiteks üks osa Juku-anekdootidest. Kuigi ka eesti laste etnilistesse naljadesse on ilmunud rohkelt uusi aineid ja tegelasi, on näiteks kolme rahva anekdoodid kinnistunud eesti lastepärimuses püsivate ja stabiilsetena. Nii muutub eesti laste- ja noortepärimus küll kiiresti, säilitades aga siiski kasutajate lemmikmotiive ja tegelasi.
|
Tšapajev ja Petka
Tšeburaška ja Gena
L.Brežnev
Illustratsioon Risto Kalmre: Kalmre 1995
|