Alumine õõnesveen ehk v. cava inferior ehk v. cava abdominalis on suur ja klappideta venoosne tüvi, mis kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagna seintelt. Üldistatuna koguneb alumisse õõnesveeni (v. cava inferior) venoosne veri allapoole diafragmat jäävatest kehaosadest. Alumine õõnesveen suubub südame paremasse kotta.

Alumine õõnesveen ehk v. cava inferior algab umbes 5. nimmelüli kõrgusel, kui ühinevad vaagnaelunditelt ja alajäsemetelt verd toovad ühisniudeveenid (v. iliaca communis). Ühenduskoht jääb parempoolse ühisniudearteri taha.

Neeruveenid ehk vv. renales on suured veenid, mis asetsevad neeruarterite ees. Vasak neeruveen (v. renalis sinistra) on pikem kui parempoolne veen.

Munandiveen ehk vv. testicularis. Nende ekvivalent naistel on munasarjaveen ehk v. ovarica. Vasakpoolsed veeenid suubuvad neeruveeni (v. renalis), mistõttu vasakul pool on venoosse vere äravool ebasoodsam.