Steroidhormoonide süntees toimub peamiselt neerupealsete koores, gonaadides ning raseduse ajal ka fetoplatsentaarses süsteemis. Vähesel määral toodetakse steroidhormoone organismi teistes kudedes: maksas, rasvkoes, nahas jm.

Kõikide steroidhormoonide biosüntees lähtub kolesteroolist, mis erinevaid radu pidi diferentseerub progestiinideks, mineralokortikoidideks, glükokortikoidideks, androgeenideks ja östrogeenideks.

Kolesterooli molekul koosneb 3-st heksagonaalsest (6) süsinikuringist (A,B,C) ja 1-st pentagonaalsest (5) süsinikuringist, millele on liitunud 7-süsinikuline kõrvalahel (C17 juures). 18. ja 19.süsiniku juurde on liitunud metüülgrupid (CH3).
Kui osa 7-süsinikulisest kõrvalahelast eemaldada, jääb järele 21-süsinikuline pregnaani molekul, millest edasi tekivad progestiinid ja kortikosteroidid. Kogu kõrvalahela eemaldamisel jääb järele 19-süsinikuline androstaani molekul, mis on lähteaineks androgeenidele. Kui eemaldada ka C19 juures paiknev metüülgrupp, siis saadakse östraani molekul. Tavaliselt toimub selle reaktsiooni ajal ka A tsükli muutumine fenooli sarnaseks ühendiks, ehk aromatisatsioon. Iga põhimolekul võib liita mingi süsiniku juurde täiendava hüdroksü- (- OH), keto (=O), aldehüüdi vm. rühma, mis muudab oluliselt ühendi bioloogilist funktsiooni (Joonis 1).