Anekdoodid, sealhulgas etnilised anekdoodid, moodustavad folkloorsete naljade hulgas vanemate naljandite kõrval uuema kihi. Reeglina on nad lühikesed (tihti ka lühidialoogi, ütluse või keerdküsimuse vormis) ning lõppevad puändiga (Krikmann 2005: 66). Anekdoot põhineb uudsusel või üllatusel ning seda saab tõeliselt nautida vaid esmakuulmisel (Krikmann 2005: 66). Eesti Kirjkandusmuuseumi folkloristika osakonna loodud Netihuumori e-andmebaasi vt http://www.folklore.ee/~liisi/o2/.
Teksti juurde

Etnilised naljad on tekstid, kus tegelastena esinevad erinevad rahvad ja etnilised rühmad. Etnilised naljad moodustavad naljadest suure osa, olles tänapäeval seksiteemaliste anekdootide seas teisel kohal (Laineste 2005: 2). Suur osa nalju, nii nende süžeed kui tegelased, on tuntud rahvusvaheliselt.
Teksti juurde

Keerdküsimused moodustavad eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas klassikaliste mõistatuste (mingi objekti kirjeldused, nt Üks hani, neli nina? Padi) järel arvukuselt teise alaliigi, olles tänapäeval kõige elujõulisem ja domineerivam mõistatuste alaliik ka folkloorse käibe poolest. Laias laastus on need küsisõnalise või küsisõnaühendilise algusvormeliga mõistatused, mille puhul küsija eesmärgiks on vastaja lollitamine ja hanekstõmbamine (nt Miks ei saja kaks päeva järjest? Sest öö on kahe päeva vahel) (Voolaid 2004). Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatavate keerdküsimuste e-andmebaasi vt http://www.folklore.ee/Keerdkys.
Teksti juurde

Korrespondent: kohalik rahvaluulekoguja, kes teeb arhiiviga koostööd pikaaegselt ja mitmekesiselt. Korrespondendid talletavad professionaalide juhendamisel nii seda, mida nad ise teavad (sel juhul on nad ise uuritava pärimusrühma liikmed) kui ka seda, mida nad saavad teistelt (sageli lähedastelt, kodukandi inimestelt jne) . (Vt Eesti Rahvaluule Arhiivi koduleht: http://www.folklore.ee/era/kogumine/index.html.)
Teksti juurde

Piltmõistatused on mõistatuste alaliik, mis koosneb paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlikust pildist ja selle juurde esitatud küsimusest „Mis on pildil?" ning kus vastuseks on pildil oleva nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud kujundlik kirjeldus (Voolaid 2002). Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatavate piltmõistatuste e-andmebaasi vt http://www.folklore.ee/Reebus.
Teksti juurde

Regilaul - vanemasse eesti rahvalaulu kihti kuuluv laul, mida iseloomustab algriim, parallelism, kindel värsimõõt ja vormellik keel. Algriim tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordust (oleks minu olemine / teiseks minu tegemine). Parallelismi kaudu seostatakse värsid tervikuks (erinevalt salmidest, mida kasutatakse uuemas, lõppriimilises rahvalaulus). Vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas (valge - vaher: vahterast saab valge naine; vahtralt valge pilve peale; sinine - punane: ilusad sinised lõngad,/ ilusad punased lõngad; siga sõrgund sinista,/ hobu pursand punasta). Regilaulu värsimõõt. Regilaulu värsimõõdus arvestatakse: silpide arvu värsis (eelistatavalt 8), silbi kestvust (kvantiteeti), sõnarõhku. Seega saab regilaulu meetrika kirjeldamisel kasutada kolme süsteemi: silbiline süsteem, kvantiteeriv süsteem ja rõhuline süsteem. Üldiselt jaotuvad regivärsi kaheksa silpi vaheldumisi rõhulisteks ja rõhututeks silpideks, moodustades nii neli samasugust meetrilist rõhurühma - värsijalga, mida nimetatakse trohheuseks (ven-nad / kal-lid / te-gid / kau-bad). 19. sajandil ja kauemgi oli üldlevinud väide, et eesti regilaul on neljajalgne trohheus, kuid paraku ei iseloomusta see sugugi kõiki regilaulus leiduvaid värsse, nt värsse, kus on ühe- ja kolmesilbilisi sõnu - vrd teist värssi esimese ja kolmandaga: Külapoiss, mu ella venda/ tegi mul kullatud kurika, /õbedase lõksu laua. Selliseid värsse, kus sõnarõhud lähevad lahku trohheilise värsi rõhkudest, nimetatakse murtud värssideks. Murtud värsse leidub peamiselt Põhja-Eesti lauludes (kus kolmandik värssidest on nn murtud värsid). Värsisüsteemi mitmekesisuse tõttu kasutatakse alates 20. sajandi esimestest kümnenditest mõistet kvantiteeriv trohheus, mille kaudu rõhutatakse kolmandat tegurit (silpide arvu ja sõnarõhu kõrval), mis kujundab regilaulu värsimõõtu - see on kvantiteet (vältus). Kvantiteedireegleid on värsside statistilise analüüsi kaudu sõnastatud tähelepanekud, kuidas pearõhulised silbid jaotuvad värsipositsioonidesse. Nende reeglite järgi:

• esimene värsijalg (1-2. silp / värsipositsioon) täidetakse vabalt
• viimases värsijalas (7-8. silp / värsipositsioon) ei saa olla ühesilbilist sõna (nt küll sain süia köögis-sa -)
• neljasilbilised sõnad on kas värsi esimeses pooles (esimeses ja teises värsijalas) või teises pooles (kolmandas ja neljandas värsijalas): seega on ainuvõimalik veersin venna põrmandulla, aga mitte venna põrmandulla veersin
• neljas ja viies kvantiteedireegel selgitavad, millised silbid sobivad värsi rõhulisse ja millised rõhutusse positsiooni (mäletatavasti esimese kvantiteedireegli järgi öeldu ei kehti esimese värsijala kohta, sest see on vabalt täidetav):
  • pikad pearõhulised silbid (teise- ja kolmandavältelised sõnad) on meetriliselt tugevad ja sobivad vaid värsi rõhulistesse positsioonidesse (3.,5. ja 7)
  • lühikesed pearõhulised silbid (esmavältelised sõnad) on aga meetriliselt nõrgad ja sobivad rõhututesse värsipositsioonidesse (4., 6. ja 8)
  • ühesilbilised sõnad ja kõik mitte-pearõhulised silbid on meetriliselt neutraalsed: kuna värsis veel e-/nam e-//lu-tuas-/sa pearõhulised silbid enam (kuid see on esimeses värsijalas, mis oli vabalt täidetav) ja elu- on lühikesed (esmavältelised), on nad meetriliselt nõrgad ja saavad paikneda värsi rõhuta positsioonis (2. ja 4. antud juhul)

Regilaulu värsimõõdu uurimustes 20. sajandi teisest poolest lähtutakse silbilisest süsteemist (8 silpi) ja tähelepanekust, millistes värsipositsioonides on „lubatud” pearõhulised pikad ja millistes pearõhulised lühikesed silbid: värsis on eelistatavalt 8 silpi ja märgatav on taotlus, et lühikesed pearõhulised silbid asetsevad paarisarvulistes (2., 4., 6. ja 8) värsipositsioonides (Sarv, Mari 2000: 9).
Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatavatest regilauludest vt e-andmebaasi http://www.folklore.ee/regilaul.
Teksti juurde

Variant - sama lauluteema konkreetne (ainukordne) esitus.
Teksti juurde