Korrektne sõnakasutus

Kuigi eesti kirjakeel on üsna stabiilne, on viimasel ajal tulnud juurde selliseid keelendeid/ konstruktsioone või nihkunud sõna tähendused (peamiselt inglise keele mõjul!), mille omandamine – või vastupidi – millest hoidumine nõuab tähelepanu ja meeldejätmist.

Nii kiputakse liigkasutama tühjavõitu sõnu (nt antud, vastav, poolt, käigus, hetk, hetkel, momendil, reeglina, tõsine, täna, suunatud, paika panema, omama), mis hägustavad lause mõtet või ei vasta hea stiili nõuetele (Hennoste, 2000). Kontekstist sõltuvalt soovitatakse nende asemel selgemaid ja täpsemaid väljendeid, vajaduse korral lauset ümber sõnastades.

Kasulikke nõuandeid, milliseid sõnu ja väljendeid eelistada ning milliseid vältida, pakub ka H. Mäekivi artiklis "Moesõnad" (2004), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf.
iDevice ikoon Loe lisaks!
  1. Kerge, K. (2009). Kas ja kus kasutada isikulist poolt-konstruktsiooni? Oma Keel, 1, 52-55.
  2. Nemvalts, P. (2008). Võõrastav eesti keel. Oma Keel, 2, 39-42.
  3. Raadik, M. (2002). Siseriiklik ja riigisisene. Oma Keel, 2, 58-61, aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Raadik.pdf
  4. Uuspõld, E. (2002). Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

« Eelmine | Järgmine »