Selles peatükis selgitame lähisuhtevägivalla olemust.

Vägivallal on sageli sooline dimensioon - teo toimepanija ja ohver on erineva bioloogilise soo esindajad. Nii ametliku statistika kui erinevates riikides läbiviidud uuringute alusel võib öelda, et naistevastane vägivald on üks levinumaid kuritegevuse liike kogu maailmas. Naistevastane vägivald on näiteks vägistamine, prostitutsioon, inimkaubandus (sh kataloogiabielud), naiste ja tüdrukute ümberlõikamine, lapse soo selektsioon kas läbi abortide või vastsündinud tütarlaste tapmise, sundsterliseerimine, laste sundabielud jne. Naiste vastu suunatud vägivallast moodustab just LSV kõige suurema osa ja puudutab kõige suuremat osa naisi. Nt Põhjamaades sureb rohkem naisi lähisuhtevägivalla tagajärgede tõttu kui rasedusega seotud komplikatsioonide tõttu.³

LSV on igasugune vägivald, mis toimub lähedaste inimeste vahel: lastevastane vägivald, eakatevastane vägivald ja intiimpartnerite vaheline vägivald (intimate partner violence). Intiimpartneriks võib olla abikaasa, elukaaslane, partner või sõber, kellega ollakse lähedastes suhetes. Vägivald toimub sel juhul enamasti koduseinte vahel, kuid tegemist võib olla ka nn kohtinguvägivallaga (dating violence), mis toimub koos mitte elavate, aga kohtamas käivate partnerite vahel. Lisaks on hästi teada, et vägivald eskaleerub siis, kui ohver püüab vägivaldset suhet lõpetada, st seda esineb ka endiste intiimpartnerite vahel, kes enam koos ei ela. LSV ohvriteks võivad olla ka mehed. Üle 90% kõigist LSV juhtudest on ohvriks naine. LSV tagajärjed naistele on oluliselt raskemad: 90-70% kõigist naiste mõrvade puhul USAs, Kanadas, Austraalias, Iisrealis ja Lõuna-Aafrikas oli mõrvariks lähisuhtepartner. Samas 4% kõigist mõrvadest USAs ja 8% Austraalias, kui ohvriks oli mees, oli mõrvariks nende lähisuhtepartner¹. Lisaks on naiste vastu suunatud LSV tunduvalt tõsisemate tagajärgedega. See on teravas kontrastis meestevastase vägivallaga, kus meest rünnatakse tavaliselt võõraste inimeste poolt, mitte aga nende poolt, kes kuuluvad tema lähisuhte ringi. Samas on LSV üks varjatumaid vägivallavorme, sest leiab enamasti aset eraelusfääris, kodu suletud uste taga. Ka seda tõsiasja on seostatakse võimuasutuste ja ühiskondlike rühmade ning üksikisikute tõrksusega olukorda sekkuda. Lisaks on LSV alaregistreeritud nähtus mitte ainult selle olemusega seotud eelarvamuste tõttu, vaid ka lähisuhete tegeliku olemuse pärast: naistel, meestel ja lastel on raske tunnistada tõsiasja, et neile teeb haiget keegi, keda nad armastavad.

Selles õppematerjalis käsitleme LSV all vägivalda, mis on toime pandud naiste vastu nende praeguse või endise intiimpartneri poolt.

LSV on: ¹

1) Füüsiline vägivald

Tõukamine, lükkamine, juustest tirimine, löömine, peksmine, tagumine, põletamine, hammustamine, kägistamine, torkehaavade tekitamine, suguelundite vigastamine, piinamine, tapmine.

2) Vaimne vägivald

Mõnitused, pilked, pahatahtlikud või alandavad märkused, ähvardused, teistest inimestest isoleerimine, põlgus, türanniseerimine, avalik solvamine,ignoreerimine jne.

3) Seksuaalne vägivald

Igasugused seksuaalse iseloomuga teod, mis ei põhine vastastikusel kokkuleppel, kaasa arvatud pealesunnitud seks, vägistamine, naisele valu tekitava või alandava suguakti sooritamine, sunnitud rasedus või abort.

4) Majanduslik vägivald

Partneri täielik kontroll ühistele ressurssidele ligipääsu üle või partneri töötamise või edasiõppimise ärakeelamine samuti õiguste ära võtmine või piiramine seoses varade omamisega.

Mis on LSV põhjused?

Hoolimata sellest, et individuaalsed omadused on olulised, ei saa LSV vaadelda vaid üksikindiviidi tasandil esineva probleemina. LSV ei ole tingitud ainult konkreetse vägivallatseja individuaalsetest omadusest: nt despootlikust iseloomust, empaatiavõime puudumisest, kohanemisvõimetusest teiste inimestega jne. Samuti on väär käsitleda vägivalda kui nn "pereprobleemi", mis on tingitud inimestevaheliste suhete eripäradest. Vägivallatseja kohta kehtib, et ta mitte ei oska vaid ta ei taha teisiti probleeme lahendada. Nähtustel nagu LSV, mis on regulaarse iseloomuga ja mis iseloomustavad miljonites lähisuhetes toimuvat, on määrav sotsiaalne põhjuslikkus. Ühiskondades, kus LSV probleemi pole laiemalt teadvustatud, taastoodetakse pidevalt vägivalda soodustavat kliimat oma traditsioonide, väärtuste, kultuurinormide, ideoloogia jms. LSV on ühiskonnale äärmiselt kulukas inimõiguste rikkumine ja sotsiaalne probleem ning pikaajaliselt ühiskondlikku stabiilsust kahjustav nähtus. Seda arvestades on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud naistevastase vägivalla oma prioriteetseks tegevusvaldkonnaks.