Hääldamise olulisim komponent on hingamine. Õigesti hingamine on eeldus õigeks hääldamiseks. Eesti keele õigehääldus on tihedasti seotud õigekirjutusega: igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus ja kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil edasi anda. Seega – selge ja liigendatud hääldamine on aluseks hea keeletaju kujunemisele ja veatule kirjutamisele.

Õppematerjalis "Tüüpilised hääldusvead eesti keeles I. Vokaalid ja diftongid” keskendutakse täishäälikute ehk vokaalide ja täishäälikuühendite ehk diftongide õigehäälduse erinevatele aspektidele. Siin antakse ülevaade nende moodustuskohast ning jagatakse praktilisi nõuandeid nõuetekohaselt artikuleeritud hääldamise saavutamiseks. Teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks sobivad praktilised ülesanded – et omandada normeeritud kirjakeelest lähtuv õigehääldus.

Õppematerjal on mõeldud auditoorse töö toetamiseks ja iseseisvaks kodutööks. Selle läbimiseks kulub Sul aega umbes neli tundi. Omandatud teadmisi saad kontrollida mitmete ülesannete ja testide abil.