Imikute äkksurma sündroom ehk inglise keeles Sudden Infant Death Syndrome ehk SIDS on varasemalt terve imiku äkiline ja ootamatu surm. Eestis nimetatakse ka hällisurm.

SIDS tuleb kõige sagedamini ette alla aastastel lastel, kõige sagedamini aga kahe- kuni kuuekuustel. SIDSi põhjused ei ole teada. Lapsevanemad, kelle beebi sureb ootamatult, räägivad enamasti, et laps lämbus ära või tal oli juba enne olnud mingi haigus, millest kellelgi aimu polnud.

On mitmeid faktoreid, mis sellise surma puhul leinamist raskendavad. Esiteks, SIDS juhtub ilma igasuguse hoiatuseta. Sellisel puhul ei ole mitte mingit võimalust selleks kaotuseks valmistuda. Teiseks, surmal puudub kindel põhjus, mis annab alust märkimisväärseks süü- ja häbitundeks. On loomulik, et teistel pereliikmetel ja lähedastel ning sõpradel tekib küsimusi beebi surma ja selle põhjuste kohta. Selge põhjuse puudumine heidab vanematele varju, nagu oleks tegemist olnud nendepoolse hooletussejätmisega.

Kolmas raskendav asjaolu tuleneb ametlikust juhtumi käsitlemise süsteemist. Sageli peab surmajuhtumit uurima politsei. Vanemad, kes on selle pidanud läbi elama, peavad taluma jahedat kohtlemist ülekuulamisel ja mõnedel juhtudel vangistust. Kuna teadlikkus laste väärkohtlemisest ja hooletussejätmisest üha kasvab, siis on tänapäeval ka SIDSi läbi lapse kaotanud pered põhjalikuma uurimise all. Kõik eelnev lisab veelgi stressi juba niigi stressirohkes olukorras.

Surnud beebi õdede-vendade jaoks võib surm olla eriliselt traumeeriv, sest väiksemate laste puhul võib esineda vastsündinu suhtes salaviha või vastupanu. Salaviha on seotud vanemate poolt saadava tähelepanu vähenemisega seoses uue lapse sünniga. Kui beebi sureb vaid mõni kuu peale sündi, ilma kindla põhjuseta, võib juhtunu õdede-vendade jaoks kaasa tuua sügavad sisemised süümepiinad.