Eestis võeti 2003. aastal vastu Eesti Rahvuslik Liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015.

Strateegilise eesmärgina on püstitatud Eestis ülesanne, mida võib nimetada maksimumprogrammiks ehk visiooniks 100. See tähendab, et aastaks 2015 tuleb Eestis saavutada selline olukord, et liiklusõnnetustes hukkunute arv aastas ei ületaks 100.

Eestile on probleemideks joobes juhtide rohkus ja otsasõidud jalakäijatele. Programmi üks sihte on alandada alkoholiga seotud liiklusõnnetuste arvu poole võrra. Erilise tähelepanu all on laste liikluskasvatus ja noorte juhtide ettevalmistamine ning liiklusohutuskampaaniad. Märgatavalt peab tõhustuma liiklusjärelevalve. See tähendab, et politseisse on vaja luua uusi ametikohti, osta uusi autosid, kiirusmõõtureid ning alkomeetreid. Liiklusohutusprogrammi tegevuskava nõuab ekspertide hinnangul umbes 950 miljonit krooni (üle 60 miljoni euro), mis aitaksid ainuüksi inimelude säästmise arvel ühiskonnal kokku hoida üle kuue miljardi krooni (üle 383 miljoni euro).

Eesti Rahvusliku Liiklusohutusprogrammi täitmine

2010. aasta oli kaheksas aasta, mil liiklusohutustöö korraldamine põhines rahvuslikul liiklusohutusprogrammil. Kui enne programmi käivitumist 2002. aastal registreeriti Eesti liiklusõnnetustes 223 surmajuhtumit, siis 2010. aastal üksnes 78. Olukorra muutus ei ole olnud programmi vältel stabiilne. 2003. aastal vähenes hukkunute arv ligikaudu veerandi võrra ning järgneval paaril aastal suudeti saavutatud taset säilitada. Aastatel 2006-2007 kasvas liiklussurmade arv taas 200 piirimaile ja mitu programmis seatud eesmärki jäi täitmata. Olukord hakkas taas paranema 2008. aastal, mil liiklussurmade arv kahanes aastaga kolmandiku võrra. Kahel järgmisel aastal jätkas näitaja vähenemist. Programmis seatud 2010. aasta hukkunute piirmäär oli 142, ent tegelikult sai liikluses surma 64 inimest vähem. 2010. aasta oli liiklusohutuse seisukohalt märkimisväärne ka kogu Euroopa Liidu (EL) ulatuses, sest see oli ELi kolmanda liiklusohutusprogrammi (2001-2010) kokkuvõtete tegemise ning liiklusohutuse neljanda tegevusplaani avalikustamise aasta. ELi kolmanda programmi kohaselt pidid kõik liikmesriigid andma oma panuse ühise eesmärgi saavutamisse, et vähendada aastaks 2010 ELi liiklusõnnetustes hukkunute arvu poole võrra. Kui veel 2001. aastal hukkus Eesti teedel 199 inimest, siis 2010. aastal registreeriti üksnes 78 liiklussurma. Viimastel aastatel saavutatud liiklusohutuse tase ei tähenda aga seda, et Eesti ei peaks edaspidi tegema jõupingutusi ja arendustööd liiklusohutuse valdkonnas. Võttes arvesse ELi neljanda liiklusohutusprogrammi (2011-2020) eesmärki vähendada ELi liiklussurmade arvu 2020. aastaks poole võrra, peab Eesti korrigeerima oma liiklusohutusprogrammis kavandatud sihti.

Joonis 4. Eesti Rahvusliku Liiklusohutusprogrammi tulemused ja sihid võrrelduna Euroopa Liidu (EL) tasemel püstitatud eesmärgiga

Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi uued sihid

Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm näeb ette kolm nelja-aastast rakendusetappi, millest igaühe jaoks koostatakse üksikasjalik tegevuskava. Pärast teise etapi lõppu algatas liiklusohutusprogrammi talitus 2011. aasta kevadel järgmise, kolmanda etapi rakendusplaani väljatöötamise. Selleks kutsuti kokku töörühm, kuhu kuulusid asjaomased eksperdid ministeeriumidest, ametitest, omavalitsuste liitudest ning teadus- ja haridusasutustest. Enne uute meetmete kavandamist tehti põhjalik liiklusohutuse olukorra analüüs ja hinnati eelmise perioodi rakendusplaani tulemuslikkust. Tehtud järelduste põhjal korrigeeriti liiklusohutusprogrammi strateegilise eesmärgi sihttaset, kuid see ei jäänud ainukeseks muudatuseks. Sarnaselt paljude väikeriikidega vaevab Eestit üks statistiline probleem. Nimelt muutub võimatuks anda liiklusohutusolukorrale adekvaatne hinnang ja kavandada parandusmeetmeid, lähtudes ainult liiklusõnnetustes hukkunute absoluutarvust. Mida väiksemaks muutub liiklussurmade absoluutarv, seda suuremaks kasvab iga üksiku liiklusõnnetuse tagajärgede tähtsus ning seetõttu kasvab liiklussurmade prognoosimise ebatäpsus. Iga üksiku aasta jooksul hukkunute arvu statistilise mõju kahandamiseks otsustati kasutada kolme aasta keskmist väärtust. Täiendatud strateegiliseks eesmärgiks on vähendada liiklussurmade arvu võrreldes 2008.-2010. aasta liiklussurmade keskmise arvuga. Aastaks 2015 soovitakse saavutada olukord, kus liikluses ei huku üle 75 inimese ja vigastatute arv ei ületa 1500 inimest (2013.-2015. aasta keskmise väärtustena). Pingelisema eesmärgi sätestamisest oodatakse ka senisest paremat tulemust. 9. veebruaril 2012 võttis Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 65 vastu liiklusohutusprogrammi rakendusplaani aastateks 2012-2015. Selle tegevused on kavandatud põhimõttel, et kaetud oleksid kõik kolm transpordivaldkonda: liikleja, sõiduk ja liikluskeskkond. Liiklusõnnetuste analüüsi alusel on igas valdkonnas kindlaks määratud riskialad, mida käsitatakse kui alameesmärke, et täpsustada tegevuste suunatust. Eraldi on näidatud suure liiklusriskiga alad ehk fookusgrupid, millele on pühendatud rohkem tegevusi. Kokku on rakendusplaanis 7 valdkonda, 16 meedet ja 113 tegevust. Rakendusplaani tegevuste tulemuslikkus ja samal ajal ka lõppeesmärgi täitmine sõltub suurel määral osapoolte huvitatusest, panustamisvalmidusest ja omavahelisest koostööst. Seega on liiklusohutusprogrammi talitusele kui rahvusliku liiklusohutusprogrammi koordineerijale kaalukaks ülesandeks luua nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel liiklusohutuse korraldamise tõhus süsteem, mis tagaks kavandatu nõuetekohase elluviimise. Rakendusplaani täitmine võimaldab eeloleva perioodi jooksul säästa ligikaudu 87 inimelu. Ainuüksi selle arvelt saab vähendada ühiskonna kulutusi umbes 83 mln euro ulatuses. Sellele lisandub kulusääst, mis tuleneb liiklusõnnetustes raskelt vigastada saanud inimeste arvu kahanemisest (vt joonis 7).


Joonis 5. Eesti Rahvusliku Liiklusohutusprogrammi uued sihid