Kuigi konsonantühendi põhireegli kohaselt kirjutatakse iga häälik ühendis ühe tähega, tekitavad sageli kõhklusi ja küsimusi keelendid, mis saadakse liidete lisamisel sõnatüvele. Selles peatükis vaadeldakse veaohtlikke sõnarühmi esinemissageduse järjekorras. Ehk teravdab see pilku iseenda õigekirja suhtes ja aitab kaasa õigete keelendite omandamisele.

I. Liitega sõnade õigekiri. Enim probleeme tekitab omasõnade tallinlane, linlane ja lõplik õigekiri (Mund, 2004). Vigu põhjustavad ka tabelis esitatud liitega sõnad.

Kui sõnatüve lõpphäälik on sama, millega algab liide, säilivad mõlemad. Samuti jäävad kõik tähed alles siis, kui tüve ja liite piiril ei moodustu konsonantühendit (nt austraallane, rüütellik).

II. Lisaks liitega sõnade õigekirjale eksitakse palju konsonantühendi põhireegli vastu.

III. Liitsõnade õigekiri. Liitsõnade liitumispiiril ei jäeta ühtegi tähte ära ega muudeta seda kõrvalasetsevate tähtede mõjul.

IV. Sageli tekitavad kõhklusi lik- ja likkus-liitelised sõnad. Tuleb meeles pidada, et -likkus on nimisõna liide (vastab küsimusele mis?) ning kirjutatakse alati kahe k-ga (avalikkus, teadlikkus, jätkusuutlikkus, võimalikkus). Omadussõna lik-liide on astmevahelduslik (vastab küsimusele missugune?) ja k-de arv liites sõltub konkreetsest käändest (vt tabel allpool).