Tänapäeva folkloorist hakati silmahakkavalt ja sihipäraselt kõnelema 1970. aastatel:

• perioodi alguses tulid esile ennekõike nn linnalood, linnastunud ühiskonnaga seotud õuduslood või tõsielu-juhtumid
• praegu kõneldakse küllalt palju internetifolkloorist.

Järgnevas keskendutakse laste- ja noortepärimusele.

Tänapäeva laste- ja noortefolklooris domineerivad naljalised ja meelelahutust pakkuvad žanrid, nagu anekdoodid, keerdküsimused, piltmõistatused. Lihtsa vormi, gradatsioonilise süžeearengu, tüüpiliste ja tunnuslike tegelaskujudega anekdooti on lihtne meelde jätta ja edasi jutustada. Naljade tundmine ja rääkimine näitab ka rühma kuulumist, aitab tõsta prestiiži kaaslaste seas.

Naljaaines omandatakse nii üksteiselt, täiskasvanutelt kui meediast ja internetist. Seetõttu on laste ja noorte anekdoodirepertuaar kirev ja mitmekesine, seal leidub rikkalikult tegelaskujusid. Mitmete teemade ja tegelaste tulek laste- ja noortepärimusse on seotud ülemaailmsete nn naljalainetega. Iseloomulik on, et need levivad puhangutena, on mõnda aega väga populaarsed ning seejärel unustatakse. Uued moevoolud on kaasa toonud uusi anekdooditegelasi, nagu näiteks blondiini.