Palatalisatsioon eesti keeles
Palatalisatsiooni ehk hääliku peenendamise all mõistetakse ülilühikest i-d, mis kostab palataliseeritava konsonandi järel (Erelt, M., Erelt, T., & Ross, 2007). Eesti
keele õigekirjas ei
erista palataliseeritud (peenendatud) ja palataliseerimata
kaashäälikuid, kuid tavaliselt saab keelekasutaja konteksti põhjal aru,
kas sõna tuleb lauses hääldada palataliseeritult või mitte (nt kalalas´t – seda last, mängukan´n – kohvikann). Selliseid sõnu, kus palatalisatsioon eristab sõnade tähendust, ei ole eesti keeles kuigi palju.
Palatalisatsiooni puhul on oluline meeles pidada, et tänapäeva eesti keeles saame hääliku peenendumisest rääkida vaid mõnede konsonantide puhul, keeleajalooliselt on variatiivsus olnud suurem. Samas on nende häälikute palataliseerimine eestlaste häälduses kinnistunud nii tugevasti, et sellest on kujunenud eesti aktsendi üks äratuntavamaid jooni võõrkeeltes rääkimisel.
Mati Hindi hinnangul (1998) põhjustab palatalisatsioon eesti keele häälikusüsteemis probleeme, kuna kaashäälikute peenendamisel lisandub hääliku harilikule moodustamiskohale veel üks moodustuskoht kõval suulael. Samuti võtab hääldamisest rohkem osa keeleselja eesosa (Org, 2003). Palataliseerimisel on keeleselja tõus lähedane i-hääliku moodustamisele. Niisiis hääldatakse palataliseerides konsonandiga samaaegselt i-häälik. Eesti ühiskeeles palataliseeritakse üksnes hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonnas hääldatavaid konsonante ehk dentaale: t' (d'), s', l', n' (Hint, 2004; Kraut, Liivaste, & Tarvo, 2004). Murreti on palatalisatsioonisüsteem ebaühtlasem ja rikkalikum. Põgus ülevaade sellest on esitatud peatükis "Eesti murded".
Uuri ja kirjelda!
Uuri allpool esitatud kõneelundite joonist (autorid M. Erelt, T. Erelt ja K. Ross, 1997; aadessil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5) ja määra, millises piirkonnas moodustatakse eesti keeles palataliseeritud häälikud. Püüa kirjeldada/ iseloomustada võimalikult täpselt iga palataliseeritud hääliku moodustamist.
Joonis 1. Kõneelundite joonis (aadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5)
Loe lisaks!
- Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- Hint, M. (1998). Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.